Teataja jaanuar 2019

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. JAANUAR-VEEBRUAR 2019

lk 14–15

11 OLULISIMAT SEADUSEMUUDATUST lk 20–22

EESTI IKT-FIRMAD VALLUTAVAD AAFRIKAT lk 32–33

KUIDAS VÄLISTURUL KANDA KINNITADA? lk 38–39

TANKISTIDE KASUTAMINE SAAB PÄITSED PÄHE

Avo Kivimaa: Tradehouse’i asutaja

äris on olulisim hea teenindus

Esimesena helsingis!

MS Finlandia väljub Tallinnast juba varahommikul kell 06.00 ja saabub Helsingisse esimese hommikuse laevana juba kell 08.15!

Kuni kuus väljumist päevas annab Sulle varasemast suurema valiku ja pole vahet, kas sõidad autoga või ilma — soodsad hinnad ja mõnus meresõit ootavad igal juhul!

Kui ühest päevast Helsingis ei piisa, siis vaata ka meie hotellipaketti uuendatud Radisson BLU Seaside hotelli!

ÜHE SUUNA PILET

15

al.

€

AUTOPAKETT 2-5 reisijale al.

39

HOTELLIPAKETID HELSINGISSE al.

€

71€

JUHTKIRI

Sisukord 4 Tradehouse: 17 aastaga Põhjamaade

suurimaks ilukaubamajaks 9 Lühidalt 10 2019 majanduses: kasv aeglustub, riskid suurenevad 14 Tänavused olulisimad seadusemuudatused 16 Natufia Labs lõi ilma mullata tubase kasvuhoone 19 Küsi poliitikult: kust sa tead?

20 Eesti IKT-firmad kinnitavad kanda Aafrikas 23 Koda kutsub osalema 2019. aasta visiitidel 24 Galerii: Eesti äridelegatsioonid Aafrikas 26 Äriseadustikus ei pea arvukaid muudatusi tegema 28 Osalege algatuses „Tööle kaasa!”

30 Kaubapass aitab kaubad kolmandatesse riikidesse 32 10 soovitust eksportijalt eksportijale 35 Presidendiga Beninis ja Senegalis 37 Koja 2018. aasta tegemised arvudes 38 Tankistide tegevusele päitsed pähe 40 Hiinat avastamas 41 Euroopa puidutööstusel hoog see 43 Ülemistel avati rahvusvaheline maja 44 Sündmuste kalender 47 Enterprise Europe Network

KAANEFOTO Sven Tupits EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Kaur Orgusaar Tel: 604 0065 E-post: kaur.orgusaar@koda.ee

ROHKEM TERVET MÕISTUST!

U

uelt aastalt tasub ikka midagi soovida.

Kes soovib suuremat kasumit ja käivet, kes kõrgemat palka, kes lihtsalt helgemat tulevikku. Oma peamistest tegevustest tulenevalt soovime meie oma liikmetele veelgi rohkem kliente ja häid töötajaid. Ja sedagi, et oma arenguplaane tehes arvestaksite ühe võimaliku stsenaariumina ka majanduslangusega. Mitte et seda sooviksime, kuid siiski on nii Eestis kui kaugemalgi riske, mis teokssaamise korral tähendavad, et meie majanduse üle keskmise hea käekäik võib asenduda negatiivsemaga.

Pikema plaaniga ettevõtja hindab ja jälgib neid riske kindlasti kainelt.

Kaalutletust, kainust ja reaalsustaju soovime aga kõikidele, kelle kätes on hea ettevõtluskeskkonna kujundamine. Meie ettevõtluskeskkonnal pole (veel) suurt midagi häda, kuid kui vaatame ainuüksi viimase poole aasta jooksul aset leidnud sündmusi õigusloomes, siis ei ole me enam nii kindlad, et aasta pärast võime sama öelda.

Kaubanduskojas oleme seadnud eesmärgi, et ettevõtluskeskkonda halvendavate lolluste kavandamist tuleb märgata ja suuta ära hoida või vähemalt oluliselt pidurdada. Miks see oluline on? Kui vaadata seda, mis suunas võib tüürida äriõiguse revisjon, ning kui mõelda, milliseid kummalisi ja „ei tea kust tekkinud” sätteid oleme aasta lõpus suutnud välja rookida mitmest Riigikogule esitatud eelnõust, siis paistab vaatamata õigusloome näilisele arengule oht salakavalateks muudatusteks äärmiselt suur.

Tööd meil kindlasti jagub.

Jätkugu ka kõigil seadusloojatel ja ametnikel soovi teha valikuid, mis Eestit edasi viiksid!

MAIT PALTS Eesti KaubandusTööstuskoja peadirektor

MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Kristiina Rauts-Nõmmik Tel: 511 3302 E-post: kristiina@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

3

ETTEVÕTJA

Foto: Sven Tupits

Tradehouse’i ilukaubamaja asutaja Avo Kivimaa hoiab trendidel silma peal: meeste ilumaailmas on habe kuum sõna ning habemenoad ja -kammid hästiminev kaup.

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

ETTEVÕTJA

Tradehouse TAHAB PAKKUDA MAAILMA PARIMAT TEENINDUST

Ilukaubamaja Tradehouse’i trump on suurepärane klienditeenindus, mille aluseks on inimesed, kes tahavad oma tööd hästi teha. Tradehouse’i asutaja Avo Kivimaa usub, et tähtsad ei ole oskused, vaid suhtumine, sest oskusi saab õpetada, aga suhtumist mõjutada on tunduvalt raskem.

T

radehouse on Põhjamaade suurim professionaalsete ilutoodete maaletooja ja edasimüüja.

Suurt rõhku pööratakse töötajate koolitamisele, kes tagavad, et klienditeenindus oleks parimatest parim. Hiljuti avati koos uue peakontoriga ka konverentsikeskus, mis võimaldab koolitada tipptasemel spetsialiste ning edendada Eesti ilutööstust.

Teataja küsimustele vastab ilukaubamaja Tradehouse asutaja Avo Kivimaa.

Tradehouse on Eesti turul tegutsenud 17 aastat.

Kuidas on ettevõtluskeskkond selle aja jooksul muutunud?

Suurim muutus on see, et kui mina ettevõtja karjääri alustasin, ei saanud ettevõtet käivitada tingimustel, mis praegu on nii iseenesestmõistetavad. Nüüd võib ettevõtte registreerida mõne minutiga, ka algkapitali olemasolu pole kohustuslik ning alustaval ettevõtjal on vajaduse korral võimalik ka toetust saada.

Teine muutus on suhtumine läbikukkumisse.

Väiksemas mastaabis kukume me kõik läbi, vähemalt mina tunnen nii, ning seda korra päevas. Kui vanasti suhtuti sellesse väga negatiivselt, siis praegu võetakse seda kui loomulikku osa elust ja ettevõtlusest. Saad erinevaid asju proovida ja kui esimesel korral ei õnnestu, siis saad taas proovida. Samas ei tohiks teha ühte viga mitu korda, vaid tähtis on osata ebaõnnestumistest õppida.

Kõige suurem muutus on toimunud inimeste, just noorte mõttemaailmas. Tänapäeva noored erinevad tunduvalt nendest, kes olid noored 15–20 aastat tagasi. Häid ja töökaid noori on järjest raskem leida, enamik neist ei kujuta ette, mis on töö tegemine.

Teatakse, et on vaja küsida palju palka ja kõikvõimalikke soodustusi, kuid kust see kõik tuleb, on ju ettevõtja mure.

Mis oli ettevõtlusega alustamisel kõige suurem proovikivi?

Tollal oli see Eestis uudne idee, et hangime kogu iluvaldkonna MAARJA LOORENTS kaubanduskoja tooted erinevatelt maaletoojaturundusjuht telt ja tootjatelt ning pakume iluteenindajatele. Kõik, mida üks professionaal vajab, saab ta ühest kohast – alates küüneviilist ja šampoonist ning lõpetades salongisisustusega. Ma nägin, kuidas sarnases äris tegutsejad toimetasid ning mõtlesin, et mina suudaksin paremini. Ega ma tegelikult ju ei osanud, kuid otsustasin ikkagi proovida. Tahe oli olemas, see andis indu ning praeguseks oleme suurim professionaalne ilukaubamaja Põhjamaades.

Mis on praegu suurim raskus?

Kui aastaid tagasi oli ettevõtlusega alustamine keeruline, siis nüüd on ellujäämine raske. Kuidas tegutseda nii, et hoida nina vee peal, kasvada ja areneda?

Konkurents on muutunud väga tihedaks ning kõikides eluvaldkondades on toimunud tohutu areng. Selle kõigega pead kursis olema, et olla kogu aeg samm ees oma klientide soovidest. Tänapäeval on maailm märksa rohkem avatud, konkurentsis püsimiseks on vaja palju rohkem pingutada.

Olete öelnud, et Tradehouse’i trump on tipptasemel klienditeenindus. Kuidas olete selle saavutanud ja saavutatut hoida suutnud?

Algusest peale on olnud meie eesmärk pakkuda maailma parimat teenindust. Peame lati panema kõrgele, siis tuleb ka hüpe kõrge. Oleme selle üle uhked, mida oleme Tradehouse’is saavutanud, kuid arenguruumi on veel tohutult. Öeldakse, et äri toimimiseks on vaja kolme asja: asukoht, asukoht ja asukoht. Meie proovime seda väidet ümber lükata. Meie arvates on number üks teenindus. Siis tulevad asukoht, kaubavalik, väljapanek ja muu.

Proovime leida inimesi, kes tahavad teenindada,

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

5

ETTEVÕTJA on väga hästi kursis uute toodete ja suundadega. On tulnud palju naturaalsetel koostisainetel põhinevaid ja ka veganitooteid. Eestlased hindavad kindlasti toodete puhtust ja kõrget kvaliteeti. Eesti naine on ka praktiline, talle ei saa õhku müüa, ta näeb selle läbi.

Laiendate oma tegevust nii koolitus- kui ka konverentsivaldkonda. Kuidas need toetavad teie põhitegevust?

Ilma koolitusteta ja konsultantide harimiseta ei saa teha head müüki, need käivad käsikäes. Juuksur, kosmeetik, küünetehnik ja konsultant oskavad paremini soovitada seda, mida on ise proovinud. Koolitusvaldkonda sisenemine annab meile võimaluse oma teeninduskvaliteedi tõstmiseks.

„Kui aastaid tagasi oli ettevõtlusega alustamine raske, siis nüüd on ellujäämine raske.

Kuidas tegutseda nii, et hoida nina vee peal, kasvada ja areneda?“ Avo Kivimaa, Tradehouse’i asutaja Saame pakkuda tänapäevaseid koolitusvõimalusi ning tuua kokku kõik iluvaldkonna tegijad. Võiks öelda, et see on meie panus Eesti ettevõtluskeskkonda – et professionaalne iluturg areneks ja õitseks!

Hea teeninduse pakkumine on Tradehouse’is A ja O. Avo Kivimaa kõrval on teenindajad Cärolyn (vasakul) ja Maire.

Kuidas tulete toime aktiivse netikaubandusega?

Praegu moodustab netimüük ligi 20 protsenti meie käibest.

See on igal aastal tõusujoones, ilmselt kõikides valdkondades on see nii.

kes armastavad seda tööd ning teevad seda väga hästi. Kui konkursse korraldame, siis tavaliselt kümnest inimesest üks sobib. Otsime häid inimesi, mitte oskusi, kuna oskusi saab õppida ja arendada, aga suhtumist ja iseloomu muuta või mõjutada on keerulisem kunst.

Mul on kahju, et Eestis on teenindaja maine niivõrd kehv.

Seda ei peeta päris tööks. Kui ütled, et oled müüja, siis jääb mulje, et pole kuskil mujal suutnud läbi lüüa. Sellest on kahju, loodan, et suhtumine muutub. Meil on vedanud, sest meil on tööl mitu konsultanti, kes on Tradehouse’is olnud enam kui kümme aastat.

Traditsiooniliselt on kosmeetika naiste pärusmaa. Kas olete täheldanud trende ka meestemaailmas?

Tõepoolest, viimaste aastate suur trend meestemaailmas on habe. Habe on moes. Ma ei näe, et see lähiajal oluliselt muutuks. Müüki on tulnud väga palju erinevaid „habemesarju”, lisaks spetsiaalsetele hooldustoodetele on taas müügil habemenoad, vuntsiharjad ja habemekammid. On hakatud arendama ka meeste meigitooteid, kuid siin ma ei näe, et see lähitulevikus massilist kasutust leiaks.

Milline ilutarbija on eestlane?

Kui mehed on väga tagasihoidlikud ja konservatiivsed, siis poisid on palju iluteadlikumad. Nüüd peab igal poisil olema mõni viimistlustoode – vaha, želee või midagi muud.

Eesti naine on väga trenditeadlik, ta jälgib arenguid ning

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

KAS TEADSID? Tradehouse andis kuuendat aastat järjest välja 20 000 euro suuruse noorsportlase stipendiumi.

Aastate jooksul on Tradehouse panustanud noorsportlastesse üle 120 000 euro ja ühtlasi kinnitanud kanda Eesti ühe suurima stipendiumikonkursi korraldajana.

ETTEVÕTJA Suures pildis teeb muret „hall” kaubandus. On vähe suurtootjaid, kes jälgivad seda, et kaubandus oleks eetiline ja õiglane, kuid neid siiski on. Näiteks üks tugev bränd, mida meie Eestis esindame, võttis edasimüügiõigused ära Hispaania ja Itaalia maaletoojatelt, kuna selgus, et nende kaudu jõudsid tooted Poola edasimüüjani, kes need omakorda maailma laiali paiskas. Sel viisil on toode netiportaalides 30–40 protsenti soodsam, kuid kogu reklaami, turunduse ja koolituskulu on endiselt maaletooja kanda. Hea on näha, et tootjad hakkavad aru saama, et see ei ole jätkusuutlik viis ja sellist tegevust juuritakse välja.

Kui võrrelda Eesti ja välismaised ilutooteid, siis kas saab küsida, kes teeb paremaid tooteid, eestlased või välismaa tootjad?

Saab! Enamik Eesti tootjaid on oma toodete arendamisel veel lapsekingades. Näiteks ühel maailma mõistes väikesel ettevõttel, käibega enam kui 100 miljonit eurot, on kolm laborit (võrdluseks: Eesti tootja Joiki käive oli 2017. aastal 1,5 miljonit, Chemi-Pharmil 5,5 miljonit – toim). Eestis on tootmistehnoloogiline võimekus praegu kahjuks madal.

Samas, lapsekingades olek on hea stardipositsioon, kuna on hea minna ükskõik mis suunas ning katsetada ja mängida eri variantidega. Eestis on enam kui 50 ilutoodete tootjat. Eesti tootmise üheks lipulaevaks pean Chemi-Pharmi. Joik on samuti hea näide heast tootest ja disainist.

Usun, et Eestis on ilutoodete valmistamisel suur potentsiaal – meil on puhas loodus, mets, vesi, turvas, mis iganes! Kui me suudaksime need kõik purki panna ja eksportida! Samuti on Eesti teadlaste tase väga hea, oleks ainult meie ettevõtjatel piisavalt oskust nende teadmisi ja oskusi rakendada.

Tunnustused hh Eduka Eesti ettevõtte tiitel. Tradehouse OÜ kuulub Eestis 1,4% ettevõtete hulka, kellele on väljastatud AAA reiting ehk kõrgeimast kõrgem tunnustus. hh Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige 2016. aastast. hh Ilumaailma tunnustused. Ilukaubamaja valikus olevad tooted on saanud ohtralt tähelepanu Eesti juhtivatelt iluga seotud väljaannetelt. Tooteid on tunnustanud igal aastal ilulemmikute pärgamistel ajakirjad Anne & Stiil, Buduaar, Cosmopolitan ja Iluguru.

2015. aastal hakkas Tradehouse märgistama klientide lemmiktooteid kuldse tähisega „Tradehouse’i klientide lemmik”.

Tradehouse numbrites: hh hh hh hh hh hh

Asutatud 2002. aastal Eesti kapitalil Töötajaid 110 Käive 14 miljonit eurot (2018) Esindused neljas Eesti linnas Brände üle 440 Tooteartikleid üle 100 000

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

7

JUHTIDE KLUBID 2019. AASTA I KVARTALIS INDUSTRY 4.0 JA PROTSESSIDE AUTOMATISEERIMINE AEG: 12. veebruaril 2019 kella 15–17 KOHT: kaubandus-tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) ESINEJA: Ivar Merilo, Thorgate Digital OÜ asutaja ning tootmisprotsesside ja Waybilleri projektijuht.

BRÄNDISAADIK KUI EDUKA TURUNDUSE SALARELV AEG: 12. märtsil 2019 kella 15–17 KOHT: kaubandus-tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) ESINEJA: Signe Ventsel on Brandmoon OÜ asutaja ja koolitaja-konsultant. Turundamine ja inimeste arendamine on olnud Signe töö osaks suuremal või väiksemal määral juba üle 15 aasta.

OSALUSTASU Liikmetele 20 eurot + km Mitteliikmetele 40 eurot + km Vajalik on eelregistreerumine (koja kodulehel).

NB! Kohtade arv on piiratud.

Lisainfo: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

LÜHIDALT

Sisserände piirarvu poolitamine olnuks halb Siseministeerium soovis eelmise aasta lõpus kehtestada 2019. aasta sisserände piirarvu poolaasta kaupa. Nii oleks võinud esimesel poolaastal anda välja 657 ja teisel poolaastal 658 elamisluba. Koda oli muudatusele vastu, sest see oleks süvendanud sisserände piirarvu täitumisega seonduvat probleemi. Praeguseks on sisserände piirarv – 1315 elamisluba – täitunud ning algselt soovitud piirangut ei seatud.

Kunstlikud piirangud oleksid süvendanud veelgi muude skeemide kasutamist, kus Eesti riigil jäävad väga tõenäoliselt saamata maksutulud, kuid samuti oleksime loobunud vabatahtlikult kontrollimast isikuid, kes Eestisse pikemaajaliselt tööle tulevad.

Head liikmed, pange tähele!

Meie koostöö edukaks jätkumiseks tuletame meelde tähtsad kuupäevad ja teised teemad, mis on seotud liikmemaksu, liikmetunnistuste, logode ja muu tähtsaga. hh Liikmemaksu arved Arveid hakkame väljastama alates 15. jaanuarist ja arve tasumise tähtpäev on 1. märts. hh Liikmetunnistused Elektroonilised liikmetunnistused väljastame pärast liikmemaksuarve laekumist. Tunnistus kehtib jooksval aastal. hh Tõend välispartneritele Usaldusväärsuse kinnitamiseks koostööpartneritele väljastame täiendava tõendi liikmelisuse kohta. hh Kaubanduskoja logo kasutamine oma kodulehel ja trükimaterjalides Tasuta logolepingu sõlmimiseks võtke palun ühendust Anneli Pernega, anneli.perne@koda.ee. hh Ettevõtte andmete uuendamine Koos liikmetunnistusega jõuab teieni ka väljavõte meile teadaolevatest andmetest. Ettevõtte tõesed andmed on olulised kiire ja korrektse info vahendamiseks.

Oma ettevõtte muutunud andmed saate edastada ka kaubanduskoja veebilehel: koda.ee/liikmeandmete-muutmine Lisainfo: Janne-Ly Priks, tel 604 0086, janne-ly.priks@koda.ee

Ümbrikupalkade maksmine väheneb Kaubandus-tööstuskoda küsitles ettevõtjaid. Tulemused näitavad, et ettevõtjate hinnangul on ümbrikupalga osakaal nende enda sektoris võrreldes aastatagusega kahanenud. Samuti hindavad ettevõtjad, et töötasu täielikult n-ö mustalt saavate töötajate osakaal on pisut vähenenud.

