KAITSELIIDU TALLINNA - MALEV SEE LINN ON NENDE!

KAITSELIIDU TALLINNA - MALEV SEE LINN ON NENDE!

Suurim liikmeskond, vastutusalasse jääv pealinn koos oma sadamate ja lennuväljaga, ainus meresõja pidamise toetuseks loodud malevkond. Need on vaid mõned märksõnad, mis iseloomustavad ja eristavad Tallinna malevat teistest.

Kaitse Kodu! küsimustele vastab Tallinna maleva pealik kolonel KALEV KOIDUMÄE

Mis on see, mis teie malevat teistest malevatest eristab?

Esimene asi, mis Tallinna malevat kõigist teistest eristab, on kindlasti suurim liikmeskond. Meie malevas on kokku ligi 2800 vabatahtlikku. See omakorda toob ka suure väljaõppeürituste arvu.

Geograafi lises võtmes teeb meid kindlasti eriliseks asjaolu, et meie vastutusalasse jääb pealinn koos oluliste sadamate ja loomulikult Tallinna lennuväljaga. Sellest tulenevalt on ka meie väljaõpe ehk natuke rohkem kui mõnes teises malevas keskendunud sõjapidamisele linnas.

Tallinna maleval on üks kolmest Kaitseliidu orkestrist – ka see eristab meid. Samuti on Tallinna malevas ainus meresõjapidamise toetamiseks loodud malevkond – meredivisjon, kes toetab mereväge.

Mida teete selleks, et maleva liikmeskond kasvaks?

Üheks viisiks on klassikalised värbamisüritused, promo- ja perepäevad, kus malevkonnad oma liikmeskonda kasvatavad. Samas on ka väljaõppeüritused ja muu riigikaitseline tegevus pideva värbamise võimalus.

Teine oluline koht on koostöö meie noorteorganisatsioonidega – see on ju tegelikult meie kasvulava. Praegu oleme jõudnud punkti, kus noorterühmadel on järjekord ukse taga. Mis iseenesest on positiivne. Kuid olukorra teeb keerukaks asjaolu, et meil on järjest enam puudu noortejuhte. Seega, kui keegi tunneb, et üks äge rühmatäis noori, kellega koos seiklustesse asuda, on elust puudu, siis tule meile noortejuhiks!

Millised on olulisemad kokkupuutepunktid kohaliku kogukonnaga?

Esiteks on ju iga kaitseliitlane kogukonna liige ning esimeseks lüliks suhtlusel kohaliku kogukonnaga olgu siis pere, sõprade, kolleegide või naabrite kaudu.

Järjest enam püüame oma väljaõpet tuua tsiviilmaastikule, et meie harjutamistingimused oleksid võimalikult realistlikud ja ka mitmekesised. Siin on oluline kohalike omavalitsuste toetus ja koostöövalmidus väljaõppeürituste kooskõlastamisel ja läbiviimisel. Näiteks aprillis viisime läbi mitu linnalahingu õpet endises Kristiine linnaosa valitsuse administratiivhoones, mis oli kohe-kohe lammutamisele minemas. Alguses tundus ka meile kummaline minna automaatide ja granaatidega väljaõpet tegema ühe linna suurema ristmiku ja kaubanduskeskuse vahetusse lähedusse. Kuid jäädes müratekitamisega mõistliku kellaaja piiresse, rääkides läbi kõigi asjassepuutuvate ametkondadega ning teavitades kohalikku elanikkonda, läks kõik väga hästi.

Ühtlasi toovad väljaõppeüritused tsiviilkeskkonnas meid elanikele lähemale. Me oleme järjest rohkem n-ö käega katsutavad ja lähemalt silmatavad. Heaks näiteks on Nõmme malevkond, kes on Nõmme linnaosa valitsusega juba pikaaegsed partnerid, koostööd tehakse väga mitmel tasandil. Kuna meie väljaõppe- ja tagalakeskus asub just Nõmme mändide all, on nii linnaosavalitsus kui Nõmme elanikud meile väga oluliseks koostööpartneriks.

Lisaks erinevatele ametkondadele teeme tihedat koostööd ka näiteks Tallinna Lauluväljakuga, kes on meie staabile sõna otseses mõttes naabriks. Ulatame ikka mitu korda aastas teineteisele abikäe, kui seda vaja on.

Samuti on meie tegevused tihedalt põimitud sisejulgeolekuga ning nii politsei- ja piirivalveameti, päästeameti kui ka häirekeskusega on koostöö võiks öelda, et lausa igapäevane. See koostöö ja omavahelised protseduurid said veel paremaks ja kinnistusid COVIDi ajal, kui meie vabatahtlikud olid väljas nii sadamas, lennujaamas kui ka häirekeskuses. Ühtlasi on meil iga-aastased koostööõppused nii maastikul kui staabis.

Meie jaoks oluline ja sümboolne kokkupuutekoht kogukonnaga on ka meie mälestusüritused. Nii on näiteks traditsiooniks saanud 24. veebruari pärgade asetamise tseremoonia Reaalipoisi juures, kus oleme kohal meie, linnavalitsus, reaalkool, orkester, erinevad üliõpilasseltsid ja külalistena kogu linnarahvas.

Aga teiste malevatega?

Eelkõige teeme tihedat koostööd oma ringkonna malevate Harju ja Raplaga – jagame instruktoreid ja toetame üksteise väljaõpet. Näiteks kui üks malev viib läbi mõnda kursust, on loomulikult oodatud ka teiste malevate liikmed. Ka teiste malevatega oleme koos teinud nii erialaõpet kui ühisõppusi, näiteks Põhjatäht ja Orkaan Lääne maakaitseringkonnaga.

