Alaaria – koerlaste imiuss

- JAHIKOERA TERVIS ALAARIA – koerlaste imiuss

TEKST EPP MOKS FOTOD EPP MOKS, SHUTTERSTOCK

Imiussid ehk trematoodid on parasiitide seas ühed huvitavamad loomad. Selgroogsetel parasiteerivate imiusside elukäiku on sageli haaratud mitu peremeesliiki ja parasiit sigib elu jooksul nii suguliselt kui ka mittesuguliselt.

Lihtsa elukäiguga imiussidel on elutsüklis kaks peremeest, kuid enamasti on neil kolm või enam peremeeslooma. Tavaliselt on üks peremees mõni limuste liik ja teine, kolmas (või enam) selgroogne loom. Lisaks võivad imiussid kasutada nn säilitusperemehi: loomi, kelles parasiit püsib elus, kuni satub õigesse peremehesse. Parasiidi areng oleneb sobivate peremeeste olemasolust: igas peremehes arenevad välja spetsiifilised, vaid sellele peremeesliigile iseloomulikud vastsevormid, uue peremehe nakatamine ei ole võimalik, kui mõni arenguetapp on vahele jäänud.

Imiusside nakkus seostub enamasti soojade maadega, kus inimeste nakatumine on halbade hügieeniolude tõttu tõsine mure. Trematoodid ei ole siiski ainult soojade maade parasiidid, neid leidub kõikjal maailmas. Eestis esinevatest imiussidest on ehk rohkem tuntud maksakaan: mäletsejaliste ja inimese kosmopoliitse levikuga parasiit. Imiussid, kes ei põhjusta inimese või põllumajandusloomade haigestumist, jäävad sageli tagaplaanile. Nende seas on parasiite, kelle mõju peremeeste tervisele ei ole veel selge.

Mõlemal ussifotol on täiskasvanud suguküps alaaria. Imiussi peaosas on sarvetaolised moodustised, nende vahel on suuiminapp. Suuiminapa all on näha neel, mis hargneb kaheks haruks. Tumedam ala on (ainult) osa sigimisorgantiest. Alaaria keha külgedel olevaid tiivakesi antud fotodel näha ei ole - need on jäänud voldituna usside kehade alla.

Alaaria mesotserkaarid metssea lihastest. Fotodel on näha vastse peaosas olev suuiminapp (teravik) ning kõhuiminapp (tumedam rõngasjas moodustis kehas). Heledamalt paistavadad näärmed, mille eritist kasutavad vastsed peremehe kehasse tungimisel kudede lagundamiseks. Vastsed liiguvad nagu kaanid- venitavad end välja ja siis tõmbuvad uuesti kokku. Fotodel on näha kokkutõmbunud (vasakul) ning väljavenitamist alustavat vastset (paremal).

Alaria alata Alaaria on parasiitne trematood, kelle elutsüklis on kolm peremeest. Täiskasvanud parasiidid elavad koerlaste soolestikus, nad on 3–6 mm pikad ja kuni 2 mm laiad ovaalsed ussid. Ussi külgedel moodustab nende keha silmatorkavad tiivad (alata tähendab ladina keeles tiivulist). Teada on mitu alaarialiiki, kuid vaid üks neist esineb Euroopas. Parasiit on levinud peamiselt niisketel aladel ja toetudes ulukkoerlastel korraldatud parasitoloogilistele uuringutele, võib väita, et alaariad tunnevad end väga koduselt just Baltimaades ja Poola mõnes piirkonnas.

Koerad, nagu ka meie looduses elavad koerlased, on alaaria lõppperemehed: nende soolestikus sigivad täiskasvanud parasiidid. Parasiidimunad satuvad roojaga väliskeskkonda ja vette juhtunud munadest koorub kahe nädala jooksul ripsmetega kaetud vastne, ripslane ehk miratsiid. Ripslastel ei ole suud ja nad ei toitu, mistõttu peavad nad leidma peremehe enne, kui munast kaasa saadud energiavaru lõppeb. Ripslased tungivad mageveetigudesse, kes on parasiidi esimene vaheperemees. Tigudes nad arenevad ja sigivad sugutult, andes sellega aluse parasiidi uuele arengujärgule kotlasele ehk spototsüstile.

