GUNNAR VASEMÄGI
FILMIARVUSTUS
Mitte täiesti tundmatu sõdur Kuidas teha tõeliselt head sõjafilmi? Ilmselt on üks asjakohasemaid nippe pöörduda soomlaste poole. Sest sealtkandist on valdavalt tulnud ikkagi häid žanrisse sobituvaid teoseid. Noh hüva, „Rukajärven tie“ mulle tõesti ei meeldinud, aga kõik ülejäänud, mis silma on hakanud, veavad välja küll. Tekst: GUNNAR VASEMÄGI, vabatahtlik autor
72
6 | 2018
Nüüd on põhjanaabrid saanud valmis uue oopusega, mis on küll pikk nagu kannatus, aga vaatamine tasub ära ning järjest lapikumaks vajuv tagumik ei tule meelde. Linateos on juba saanud terve koorma igasuguseid aunimetusi, milles figureerivad sõnad „parim“ ja muud samalaadset. Üsna õigustatult. Tegu on siis eelmisel aastal valminud fi lmiga „Tundmatu sõdur“. Aluseks on Väinö Linna 1954. aastal kirjutatud samanimeline romaan. Et autor on kirjapandus tuginenud omaenda kogemusele, on tulemus ehe, nii neetult ehe. Üllatuslikult ei ole fi lmimeistritega juhtunud nii, et kuskilt sisselangenud punkrist on leitud vaevaga loetavad paberilehed ning pärast teksti taastamist ja restaureerimist
on vaimustuse sisse sattunutena alustatud suure müdinaga fi lmimist. Esimest korda fi lmiti sama asi üles juba 1955. Niisiis on „Tundmatu sõduri“ puhul tegemist taaslavastusega, mida viimasel ajal on hakatud propageerima ka kodumaisele fi lmiklassikale. Võiks kusagilt välja otsida vanema versiooni ja võrrelda, kas tulemus on saanud parem või on oluliselt nirum. Filmi tegevus keerleb ümber ühe Soome jalaväeüksuse, mis Jätkusõja ajal Karjalas madistab. Keskseks tegelaseks on fi lmis seersant Rokka. Jonnakas sõjamees, kes sõdimise koha pealt jagab biiti korralikult, kuid kel igasugune kantseliit ja ülemused ... ajavad sisikonna pahempidi. Igati tore, et pole tegu Nõukogudemaa fi lmikunsti nipiga,
