Pliihaavlite asendajad IV

Euroopa Liidus on juba aastaid arutatud plii kasutamise piiramise üle. Piirangutel võib olla väga suur mõju jahipidamisele ja lasketreeningutele Soomes. - Jahipraktika Pliihaavlite asendajad IV Plii kasutamist piiratakse

TEKST JUSSI PARTANEN AJAKIRJAST JAHTI 2019 NR 4 TÕLKINUD PEETER HUSSAR FOTO TOOMAS TUUL

Väga tõenäoline on, et Euroopa Liidus kehtestatakse piirangud plii kasutamiseks jahipidamisel (NB! Artiklisari ilmus ajakirjas Jahti aastal 2019 – toim.). Brüsselis ei räägita enam ainult lindude pliimürgistustest, vaid ka inimeste tervisest. Euroopa Liit ei näe pliile tulevikku, kuid on veel lahtine, milliseid piiranguid ja millal on oodata.

Mõju jahipidamisele Pliid asendavaid haavlimaterjale on valikus juba mitu ja teras on neist parima hinna ning tõhususe suhtega. Väga kõva materjalina esitab teras aga relvale suuremaid nõudmisi. Soomes kasutatavad haavlipüssid on enamasti pärit ajast, kui relvatootjad ei pööranud veel tähelepanu relvade terashaavlikõlblikkusele.

Teine oluline tahk on metsatööstuse ja metsaomanike suhtumine kõvadesse haavlimaterjalidesse. Paljud metsafirmad on keelanud terashaavlite kasutamise jahirendilepingutes. Metsaamet lubab aastast 2018 kasutada oma maadel kõvadest materjalidest haavleid. Varasem keeld kasutada teras- ja volframhaavleid oli ettevaatusabinõu, millega sooviti vältida kõvade metallide sattumist sae- ja vineeritööstusesse, kus need oleksid kahjustanud seadmeid. Nagu kinnitas metsaameti jätkusuutliku arengu juht Antti Otsamo, polnud see ettevaatusabinõu vajalik.

Taani pikaajaline kogemus Taanis keelati pliihaavlite kasutamine jahipidamisel juba 1996. aastal. Selles ajast peale võis Taani metsades tulistada ainult n-ö forest shot’i padrunite ehk metsatööstuse heakskiidetud pehmete haavlitega. Forest shot’i padruneid testiti eraldi ja lubatud materjalide Uuringud kinnitavad, et õigesti valitud terashaavlitega on näiteks linnujahil mõistlikult distantsilt tulistamisel tabavusprotsent sama suur kui pliisulamist haavlitega.

nimekirja pääsesid vismut, Tungsten Matrix ja tina.

Taanis küsitleti kõiki puidutööstuse olulisi isikuid. Kokkuvõttest selgus, et enamikus metsades pole terashaavlite keelamine põhjendatud.

Vastutustundlik jahindus Soomes ei ole sarnane arutelu veel korralikult alanud, aga on arvata, et see aeg tuleb. Loota on, et metsaameti suuna võtavad omaks ka teised metsaomanikud.

Kui praegusest märksa ulatuslikum plii kasutamise keeld jõustub, siis selle mõju jahipidamisele ja lasketreeningutele on praegu veel keeruline hinnata, kuid kindlasti on mõju suur.

Soome jahimeeste liit püüab aktiivselt arengut mõjutada nii Soomes kui ka Euroopa Liidus, tehes tihedat koostööd Euroopa jahimeeste katusorganisatsiooniga FACE. FACE kiitis heaks Euroopa kemikaaliameti eelmise piirangu ettepaneku plii kasutamise kohta märgaladel, kuid ei toeta piirangu laiendamist. Jahimeeste liit ja FACE on sama meelt, et piirangud peaksid olema õiges suhtes tegelike kahjudega. „Nõustume pliihaavlite piiratud keelamisega märgaladel, sest plii on

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 3. SEPTEMBRIST

Euroopa Liidus keelatakse pliihaavlite kasutamine märgaladel 3. septembril 2020 hääletas Euroopa Liidu REACH-komitee* pliihaavlite märgaladel kasutamise keelustamise poolt. Selle järgi ei tohi kahe aasta pärast enam pliihaavleid märgaladel ja märgaladest 100 meetri raadiuses kasutada. „Veelinnujaht pliihaavlitega on Eestis keelatud juba 2013. aastast, kuid tänane piirang laieneb ka teistele linnuliikidele, väikeulukitele ning ka mõnele suurulukile. See on märgalade rikkale Eestile oluline läbimurre, sest me ju järjepidevalt töötame selle nimel, et pliihaavlitega jahipidamine jääks minevikku ning võtaksime kasutusele ohutumad alternatiivid,“ sõnas keskkonnaminister Rene Kokk.

