13 minute read
Minu jahikoer
- jahikoera-aasta MINU JAHIKOER
Eesti Jahimeeste Selts kuulutas aasta 2020 jahikoera-aastaks. Koer on olnud läbi aegade jahimehe truu ja kindel kaaslane. Kes on jahikoera kord endale võtnud, see ei kujuta jahipidamist teisiti enam ettegi. Küllap on jahimeeste seas endiselt palju neidki, kes alles kaaluvad koera perre toomist või ei suuda valida, milline oleks kõige õigem jahikoer. Rubriigis „Jahikoera-aasta“ jagavad oma kogemusi lemmikutest need jahimehed, kes on veendunud, et õige jaht käib ikka koos koeraga, ja kellele jahikoerad on kõige paremad seltsilised.
Advertisement
PEEP MÄNNIL Peaaegu kogu minu jahimeheks oleku aeg on möödunud koos koertega, kelleta ma selle hobiga arvatavasti enam aktiivselt ei tegeleks. Koos kahe praegusega on mul kokku olnud kuus jahikoera eri tõugudest. Enamasti, nagu ka praegu, on mul olnud koerte paarid: laika või püstkõrv ja taks. Millegipärast on selline kombinatsioon mulle väga hästi sobinud.
Boss Minu esimene jahikoer oli Boss (1995–2004), kellegi tuttava tuttava kaudu leitud, Lasnamäe ühes korteris sündinud pesakonnast pärit LääneSiberi laika. Töötasin sel ajal Väätsa riigijahipiirkonnas ja jäägrile oli koer töövahendina sama elementaarne nagu püss. Boss oli paberite järgi LääneSiberi laika, kuid erinevalt klassikalistest läänesiberlastest oli tema põhivärvus must ja keha märksa jässakam, selline Norra põdrakoera tüüpi. Seetõttu jäi kahtlus, kas ta ikka on päris puhast tõugu, aga ta oli mulle vajalik kui jahikoer, mitte näitusekoer, siis vahet polnud.
Boss on olnud minu jahikoertest kahtlemata kõige intelligentsem, kuigi spetsiaalset õpetust pole ma ühelegi oma koerale andnud – kõik nad on ise õppinud minu soove mõistma jahtidel saadud kogemustest. Jahimajandis elukutselisena töötades sai Boss teiste koertega võrreldes muidugi ka palju rohkem jahil käia: enamiku päevadest oktoobri algusest kuni veebruari lõpuni.
Kolm sõpra ja jahikaaslast: Peep, Krisse ja Sammi.
- jahikoera-aasta pool kilomeetrit eemal haukuma. Kui Ta teadis täpselt, kus põder oli, kuid ei Kuti ja Juku ühistöö on läinud üksi jahti pidama, vaid ootas ära edukalt lõppenud. aju alguse. Ta oskas tõeliselt hästi lugeda peremehe soove. Hiljem on sarnaselt käitunud korra ka üks mu karmikarvaline taks, kelle elu jäi kahjuks lühikeseks. Bossile meeldis väga ujuda ja ta tõi välja kõik lastud haned ning pardid. Kui teda laskmise ajal parasjagu kohal ei olnud, piisas kivi viskamisest selles suunas, et näidata saagi asukohta, ja Boss tõigi linnu ära. Ühe karjääri peal käisime sügiseti kahekesi ajujahte tegemas: mina jäin lennukoridori varitsema ja Boss läks kaarega ujuma ning ajas vees olevad pardid lendu. Kuidas ta selle ära õppis, et nii teha tuleb, ma ei tea. Boss haukus peale põdra, sea ja kähriku ka karu, ilvest ning hunti. Huntidega kohtumisi oli tal mulle teadaolevalt kaks. Kui esimene kord oli tegemist üksiku hundiga, kelle Bossi haukumine põgenema pani, siis teisel korral oli tegemist hundipaariga, kellel oli plaan koer ära süüa. Õnneks olin ma kuulde-
Teistel koertel on tulnud leppida ena- alguses, kui huntide arvukus oli masti vaid nädalavahetustega. viimaste aastakümnete väikseim. Sügi-
