Esinemishirm – see, mis hoiab meid tagasi

„Hirm oma seisukohti väljendada takistab mul oma ideid müüa.“

„Hirm suurema kuulajaskonna ees end selgelt väljendada hoiab mind tagasi.“

„Hirm esineda tähendab seda, et ma pole tööl oma täit potentsiaali saanud rakendada.“

Kui lugesin naisjuhtide kiirendi kandidaatide motivatsioonikirju, siis tabasin end mõttelt – nii palju kaotatud potentsiaali! Teisalt olin tänulik, et tänu koostööpartneritele ja sponsoritele saame naisjuhtide kiirendi käivitada. Tõsi, kahjuks saime osalejaid vastu võtta märkimisväärselt vähem, kui oli tahtjaid.

Esinemishirmu kogeb eri uuringute põhjal umbes 70% inimestest. Nii mehed kui ka naised. Samas on mehed loomult enesekindlamad ja riskialtimad. Ka esinedes tuleb see kasuks.

Mida ühiskond teha saaks?

Usun, et võiksime Ameerika koolisüsteemilt üle võtta praktika, et juba varajases eas hakkavad lapsed koolis oma projekte ja uurimustöid teistele esitlema. Esitlus ei tähenda teksti paberilt ette lugemist, vaid vabas vormis edasiandmist. Näen oma tütre pealt, et mida rohkem seda teha, seda lihtsamalt ja loomulikumalt see tuleb.

Teiseks, kas oleme kolleegidena head kuulajad ja anname tagasisidet nii, et kõneleja ei haavuks? Kas oleme oma meeskonnaga paika seadnud reeglid ja peame neist kinni? Kas ettevõtte väärtused ja see, mis päriselt iga päev töökohal toimub, käivad käsikäes?

Kolmandaks, kas me julgustame piisavalt neid, kes on projekti algatanud, seda ka ette kandma? Kui tihti on tubli projektijuht ettekandmise delegeerinud oma juhile? Ka minu meeskonnas on olnud liikmeid, kel puudus esialgu eneseusk lavale minna ja suurema kuulajaskonna ees rääkida. Kuid teadsin oma kogemusest – hirmust saab üle olla vaid sellega silmitsi seistes.

Ettevalmistus aitab alati

Esinemishirmu tajuvale inimesele võib olla abi olla mõtteharjutusest „mis siis, kui...?“.

Mis siis, kui mul esinedes oluline mõte meelest läheb? Mis siis, kui mul ei tule midagi olulist meelde? Mis siis, kui mulle esitatakse küsimus, millele ma ei oska vastata?

Kui rahulikult mõelda, siis maailma lõppu ju ei järgne. On täiesti inimlik, kui esineja ütlebki, et tal mõttelõng katkes. Või et tal pole küsimusele kohe vastust, kuid saab selle hiljem järele uurida.

Kindlasti tuleb kasuks ka harjutamine. Kui arvad, et veatud esinejad on sündinud talendid, siis arva uuesti. Tegelikult on nad lihtsalt saanud rohkem praktikat kui teised. Kuidas aga praktiseerida, kui esinemisettepanekutele ei öelda? Lahendus on nutikas – meil on nutitelefonid, mis salvestavad nii häält kui ka pilti. Kasutagem neid!

Uus naisjuhtide kiirendi

Kaubanduskoda alustas 26. jaanuaril naisjuhtidele mõeldud projektiga, kus saab treenida kriitilise mõtlemise, argumenteerimise ning avaliku kõnelemise ja läbirääkimise oskusi. Kiirendisse valiti 25 naisjuhti nii era-, avalikust kui ka kolmandast sektorist.

Kiirendis on kesksel kohal SpeakSmartClub™-i täiskasvanutele mõeldud treeningmetoodika, mille kohtumised kombineerivad argumenteeritud mõtlemis-, suhtlemis- ja veenmisoskuste omandamist ning nende oskuste regulaarset harjutamist. Lisaks toimuvad ava- ja lõpuüritus ning igakuised kohtumised tippjuhtidega eri sektoritest.

Treenerid on Kai Klandorf ja Anna Karolin.

Kiirendit korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kuldsponsor on Telia Eesti ja koostööpartnerid on SpeakSmart, Rootsi suursaatkond ja Kanada suursaatkond.