Kes vastutab?

Euroopa Komisjon (EK) hakkab muutma lepinguvälisest kahjust tulenevaid vastutust reguleerivaid norme. Muudatused tehakse kahe uue direktiivi ettepanekuga: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv lepinguvälise tsiviilvastutuse normide tehisintellektile kohandamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, mis käsitleb vastutust puudusega toodete eest.

Järgnevalt heidan põgusa pilgu tulevasele vastutuse käsitlusele tehisintellekti tekitatud kahju korral.

Kehtivad siseriiklikud vastutust käsitlevad õigusnormid – eeskätt need, mis põhinevad süül – ei sobi selliste vastutusest tulenevate nõuete käsitlemiseks, mis on seotud tehisintellektipõhiste toodete ja teenuste tekitatud kahjuga. Praeguste õigusnormide alusel peab kannatanu tõendama kahju tekitanud isiku õigusvastast tegevust või tegevusetust. Tehisintellekti eriomaduste, sealhulgas keerukuse, autonoomsuse ja läbipaistmatuse (nn musta kasti efekt) tõttu võib aga kannatanul olla keeruline või üleliia kulukas teha kindlaks vastutav isik ja põhjuslik seos ning tõendada, et tingimused nõude rahuldamiseks on täidetud.

Kuidas tehisintellekt vastutab?

Nende probleemide lahendamiseks soovis EK sätestada ühtsed nõuded lepinguvälise tsiviilvastutuse kohta sellise kahju puhul, mille tekkimisega on seotud tehisintellektisüsteemid, ning pakkus välja tehisintellektiga seotud lepinguvälise vastutuse direktiivi ettepaneku. See põhineb tehisintellekti käsitleval valgel raamatul, EK aruandel ohutuse ja vastutuse kohta tehisintellekti valdkonnas (nii valge raamat kui ka aruanne aastast 2020) ning 2021. aasta ettepanekul tehisintellekti kohta, milles keskenduti ennetamisele ja ohutusele. Samuti on see direktiiv seotud uue tootevastutuse direktiiviga.

Lihtsustatult öeldes soovitakse tehisintellekti vastutuse direktiiviga tagada tehisintellektitoodete või -teenuste tekitatud kahju korral kannatanutele õiglane kaitse, täpselt nii nagu siis, kui kahju oleks tekitatud mis tahes muudel asjaoludel.

Seda kohaldatakse lepinguväliste tsiviilõiguslike nõuete suhtes, kui need on esitatud süülise vastutuse korra alusel. See tähendab korda, millega on ette nähtud seadusest tulenev kohustus hüvitada tahtlikult või ettevaatamatuse või tegevusetusega tekitatud kahju.

Kaks peamist uuendust

Kohtumenetluse lihtsustamiseks kannatanute jaoks kasutatakse kahte peamist õiguslikku uuendust.

Esiteks, kui on kindlaks tehtud (hoolsuskohustusest lähtuv) EL-i või riiklike

Kui ettevõte kasutab kliendisuhtluses vestlusrobotit, mis annab kliendi küsimusele vale või ebapiisava vastuse ja klient saab seetõttu kahju, peaks tulevikus olema lihtsam tekitatud kahju tagasi nõuda.

Foto: Shutterstock eeskirjade rikkumine ja põhjuslik seos tehisintellektisüsteemiga (selle väljundiga) näib mõistlikult tõenäoline, siis kehtib ümberlükatav põhjusliku seose eeldus. Vastasel juhul oleks kannatanutel raske üksikasjalikult selgitada, kuidas konkreetne viga või tegevusetus põhjustas kahju, eriti raske on see juhul, kui on tegemist keerukate tehisintellektisüsteemidega. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate, nende nimel tegutsevate isikute ja kasutajate suhtes kohaldatakse erisätteid. Direktiivis arvestatakse põhjusliku seose eeldusega vähemal määral, kui tehisintellektisüsteemi kasutab mitteprofessionaalne kasutaja, kes ei sekkunud tehisintellektisüsteemi käitamistingimustesse.

Teiseks, kui tootevastutuse puhul on lihtsam kindlaks teha, kelle vastu hagi esitada, siis tehisintellektiga on lood keerulisemad. Direktiiviga antaksegi kannatanutele rohkem vahendeid õiguskaitse taotlemiseks, võimaldades neile juurdepääsu ettevõtete ja tarnijate käsutuses olevatele tõenditele juhtudel, kui tegemist on suure riskiga tehisintellektisüsteemiga.

Kannatanutel on võimalik saada kohtult korraldus, millega antakse juurdepääs vajalikule teabele, et teha kindlaks, mis põhjustas neile tekitatud kahju ja millise füüsilise või juriidilise kostja poole saavad nad kahju hüvitamiseks pöörduda. Kui tõendid on kergesti kättesaadavad, ei ole põhjusliku seose eeldus enam kohaldatav ja see peaks EK arvates motiveerima ettevõtteid sellist teavet kättesaadavaks tegema.

Direktiivil mitu eesmärki Üldiselt loodab EK selle direktiiviga parandada ühtse turu toimimist, tagada kannatanutele (nii üksikisikutele kui ka ettevõtjatele) laiem kaitse ning suurendada ühtlustatud eeskirjade abil usaldust tehisintellekti vastu. Selle prognoositav toimeala on lai, hõlmates näiteks eraelu puutumatuse rikkumisi, andmete kaotsiminekut või ohutusprobleemidest tingitud kahju. Uued eeskirjad lihtsustavad näiteks hüvitise saamist juhul, kui kedagi on diskrimineeritud tehisintellektitehnoloogiat kasutavas värbamisprotsessis. Kuidas see kõik tegelikkuses päriselt rakenduma hakkab, on veel vara öelda – kuna tegemist on direktiiviga, tuleb see liikmesriikidel, sh Eestil, oma siseriiklikku õigusesse üle võtta. Liikmesriikidele antakse vajalike õigusnormide jõustamiseks aega kaks aastat direktiivi jõustumisest.