Mil moel osaleb, toetab või kaasab malev noorkotkaste ja kodutütarde tegevust?

Noored on meie orgaaniline osa. Nad on kaasatud maleva üritustel ja ka väljaõppel nii palju, kui võimalust. Vanematele noortele oleme tutvustanud ka sõjaväelist väljaõpet ehk toonud nad vaatlema osa meie suurõppusest Hunt. Noored said oma silmaga näha, kuidas üks õppus korraldatud on ja mida üks kaitseliitlane õppusel teeb.

Loomulikult käivad nii meie vabatahtlikud kui teenistujad toetamas ka noortelaagreid ja patrullvõistlusi. Viimased kaks aastat on maleva patrullvõistlused olnud lausa kolm ühes: noorkotkaste võistlus Salupere, kodutütarde võistlus Athena ja maleva Nõmme Välk on toimunud samaaegselt peaaegu samal rajal. Kuna noored on meie tulevik üleüldises mõistes ja organisatsiooni mõistes meie kasvulava, siis mõistagi püüame neile pakkuda igakülgset tuge ja hoida neid ka oma tiiva all, et ühel päeval need noored juba kaitseliitlastena vastu võtta. Plaanis on Tallinnas renoveerida noortele täiesti oma kinnistu, et toetada noorte kotkaste ja kodutütarde huvitegevust.

Millised on koostöökohad Naiskodukaitse kohalike rakukestega?

Nagu noored, nii on ka naiskodukaitsjad meie maleva orgaaniline osa, seda isegi sõjaaja üksusena – evakuatsioonirühmana. Kriisisituatsioonides näeme Naiskodukaitse tähtsat rolli elanikkonna evakuatsiooni korraldamise toetamisel. Seepärast on Naiskodukaitse evakuatsioonirühmad planeeritud ka ringkonna kriisiõppustesse.

Toetame vastastikku teineteise väljaõpet ja läbiviidavaid üritusi nii instruktorite, varustuse kui erialaste oskustega – seda nii maleva ja ringkonna kui malevkondade ja jaoskondade tasandil.

Mitmed jaoskonnad on loodud just malevkondade juurde, et koos toimetada ja üksteist toetada. Koostöökohad varieeruvad seinast seina: naised on õppustel väljas nii väliköögi meeskonnana, laskurite kui sidemeestena. Ühest küljest pakub malevkond jaoskonna naistele võimalusi osaleda sõjalises väljaõppes, sealhulgas laskepäevadel, teisalt on malevkonnal jaoskonna näol partner, kelle koostööle ja abikäele alati kindel saab olla.

Mis motiveerib malevlasi väljaõppel osalema?

Esimene motivaator peab olema enda sisemine kutsumus ja tahe. Vastu tahtmist ei saa ja ei ole ka mõtet kedagi sundida midagi tegema. Eks inimeste sisemised motivaatorid ole erinevad – kamraadlus, eneseareng, teotahe, soov pääseda argielust välja jne. Üheks organisatsioonipoolseks motivaatoriks võiks olla usaldus oma Kaitseliidu tegevliikmete vastu. Näiteks usaldus viia ise läbi väljaõpet.

Kaitseliitlane, tõstes oma professionaalsust, osaledes erinevatel kursustel ja koolitustel, saab võimaluse enesearenguks ning ühtlasi avardab ka oma võimalusi viia läbi väljaõpet. See tähendab, et igas allüksuses on võimalik koolitada spetsialiste, kes oma erialaste teadmiste ja nende edasiandmisega oma üksust toetavad ja arendavad. On ka ammu selge, et Kaitseliidust saadud oskusi ja teadmisi saab kasutada ka väljaspool organisatsiooni, igapäevases elus.

Kuidas motivatsiooni veelgi tõsta?

Kogu liikmeskonnaga tegelemine on väga oluline. See töö peab olema aktiivne ja on kõigi tasandite juhtide vastutus. Väga suurt rõhku pannakse sõjaväelisele väljaõppele ja nii see peabki olema, kuid ei tohi ära unustada ka neid, kes on valinud otsese sõjategevusega vähem seotud eriala või panustamisvõimaluse. Kaitseliit on organisatsioon, kus igaüks võiks leida oma väljundi, seda tuleb lihtsalt toetada ning leida need võimed ja võimalused.

Millist rolli mängib (militaar)sport teie malevas?

Tallinna maleva suur eelis just laskespordis on meie Männiku lasketiir koos oma instruktoritega. Omades sellist suurepärast tiiru, nagu seda on Männiku, on laskesport mõistagi meie trump ja populaarsem spordiala.

Mida malevapealikuna sooviksite paremaks muuta?

Tunneme puudust linnalahingu väljaõppe keskkonnast ja aladest. Täna oleme küll saanud kokkuleppele kohalike omavalitsustega, et harjutada näiteks lammutusele minevates hoonetes, ning oleme leidnud ka vastutulelikke eraomanikke, kes oma kinnistul väljaõpet lubavad läbi viia, kuid see on igakordne suurem kooskõlastamine. Sellise infrastruktuuri kasutamisel oleme alati kellelgi teisel külas, mis tähendab, et peame ka käituma vastavalt ehk siis alati kehtivad teatud piirangud ja päris kõike, mida tahaks ja vaja oleks, teha ei saa.

Ka maleva tagalatoetuse taristu on meile murekohaks – selle uuendamine ja täiendamine toetaks oluliselt meie tegemisi. See kõik aitaks tagada meie tegevuste tõhusust ning muudaks ka Tallinna maleva kaitseliitlaste töötingimused paremaks.

Foto: Silver Hinno