VIRU NAISKODUKAITSJAD TÕUSID RELVILE

VIRU NAISKODUKAITSJAD TÕUSID RELVILE

Naiskodukaitse Viru ringkonna korraldatud relvaõpe Rutja harjutusväljal andis osalejatele võimaluse õppida automaatrelva AK4 käsitsemist ja panna oma oskused proovile laskeharjutusel. Need teadmised ja oskused võivad kriisiolukorras osutuda ülioluliseks.

Tekst: AIRIKA REIGO , Naiskodukaitse Viru ringkond

Päeva jooksul said Viru naiskodukaitsjad põhjaliku ülevaate automaatrelva AK4 ehitusest ja hooldamisest, harjutades relva lahtivõtmist ja kokkupanekut nii kaua, kuni tegevused muutusid automaatseks. Relva käsitsemine nõuab tähelepanu ja täpsust ning iga samm tuli teha hoolikalt, järgides ohutusnõudeid.

„Relvaga peab igas olukorras ohutult ümber käima ning seetõttu on vajalik õppida ja korduvalt harjutada relvade ohutu käsitsemise reegleid. Pärast relvaõppe läbimist tunnen ennast AK4 käsitsemisel palju enesekindlamalt ning laskeharjutused andsid väga hea praktiliste oskuste baasi sihtimiseks ning laskeharjutusteks tulevikus,“ tõi üks osalejatest Leeve Koppelmann välja, et relvaohutuse reeglid ja nende kordamine on relvaõppes keskse tähtsusega.

Kuigi relvaõpe oli füüsiliselt ja vaimselt nõudlik, jäädi selle käigus saadud kogemusega rahule. Naiskodukaitsjad tundsid, et intensiivsus ja distsipliin olid vajalikud, et relvakäsitsemisoskusi kindlalt kinnistada. Harjutusi tehti seni, kuni kõik osalejad olid relva käsitsemises vilunud.

KEHA JA VAIMU PROOVIKIVI

Relvaõpe ei olnud ainult tehniliste oskuste omandamine, vaid pani ka keha ja vaimu tõsiselt proovile. Värske naiskodukaitsja Maie Sprenk jagab oma relvaõppe kogemust: „Soovisin teada saada, kui valmis olen relva kätte võtma, seda nii füüsilises kui psühholoogilises mõttes. Psüühilise poole pealt tekkis esimene tõrge hetkel, kui padrunid välja jagati ja jõudis kohale, et nüüd ongi päriselt laskmine – ei olegi enam kuiv trenn!“

Ka laskmise füüsiline pool nõudis Sprenki sõnul palju pingutust. Kuigi ta tunnistas, et kehaline jõud pole veel täiesti piisav, andis relvaõpe talle vajaliku enesekindluse, et kriisiolukorras hakkama saada.

„Füüsis peab kindlasti olema tugevam, kui minul praegu on – ühel hetkel võitlesin iseendaga, et laskmist jätkata. Enda kohta saan öelda, et rahuajal ma vabatahtlikult relva kätte ei võta, küll aga tean nüüd, et kriitilises olukorras saan sellega hakkama.“

Sprenki kogemus näitab, et relvaõpe ei pruugi pakkuda ainult tehnilisi oskusi, vaid ka võimalust testida oma vaimset vastupidavust. Kuigi paljud osalejad pidid nii füüsiliselt kui vaimselt kõvasti pingutama, oli üldine tagasiside väga positiivne. Õppepäeva jooksul ületati mitmed isiklikud hirmud ja piirangud ning parandati oma enesekindlust ja teadlikkust.

