SÜGISESEL ÕPPUSEL PÕHJAKONN KARASTUS LIGI 1000 VÕITLEJAT

SÜGISESEL ÕPPUSEL PÕHJAKONN KARASTUS LIGI 1000 VÕITLEJAT

Õppus tõi ringkonna lahinglaskmistesse uuendusi alates uutest standardrelvadest ning lõpetades õhutõrje ja droonidega.

Tekst: INDREK JURTŠENKO , Kirde maakaitseringkonna teavitusspetsialist

Õppuse Põhjakonn sügisetapp leidis tänavu aset 20.–27. septembril ja sellest võttis osa ligi tuhat kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, liitlast ning 1. ja 2. jalaväebrigaadi kaitseväelast, samuti võitlejad Leedu vabatahtlikust organisatsioonist KASP, Kaitseliidu küberkaitseüksuse liikmed ning maakaitseväe reservväelased.

SAMA NIMI, ERANDLIK SISU

Õppust Põhjakonn korraldatakse juba 2009. aastast. Esialgu kahe maleva koostöös läbi viidud erialasest taktikalisest õppusest on tänaseks välja kasvanud Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna suurim riigikaitsega seotud õppus. Sügisene Põhjakonn toimus erandina tänavu teist ja kokku seitsmeteistkümnendat korda.

Kuigi kõigil seitsmeteistkümnel Põhjakonnal on sama nimi, loob iga õppus ringkonna vastutusala turvavaibale uue ja unikaalse mustritikandi: on selge ja konkreetne põhiülesanne, mida täita, ja omad eesmärgid, mida saavutada. Samuti on see hea võimalus katsetada uusi võimealgatusi. Seega on iga Põhjakonn ligikaudu aastase väljaõppeperioodi kokkuvõte ehk tinglikult öeldes vaheeksam, mis näitab, millises seisus üksused tegelikult on. Viimati toimusid ringkonnas sarnases mahus lahinglaskmised 2021. aastal samuti Kaitseväe keskpolügoonil, millele tänavu lisandus ka Rutja õppeväljak. Kuid ometi oli neis lahinglaskmistes nii mõndagi erinevat.

Tänavu kasutati esmakordselt Kaitseväes ja Kaitseliidus käibel olevaid uuemaid relvi, nagu LMT R20 Rahe, kergekuulipilduja Negev, tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav M4, täiesti uus snaipripüss Sako, 120 mm miinipildujad, erinevates ülesannetes ja eri suurusega droonid. Lahinglaskmistel katsetati lahinguülesande täitmisel ka nn droonitõrjet, kus esimest korda sööstsid kaevikuliini ette õhutõrjemeeskonnad. Paralleelselt oli kasutusel ka varasem relvastus alates AK4st ning lõpetades raskekuulipildujaga Browning ja ringkondade kompaniide nn orgaaniliste 81 mm miinipildujatega.

ÕPPUSE STSENAARIUM EHK IGA VÄLJAÕPPETEGEVUS VIIB LAHINGLASKMISTENI

Õppuse fookus oli lahinglaskmistel ja seda mitte ainult peamises õppekohas ehk „kaevikuliinil“. Ka neil päevadel, kui üksused harjutasid teistes õppekohtades, olid kõik tegevused otseselt või kaudselt lahinglaskmistega seotud. Igal kompaniil oli õppuse ajal hea võimalus viia läbi iseseisvaid õppetegevusi, olgu selleks siis kaevikuhõivamisvõi jaorünnakuharjutus maastikul, jaorünnakuharjutus rühma koosseisus asustatud alal Rabasaare linnakus, lahingukannatanu käsitlemine tule all või kasvõi üksikvõitlejale heaks värskenduseks korraldatud laskeharjutus Test 3. Oluline oli ka öövaatlusseadmete kasutamisõpe, sest lahinglaskmist harjutati nii valgel kui pimedal ajal.

