Ulukijälgede uurija Nikolai Rukovski

- AJALUGU Ulukijälgede uurija Nikolai Rukovski

TEKST HEINO KASESALU FOTOD REPROD

Mullu täitus sada aastat Nikolai Rukovski sünnist. Tema ulatuslik ulukijälgede kollektsioon sisaldab näidiseid kogu endise Nõukogude Liidu territooriumilt. Lisaks on ta avaldanud rohkesti uurimismaterjali imetajate, eriti kiskjate ökoloogiast.

Nikolai Rukovski 1980. aastatel.

Nikolai Rukovski jahisaagiga.

Nikolai Rukovski sündis 8. novembril 1919 Barnauli linnas Altai krais sõjaväearsti perekonnas. Tema lapsepõlv ja noorukiiga möödusid aga Smolenskis. Kuulsa maadeuurija Nikolai Prževalski võõrasisa oli talle kaugelt sugulane, seega kuulis ta juba varakult rohkesti jutte loodusest, metsast ja ulukitest. Kui Nikolai sai 14-aastaseks, siis kingiti talle jahipüss – üheraudne üsna pika rauaga IŽ –, millega poiss tegi hoolega laskeharjutusi.

Tol ajal oli Smolensk väike linn, kus ulukeid võis kohata lausa linnatänaval. Jäneseid, rebaseid ja mäkrasid nähti aedades ja jäätmaadel, tuhkrud elutsesid puukuurides ning võtsid lõivu kanakuutidest. Kevadise ja sügisese rände ajal võis linnas sageli kuulda linnuhääli.

Esimesed jahid Nikolai esimesed jahikaaslased olid onu ja tema sõbrad. Poisi trofeed olid peamiselt kiivitajad ja tuvid. Esimese halljänese laskmist mäletas ta selgesti veel 60 aastat hiljem. Kord võttis üks isa töökaaslane ta metsa jahile kaasa. Õhtul läks Nikolai üksinda lähedal asuva järve juurde. Hämaruse saabudes lendas järve lähikonnas mitu parve neppe ja poiss tulistas nende pihta kõik oma padrunid. Hommikul korjati üles 14 neppi ja üks sinikaelpart. See oli Nikolai esimene suurem jahisaak.

Nikolai käis sageli jahil koos kohalike meestega, kellega käidi nepilennus, tedremängus, partide ülelennul, samuti jahil linnukoeraga tetredele ja põldpüüdele. Külameestelt õppis ta silmuste panemist jänestele ja põldpüüdele, püüniste seadmist tuhkrutele, kärpidele ning naaritsatele. Õpingud Moskva lähedal karusnahainstituudis oli jahinduse teaduskond, kuhu Nikolai soovis astuda. Ta luges innukalt Aksakovi, Buturlini, Zvorõkini, Generozovi, Formozovi ja teiste Vene jahindusteadlaste raamatuid. Instituuti astudes tundis ta kõiki kohalikke töönduslikke jahiloomi ja linde, teadis nende eluviise ja küttimise võimalusi. Ta oskas raudadega püüda karusnahaloomi, ulukeid nülgida ja nende nahku töödelda.

Nikolai lõpetas instituudi 1944. aastal ning määrati tööle Kasahstanis Gurjevi oblasti katkutõrjejaama. See oli noorele jahindusteadlasele pettumus. Tuli omandada bakterioloogiliste uurimistööde metoodika, uurida näriliste ja suslikute arvukust. Mõnikord oli vaja osa võtta ka katkupuhangute likvideerimisest. Oma endise õppejõu professor P. Manteuffeli palvel kogus ta uurimistööks siilinahku, uuris kohaliku rebase karvavahetust ja loomade käitumist sealses poolkõrbes.

Uurimistöö Aastal 1946 võeti Nikolai Rukovski vanemteadurina tööle äsja moodustatud tööndusliku jahinduse teadusliku uurimise instituudi aklimatiseerimise laboratooriumi. Ta uuris skungi, pesukaru, kähriku, kopra ja lendorava ökoloogiat uutes piirkondades, täpsustas nende asustamise otstarbekust. Talle tehti ülesandeks selgitada pesukaru aklimatiseerimise tulemused Aserbaidžaanis. Selleks kulus mitu aastat.

Pesukarust ilmus Rukovskilt mitu kirjutist ajakirjas „Ohota i ohotnitšje hozjaistvo“. See uluk elutseb looduslikult Põhja-Ameerikas väga suurel maaalal Kanada lõunaosast kuni Panama

maakitsuseni. Looduslikus areaalis kütitakse neid loomi sageli öösiti koertega. Pesukaru liha peetakse seal delikatessiks. Uluki töönduslik püük Ameerikas toimub püünisraudadega.

