7 minute read
Testime ulukeid valgusreflektoritega
- Liiklusohutus Testime ulukeid valgusreflektoritega!
TEKST URMAS SALMU FOTO JAAN VILLAK
Advertisement
Saabuva sügise värvides on hea meel kuulutada, et esimesed sinised ulukipeletusreflektorid said maanteeservadesse paika 17. septembril 2020. aastal.
Asukoht on Rakvere–Luige tee Kakumäe küla alguses Pajusti jahiseltsi maadel. Suur tänu esmapaigaldajale Jaan Villakule Rakvere jahindusklubist.
Sellise emotsionaalse sissejuhatusega on siiralt hea meel alustada ka järgnevat ülevaadet, kuidas me jõudsime valgusega toimivate ulukitõkkereflektorite katsetamiseni Eesti teedel. Siinkohal tänusõnad kõigile projektis osalejatele: Jaanus Põldmaa, Priit Vahtramäe, Tõnu Peterson, Jaan Villak, Kulno Rehkalt ja Alar Kalvik.
Kes on lugenud varasemaid kirjutisi, see on reflektorite ja nende toimega paremini kursis. Minu telefonikõned jahinduse asjatundjatele näitavad, et sedalaadi artiklitesse väga ei süüvita.
Esimeses etapis paigaldati 415 reflektorit kogu Eestis. Piirkonniti on reflektorid paigaldatud Lääne-Virumaale, Tartu-, Viljandi-, Pärnu- Põlva- ja Läänemaa valitud teelõikudele kogupikkusega enam kui 8,5 km. Neist 110 on paigaldatud Lääne-Virumaale ja Tartumaale. Kohalike jahimeeste hinnangul on need varasemate aastate näitajate põhjal kõige ohtlikumad teelõigud, kus autod on põrganud kokku metssigade, metskitsede ja põtradega. Reflektorite paigaldamine Rakvere-Luige teel.
Reflektoritega teed 2020
Maantee/Tee
Rakvere‒Vägeva‒Tartu, nr 22 Luige tee, nr 21 Tallinna ‒ Narva mnt, nr 106 Jõgeva maantee, nr 39 Tallinna‒Tartu‒Võru‒Luhamaa, nr 2 Risti--Virtsu maantee, nr 10 Tartu‒Räpina‒Värska maantee, nr 45 Imavere ‒ Viljandi ‒ Karksi-Nuia, nr 49 Tallinna‒Pärnu, nr 4 Pärnu‒Rakvere, nr 5 Pärnu‒Lihula, nr 60
Piirkond
Ebavere
Uhtna Lähte, Silku ja Ranna Paalimäe ja Haavamõisa Kasari Toometi Tobra ja Aindu Nurme Kiisa Ahaste
km vahemik
km 29‒38 km 12‒13 km 106‒108 km 4‒9 km 154‒204 km 29‒31 km 51‒52 km 43‒45 km 119‒120 km 5‒6 km 22‒23
Reflektor pole imerohi Teedele jäävad maha valdavalt metskitsed. Aastal 2019. fikseeriti 4884 kokkupõrget metskitsedega, kellest enamik ka hukkus. Kokkupõrked põtradega on võrreldes 2018. aastaga (407 juhtumit) vähenenud, neid oli läinud aastal 246 juhtumit ehk 161 vähem kui ülemöödunud aastal. Tahaks loota, et selles numbris ei kajastu ainult põtrade väike arvukus, vaid oma osa on ennetustegevusel. Seda on maanteeametiga kokkuleppel kavas jätkata juba oktoobris. Nimelt ilmuvad maanteede kohale suurtele elektroonsetele infotahvlitele teatised, mis hoiatavad liiklusvahendite juhte kokkupõrkeohu eest ulukitega.
Reflektor pole imerohi. Sarnaste vidinatega on ulukeid proovitud
Sinine ulukipeletusreflektor.
teedest eemal hoida kaugelt enam kui 50 aastat. Ajaga on paranenud arusaam sellest, kuidas ulukid valgust näevad, milline valgusvihk neid häirib ehk sunnib peatuma justkui valgusfoori ees. Paranenud on autode esitulede valgustugevus ja mõistagi ka reflektorite valmistajate teadmised, kuidas valmistada mõjusam reflektor.
Millise tulemuse annavad jahimeeste algatusel kasutusele võetavad reflektorid Eestis, saame teada ehk juba kevadeks. Oleme loomas omamoodi pretsedenti, sest uuringuid selles vallas ja sarnases piirkonnas pole teadaolevalt varem tehtud. Siinsetel pikkus- ja laiuskraadidel kasutatavaid reflektoreid on küll proovitud Leedus, aga andmed tulemuste kohta puuduvad. Täpselt samasuguseid on kasutatud Saksamaa eri piirkondades. Aruvälja jahiseltsi esimehe Jaanus Põldmaa sõnul vähenes kokkupõrgete arv nende mõjul Saksamaa ühes jahipiirkonnas.
