Uuendused turvavaldkonnas mõjutavad ettevõtlust laiemalt

Uuendused turvavaldkonnas

AVALDAVAD MÕJU ETTEVÕTLUSELE LAIEMALT

Praegu kehtiv turvaseadus asendub tõenäoliselt paari aasta pärast uue turvategevuse seadusega ja see toob kaasa muudatusi turvavaldkonnas. Näiteks peavad kauplused juhul, kui neis töötavad valvetöötajad, hakkama kasutama lisaks valvetöötajatele vähemalt üht turvatöötajat kaupluse kohta.

Uus seadus nimetab turvamise ja valvamise teenust osutavaid inimesi turvateenistujateks. Turvateenistujad jagunevad eelnõus omakorda turvatöötajateks ja valvetöötajateks.

Täpsemad nõuded turvatöötajatele

Valvetöötaja ei tohi enam eelnõu kohaselt avalikus kohas ise valvata, seda tohib ta teha vaid juhul, kui objektil viibib ka turvatöötaja, kes teda juhendab. Sellisel juhul laienevad valvetöötajale ka turvatöötajate sotsiaalsed tagatised, mis muu hulgas tähendab hüvitise maksmist valvetöötaja lähedastele tema hukkumise korral tööülesannete täitmisel. Mitteavalikes kohtades valves olemisel ei too eelnõu valvetöötajate suhtes muudatusi.

Muu hulgas tähendab see, et kaubanduskeskustes, kus töötavad valvetöötajad, peab lisaks valvetöötajale viibima alati ka vähemalt üks turvatöötaja kutse omandanud inimene. See turvatöötaja ei pea olema füüsiliselt kogu aeg valvetöötajate juures, kuid ta peab olema igal hetkel valvetöötajatele näiteks sidevahendite teel kättesaadav, valmis appi minema ja vajaduse korral olukorda sekkuma. Kui kaubanduskeskus on turvaplaani kohaselt jagatud mitmeks eri turvaobjektiks, on vaja üht turvatöötajat iga turvaobjekti kohta.

Võrreldes kehtiva turvaseadusega seatakse valvetöötajate kaasamine sõltuvusse turvaplaanis ette nähtud kaitsmise ja valvamise tingimustest. See tähendab, et teatavatel juhtudel võib eelnõu kohaselt turvaplaanis ette näha, et valvetöötajaid polegi võimalik turvaobjektil kasutada. Kui aga turvaplaan võimaldab valvetöötajate kasutamist, võivad nad turvamises osaleda vaid turvatöötaja juhendamisel. Samuti on valvetöötajal kohustus kanda avalikus kohas turvates vormiriietust ja töötõendit.

Turvatöötajal on eelnõu kohaselt ründe väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või käimasoleva ründe lõpetamiseks õigus esitada inimesele suuline korraldus hoiduda rünnakust või lõpetada see ning hoiatada teda meetmete ja vajaduse korral füüsilise jõu kasutamise eest. Valvetöötajal ei ole lubatud kasutada füüsilist jõudu ja sellest tulenevalt ei saa tema antav suuline korraldus sellist hoiatust sisaldada. Praegu kehtivas turvaseaduses ei ole suulise nõude esitamise õigust sõnaselgelt kirjas.

Samas ei ole turvateenistujal õigust esitada mistahes nõuet ja eeldada selle täitmist. Turvateenistuja tegutseb turvaobjektil turvaettevõtja ja teenuse tellija nimel ning tema eesmärk on tagada objekti valve, kaitse ning vajaduse korral ka kord.

KASPAR KEERUP kaubanduskoja jurist

Uus turvategevuse seaduse eelnõu sätestab, et kaubanduskeskustes, kus töötavad valvetöötajad, peab lisaks valvetöötajale viibima alati ka vähemalt üks turvatöötaja kutse omandanud inimene.