Peaaegu pooled ettevõtjad hindavad ümbrikupalga osakaaluks oma sektoris kuni 5 protsenti ja pea viiendik ettevõtjatest 6–10 protsenti.

Küsitluse tulemusi vaadates on positiivne, et üha tugevnev palgasurve ei ole siiski kaasa toonud olulist ümbrikupalkade maksmise kasvu. Ümbrikupalgad tekitavad siiski jätkuvalt muret ja kasvav palgasurve sunnib ausaid ettevõtjaid veelgi rohkem pingutama.

Kaubanduskoda korraldab oma liikmete seas ümbrikupalkade teemalist küsitlust 2014. aastast.

5% või vähem on pea poolte ettevõtjate hinnangul nende sektoris ümbrikupalkade osakaal.

Ettevõtete positiivseid väljavaateid piiravad tööjõukulud ja töötajate puudus Kaubanduskoda tegi oma liikmete seas majandusküsitluse, mis on üks osa iga-aastasest Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsiooni uuringust. Küsitlusele vastas 45 000 Euroopa ettevõtjat. Eestist osales küsitluses 173 ettevõtjat, kes tõid peamiste murekohtadena välja praeguse tööjõusituatsiooni ja kasvavad energiakulud. Hoolimata võimalikest raskustest planeerivad Eesti ettevõtted investeeringuid ja laienemist. Üldiselt näevad Euroopa ettevõtjad eesolevat aastat positiivsena, kuid oodatakse kerget majanduse jahtumist ja majanduskasvu aeglustumist.

Kaubanduskoja majandusküsitlus on üks osa iga-aastasest Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsiooni (Eurochambres) uuringust, mis toimus juba 26. korda Euroopa 26 riigis.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

9

MAJANDUSÜLEVAADE

Majanduskasv aeglustub, riskid suurenevad Eesti majandus on tugev olnud juba kolm aastat järjest. Seda on toetanud nii paranenud välisnõudlus kui ka võrdlemisi tugev sisenõudlus. Majanduskasv on olnud küll laiapõhjaline, kuid ehitussektor on domi­ neerinud. Sel aastal peaks majandus kasvama ligikaudu 3–3,5 protsenti, mis on Eesti jaoks jätkusuutlikum, kui tunamullune ligi viieprotsendine kasv.

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

TÕNU MERTSINA Swedbanki peaökonomist

E

esti majandus on viimastel aastatel olnud heas tasakaalus – jooksevkonto on ülejäägis, riigirahandus korras, tarbimise ja laenukasvud on mõõdukad ning majapida­ miste säästumäär võrreldes nende sissetulekutega isegi üle Euroopa kesk­ mise. Samas on tööjõuturg muutunud üha pingelisemaks – tööjõupuudus on süvenenud ning see on aidanud kaasa liiga kiirele tööjõukulude kasvule. Kuigi märtsis toimuvad Riigikogu valimised võivad muuta valitsuse koosseisu, on riigieelarve juba kinnitatud ning sel aastal tõenäoliselt põhimõttelist majanduspoliitika muutust ei tohiks tulla.

Lähiaastatel hakkavad tööjõupuudus, välisnõudluse nõrgenemine ja ettevõtete vähenenud investeeringud Eesti majanduskasvu üha rohkem pidurdama. Samuti on majanduskasvu ohustavad riskid suurenenud – need tulenevad nii väliskeskkonnast kui ka koduturult.

Tööjõuturg on ammendumas Tugev majanduskasv on suurendanud nõudlust tööjõu järele. Tööhõivemäär on Eestis tõusnud kõigi aegade kõrgeimaks ning see on ka Euroopa Liidu üks kõrgeimaid. Samuti on tööpuudus väga madal – meie prognoosi järgi püsib see viie protsendi lähedal nii sel kui ka järgmisel aastal. Vaba ja sobiva kvalifikatsiooniga töötajate leidmine on muutunud üha raskemaks. Me konkureerime tööjõu, eriti kvalifitseeritud tööjõu pärast ka lähiriikidega, kus tööjõupuudus on samuti probleem.

Kuigi möödunud aastal tuli nii tähtajalise kui ka lühiajalise tööloaga Eestisse üle 22 000 inimese, on tööjõupuudus

MAJANDUSÜLEVAADE jätkuvalt peamine ettevõtete majandustegevust piirav tegur.

Meie hinnangul tööhõive kasv sel aastal aeglustub ning järgmisel aastal pidurdub. Koos hõive kasvu peatumisega kaob ka selle panus majanduskasvu. Aeglustuv majanduskasv vähendab küll nõudlust täiendava tööjõu järele, kuid pingeline olukord tööjõuturul jääb vähemalt lähiajal püsima. See hoiab palgakasvu kiirena, suurendab tööjõukulusid ja piirab kasumlikkust, kuid sunnib ettevõtteid oma tootmise efektiivsemaks muutmise nimel rohkem investeerima.

25%

-10%

Eesti kaubad pole odavad

Ettevõtete tööjõukulud on nende käibe suhtes tõusnud kõrgeimale tasemele (kui jätta välja erakorraline 2009. kriisiaasta). Tööjõukulude kasv on tootlikkusest jätkuvalt kiirem, mistõttu Eesti ettevõtete hinnapõhine konkurentsi­ võime halveneb.

Eestis toodetud kaupade keskmine hinnatase on jõudnud EL-i keskmisele juba võrdlemisi lähedale. Samas tuleks arvestada, et Eesti ekspordis

2001

2003

2005

2007

Palgakasv

2009

2011

Töötuse määr

2013

2015

2017

2019

55%

Tööhõive määr (parem telg)

Joonis 1.Tööhõivemäär on vähemalt viimase 20 aasta kõrgeimal tasemel.

Eesti tööturunäitajad, %.

Välisnõudlus nõrgeneb

Eesti majanduse käekäik sõltub teatavasti välisnõudlusest ja meie ekspordi konkurentsivõimest välisturgudel.

Ekspordi osakaal SKP-st on 77% ning meie peamise eksportiva tööstusharu, töötleva tööstuse ettevõtted suunavad välisturgudele keskmiselt 67% oma käibest. Välisnõudlus on aga nõrgenemas. Nõrgem välisnõudlus võib halvendada meie ekspordivõimalusi. Eesti ekspordikasv on pikemas vaates liikunud koos maailma kaubandusmahu muutusega, mille kasv on veidi vähenenud.

Sel aastal on oodata enamiku meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu aeglustumist. Lisaks sellele on praegu veel üleval USA ja Hiina vahelise kaubanduskonflikti eska­leerumise risk, millest võib tekkida negatiivne mõju kogu maailma­ majandusele.

Välisnõudlus ei ole Eesti ettevõtete jaoks mitte ainult võimalus oma käivet suurendada. Mida lähemal on ettevõte eksportimisele, seda enam saab ta oma tootlikkust parandada. Seevastu sisemaisele lõpptarbijale lähemal paiknevate ettevõtete tootlikkus on üldjuhul väiksem. Võrdlemisi tugev tarbimine, investeeringud ja ettevõtete vajadus tootmissisendite järele suurendavad impordinõudlust. Olukorras, kus nõrgema välisnõudluse tõttu võib ekspordikasv aeglustuda, halvenevad Eesti kaubandusbilanss ja jooksevkonto tasakaal.

70%

2

1,5 1 0,5

2015

2016

2017

2018

2019*

Joonis 2. Eesti ekspordipartnerite SKP kasvab tänavu vähem kui mullu.

Eesti peamiste ekspordi sihtriikide SKP kasv, %.

Allikad: Swedbank Macro Researh, Eesti Pank

Sel aastal on oodata enamiku meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu aeglustumist. on kodumaise lisandväärtuse osakaal aastatega kasvanud ning see on väärtusahelas kõrgemale tõusnud.

Kuigi Eesti ekspordi turuosad on mitmes meie peamises sihtriigis alates 2017. aastast vähenenud, on viimase kümne aastaga need siiski märkimisväärse tõusu teinud. Turuosade kasvatamine ekspordi sihtriikides on tulnud aga paljuski ettevõtete kasumite arvelt.

Ettevõtete kasumlikkus ehk kasumi osakaal käibes on pidevalt vähenenud.

See, kas ettevõtted suudavad oma kasumlikkust hoida või seda parandada, sõltub lähiajal paljuski sellest, kuidas nad tulevad toime kõrgele tõusnud tööjõu- ja muude tootmiskuludega, seda eriti aeglustuva käibekasvu korral.

Ebaefektiivsete, madala tootlikkuse ja kasumlikkusega ettevõtete jaoks võivad

kõrged tööjõukulud üle jõu käia ning nad ei pruugi enam konkurentsis vastu pidada. Madala kasumlikkuse juures on aga keeruline investeeringuid efektiivsuse tõstmiseks suurendada.

Rohkem investeeringuid

Lähiajal peaksid rahastamistingimused soodsaks jääma. Kuigi keskpangad on maailmas oma rahapoliitikat tasapisi rangemaks muutmas, tõstab Euroopa Keskpank oma peamist, refinantseerimise intressimäära tõenäoliselt alles selle aasta lõpus. Euribor on küll juba tõusma hakanud, kuid peaks lähiajal madalaks jääma ning on sellega jätkuvalt investeeringutele toeks.

Kuigi välisnõudlus sel aastal nõrgeneb, püsib see piisavalt tugev selleks, et sundida ettevõtteid investeerima nii efektiivsuse parandamiseks kui ka tootmismahu kasvatamiseks. Suurem investeerimisvajadus toob kaasa ettevõtete suurema laenunõudluse ning see omakorda ettevõtete võla tõusu.

Positiivne on see, et ettevõtete investeeringute struktuur on viimastel aastatel suunatud üha enam efektiivsuse tõstmisele – suurenenud on investeeringute osakaal masinatesse ja seadmetesse, teadus- ja arendustegevusse ning arvutisüsteemidesse.

Kuigi valitsussektori investeeringute

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

11

MAJANDUSÜLEVAADE kasv peaks ka sel aastal aeglustuma, püsib nende maht SKP suhtes stabiilselt kõrge ning sellega stimuleeritakse majandust jätkuvalt tugevasti.

Eesti valitsussektori investeeringute tase SKP suhtes on Euroopa Liidu kõrgeim. Samas tuleks arvestada, et ligikaudu pool valitsussektori investeeringutest on finantseeritud välisvahendite toel.

Koos EL-i 2014–2020 eelarveperioodi lõppemisega hakkavad need aga tasapisi vähenema ning EL-i uue eelarveperioodi rahastamisega saab Eesti ilmselt oluliselt vähem raha kui seni, kuna meie elatustase ehk SKP inimese kohta on jõudnud juba üle 75% EL-i keskmisest.

10% 7,5%

5%

2,5%

0%

-2,5% 2012

2013

Tööjõu tootlikkus

2014

2015

Tööjõu ühikukulu

2016

2017

Tööjõukulu

2018* * 1-3 kv.

Joonis 3. Tootlikkus ei suurene sama kiiresti kui tööjõukulud.

Tootlikkuse ja tööjõukulu kasv, %. Allikas: Statistikaamet

ELUASEMETE HINNAD KASVAVAD, RAHVAL RAHA ON Eluasemete hinnatõusu toetab soodne makromajanduskeskkond, kuigi nõudlus pidurdub kõrgete hindade tõttu.

U

ute eluhoonete ehituslubade arv vähenes mullu. Samuti on aeglustunud uute eluhoonete kasutuslubade arvu kasv. Kuigi uute korterite pakkumise kasv sel aastal tõenäoliselt leeveneb, on müügis olevate korterite arv endiselt suur. Meie hinnangul peaks eluasemete kõrged hinnad lähiajal nõudlust piirama ja hinnakasvu aeglustama. Samas toetab soodne makromajanduslik keskkond – majapidamiste tugev palgakasv, nende suur kindlustunne ja soodsad rahastamistingimused − hindade kasvu ka tänavu.

Hinnatõus aeglustub

Eelmise kahe aasta üle kolmeprotsendine tarbijahindade kasv peaks sel aastal aeglustuma. Inflatsiooni pidurdavad peamiselt alkohoolsete jookide ja energia hinnakasvu taandumine. Esimese põhjuseks on valitsuse

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

Eluasemete ehituses pole vähikäiku oodata. otsus eesoleva kahe aasta jooksul alkoholiaktsiise mitte tõsta. Energia hinnakasvu aeglustumise taga on aga peamiselt toornafta hinnalangus maailmaturul. Samas aitab tugev palgakasv kaasa teenuste hinnakasvule.

Sissetulekute kiire kasv, aeglustuv inflatsioon ja tarbijate jätkuvalt suur kindlustunne lubavad prognoosida eratarbimise mõõduka (3–4%) kasvu jätkumist ka sel aastal. Majapidamiste tarbimine püsib nende sissetulekutest väiksem, mistõttu saavad nad säästa.

Isegi kui tarbimisele arvestada juurde majapidamiste eluasemeinvesteeringud, peaks nende eelarve, sarnaselt eelmise 11 aastaga, püsima ülejäägis.

Sääste on rohkem kui varem Praegu on Eesti majapidamistel kriisieelse ajaga võrreldes suuremad puhvrid, millega nad saaksid võimaliku majanduskriisi korral paremini hakkama ning tarbimise ja kohustuste vähendamise vajadus oleks tagasihoidlikum.

KÜSIME ETTEVÕTJALT

MILLISED ON TEIE ETTEVÕTTE

suurimad proovikivid 2019. aastal?

Fotod: Eiko Kink, Liis Treimann, Maanus Masing / Saarte Hääl

jätkuv hindade kasv

aina tihenev konkurents

tööjõud

tööjõupuuduse süvenemine

JANUS METSA AS-i SA.MET juhatuse liige Valdkond, milles tegutseme, on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, lisandunud on palju uusi tegijaid ja ehitusmahud on väga suured. Suurimad proovikivid saavad tänavu olema ilmselt aina tihenev konkurents, jätkuv hindade kasv ja tööjõupuuduse süvenemine.

2019. aasta suhtes oleme äraootaval positsioonil – kas ehitusbuum jätkub või toimub mingi langus ja turu korrastumine. Kevadel valmib meil 59 korteriga kinnisvaraarendus Pärnus ja eesmärk on aasta jooksul kõik korterid ära müüa. Samuti on 2019. aastal fookuses meie tütarettevõtte THS Tarkvara poolt nutikate kommunikatsioonilahenduste turule toomine, mis on tihedalt meie põhitegevusega seotud – AS SA.MET kasutab seda digilahendust ka ise, hoides kokku väärtuslikku aega ning muutes kliendi jaoks tööde tellimise ja haldamise lihtsamaks.

motivatsioonisüsteemi värskendamine TAAVI PUUORG OÜ Frank Events vabaajainsener

OTTO RICHARD PUKK Incap Corporation ja Incap Electronics Estonia tegevjuht Arvestades meie üldist olukorda praegusel tööturul, aga ka elektroonikatööstust kitsamalt, on meie 2019. aasta suurim proovikivi ja võtmesõna kindlasti tööjõud.

Juba praegu on töötajate leidmine Saaremaal või nende meelitamine mandrilt saarele meie jaoks üsna raske – kuigi meie tehas on suuresti digitaliseeritud, vajab ka automatiseeritud tootmisliin töötajaid. Sealjuures on eriti puudu tavatöötajatest ja lihtsamast tööjõust.

Püüame leida vajalikke inimesi erinevatel viisidel, näiteks koolitame töötajaid ka kohapeal välja ning pakume nii palju paindlikkust, kui tehase töö võimaldab, olgu selleks vahetuste klapitamine või töövõimalused meie Tallinna kontoris. Aga jällegi – see kõik eeldab, et meil on olemas inimesed, keda välja koolitada.

Teine suur proovikivi on Eesti elektroonikatööstuse tutvustamine laiale maailmale nii Incapi kui ka Eesti Elektroonikatööstuse Liidu töö kaudu. Kuigi võib tunduda, et elektroonikat tellitakse peamiselt vaid Hiinast, siis tegelikult see nii pole – Eesti suudab pakkuda väga head kvaliteeti väga konkurentsivõimelise hinnaga ning on seetõttu maailma elektroonikaturul juba praegu väga hinnatud. Tahame, et meie tuntus kasvaks, ning teeme selle nimel pidevalt ja strateegiliselt tööd.

Tõenäoliselt saab olema esmatähtis pühenduda kolleegide motivatsioonisüsteemi värskendamisele, praeguses ettevõtluskeskkonnas on see samm hädavajalik. Teisalt on oluline jätkata kommunikatsiooni B2B liinil, et olla veel rohkem strateegilise partneri rollis ning jagada näpunäiteid-juhiseid üritusturunduse valdkonnas toimuva kohta.

Kui vaadata läbi klientide ja koostööpartnerite maailma, siis saab neil olema üha suurem kohustus panustada töötajatesse. Ikka selleks, et kaadrivoolavus oleks minimaalne ning ettevõttest õhkaks positiivset aurat.

Inimeste liikumine ettevõtete vahel on hoogustunud ning jätkub.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

13

KASULIKKU

11

OLULIST TÄNAVU JÕUSTUNUD SEADUSEMUUDATUST

Kaubanduskoda koostas ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustusid 1. jaanuaril 2019. Kokku jõustus uue aasta esimesel päeval rohkem kui 300 õigusakti.

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Leevendati töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid

Uuest aastast jõustusid mitmed muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. Näiteks ei pea tööandja enam teavitama tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest, töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning töökeskkonnanõukogu iga-aastasest tegevusest.

Lisaks pikendati kaubanduskoja ettepanekul töötaja esmasesse tervisekontrolli saatmise tähtaega. Kui varem tuli töötaja suunata terviskontrolli tööle asumise esimesel kuul, siis nüüd tuleb seda üldjuhul teha katseaja jooksul.

Tööandjale muutus lihtsamaks ka kergete tööõnnetuste uurimise kord, millega ei kaasnenud töötaja ajutist töövõimetust (näiteks torked, pindmised sisselõiked). Tööandja peab koostama vormikohase raporti ja edastama selle tööinspektsioonile üksnes ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral.

Kaubanduskoja soovitusel lisati seadusesse põhimõte, et töötajal ja tööandjal on võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.

Töötamise registrisse tuleb kanda tööaja määr

540 eurot on tänavu

miinimumpalk.

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

Alates 1. jaanuarist tuleb tööandjal sisestada töötamise registrisse iga töötaja tööaja määr. See kohustus kehtib vaid töölepingu alusel töötavate inimeste kohta. Muudatuse tulemusena ei pea tööandja esitama enam TSD lisal 1 töötaja tööaja määra, vaid kannab selle töötamise registrisse.

Kui töötaja on kantud enne 1. jaanuari 2019 töötamise registrisse, siis ei pea tööandja tööaja määra sisestama. Kui kanne on tehtud töötamise registrisse 2019. aastal, tuleb sisestada ka tööaja määr.

Algselt sooviti uuest aastast panna tööandjatele ka kohustus lisada töötamise registrisse iga töötaja ametikoht ja töökoha aadress, kuid selle kohustuse jõustumine lükati edasi 1. juunini 2019.

KASULIKKU Kaubanduskoda tegi riigile ettepaneku vähendada mõlema aktsiisisoodustuse kriteeriume, et rohkem ettevõtteid saaks muudatusest kasu.

Kaubanduskoja ettepanekut ei võetud arvesse. Seetõttu saab sellest aastast näiteks gaasi aktsiisisoodustust kasutada vaid umbes kümme ettevõtet.

Muutus elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe maksustamine

Gaasiaktsiis suurenes

1. jaanuarist tõsteti maagaasi ja vedelgaasi aktsiisi 25 protsenti. Diiselkütuse ja bensiini aktsiisi ei tõstetud. Algselt pidi uuest aastast suurenema ka alkoholiaktsiis, kuid detsembris otsustas Riigikogu aktsiisitõusu ära jätta.

