Vastuoluline Hara sadam – ilus ja kõhe Vaikne lainete loksumine ja kohati lausa peegelsile veepind, milles laiutab üksik ja koletu tondiloss – see on Hara lahes väikse Hara saare lähedal asuv allveelaevasadam.
MILITAARTURISM
Tekst: VELLI EHASALU
74
8 | 2016
Justkui muust maailmast eraldatud. Karjub hääletult ajaloost, mis on suurem kui lagunev kompleks ise. Pikaldane meri ja ajahammas lõhuvad seda aeglaselt, aga kindlalt. Küsin mõttes, kes on need inimesed, kes ronivad siia kõrgete talade otsa, et talletada oma grafitid kurikahtlase minevikuga baasi seintele ja lagede alla. Mis on selle mõte – tegevus või tulemus? On see vajadus ennast välja elada või soov ennast jäädvustada? Betoonist platvormil kõndides hakkavad silma pimedad katmata augud. Alt vaatab vastu tume vesi,
järsud lained loksuvad häälekalt – hämaras ei riskiks siin ringi käia. Kuigi kompleksile on võimalik saada maa pealt kuiva jalaga, tekitab aukude vaatamine kõhedust – kaldaäärsest asukohast hoolimata on siin vee sügavus 6 meetrit. Sadama vahetus läheduses juba 16–42 meetrit. Vaatamata sellele, et kaile ei soovitata enam autoga sõita, jätkub mehepoegi, kes siin üksteise järel pargivad. Baasist on ära veetud kõik, mis äravedamist kannatab. Hoonete vahel seilab turismipaat koos pilte klõpsiva vanema generatsiooniga. Kalamehed istuvad müüri serval,