ROOSNA-ALLIKU RIISUB JÄRVA MALEVA AASTA KAITSELIITLASTE VALIMISEL KOORE

ROOSNA-ALLIKU RIISUB JÄRVA MALEVA AASTA KAITSELIITLASTE VALIMISEL KOORE

1990. aastal sai Kaitseliidu taastamine Järvamaal alguse Roosna-Allikult ning sealse üksikkompanii üksmeelsust on tunda läbi kõikide aastakümnete.

Tekst: URMAS GLASE , vabatahtlik autor

Kõnekas on fakt, et Järva malevas on aasta kaitseliitlast valitud 2010. aastast peale ning tervelt pooled tiitlid on läinud just Roosna-Alliku meestele, neist kolm viimast suisa järjestikuse kübaratrikina.

ERILISED INIMESED ERILISES KOHAS

Järvamaa aasta kaitseliitlane 2021 Lauri Mäepalu, kes alustas noorkotkana ja argipäeviti on Kaitseväes tegevväelane, leiab, et Roosna-Alliku ÜK teeb eriliseks asukoht kaardil.

„Täna jäävad küll mitmed Tapal paiknevad Kaitseväe üksused koos liitlasüksustega meie naabermaakonda, kuid ajalooliselt on see olnud meie piirkond. Sestap on igati loogiline, et me kasutame seda ressurssi ära. Nii mitmedki väljaõpped on läbi viidud just Tapa lähiharjutusaladel ning väga palju on koostööd tehtud liitlastega, olgu need taktikaõppused või laskmised,“ märgib Mäepalu, kelle roll liitlaste ja kaitseliitlaste ühistes harjutustes on märkimisväärne. Ühe erilisema üritusena nimetab ta laskevõistlust, kus kaitseliitlased lasevad märki liitlaste relvadega ja vastupidi.

„Minu teada oleme me selles mõttes ainulaadsed, et meil on enam kui viie aasta pikkune traditsioon teha koostööd Eestis paiknevate liitlassõduritega. Seega loob geograafiline asukoht meile väga head eeldused koostööks eri osapooltega,“ on Mäepalu rahul.

Roosna-Alliku üksikkompanii pealik Mario Reinu tunneb uhkust, et kompanii on maakonnas noppinud pooled aasta kaitseliitlase tiitlid.

„Nagu aasta kaitseliitlase statuutki ütleb, peab kandidaadi tegevus olema mitmekülgne ja silmapaistev. Tituleeritud mehed on läbi aastate olnud malevas pildil väljaõppe ja „pehmete“ ürituste aktiivse korraldamisega ning teiste kaasamisega. Usun, et põhjuseks on meie tublide inimeste sisemine motivatsioon Kaitseliitu ja selle allorganisatsioonide sooritusi parandada,“ märgib Reinu.

Lati on kõrgele vedanud kunagised pealikud, legendaarsed Aare Kabel, Aron Ott ja Jaanus Noorveli, kes olid selgelt tulemustele orienteeritud ehk maakeeli: asjad on vaja ära teha, mitte omavahel kakelda.

„Selline meelsus on toonud meile juurde sama mõttemalliga inimesi, mis aitab tagada kompanii jätkusuutlikkuse. Meeskonnasiseselt oleme orienteeritud koostööle, võimaldamaks ja võimendamaks tublide sooritusi. Kõigil on üks eesmärk – Eesti riigi kaitse! Seda märgatakse ja hinnatakse. Meil on tublid inimesed!“ on kompaniipealik uhke.

Järva 2022. aasta kaitseliitlase Jaan Keerma meelest on neil kõik lahe: „Me viitsime näiteks Põrgupõhjale võistkonna välja panna, kuigi võidulootust pole.“

Tänu omal ajal südilt patrullvõistlustel osalenud Aare Kabelile on RoosnaAlliku mehed tuntud takistusribade ehitajad.

„Maakaitsepäeval panime takistusriba üles, Pitka võistlusel tegime neli päeva rada, septembris Roosna-Alliku matkamängul tegime samuti,“ loetleb Keerma.

Tema hinnangul on kompanii paraja suurusega, koosolekutel arutatakse asju, mitte ei tulda kokku linnukest kirja panema.