Madalam tulumaks regulaarsetele dividendidele

2019. aastal on äriühingul võimalik esimest korda rakendada 14-protsendilist tulumaksu dividendidele, mille suurus on väiksem või võrdne ühe kolmandikuga 2018. aastal juriidilistele isikutele jaotatud kasumist. Täies ulatuses saab 14-protsendilist määra rakendada 2021. aastal.

Madalamat maksumäära on lubatud kasutada ainult juhul, kui kasum jaotatakse juriidilistele isikutele.

Miinimumpalk tõusis 540 euroni

Miinimumpalk on alates 1. jaanuarist 540 eurot ja tunnitasu alammäär 3,21 eurot.

Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suurenes 165 euroni kuus

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõusis 500 euroni. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 165 eurot kuus ja seda ka juhul, kui töötaja teeb tööd osalise koormusega.

Müügikohas ei või anda tasuta kilekotte

31. detsembril 2018 jõustus pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt ei või pakendiettevõtja müügikohas anda inimestele tasuta õhukesi kilekotte (plastkandekott, mis on õhem kui

50 mikronit). Erandina võib kilekotte tasuta anda siis, kui see on vajalik hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks.

Tegelikult juhilt saab maksuvõlga sisse nõuda

Maksukorralduse seaduses jõustusid mitmed olulised muudatused. Näiteks saab maksuvõlga sisse nõuda äriühingu tegelikult juhilt, kes on oma tegevusega põhjustanud ettevõttele tahtlikult maksuvõla. Lisaks kaotati revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli mõisted, ühendades need maksukontrolliks. Maksuhaldur sai õiguse väljastada teatud haldusakte automaatselt, näiteks maksuvõla ajatamise otsuse.

Suurtarbijad saavad maagaasi ja elektrit kasutada soodusaktsiisiga

1. jaanuaril jõustusid aktsiisiseaduse muudatused, mis võimaldavad maagaasi ja elektrienergia suurtarbijatel tarbida maagaasi ja elektrit senisest oluliselt odavama aktsiisiga. Suurtarbijatele ette nähtud gaasi soodusaktsiis on 11,3 eurot, mis on rohkem kui viis korda madalam tavalisest aktsiisist.

Elektrienergia soodusaktsiisimäär on 4,47 euro asemel 0,5 eurot megavatt-tunni kohta.

Maagaasi aktsiisisoodustust saab kasutada ettevõte, kelle maagaasi kulu moodustab vähemalt 13 protsenti ettevõtte loodud lisandväärtusest. Elektrienergia aktsiisisoodustuse saamiseks on see nõue 20 protsenti. Elektrienergia soodusaktsiis on kehtestatud töötleva tööstuse ja infoalase tegevuse sektori ettevõtetele. Mõlema soodustuse saamise eeldus on ka ettevõtja energiajuhtimissüsteemi vastavus standardile ISO 50001. Aktsiisisoodustuse saamiseks tuleb esitada taotlus maksu- ja tolliametile.

Sellest aastast on võimalik elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse pakkumisega tegeleval ettevõtjal käsitleda teises liikmesriigis elavale lõpptarbijale osutatud teenuste käibe tekkimise kohana Eestit, kui piiriüleselt osutavate teenuste käive ei ületa aastas 10 000 eurot. Näiteks kui Eesti ettevõtja müüb Saksamaal asuvatele lõpptarbijatele teenuseid alla 10 000 euro väärtuses aastas, siis on ettevõtjal õigus kogu see käive deklareerida Eestis oma käibedeklaratsioonil Eesti riigisisese käibena. Arve võib koostada Saksamaa tarbijale, lähtudes Eesti arve esitamise reeglitest.

Muutusid vautšeritega seonduvad käibemaksustamise reeglid

Käibemaksuseaduses muudeti üheotstarbelise vautšeri käibe tekkimise aega. Muudatuse kohaselt tekib käive vautšeri väljastamisel. Enne tekkis käive vautšeri eest kauba üleandmisel või teenuse osutamisel. Üheotstarbeline vautšer on näiteks toitlustusasutuse vautšer, mis võimaldab tasuda toidu eest konkreetses restoranis ehk vautšeri väljastamisel on teada käibe tekkimise koht ja käibemaksusumma. Toodud näites toimub maksustamine vautšeri müümisel, mitte toidu pakkumisel.

Mitmeotstarbelise vautšeri alusel arvestatakse käibemaks ka edaspidi selle vautšeriga seotud kauba üleandmisel või teenuse osutamisel. Muudatust kohaldatakse alates 2019. aasta 1. jaanuarist väljastatud vautšeritele.

KAS TEADSID? Küsimustega jõustuvate õigusaktide kohta saab pöörduda kaubanduskoja juristide poole e-posti aadressil juristid@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

15

UUS LIIGE

Natufia Labsi loodud ilma mullata aed lubab köögis kasvatada juurvilju ja salateid, lisaks näeb aed efektne välja.

INNOVATSIOON JA LOODUS

SINU KÖÖGIS

NATUFIA LABS

Veidi üle nelja aasta tagasi asutasid Gregory Lu (Prantsusmaa) ja Lauri Kapp (Eesti) Tallinnas ettevõtte, mis sai nimeks Natufia Labs. Natufia sünnilugu ulatub aga palju pikema aja taha: kümme aastat tagasi ostis Gregory oliiviistanduse Sitsiilias, kuid üsna kiiresti avastas ta põllumajanduse tumedama poole, milleks on pestitsiidid, säilitus­ ained, GMO ja muud lisaained.

O

lles ettevõtja, kes tahab probleeme lahendada, hakkas Gregory mõtlema selle peale, kuidas saaks kasvatada värsket toitu, mis kasvab inimeste kodus. Samal ajal töötas Lauri projektiga, mis võimaldas luua sisetingimustes kodukasvuhoone. Lauri otsustas oma prototüübiga osaleda Garage48 programmeerimismaratonil, kus 48 tunni jooksul ehitati üles hüdropooniline miniaed. Samal üritusel osales ka Gregory. Juhuslikust kohtumisest sündiski uus idufirma – Natufia Labs.

Gregory Lu ja Lauri Kapi asutatud Natufia Labs sündis juhuslikust kohtumisest Garage48 programmeerimismaratonil.

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

UUED LIIKMED

HARJUMAA

PETROCHEMA OÜ

BEPCO OÜ

www.bepco.ee Veopakendite (korduvkasutatavad plastist kastid, kaubaalused, rullalused jm) arendamine, rent ja pesuteenused toidutööstusele.

CIGNOMET OÜ

Natufia aed aitab toitu kasvatada niimoodi, et sääste­ takse loodust ja keskkonda. Täielikult automatiseeritud ja ilma mullata (hüdropooniline) kasvatusmeetod ei nõua lisaaega aias ega näppude mulda torkamist, vaid taimed kasvavad iga päev sinu silme ees, suure hoolitsuse ja austusega looduse vastu.

Aed teeb kõike automaatselt: kastab taimi, loob sobiva ventilatsiooni, reguleerib niiskust, temperatuuri ja valgust. Võid olla oma köögist eemal kaks kuud, kuid sinu taimede eest hoolitsetakse pidevalt.

Värske toit restoranides ja hotellides

Kuigi suurem osa Natufia lähitulevikust on seotud tootmise suurendamise, müügi laiendamise ja uute turgude vallutamisega, käib pidev töö ka tootearenduse kallal, et reageerida klientide kiiresti muutuvatele vajadustele.

Seda mitte ainult eraklientide seas, vaid praegu laienetakse kiiresti ka hotellide ja restoranide maastikule.

2019 toob palju uusi võimalusi

2019. aasta kevadel alustab Natufia süstemaatilisemat müüki USA-s ja Kanadas ning seejärel Austraalias ja Dubais. Mõned suuremad jaemüüjad ja turustajad, nagu Boulanger Prantsusmaal ja Purcell Murray Ameerikas, on juba allkirjastanud jaemüügi lepingud ja teinud olulises mahus tellimusi. Olles veel arendus- ja käivitus­ faasis, meelitab Natufia juba praegu ingelinvestoreid Saksamaalt, Eestist ja Prantsusmaalt ning kaasab riskikapitali ettevõtteid USA-st, Soomest ja Dubaist.

Natufia kohta saad rohkem lugeda nende kodulehelt www.natufia.com.

www.taibuveski.ee Täiskasvanute ja noorte koolitamine (kutsehariduses ja gümnaasiumis). Õigusabi.

TIMBERMARK OÜ

www.timbermark.eu Puidu ja puittoodete eksport. www.viaston.ee Teedeehitus.

CINEUNIT OÜ

VISEVEN EUROPE OÜ

DEKSTROOS OÜ

Ilma mullata aed sinu kodus

TAIBUVESKI OÜ

www.cignomet.ee Üldmasinate ja mehhanismide tootmine.

Kergkonstruktsioonide tootmine. www.cineunit.com Filmivaldkonna teenindamine kaamera, tehnika ja meeskonnaga.

Natufia Labsi missioon on võimaldada inimestel aasta ringi oma köögis: • kasvatada tervislikke juurvilju, mis on looduslikud ja keemiast vabad, • juurdepääsu värskemale ja puhtamale toidule.

Laborikatsed on näidanud, et Natufia kasvatatavad taimed võivad anda kuni 400% rohkem vitamiine võrreldes sama tootega, mis on poest ostetud, • käituda vastutustundlikult: vähendades toidukilomeetreid, jäätmeid, pakendamist jne.

Seda kõike saab teha välistest keskkonna- ja ilmastikuteguritest sõltumata!

Naftakeemiatoodete hulgimüük.

www.dekstroos.com Tarkvara kirjastamine, programmeerimine ja konsultatsioonid.

VIASTON INFRA OÜ

www.viseven.com IT-teenused.

YUCA TIMBERS OÜ

www.yucatimbers.eu Puidu ja puidutoodete vahendamine.

LÄÄNE-VIRUMAA PANDIVERE L.T. OÜ

I.S.AUDIITORTEENUSTE OÜ Audiitorteenused.

www.wauh.eu Lemmikloomatoidu tootmine.

RRLEKTUS AS

ISTREK OÜ

www.istrek.com Mehaaniline metallitöötlus.

Metallosade puurimine, treimine, freesimine, uuristamine, hööveldamine, soveldamine, lihvimine, tappimine jne.

www.meietoidukaubad.ee Jaemüük toidukauplustes.

Toitlustus. Hulgikaubandus.

PÄRNUMAA AGERESTI OÜ Turba eksport.

KODUPROFF OÜ

KATUSEFIRMA OÜ

www.katusefirma.ee Ehitus, põhiliselt katusetööd.

Ehitus- ja remonditööd, teedeehitus.

PVC KATTED OÜ

LATERNA MAGICA OÜ

www.laterna.ee Disainvalgustid igale maitsele, nii kodusisustajale kui ka professionaalsele ruumikujundajale.

M FOOD ROCCA OÜ www.tanav.ee Toitlustus.

www.pvckatted.ee PVC-kangast ja tendist katete ning PVC-halli katete valmistamine ja paigaldus.

SALACIA RAAMATUPIDAMISBÜROO OÜ

www.salacia.ee Raamatupidamisteenused ja maksunõustamine.

MANE CORPORATE FINANCE OÜ

RAPLAMAA

www.cfoadvisor.eu Finantsnõustamine, peamiselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

TST OÜ

www.tstplast.ee Plasttoodete valmistamine survevalumeetodil.

MERIANTO OÜ

www.merianto.com Sisustusprojektide juhtimine.

Eritellimusmööbli ja klaasvaheseinte tootmine ning müük. Haiglamööbli tootmine ja müük.

TARTUMAA

ONEWOOD OÜ

VÕRUMAA

www.onewood.ee Puitplasttoodete (terrassilauad, aialauad, fassaadilauad) tootmine ja müük.

EMBACH EHITUS OÜ

www.embach.ee Elamute ja mitteeluruumide ehitus.

VIPSON PROJEKT OÜ www.vipson.ee Palkmajadetailide ja puittoodete tootmine.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

17

SIHTTURG

Tutvume Taaniga Pigem angloameerika orientatsiooniga Taani on siiski Põhjamaa, samas veidi erinev Rootsist, Norrast ja Soomest. Taani ettevõtjad on pigem nagu Põhjamaade itaallased. Eestist tulijale on siin kõik hästi arusaadav ning kohati isegi rohkem kui eelmainitud riikides.

Ü

hiskond on pigem liberaalne, must huumor ja sarkasm on levinud, elu osatakse nautida ja hygge on saanud rahvusvaheliseks brändiks. Michelini tärni restoranide kontsentratsioon on rabav.

Taani on üks maailma parimatest äri tegemise kohtadest, kus kõik räägivad inglise keelt, ühiskond on rikas ja tänapäevane, infrastruktuuri- ja jaotusvõrgud heal tasemel, tööjõud kõrge kvalifikatsiooniga ja riigi asukoht suurepärane. Majandus on tehnoloogiakeskne ja kõrge lisandväärtusega, kõrged maksud tagavad hea sotsiaalhoolekande ning vähese ebavõrdsuse ja ühiskonnakorralduse, mis aitab kohaneda šokkidega ja piirata tööpuudusega kaasnevaid sotsiaalseid kulusid.

Merineitsist teaduseni

Taanis on maailmatasemel teadus- ja arendustegevus ning Euroopa parim innovatsiooni toetav võrgustik, keskendudes taastuvenergia, clean tech ja life science -sektoritele. Puhaste tehnoloogiate esirinnas liikudes on valitsuse eesmärk muuta Taani 2050. aastaks täielikult fossiilkütustest sõltumatuks.

Lisame sellele pildile veel Mærski 12 miljonit konteinerit liigutava laevandusäri, Lego ning tuhandeaastases kuningriigis poseeriva ja turiste ligi meelitava H. C. Anderseni loost pärit merineitsi kuju.

Ootame hommikukohvile!

Hommikukohv Märt Volmeriga, Eesti suursaadikuga Taanis Aeg: 12. veebruar kell 9–11 Hommikukohv Merle Pajulaga, Eesti suursaadikuga Rootsis Aeg: 7. märts kell 9–11

Kõige eelmainituga kaasneb väga nõudlik, küllastunud turg ja tugev konkurents. Sisenemisbarjäär on pigem kõrge, omasid osatakse hoida ja kui sa ei ole oma, siis äri väga libedalt ei edene. Turule siseneja saab kiiresti aru, et teda siin keegi ei oota, konkurents on

MÄRT VOLMER Eesti suursaadik Taanis

Oma eeliseid peab hästi teadma ja suutma lühidalt esitada, kasuks tuleb konkreetne sissejuhatus. Taanlaste hinnatud ja eestlastele hästi tuttav must huumor võib abiks olla. Kui veerand tunniga ei selgu, miks just teiega võiks olla kasulik äri teha, siis

Turule siseneja saab kiiresti aru, et teda siin keegi ei oota, konkurents on meeletu ja Eesti ei ole kaubamärk, mis taanlaste silmad särama lööks. meeletu ja Eesti ei ole kaubamärk, mis taanlaste silmad särama lööks. Sellega peame saatkonnas veel tublisti tööd tegema. Üldjuhul taanlased teavad, et nad said oma armastatud ja maailma vanima lipu Dannebrogi aastal 1219 just nimelt Eestist. See legend on tuntud ja võime öelda, et 800 aastat pärast Taani lipu loomist disainitakse ning tehakse Eestis endiselt väga häid ja ajale vastupidavaid tooteid ja teenuseid.

Otsekoheselt ja keerutamata Ärikohtumistel mulje avaldamiseks ei ole Taanis palju aega. Isiklikku ja perega veedetud aega hinnatakse väga ja seetõttu keskendutakse tööajal tööle ning asjad peaks saama aetud kiiresti.

seda teile üsna otse ka öeldakse. Vabal ajal jutukad ja sotsiaalsed taanlased on ärisuhtluses otsekohesed ja vahel brutaalselt sirgjoonelised. Midagi ettekujutluse hooleks ei jäeta, aga sellega hoitakse kokku ka teie aega.

Usaldus tagab edu

Ühelegi eksporditurule sisenemine ei ole kiire ja kerge. Taani puhul läheb keskmisest rohkem aega. Usalduse loomine inimeste vahel on siinses kultuuris oluline ja omaks saamine võtab aega. Taani 5,6 miljonit inimest ei ole kogu oma rikkuse juures just kõige suurem turg, samas meile geograafiliselt haaratav. Nende kultuur on arusaadav ning tõsise ja põhjendatud soovi korral on ettevõtmine vaeva väärt.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Maksumus: liikmetele 15 eurot + km, mitteliikmetele 30 eurot + km Kohtumisel teeb suursaadik lühikokkuvõtte sihtturu poliitilisest olukorrast ja majandusest; tutvustab majandussektoreid, mis võivad huvi pakkuda Eesti ettevõtjatele; räägib kohalikust suhtlemis-, asjaajamis- ja ärikultuurist.

Lisainfo: Liisi Kirschenberg liisi.kirschenberg@koda.ee 604 0093

VALIMISED

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsiooni­ juht

Kust sa tead?

Mullusel Paide arvamusfestivalil sai hoo sisse teaduspõhisele argumentatsioonile kutsuv algatus „Kust sa tead?”. Algatuse eesmärk on Riigikogu valimiste aastal tõsta poliiti­ listes debattides varasemast rohkem esile teaduspõhiseid fakte ning seeläbi muuta valimiskampaaniad targemaks ja harida valijat.

A

lgatuse idee pärineb Suurbritanniast, kus alates 2011. aastast on tehtud kampaaniat „Ask for Evidence”. See on kogu ühis­konda hõlmav algatus, mis aitab kontrollida fakte kõigis eluvaldkondades, tagades seeläbi, et tõeseid vastuseid saab nii reklaamides kui ka poliitikute mõttelendudes esitatud väidetele.

2018. aasta parlamendivalimistel tegid esimest korda sarnast kampaaniat ka rootslased, seal kandis kampaania nime „Hur vet du det?” ehk „Kust sa seda tead?”.

Algatuse eesmärgid:

Poliitika vajab rohkem teaduspõhisust

Algatuse edukaks elluviimiseks on tähtis, et me kõik paneks tähele ning küsiks poliitikutelt: „Kust sa tead?”

Ka siis, kui märkad kontrollimist vajavat väidet, siis edasta see kindlasti „Kust sa tead?” meeskonnale, kes leiab sobiva eksperdi sinu küsimusele vastamiseks. Nii saame mitte ainult juhtida tähelepanu, vaid ka teada, kas esitatud väide oli tõene või mitte.

Algatusest saad lähemalt lugeda veebiaadressil www.kustsatead.ee.

Eesti algatus keskendub 2019. aasta kevadel toimuvatele Riigikogu valimistele. Algatusega soovivad partnerid muuta valimiskampaania targemaks, kutsudes kõiki valijaid nõudma igal võimalusel kandidaatidelt oma väidete argumenteeritud põhjendamist, toetudes teadusuuringutele ja loogikale. Teaduspõhine arutelu võiks aga jätkuda kauemgi ja juurduda ühiskonnas sügavamalt.

hh tuua 2019. aasta Riigikogu valimiskampaaniasse juurde tõenduspõhisust

hh osutada väidete tõendamise tähtsusele poliitikas hh tähtsustada teadust kui tõhusat viisi uusi teadmisi saada ja otsuseid põhjendada

hh ärgitada Riigikogu kandidaate näitama, kuidas nad kavatsevad oma tegevuses teadustulemusi kasutada

hh ärgitada valijaid küsima, millisel tõendusmaterjalil kandidaatide väited ja lubadused põhinevad.

Märka kontrollimist vajavat väidet

Kes löövad kaasa?