Nõukogude Liitu toodi pesukaru 1927 kasvatamiseks karusnahasovhoosides. Aastal 1936 lasti neli looma loodusesse Kaug-Idas Petrovi saarel. Järgmisel aastal laskis Taškendi loomaaed 22 pesukaru Kirgiisia mägimetsadesse. Aastal 1941 lasti Nikolai Rukovski raamatu „Mööda ulukite jälgi“ tõlkis eesti keelde Mati Kaal.

1984. aastal ilmus raamat „Jahimees - jäljekütt“.

21 isendit Aserbaidžaani metsadesse, kus 1953. aastal loendati juba umbes 4000 isendit.

Pesukaru uurimine Aserbaidžaanis nõudis suuri jõupingutusi. Jaht ei olnud siis enam meelelahutus ja hobi, vaid tõsine ning pingeline töö. Pesukaru karvavahetuse uurimiseks tuli terve aasta neid püünisraudadega püüda. Aastal 1951 kaitses Nikolai Rukovski kandidaadiväitekirja pesukaru ökoloogiast Nõukogude Liidus.

Näljastel sõjajärgsetel aastatel kujunes jaht mõnikord lausa elatusallikaks. Rukovski on meenutanud, et Uurali jõe alamjooksul töötades olid kevadel ja suvel toiduks pardid, sügisel ja talvel halljänesed. Onega poolsaare inimtühjades piirkondades välitöödel viibides tuli toituda ainult linnulihast. Hiljem oma välipäevikuid sirvides võis välja arvestada, et kahekesi sõid nad ühe kuu jooksul ära 25 metsist, lisaks veel laanepüüsid.

Aastail 1958–1961 töötas Nikolai Rukovski Sihhote-Alini looduskaitseala direktori asetäitjana teadusalal. Tema põhikohustus oli koostada „Looduse kroonikat“. Talvekuudel uuris ta kahe kohaliku kiskja – tiigri ja harsa – ökoloogiat. Almanahhis „Ohotnitši prostorõ“ ilmus 1967. aastal tema kirjutis harsast pealkirjaga „Jultunud kiskja“. Järgnevad kolm aastat töötas Rukovski Nõukogude Liidu riigiplaani looduskaitse keskkomisjonis. Alates 1965. aastast kuni pensionile jäämiseni oli ta Moskva pedagoogilise instituudi probleemse bioloogia labori vanemteadur. Sel ajal tegi ta statsionaaris ja ekspeditsioonidel uurimistöid tööndusliku fauna uurimisel. Ta uuris metsnugise ökoloogiat, metsade majandamise mõju kiskjate arvukusele taiga piirkonnas, kiskjate imetajate valikulist

Pulsar Accolade LRF XP50 kaugusmõõtjaga

Binokkel on varustatud 50-millimeetrise objektiiviga, mis on varustatud asfääriliste läätsedega. Selle abil saab tuvastada objekte kuni 1800 meetri kauguselt. Ette on nähtud ka sujuv 2.5‒20-kordne suurendamine ja 2 x / 4 x / 8 x optilise suumi võimalus. Integreeritud Wi-Fi moodul võimaldab ühendada binokli ükskõik millise iOS või Android mobiilse seadmega, et edastada videot või pilti reaalajas YouTube’is, samuti kaugjuhtimiseks.

Pulsar Accolade 2 LRF XP50 4690 €

Pulsar Accolade LRF XQ38 3000 €

Soojuskaamera moodul

Tüüp Mittejahutatav Mõõtmiskaugus 1000 m Lahutusvõime 640 х 480 pikslit Kaadrite sagedus 50 GHz Piksli mõõde 17 µm Lahutusvõime video/ foto 640 х 480 pikslit Toetatud pildivorming avi / jpg Sisseehitatud mälu 8 GB

Toide, mõõted ja kasutustingimused

Toitepinge 3‒4.2 V Väline toide 5 V (USB) Tööaeg 7 h Kaitseklass IPX7 (1 m sügavusel vees kestusega 30 minutit) Töötemperatuuride vahemik -25 °С kuni 50 °С Mõõtmed 164 x 130 x 64 mm Kaal (ilma akuta) 600 g Aku tüüp / mahtuvus / väljundpinge B-Pack (Li-ion)/ 5200 mAh/ DC 3.7 V

OPTIKWELT OÜ tel 5660 3601 optikwelt@gmail.com www.optikwelt.ee

troofilist tegevust ja selle tähtsust jahimajandusele.

