SOOME ÕHUVÄEMUUSEUM TIKKAKOSKIL - SÕJALENNUKITE TIIBADE HÄÄL SAJA AASTA TAGANT

SOOME ÕHUVÄEMUUSEUM TIKKAKOSKIL - SÕJALENNUKITE TIIBADE HÄÄL SAJA AASTA TAGANT

Soome Õhuväemuuseumi Kesk-Soomes Tikkakoskil on väga lihtne leida. See asub 4. kiirteed pidi sõites vaid paarkümmend kilomeetrit Jyväskyla linnast põhja pool.

Tekst: AARNE MARKKO , vabatahtlik autor

Saabume koos fotograafiga muuseumi, kus meid võtab vastu juhataja Kai Mecklin. Varem Soome õhuväes teeninud mees on muuseumi juhatajana töötanud juba 21 aastat. See võimalus avanes tal pärast pensionile jäämist, kui ta sai pakkumise säilitada lennunduse ajalugu tulevastele põlvkondadele.

Tema enda sõnade kohaselt peab sellises erilises muuseumis töötaval inimesel olema teema vastu piisavalt huvi. Ja huvi, mida ta ise naljatlevalt nimetab „lennundusvaimuhaiguseks“, tal tõesti on.

POPULAARNE KOHT

Soome Õhuväemuuseum on väga populaarne koht. Mecklini selgitusel meelitab see eelkõige peresid, eriti emasid lastega.

„Siin saavad lapsed karjuda ja koridorides joosta. Saalis võib kogu aeg kõlaritest kuulda nii lennukite kui ka inimeste hääli. Siin ei ole kunagi täie­ likku vaikust. Teine eriline asi, millega muuseum teiste seas silma paistab, on juhendatud muuseumituurid. Me jutustame lennukite ja nendega seotud inimeste lugusid,“ selgitab Mecklin muuseumi edu tagamaid.

Lennukite tehniliste detailide kohta saavad kõik külastajad lugeda stendidelt ja teistest materjalidest, aga lendurite isiklikke lugusid jutustatakse ainult juhendatud tuuride ajal. Praegu viib selliseid tuure läbi neli inimest ja kõik nad jutustavad natuke erinevalt.

Kui oled osalenud ühe inimese juhendatud ringkäigul, broneeri järgmisel korral mõni teine giid ja võid kuulda midagi uut. Tuure tehakse soome ja inglise keeles.

Eriti rahvarohke oli 2023. aasta, kui muuseumis käis 30 000 külastajat, kellest välismaalasi oli kümnendik. Seda tingis eelkõige Soome liitumine NATOga.

„Inimeste meelest on Soome nüüd turvaline riik Vene karu naabruses. Pärast muuseumi külastamist suunduvad turistid tavaliselt vaatama mingit kohta idapiiri lähedal,“ räägib Mecklin.

SOOMLASTE LENNUKITE SININE SVASTIKA JA SELLE AJALUGU

Need, kes on ajalooga kursis, teavad Soome vana svastika kasutamise traditsioone ega aja seda kogemata segamini Teise maailmasõja ajal Saksamaal kasutatud tunnusega. Nooremat põlvkonda, kes ei tunne vanemat ajalugu nii hästi, paneb see loomulikult kulme kergitama.

Svastika on juba aastatuhandeid olnud õnne sümbol ja seda on kasutatud ning kasutatakse tänapäevalgi erinevates kultuurides ja usundeis headuse või igaviku tähenduses. Näiteks Põhjamaades on see tähistanud õnne. Soomes on aga svastikat kasutatud rauaajast saati, seega üle 3000 aasta.

Soome õhuvägi sai alguse sellest, et Rootsi päritolu krahv Erich von Rosen kinkis 6. märtsil 1918 Vaasas oma lennuki Thulin typ D Vabadussõda pidava valge valitsuse armeele. Lennuki tiibadele oli maalitud von Roseni isiklik õnnesümbol – sinine svastika valgel põhjal. Seda lennukit saab näha kohe muuseumi sisse astudes.

Sinine svastika valgel taustal määrati märtsis 1918 Soome armee lennukite ühiseks tunnuseks. Sama sümbol sai juba enne jätkusõja algust ka armee maaväe soomustatud masinate tunnuseks.

Kui Saksamaa Teise maailmasõja kaotas, nõudis liitlaste järelevalvekomisjon 1945. aastal, et Soome peab oma lennukite, õhutõrje­ ja soomukiüksuste kuulsast svastikast loobuma, mistõttu asendatigi see ümmarguse sini­valge kokardi sümboliga.

MUUSEUMITÖÖ JA LENNUKITE TAASTAMINE

Soome õhuvägi on oma ajaloo jooksul lennanud rohkem kui 250 erinevat tüüpi lennukitega, millest kahjuks ainult osa on tänaseni säilinud. Alguses ehitati lennukid puust raamidele ja kaeti kangaga, mistõttu said need õppelendudel väga tihti viga. Õhuväe kool, mis töötas toona Kauhaval, alustas lausa lendurite jaanipäeva traditsiooni, kus lõkkematerjal pärines lennukitest, mida polnud enam võimalik remontida.

Muuseumi lennukid on sõjamuuseumi omanduses ehk riigi vara. Lennukeid hooldavad ja taastavad õhuväe muuseumi ametlikud restauraatorid. Taastamistöö tehakse vanade töömeetodide ja materjalidega.

„Niimoodi saame lennuki ehitusajaga võrdväärse lõpptulemuse ja lennukid säilitavad omanäolisuse,“ kinnitab muuseumi juhataja.

Kõik näitusele välja pandud taastatud muuseumilennukid töötavad korralikult. Ka väljapanekusse kuuluva ME Bf 109 G­6/Y mootor on originaal ja lennuk ise lennukõlbulik. Muuseumis saab näha ka leitnant Lauri Pekuri hävituslennukit Brewster BW­372, mis oli õhuvõitluse käigus pihta saanud ja sundmaandumisel järve uppunud. Lennuk leiti hiljem Ida­Karjala Suurest Kolejärvest ja selle hankis oma kollektsiooni USA mereväe lennundusmuuseum Florida osariigis Pensacolas. Kevadest 2009 on lennuk laenul Soome Õhuväemuuseumis ja siin konserveeritud. BW­372 on kogu maailmas haruldus: see on maailma viimane säilinud Brewsteri hävituslennuk ning üks väheseid lahingukahjustustega muuseumilennukeid.

Veel on Soome Õhuväemuuseumil õnnestunud tulevastele põlvkonnadele säilitada järgmised haruldused: Breguet 14 A2 (Prantsuse kahekohaline luurelennuk ja pommitaja), GourdouLeseurre B.3 (Prantsuse ühekohaline hävitaja), VL Pyörremyrsky (Soome ühekohaline hävitaja), Valmet Vihuri II (Soome kahekohaline õppelennuk), Bristol Blenheim Mk.IV (Suurbritannia kolmekohaline pommitaja). Kohe saab restaureeritud ka VL Myrsky (Soome), mille taastamist alustati aastal 2014.

Muuseumi lahtiolekuajad ja rohkem infot leiad aadressilt https://ilmavoimamuseo.fi/.