Algatust toetavad Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, TalTech, Eesti Maaülikool, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Vabaühenduste Liit, Eesti Ajalehtede Liit, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Rahvusringhääling, Teadusajakirjanike Selts, Eesti Teadusagentuur, Eesti Väitlusselts, Energia Avastuskeskus, Teaduskeskus AHHAA, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Eesti Meedia, Õhtuleht, Praxis, PÖFF, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Füüsika Selts, Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Avatud Eesti Fond, Eesti Rahvusraamatukogu, ajakiri Horisont, ajakiri Eesti Loodus, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Metsaselts, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

19

KOGEMUS

Möödunud aasta mais käisid Eesti IKT-ettevõtjad Rwandas ja Ugandas, et tutvustada sealsetele ettevõtjatele ja ametnikele e-Eesti lahendusi. Pildil ollakse koos Uganda IT-agentuuriga.

Aafrika ootab avastamist Kui veel paar aastat tagasi oli maailma kasvukeskus Aasia ja Okeaania, siis nüüd räägitakse järjest­ enam Aafrikast. Aafrika­kõnetab meid aina rohkem ning on huvitatud majandus­koostööst.

NORTAL

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

A

afrikas on tekkinud teatav poliitiline stabiilsus.

Mullistusest hakkab vaikselt üle saama Lõuna-­ Aafrika Vabariik, kellel on potentsiaali olla kogu kontinendi lõunaosa arengu veduriks. On ju tegu haritud innovaatilise tööstusriigiga.

Piisab kasvõi, kui meenutada, et esimene südame siirdamine tehti just nimelt Kaplinnas.

Põhjas hakkab vaibuma revolutsiooniline kaos. Egiptus ja Tuneesia on rahunenud, Liibüa rahunemas. Ka Lääne-Aafrika on sõdimise enamasti järele jätnud. Angoolas jõuab naftaraha ühiskonna arengusse, Zimbabwe on

lahti saanud oma eluvõõrast juhist, kes suutis tekitada rikkas riigis kaose. Ida-Aafrikas suudetakse teha riikidevahelist koostööd.

Aafrika elab majanduskoostöö ootuses

Paljudes Aafrika riikides hakkab kinnistuma arusaam, et vaja pole mitte niivõrd arenguabi, vaid tegelikku majanduskoostööd. Just teenuste vallas on see selgelt tuntav. Järjest enam nõutakse oma valitsustelt arulagedate piirangute kaotamist ja õigusriigi põhimõtete juurutamist. Aafrikas on ühiskondi, mis sarnanevad 1991. aasta Eestiga nagu kaks tilka vett. Rwandas,

KOGEMUS

Nortali töö Botswana pealinnas maksuametis.

KAS TEADSID? EESTI IT-ETTEVÕTTED ON AAFRIKAS TEGUTSENUD JUBA ÜLE VIIE AASTA. hh Nigeeria föderaalvalitsusele alustas Nortal 2012. aastal e-la-

hh

kus möllas rohkem kui miljon inimelu nõudnud kodusõda, arendatakse praegu presidendi juhtimisel jõuliselt e-riiki ja tahetakse üle minna digimajandusele. Teenusmajanduse arendamist on märgata kogu kontinendil.

Aafrikas on mitte ainult võimalused, vaid suured võimalused. Aga ainult neil, kellel on kannatust ja kes ei ela põhimõtte järgi, et asi peab olema aetud tööpäeva lõpuks. Kui meie jaoks aeg läheb, siis enamikule aafriklastest aeg tuleb. Seda võib olla raske mõista ja taluda.

Harjuma peab ka imeliku formalismiga. Tahate kellegagi valitsusest kokku saada – palun, aga saatke selleks pitsatiga paberil taotlus. Kui vastus samuti pitsatiga paberil on jaatav, saab hakata aega kokku leppima.

Samas lennukid lendavad enamasti vastavalt sõiduplaanile ega erine palju nendest, millega oleme harjunud Brüsseli vahet käima.

Eesti ettevõtjate kasutamata kullasoon

Kui jätkub kannatust ja sellega otseselt seotud raha, on äriajamine Aafrikas täiesti võimalik ja meie ettevõtjatel

hh hh

henduse loomist riigieelarve ja inimressursside haldamiseks.

Lahenduse edukas kasutuselevõtt on Nigeeria keskvalitsuse väitel säästnud riigile miljardeid.

Botswana esimene e-maksuamet sündis 2014. aastal, selle looja on Nortal. Kolm aastat hiljem hakkas Nortal arendama Botswana maksuametile uut maksuhaldussüsteemi, et riik saaks efektiivsemalt makse koguda, vähendades samal ajal nii ettevõtete kui ka kodanike halduskoormust maksuametiga suhtlemisel. Botswana maksuhaldussüsteem peaks valmima 2019. aasta jooksul.

Tansaanias tegeleb Net Group kohtute digitaliseerimise projektiga, ettevalmistusfaasis on Keenia ja Uganda.

Namiibias juurutas Cybernetica aastatel 2015–2017 koosvõimeraamistiku toote Unified eXchange Platform. Selle kaudu vahetab Namiibia riik turvaliselt asutuste vahel andmeid ning pakub nii enda kodanikele kui ka riigiasutustele erinevaid e-teenuseid.

Aafrikas on mitte ainult võimalused, vaid suured võimalused. Aga ainult neil, kellel on kannatust ja kes ei ela põhimõtte järgi, et asi peab olema aetud tööpäeva lõpuks. tasuks sellele mõelda. Eesti mikroskoopiline majandus sõltub täielikult ekspordist. Eksportida tuleb aga sinna, kus meie kaupu ja teenuseid ostetakse ja nende eest makstakse.

Paljusid asju peabki ajama üheskoos ning esindusorganisatsioonide kaudu. Ka Eesti riik, eriti just välisministeerium, toetab ettevõtjaid üha enam. Aga ei maksa loomulikult

oodata, et riik ettevõtja eest tema tehingud ära teeb. Ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on viimasel ajal Aafrika suunal ponnistusi teinud ja see on positiivne. Tore oleks, kui Eesti riik võitleks oma kodanikele viisavabaduse välja kõigi Aafrika mõjukate riikidega.

Eriti puudutab see Lõuna-Aafrika Vabariiki, kus äritegemine võib katki jääda just reisipiirangute tõttu.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

21

KOGEMUS

Ärireisid Aafrikas VIISID

NET GROUPI LEPINGUNI TANSAANIA VALITSUSEGA Eesti äri- ja tarkvara­ arendusettevõte Net Group allkirjastas Tansaania justiitsministeeriumiga lepingu, mille eesmärk on luua Tansaania kohtute digitaliseerimise projekt.

Aafrikas tuntakse huvi ka meie metsatööstuse oskusteabe vastu.

T

ansaania Vabariik on võtnud eesmärgiks arendada oma õigussüsteem Ida-Aafrika parimaks ning seetõttu otsustati võtta konsultandiks Eesti eksperdid Net Groupist.

Lepingu kohaselt disainib Net Group järgneva poole aasta jooksul 60 miljonilise elanikkonnaga riigile kohtute digiplatvormi, mille tulemusena muutub õigussüsteemi töö efektiivsemaks ja läbipaistvamaks, et kasvaks usaldus Tansaania vastu rahvusvahelisel areenil nii investorite silmis kui ka inimõiguste vallas.

Põhjalik digipööre

Eriti huvitava faktina saab selle projekti juures välja tuua Tansaania kohtusüsteemi suuruse – digipööre viib täiesti uuele tasemele üle 1200 kohtuasutuse ning nendega seonduva institutsiooni.

Hanke võit on Net Groupi jaoks esimene ja märgiline leping Ida-Aafrikas. Ida-Aafrika on kiirelt arenev piirkond, kus on suur võimalus Eesti e-edu kogemust kasutades luua uus

22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

Foto: kaubanduskoda

PRIIT KONGO Net Groupi juht

Priit Kongo Smart Africa konverentsil intervjuud andmas. kvaliteet ja aidata kaasa nende riikide globaalsele arengule.

Digitaalsete justiitssüsteemide arendamine on Net Groupi üks peamisi valdkondi, millega oleme tegelenud 15 aastat. Muu hulgas arendasime Eesti Kohtute Infosüsteemi, Iraagis Kurdistani kohtute infosüsteemi ning aitasime parandada protsesside toimimist Rahvusvahelises Kriminaalkohtus Haagis. Tänu põhjalikele ja mitme riigi kogemusel põhinevatele valdkonnateadmistele oskame kiirelt kaasa mõelda ja väärtust pakkuda.

Mitte ainult digilahendustest Eesti kogemused digitaalse asjaajamise ning e-valitsemise vallas on tuntud üle maailma. Sellel valdkonnal on tugev ekspordipotentsiaal. Arenguriikidele pakuvad huvi mitte ainult

60 miljoni elanikuga Tansaaniale loob Net Group kohtute digiplatvormi.

digilahendused, vaid ka muud Eestis hästi arenenud valdkonnad ja tööstusharud.

Olles suhelnud erinevate Aafrika liidritega, on sageli huvi tuntud ka metsa- ja puidutööstuse lahenduste vastu.

Seetõttu julgustan mitte ainult infotehnoloogia, vaid ka teiste valdkondade esindajaid kaubandus-tööstuskoja arenguriikidesse korraldatavatele visiitidele kaasa tulema.

KODA KUTSUB OSALEMA

KES OTSIB, SEE LEIAB! Tänavu korraldab kaubandus-tööstuskoda koos välisministeeriumiga kuus kõrgetasemelist visiiti maailma eri piirkondadesse.

V

isiitide käigus külastame kõigi riikide pealinnu, korraldame äriseminare või spetsiifilisemaid ümarlaudu ning tutvume asjakohaste ettevõtete ja asutustega.

Samuti korraldame vastavalt osalejate profiilile kõrgetasemelisi kahepoolseid kohtumisi nii valitsuse tasandil kui ka kohalike ettevõtjatega, et leida potentsiaalseid äripartnereid.

Täpne programm sõltub osalejate huvidest ja valmistatakse ette koostöös välisministeeriumiga.

VISIITIDE AJAKAVA: 21.–23.02 Valgevene 04.–12.03 Vietnam, Indoneesia ja Filipiinid 10.–17.05 Keenia ja Uganda 03.–07.06 Kasahstan ja Usbekistan 16.–20.09 Liibanon ja Jordaania 11.–15.11 Armeenia ja Gruusia

Oma osalemissoovi saad registreerida veebilehe visiidid.ee vahendusel või Jana Silaškova e-posti aadressil jana@koda.ee või telefonil 5199 3012.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

23

GALERII

Fotod: kaubanduskoda

Eestlaste paneel Smart Africal 2018 Kigalis, Rwandas.

1 aasta,

6 AAFRIKA RIIKI

Ühisfoto Botswana presidendiasjade ministeeriumi esindajatega.

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

2018. aastal külastas kaubandus-tööstuskoda koos ettevõtjatega kuut Aafrika riiki: Rwandat, Ugandat, Botswanat, Namiibiat, Benini ning Senegali. Tutvustasime Musta Mandri riikides Eesti e-lahendusi ning äridelegatsiooni liikmed kohtusid kohalike ettevõtjatega. Koostöövõimalused on paljulubavad!

GALERII Ühisfoto Senegali presidendi Macky Salliga.

Smart Africal osalejad said jätta meile oma kontaktid.

e-Eesti stendiga tutvus Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.

Eesti (ja ühtlasi Botswana) lipuvärvidega mansetinööbid tekitasid Botswana rahandusministris elevust.

Eestlaste ühisfoto Smart Africal.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

25

KASULIKKU

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

BLRT aktsionäride koosolekutel on aastaid kestnud vastasseis suur- ja väikeaktsionäride vahel. Äriseadustiku muudatusettepanekute seas on ka väikeaktsionäridele sunddividendide maksmise ettepanek, kuid ettevõtjate heakskiitu see ei leidnud. Foto: Andras Kralla

Äriseadustikus

EI PEA TEGEMA ARVUKAID MUUDATUSI Justiitsministeeriumi tellimusel valmis ligi 1000-leheküljeline ühingu­õiguse analüüs, kus sisaldub hulgaliselt ettepanekuid äriseadustiku muutmiseks.

Kaubanduskoja liikmete tagasiside näitas, et ettevõtjate hinnangul puudub praktiline vajadus muudatuste tegemiseks.

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

K

aubanduskoda tegi justiitsministeeriumile ettepaneku minna edasi üksnes nende äriseadustiku muudatusettepanekutega, mis aitavad lahendada praktikas esile kerkinud probleeme, mida ei ole lahendanud kohtupraktika ning mida ei ole võimalik muul viisil klaarida kui seaduse muutmise teel. Õigusteoreetiliste ja vähese tähtsusega

KASULIKKU probleemide lahendamiseks ei ole vaja äriseadustikku muuta.

Järgnevalt annan ülevaate mõnest muudatusettepanekust, mida ettevõtjad ei pea vajalikuks äriseadustikus teha. Lisaks toon välja ettepanekud, mille seadusesse lisamist võiks kaaluda.

Osanike nimekirja pidamine ei ole notarite kohustus

Äriseadustiku kohaselt peab osanike nimekirja pidama osaühingu juhatus.

Osanike nimekiri avaldatakse äriregistris ning sel on praegu üksnes informatiivne, mitte õiguslik tähendus.

See tähendab, et osa ostja ei saa äriregistrile tuginedes olla täiesti kindel, et osa müüja on ka tegelikkuses osa omanik. Ühinguõiguse analüüsis tehti ettepanek anda notaritele osanike nimekirja pidamise kohustus.

Ettevõtjad ei toeta seda ettepanekut ning kehtima võiks jääda praegune põhimõte. Alternatiivina toetatakse lahendust anda osanike nimekirja pidamise kohustus juhatuselt üle äriregistrile.

Vähemusosanike kaitse ei vaja olulist tugevdamist

Analüüsis on jõutud järeldusele, et äriseadustikus sisalduvad õigused vähemuse kaitseks ei erine märkimisväärselt Saksamaa, Põhjamaade, Suurbritannia ja ka teiste Balti riikide regulatsioonist. Siiski on analüüsis tehtud mitu ettepanekut väikeosanike kaitse parandamiseks.

Kaubanduskoja liikmete tagasiside näitas, et ettevõtted ei toeta ettepanekut kehtestada äriseadustikus põhimõte, millega võib osanik mõjuval põhjusel nõuda osaühingu lõpetamist.

Suurt toetust ei pälvinud ka ettepanek, mille kohaselt oleks osanikul võimalus nõuda enda või teise osaniku väljaarvamist mõjuval põhjusel. Kui riik peab sellist lahendust hädavajalikuks, siis tuleb seaduses sätestada ka mõjuva põhjuse kriteeriumid või mõjuvate põhjuste loetelu.

Ettevõtjad on vastu ka ettepanekule seadustada vähemuse dividendinõue.

Küll aga avaldasime toetust ettepanekule lubada osaühingu põhikirjaga kehtestada osaniku väljaarvamise alused ja kord. Sel juhul saaks iga osaühing põhikirjaga panna paika osanike väljumisõigused.

Koda ei ole vastu ettepanekule võimaldada kehtetuks tunnistada üldkoosoleku või osanike otsus, mille tegemisel ei olnud osanikul või aktsionäril otsuse tegemiseks vajalikku teavet, kuna juhatus pidanuks seda

andma, kuid ei andnud.

Ettevõtjad ei ole vastu ka ideele anda aktsiaseltsidele sell-out võimalus, nn ülevõtmise vastandmenetlusena.

See tähendab, et seaduses sätestatakse kindel aeg, mille jooksul alates ülevõtmisolukorra tekkimisest saab vähemus nõuda enamusaktsionärilt aktsiate ülevõtmist. Samas tuleks seaduses täpsustada, keda loetakse vähemuseks, kes saab seda õigust kasutada.

Äriregistriga seondub mitu muudatust

Koja hinnangul puudub praktiline vajadus äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ühendamiseks ja nende reguleerimiseks eraldi seadusega. Juba praegu kuvatakse avalikkuse jaoks juriidiliste isikute registrid ühes keskkonnas.

Registrite ühendamine on mõistlik vaid juhul, kui sellega kaasneb kulude kokkuhoid.

Koda toetab ettepanekut luua ettevõtjaportaali eraldi keskkond, mida äriühingud ja omanikud saaksid kasutada elektrooniliste koosolekute pidamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks.

Ettevõtjad toetavad ettepanekut tuua äriregistris selgelt välja, millised andmed on õigusliku tähendusega ehk milliseid andmeid võib usaldada ning millised andmed on vaid informatiivse tähendusega. Praegu on kasutajatel keeruline aru saada andmete erinevast õiguslikust tähendusest. Näiteks äriühingu registrikood on õigusliku tähendusega, kuid juhatuse liikme ametiaja lõppemise andmetel ei ole õiguslikku tähendust. Sellest tulenevalt toetasid ettevõtjad ka ideed lõpetada äriregistris juhatuse liikme ametiaja andmete kuvamine.

Analüüsis on välja pakutud ka ettepanek avalikustada äriregistris saneerimisega seotud andmed nii menetluse algatamise kui ka saneerimiskava kinnitamise kohta. See ettepanek leidis ettevõtjate seas toetust.

Koda toetab ka ettepanekut luua ettevõtjaportaali eraldi keskkond, mida äriühingud ja omanikud saaksid kasutada elektrooniliste koosolekute pidamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks (sh teate edastamiseks, hääle andmiseks ja protokolli koostamiseks).

Puudub vajadus kvoorumi­­­nõude kaotamiseks

Ettevõtjad ei toeta kvooruminõude kaotamist OÜ ja AS-i koosolekute pidamisel ning igale äriühingule õiguse andmist kehtestada põhikirjaga kvooruminõue sarnaselt MTÜ-de regulatsiooniga.

Kehtima võiks jääda praegune põhimõte, et osanike ja aktsionäride otsuse vastuvõtmiseks on vajalik, et selle poolt on antud üle poole kõigi osanike või aktsiatega esindatud häältest.

Osaühingu miinimumkapitali nõuet ei ole vaja kaotada Ettevõtjate tagasiside näitas, et puudub praktiline vajadus osaühingu miinimumkapitali nõude kaotamiseks.

Praegune nõue (2500 eurot) ei ole osaühingu loomisel takistuseks. Lisaks on võimalik osaühingut asutada ka sissemakset tegemata.

Koda toetab ettepanekut lubada dividendinõude ja sissemakse tasumise nõude tasaarvestust, kui osaühing on asutatud sissemakseta.

See tähendab, et kui äriühing on teeninud kasumit, on võimalik selle arvel kapitali moodustada ning osanik ei pea sissemakset tegema. Praegu ei ole lubatud dividende välja maksta, kui osanikud ei ole asutamisel kokkulepitud kapitali sisse maksnud.

Ühinguga kontakteerumise reeglid tuleks üle vaadata

Koja hinnangul on praktiline vajadus muuta ühinguga kontakteerumise reegleid ja seda eelkõige olukorras, kus riigil ei õnnestu ühingule dokumente kätte toimetada. Seetõttu tuleks põhjalikumalt analüüsida mitut ettepanekut.

Näiteks võiks kaaluda isikute ringi (nt enamusosanik või -aktsionär) laiendamist, kellele dokumentide kättetoimetamisega saaks lugeda dokumendid äriühingule kätte toimetatuks juhul, kui juhatuse liikmetele ei õnnestu dokumente kätte toimetada.

Praegu ei ole teada, millises ulatuses kaubanduskoja tagasisidet arvesse võetakse. Esialgsete plaanide kohaselt valmib ühinguõiguse analüüsi põhjal kevadeks äriseadustiku muutmise eelnõu.

Kaubanduskoja seisukohtadega saab lähemalt tutvuda meie kodulehel www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

27

Foto: kaubanduskoda

HARIDUS

2018. aastal võttis „Tööle kaasa!” algatusest osa ka kümneaastane Sten-Artur, kes osales Swedbankis toimunud koosolekul.