„Meil on tavaks teha üle paari aasta väljasõite koos naiskodukaitsjate ja noortega. Sel aastal käisime Narva linnuses ja Sinimägedes, enne seda Saaremaal,“ räägib Keerma veel ühest tahust, mis neid liidab.

Järva 2023. aasta kaitseliitlase Siim Tischleri kinnitusel on ühised väljasõidud need, mis neid kogukonnaks liidavad. Ta meenutab, kuidas kompanii juhatusse kuuludes jättis talle sügava mulje see, kuidas koosolekutel arvestati sõsarorganisatsioonidega: „Kui naisi või noori parasjagu arutelu juures polnud, ei saanud ilma nendega arutamata otsust langetada.“

Tischler ise on Kaitseliiduga seotud lapsest saati, kui klassikaaslaste ja sõprade tuules liitus noorkotkastega: „Nemad kadusid ära, mina jäin.“

Tema hinnangul on kompanii üks aktiivsemaid nii sõjalist väljaõpet organiseerimas kui ka seltsielu üleval hoidmas. „Kuna Roosna-Allikul toimub asju, on see aidanud tuua kompaniisse uusi liikmeid.“ Tischler märgib ka, et kompanii juhatus käis mõne aasta eest struktuuri üle ja vaatas, kes on tegev ja kes mitte, mistõttu neile pole jäänud inimesi, kes figureerivad üksnes paberil.

Ta ise teab täpselt, miks ta aasta kaitseliitlaseks valiti: „Kui veel malevas instruktorina töötasin, hakkasin maakaitsega tegelema ja utsitama, et ärme oota kandikul ette toomist, vaid hakkame ise tegema.“ Ta viitab, et Roosna-Allikul on tavapärasest rohkem vabatahtlikke instruktoreid, kes aitavad üksuses sõjalise väljaõppe taset tõsta, kuid löövad kaasa ka maleva tasandil panustades.

MALEVAPEALIK RÕHUTAB MÄRKIMISVÄÄRSET ÜHTEHOIDMIST

Kaitseliidu Järva maleva pealik kolonelleitnant Kuido Pettai tunnistab, et maleva struktuuris on Roosna-Alliku kompanii suuruselt alles kolmandal kohal, kuid sellist kokkuhoidmist, nagu neil, tihti ei näe: „Ma ei räägi riigikaitseliste ülesannete täitmisest, mis on niikuinii osa Kaitseliidu tegemistest, vaid sellest, kuidas juhatus ja juhtkond kasvatavad kogukonda sotsiaalse suhtluse kaudu.“

Pealik toob näiteks tänavuse Järvamaa maakaitsepäeva korraldamise, kus Roosna-Alliku kompanii juhtkond tahtis ise, kõrgemaid juhtnööre ootamata, võtta vastutuse ja olla korraldaja.

„Andsin neile kõik oma mõõgad, et nad paistaksid esinduslikumad,“ lisab Pettai.

Pealik ei ole hea sõnaga kitsi ka sõjalise väljaõppe vallas. „Kui mõnel nende kaitseliitlasel tuleb tõrge, ta ei saa õppusel osaleda ja oluline roll vajab täitmist, leidub alati inimene, kes nendesse saabastesse astub,“ vihjab ta Ussisõnade õppusel maakaitsekompanii juhtimise üle võtnud pikaajalisele üksikkompanii rahuaja pealikule Aare Kabelile.

„Selles ametis ei pruugi sa eriti nähtav ollagi, sa teed oma töö ära, nii et kõik jäävad rahule, ega aimagi, kui oluline roll sai täidetud,“ märgib Pettai.

Pealik toob Roosna-Allikut eeskujuks ka info jagamises: „Vahel juhtub, et info liikumisel on mutrid nii-öelda lõdvad, kuid nende puhul pole kahtlust, et kõik saab tehtud ja uutest võimalustest haaratakse alati kinni.“

Pettaigi peab kolme järjestikuse aasta kaitseliitlase tiitli võtmist märkimisväärseks, sest need mehed on sõjaaja koosseisus erinevates üksustes. Malevapealiku meelest on RoosnaAllikul tunda eelmise pealiku ja praeguse pealiku abi Aare Kabeli tasakaalukuse ja kogemuse jätku, kus mõeldakse organisatsiooni, mitte isikliku ego huvides ning noored ja vanad juhid töötavad koos.