Olgugi et Eesti toetab märgalade lindude kaitsmist pliimürgistuse eest nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidus, soovis Eesti ettenähtust veidi pikemat üleminekuaega ja seetõttu jäime ka hääletusel erapooletuks. Eesti ja teised liikmesriigid, kellel on märgalasid üle 20% territooriumist, võivad soovi korral valida üleminekuajaks kolm aastat, kuid sel juhul rakendub pliihaavlite kasutamise keeld kogu riigi territooriumil.

Eesti pidas vajalikuks viieaastast üleminekut, et jahimeestel oleks rohkem aega soetada endale terashaavlite kasutamiseks sobivaid jahipüsse.

Eestis on umbes 15 000 jahimeest, kellest 10 000 on aktiivsed. Kui Eestis keelatakse pliihaavlite kasutamine, siis enamik aktiivsetest jahimeestest peab muretsema uue siledaraudse püssi, mis sobiks terashaavlitele, või peab hakkama kasutama muid alternatiivhaavleid, mis sobiks jahimeeste odavatele ja vanadele sileraudsetele püssidele. Pliimoonale alternatiivmoona väljatöötamine alles käib, seega on praegu tolle moona hind väga kõrge. Praegu otsitaksegi odavamaid sulameid, näiteks volframsulamid. Viie aasta pikkune üleminekuaeg oleks piisav, et langeks moona hind ning seda saab tulistada ka vanast õhukeste raudadega relvast.

Euroopa kemikaaliameti hinnangul vähendab piirang arvukate märgaladest sõltuvate linnuliikide ulatuslikku pliiga kokkupuudet. Seda ennekõike pliist haavliterade allaneelamise kaudu. On leitud, et EL-is sureb pliimürgistuse tagajärjel igal aastal umbes miljon märgalade lindu, hoolimata paljudes liikmesriikides juba kehtestatud piirangutest.

Keskkonnaminister lisas, et pliiga kokkupuutumist on seostatud paljude negatiivsete tervisemõjudega ja pliihaavlite kasutamise piiranguga kaitseme ka inimeste tervist. „Neid uuringuid on tehtud eri riikides ja leitud, et see on otsene terviseoht ning sellist asja nagu plii tarbimise ohutut taset ei ole. Plii satub meie organismi aga juba meie igapäevaselt toidulaualt, näiteks on väga tõenäoliselt pliiosakesi pliihaavlitega lastud ulukipraes.“ Terviseriskidest võib välja tuua näiteks vähenenud viljakuse, mõju imikute ja laste arengule, pikaajalise või korduva kokkupuute tagajärjel tekkivad organite kahjustused ja vähi. Eriti kahjustab plii laste neuroloogilist arengut.

Plii põhjustab suurt ohtu inimestele ja keskkonnale, seega alustati REACH-komitees hiljuti ettevalmistustöid, et keelata pliihaavlite kasutamine ka märgaladest välja jäävatel aladel, pliid sisaldavad kuulid ja kalastustarbed. Need piirangud jõuavad REACH-komitees hääletusele 2022. aastal.

linnustikule tõendatult kahjulik. Siiski ei toeta me plii täielikku keelamist igasuguses laskemoonas ja keskkonnas. Märgala mõiste tuleb piirata nii, et see hõlmab vaid nähtava veega ala. Meie meelest ei ole põhjendatud teha kiirustades otsuseid, mis on jahimeestele kallid ja muudavad tegutsemise keeruliseks,“ ütles jahimeeste liidu tegevjuht Heli Siitari. Täieliku keelamise asemel tuleks teha selgitustööd plii kasutamise piiramiseks. „Jahimeeste liidu tähtsaim ülesanne on edendada vastutustundlikku jahipidamist. Pliid asendavate vintrelvakuulide kasutamine jahipidamises on juba lisandunud hea teavitamise ja koolituste abil. Näiteks suuremate ulukite küttimiseks on valida häid pliivabasid alternatiive,“ sõnas Siitari. Taustaks Veelinnujaht pliihaavlitega on Euroopa Liidus juba aastaid keelatud (Eestis alates 2013. aastast), kuid praegu arutlusel olev piirang on seotud veelindude hulka mitte kuuluvate linnuliikide, väikeulukite (näiteks jänes, rebane, šaakal, mink, tuhkur, mäger, kobras jne) ja mõne suurulukiga (hunt, metskits, ilves), keda tohib lasta nii haavlite kui ka kuulidega. Eelnõus kasutatud märgala defineerimisel on kasutatud Ramsari konventsiooni, mille järgi on märgalad looduslikud või tehislikud, alalised või ajutised seisva või voolava, mageda, riimveega või soolase veega soo-, madalsoo-, turba- või veealad, sealhulgas mereveealad, mille sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit.