Lühidalt

Koda soovib haigushüvitise maksmise süsteemi mõjuanalüüsi

Praegune ajutine haigushüvitise maksmise süsteem näeb ette, et töötaja omavastutus haiguspäevade hüvitamisel on üks päev, tööandja maksab haigushüvitist teise kuni viienda päeva eest ning haigekassa alates kuuendast haigestumise päevast. Sotsiaalministeerium on välja tulnud seaduse muutmise eelnõuga, mille kohaselt jätkub praegune ajutine haigushüvitise süsteem alates 2023. aastast tähtajatult.

Koda ei toeta ettepanekut, sest seletuskirjas sisalduv mõjuanalüüs on väga oluliste puudustega ja selle alusel ei ole võimalik teha kaalutletud otsust, kas muuta ajutine erisus tähtajatuks või mitte.

Ilma haigushüvitiste statistikata (enne ajutise erisuse kehtestamist ja pärast tähtajalise erisuse kehtestamist) on keeruline öelda, kas ja milline on planeeritava muudatuse mõju ning kas muudatus täidab oma eesmärki. Näiteks jääb ebaselgeks, kas inimesed hakkasid ajutise muudatuse tulemusena rohkem haiguspäevi võtma. Kuna eelnõu jõustumisega kaasneb oluline, sh rahaline mõju, mis ulatub kümnetesse miljonitesse eurodesse aastas, siis leiab koda, et sotsiaalministeeriumil tuleb esimese sammuna teha täiendav mõjuanalüüs. Alles seejärel on võimalik hinnata, kas ja milliseid haigushüvitistega seonduvaid muudatusi tuleks õigusaktides teha.

Haigena peab püsima kodus, küll on aga küsimus, kes ja millise aja jooksul hüvitab töötaja haiguspäevad. Foto: Shutterstock Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts rõhutab, et ka suuremad ettevõtted peaks saama elektri universaalteenust kasutada.

Koda väljendas muret

taastuvenergia eesmärkide järsu suurendamise üle

Kaubanduskoda edastas septembri lõpus riigikogu majanduskomisjonile pöördumise, milles väljendas seisukohta, et Eestil puudub põhjus ja vajadus suurendada aastaks 2030 taastuvelektri osakaalu praeguste eesmärkidega võrreldes kaks ja pool korda. Riigikogu menetluses oleva energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu kohaselt tõstetakse taastuvelektri osakaalu eesmärki aastaks 2030 seniselt 40%-lt 100% peale, mis sisuliselt tähendab seda, et Eesti peab taastuvelektrit tootma vähemalt sama palju, kui ise elektri tarbib. Seejuures peab taastuvenergia moodustama kogu tarbitavast energiast vähemalt 65%, samas kui praegu on selles vallas seatud eesmärgiks 42%. Koda tõi pöördumises välja, et toetab taastuvenergiaga seotud eesmärkide tõstmist, kuid ei näe põhjust ega vajadust teha seda niivõrd ulatuslikult.

Universaalteenus ei ole kättesaadav piisavalt paljudele

Riigikogu majanduskomisjonis on arutlusel elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis annab mikro- ja väikeettevõtetele võimaluse osta kuni 2023. aasta lõpuni elektrienergiat universaalteenusena sarnaselt kodutarbijatega.

Koda kirjutas oma vastuses komisjonile, et reaalsuses on võimalik vähem kui pooltel mikro- ja väikeettevõtetel üle minna universaalteenusele. Peamine põhjus on asjaolu, et paljud mikro- ja väikeettevõtted üürivad kinnisvara ning sellisel juhul on elektrilepingu sõlminud üürileandja. Teisisõnu, kui üürileandja ei ole mikro- või väikeettevõte, siis ei saa ka üürnikud eelnõu kohaselt üle minna universaalteenusele.

Kaubanduskoda toob välja, et eelnõus ja seletuskirjas ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud, kuidas toimub mikro- või väikeettevõtte kriteeriumite hindamine. Ebaselgused võivad tekitada vaidlusi, kas ettevõttel on õigus kasutada äritarbijale mõeldud elektri universaalteenust või mitte.

Koda leiab, et kui eelnõuga plaanitavaid muudatusi laiendada keskmise suurusega ettevõtetele, siis oleks võimalik universaalteenust kasutada väga suurel osal Eesti äriühingutest. Selline lahendus järgiks rohkem võrdse konkurentsi põhimõtet ning aitaks paremini leevendada kõrge elektrihinna probleemi ning seeläbi tagada ka Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, seda eriti olukorras, kui teised liikmesriigid pakuvad keskmise suurusega ettevõtetele toetusmeetmeid. „Sageli on just keskmise suurusega ettevõtted ja suurettevõtted tootmisahela tipus ning kui suurematel ei lähe hästi, siis avaldab see negatiivset mõju kohe ka väiksematele,“ ütles kaubandustööstuskoja peadirektor Mait Palts.