Kotlased paljunevad omakorda ja kui peremehe nakatamisest on möödunud umbes aasta, väljub kotlastest uus parasiitide põlvkond, keda nimetatakse händlaseks ehk tserkaar. Händlased väljuvad teost vette, nende keha tagaosas on saba, mille abil ujuvad nad vees ringi, otsides aktiivselt uut peremeest (nn lisapermees) – kahepaikset. Alaariale sobivad lisaperemehed on kõik Eesti konnad. Kahepaiksetes areneb händlasest uus vastsevorm mesotserkaar, mida saab pidada nakkusvastseks: mesotserkaaridega nakatunud kullesed või konnad on nakkusallikaks lõppperemeestele, kiskjatele, kuid ka paljudele säilitusperemeestele.

Parasiidi iga uus arenguetapp peab jõudma õigesse peremehesse, vaid nii saab ta loomapopulatsioonides püsima jääda. Sageli on parasiidil vale peremehe sisse sattudes kaks võimalust: kas parasiit läbib seedekulgla (nt paljude parasiitide munad ei hakka vales peremehes arenema) või lagundatakse parasiit nagu muu toit. Peremehi, kelle kehasse kogunevad toidus leiduvad parasiidivastsed, nimetatakse säilitusperemeesteks. Neis parasiidivastsed ei arene ega paljune, kuid säilitavad oma nakkusvõime.

Säilitusperemehed Alaaria säilitusperemeeste ring on väga lai: mesotserkaare on leitud madudes, lindudes, närilistes, putuk- ning segatoidulistes loomades (nt siil, metssiga) kuid vastseid on leitud ka kärplastest (kärp, nirk, saarmas, metsnugis). Mesotserkaarid säilitavad nakkusvõime ka siis, kui üks säilitusperemees sööb teise ära. Näiteks kui madu sööb nakatunud hiirt, siis liiguvad mesotserkaarid närilise kudedest roomaja omadesse. See tsükkel kordub toiduahela kaudu: kui maost saab mõne röövlinnu saak, siis liiguvad imiussivastsed linnu kudedesse jne, kuni parasiidid satuvad lõpp-peremeestesse, koerlastesse.

Kuigi säilitusperemehi pole parasiidi elutsükli lõpetamiseks otseselt vaja, aitavad nad tõhusalt kaasa parasiidi levikule. Alaariale on säilitusperemehed vajalikud nakkuse kandmiseks niisketest piirkondadest kuivematesse, sest parasiidi esmane areng toimub ju veekogudes. Levik säilitusperemeeste vahel võimaldab ka suurendada nakatunud saakloomade hulka. Lõpp-peremehed on koerlased Alaaria lõpp-peremehed on kiskjalised, valdavalt koerlased, kes nakatuvad parasiidi lisa- või säilitusperemehi süües. Lõpp-peremehe kehas teevad alaaria vastsed enne soolde jõudmist ja suguküpsuse saavutamist läbi rände. Mesotserkaarid vabanevad kiskja seedekulglas saakloomade kudedest ja tungivad läbi mao või sooleseina kiskja kõhuõõnde. Sealt liiguvad vastsed läbi vahelihase rinnaõõnde, kus tungivad kopsudesse. Kopsus mesotserkaarid arenevad ja nende kehakuju hakkab meenutama täiskasvanud alaariate oma. Kopsust liiguvad alaariate vastsed hingetoru kaudu suuõõnde, kust need süljega alla neelatakse. Alla neelatud vastsed satuvad peensoolde, kus nad arenevad täiskasvanuks. Imiussi arengule lõpp-peremehes kulub umbes kuu.