Võsukesed tööle kaasa!

LOGO

Veebruaris avavad paljud ettevõtted ja asutused oma uksed töötajate lastele, et noortel oleks võimalus vanemate töö ja töökeskkonnaga lähemalt tutvuda. Kui sinu ettevõte pole veel „Tööle kaasa!” algatusega liitunud, siis jõuad seda veel teha!

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

kasutami ne eri nev ate l pi ndadel

LIISI HANSEN kaubanduskoja ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht

HARIDUS

„„Tööle kaasa!” päev oli väga kasulik, sest mõisteti erinevate tööde iseloomu ja selginesid valikud tulevikuks.”

Pille Saadjärv Tartu Kivilinna Kooli õppejuht

VÕTA OSA! Kuidas liituda ja päeva ellu viia? „Tööle kaasa!” toimub üle Eesti 18.–22. veebruaril 2019. Algatus on suunatud 1.−9. klasside õpilastele, lapsevanematele ja nende tööandjatele. Soovi korral võib kaasata ka vanema vanuseastme õpilasi.

Nii tööandjatel kui ka koolidel on võimalik liituda kaubanduskoja kodulehel: ettevõtlikkus.ee/toolekaasa. „Tööle kaasa!” õppepäeva paremaks korraldamiseks on kaubanduskoda ette valmistanud soovituslikud juhendid nii ettevõtetele kui ka koolidele.

Need leiab koja kodulehelt www.ettevotlikkus.ee/ toolekaasa/#juhendid.

K

valifitseeritud tööjõu puudus on ettevõtjate jaoks järjest suurenev probleem. Tööturg on muutunud ning tublide ja hakkajate noorte leidmine ettevõtte ridadesse võib kujuneda vägagi raskeks ülesandeks.

Noorte tööeluks ettevalmistamisel saaksid koolid, lapsevanemad ja ettevõtted koostöös palju ära teha. Nii tekiks noortel seos koolis õpitava ja töömaailmas tehtava vahel ning kujuneks arusaam, mis on töö, millised on erinevad ametid ja mis sellega kaasneb. Mooduseid, kuidas noortele reaalset töömaailma tutvustada, on palju – neid tuleb lihtsalt leida. Ühe võimaliku mooduse leidis kaubanduskoda 2018. aastal, kui kutsusime ellu algatuse „Tööle kaasa!”. Meie koostööpartnerid on SA Innove, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Töötukassa. Algatuse elluviimist toetab ka Hasartmängumaksu Nõukogu.

Esimene vasikas ei läinud aia taha

Algatus toimus üle Eesti esimest korda 2018. aasta veebruaris. Selles osales ligi 500 tööandjat ja 200 kooli ning üle 1600 õpilase. Saime paljudelt tööandjatelt ja koolidelt tagasisidet, et algatus oli igati tore ja kasulik ning võiks saada traditsiooniks. See julgustab meid jätkama!

Pärnumaalt osales teiste hulgas ka Trimtex Baltic.

Ettevõttega tutvus 31 õppurit, kes osalesid majaekskursioonil

ja vaatlesid vanemate tööd. Lapsed said kätt proovida ka töötubades – tehti kvaliteedikontrolli, pakiti toodangut, disainiti ja meisterdati kangast helkureid.

Konekesko Eestit külastas 23 last. „Sellised toredad algatused annavad lastele parema ettekujutuse tööelu eri valdkondadest ja nende toimimisest, et tulevikus oleks lihtsam teha valikuid eriala suhtes. See on hea võimalus silmaringi laiendada,” kinnitas Konekesko Eesti turundusjuht Lola Tehver.

Elevus ja rõõm Salvestis

Salvestiga käis tutvumas 14 ettevõtte töötaja last. „Nii lapsevanemad kui ka õpilased olid väga tänulikud võimaluse eest tutvuda meie ettevõtte tööde-tegemistega. Lisaks tekitas algatus kõikides ettevõtte töötajates elevust ja rõõmu,” selgitas Salvesti personalijuht Alice Ellamik.

Koolidest osales teiste seas näiteks Tartu Kivilinna Kool, kus algatusest võttis osa 120 noort. Kokku tutvusid sealsed õpilased 76 tööandjaga. „Õpilased kogesid väga palju positiivset ja said tööelust realistliku pildi. Väga palju anti tagasisidet, et töös on nii palju vastutust, pinget ja suhtlusoskuse vajadust. „Tööle kaasa!” päev oli väga kasulik, sest mõisteti erinevate tööde iseloomu ja selginesid valikud tulevikuks,” kirjeldas noorte kogemust Tartu Kivilinna Kooli õppejuht Pille Saadjärv.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

29

KODA PAKUB

MARJU MÄNNIK kaubanduskoja väliskaubanduse vanemnõunik

Kaubapass aitab kaubad liikvele Maailmas on palju erineva otstarbega dokumente. Inimesed puutuvad kokku ID-kaartidega, autojuhilubadega, passidega. Ka kaupade liikumisel on kasutusel erinevaid dokumente: tootepassid, sertifikaadid, ostu-müügilepingud, arved, tollideklaratsioonid jne. Kui inimestel peab rahvusvaheliseks reisimiseks olema pass, siis kaupade rahvusvahelisel liikumisel on suur abi ATA märkmikust. Just kaupade lihtsamaks ajutiseks toimetamiseks eri riikide vahel on järjest populaarsemaks muutumas kaubapass ehk ATA märkmik (ATA Carnet).

Mis on ATA märkmik? hh ATA märkmik (kaubapass) on rahvusvaheline ajutise sisse- ja väljaveo dokument. Seda saab kasutada juhtudel, kui on vaja kaupu kaasa võtta või saata kolmandatesse riikidesse. hh ATA märkmik väljastatakse kuni üheks aastaks.

Aasta jooksul võib ühe märkmikuga teha mitu reisi. hh ATA märkmiku omanik ei pea vormistama lähteriigis ajutist ekspordideklaratsiooni. Samuti ei pea vormistama ajutise sisseveo riigis nõutavaid rahvuslikke tollidokumente. ATA tagab rahvusvahelise garantii sissetoodavatele kaupadele, katab rahvuslikud tolli- ja muud maksud. See toimib ka kaupade transiitveo puhul.

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

M

essidele, võistlustele, treeninglaagritesse, külalisetendustele või välispartneritele külla minnes võetakse üsna tihti kaasa tooteid, et neid seal tutvustada. Paraku on piiril tekkinud olukordi, kus selgub, et kaupa ei lasta üle piiri viia, kuna selle kohta puudub vajalik tollidokument – ATA märkmik.

ATA märkmik (kaubapass) on rahvusvaheline ajutise sisse- ja väljaveo dokument. Seda saab kasutada juhtudel, kui on vaja kaupu kaasa võtta või saata kolmandatesse riikidesse. Praegu aktsepteerib ATA märkmikku juba 78 riiki.

Uusim liituja on alates 1. augustist 2018 Katar.

Mis on ATA märkmiku eelised?

Kui piiril selgub, et üleveetaval kaubal puudub tollidokumentatsioon, siis võib vajalike dokumentide täitmisel tekkida arusaamatusi – pahatihti keelebarjäär, rääkimata ülearusest aja- ja rahakulust. ATA märkmiku puhul on dokumendi nõuded eri riikide puhul ühtlustatud, mistõttu saab vähendada

KODA PAKUB

78 riiki aktsepteerib ATA märkmikku.

keeleprobleeme ja arusaamatusi ning suuri lisakulusid tundmatus keeles piiriületuseks vajalike tollidokumentide vormistamisel ja eri riikide keeruliste ajutist importi reguleerivate tollinõuete täitmisel. Kaubapassi kasutamise eelis seisnebki selles, et märkmiku omaniku esindajal ei ole vaja tolliga suheldes kasutada tolliagentide teenust, maksta agenditasu ega tasuda lisatagatist kaupade impordil.

Märkmikku saab kasutada kaubanäidiste, spordivõistluste inventaride, näituste ja messide eksponaatide ning professionaalsete töövahendite puhul. Näiteks kasutavad ATA märkmikku tihti produktsioonifirmad, kutselised fotograafid ja filmioperaatorid, kes lähevad oma kaamerate ja muu vajamineva tehnikaga välismaale filmivõtetele. ATA märkmik annab võimaluse messile minnes lisaks eksponaatidele kaasa võtta ka kogu messiboksi sisustuse. Paraku ei saa märkmikku kasutada kiiresti riknevate kaupade ja sihtriigis tarbitavate toodete puhul (näiteks trükireklaam ja toidukaubad).

Kes saavad märkmikku kasutada?

ATA märkmikku saavad kasutada nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Näiteks planeerides ehitustööd Euroopa Liitu mittekuuluvas riigis, tasub uurida, kas oleks abi tööriistadele ja planeeritavale tehnikale kaubapassi vormistamisest.

ATA märkmik on maailmas kasutusel olnud juba enam kui 50 aastat (aastast 1960), Eestis väljastati esimene märkmik 1996. aastal. Eestis väljastab ATA märkmikke Eesti Kaubandus- Tööstuskoda. Igal aastal annab kaubanduskoda välja ligi 120 ATA märkmikku, aga kogu ATA süsteemis liikleb aastas üle 180 000 märkmiku.

Rohkem infot ATA märkmiku kohta leiab kaubanduskoja kodulehelt www.koda.ee/et/teenused/ata-markmik-kaubapass.

Kui Starship Technologies käib postipakiroboteid tutvustamas väljaspool Euroopa Liitu, on abiks ATA märkmik.

Etenduse dekoratsioonidest teletehnikani Eesti kultuuri tutvustamiseks on Rahvusooper Estonia käinud Aasias, Türgis, Venemaal ja mujal. Kõikide vajaminevate dekoratsioonide, rekvisiitide ja kostüümide sinnaviimiseks on hangitud ATA märkmik. Samuti kasutas Venemaal seda lahendust Eesti Rahvusringhääling, kus ETV vahendusel said eestlased nautida Peterburi Jaani kiriku taasavamise liturgiat. Märkmik oli vajalik kogu tehniliseks teostuseks vajamineva ja ülekandetehnika üle piiri viimiseks.

Meie riigi 100 aasta juubelil toimus varasemast rohkem kunstinäitusi ja külalisesinemisi kolmandates riikides. Nii USA-s, Kanadas, Šveitsis kui ka Venemaal on olnud üritusi, kuhu viiakse eksponaadid ja varustus ATA märkmikuga.

ATA filmivõteteks ja suusavõistlusteks 2014. aastal kasutati ATA-t Burjaatias Baikali ääres toimunud „Musta alpinisti” filmivõtete jaoks vajaliku tehnika, rekvisiitide ja kostüümide üle piiri viimiseks. Ka ansambel Metsatöll kasutas seda oma Põhja-Ameerika tuuril pillide ja helitehnika transpordiks. 2018. aastal käidi Tuneesias Remi Fay produktsiooniagentuuri tarbeks muusikavideoid filmimas.

Märkmikku on kasutanud ka paljud sportlased. Näiteks Worldloppeti suusamaratonidel tehakse ajavõtte mõõteriistadega, mis toimetatakse võistluspaika samuti just ATA märkmikuga. Ka murdmaasuusatamise MK etappidel osalevad suusatajad kasutavad oma varustuse transportimisel Norras ja Šveitsis ning Venemaal toimuvatel võistlustel ATA märkmikku.

Tõuhobuste aretuse ja kasvatusega seotud ettevõtted on oma loomad viinud Šveitsi kogenud ratsasporditreenerite käe alla treenima ning seal toimuvatel suurvõistlustel osalema samuti ATA märkmikuga.

Ettevõtjad kasutavad ATA-t usinalt Starship Technologiesi postipakiroboteid käiakse väljaspool Euroopa Liitu potentsiaalsetele partneritele tutvustamas ja robotite üle piiri viimiseks kasutatakse ATA märkmikku.

Palju on ATA kasutust leidnud messidel ja näitustel käimisel. Näiteks kasutati ATA märkmikku 2018. aastal Abu Dhabis toimunud kaitsetööstuse maailmanäitusele UMEX 2018 mineku jaoks. Lisaks vajasid märkmikku 2018. aastal Venemaal Suzdalis toimunud 35. Euroopa künnimeistrivõitlustel osalejad, et viia üle piiri traktoreid ja atru.

2018. aastal Austraalias toimunud võitmatute mängudele (Invictus Games) viis Eesti Kaitsevägi võistlejate varustuse ATA märkmikuga.

Jätkuvalt kasutavad Eesti ettevõtjad ATA-t enim professionaalsete tööriistade viimiseks töö tegemise riiki.

Näiteks Eestis sai ainsana Euroopa Komisjoni rahastatava programmi Horisont 2020 raames kunstmuruväljakute ümbertöötlemise tehnoloogia väljaarendamise projektiks toetust Advanced Sports Installations Europe. Ettevõte kasutab Norras tööde tegemiseks vajaliku inventari kohaleviimiseks ka ATA märkmikku.

Kaugeimad ja eksootilisemad riigid, kus profitööriistadega käidi, on Tuneesia, Tai, Singapur, Lõuna-Aafrika Vabariik, Jaapan.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

31

Fotod: kaubanduskoda

EKSPORTIJA KOGEMUS

10 SIGRIT TIITS kaubanduskoja teenuste osakonna praktikant

N

SOOVITUST EKSPORTIJALT EKSPORTIJALE Eelmise aasta viimases Ekspordi Akadeemia Naisteklubis jagasid oma kogemusi Ecomari asutaja Kairi Niinepuu-Mark ja moelooja Kristian Steinberg.

aisteklubi kohtumine toimus hubases Kreutzwaldi hotellis, kus koduses, ent asjalikus õhkkonnas arutati Eesti ettevõtjate ekspordiküsimusi, riidepuudel rippumas Eesti tippmoelooja unikaalne looming ning laudadel põhjamaiselt tagasihoidlikud, kuid täiuslikult viimistletud Ecomari tooted.

Naisteklubist jäi kõlama, et eksport saab olla edukas ainult juhul, kui ettevõte on oma ekspordiplaani hästi läbi mõelnud ja teab, mis on tema ettevõtte väärtus ning suurem eesmärk. Kairi Niinepuu-Mark ja Kristian Steinberg ütlesid kui ühest suust, et väga oluline on oma tegevusega toetada suuremaid eesmärke, olgu selleks siis erivajadustega inimestele töökohtade loomine või teadlikud ning keskkonnahoidlikud tootmisviisid.

Kristian Steinberg asutas 2007. aastal omanimelise moe­ brändi ning oli 2011. aastal rahvusvahelise showroom’i võitja Londoni moenädalal. Kairi Niinepuu-Mark on Ecomari looja ning hing. 2016. aastal asutatud ettevõte toodab uudse tehnoloogia abil imemaitsvaid kuivatatud puuviljadest ja marjadest suupisteid ning ärikingitusi.

KAS TEADSID? Ekspordi Akadeemia Klubi sarjas minnakse iga kord külla põnevasse ettevõttesse või kutsutakse esinejad inspireerivasse keskkonda, et jagada oma kogemusi ja ideid eksportimisel.

Järgmised Ekspordi Akadeemia Naisteklubi kohtumised toimuvad 25. jaanuaril Chocolalas ja naistepäeval, 8. märtsil Marmara Sterlingis. Kuigi klubi nimi on naisteklubi, on kohtumisele oodatud ka mehed!

Täpsem info ja registreerumine koja kodulehel www.koda.ee.

Kairi Niinepuu-Marki (keskel) näpunäiteid tulid kuulama ka Stella Runnel (vasakul) ja Helen Aavisto.

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

EKSPORTIJA KOGEMUS

Kristian Steinberg jagas oma kogemusi välisturgudele jõudmisel.

Kairi 5 soovitust: 1. Osta teenus sisse Kui sa alles alustad oma ettevõttega või laiened uutele turgudele ning sul pole võimalik suuremaid investeeringuid teha, siis osta teenused koostööpartneritelt. Nii ei pea sa kohe töötajaid palkama ja see hajutab riske.

2. Ela ja hinga koos klientidega Kui lahendad oma toote või teenusega klientide probleeme, siis ole valmis oma teenust, toodet ja ka ärimudelit kohandama ning muutma. Kuula klienti, sest ka nende vajadused muutuvad. Näiteks tõi Ecomari klienti kuulates turule lastele suunatud suhkruvaba maiustus-meisterduspaki, mida saab kasutada alternatiivina tavapäraste kommipakkide asemel.

3. Ole uudishimulik Ecomari massturundust ei tee. Ainsad, kes sõna levitavad, on rahulolevad kliendid. Vaatamata sellele, kas turundust tehakse või mitte, tasub alati küsida, kust uus huviline sinu kohta infot leidis või kuulis.

4. Räägi oma lugu Jaga oma ideed, mis on sinu ettevõtte suurem eesmärk – see läheb inimestele korda.

Näiteks panusta heategevuslikesse projektidesse, mis aitavad edasi anda sinu ettevõtte lugu ja väärtuseid.

5. Tark ei torma Sisene turgudele järkjärgult ehk keskendu ühele turule korraga.

Uue turu valikul soovitan teha valdkonnapõhise turuhoiakute uuringu, et veenduda, kas konkreetse toote kontseptsioon sellele turule sobib ning millised on potentsiaalsete klientide hoiakud. Turule siseneda soovitan pigem võrgustike, soovituste ja otsekontaktide kaudu.

Kristiani 5 soovitust: 1. Tee korralik plaan Tootele mõeldes tasub alustuseks võtta üks segment ja see endale põhjalikult selgeks teha. Turundustegevusi planeerides on väga oluline kohe alguses otsustada, kas eesmärk on teadlikkuse kasvatamine või müük. Rõhutan vajadust tunda oma turgu – näiteks kosmeetikavaldkonnas tasub teada, et Hiinas ei ole lubatud müüa kosmeetikat, mis pole loomade peal testitud.

2. Mõtle, mille poolest sa eristud Maailmas on kõike juba väga palju ning just seetõttu on vaja endale selgeks teha, miks klient peaks just sinu toodet ostma. Mida selgem on see sulle endale, seda lihtsam on seda edasi anda ka koostööpartneritele.

3. Väärtusta oma inimesi Müügi- ja klienditeeninduse personal on kliendile esimene kokkupuude sinu tootega.

Selle kogemuse põhjal teeb klient ostuotsuse. Seega on ülioluline, et müügipersonal jagaks ettevõtte väärtusi ja suhestuks nendega. Võimalusel peaks töötajatega isiklikult kohtuma ja suhtlema.

4. Kaardista kliendi ja toote puutepunktid Mõtle läbi, millistes kanalites klient sinu toodetega kokku puutub ja kas need toetavad üksteist. Kui klient näeb reklaami digikanalites, astub poodi ja läheb hiljem e-poodi toodet ostma, siis tekib kogemus nende kanalite kombinatsiooni tulemusena.

5. Jälgi trende Tulevikus on rohkem n-ö globaalseid inimesi, kes on elanud mitmes erinevas kultuuriruumis. Brändi arendades on erinevatest kultuuridest oluline aru saada.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

33

Loomemajanduse ettevõtete ekspordi arenguprogramm märts−oktoober 2019 Mis see on?

Arenguprogramm on kaheksa kuud kestev neljaosaline koolitus­­- programm. See on mõeldud Eestis loomemajanduses või sellega seotud valdkondades tegutsevatele väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele), kes juba ekspordivad või kellel on potentsiaali eksporti alustada.

Eesmärk:

Luua eeldused loomemajanduse ja sellega seotud valdkondade ettevõtete ekspordi kasvuks.

Üks programm, neli osa: 1. Koolitusprogramm, mis koosneb neljast koolitusmoodulist ning on välja töötatud koostöös pikaajalise eksporditoe eksperdi Markku Vantuneniga Soomest. Eesmärk on kaheksakuulise arenguprogrammi käigus luua eeldused loomemajanduse ja sellega seotud valdkondade ettevõtete ekspordi kasvuks.