RELVAÕPPE OLULISUS NAISKODUKAITSJATELE

Relvaõppe eesmärk ei ole seega ainult tehnilise oskuse omandamine. See pakub osalejatele enesekindlust, mis on kriisiolukordades hindamatu. Leeve Koppelmanni sõnul on oluline, et iga relvakandja tajuks vastutust oma oskuste ja teadmiste eest. „Oman eraisikuna relvaluba, seega mõistan täielikult, et relva kandmine on privileeg, millega kaasneb mulle seadusega pandud vastutus ja kohustus alluda relvakandmise distsipliinile. Relvaõpe aitab mul neid oskusi ja teadmisi kinnistada.“

Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmetele on relvaõpe äärmiselt oluline. Nii saavad nad valmis olla kriisiolukordadeks, kus tuleb ennast või oma lähedasi kaitsta. Relvakäsitsusoskuste omandamine annab neile enesekindluse, et vajadusel astuda rahva ja riigi kaitsele.

Koppelmann lisab, et relvaõpe on tema jaoks osa suuremast eesmärgist ning annab selleks vajaliku kindluse ja oskused: „Minu huvi relvaõppe vastu on seotud astumisega Kaitseliidu maakaitseüksusesse, mis eeldab asjakohaseid oskusi ning teadmisi Kaitseliidus kasutatavate relvade kohta.“

ENESEKINDLUS JA OSKUSED EESTI KAITSEKS

Kuigi intensiivne ja põhjalik relvaõpe andis naistele kindla oskustepagasi, on oluline, et õpitu ei ununeks. Relvade käsitsemise oskuste säilitamiseks on vaja pidevalt harjutada ja teadmisi värskendada. Naiskodukaitsjad ootavad juba uusi õppepäevi, kus nad saavad oma oskusi edasi arendada ja täiustada.

Naiskodukaitse relvaõpe pole pelgalt tehniline treening, vaid oluline osa riigikaitsevalmiduse tugevdamisest. Relva käsitsema õppimine nõuab osalejatelt suurt distsipliini ja pühendumust, kuid annab ka kindlustunde ja rahulolu, et kriisiolukorras on nad valmis astuma otsustavaid samme. Õpitud oskused aitavad tagada, et naiskodukaitsjad saavad vajadusel kaitsta nii ennast, oma perekonda kui ka kogu riiki.

Maie Sprenk rõhutas koolituse lõpus ka relvainstruktorite tähtsust: „Relvaõpe oli igati hariv, juhendajad olid tasemel ja selgitasid kõiki vajalikke teemasid põhjalikult. Suur tänu relvainstruktoritele, kes olid väga kompetentsed ja aitasid meid igal sammul.“

Eestis põhineb kaitsetegevus vabatahtlikkusel ja kollektiivsel valmisolekul. Naiskodukaitsjad on valmis panustama, olles eeskujuks ja näidates, et kaitsetahe ei ole seotud sooga, vaid vastutustundega riigi ja rahva ees.

PARIMAD NAISKODUKAITSE LASKURID SPORTRELVADEST LASKMISES

Laupäeval, 12. oktoobril toimus Põlva spordihoone siselasketiirus Naiskodukaitse üle-eestiline laskevõistlus sportrelvadest laskmises.

Võitjaks tuli Alutaguse ringkonna võistkond koosseisus Kristina Polunina, Veera Rumjantseva, Anastassia Olewicz ja Katrin Smirnova.

Võistluse peakorraldaja Katrin Arulepa sõnul läks päev hästi. „Üksteist ringkonda olid esindatud ja saatsid oma parimad laskurid täna siia võistlema. Üle kümne aasta on Naiskodukaitse laskevõistlus sportrelvadest taas Põlvas,“ rõõmustas Arulepp.

Alutaguse ringkonna võistlejad kommenteerisid võistluspäeva, et ühelt poolt oli väga raske, sest taset on vaja hoida – peaaegu igal aastal on nad erinevatel võistlustel parimad olnud. Võidule aitasid kaasa trennid ja naiste sõnul ongi kõige raskem eraelu, töö ja muu kõrvalt treenimiseks aega leida.

Võistlusest võttis osa 11 Naiskodukaitse ringkonda: Tallinna, Lääne, Alutaguse, Põlva, Viru, Rapla, Järva, Sakala, Võrumaa, Pärnu ja Tartu võistkonnad. Laskevõistlust sportrelvadest laskmises korraldatakse igal aastal erinevas Naiskodukaitse ringkonnas.