Nikolai Rukovski töötas Koola poolsaarel, Baltimaades, Valgevenes, TagaKaukaasias, Kesk-Aasias, Kaug-Idas, Venemaa Euroopa osa põhjapiirkonnas. Rohkem kui veerand sajandit oli tema tegevus seotud Vologda oblastiga.

Jälgedest kipsjäljendid Rukovski pidas ulukite ökoloogia uurimisel väga tähtsaks nende jälgede tundmist. TOOTEDTOOTED Jälgede uurimisel võttis ta kasutusele uue metoodika: tegi looduses loomajälgedest kipsjäljendid. Tema koostatud TOOTEDTOOTED kipsjäljendite suurtel kollektsioonidel on teaduslik ja praktiline väärtus. Nikolai naturaalsete ja värvitud lambanahkade müük Eestimaised naturaalsed ja allergiavabad lambanahad TOOTED naturaalsete ja värvitud lambanahkade müük Eestimaised naturaalsed ja allergiavabad lambanahad TOOTED Rukovski jaotas ulukite viibimise looduses etoloogilistesse rühmadesse: edasiliikumine, toitumine, info edasiandmine. Hiljem Rukovski huvi aktiivse jahipidamise vastu mõnevõrra vähenes. Jahil saab kütt ulukit vaadelda väga lühikest aega: tema märkamisest kuni lasuni. Rukovskile meeldis aga ulukit jälgida kauem, ilma et oleks teda häirinud. Kui varasematel aastatel oli metsas liikumisel taimparknahkade müük Värvitud lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Eestimaised naturaalsed ja allergiavabad lambanahad TOOTED taimparknahkade müük Värvitud lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Eestimaised naturaalsed ja allergiavabad lambanahad TOOTED tema abiline laika, siis hiljem loobus ta koerast. Ta jõudis arusaamisele, et koer näeb looduses liikudes palju enam kui tema omanik. Ilma koerata liikudes oli metsas rohkem elu, Rukovski nägi palju niisugust, mida varem ei märganud. Ta õppis metsas liikuma võimalikult vaikselt, ilma kiirustamata. Metsalagendikke ja raiestikke ei ületanud ta kunagi enne, kui oli natuke aega metsaserval seisatanud. Rukovski märkis, et Vologda metsades, kus ta viimastel aastakümnetel kõige rohkem liikus, õnnestus tal teistest jahimeestest tunduvalt sagedamini kohata suurulukeid: karusid, põtru, metssigu. Urgude juures märkas ta mängivaid rebase- või mägrakutsikaid, veekogude ääres jahti pidavat saarmast ja tammi remontivat kobrast ning metsalagendikul hiiri püüdvat rebast. Rukovski avaldas arvamust, et jahimehele on suhtlemisel loodusega tähtis jahiprotsess ise, mitte lambanahkade parkimine ulukinahkade parkimine kopranahkade müük Lambanahkade parkimine Ulukinahkade parkimine Nahkade parkimisel kasutame kvaliteetset Saksamaa Zschimmer and Schwarz parkainet. Taimparknahad TEENUSED Lambanahkade parkimine Ulukinahkade parkimine Värvitud lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Taimparknahad TEENUSED Lambanahkade parkimine Eestimaised naturaalsed ja allergiavabad lambanahad Värvitud lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Taimparknahad TEENUSED TEENUSED Eestimaised naturaalsed ja allergiavabad lambanahad Värvitud lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) TOOTED Eestimaised naturaalsed ja allergiavabad lambanahad TOOTED lambanahkade parkimine ulukinahkade parkimine kopranahkade müük Lambanahkade parkimine Ulukinahkade parkimine Nahkade parkimisel kasutame kvaliteetset Saksamaa Zschimmer and Schwarz parkainet. Taimparknahad TEENUSED Lambanahkade parkimine Ulukinahkade parkimine Nahkade parkimisel kasutame Värvitud lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Taimparknahad TEENUSED Lambanahkade parkimine Ulukinahkade parkimine Eestimaised naturaalsed ja allergiavabad lambanahad Värvitud lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Taimparknahad TEENUSED TEENUSED Eestimaised naturaalsed ja allergiavabad lambanahad Värvitud lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Taimparknahad TOOTED Eestimaised naturaalsed ja allergiavabad lambanahad Värvitud lambanahad TOOTED aga selle lõpptulemus. Seega – meelde-kvaliteetset Saksamaa (susside, kasukate jne jaoks)jääv on mitte tulistamine ja trofee, vaid jahimiljöö. Kirjanduslik anne Nikolai Rukovskil oli kirjanduslikku annet. Tema esimene kirjutis „Metsloomad ja linnud Smolenski linnas“ ilmus juba koolipõlves. Hiljem publitseeris ta Suur 49b, Jõgeva KONTAKT Nahkade parkimisel kasutame kvaliteetset Saksamaa Zschimmer and Schwarz parkainet. Ulukinahkade parkimine Nahkade parkimisel kasutame kvaliteetset Saksamaa Taimparknahad TEENUSED Värvitud lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Taimparknahad KONTAKT Suur 49b, Jõgeva (+372) 5058681 Suur 49b, Jõgeva (+372) 5058681 (+372) 56222760 KONTAKT Zschimmer and Schwarz parkainet. KONTAKT Nahkade parkimisel kasutame kvaliteetset Saksamaa Zschimmer and Schwarz parkainet. Lambanahkade parkimine TEENUSED Taimparknahad TEENUSED KONTAKT oma uurimistulemusi pidevalt. Seejuures ei ole tema kirjutised kuivad faktikogumikud, vaid on kirjutatud ladusas stiilis. Tekstis on aeg-ajalt kirjas autori isiklikke läbielamusi ja tähelepanekuid, mis muudab materjali sisukamaks. Suur 49b, Jõgeva (+372) 5058681 (+372) 56222760 www.skineks.ee (+372) 5058681 (+372) 56222760 skineks@skineks.ee www.skineks.ee https://www.facebook.com/Skineks/ Suur 49b, Jõgeva (+372) 5058681 (+372) 56222760 skineks@skineks.ee KONTAKT Zschimmer and Schwarz parkainet. Suur 49b, Jõgeva KONTAKT Lambanahkade parkimine Ulukinahkade parkimine Nahkade parkimisel kasutame Lambanahkade parkimine Ulukinahkade parkimine TEENUSED (+372) 56222760 www.skineks.ee skineks@skineks.ee www.skineks.ee https://www.facebook.com/Skineks/ Suur 49b, Jõgeva (+372) 5058681 (+372) 56222760 skineks@skineks.ee www.skineks.ee https://www.facebook.com/Skineks/ Suur 49b, Jõgeva (+372) 5058681 (+372) 56222760 skineks@skineks.ee KONTAKT Ulukinahkade parkimine Nahkade parkimisel kasutame kvaliteetset Saksamaa Zschimmer and Schwarz parkainet. Lambanahkade parkimine Ulukinahkade parkimine Nahkade parkimisel kasutame 82