Alaariad on meie looduses elavatel koerlastel väga levinud. Nakkust esineb nii hundil, rebasel kui ka kährikkoeral. Kodukoerte kohta info puudub, kuid võib arvata, et vabalt ringiliikuvad koerad, kes püüavad ja söövad kahepaikseid, närilisi või kellel on võimalus süüa toorest ulukiliha, on samuti nakatunud. Oma lõpp-peremeestes kahjustavad alaaria rändevastsed kopse ja suguküpsed imiussid võivad tekitada soolvaevusi. Sageli puuduvad täiskasvanud koertel alaaria soolenakkuse korral haigustunnused, kuid kutsikatel võib see imiuss põhjustada tõsist haigestumist. Arvatakse, et imetavas emases koeras rännet läbi tegevad vastsed võivad nakatada kutsikaid piima kaudu. Mil määral kahjustavad alaariate vastsed oma vahe- ja lisaperemehi (limused, konnad), ei ole veel selge, kuid säilitusperemeestel võib massiline nakatumine põhjustada rasket haigestumist.

Õnnitleme!

DIANA JAHISELTS Gert Romanov 50

HAAPSALU JAHISELTS

Arvi Vinkelberg 55 Meelis Laurmann 50 Mati Valk 50

HARJU JAHINDUSKLUBI

Arvo Peterson 85 Igor Aman 75 Avo Villo 70 Neeme Aljas 70 Raivo Karu 65 Ago Pärnamäe 60 Aldo Laid 55 Arvet Kaasik 55 Raimo Toomingas 50 Alar-Eerik Ristisaar 50 Margus Veskmets 50 Marek Klais 50

HIIUMAA JAHIMEESTE SELTS

Viljar Rajaveer 80 Gunnar Heiste 70 Märt Rannast 65 Aivar Kikas 60 Raivo Kuuse 60 Aivar Soo 55 Raigo Aasma 50 Raido Rand 50

IDA-VIRU JAHIMEESTE SELTS

Aleksandr Jürgens 85 Leonid Šumikov 70 Jüri Prunn 70 Jevgeni Suhharnikiv 65 Viktor Saveljev 65 Viljar Kuusmann 60 Aleksander Migaljov 60 Kalle Avastu 60 Juri Dovbnja 60 Alexandr Lapitskiy 60 Sergei Timofejev 60 Tiit Liiv 50

JAHISELTS OTT Toivo Eessaar 60

JUURU JAHIMEESTE SELTS

Jüri Anderson 60 Gert Romanov 50

JÕGEVA JAHIMEESTE ÜHING

Lembit Simmulman 85 Paul Riiman 80 Bruno Harjo 50 Gaido Padrik 50 Nikolai Topkin 50 Johannes Surva 85

JÄRVAMAA JAHINDUSKLUBI

Gennadi Jürgenson 75 Peeter Rohtla 70 Jüri Ellram 65 Priit Markus 65 Avo Purkart 65 Aare Reimann 50

KEILA JAHISELTS

Ismagil Ahmetov 65 Ando Uusma 70 Aivar Lell 65

KOHILA JAHIMEESTE SELTS

Erik Kosenkranius 50

KOSE JAHISELTS Anti Järvelaid 60

KULLAMAA JAHI- JA KALAMEESTE SELTS

Ago Kirsipuu 55

KULLAVERE JAHIÜHISTU

Andrei Kobrin 65

KUNDA JAHINDUSKLUBI

Aleksander Danilov 70

LAANE JAHIMEESTE SELTS

Lembit Laanemets 65 Ago Kirsipuu 55

MASSU JAHISELTS Patrick Madar 50

MÕISAKÜLA JAHISELTS METSIS

Enn Tamm 70

PADISE JAHIMEESTE SELTS

Valdu Laide 70

PALIVERE-PIIRSALU JAHISELTS

Elvo Leppmaa 60

PÕLVA JAHISELTS

Raimo Kiudorf 80 Raivo Vares 75 Kalev Hallop 70 Tarmo Niilo 65 Are Orion 65 Ants Vent 65 Aivar Jänes 55 Raivo Tenso 55 Margus Tilgar 55 Meelis Ivask 50 Meelis Kokkmaa 50