Boss ei olnud väga kiire ega ajanud sel põdraajus kuulsin algul Bossi hauloomi väga pikalt: mõni kvartal pärast kumist, siis võitluslõrinat ja siis koera kütiliini tuli ta tagasi. Tolleaegset jahti kiunumist. Aimasin halba, karjusin valarvestades oli see ideaalne: ei väsitanud jult ja lasin püssist paugu õhku. Hiljem ennast liialt ära ja oli päevade viisi või- oli Bossi kaelarihmal näha kihvajälgi ja meline ajusid kaasa tegema. Erandid kube oli paistes. Mõni aeg hiljem lasti olid vaid haavatud loomad, keda ta ei üks neist kahest hundist naaberjahialal jätnud. Nii mõnigi kord pidin keset põdrajahil maha, kui koeramehe laika pimedat ööd minema haavatud mets- jooksis peremehe juurde, hunt sabas. seale järele, et koer ja siga kätte saada. Teine hunt lasti maha talvel. Ju oli tege-
Boss haukus ka surnud looma peale, mist noore hundipaariga, kes koeri oma ilma et teda oleks selleks õpetatud. Ja konkurentideks pidas. seda isegi näiteks eelmisel õhtul lastud Boss hoidis looma juures haukudes ja järgmisel päeval otsima mindud pigem suuremat distantsi ja teadis, et põrsa juures. tema ülesanne on haukuda, mitte
Üks näide tema intelligentsusest. murda. Nii ongi mu koertest ainsad
Kord suvel läksin Bossiga kontrollima murdjad olnud taksid. Kui taksil on eelmisel ööl metsseale tehtud lasku. valikuvõimalus: haukuda või murda,
Mõne aja pärast hakkas Boss umbes siis valivad nad igal juhul viimase. kaugusel. See juhtus 2000. aastate ma lõpuks kohale jõudsin, avanes mulle Kuti selline pilt: Bossi ees oli üks pisike Kui Boss oli kuuene, võtsin ka teise kährikupoeg, tema kõrval aga kaks koera, pikakarvalise taksi Kuti samasugust maha murtuna. Kui lihtne (2001–2013). Sellisele kombinatsioooleks olnud ka see kolmas maha murda, nile – laika või püstkõrv ja taks – olen vaid üks hammustus. Aga siis poleks ju jäänud truuks siiani. Need kaks täiesti peremees sellest teada saanud! eri tüüpi jahikoera täiendavad teineteist
Kord olime aju servas ootamas, millal ja oled metsas palju vähem aega üksi. kütiliin ette jõuab. Boss käis väikese Taks ja laika on niivõrd erineva stiiliga tiiru metsas ära ja tuli minu juurde koerad, et täiskasvanuna toimetavad tagasi. Ta vaatas mulle pikalt ja küsivalt nad metsas omaette. Loomulikult, kui otsa ning haugatas mõne korra, justkui üks neist on veel kutsikas, siis jookseb tahaks midagi öelda. Kui kütid olid pai- ta teisega koos, kuid täiskasvanuks saagas ja ma esimese sammu tegin, pani des nad mõistavad, et teise otsimise ja
Boss otsejoones sinna suunda, kust oli liikumise meetod ei sobi kohe mitte. tulnud ning hakkas õige pea haukuma. Niisiis, kui üks koer lähebki uluki järel
ajust välja, siis on teine enamasti ikka sinu läheduses, mistõttu ei pea sa üksi aju lõpuni lonkima. Kahe sama tüüpi koeraga oleks aga vastupidi: üks annab teisele ainult hoogu juurde ning kahekesi minnakse üldiselt loomaga palju kaugemale kui üksi. Ent jah, praeguseid jälgimisseadmeid kasutades võib selline tegevus just soovitud olla.
Kuti läks mõnikord loomale väga kaugele järele, mistõttu ei olnud ta sageli enne järgmise aju algust veel välja ilmunud. Aga varem või hiljem ta seda tegi, seega panin lihtsalt oma jälgedele mõne oma riideeseme, kust ma ta alati hiljem ka kätte sain. Kord oli ta sunnitud isegi öö metsas minu jopel veetma.
Kuigi taksid on hirmus jäärapäised, pannakse teise koeraga varem või hiljem jõuvahekorrad paika ning koerad saavad omavahel väga hästi läbi. Kord läksime aastavahetuseks külla ja ootamatult lõi ööseks temperatuuri alla miinus kahekümne. Olime Kuti pärast tõsiselt mures, kuid Boss oli ta võtnud oma kuuti ja koju naastes ta isegi ei värisenud külmast.
Kuti on mu koertest ka ainuke, kes on saanud jahil tõsiselt viga. Juba üsna eakana sai ta arvatavasti mägra käest urus kõvasti tappa, tema kõhupiirkonda oli vaja teha mitu õmblust. Üldiselt pole ma oma taksidele urujahti meelega õpetanud. Ka Kuti ei olnud urgudes kunagi väga kaua, vaid tuli ikka mulle mõne aja pärast järele.
Juku Kui Boss suri, ei hakanud ma kohe uut koera aktiivselt otsima. Kui aga sain teada, et Kaarel Rohti Soome püstkõrv Kalle oli olnud osaline ühe pesakonna sünnis, siis kauplesin „isa kutsika“ endale. Minu ja Kuti uue jahikaaslase nimeks sai Juku (2007–2019).
Juku pelgas igasugust liigset lähedust, näiteks ei meeldinud talle erinevalt teistest koertest sugugi kallistamine. Temaga oli alguses probleeme ka autosse saamisega, samuti kadus ta mitu korda metsas ära. Kord leidsin ta üles alles kahe päeva pärast. Hiljem see muidugi muutus, ta hakkas peremeest väga hoidma ja sõna kuulama ning näiteks kellegi teise autosse teda kunagi ei saadud.
Keskeas kadus tal mingil põhjusel huvi põtrade vastu, kuid metssead meeldisid talle endiselt väga. Mõne korra pidin teda otsimas käima naaberjahialadelt enam kui kümne kilomeetri kauguselt, kuhu ta metssigu jälitades oli läinud. Korra tegi ta ka kuldi ootamatu rünnaku tagajärjel umbes viiemeetrise
õhulennu, kuid kerge koerana pääses sellest ühegi vigastuseta.
Penni Pärast Kuti surma ostsin endale siiani ainsa emase koera: karmikarvalise taksi Penelope ehk Penni (2014–2015). Tema elu jäi aga kahjuks väga lühikeseks: kaasasündinud neerukahjustus lasi tal elada vaid poolteist aastat. Penni oli väga terane ja tema eeldused saada heaks jahikoeraks paremad kui teistel mu taksidel. Kahjuks ei jõudnud ta neid realiseerida.
Krisse ja Sammi Praegu on mul taas kaks koera: karmikarvaline taks Krisse (2016) ja Vene-Euroopa laika Zamir ehk Sammi (2019). Erinevalt kõigist mu varasematest koertest on nad välismaa päritolu: Kris lätlane ja Sammi valgevenelane. Sammi sain pooleaastasena koerafarmist ja tema sotsialiseerimisega oli algul kõvasti tegemist. Ega hoovis väga palju asju olnud, mis terveks jäid. Praeguseks on see õnneks möödas ja olnut meenutavad hambajäljed õuemööblil, autodel jm. Vaimsete ja füüsiliste eelduste kohaselt peaks temast saama hea jahikoer. Eelmisel põdrajahihooajal, kui ta sai aastaseks, see veel ei väljendunud, kuid suured lootused on praegusel. Ühe korraliku jahi nad siiski möödunud hooajal kahekesi tegid, ajades ja haukudes üht kulti üle kolme kilomeetri, enne kui üks mägralinnak nende tähelepanu endale tõmbas.
Krisse on karmikarvalise taksina väga kõva egoga, seega tekib neil siiani vahetevahel omavahelist kiskumist, kuigi füüsiliselt ei ole taksil laika vastu mitte mingit šanssi. Muul ajal saavad nad aga ülihästi läbi, müravad ja lakuvad teineteist. Kui neid kahte vaadata, siis mõtlen, et üksiku koera elu on ikka kohutavalt igav. Seetõttu soovitan jahimeestel kasvatada koos ikka vähemalt kaht koera.
Krisse on otsimisel ja looma jälitamisel üldiselt tubli, kuid suures uluki tagaajamise tuhinas unustab mõnikord haukumise ära. Taksidel on veel üks hea omadus, nimelt hoiavad nad mutte aiast eemal. Seda muidugi suure töö hinnaga, mis kohati muudab aia mägralinnaku sarnaseks.
Kõigil mu koertel on olnud ja on palju suurem jahikirg kui mul endal. Jahil käies ei tunne ma rõõmu mitte sellest, et olen jahil, vaid sellest, et näen, kui õnnelikud on mu koerad minuga koos metsas olles ja ulukijälgi ajades. Just see on põhjus, miks ma iga jahipäeva pikisilmi ootan.
Tarmo Poks Gaudiga pardijahil.
TARMO POKS Minu kodus on alati koer olnud. Aktiivselt hakkasin koertega tegelema 2003. aastal. Meie pere on 17 aastat tegelenud Tiibeti mastifite kasvatuse ja aretusega, nõnda ei ole olnud võimalustki kuidagi koertest eemale jääda.