Rukovski sulest on ilmunud rohkem kui 240 teaduslikku, populaarteaduslikku kirjutist, brošüüri, raamatut. Ta on osalenud kapitaalsete monograafiate „Hunt“ ja „Ondatra“ koostamisel, samuti raamatute „NSVL silmapaistvad loodusmaastikud ja nende kaitse“, „Algaja jahimehe teekaaslane“, „Jaht Venemaal“ jt väljaandmisel. Tema kirjutatud on raamatud „Jaht karusloomadele“ (1980), „Jahimeesjäljekütt“ (1984), „Mööda metsloomade jälgi“ (1988), „Neljajalgsete varjupaigad“ (1991), „Kiskjate loomade jaht Venemaal“ (2002).

Väga palju Rukovski kirjutisi on ilmunud ajakirja „Ohota i ohotnitšje hozjaistvo“ veergudel, neid on kokku üle poolesaja. Suur osa neist käsitleb ulukijälgi, üht tema põhilist uurimisobjekti. Eraldi kirjutised on järgmiste ulukite jälgedest: hunt, rebane, ilves, nugis, saarmas, karu, sõralised, kanalised. Üks artikkel käsitleb jälgede uurimise metoodikat. Et Rukovski uuris hulk aastaid nugise ökoloogiat, siis on ta avaldanud veel kirjutisi sellistel teemadel nagu küttimise mõju nugise populatsiooni struktuurile, nugis ja kanalised ning mööda nugise jälgi.