Võrdluslõikude metoodika Meil on pimedat aega märksa enam kui Kesk-Euroopas, seega on autotulede efektiivsuse aeg aasta jooksul kuni kolmandiku võrra suurem. See muudab võrdluse Euroopa teedel tehtud uuringutega üsna sisutühjaks. Miks? Seepärast, et uuringutes kasutatakse võrdlust ühe teelõigu kohta: enne ja pärast reflektorite paigaldamist.
Mida teeme meie teisiti? Maaülikooli dotsent Tiit Randveer on pakkunud välja võrdluslõikude metoodika. See tähendab, et meil on ühepikkused maanteelõigud, kus ulukite ja sõidukite kokkupõrgete arv on sarnane. Igas jahipiirkonnas on seega lõik, kus on reflektorid, ja teine lõik, kus neid pole. Kokkupõrkeid loendatakse mõlemal lõigul.
Uuringuga liitunud jahiseltside või ka klubide esindajad on mitu korda kokku saanud. Ikka selleks, et tulemused oleks võimalikult teaduslikult ja oskuslikult põhjendatud. Tiit Randveer on lubanud meie testperioodi kokkuvõtted kujundada sellisteks, mida saab esitada ka maanteeametile, olgu või ärgu olgu need tulemused meile meeltmööda.
Koostööpartner If kindlustus Ei juhtu just sageli, et jahimeestele tulevad rahaga appi sponsorid. If kindlustus tuleb meile appi nii reflektorite ostmisega kui aitab ka rahastada uuringut, IT-arendust ja katab Eesti Jahimeeste Seltsi projektijuhtimise ning transpordikulusid. Rahastuse abil suudame eelkõige kiiresti luua kaardirakenduse.
If kindlustuse juhatuse liikme Tiit Kolde sõnul on teedel loomadega juhtuvad õnnetused kahjuks igapäevased ja kindlustusselts on aasta jooksul registreerinud rohkem kui tuhat otsasõitu loomale. Tegemist on suure probleemiga, seetõttu soovib ka If kindlustus toetada uuringut, et saada teada, kas ulukitõrjereflektorid aitavad õnnetuste arvu vähendada. „Kui võtame arvesse seda, et 72% loomadega seotud õnnetustest juhtub kitsedega ja 7% põtradega, siis on tegemist küllaltki tõsiste avariidega, kus kannatada saavad nii loomad, autojuhid kui ka kaasreisijad. On tavapärane, et selline õnnetus lõpeb looma surmaga, kuid ka autojuhid on saanud sellistes õnnetustes tõsiseid vigastusi või kaotanud elu. Sellised õnnetused toovad kahju ka sõidukitele, keskmiselt kulub ühe õnnetuse korral sõiduki taastamisele 2500 eurot, suurimad kahjud aga ulatuvad 30 000 euroni,“ ütleb Kolde.
Loodud on uus kaardirakendus Internetimaailma keskkonda jahis.ee luuakse uus kaardirakendus, mis Karri Urbani aktiivse kaasamõtlemise tõttu kujuneb sobivaks nii erinevate
STIILNE RIIETUS STIILNE RIIETUS JAHIMEHELE JAHIMEHELE SAKSAMAALTSAKSAMAALT
PINSAK PINTSAK HIND 139€ HIND 139€
SÄRK SÄRK HIND 59€ HIND 59€
PINSAK PINTSAK HIND 129€ HIND 129€
SÄRK SÄRK HIND 56€ HIND 56€
Tallinnas
Mustamäe tee 18 tel 655 0295
Tartus
Raatuse 20 tel 745 1136
platvormide kasutajatele (nutiseadmed või arvutid) kui ka märgete kiireks sisestamiseks. Sellega tegelevad uuringus osalevate jahiseltside inimesed, aga tulemused on jahis.ee lehel näha lõpuks kõigile. Nähtavaks saavad nii lõigud ise (kirjeldused tabelis) kui ka fikseeritud õnnetusjuhtumid vastavatel lõikudel. Kaardirakendus näitab nii reflektoritega kui ka ilma nendeta testlõiku.
Kuidas aga määrata võimalikult täpselt uluki ja auto kokkupõrkekoht, eriti see, kuhu jääb uluk pärast kokkupõrget? Selle küsimusega hakkame EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsuga senisest veel aktiivsemalt häirekeskuse uksi kulutama.
