- JAHIKOERA TERVIS -
ALAARIA –
koerlaste imiuss TEKST EPP MOKS FOTOD EPP MOKS, SHUTTERSTOCK
Imiussid ehk trematoodid on parasiitide seas ühed huvitavamad loomad. Selgroogsetel parasiteerivate imiusside elukäiku on sageli haaratud mitu peremeesliiki ja parasiit sigib elu jooksul nii suguliselt kui ka mittesuguliselt.
L
ihtsa elukäiguga imiussidel on elutsüklis kaks peremeest, kuid enamasti on neil kolm või enam peremeeslooma. Tavaliselt on üks peremees mõni limuste liik ja teine, kolmas (või enam) selgroogne loom. Lisaks võivad imiussid kasutada nn säilitusperemehi: loomi, kelles parasiit püsib elus, kuni satub õigesse peremehesse. Parasiidi areng oleneb sobivate peremeeste olemasolust: igas peremehes arenevad välja spetsiifilised, vaid sellele peremeesliigile iseloomulikud vastsevormid, uue peremehe nakatamine ei ole
võimalik, kui mõni arenguetapp on vahele jäänud. Imiusside nakkus seostub enamasti soojade maadega, kus inimeste nakatumine on halbade hügieeniolude tõttu tõsine mure. Trematoodid ei ole siiski ainult soojade maade parasiidid, neid leidub kõikjal maailmas. Eestis esinevatest imiussidest on ehk rohkem tuntud maksakaan: mäletsejaliste ja inimese kosmopoliitse levikuga parasiit. Imiussid, kes ei põhjusta inimese või põllumajandusloomade haigestumist, jäävad sageli tagaplaanile. Nende seas on parasiite, kelle mõju peremeeste tervisele ei ole veel selge.
Mõlemal ussifotol on täiskasvanud suguküps alaaria. Imiussi peaosas on sarvetaolised moodustised, nende vahel on suuiminapp. Suuiminapa all on näha neel, mis hargneb kaheks haruks. Tumedam ala on (ainult) osa sigimisorgantiest. Alaaria keha külgedel olevaid tiivakesi antud fotodel näha ei ole - need on jäänud voldituna usside kehade alla.
86