Õigus tõkestada sissepääs turvaobjektile

Turvateenistujale antakse õigus tõkestada inimese sissepääs turvaobjektile, kui inimesel puudub sisenemist õigustav dokument (luba, pilet vms) või muu õiguslik alus turvaobjektile pääsemiseks, samuti juhul, kui inimese valduses on ese või aine, mille valdamine ei ole turvaobjektil lubatud. Viimasel juhul tõkestatakse inimese sissepääs üksnes nii kauaks, kuni ta valdab keelatud eset või ainet. Oluline on välja tuua, et turvatöötajal ja turvajuhil on ka selle meetme rakendamiseks lubatud teatud juhtudel kasutada jõudu.

Turvatöötaja on kohustatud enne füüsilise jõu kasutamist hoiatama inimest, kelle vastu või kelle omandis või valduses asja – näiteks süttinud elektrikilbi – vastu nad kavatsevad jõudu kasutada. Jõudu on võimalik kasutada ka näiteks looma vastu, kui temast lähtub oht. Sel juhul esitatakse nõue ohu tõrjumiseks või rikkumise lõpetamiseks asja või looma omanikule või valdajale, samuti hoiatatakse teda jõu kasutamise eest. Füüsilise jõu kasutamise eest hoiatamisest võib loobuda vaid kiireloomulises olukorras, kui on vaja tõrjuda vahetut ohtu ja hoiatamiseks ei ole aega. Praegu kehtiv turvaseadus ei anna turvatöötajale õigust kasutada inimeste, loomade või asjade suhtes jõudu.

Õigus kasutada relva

Mõnele turvateenistujale on eelnõu kohaselt lubatud ka relva kasutamine. Tulirelva on siiski lubatud kasutada vaid turvatöötajal ja turvajuhil. Lubatud relvade loetelu on esitatud relvaseaduse §-s 31, mille kohaselt võib turvategevuseks soetada ja omada järgmisi relvi: sileraudne püss, vintraudne püss, püstol, revolver, gaasipüstol, gaasirevolver ja kumminui.

Eelnõuga täiendatakse relvade loetelu õigusega kasutada peale kumminuia ka teleskoopnuia ning peale gaasipüstoli ja -revolvri ka gaasipihustit. Praegu kehtivas turvaseaduses sellised täpsustused puuduvad.

Valvetöötaja võib kasutada relvadest vaid gaasipihustit ja seda üksnes selleks, et tõkestada enda või teise inimese vastast rünnet või tõrjuda grupiviisilist rünnet, kui sellega kaasneb oht tema enda või mõne teise inimese elule või tervisele.

Mehitatud valveks tuleb koostada turvaplaan

Turvategevuse seaduse eelnõu kohaselt on mehitatud turvamise alus turvaobjekti turvaplaan. Seejuures ei pea turvaplaan olema eraldi dokument, vaid võib olla turvamiseks sõlmitava lepingu osa, samuti võib turvaplaan olla koostatud mitme objekti kohta, kui see on turvataktikaliselt põhjendatud. Turvaobjekti turvaplaan võimaldab turvamise tellijal ja hiljem ka politseil hinnata, kas turvaettevõtja tegevus vastab nendega sõlmitud lepingule ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja turvategevuse seaduses sätestatud nõuetele. Praegu pole turvaplaani koostamine kohustuslik.

Hüvitised turvateenistuja hukkumise korral

Turvategevuse seadus näeb ette turvateenistuja tööülesannete täitmisel hukkumise korral tema lähedastele hüvitise, mille suurus on võrdne turvateenistuja kümne aasta keskmise töötasuga. See summa jaguneb eelnõu kohaselt kõigi turvateenistuja lähedaste vahel. Praegu kehtiva turvaseaduse kohaselt tuleb sellises olukorras hüvitist maksta turvateenistuja igale lähedasele tema kolme aasta keskmise töötasu ulatuses.

Praeguste plaanide kohaselt jõustub eelnõu 1. juulil 2024. Eelnõu on riigikogus teisel lugemisel.

Praegu kehtiv turvaseadus ei luba turvatöötajal ohu tõrjumiseks jõudu kasutada, uus seaduseelnõu aga annab selle õiguse. Fotol Foruse turvatöötaja Joonas Jõgi Kristiine kaubanduskeskuses 2021. aasta aprillis. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix