Uued suunad personalitöös

Kaubanduskojas toimus 20. jaanuaril konverents, mis võttis kokku Regrow’ projekti raames tehtu. Konverentsil astusid üles lektorid piiri tagant ja personalitöö praktikud Eestist. Vahendame kokkuvõtet räägitust.

PIRET POTISEPP

Eri põlvkonnad töökohal

Uwe Schaumann, Berufsakademie Hamburgi professor, andis ülevaate Saksamaal tehtud värsketest uuringutest. Lisaks Xja Y-põlvkondade esindajatele on töömaailma sisenenud ka Z-põlvkond ja nii võrdles ta kodumaa uusima põlvkonna esindajate ootusi teiste riikide keskmisega. Schaumann rõhutas, et tegelikult ei tohiks eri põlvkondade väärtusi liigitada headeks ega halbadeks. Need lihtsalt on erinevad. Kui millenniumlased usuvad, et elu tuleb nautida (81% vastanutest), siis kaks põlvkonda vanemate puhul on see näitaja vaid 61%. Mõlemad põlvkonnad peavad aga oluliseks, et lähedaste ja perekonnaliikmetega oleks head suhted. Ka töö ja selle eest saadav tunnustus on kõigile kolmele põlvkonnale oluline. Erinevus on vaid selles, et Z-põlvkonna esindajad soovivad tagasisidet kohe ja fookusega sellele, kuidas saaks veelgi paremini asju teha, samas kui eelneva põlvkonna esindajale võib sobida harvem tagasiside ja pigem nähakse selles formaalsust.

Kuidas leida sobilik koolituspartner?

„Paljudel ettevõtetel on praegu koolituskuludega keeruline olukord, kuid on jätkuvalt palju ka neid, kel on koolituseelarve ette nähtud. Milles siis probleem? Mure on selles, et inimesed on töökohustustega nii üle koormatud, et neil pole aega süüvida koolitusturul pakutavasse ning seetõttu jääbki koolitustel käimata ja eneseareng tagaplaanile. Pikas plaanis kaotab aga organisatsioon, kelle töötajad ei ole muutuvate trendide ning vajalike oskustega kursis, kas pole?“ Nii juhatas oma ettekande sisse Karin Kuusk, platvormi Motiveer asutaja. Motiveeri saab koolitushuviline sisestada oma kriteeriumid ning süsteem otsib ja teeb valiku sobivate koolitajate ja koolituste seas.

On ka neid organisatsioone, kel pole koolituseks suurt eelarvet või puudub see sootuks. Palmi Lindjärv, Brink’s Estonia personalijuht ning Eesti HR seltsi üks asutaja, leidis, et üks võimalus on kindlasti töötukassa meetmed, lisaks haridus- ja teadusministeeriumi pakutavad tasuta kursused õppeasutustes. Kuid mitte ainult! Lindjärv julgustas läbi mõtlema, milliseid koolitusi tasub teha ja kuidas koolitusi kommunikeerida. Kas kolleegi tehtud ülevaade uuest platvormist on koolitus? Või töökaaslastele külastatud üritusest kokkuvõtte tegemine? Kui sõnumit sel moel edasi anda, siis kindlasti! Teiseks soovitas Lindjärv olla julgem eri töötajatele erinevate koolitusvõimaluste pakkumisel. Raamatuklubi, kogemuste jagamine ettevõttes – need kõik on õppimise eri vormid, mida julgetakse väga vähe kasutada.

Mentorite olulisus töökohal

Regrow’ projekti käigus töötati välja koolitusprogrammid ettevõtetele. Üks neist oli mentorite koolitus, kus tutvustati lähemalt mentorluse tööriistu, räägiti mentori rollist ja olulisusest töökohal. Koolitusprogrammi eesmärk oli koolitada nii personaliga tegelevaid töötajaid kui ka juhte, et nad oskaksid toetada oma meeskonda parimal moel ja olla neile mentoriks. Koolitusprogramme testiti Taanis, Eestis ja Poolas.

International Business College’i (Taani) esineja Anker Meier jagas kogemust koolitusprogrammi elluviimisest Taanis. Meier mainis, et mentorite olemasolu aitab uuel töötajal paremini ja kiiremini töökohal sisse elada ja töökohal ka püsida. Kogenenumaid ja pikema tööstaažiga töötajaid saab kasutada mentoritena, et hoida kõrgemal ka nende motivatsiooni ja pakkuda neile uusi väljundeid. Töötaja jaoks on mentori olemasolul palju plusse: tema arengut toetatakse, ta mõistab paremini organisatsioonikultuuri, ta saab uusi teadmisi ja kogemusi, tugivõrgustiku ja karjäärialast nõu. Mentori poole saab pöörduda ka küsimustega, mida otse juhilt küsida ei saa või ei taha. Mentori jaoks on aga mentoriks olemine uutmoodi karjääriväljakutse ja võimalus jagada oma teadmisi teistega.

Sõda Ukrainas ja personalitöö Eestis

Mentori poole saab töötaja pöörduda ka küsimustega, mida otse juhilt küsida ei saa või ei taha.

Natalja Kitam, Multikey keeleplatvormi asutaja ja lektor, rääkis, kuidas integreerida Eestisse jõudnud Ukraina põgenikke meie ühiskonda ja töökeskkonda. Suur probleem on eesti keele oskuse puudumine, aga keeleoskus on integreerumiseks hädavajalik ja aitaks ukrainlastel kasu saada ka tasuta koolitustest. Multikey on haridusplatvorm ja sotsiaalvõrgustik, mis muudab keeleõppe tõhusaks ja kiireks. Sõjapõgenikele ei sobi tavapärane statsionaarne keeleõpe, sest paljud on näiteks juba leidnud siin töö ega saa mitu korda nädalas keeletunnis kohal käia. Multikey rakendus sobitab inimesed ja viib nad automaatselt kokku. See on kui Bolt, aga takso asemel on äpis näha inimesed ja kohad, kuhu keeleõppijad on teretulnud.

Kitam juhtis tähelepanu ka sellele, et tööandjatel on võimalik taotleda töötukassast toetusi seoses sõjapõgenike töölevõtmisega. Tööandjal on võimalik taotleda ühekordset mentortasu, mille suurus on 75% alampalgast. Lisaks on aasta jooksul pärast töötaja tööle võtmist võimalik taotleda tööalase koolituse kulude hüvitamist kuni 2500 euro eest töötaja kohta. Samuti saab taotleda tõlketeenuse ja kvalifikatsiooni saamisega seotud kulude hüvitamist 500 euro eest töötaja kohta.

Piret Potisepp esinemas töötukassa karjäärikeskuses, kus toimus kiirendis osalejate esimene kohtumine. Fotod: Evelin Vahtra