Kas Eesti riigis on kõige targemad juristid? Vastust pealkirjas esitatud küsimusele on ilmselt igaühel meist keeruline anda ja otstarbekam on kasutada erinevate riikide ekspertide arvamusi, neid analüüsides ja hinnates. Seda tegigi Eesti Reservohvitseride Kogu juristide sektsioon oma tänavusel konverentsil, mida ühendas teema „Riigikaitseõigus ja rahvusvaheline sõjaõigus“.
ÕIGUS
Tekst: emeriitadvokaat, kapten reservis KAIDO PIHLAKAS, EROK JS nõunik
Eesti Reservohvitseride Kogu juristide sektsioon (EROK JS) on mitmel aastal korraldanud riigikaitseõiguse ja rahvusvahelise sõjaõiguse teemal konverentse, kus lisaks meie asjatundjatele-ekspertidele on teinud ettekandeid Soome, Läti, Ungari, Ukraina, Iisraeli, USA, Inglismaa jt riikide asjatundjad. Viimastel aastatel on konverentside arutelu teravik olnud suunatud sõjakohtute tegevust reguleerivale seadusandlusele ja praktikale eri riikides.
Seadused ei pruugi alati vastata muutustele
Konverentsi avasõnas nentis Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso, et õigusruum ei tohi elule jalgu jääda ja Kaitseväe korralduse seadus annab valitsusele paindlikumad tagatised. „Seadusega on tagatud nelja maakaitseringkonna loomine Kaitseliidu baasil. Lahendatud on sundkoormatiste küsimus kõigi riigi ressursside ärakasutamisega. Justiitsministeeriumis jätkub riigikaitseõiguse revisjon, kuid riigikaitsekomisjon jätkab ministeeriumi ärakuulamist, eriti tähtaegadest kinnipidamist,“ ütles Hanso. Tema sõnade kohaselt on ühiskonnal suur ja põhjendatud huvi 28
6 | 2018
kaitsetööstuse edendamiseks meie riigis, mistõttu pole normaalne olukord, kus ebapiisav seadusandlus takistab meil oma kaitseväe tehnika remontimist ja kaitseväele vajalike tarvikute tootmist, sundides kasutama teiste riikide tellimusi, selle asemel, et anda käivet oma ettevõtetele ja tööd inimestele. Hanso tõi esile, et meie Küberturvalisuse seadus on üks esimesi sarnaseid seadusi maailmas ja meie partnerid on rahvusvahelistel kohtumistel esitanud soovi saada selle ingliskeelset koopiat. Samas on aga tekkinud tõsine probleem
On tekkinud tõsine probleem artikkel 5 kaasajastamise vajaduse ja võimalustega, sest vanad seadused ei pruugi alati vasta ühiskonnas toimuvatele muutustele.
artikkel 5 kaasajastamise vajaduse ja võimalustega, sest vanad seadused ei pruugi alati vasta ühiskonnas toimuvatele muutustele. Ka sõnajärje üle võtnud kaitseväe juhataja kindral Riho Terras rõhutas, et meid ümbritsev julgeolekukeskkond on palju muutunud ning õigusvaldkonna ja sõjaõiguse tundmine on saanud osaks tänapäeva kaitseväe valmisolekust. „Kaitsevägi ja riigikaitsesüsteem tervikuna võidavad siis, kui õigele sõjaaja ametikohale jõuavad reservväelastest juristid,“ ütles Terras ja lisas, et kaitseväe ülesannete täitmisel on väga oluliseks muutunud reservväelastest juristide kompetentsi kaasamine. Täna on aga nende tegevuse peamiseks valdkonnaks ja ülesandeks laiapindse riigikaitseõiguse revisjoni ekspertiis. Terras ütles, et Riigikaitseseaduse edasiarendamine on kaitseväe jaoks liiga aeglane, sest luuakse komisjone ja vaieldakse, kuid erinevate rahuajal harjutatud ning seadustes läbikirjutatud tegevuste kaudu tuleb kriisi- ja sõjaajal jõuda oluliselt paindlikumate lahendusteni. „Normide lihtsustamine jmt protsessid tagavad kohtunike suutlikkuse mõista õigust riigi, sh kaitseväe vajadusi arvestavalt. Erakorralises