1. Ettevõtte rahvusvahelistumine • • •

Planeerimine Kriitilised tegurid ekspordiplaanis Kuidas ja kust leida õiget infot

2. Kliendid ja konkurendid • • •

Kes on su klient Kes on su konkurent Väärtuspakkumine ja konkurentsieelis

3. Turuinfo, väärtusahel ja töötamise viis • • •

Turuinfo koondamine Väärtusahela põhimõtted Ettevõtte spetiifiline toimimise viis

4. Rahvusvahelise kliendi leidmine • • •

Klientide leidmine ja partnerlus Täiendavate partnerite otsing Müügivoo planeerimine

Joonis. Nelja koolitusmooduli sisu.

2. Koostöös eri finantsettevõtetega toimuvad paralleelselt finantskirjaoskuse teemalised lühikoolitused (kuus kohtumist programmi vältel). Eesmärk on kasvatada osalevate ettevõtete finantssuutlikkust ning anda ülevaade võimalustest ekspordiks vajaliku finantstoe kaasamiseks.

3. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teenuste integreerimise arenguprogramm. Samaaegselt programmiga on võimalus osaleda kaubandus-tööstuskoja pakutavates ekspordiga seotud tegevustes (kontaktreisid, visiidid, B2B kohtumised, EEN-i võrgustiku üritused, nõustamisteenused, networking-üritused jmt). Eesmärk on anda ettevõtetele teadmised ja kogemused just neile sobivatest välisturgudele laienemise viisidest.

4. Tugi vastava loomemajanduse või selle sidusvaldkonna mentorilt kogu arenguprogrammi vältel1.

Tulemus?

Arenguprogrammis osalenud ettevõtetel on püsivad eeldused edukaks eksporditegevuseks eelkõige lähiturgudel ning müügikäive eksporditurgudel on kasvanud vähemalt 10%.

Omaosalus?

Arenguprogrammis osaleva ettevõtte omaosalus on 600 eurot + km.

Tähtaeg sooviavalduse esitamiseks: 20. veebruar 2019 Lisainfo: piret@koda.ee

„Programm võimaldas meil ekspordiga „pusimisest” liikuda strateegilise planeerimise juurde, mis on toonud meile juba esimesed välislepingud. Saime palju praktilisi nõuandeid ning personaalsed mentorsessioonid olid väga viljakad.

Lisaks lõime programmi käigus palju praktilisi materjale, mida kasutame praegu igapäevatöös.

Samuti saime osa teiste ettevõtete kogemustest, mis suurendas enesekindlust uusi asju proovida.”

Riho Milva Roadplan OÜ, osales eelmises arenguprogrammis

Loomemajanduse ettevõtete ekspordi arenguprogrammi rahastatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu fondi vahenditest.

1

Arenguprogrammis osalevale kümnele ettevõttele on mentori tugi kättesaadav kogu programmi vältel, minimaalse mahuga üks tund kuus ning maksimaalselt kaks tundi kuus.

ARENGUKOOSTÖÖ

AAFRIKA LÄÄNERANNIKU AVASTATUD JA AVASTAMATA VÕIMALUSED Mullu detsembri alguses võtsime taas kursi Aafrika suunas ning asusime teele Benini ja Sene­gali. 2018. aasta kolmandal ja ühtlasi viimasel kõrgetasemelisel visiidil sellele mand­rile oli äridelegatsioonil au saata Eesti Vabariigi presidenti Kersti Kaljulaidi, mis võimaldas ettevõtjail saada oma tegemistele kõrgeim usaldusväärsuse tempel.

V

isiit sai alguse Beninist – riigist, mille suurem huvi Eesti digitaalvaldkonna arengu vastu algas 2016. aasta detsembris, mil Eestit külastas esimest korda Benini äsja ametisse asunud president Patrice Talon. Talon kohtus siinsete digiarengute eest vastutavate asutuste ja mitme IT-ettevõttega. Juba 2017. aastal järgnes välisministeeriumi asekantsleri Väino Reinarti juhtimisel Eesti delegatsiooni kõrgetasemeline visiit Benini. Visiidil olid kaasas Eesti ettevõtete esindajad, kelle pakutavate lahenduste kohta suurt huvi üles näidati ja kes on ka pärast seda mitu korda omal käel Beninis läbirääkimis­ tel käinud. Möödunud/eelmisel sügisel külastas Eestit ka Benini digiminister Aurélie Adam Soulé Zoumarou, kes rõhutas jätkuvat huvi Eesti lahenduste vastu.

X-tee Benini

Eelmise aasta detsembrikuisel visiidil jõudsid kahe riigi suhted uuele tasemele. Benini pealinnas Cotonous asuvas Sèmè City tehnoloogiakeskuses toimunud digiteemalisel arutelul sõlmiti E-riigi Akadeemia ning Benini riigi vaheline partnerlus- ja teenusleping Eesti x-tee sarnase andmevahetusplatvormi arendamiseks ja juurutamiseks.

Lepingut asutakse ellu viima koostöös Eesti ettevõttega Cybernetica, mis loob andmevahetusplatvormi tehnilise poole.

Kahtlemata oli lepingu sõlmimine nii visiidi kui ka Eesti ja Benini vaheliste kahepoolsete suhete tipphetk.

Saavutatu aitab kaasa meie ettevõtete järgnevate lepingute sõlmimisele. See

Lepingu sõlmimine E-riigi Akadeemia ja Benini vahel. omakorda avab uksi uutele arengutele ja projektidele, millele kindlasti oleme omalt poolt valmis kaasa aitama.

Lisaks kohtusime Beninis veel kohaliku Euroopa Liidu esinduse ning Euroopa-Benini Kaubanduskojaga ja külastasime Etrilabsi inkubaatorit.

Koostöös investeeringute- ja ekspordiedendamise agentuuriga Apiex ja kohaliku kaubanduskojaga korraldasime äridelegatsioonile ettevõtjatevahelisi kohtumisi.

Eesti digiedulugu Senegalis

Cotonoust suundusime edasi Senegali pealinna Dakari. Dakaris oli äridelegatsioonil au osaleda riigipeade delegatsioonide kohtumisel, mille üks osa oli Eesti digieduloo presentatsioon ning kus Eesti ettevõtjad said Senegali riigipeale Macky Sallile tutvustada oma tegevusvaldkonda ja huvisid.

Senegalis on värskelt loodud küberturvalisuse koolituskeskus riigi julgeolekutöötajate teadlikkuse tõstmiseks. Küberturvalisuse valdkonnas tegutseva ettevõtte CybExer Technologies küberohtude valdkonnajuhi Klaid Mägi sõnul on Eesti ettevõtjatel võimalus nimetatud keskuse juures oma kogemuste ja oskustega kindlasti

Foto: kaubanduskoda

JANA SILAŠKOVA kaubanduskoja teenuste osakonna projektijuht

„Eesti ettevõtjatel on oma kogemuste ja oskustega võimalus abiks olla, edendades riikidevahelist koostööd küberturvalisuse valdkonnas veelgi.“ Klaid Mägi, CybExeri küberohtude valdkonnajuht visiidist Senegali abiks olla, edendades riikidevahelist koostööd sel moel veelgi.

Dakaris külastasime ka frankofoonse Aafrika juhtivat tehnoloogiainkubaatorit CTIC, kus arutlesime Eesti ja Senegali idu- ja küpsete ettevõtete koostöövõimaluste üle.

Visiidil osalesid Cybernetica, CybExer Technologies, Defendec, E-riigi Akadeemia, GoSwift ja RaulWalter. Visiidi korraldasime arengukoostöö projekti raames, mida rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

35

Personalijuhtide väljasõit Tartusse 14.–15. MÄRTS 2019 Me teeme seda taas! Eelmisel aastal käisime uurimas, kuidas Tartu ettevõtjad on personaliteemasid lahendanud. Väljasõidule oli nii positiivne vastukaja, et kohe kuidagi ei saanud jätta tänavu väljasõitu korraldamata.

Kaubanduskoda kutsub Sind kohtuma ja kogemusi vahetama personalivaldkonna professionaalidega. Kahepäevasel väljasõidul Tartusse kohtume nii suurte kui ka väikeste tegijatega, keda kõiki ühendab kirg inimeste arendamise ja personalitöö vastu. Tule ka!

PROGRAMM Neljapäev, 14. märts 7.45

Kogunemine Tallinna bussijaamas

8.00–10.30

Sõit bussiga Tartusse

10.45–12.15

Estiko Plastari külastus: nende kogemus töötajate leidmisel ja hoidmisel Ireen Saealle, personalijuht

12.30–13.15 Lõuna ja kohv Karlova Kohvis (www.karlovakohv.ee) 13.30–15.00

Kroonpressi külastus: nende kogemus töötajate leidmisel ja hoidmisel

Merle Okas, personalijuht

15.30–16.45

Pühaste Pruulikoja külastus

16.45–17.15

Check in Lydia hotelli

18.00–19.00

Õhtusöök kohvikus Werner: nende kogemus tööjõu leidmisel ja hoidmisel Karin Sarapuu, personalijuht

19.00–

Vaba aeg

Reede, 15. märts 9.30–10.45 Ettevõtte külastus: nende kogemus

töötajate leidmisel ja hoidmisel Vastuvõtja kinnitamisel 11.00–12.00 Ettevõtlusküla lugu

Vastuvõtja: Mehis Pärn, Ettevõtlusküla arendusjuht 12.00–13.00

Varane lõuna

13.00–15.30

Tagasisõit Tallinna (sõiduaeg 2 h 30 min)

Jäin väga rahule! „Osalesin personalijuhtidele mõeldud väljasõidul ja jäin koja tehtud üritusega väga rahule. Kõik oli professionaalselt ette valmistatud ja läbi mõeldud.

Kuna külastasime väga erinevaid ettevõtteid, siis saime palju häid ideid ja praktilisi kogemusi. Eriti huvitavad olid infotehnoloogia ettevõtete kogemused välistööjõu leidmisel ja kaasamisel. Lisaks uutele teadmistele oli võimalus toredate reisikaaslastega aega veeta ja valdkonna teemasid arutada.

Soovitan kindlasti sellistel väljasõitudel osaleda.“ Taimi Kauler, Harju Elektri personalijuht

Osalemistingimused: Registreerudes kuni 14. veebruarini 2019 Koja liikmele 259 eurot + km Mitteliikmele 518 eurot + km Registreerudes alates 15. veebruarist 2019 Koja liikmele 299 eurot + km Mitteliikmele 598 eurot + km Hind sisaldab bussisõitu Tallinnast Tartusse ja tagasi, kahte lõunasööki ja õhtusööki ning ööbimist hotell Lydia kahekohalises toas.

Registreerumiseks täida vorm kodulehel: www.koda.ee Lisainfo: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 5300 5636 *Korraldaja jätab endale õiguse teha programmis vajadusel muudatusi.

KAUBANDUSKODA

ÜLEVAADE KOJA 2018. AASTAST Liikmeskond ja kommunikatsioon • 3232 liiget • 79 uudiskirja • 1500 meediakajastust • 22 ajakirja Teataja ja Vestnik • 4 liikmetele korraldatud üritust kokku 1600 osalejaga • 300 000 kodulehe külastajat • 68 pakkumist liikmelt liikmele Poliitikakujundamine • 8 töövõitu, nende seas nn sunddividendide eelnõu kaotamine • • • •

ning pikem etteteatamise aeg lapsehoolduspuhkuselt naastes 162 arvamust eelnõude kohta 14 000 arvamuse küsimist liikmetelt 109 juriidilist nõu saanud ettevõtet 1000 lehekülge äriseadustiku ettepanekute läbitöötamist – see oli rekord!

Teenused • 100 koolitust-seminari, kus osales 3384 ettevõtjat • 123 ATA-t, 20 764 sertifikaati • 10 kõrgetasemelist välisvisiiti 17 riiki, neist kaugeim viis • • •

Tšiilisse, kuhu on 13 679 km 7 välisreisi sihtriigi ettevõtjatega kontaktide sõlmimiseks 8 Eestisse tulnud kõrgetasemelist delegatsiooni 5 koostöölepingu sõlmimise toetamine Eesti ja välisettevõtjate vahel

Enterprise Europe Network • 7 ettevõttele tutvustava profiili koostamine, et nad saaksid EEN-i abil • • • •

koostööpartnereid leida 5 koostöölepingut ettevõtetega 31 ettevõttele EEN-i vahendusel välisriikidest kontaktide otsimine 600 partnerit üle maailma 254 tööpäeva jagatud nõu ja teavet, edendamaks meie ettevõtjate tegevust välisriikides

Algatus „Tööle kaasa!”

• 500 tööandjat, ligi 200 kooli, üle 1600 õpilase

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

37

KASULIKKU

Tankistide palkamise vähendamiseks

TULEB LEIDA PAREMAID LAHENDUSI

Justiitsministeeriumil on valminud eelnõu, mille eesmärk on vähendada variisikute ehk nn tankistide kasutamist ettevõtluses. Koda leiab, et eelnõuga liigutakse õiges suunas, kuid teatud ettepanekud vajavad täiendavat analüüsi, et vältida põhjendamatut ettevõtlusvabaduse piiramist.

INDREK TOPS kaubanduskoja jurist

Juhatuse liikmeks olemise keeld

Eelnõuga lisatakse juhatuse liikmele või seda asendava organi liikmele täiendavad nõuded. Nende kohaselt ei või juhatuse liige olla kinnipeetav (vanglas karistust kandev süüdimõistetu) ega mõne teise äriühingu juhatuse liige, kellel on esitamata seaduses ette nähtud raamatupidamislikud aruanded, muud dokumendid või maksuaruanne. Kaubanduskoda mõistab, et eesmärk on vähendada tankistide kasutamist ettevõtluses, kuid samas piiratakse oluliselt ausate kavatsustega inimeste õigusi tegeleda ettevõtlusega.

Sõnastus vajab ülevaatamist

Praegune eelnõu sõnastus võib tekitada olukorra, kus kõik juhatuse liikmed, kellel on oma ettevõtte majandusaasta aruanne esitamata, peavad juhatuse liikme kohalt kohe tagasi astuma, sest seaduse mõistes on neil juhatuse liikmeks olemise keeld.

Keeldu ei tohiks rakendada ühe eksimuse pealt

Kui inimene on juhatuse liige mitmes ettevõttes ning neil ettevõtetel on aruanne esitamata jäänud, siis tuleks

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

juhatuse liikmel keelata järgmiste ettevõtte juhatuse liikmeks saamine. Teisisõnu ei piisa, kui inimene on jätnud ainult ühes ettevõttes majandusaasta aruande esitamata. See, mitu või mitmes ettevõttes peaks olema dokumendid esitamata jäänud, tuleb välja selgitada analüüsi käigus. Vastav arv peaks olema piisavalt suur, et mitte piirata tavapärast ettevõtlust, aga samas piisavalt väike, et vähendada oluliselt tankistide kasutamist ettevõtluses.

Võimalus esitada vastuväiteid

Inimesel peaks igal juhul olema õigus juhatuse liikme keelu panemisele operatiivselt vastu vaielda. Oletame, et süsteem (näiteks e-äriregister) ei luba inimesel saada juhatuse liikmeks. Siis peab inimesel olema õigus süsteemis esitada vastuväide ja tuua välja selgitused, miks tal on teistes ettevõtetes teatud aruanded esitamata.

Kui inimene suudab selle mõistlikult ära põhjendada, peaks registripidaja või muu vastutav isik siiski lubama tal juhatuse liikmeks saada.

Keelul puuduvad konkreetsed alused

Eelnõu sõnastuses on juhatuse liikmeks olemise keelu aluste kohta jäetud lahtine nimekiri – keeldu on lubatud rakendada ka muude dokumentide mitteesitamisel. Nimekiri peaks olema kinnine, sest välja tuleb tuua konkreetsed alused, mis juhul võidakse inimesele juhatuse liikmena tegutsemise keeld anda. See välistab

keelu kuritarvitamise juhtudel, kui olemuselt mittetähtsa dokumendi tõttu keelatakse inimesel saada juhatuse liikmeks. Asjaolud, mis piiravad inimese põhiseaduslikke õigusi, tuleks alati täpselt määrata.

Vangidest tankistid

Kinnipeetava õigust olla juhatuse liige tuleks piirata ainult õigustatud juhtudel. Automaatne piiramine erandi lubamiseta ei ole õigustatud ja võib minna vastuollu põhiseadusega.

Inimesel peaks igal juhul olema õigus juhatuse liikme keelu panemisele operatiivselt vastu vaielda.

Vangidest tankistide probleemi oleks mõistlik lahendada nii, et kui kinnipeetav soovib karistust kandes saada ettevõtte juhatuse liikmeks, siis tuleb tal esitada registripidajale sellekohane motiveeritud avaldus. Avalduses peab olema põhjendatud, miks inimene soovib saada juhatuse liikmeks ja kuidas tal on võimalik kinnipidamise ajal juhatuse liikme ülesandeid täita. Nii saab registripidaja esitatud andmete põhjal otsustada, kas inimene soovib reaalselt ja legaalselt ettevõtlusega

KASULIKKU

tegeleda (mis peaks olema lubatud – inimene soovib end parandada ja luua lisandväärtust) või proovitakse kinnipeetav teha tankistiks.

Osaühingu osa võõrandamise tühisus

Äriseadustiku paragrahvi 149 täiendusega nähakse ette, et osaühingu osa võõrandamise tehing on tühine, kui osaühing, mille osa võõrandatakse, ei ole täitnud seaduses ettenähtud aruandluskohustust.

Kaubanduskoda on konkreetse sõnastuse asjus kahtleval seisukohal, kas selline lähenemine on õigustatud. Tegemist oleks omandi piiramisega, mis võib olla vastuolus põhiseadusega.

Samuti võib see tulevikus tekitada üleliigset halduskoormust nii ettevõtjatele kui ka riigiasutustele. Näiteks ei ole praegu selge, kui kaugele tagantjärele võib osade võõrandamise tühistamist nõuda. Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes leiab koda, et osaühingu osa võõrandamise tühistamise muudatustega ei tohiks edasi liikuda enne, kui ei ole mõistlikumat lahendust. Vastasel korral võib tegemist olla põhiseaduslikku riivega ja suure halduskoormuse tõusuga nii ettevõtjatele kui ka riigile.

Likvideerimise tähtajad

Eelnõu üheks oluliseks muudatuseks on likvideerimismenetluse tähtaegade lühendamine. Senise kuue kuu asemel võib likvideerimismenetlus kesta eelnõu kohaselt minimaalset kolm kuud. Tegemist on koja ettepanekuga justiitsministeeriumile, et vähendada ajakulu ettevõtte kustutamisel, kui ettevõte on oma tegevuse lõpetanud ja tal pole võlausaldajate ees kohustusi.

Samas on koja hinnangul vaja likvideerimise puhul üle vaadata ka halduslikud murekohad. Kui ettevõttel puuduvad kohustused ning ta on oma igapäevase tegevuse täielikult lõpetanud, siis ei peaks ettevõte esitama täiendavaid aruandeid, et seda ka kinnitada.

KAS TEADSID? Eestis tegutseb aktiivselt umbes 700 tankisti, kelle „omandis“ on rohkem kui 10 000 äriühingut koguvõlaga 355 miljonit eurot.

Allikas: justiitsministeerium

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

39

VISIIT

Projektimeeskond Changzhou linnavalitsuses.

Fotod: kaubanduskoda

Jiangsu Green Building püsinäituse makett.

E U ROO PA L I I T

Euroopa Regionaalarengu Fond

PUIDUSEKTORI ESIMESED SAMMUD HIINA SUUNAS 8.–15. detsembrini 2018 toimus LEF Network to China projektimeeskonna reis Hiinasse.