Jahindusega alustasin aastal 2007. Üsna kiiresti tekkis vajadus ja huvi oma jahikoera vastu, kes oleks jahiretkede kaaslane. Esimeseks jahikoeraks sai Welshi springerspanjel hüüdnimega Flint. Tema on meie kennelis sündinud kutsikas täisnimega Netravati Friend Flint. Flint on parim kaaslane linnujahil ja suurepärane verejäljekoer, kes kadunud haavatud loomad alati üles leiab. Peale jahipidamise on Flint saanud koertenäitustel mitme maa tšempioni tiitli, parim tulemus on Euroopa juuniori võitja tiitel aastal 2010 Sloveenias.
Kahjuks vananevad meie sõbrad kiiremini kui meie ja praeguseks on Welshi vanahärra jõudnud juba aukartustäratavasse ikka: 11 aastat. Juba mõni aasta tagasi liikusid mõtted, et Flindile tuleb muretseda õpilane, sest vanahärra on välja teeninud korraliku pensionipõlve. Mis võib veel ühele vanale jahikoerale toredam olla, kui õpetada välja poisike? Minu eesmärk
Since 1970 Spetsiaalne kvaliteetne
kuivtoit ARKTIS 34/30
töötavale jahikoerale.
Skyttens Baltic
skyttensbaltic
Iga päev koertega õpetab meile ikka ja jälle midagi uut ja positiivset. Tarmo koos Ruudi ja Gaudiga.
oli leida tõug, keda saaks kasutada lisaks vee- ja põllutööle ka suurulukijahil. Pikkade otsingute tulemusena jäin pidama seisukoerte juurde. Kahjuks on Eestis olukord, et seisukoertel napib tööd põllul ja veelindude jahihooaeg kestab ainult mõni kuu aastas. Nurmkana arvukus on üsna tagasihoidlik. Seega on vaja leida koerale kasutust erinevates jahtides.
Pika mõtlemise ja uue sobiva tõu otsimise tulemusena saabus meie koju hoopiski Itaalia karmikarvaline linnukoer (spinone italiano) Gaudia Duch Basty jahikennelist Poolast. Eesmärk oli tuua heade jahiliinidega kutsikas ja nüüdseks on selge, et Gaudi tasus ootamist. Lisaks jahikoerale olen saanud endale väga hea sõbra: Gaudi kasvataja, kes on aktiivne jahimees ja targa jahipidamise propageerija Poolas.
Sai antud sõrm uuele tõule ja võiks öelda, et spinone’d on võtnud nüüd juba terve käe ja südame takkaotsa! Praegu kasvab meie kodus juba teinegi! Kohe-kohe aastaseks saav poisiklutt Roberto Cavalli z Arislandu, hüüdnimega Ruudi on pärit kuulsast Poola show-koerte kennelist. Osaleme aktiivselt näitustel, seega otsustasime proovida, kas show-koerte liinidega kutsikast on võimalik kasvatada ka head jahikoera. Meie Ruudil on kõik jahiinstinktid olemas ja lootus on mõne aasta pärast kahe suurepärase koeraga metsas, vees ja põllul tööd teha. Nagu ka teised jahikoerte omanikud on rääkinud, hakkab koer õigesti tööle alles kolmandast eluaastast.
Panen kõigile inimestele südamele, kellel mõlgub meeles mõte soetada endale neljajalgne jahikaaslane: uurige ja tutvuge tõuomadustega! Võtke endale aega, et selgeks teha, millist jahikoera vajate. Koerad on erinevad, temperament on erinev, töösooritused metsas on erinevad. Ennekõike on muidugi jahikoer täieõiguslik pereliige ja armas sõber.
Itaalia karmikarvaline linnukoer on Eestis üsna tundmatu tõug. See on üks vanemaid jahikoeratõuge. Ta on pärit Itaaliast ja neid koeri on kujutatud juba 15. sajandi kunstis. Neid aretati veelindude jahtimiseks. Seda tõugu kasutatakse sünnimaal mitmekülgse jahikoerana tööks vees ja põllul ning teda on võimalik kasutada ka suurulukijahil. Ta on vastupidav ja töökas. Töötab aeglaselt, kuid metoodiliselt. Spinone italiano on väga sotsiaalne, heatujuline, kannatlik ja rahulik, kergesti koolitatav, intelligentne ja sõnakuulelik. Armastab liikumist ja ninatööd. Sobib perekoeraks aktiivsele inimesele, lastega saab hästi läbi, samuti teiste koertega. Ta on oma perekonda kiindunud ja truu.