PÕLTSAMAA JAHISELTS

Ants Kõrgesaar 70 Priit Markus 65 Toivo Tõnson 65 Ivo Tamson 55

PÄRNUMAA JAHIMEESTE LIIT

Madis Salom 85 Nikolai Skirgin 80 Aleksander Prihodko 65 Jüri Adamson 65 Kalev Pitsal 65 Vladimir Izmailov 65 Kalev Juurikas 65 Vladimir Pilipaka 65 Aivar Ainsar 60 Andres Heinroos 60 Sergei Kolesnikov 60 Aivar Naaber 55 Toomas Tõnisson 50 Ego Siig 50

RAHNOJA JAHISELTS

Ain Kirsi 60 Ain Oolep 60 Raul Orav 50

RAKVERE JAHINDUSKLUBI

Teet Lood 75 Tõnu Põldma 70 Ain Raam 55

SAARTE JAHIMEESTE SELTS

Arnold-Erdman Hint 90 Avo-Juhan Soe 80 Gustav Sepp 75 Harri Kommel 70 Neeme Aljas 70 Uno Vait 65 Jevgeni Spirenkov 65 Aare Mölder 65 Rein Matt 60 Andres Ait 60 Ain Saarik 60 Veljo Pärtel 60 Gunnar Siiner 60 Peedu Saat 55 Kalev Au 55 Kai Lember 55 Hegne Lump 55 Aarne Tänav 55 Aarne Jõgi 50 Ando Noot 50 Raul Kets 50 Vallen Aug 50 Margus Veskmets 50

TALLINNA JAHIMEESTE SELTS

Teet Hõlpus 75 Jüri Pallu 70 Toivo Võsu 70

TARTU JAHINDUSKLUBI

Toivo Suuroja 80 Mati Mõttus 75 Aleksei Treštšalov 70 Olev Kirs 70 Margus Anok 65 Urmas Saaliste 60 Kaido Lipping 60 Margus Kuningas 55 Markus Vetemaa 55 Urmo Villik 55 Urmas Helimets 50 Alar Kelus 50 Arvo Sirk 50 Alar Sirge 50

TUUDI JAHISELTS

Jaan Mets 70

VALGAMAA JAHIMEESTE ÜHISTU

Kalju Lutt 75 Vello Paidre 75 Tõnis Laas 65 Peeter Toots 65 Vjatseslav Lehter 60 Ralf Rosenberg 60 Tiit Rätsepp 60 Kaido Kiusalaas 55 Mati Koger 55 Aivo Pinte 55 Jaak Veidenberg 50 Juhan Zimbrot 50 Raul Kets 50 Tiina Tõnissoo 50 Rain Kuus 50

VALTU JAHIMEESTE SELTS

Harald Tõntson 90 Harri Ambur 55

VIIRATSI JAHISELTS

Madis Sõukand 65

VÕRUMAA JAHIMEESTE SELTS

Madis Kirch 65 Ülo Ruuder 55

VÄÄNA JAHISELTS

Aivar Kikas 60

VILJAR RAJAVEER 80

Õnnitleme EJS-i aumärkide omanikku, Hiiumaa jahimeeste seltsi auliiget, head sõpra ja jahikaaslast, kes on pühendanud oma elutöö Hiiumaa looduse, metsanduse ja jahinduse arendamisele.

Hiiumaa jahimeeste selts Eesti Jahimeeste Selts

Müüa Saksa jahiterjeri kutsikad. Sündinud 25.06.2020. Loovutamise ajaks on kutsikad vaktsineeritud, kiibistatud ja EKL-i tõutunnistusega. Tel 506 6139.

Soovin osta kaks karuküünt või viletsa karunaha, mille küüned kõlbavad. Tel 5660 4829, Anu Paal.

Seoses jahipidamise lõpetamisega müüa jahirelv TOZ-34-E12 kal. Tel 5390 6499.

Kennelis Legambros müüa Vene hagija emane kuuekuune kutsikas. Rohkem infot telefonil 515 9102.

Müüa Karjala karukoera kutsikad, sündinud 9. septembril. Kokku 8 isast, 2 emast kutsikat. Loovutamise ajaks (november-detsember) olemas kiibid, vaktsiinid, ussikuurid ning EL-i vetpass ja EKL/FCI tõutunnistus. Ema: Eräpyhan Tähti, FI15282/17, isa: Martin Selkosen, Robby II, FI47670/16. Kontakt rene.nurmetalu@veheco.com, tel 525 2755.