Soovitan kõigil uudistada häirekeskuse kodulehte, millel on kirjas järgmised soovitused.
Positsioneerimine
Selleks, et abi jõuaks täpselt sinna, kus seda vajatakse, positsioneerib häirekeskus kõiki helistajaid kõne esimesest sekundist alates. Enamikul juhtudel näeb häirekeskus numbrile 112 helistaja asukohta kaardil. Positsioneerimisvõimalusi on kaks: mastipõhine asukohainfo side-
operaatori poolt ning täpsem asukoha tuvastus ehk advanced mobile location (AML). AML töötab ainult uuemates Androidi ning Apple’i operatsioonisüsteemiga nutitelefonides.
Kui mastipõhine asukohatuvastus võib anda sündmuskoha täpsusastmeks mitukümmend kilomeetrit, siis AML tehnoloogial põhineva positsioneerimise tulemus võib olla meetrites.
Kui positsioneerimine ei anna piisavalt täpset tulemust ning kaardirakenduse võimalusi kasutades ei õnnestu asukohta täpsustada, saab häirekeskusele edastada ka oma asukoha koordinaadid.
Nutitelefonist oma koordinaatide vaatamiseks peavad olema sisse lülitatud asukohateenused. Asukohaandmeid saab vaadata Google Maps’ist, iOS Maps’ist või Compass rakendusest (Apple).
*
Ulukitega kokkupõrkel on sõidukijuhil peale ehmatuse enamasti ka nutitelefon. Miks ei võiks õnnetu kodanik valida 112? Nii on määratud asukoht, mille põhjal võib jahimees põrutada otse tulipunkti! Juba on esinenud juhtumeid, kus 1313 andmetesse ongi tekkinud koordinaadid. Järeldan sellest, et kokkupõrkes osalenu valis esmalt 112, mis suunati edasi 1313 operaatorile.
Kes aga soovib teada, kuidas nutika abil määrata oma asukoht, siis taas saab abi häirekeskuse kodulehelt. Nimelt on seal õppevideo, kuidas nutiseadme abil määrata oma asukoht. *
Luba seadmes oma asukoha kasutamine/tuvastamine. Ekraani üles äärde ilmub tilluke kompassinoole kujutis.
Luba Google Maps’i rakenduses asukoha tuvastamine.
Avades Google Maps’i, ilmub ekraanile sinine täpp sinu asukohaga.
Androidi operatsioonisüsteemiga (nt Samsung, Huawei, LG jt tootjad) telefonis hoia sõrm sinisel täpil, kuni ülemisele reale ilmuvad koordinaadid (mõnel juhul ilmub sinna lisaks ka aadress). iOS-i operatsioonisüsteemiga (ainult Apple) telefonis vajuta sinisele täpile ja alla tekib valge riba My location. Tiri seda riba pisut üles ning nähtavale ilmuvad ka koordinaadid.
Edasta saadud koordinaadid häirekeskuse päästekorraldajale, lugedes need telefonis talle ette.
*
See puudutab inimest, kes valib helistamiseks numbri 112. Kui siiani oleme selgelt toonitanud, et helistada tuleb numbrile 1313, siis eespool toodut arvesse võttes tuleks helistada numbrile 112. Nii saab positsioneerida helistaja asukoha, millest oleme 1313 korral kogu aeg puudust tundnud, rääkimata sellest, et tasulise teenuse tõttu jätavad paljud sellele numbrile lihtsalt helistamata.
Kuidas uluki asukoha määramine ja jahimehe õigesse kohta saatmine laheneb, ei oska praegu veel öelda. Päris kindel on, et see küsimus tuleb märksa paremini lahendada.
Häirekeskusele saab oma asukoha ja sündmuse kirjelduse saata ka e-kirjaga, seega lõpetuseks lõik häirekeskuse kodulehelt. *
Keskkonnainfo telefoni lühinumber 1313 või pikk lauatelefoni number 633 1313 töötavad üle riigi ja ööpäev läbi. Helistades tuleb kõne eest tasuda vastavalt teenuse operaatori hinnakirjale. Lühinumbrile helistades tuleb tasuda ka kõne ooteaja eest, pikale numbrile helistamisel ooteaja eest tasuma ei pea. 1313 e-posti aadress on 1313@112.ee.
*
Määrake juhtumi juures oma asukoht, õpetage seda ka tuttavatele ja sõpradele, kes palju ringi sõidavad. Lõpuks soovitage jätta hukkunud metskits või siga teepervele ja korjust autole mitte tõsta. Põdraga ilmselt keegi ise mässama ei hakka.