MILTAARTURISM
VAHTRALEHEMAA SÕJAMUUSEUM
Üldpindalalt on Kanada suuruselt teine ning maismaa pindalalt neljas riik maailmas, kuid mida me teame Kanada relvajõududest? Vastus on tõenäoliselt, et suhteliselt vähe.
K
Tekst ja fotod: kolonelleitnant ANDRES REKKER, sõjaajaloo huviline
as me oleme USA ja Ühendkuningriikide kõrval tähele pannud nende panust I ja II maailmasõjas? Üle saja tuhande Kanada sõduri langes nendes tapatalgutes Euroopas. Nüüd on nad meie kõrval Lõuna-Liivimaal, eFP juhtriigina Lätis. Eesti ja Kanada välivormid võid rahumeeli segamini ajada, digilaik on niivõrd sarnane. Eks sarnane ole ka loodus.
memoriaali, kus on vaid üks ese – I maailmasõjas langenud tundmatu Kanada sõduri hauakivi, mida kaunistab vahtraleht. See on pühendatud kõigile sõdades langenud Kanada sõduritele. See on paigutatud saalis nii, et iga aasta 11. novembril täpselt kell 11, tähistamaks I maailmasõja ametlikku lõppu 1918. aastal, langeb üksikust aknast tulvav valgus sõduri hauakivile.
MUUSEUMI AJALUGU
See kivi on toodud 2000. aastal Prantsusmaal asuvalt I maailmasõja kalmistult Vimy Ridge’i lahingus langenud tundmatu Kanada sõduri haualt. Vimy Ridge'i lahing on Kanadale oluline sündmus, kuigi seda ei peeta strateegilise tulemusega lahinguks. See lahing oli esimene, kus kõik neli Kanada diviisi võitlesid õlg õla kõrval, sümboliseerides Kanada rahvuslikku ühtsust. Sellest on tekkinud laialdane ajalookäsitlus, et Kanada rahvuslik identiteet ja rahvas on lahingust sündinud.
Järgmisel aastal oma 140. sünnipäeva pidav Kanada sõjamuuseum on olnud kogu aeg pealinnas Ottawas, kuid asunud mitmel aadressil. Muuseumi asutajateks olid Ottawa garnisoni ohvitserid, kes korjasid kokku sõjaväe ja sõjaga seotud esemeid. Alles 1942. aastal tunnustati seda muuseumina ning anti talle riiklik staatus. Praegu asub muuseum esinduslikus linnaosas LeBreton Flats, mis on saanud nime Kanada ja Ameerika Ühendriikide vahelise sõja (1812–1814) kangelase leitnant John LeBretoni järgi. Uus hoone Ottawa jõe kaldal avati sümboolsel päeval 8. mail 2005, tähistamaks 60 aasta möödumist II maailmasõja võidust Euroopa sõjatandril. Robustsest betoonist modernne rajatis meenutab murukamaraga kaetud punkrit. Need, kes tunnevad veel morsetähestikku, saavad akendelt kokku lugeda inglis- ja prantsuskeelse lubaduse „Me ei unusta“. Sõjamuuseum on nii suur, et seda rahulikult vaadates kulub umbes kolm tundi. See on jaotatud ajastute kaupa saalideks. Muuseumi sisenedes satute
68
7/2019
Tegelikult oli selle relva täpsus suhteliselt madal ja põhiline, mida see tegi, oli müra. Kuulipilduja Gatling oli 10 rauaga, käsivändaga pööratava padrunitrumliga ning saavutas kuni 200 lasku minutis. Haruldane teenetemärk muuseumi ekspositsioonis on lahinguohvitseri väike kuldmedal (Field Officers' Small Gold Medal), mis annetati kolonelleitnant Charles de Salaberry'le selle eest, et ta 26. oktoobril 1813. aastal Châteauguay lahingus ameeriklastega tõi pöörde sõjategevusse.
KANADA ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA
Järgmine saal viib aegadesse, kus Kanada relvajõud Briti impeeriumi osana kaitsesid riiki ja krooni LõunaAafrikas. 12 000 Kanada sõdurit osales Briti impeeriumi relvajõudude koosseisus Teises buuri sõjas (1899–1902). Ekspositsioonis on ka skaudiliikumise looja lord Baden-Powelli legendaarne stetson-kaabu, mida Kanada sõdurid buuri sõjas kandsid. Sellest mütsist sai Briti impeeriumis Kanada sõduri kaubamärk, meie tunneme seda kauboi kaabuna Metsikust Läänest.
Lisaks saab seal näha maailma esimest kuulipildujat, mida Kanada armee kasutas alates 1885. aastast. Tegemist on Gatlingi kuulipildujaga, mida kutsuti mitteametlikult „Gatlingi patenteeritud tapamasinaks“.
Galerii annab hea pildi I maailmasõja ajal Prantsusmaal ja Belgias toimunud positsioonisõjast – Somme’i, Vimy, Passchendaele’i ümbruse kaevikuvõitlusest ja Sajapäevasest pealetungist. Vitriinidest vaatab vastu muljetavaldav valik sõdurite tehtud kasteete ja külmrelvi, mille ees Eestis 1990ndatel käibel olnud külmrelvade sortiment kahvatub. Lisaks kaitsevahendid keemiarünnaku vastu, mille keskpunkti sümboliseerib käristi. See oli vahend, mida talurahvas Eestis kasutas loo-
Astudes memoriaalist esimesse saali, saab ülevaate Kanada pinnal toimunud lahingutest kuni 1885. aastani. See on ajalugu Kanada territooriumi koloniseerimisest nii prantslaste kui brittide poolt, kohalikest konfliktidest ning sõjast Kanada ja USA vahel.