Erialaüksused, kes lahinglaskmiste ajal iga päev kergejalaväelasi „kaevikuliinil“ toetasid, formeeriti mõni päev varem, et nemadki saaksid vajalike drillide abil „piigid teravaks“ ihuda. Üks selliseid ringkonnaüksusi oli snaiprirühm Jahipistrik, kes nädal enne õppust tutvus Sirgala õppeväljakul uue snaipripüssiga Sako, mida hiljem kasutati edukalt ka „kaevikuliinil“. Samuti olid jahipistrikel abis võitlejad Ukrainast, kelle nõuandeid kuulsid nii snaiprid kui ka kergejalaväelased, kes teistel päevadel viisid Rabasaare külas läbi linnalahinguharjutusi. Vastastikune koostöö Ukraina snaipritega on ringkonnal kestnud juba üle kahe aasta.

Korraliku laskeharjutuse sai ka ringkonna suurtükipatarei, kes toetas võitlejaid „kaevikuliinil“ 120 mm miinipildujatulega. Seda kompaniide tellitud kild-, suits- või valgusmoonaga, mida omakorda täiendasid kompaniide 81 mm miinipildujarühmad. Suurtükipatarei alustas samuti kergejalaväekompaniidest varem, et koos ringkonna pioneerirühma ja maakaitseväe reservväelastest pioneeridega luua miinipildujatele väljamõõdetud ja kaevatud positsioonid. Pioneerirühmal jagus tööd varavalgest hiliste õhtutundideni, et rajada liikumist raskendavaid tõkkeid ja hiljem lahinguõppe olukorras aidata kergejalaväelastel neid „kaevikuliinile“ sisenedes ohutuks teha. Samuti liidenduti koos teiste erialarühmadega, sh snaiprite ja luurerühma, tankitõrje- ja raketirühma liikmetega kergejalaväelaste kõrvale „kaevikuliinile“.

„Ahjusooja“ võimekogemuse said õppusel Põhjakonn ka Kirde ja Lääne maakaitseringkonna õhutõrjemeeskonnad, kes toetasid kergejalaväelasi „kaevikuliinil“ droonitõrjel. Droone kasutati õppusel Põhjakonn mitmes lahinguepisoodis, kus Kirde maakaitseringkonnal olid abis Kaitseliidu küberkaitseüksuse võitlejad.

Kirde maakaitseringkonna üksustest osalesid Alutaguse, Jõgeva, Järva ja Viru malevate lahingukompaniid, keda toetasid tagalakompanii, ringkonna pioneerirühm, luure, tankitõrje- ja raketirühm, suurtükipatarei, snaiprirühm Jahipistrik, Kirde ja Lääne maakaitseringkondade õhutõrjemeeskonnad ning korraldusmeeskonnale suureks abiks olnud tulekontrollijad peaaegu kõikidest Kaitseliidu ringkondadest.

„Õppuse Põhjakonn 2024 sügisese etapi põhijõupingutus olid lahinglaskmised. Selle õppuse raames harjutasime läbi kõik vajaliku ja saime ülevaate lahinguvalmiduse hetkeseisust. Kui kevadisel Põhjakonnal olid fookuses erinevad taktikalised ülesanded nii kaitse kui rünnaku tingimustes, siis sügisesel õppusel keskendusime lahinglaskmistele. Meie ringkonna võitlejad said oma ülesannetega hästi hakkama, sealhulgas öiste lahinglaskmiste ja muutliku ilmastiku tingimustes. Relvad toimisid oodatult hästi, võitlejad on nendega kohanenud kiirelt ja kiiduväärselt. Üks olulisi uuendusi oli droonide kaasamine erinevate lahinguülesannete täitmisse, saime nende kohta olulist teavet, mida edasi arendada,“ võttis Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna, Viru ja Alutaguse maleva pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu õppuse kokku.

Video: https://youtu.be/5n984XD0cHQ