Tegelen jahitrofeede vääristamisega: põdra-, hirve- ja sokusarved, seakihvad, kõikvõimalikud koljud (karu, hunt jne). Tood pea, tagastan valgendatud, korralikul alusel trofee. Kasutan alustena Tharapita Designi toodangut. Tel 520 3213, Jõgevamaa.

Müüa korralik kaheraudne jahipüss Gogswell-Harrison cal 12 Extra Quality Victor Ejector, London. Valmistatud 1907, kuldornamendiga. Hind 2900 €. Tel 524 5433, iff.kesa@mail.ee.

Saksa karmikarvalise linnukoera kutsikad otsivad peremeest või -naist, kellega koos jahil käia. Sündinud 28.08.2020, loovutamise ajaks olemas EKL-i tõutunnistus ja EL-i pass. Isa: Erlens Venator Virtus, ema: Belye Rosy Istel. Mõlemal vanemal tehtud terviseuuringud ja on aktiivsed jahikoerad. Emase omanik Tatjana, tel 510 1168. Isase omanik Age, tel 5196 8618. Info: Age Lagenõmm-Saar, tel 5196 8618.

Müüa karmikarvalise taksi kutsikad (2 emast, 4 isast). Sündinud 31. augustil. Loovutamise ajaks (november) on kutsikad vaktsineeritud, kiibistatud ja EKL-i tõutunnistusega. Mõlemad vanemad on töötavad jahikoerad. Tel 5346 7868, Eigo.

KUULUTA AJAKIRJAS JA EJS-i KODULEHEL!

Eraisikule hind 3,20 €, koos pildiga 6,40 €. Kuulutus on kodulehel üleval kolm nädalat, kuulutuse pikkus võib olla kuni 200 tähemärki.Firmadele hind kokkuleppel. Kuulutus saada: andra@ejs.ee Kuulutus ajakirjas ja kodulehel 5 €. Pildiga kuulutus ajakirjas ja kodulehel 10 €. Kuulutuse eest saab tasuda Eesti Jahimeeste Seltsi kontole EE541010052038296002 selgitusega: kuulutus ajakirjas/kodulehel.

- mälestame -

LEMBIT-FERDINAND ERMANN 11.03.1933‒27.08.2020 Mälestame head jahikaaslast ja sõpra. Avaldame kaastunnet lähedastele Laane jahimeeste selts

TIIT SÄDE 25.03.1960‒27.08.2020 Mälestame head sõpra ja kirglikku jahimeest, Tuudi jahiseltsi juhatuse liiget. Avaldame kaastunne omastele. Tuudi jahiselts

MIKK PIKKMETS 27.12.1983‒29.09.2020 Lahkunud on Pärnumaa jahikogukonna esindaja ja eestvedaja. Mälestame aktiivset jahimeest ja head koostööpartnerit. Avaldame kaastunnet lähedastele. Eesti Jahimeeste Selts

ELMAR-JOHANNES SÜDA

29.05.1933–07.09.2020 Mälestame kauaaegset kirglikku jahimeest ja jahikaaslast.Elmar kuulus pikka aega Ida-Viru jahimeeste juhatusse. Ta korraldas noorjahimeeste koolitusi, jahimeheeksameid ja suuruluki laskekatseid. Oli seotud Põhjaranniku ja Ontika jahtkonnaga, olles selle juures asutamisest saati: esimesed aastad kohustusliku jahi järelevalveametnikuna, hiljem jahtkonna liikmena. Pidas jahtkonna kroonikat.Elmar oli edukas laskesportlane ja täpne kütt. Ta oli täpne ja tasakaalukas kõiges, millega tegeles.

Aastal 2018 autasustati teda Ilvese teenetemärgiga. Elmar oli hingega jahimees elupäevade lõpuni. Naljatamisi ütles ikka, et tema nimetähed on kõigi Eesti Jahimeeste Seltsi logodel (EJS).

Ida-Virumaa jahimeeste selts Ontika jahtkond

Eelmise ristsõna õige vastus oli: SEE VENE KARU EI OLE.