MAJANDUSÜLEVAADE
Majanduskasv aeglustub, riskid suurenevad Eesti majandus on tugev olnud juba kolm aastat järjest. Seda on toetanud nii paranenud välisnõudlus kui ka võrdlemisi tugev sisenõudlus. Majanduskasv on olnud küll laiapõhjaline, kuid ehitussektor on domi neerinud. Sel aastal peaks majandus kasvama ligikaudu 3–3,5 protsenti, mis on Eesti jaoks jätkusuutlikum, kui tunamullune ligi viieprotsendine kasv.
10
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2019
TÕNU MERTSINA Swedbanki peaökonomist
E
esti majandus on viimastel aastatel olnud heas tasakaalus – jooksevkonto on ülejäägis, riigirahandus korras, tarbimise ja laenukasvud on mõõdukad ning majapida miste säästumäär võrreldes nende sissetulekutega isegi üle Euroopa kesk mise. Samas on tööjõuturg muutunud üha pingelisemaks – tööjõupuudus on süvenenud ning see on aidanud kaasa liiga kiirele tööjõukulude kasvule. Kuigi märtsis toimuvad Riigikogu valimised võivad muuta valitsuse koosseisu, on riigieelarve juba kinnitatud ning sel aastal tõenäoliselt põhimõttelist majanduspoliitika muutust ei tohiks tulla.
Lähiaastatel hakkavad tööjõupuudus, välisnõudluse nõrgenemine ja ettevõtete vähenenud investeeringud Eesti majanduskasvu üha rohkem pidurdama. Samuti on majanduskasvu ohustavad riskid suurenenud – need tulenevad nii väliskeskkonnast kui ka koduturult.
Tööjõuturg on ammendumas Tugev majanduskasv on suurendanud nõudlust tööjõu järele. Tööhõivemäär on Eestis tõusnud kõigi aegade kõrgeimaks ning see on ka Euroopa Liidu üks kõrgeimaid. Samuti on tööpuudus väga madal – meie prognoosi järgi püsib see viie protsendi lähedal nii sel kui ka järgmisel aastal. Vaba ja sobiva kvalifikatsiooniga töötajate leidmine on muutunud üha raskemaks. Me konkureerime tööjõu, eriti kvalifitseeritud tööjõu pärast ka lähiriikidega, kus tööjõupuudus on samuti probleem. Kuigi möödunud aastal tuli nii tähtajalise kui ka lühiajalise tööloaga Eestisse üle 22 000 inimese, on tööjõupuudus