Kasulikud nõuanded Lühikesed artiklid pealkirjaga „Kasulikud nõuanded“ tuginevad ilmselt autori enda isiklikele kogemustele. Nii antakse ühes artiklis juhiseid, kuidas määrata tabatud linnu vanust noka ja sulgede järgi. Teises jälle õpetatakse, kuidas avastada oravat, kes peidab end tihedas puuvõras. Antakse nõu telgi soojendamiseks külmal aastaajal. Väikest kahekohalist telki saab edukalt soojendada ühe või kahe hariliku steariinküünla abil, mis pannakse põlema tühja konservikarpi. Veel parem viis telgi soojendamiseks on soe liiv, mis lõkke kohal konservikarbis või panges kuumaks on aetud. Selleks otstarbeks võib kuumutada ka väikesi kive. Parim puu kaua kestvaks lõkkeks on kuiv kuusk.

Selle sajandi algaastatel leidub ajakirjas mitu Nikolai Rukovski artiklisarja, mis käsitlevad kindlat teemat. Nii on aastail 2003–2005 ilmunud seitse artiklit teemal „Venemaa kiskjad loomad ja jaht neile“. Neis tutvustatakse kokku 26 Venemaal elutsevat kiskjat ja kirjeldatakse nende küttimist. Kaks artiklit on pühendatud Venemaa punase raamatu kiskjatele. Neis on käsitletud järgmisi loomi: jääkaru, kaeluskaru, punahunt, Amuuri tiiger, leopard, lumeleopard, Amuuri metskass, manul, marmortõhk, kalaan. Neljas kirjutises on juttu 12 ulukist, Venemaa tööndusliku jahi loomadest.

Rukovski tutvustas ajakirjas ka väljaspool Venemaad elutsevaid ulukeid. Nii ilmusid tema sulest artiklid pruunkarust, mägrast ja saarmast LääneEuroopas, puumast, ilkast ja punailvesest Põhja-Ameerikas. Rukovski viimane kirjutis selles ajakirjas ilmus 2012. aastal pealkirjaga „Milleks on TEKST MATI KAAL FOTOD ERAKOGU jäänud, algas meie lähem tutvus 1980. aasta oktoobris. Sattusime Moskva Riia vaksalist väljuvas rongis juhuslikult ühte kupeesse, kui sõitsime Kesk-Metsa riiklikul looduskaitsealal toimunud järjekordsele üleliidulisele karu-uurijate konverentsile. Jätkuna osutusime hiljem majutatuks ka ühte kahekohalisse palkonni. Mul oli talle nende varasemate ettekannete tuules küsimusi, seega jõudsime kiiresti ühisele lainele ja juttu jätkus kauemaks.

Konverentsi võõrustanud Valentin Sergejevitš Pažetnov, kellel oli ka endal pealinna asja, otsustas pärast ametliku loomal saba?“. Selles analüüsib ta saba otstarvet erinevatel imetajaliikidel.

Nikolai Rukovski raamatuid on tõlgitud ka võõrkeeltesse. Eesti keeles ilmus 1987. aastal tema raamat „Mööda ulukite jälgi“.

Nikolai Rukovski suri 2014. aasta

Nikolai Nikolajevitš Rukovskist inimesena

oktoobris. Mati Kaal Rukovskite

Kuigi Nikolai Rukovski oli juba varem mitmelgi konverentsil huvitavalt esitatud sisukate ettekannetega mulle silma

juures Moskvas.

programmi lõppu meid kõiki looduskaitseala vana ja vaevatud bussiga Nelidovo raudteejaama asemel hoopiski ise Moskvasse ära viia. Teel läks päevi näinud sõiduriist üsna kapitaalselt rikki. Enam ei mäletagi, mis täpselt juhtus, aga viivitus, mille kestel masin mäkaiverliku osavusega siiski sõiduvõimeliseks putitati, kestis õige mitu tundi ja Moskvasse jõudsime alles kell kaks öösel. Nii sattusingi saatuse tahtel esimest korda Rukovskite juurde ööbima ja tutvusin ka inglise filoloogist perenaise Jelena Grigorjevna Rukovskajaga.

Nikolai Nikolajevitš oli, nagu hiljem kuulsin, suhteliselt äsja kaotanud umbes minuvanuse katselendurist poja ja n-ö lapsendas mind käigupealt. Nii sai alguse meie enam kui 30 aastat väldanud „perekondlik“ suhe, mille

käigus Rukovskid nimetasid mind enda Tallinna-pojaks ja mina neid oma Moskva-vanemateks. Edaspidi peatusin Moskvas olles alati nende juures ja meie vestlused venisid sügavate öötundideni ning eemal olles vahetasime kirja teel nii eriala- kui ka eraelu-uudiseid. Sain tänu sellisele suhtlusele igas mõttes palju targemaks.