See on Eesti, Läti ja Soome ühisprojekt, kus partneriteks on Eestist kaubanduskoda ja Eesti Puitmajaliit, Lätist puitehitiste klaster ja Läti kaubanduskoda ning Soomest Satakunta rakenduskõrgkool (SAMK).

LIISI KIRSCHENBERG kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

P

rogrammist Interreg Central Baltic rahastatava projekti eesmärk on toetada Kesk-Läänemere regiooni puidusektori (puitmajad, mööbel, sisustusmaterjalid) ettevõtete sisenemist Hiina turule. Projekt kestab kuni 2021. aastani, mis annab võimaluse järjepidevalt võrgustikku arendada ning suhteid luua ja kinnistada.

Külas kolmes Hiina linnas

Külastasime projektimeeskonnaga Chengzhoud, Shanghaid ja Pekingit.

Kohtusime ettevõtete tugiorganisatsioonidega ning kohalike omavalitsuste esindajatega. Külastasime ka mitut tootmise ja impordiga tegelevat ettevõtet. Lisaks arutasime Eesti, Läti ja Soome suursaadikutega, kuidas saatkonnad saavad projekti eesmärkide täitmisele kaasa aidata.

Põhja-Euroopal on Hiina puitehitiste sektoris väga hea maine ning siinseid oskusi ja kvaliteeti hinnatakse kõrgelt. Ühes kohalikus puitmaju tootvas ettevõttes näidati meile toormaterjale – kui

40

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

klient väga kõrget kvaliteeti ei nõua, siis tehakse liimpuidust elemente kohapeal, aga kui klient teab, mida küsida, siis kasutatakse maja ehitamisel imporditud materjale. Laos nägime näiteks materjalipakke, mis olid toodud Soomest, Austriast ja Kanadast.

Vaja soojustatud puitmaju

Väga huvitav asjaolu Hiina ehitiste puhul on see, et Lõuna-Hiinas (kus asub ka Shanghai) ei ole majades küttesüsteeme. Samas oli meie sealviibimise ajal temperatuur miinuses (peaaegu –10 °C) ja majades väga külm, kuna soojustust pole ning lisaks hoiti aknaid lahti. Hiinlaste jaoks oli täiesti tavaline istuda kohtumistel sulejopedes. Ka seetõttu võiks hästi soojustatud puitmajad Hiinas hea müügiargument olla – suvel hoiab maja jahedana, talvel soojana.

LEF Network to China projekti kaasatakse Eestist seitse ettevõtet, kuid lisaks saavad kõik asjast huvitatud puitmajade, puidust sisustusmaterjalide ja mööbli tootjad osaleda sektorit tutvustavas kataloogis (avaldame selle hiina keeles).

Samuti korraldame ekspordikoolitusi, kuhu kutsume rääkima välis­ eksperte ning kogemust jagama Hiina turul tegutsevaid Kesk-Läänemere regiooni ettevõtteid. Seega hoidke koja ürituste kalendril silm peal!

Me pole konkurendid, vaid partnerid LEF Network to China projekt on eriline mitmel põhjusel. Esiteks arenes projekti idee välja hulga kohtumiste ja öiste arutelude käigus, mil kogu ekspordi arendamise programm ette valmistati.

See oli tõeline meeskonnatöö, milles osales kogu projektimeeskond. Teiseks on tegemist väga keeruka ja proovikivisid pakkuva projektiga nii partnerite kui ka osalevate ettevõtete jaoks, kuna Hiina on suure potentsiaaliga ning järjepidevalt kasvav turg.

Ma loodan, et ettevõtjad näevad koostöötamise käigus võimalusi ja mitte konkurentsi, kuna Hiinas ekspordi arendamine ja sealse turu nõuete täitmine saab toimuda Läti, Eesti ja Soome partnerite koostöös.

Tegelikult Kesk-Läänemere riikide ettevõtted ei konkureerigi Hiina turul omavahel, kuna seal jagub ruumi kõigi jaoks!

LĪGA SIČEVA Läti Kaubandus-Tööstuskoja Euroopa Liidu projektide osakonna juhataja

EUROOPA UUDISED

EUROOPA PUIDUTÖÖSTUS KOSUB Metsa- ja puidutööstus on Eestis väga oluline majandusharu, kuid vähem teame Euroopa Liidu (EL-i) puidutööstusest ning selle käekäigust. On näha, et nõudlus EL-i metsadest pärit puidu järele suureneb, sest puitu vajab suur Hiina turg.

P

uidutöötlemistööstuse toodete (v.a tooraine) EL-i 28 liikmesriigi välise ekspordi koguväärtus 2016. a oli üle 11,5 miljardi euro. Kui transiitkaubandus välja arvata, ekspordib puidutöötlemistööstus väljapoole EL-i 10% oma kogutoodangust, kusjuures sellest läheb 10% Hiinasse, 9% USAsse ja 9% Jaapanisse. Samas oli puidutöötlemistööstuse toodete EL-i välise impordi koguväärtus 2016. aastal 9,5 miljardit eurot. Suurimad ELi-välised puittoodete tarnijad on Hiina, Venemaa, USA, Ukraina ja Valgevene.

Praegu on umbes 68% EL-is kaubeldavatest palkidest pärit EL-i metsadest (Eurostati 2016. aasta andmed) ja 97% kogu Euroopas töödeldavast puidust saadakse EL-i metsadest. EL-i tööstusharude olulisimad palkide tarnijad on tähtsuse järjekorras Venemaa, Norra, Valgevene ja Ukraina. Kuna praegu kehtib nii Valgevenes kui ka Ukrainas palkide ekspordi piirang, võib järeldada, et nõudlus EL-i metsadest pärit puidu järele suureneb veelgi.

Palgieksport kasvab

Hiina kasvav majandus ja samaaegsed poliitilised kitsendused, mis piiravad raiekeelu tõttu sealset puidutootmist, on paari viimase aasta jooksul kaasa toonud metsandustoodete impordi tuntava kasvu. 2017. aastal importis Hiina umbes 45 miljonit tonni palke, mis on ligi 5% protsenti rohkem kui 43 miljonit tonni 2016. aastal.

Palgieksport EL-ist Hiinasse on viimase kümne aasta jooksul kasvanud hüppeliselt: 2007. aastal eksportis Hiina 700 000 tonni, 2017. aastal ületas palgieksport 3,3 miljonit tonni (allikas: Eurostat). Suureneval impordinõud-

lusel on eriti suur mõju Euroopa lehtpuidutootjatele: palju aastaid – mille jooksul on ainuüksi Prantsusmaal, Saksamaal ning Belgias suletud 30% saekaatritest – on sellele puiduliigile spetsialiseerunud Euroopa saekaatrid kurtnud tamme ja pöögi puuduse üle, kuna palju eksporditakse Hiinasse.

Suurim tarbija ehitussektor

Euroopa puidutööstuse andmetel tarbitakse umbes 70% puidusektori toodangust ehitustööstuses. Kuni 2006. aasta lõpuni suurenes ehitussektori toodang Euroopas küllaltki stabiilselt, kuid majandus- ja finantskriisi tõttu hakkas see üsna järsult vähenema.

Pärast 2013. aastat on toimunud aeglane kasv, eriti elamuehituses.

Puitsõrestikel elamute osakaal Euroopas üldiselt kasvab, ent piirkonniti valitsevad suured erinevused.

Värskeimate saadaolevate andmete kohaselt on Skandinaavia riikides umbes pooled kõigist elamutest puitsõrestikul, Saksamaal 16% ja Ühendkuningriigis umbes 25% (Šotimaal aga 77%). Muudes Euroopa riikides on puitsõrestikul elamute

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

osakaal tõenäoliselt alla 10% (allikas: Eurostati töödeldud andmed).

Euroopa puidutööstus on üleilmastumise, tootevaliku laienemise ja tehnoloogia arengu tulemusena keerukamaks muutunud. Lisaks ehitussektorile on oluline puidu kasutaja mööblitööstus. 2016. aastal läks 55 miljoni kuupmeetri suurusest tootmismahust 47% mööblisektorisse, 33% ehitussektorisse ja 20% muudesse sektoritesse.

Lehtpuidu asemel okaspuit

Ajalooliselt kasutati ehitussektoris, mööbli ning fassaadi- ja põrandakatete valmistamisel lehtpuitu. Praegu kasutatakse Euroopa metsatööstuses enamasti okaspuitu (hinnanguliselt umbes 80%). Kasvuvõimalusi nähakse aga lehtpuu suuremas kasutamises ja sellealases innovatsioonis.

Puidu kasutamine on metsandussektoris üks järgmise kümnendi märkimisväärsemaid probleeme. Küsimus on selles, kuidas jätkusuutlikult ning metsade tervist arvestades täita kõigi suurte lõppkasutajate kasvavat nõudlust tulemuslikul ja kulutõhusal viisil.

Kogukäive 128,5 mld eurot Saksamaa, 25,1 Itaalia, 13,4 Prantsusmaa, 11,7 Ühendkuningriik, 11 Rootsi, 9,3 Teised EL-i riigid, 58 Euroopa viis juhtivat puidutöötlemistööstuse riiki annavad üle poole EL-i puidutööstuse käibest (miljardites eurodes, 2016. aastal).

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

41

ETTEVÕTJA KÜSIB

Millise riigi seaduse alusel sõlmida tööleping töötajaga, kes hakkab tööle Eesti ettevõttes, kuid kes ei ole Eesti resident ja kelle töökoht on teises riigis? „Ettevõtja küsib” on Teataja regulaarne rubriik, kus ettevõtjad saavad vastuse oma küsimustele. Küsimused saate esitada aadressil juristid@koda.ee.

MERIKE KOPPEL kaubanduskoja jurist

T

öövõtja ja tööandja võivad kokku leppida, millise riigi õigus töölepingule kohal­ dub (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta: artikkel 8, lõige 1).

Siiski ei tohi õiguse valik põhjustada töötaja ilmajäämist kaitsest, mis on talle ette nähtud ja millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis valiku puudumisel oleks olnud kohaldatav.

Kui pooled on jätnud kohaldatava õiguse valimata, on leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus töötaja teeb harilikult oma lepingujärgset tööd.

Kui selle alusel ei saa õigust kindlaks

määrata, on leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus asub töötaja tööle võtnud ettevõtja tegevuskoht.

Kui asjaoludest tervikuna ilmneb, et leping on tihedamalt seotud mõne teise riigiga, kohaldatakse selle riigi õigust.

Seega on mõistlik pooltel ise valida, millise riigi õigus töölepingule kohaldub. Pooled võivad valida, et töölepingule kohaldatakse Eesti õigust, sh töölepingu seadust või võlaõigusseadust. Tööd tehakse üldjuhul töölepingu alusel, kuid selleks võib sõlmida ka töövõtulepingu või käsunduslepingu.

Tasub veel teada, et teises riigis töötamisel maksab töötaja oma maksud selles riigis, kus ta töötab. Seega ei ole kohustus registreerida teda Eestis töötamise registrisse.

WORK IN ESTONIA

Rahvusvaheline maja AITAB TÖÖANDJAID JA VÄLISSPETSIALISTE

TRIIN VISNAPUU-SEPP Work in Estonia juht

Eestisse saabub igal aastal lühemaks või pikemaks ajaks tööle mitu tuhat välisspetsialisti. Tööandjale tähendab välisspetsialisti töölevõtt paraku ka mõningast täiendavat ajakulu. Novembri lõpus avatud rahvusvaheline maja lihtsustab välisspetsialisti ühiskonda sulandumist, vähendades aega ja kulusid nii ettevõtjatele, spetsialistidele kui ka riigile.

S

eni on Eestisse tööle saabujad pidanud juriidiliste toimingute tegemiseks külastama erinevaid asutusi ning otsima infot paljudest kanalitest. Kuna teise riiki kolimine on niigi stressirohke, siis ei ole mõtet muuta seda veelgi keerulisemaks, inimesi mööda linna jooksutades, tihti saatjaks ka ettevõtte personalijuht või mõni tugiisik, kelle aeg on samuti väärtuslik.

Välisvärbamise lihtsustamiseks ning välisriigi spetsialistide sujuvamaks sisseelamiseks avati Ülemiste linnakus Eesti Rahvusvaheline Maja, mis toob välisspetsialistidele ja neid värbavatele ettevõtetele mõeldud teenused ühe katuse alla.

Kogu kasulik info ühest kohast

Work in Estonia programmi (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus), Mainor AS-i, Siseministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Integratsiooni Sihtasutuse, Töötukassa, Politseija Piirivalveameti ning Tallinna linna koostöös valminud rahvusvahelises majas saab informatsiooni kõige kohta, mis puudutab Eestis töötamist ja elamist: alates tarvilikest dokumentidest ja lõpetades infoga keelekursuste ja huvitegevuste kohta.

Lisaks välismaalt tulijaile saavad keskuses töötavate nõustajate poole pöörduda kõik Eesti ettevõtted (asukohast

Vaata veebist!

Vaata Eesti Rahvusvahelise Maja kohta lähemalt nende kodulehelt www.workinestonia.com/internationalhouse.

Eesti Rahvusvaheline Maja toob välisspetsialistidele ja neid värbavatele ettevõtetele mõeldud teenused ühe katuse alla. sõltumata) – nii juba välisvärbamise kogemust omavad ettevõtted kui ka need, kes välisvärbamist alles planeerivad, et tutvuda vajalike nõuete ja sammudega, mis välisspetsialisti Eestisse toomisega kaasnevad. Konsultatsioone pakuvad ametkondade nõustajad, kes töötavad osa oma tööajast rahvusvahelises majas. Oodatud on ka Eestisse tagasipöördujad. Teisisõnu: jalgratast me ei leiuta – tõime olemasoleva informatsiooni ja inimesed lihtsalt ühte majja kokku.

Teenuseid saab tasuta

2019. aasta jooksul lisandub kindlasti ka uusi teenuseid.

Rahvusvahelise maja teenused on ettevõtjatele ja välisspetsialistidele tasuta, kuid eeldavad etteregistreerimist veebilehe www.workinestonia.com/internationalhouse kaudu.

Lisaks rahvusvahelises majas pakutavatele teenustele on Work in Estonia programmil teisigi teenuseid, mis aitavad ettevõtjaid välisvärbamises: rahvusvaheliselt levitatavad töökuulutused, välisvärbamistoetus IKT-spetsialistidele, ingliskeelsed lepingupõhjad, sammsammuline juhend välisvärbamise kohta ja ka näiteks koostöös kojaga korraldatavad välisvärbamist tutvustavate kohtumiste sari.

Lähemalt saab lugeda ja dokumente alla laadida www.workinestonia.com/for-employers/ lehelt, mis on nii eesti kui ka inglise keeles.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

43

KODA KUTSUB OSALEMA

Ootame sind üritustele!

SIHTTURG Hommikukohv Eesti suursaadikuga Taanis hr Märt Volmeriga 12. veebruar 2019 Suursaadik annab lühiülevaate Taani poliitilisest olukorrast ja majandusest, tutvustab majandussektoreid, mis võivad huvitada Eesti ettevõtjaid, ning räägib kohalikust suhtlemis-, asjaajamis- ja ärikultuurist. Kohtumisele on oodatud ettevõtjad, kes on huvitatud Taani ärikeskkonnast.

Koht:

Hind: Info:

44

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn liikmele 15 € + km, mitteliikmele 30 € + km Liisi Kirschenberg, liisi.kirschenberg@koda.ee, 604 0093

KODA KUTSUB OSALEMA

EKSPORDI AKADEEMIA Ekspordi Akadeemia Naisteklubi 8. märts 2019 Seekord läheme külla naiseliku sära keskele – meid võõrustab Eesti ehtebrändi Marmara Sterling tegevjuht Janno Jaek. Marmara Sterling sai alguse ühe asutaja Grete Gribkovski käsitööhobist. Praegu müüakse Marmara Sterlingu ehteid lisaks Eestile ka Lätis, Leedus, Portugalis, Prantsusmaal, Rootsis ja mujalgi. Ekspordi Akadeemia Naisteklubisse tulijad saavad Marmara Sterlingu ehteid soetada 25% soodustusega. Visiitkaardiloosi auhindadeks on põnevad üllatused!

Koht:

Hind:

Info:

Marmara Sterlingu kontor, Pärnu mnt 67a (ajakirjandusmaja) III korrus, Tallinn 50 € + km (sisaldab tervitusjooki ja suupisteid ning kingitust Marmara Sterlingult) Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Juhtide Klubi: brändisaadik kui eduka turunduse salarelv 12. märts 2019

Osalemine annab alati uusi ideid Kuigi olen Ekspordi Akadeemia üritustest osa võtnud vaid viimased pool aastat, on need pakkunud väga palju tuge Nordic Honey eksporditegevuste planeerimisel ja elluviimisel. Hoolimata teemast või külastatavast ettevõttest võib iga ürituse puhul kindel olla, et see pakub mõne huvitava infokillu või idee, mida oma äritegevuses ära kasutada. Ja loomulikult on ekspordiklubi ka suurepärane võimalus uute ärikontaktide loomiseks.

Kas otsid uusi lahendusi, erinevaid võimalusi ning suurendad turunduseelarvet, et toodet ja teenust paremini turustada? Ära unusta, et Sinu töötajad kui brändisaadikud loovad usaldust ning aitavad kaasa toote ja teenuse müügile ja positiivse kuvandi tekkimisele. See, mida räägivad ettevõttest töötajad, levib oluliselt paremini kui makstud reklaam.

Koht:

Hind:

Info:

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn liikmele 20 € + km, mitteliikmele 40 € + km Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

FINANTSKOOLITUSED Aastaaruande koostamise sisulised ja vormilised valikuvõimalused 6. veebruar 2019 2018. aasta majandusaasta aruande koostamisel on ettevõtetel võimalik teha valikuid, millel võib olla oluline mõju ettevõtte finantsnäitajatele ning seeläbi ka aastaaruande lugejate otsustele. Kutsume raamatupidajaid ja finantstöötajaid koolitusele, kus antakse ülevaade selliste valikute tegemisest ja mõjust ettevõtte finantspositsioonile.

Koht: Hind: Info:

Dorpati konverentsikeskus, Turu 2, Tartu liikmele 60 € + km, mitteliikmele 100 € + km Toomas Hansson, toomas.hansson@koda.ee, 744 2196

Kõikidele üritustele tuleb eelnevalt registreeruda!

Vaata lähemalt www.koda.ee/sundmused.

Kadri Mets Nordic Honey asutaja ja tegevjuht

MUUD KOOLITUSED JA SEMINARID Kuidas müüa edukalt Amazonis?

23. jaanuar 2019 Koolitusel saavad nii alustavad kui ka juba tegutsevad ettevõtjad väga hea ülevaate, kuidas müüa oma tooteid maailma suurimas e-ekspordikeskkonnas Amazon. Vaatame üle edukaks e-kaubanduseks sobiliku tootevaliku kriteeriumid, õpime nutikalt ära kasutama ostjate tagasisidet, kirjutama ideaalset listing’ut ja turundama oma tooteid nii, et nende müük oleks maksimaalselt kasumlik.

Koht: Hind: Info:

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn liikmele 75 € + km, mitteliikmele 150 € + km Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, 604 0078

Kuidas kasvatada endale tööjõudu?

5. märts 2019 Seminaril saad teada, millised on erinevad viisid ettevõttele tööjõu leidmiseks. Kui mõnele ettevõttele on parim variant välisspetsialistide kaasamine, siis teine panustab praktikaprogrammi. Kolmas ettevõte on leidnud ladusa koostöö algatusega „Tagasi kooli” ning neljandale ei sobi ükski eespool mainitutest. Jagame eri võimalusi ja uusi vaatenurki personalitöö ümbermõtestamiseks.