Itaalia karmikarvalise linnukoera nahka kaitseb tihe, karm, ilmastikukindel karvkate. Koeral on puhmaskulmud ning vuntsid ja habe. Need kaitsevad koera nägu metsas töötades teravate okste eest. Mujal maailmas muutub see tõug lemmikuna üha populaarsemaks oma vahva iseloomu tõttu.
Oleme kahe ja poole aasta jooksul saanud kinnituse, et minu tõuvalik on täiesti õnnestunud. Unistus on seda iidset tõugu Eestis edasi aretada ja leida vastutustundlikke huvilisi, kes armuvad neisse koertresse. Spinone on seda väärt!
Esmalt loodan oma sõpradest koolitada tublid jahikoerad, sest vahvad sõbrad on nad juba praegu. Iga päev koertega õpetab meile ikka ja jälle midagi uut ja positiivset. Õpin ka ise koos nendega elades seda uut, huvitavat, töökat, naljakat ning üllatusi täis tõugu üha rohkem ja rohkem tundma.
Elu spinone’ga on täis rõõmu!
Kiirematele KINGITUS Kiirematele KINGITUSKiiremateleKiiremateleKiirematele KINGITUS
KINGITUSKINGITUS
Jahimeeste lemmik aastast 1992. a
Jahimeeste lemmik aastast 1992. aJahimeeste lemmik aastast 1992. a
Jahimeeste lemmik aastast 1992. a Jahimeeste lemmik aastast 1992. a
TC610TC610TC610TC610TC610
Tavahind 254€TavahindTavahind 254€TavahindTavahind254€ 254€254€
PD605PD605PD605PD605PD605
Kaasas peakomplekt TASUTA
Tavahind 464€TavahindTavahind 464€TavahindTavahind464€ 464€464€
SUL ON TÄPNE KÄSI JA HEA SILM?
Põdralihast täissuitsuvorst u 600 g latt 100 kg rümbast 55 kg teenustööd 2,00 €/kg teenustasuga 100 kg rümbast 45 kg teenustööd, ilma teenustasuta Põdralihast täissuitsuvorst juustuga u 600 g latt 100 kg rümbast 55 kg teenustööd 2,00 €/kg teenustasuga 100 kg rümbast 45 kg teenustööd, ilma teenustasuta
Põdralihast grillvorst juustuga 1 kg map-pakend 100 kg rümbast 55 kg teenustööd 2,00 €/kg teenustasuga 100 kg rümbast 45 kg teenustööd, ilma teenustasuta Põdralihast Krakovi vorst küüslaugupekiga 270 g rõngas 100 kg rümbast 55 kg teenustööd 2,00 €/kg teenustasuga 100 kg rümbast 45 kg teenustööd, ilma teenustasuta Põdralihast suupistevorstid 300 g map-pakend 100 kg rümbast 55 kg teenustööd 3,00 €/kg teenustasuga 100 kg rümbast 30 kg teenustööd, ilma teenustasuta Põdrasink pipradekooriga 100 kg rümbast 35 kg teenustööd 4,50 €/kg teenustasuga 100 kg rümbast 25 kg teenustööd, ilma teenustasuta
Põdralihapelmeenid 1 kg pakk (sügavkülmutatud) 100 kg rümbast 100 kg teenustööd 1,70 €/kg teenustasuga 100 kg rümbast 65 kg teenustööd, ilma teenustasuta Põdralihakabanoss juustuga 1.5 kg pakk 100 kg rümbast 55 kg teenustööd 2,00 €/kg teenustasuga 100 kg rümbast 45 kg teenustööd, ilma teenustasuta Põdralihast toorvorstid lambasooles 500 g pakk (sügavkülmutatud) 100 kg rümbast 55 kg teenustööd 2,00 €/kg teenustasuga 100 kg rümbast 45 kg teenustööd, ilma teenustasuta Põdralihakonserv liha 95 % 100 kg rümbast 55 kg konservi teenustasuga 0,65 € 240 g karp 100 kg rümbast 45 kg konservi, ilma teenustasuta
Metskitse täissuitsuvorst u 600 g latt 100 kg rümbast 55 kg teenustööd 2,00 €/kg teenustasuga 100 kg rümbast 45 kg teenustööd, ilma teenustasuta Metssealiha konserv 100 kg rümbast 55 kg konservi teenustasuga 0,65 € 240 g karp 100 kg rümbast 45 kg konservi, ilma teenustasuta