Nikolai Rukovski oli mitmenda põlve Vene intelligent, äärmiselt erudeeritud ja väga hea lastetoaga, mida polnud võimalik varjata. Samal ajal puudus tal toonaste Moskva juhtivate zooloogide (ilmselt ka muude erialade teadlaste) hulgas vägagi levinud pürgimus saavutada järjest kõrgem ametialane positsioon, mis paljudel päädis tegelikust uurimistööst irdumise ja põhiliselt administreerimisega ning alluvate uurimustööde kaasautorlusega.

Moskva pedagoogilise instituudi probleemlabori vanemteaduri koht andis Rukovskile võimaluse tegelda ulukiökoloogia mitme huvitava probleemiga ja liikuda igal aastaajal palju nii üksinda kui ka tudengite praktikat juhendades loodusmaastikel. Viimased pensionieelsed tööaastad möödusid põhiliselt Vologda oblastis, kuhu ta soetas endale ka ühe tühjaks jäänud majapidamise ja jätkas pensionipõlveski enda huvides seal kandis välitöid. Naasnud linna, osales ta aga aktiivselt Moskva looduseuurijate seltsi ja üleliidulise terioloogide seltsi tegemistes. Vähem teatakse Rukovski kunstiharrastusest, aga temast on jäänud arvukalt nii joonistusi, akvarelle kui ka miniatuurseid õlimaale peamiselt põhjala loodusest eri aastaaegadel.

Hea suhtlejana leidis ta kõigil Nõukogude Liidu igasse nurka ulatunud rännakutel tiheda kontakti kohalike asukatega, ammutades neilt põlvest põlve edasi antud teadmisi kohalikust loodusest ja õppides nende ehedaid iidseid käsitööoskusi. Mitu tema kingitud kasetohupunutist jms on mul siiani aktiivses kasutuses.

Äärmuseni lihvitud tähelepanuvõime ja aastatepikkune kogemus aitas tal märgata loomade tegevusjälgede kõige väiksemaid detaile ning neid lahti mõtestada. Kaasasündinud pedagoogiline kalduvus ei lasknud Rukovskil oma teadmisi vaka all hoida ja ta jagas neid meelsasti nii vestlustes kui ka artiklites ja raamatutes. Enam kui pool sajandit ei puudunud tema seljakotist kips, alumiiniumplekiriba ja pooleks lõigatud kummipall. Nende vahenditega võttis ta eri vanuses loo-

Mati Kaal ja Nikolai Rukovski koos abikaasade Virve ja Jelenaga 1989. aastal Moskva ning Tallinna loomaaia ühisel juubelikonverentsil „Tallinna loomaed 50, Moskva loomaaed 125“.

made, erinevates allüürides liikumisel, mitmesugusele pinnastele jäetud jälgedest negatiivkoopiaid ja suutis hiljem kodus nendest negatiividest teha arvukalt positiivkoopiaid. See nõudis palju käeosavust ja kannatlikkust, aga tulemuseks olid ideaalsed õppevahendid.

Kui Tallinna loomaaial täitus asutamisest pool sajandit, kinkis Rukovski ligi poolsada niisugust koopiat meie loodushariduse osakonnale. Seepeale ostis toonane metsamajanduse ja looduskaitse ministeerium Jaan Naabri algatusel temalt veel kaks komplekti

Nikolai Rukovski oli mitmenda põlve Vene intelligent, äärmiselt erudeeritud ja väga hea lastetoaga.

Eestis elavate liikide jälgi, millest üks

läks vist Luua metsandustehnikumile ja teine Eesti Jahimeeste Seltsi. Kes huvi tunneb, võib raamatukogust üles otsida tema raamatu „Mööda ulukite jälgi“ (Tallinn, 1987), kust leiab niisuguste jäljekoopiate tegemise üksikasjaliku õpetuse.

Mõtleva inimesena oli Nikolai Rukovskil ühiskonna asjade kohta oma arvamus ja omavahelistes vestlustes rõhutas ta tihti, et tal teeb hinge haigeks see, mis on tehtud Baltikumi rahvastele. Saatuse tahtel langesid loomaaia eespool mainitud juubeli ettevõtmised kokku Balti ketiga, kuhu meil õnnestus kaasa lööma viia suur osa juubelikonverentsil osalenud väliskülalistest. Perekond Rukovskid tuletasid surmatunnini seda meelde kui üht oma elu meeldejäävaimat sündmust.