Koht: Hind: Info:

Erinevate Tubade Klubi, Kastani 42, Tartu 35 € + km Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

45

JUUBILARID

PALJU ÕNNE! 100

ASWEGA AS 1919. aastal tööd alustanud ettevõttel on olnud sajandi jooksul mitu nime. Aswega on Tallinna tootmiskoondise „Tööstusaparaat” õigusjärglane, mis oli Nõukogude Liidu juhtiv ettevõte elektromagnetiliste kulumõõturite väljatöötamise ja tootmise alal. Praegugi jätkatakse samas valdkonnas – töötatakse välja ja toodetakse soojusmõõtureid ja kulumuundureid ning vedelikuarvesteid. Lisaks tegeletakse mõõtesüsteemide projekteerimise, ehitamise ja taatlemisega.

60

PAEKIVITOODETE TEHASE OÜ

30

LIILIANA OÜ KARNO TuÜ CAMBREX TALLINN AS AKSI AS ANDEVIS AS ANTS PAK’I KADARBIKU TALU FIE

46

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

25

BALTCONTROL OÜ DSV TRANSPORT AS GENATEJA OÜ HRX AS J.I.T AS KATOEN NATIE EESTI AS KAVASS AS MATOGARD OÜ MEEDIAGRUPI OÜ MERKONI TÖÖRÕIVA OÜ MIKSKAAR AS MUSTAMÄE HALJASTUS AS RAUNING OÜ STALLION AS TÕLKEBÜROO PANGLOSS OÜ AR TÄHELEND OÜ BALTPLAST AS HALS TRADING AS KAJAX FISHEXPORT AS KARL STORZ VIDEO ENDOSCOPY ESTONIA OÜ NIKANDER JA WIINIKKA EESTI OÜ

ALEKSANDER SIMAKOV Bonava Eesti tööohutusjuht

BONAVA EESTI HOOLIB ALLTÖÖVÕTJATE TÖÖOHUTUSEST

Foto: Katrin Press

Bonava loodud Pärnaõue elamurajoon Haaberstis.

Tööinspektsioon tunnustab igal aastal ettevõtteid hea töökeskkonna arendamise eest.

2018. aastal võitis väikeettevõtete kategoorias Bonava Eesti. Bonava on ettevõte, kus töötervishoid ja tööohutus on ehitusplatsil heal tasemel juhitud ning hoolitsetakse ka alltöövõtjate ohutuse ja juhendamise eest.

B

onava on välja kasvanud ehitusettevõttest NCC ning see on üks juhtivaid elamuarenduse ettevõtteid Põhja-Euroopas. 2016. aasta kevadel sai NCC elamuaren­ dusega tegelevast harust eraldi ettevõte ning kasutusele võeti uus kaubamärk Bonava. Bo tähendab rootsi keeles elamist ja nav keskust. Seega väljendab kaubamärgi nimi ettevõtte põhitegevust, milleks on mitte ainult kortermajade, vaid elukeskkondade ja terviklike naabruskondade rajamine.

Bonava tegutseb Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Saksamaal, Peterburis, Eestis ja Lätis. Eestis tegutsemise 14 aasta jooksul on Bonava arendanud ja müünud üle 1900 uue kodu.

Bonava strateegia on rajada efektiivseid ja kvaliteetseid kättesaadava hinnaga kodusid paljudele inimestele.

See tähendab, et tootearenduses keskendutakse suurema efektiivsuse saavutamisele, näiteks tegeletakse aktiivselt valdkonna digitaliseerimise ja tehnoloogilise arenguga.

Innovatiivne töötervishoid ja -ohutus

Tööohutus on kogu Bonava Grupis strateegiliselt väga olulisel kohal ja töö­ohutuse näitaja on üks indikaator,

mille põhjal hinnatakse ettevõtte edukust (kasumi, müügitulemuste jms näitajate kõrval). Täpse ja objektiivse ülevaate saamiseks kasutatakse tööohutuse hindamiseks Soome tööohutuse instituudi väljatöötatud süsteemi. Tegutseb tööohutuse koordinaator ning regulaarselt hindab seda valdkonda ka välisaudiitor.

Skandinaavia ettevõttena on Rootsi ja Soome eeskujul ka Eestis juurutatud tööohutusalased tegevused ning seatud sisemised nõuded, mis ületavad siinsete seaduste nõudeid. Bonavas lähenetakse tööohutusele väga süsteemselt ning kasutusel on ka innovaatilised lahendused, et kaasata võimalikult palju inimesi tööohutusalasesse tegevusse.

Näiteks kasutatakse spetsiaalset mobiilset rakendust BIA, kus igaüks saab registreerida tööohutuse, töö­keskkonna ja turvalisusega seotud juhtumid. Lisaks innovaatilistele lahendustele peetakse tööohutustegevuse puhul teistest eristuvaks lähenemiseks seda, et pelgalt rikkumiste fikseerimise ja käskkirjade jagamise asemel koolitatakse ja juhendatakse Bonavas oma alltöövõtjaid samamoodi nagu oma ettevõtte töötajaid, et muuta tööprotsessi ohutumaks.

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

Bonavas peetakse tähtsaks tööohutuskultuuri tõstmist ning soovitakse olla oma alltöövõtjatele usaldusväärne ja hea koostööpartner. Kord aastas toimub kõigi kaheksa riigi Bonava kontorites ja ehitusplatsidel ühel ajal ka tööohutuse teabepäev, kus kõik töötajad ja alltöövõtjad lahendavad tööohutusülesandeid ning pööravad teemale suurt tähelepanu.

Mitte ainult ehitusplatsil ja kontoris

Hea töökeskkond pole aga ainult ohutu ehitusplats ja kontor, vaid laiemalt töötajate tervise eest hoolitsemine. Bonava toetab töötajate sportlikke ja tervist edendavaid tegevusi, kompenseerib haiguspäevi, täiustab kontori keskkonda, et töötajatel oleks meeldiv nii töötada kui ka puhkehetki võtta.

Tööohutuse ja töötajate tervise süstemaatiline edendamine on Bonava oluline konkurentsieelis − seda olukorras, kus konkurents headele töötajatele on väga tihe ning mitmes valdkonnas on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Seetõttu on ettevõttel spetsialistide leidmiseks ja hoidmiseks oluline pakkuda muude hüvede kõrval ka lisaväärtusi.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

47

MESSID Mobile World Congress 2019: mess, konverents ja kontaktkohtumised 26.–28. veebruar 2019 Barcelona, Hispaania Mobile World Congress on valdkonna suursündmus. See on uusima innovatsiooni ja tipptehnoloogia iga-aastane kohtumispaik. 2018. aastal osales konverentsil ja messil üle 107 000 võtmeisiku rohkem kui 2400 ettevõttest üle maailma.

Konverentsile registreerunud ettevõtted saavad osavõtupääsme lunastamisel tasuta osaleda Enterprise Europe Networki korraldatud üritustel (B2B). See võimaldab kohtuda uute huvipakkuvate partneritega, online-formaadis juba varakult koostöösoove arutada ja seeläbi eelnevalt veenduda osavõtu vajalikkuses.

Lisainfo ja B2B-le registreerumine kuni 12. veebruarini 2019 aadressil https://mwc2019.b2match.io/page-4081.

BUD-GRYF & HOME: ehituse, energia ja koduteemaline mess ning B2B kohtumised 15. märts 2019 Szczecin, Poola

Futurebuild: energiatõhusa ehituse ja uuenduslike materjalide B2B üritus ja mess 6. märts 2019 London, Inglismaa Futurebuild on oma populaarse eelkäija Ecobuildi messi edasiarendus. Valdkonna juhtiv üritus toob kokku paljud arvamusliidrid, otsustajad ja tootearendajaid, et vahetada infot uusimate tehnoloogiate ja lähenemisviiside kohta. Ühtlasi saab arutleda ehitusvaldkonna ees seisvate oluliste küsimuste üle.

Tegemist on suurepärase võimalusega spetsialistidele, tarnijatele, töövõtjatele ja edasimüüjatele, et leida uusi ja uuenduslikke tooteid ning teenuseid rahvusvahelisel turul.

Lisaks saavad tootjad, teenuseosutajad ja alltöövõtjad kohtuda ehitusvaldkonna spetsialistidega, näiteks arhitektide, töövõtjate, edasimüüjate ja agentidega, samuti uurimiskeskuste ja ülikoolide spetsialistidega.

Valdkonnad: hh energiatõhusad hooned hh madala süsinikdioksiidi tasemega energia hh materjalid hh linna infrastruktuur Lisainfo ja registreerimine kuni 1. märtsini 2019 aadressil https://futurebuildmatchmaking2019.b2match.io/.

Olete oodatud osalema Lääne-Pommeri piirkonna juba enam kui kümneaastase ajalooga suurimal messil BUD-GRYF & HOME (Saksamaa piiri lähedal). Messil korraldatakse ettevõtjatele kontaktide loomiseks individuaalsed (B2B) kohtumis­ üritused. Osavõtt B2B kohtumistest on tasuta ja B2B üritusel osalejatele on ka messile sissepääs prii.

Mess keskendub järgmistele teemadele: hh ehitusmaterjalid hh viimistlusmaterjalid hh masinad ja tööriistad hh taastuv- ja konventsionaalne energia hh teenusepakkujad: geodeesia, kartograafia, projekteerimine hh töövõtjad 2018. aastal toimunud B2B kohtumiste muljeid vaata lühivideost siit: https://youtu.be/N_FmzgG1stw.

Lisainfo ja registreerimine kuni 8. märtsini 2019 aadressil https://budgryf2019.b2match.io.

HANNOVERI mess ja „Technology & Business Cooperation Days” B2B kohtumised 1.–4. aprill 2019, Hannover, Saksamaa Hannoveri mess on ideaalne koht maailma uusima tööstusliku oskusteabe ning uute tööstustehnoloogiate, materjalide, toodete ja ideedega tutvumiseks. Samuti on see hea võimalus leida uusi strateegilisi partnereid. Üritusega seotud valdkonnad: tööstus 4.0, nutikad materjalid ja pinnakatted, energiatõhusus jpm.

Seotud tehnoloogiate märksõnad: hh infotöötlus ja süsteemid, töövoog hh IT- ja telemaatikarakendused hh tööstuslik tootmine hh tehase projekteerimine ja hooldus hh materjalitehnoloogia hh muud tööstustehnoloogiad hh energiatõhusus hh mõõtevahendid hh elektroonilised mõõtesüsteemid hh standardid Lisainfo ja registreerimine kuni 17. märtsini 2019 aadressil https://technology-business-cooperation-days.b2match.io/.

48

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

KOOSTÖÖPAKKUMISED METALL, MASINAD JA AUTOTÖÖSTUS Suurbritannia inseneribüroo otsib 17-7 PH terasest lehtede tootjat.

KOOD: BRUK20180529001 Saksamaa autotööstusettevõte otsib metallisektorist raskete tööstusmasinate jaoks keerukate tööriistade tootjaid.

KOOD: BRDE20181107001 Saksamaa ettevõte otsib lehtmetallist komponentide ja roostevabast terasest plaatide tootjat.

KOOD: BRDE20181108001 Poola autotööstusettevõte otsib kaubikutele või autodele sobivaid kasutatud või katki läinud turboülelaadurite tarnijaid.

KOOD: BRPL20181027001

TOIT Serbia kala ja mereandide hulgimüüja otsib uusi tarnijaid.

KOOD: BRRS20181118001 Slovakkia küpsetiste, küpsiste ja kreekerite turustamisega tegelev ettevõte otsib uusi tarnijaid.

KOOD: BRSK20181127001

ITK Hispaania infotehnoloogiaettevõte, kes töötas välja IoT (Internet Of Things) seadmete elutsükli haldamise tarkavara, otsib koostööpartnerit, kes on valmis tootma seda riistvara tootmislepingu alusel.

KOOD: BRES20181130001 Saksamaa geo-veebistruktuuri ja geodeetika haldamisega tegelev ettevõte otsib GIV-süsteemi pakkujat, et integreerida seda oma tarkvarasse.

KOOD: BRDE20181112001

MUU Kreeka elektriseadmete müügiga tegelev ettevõte otsib ümmarguste kaabliklambrite tootjaid.

KOOD: BRGR20181026001 Rumeenia era- ja firmaürituste korraldamisega tegelev ettevõte otsib kaunistuste ja dekoreerimistarvikute tarnijat. KOOD: BRRO20181128002 Prantsusmaa ettevõte otsib parfüümipudelite tootjat.

KOOD: BRFR20181018001 Suurbritannia e-kaubandusettevõte otsib mitteelektriliste seadmete ja välikaupade tarnijaid (väikestest laudadest kuni jalgratasteni).

KOOD: BRUK20181102002 Türgi linnutoidusegude tootmisele spetsialiseerinud ettevõte otsib tooraine tootjaid (nt hirss, mais, päevalilleseemned jne) KOOD: BRTR20181024001 Bulgaaria spordivarustuse müügiga tegelev ettevõte otsib lumelauavarustuse tootjaid (nt kindad, labakindad, kiivrid, kaitseprillid, meeste lumelauajakid jne).

KOOD: BRBG20181204001

TEKSTIIL

Suurbritannia paatide hulgimüügiga tegelev ettevõte otsib paatide varuosade tarnijaid.

KOOD: BRUK20181217001

Rootsi joogavarustuse müügile spetsialiseerunud ettevõte otsib seljakottide ja joogamati kottide tootjat.

KOOD: BRSE20181122001

Portugali start-up ettevõte otsib tööstusettevõtteid taaskasutatud toidurasvast valmistatud pesuvahendite tootmiseks.

KOOD: BRPT20181129001

MEDITSIIN Hollandi meditsiiniseadmete müügi- ja turustamisfirma otsib uusi partnereid, et täiendada ja laiendada oma portfelli ühekordseks kasutamiseks mõeldud kirurgiliste jm meditsiinitoodetega.

KOOD: BRNL20181031001

EHITUS JA TÖÖSTUS Poola ehitustoodete hulgi- ja jaemüügiga tegelev ettevõte pakub oma turustamise ja müügiesindamise teenuseid ehitustööstuse ettevõtetele.

KOOD: BRPL20181204001 Saksamaa tööstuslike seadmete hankeagentuur otsib uuenduslikke tooteid, nagu Industry 4.0 ehk Tööstus 4.0 seadmeid, andureid ja töökohasüsteeme oma äriplatvormi jaoks. KOOD: BRDE20181129001

LISAINFO: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

49

RIIGIHANKED Masinad ja seadmed hh Leedus hangitakse valgustusseadmeid ja elektrilampe. Tähtaeg 04.02.2019.

Kood 694. hh Eestis hangitakse põllutöömasinaid ja lisaseadmeid. Tähtaeg 18.01.2019.

Kood 695. hh Maltal hangitakse tõlkekeskuse uuendamiseks seadmeid (valgustusja elektriseadmed, audiovisuaalsed ja salvestusseadmed jms). Tähtaeg 01.02.2019. Kood 696. hh NATO hangib peakorterisse puhastusja veepuhastussüsteemi (Ablution and Water Treatment System). Maht 16 mln eurot. Osalustaotlusi (vastavusdeklaratsiooni väljastamiseks) ootab Eesti Kaitseministeerium kuni 21.01.2019, hankel kutsutakse osalema veebruari alguses. Kood 697. hh NATO hangib energia genereerimissüsteemi (Power Generation System), maht umbes 13 mln eurot. Osalustaotlusi ootab Eesti Kaitseministeerium kuni 21.01.2019, hankel kutsutakse osalema veebruari alguses. Kood 698. hh Eestis ostetakse lintkonveieri linti (1200 mm K-tüüpi kummikattega, erineva laiusega W- ja K-tüüpi kummikattega konveierilint). Tähtaeg 25.01.2019. Kood 699. hh Norras hangitakse kvaliteetseid tööriistu, töökojamaterjale ning seotud tooteid ja teenuseid. Osalustaotluste tähtaeg 08.02.2019. Kood 700.

Tarned hh Eestis hangitakse kaitsevaldkonna varustuse kotte. Tähtaeg 30.01.2019.

Kood 701. hh Leedus hangitakse ühekordse kasutusega meditsiinilisi ja hematoloogilisi tarbekaupu. Tähtaeg 05.02.2019.

Kood 702.

50

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019

hh Leedus hangitakse mööblit ja kardinaid kirikule, hange on jagatud osadeks (54 475,20 eurot). Tähtaeg 04.02.2019. Kood 703. hh Norras hangitakse ilmastikukindlaid rõivaid (veekindlad püksid ja jakid).

Tähtaeg 27.02.2019. Kood 704. hh Belgias hangitakse HbA1c analüüsiks vajalikke instrumente koos seotud toodetega, maht 115 000 tk.

Tähtaeg 05.02.2019. Kood 705. hh Taanis ostetakse plastist eri suuruses prügikonteinereid. Tähtaeg 04.02.2019. Kood 706. hh Leedus hangitakse laskemoonavöösid (aluspinnaga turvavöö), 6000–20 000 komplekti. Tähtaeg 05.02.2019. Kood 707. hh NATO hangib kontori ja majutusega seotud mööblit. Osalustaotlusi ootab Eesti Kaitseministeerium kuni 21.01.2019, hankel kutsutakse osalema veebruari alguses. Kood 708.

Teenused hh Norras hangitakse parvlaevaühenduse käitamist seitsmeaastaseks perioodiks (2021–2030) Halsa–Kanestrømi liinil. Tähtaeg 20.04.2019. Kood 578709. hh Lätis hangitakse reisibüroo teenuseid. Tähtaeg 01.02.2019. Kood 710. hh EL hangib analüüsi EL-i esmaste ja teiseste aktsiaturgude kohta, keskendudes nimekirja kandmise ja kustutamise otsustele ning likviidsusteguritele (maht umbes 400 000 eurot). Tähtaeg 12.02.2019. Kood 711. hh Norras hangitakse restaureerimisja konserveerimisteenuseid kiriku erinevatele kunstiteostele. Tähtaeg 15.02.2019. Kood 712.

IT hh Leedus hangitakse IT-arendusteenuseid (Leedu muuseumide infosüsteemi LIMIS moderniseerimine, uute e-teenuste parandamine, liidesed LIMIS-i ja teiste infosüsteemide vahel, registrite loomine ja täiendamine).

Tähtaeg 25.01.2019. Kood 713. hh Lätis hangitakse hankesüsteemile serverivarustus, hange on jagatud kuueks osaks. Tähtaeg 15.02.2019.

Kood 714.

Ehitus hh Lätis hangitakse hüdrokaabli paigaldamist ja mehaaniliste seadmete demonteerimist asbesti sisaldavas keskkonnas.

Osalustaotluste tähtaeg 28.01.2019. Kood 716. hh Rootsis hangitakse kooli ümberehitamist ja laiendamist Huddinge vallas. Tähtaeg 21.01.2019.

Kood 717. hh Eestis hangitakse maantee ehitustööd (rekonstrueerimine mahus 5,4 mln eurot). Tähtaeg 18.02.2019.

Kood 718.

LISAINFO: Lea Aasamaa, lea@koda.ee, tel 604 0076

Otsid kohta koosoleku v천i koolituse tarbeks?

Kasuta kaubanduskoja ajaloolisi saale! hh hh hh hh

Eri suuruse ja paigutusega ruumid, inspireeriv keskkond, mahutame kuni 70 osalejat, v천imalus tellida toitlustust.

Liikmele hea hinnaga!

K체si v천imalusi: koda@koda.ee

SINU STIILIS KONTORIMÖÖBEL Hästi planeeritud ja mugav töökeskkond muudab töö tegemise veelgi meeldivamaks.Tööruumid peegeldavad ettevõtte iseloomu - mis on meie eesmärk ja kuhu soovime jõuda. Avasta erinevaid läbimõeldud sisustuslahendusi ning üle 15 000 erineva toote kontorisse, kooli, lattu ja tööstusele ajtooted.ee.

6000 270

ajtooted.ee