Küttimise mõju

- TEADUS Küttimise mõju

Eesti Jahimees palus uuringu autoritelt kommentaari, milline on küttimise mõju väikekiskjate arvukuse reguleerimisel ja maaspesitsevate lindude kaitsel. FOTO SHUTTERSTOCK

Uuringud kinnitavad, et kisklussurve rannaniitude linnustikule on väga suur. See uuring on väga põhjalik, kuid jahimehi huvitavad kindlasti selle järeldused. Soovitustest tuleb välja, et väikekiskjate arvukuse piiramine ei ole tulevikku vaadates parim lahendus. Ometi on teada, et rebaste küttimine väikesaartelt pärast jääminekut päästab kevadel sadu linnupesi rüüstamisest. Näiteks Soomes teevad ornitoloogid ja looduskaitsjad jahimeestega tihedat koostööd, sest on leidnud kinnitust, et väikekiskjate küttimine on veelindude kaitsmisel tõhus vahend.

Rannaniitude ala laiendamine ja huntide arvukuse suurendamine on väga pikaajaline ja kindlasti ka suuri ressursse nõudev protsess. Kas pole lisaks nendele meetmetele väikekiskjate arvukuse reguleerimine küttimise teel kiirem ja efektiivsem võimalus päästa maaspesitsevaid linde, kui sellega tegeleda regulaarselt ja just nimelt koostöös ornitoloogide ning teadlastega?

MILLISED ON MAASPESITSEVATE LINDUDE KAITSMISE VÕIMALUSED?

VASTAVAD URMAS SAARMA JA HARRI VALDMANN

Maaspesitsevate lindude kaitseks väikekiskjate eest on mitu võimalust, toome siin välja kolm peamist.

Esiteks, rannaniitude ala suurendamine, eriti piirkondades, kus pesitsevad ohustatud liigid.

Teiseks, tingimuste loomine väikekiskjate arvukuse tõhusaks looduslikuks regulatsiooniks.

Kolmandaks, väikekiskjate arvukuse reguleerimine inimese tegevuse tulemusena.

Kaks esimest on looduslikud meetodid ja kolmas tehislik. Samuti on võimalik kombineerida kõiki kolme varianti. Milline variant või kombinatsioon on kõige sobivam, see on küsimuste küsimus, millele ühest vastust praegu pole.

Looduslikud variandid oleksid kaugemat tulevikku silmas pidades kõige odavamad ja nende mõju pikaajaline. Teise variandi korral oleks üks võimalus suurendada hundi arvukust nii palju, et see hoiaks väikekiskjate mõju maaspesitsevatele lindudele kontrolli all. Tippkiskjate mõju väikekiskjate ja sõraliste arvukusele ning seega tähtsus ökosüsteemi funktsioneerimisele on ammu teada. Hundid aitavad ka meil maaspesitsevatele lindudele ohtlikke väikekiskjaid kontrolli all hoida, seda näitasime äsja avaldatud hundi toitumist käsitlevas teadusuuringus (Valdmann ja Saarma, 2020).

Kolmas variant ehk väikekiskjate intensiivne küttimine lindude pesitsusalal ja -ajal annaks kahtlemata kiiremaid tulemusi, sest rannaniitude laiendamine ja hundi arvukuse suurenemine, nii et nad hakkavad väikekiskjatele soovitud mõju avaldama, võtab märksa kauem aega. Kui korraldada küttimisaktsioon vaid korra, siis on selle mõju lühiajaline, kestes ehk paar aastat, kuni saabuvad järgmised väikekiskjad. Pidevat küttimist aga on vaja eraldi regulaarselt organiseerida ja ilmselt ka tasustada. Samuti eeldab see kohalike jahimeeste huvi väikekiskjate küttimise vastu.

Huntide arvukuse suurendamisega kaasneb hulk probleeme, mis meile kõigile on hästi teada. Eelkõige võib suureneda oht lammastele. Seetõttu peab huntide arvukust suurendama kindlasti kontrollitult ja sellega peab kaasnema põhjalik analüüs. Ent vaatamata võimalikele ohtudele, on kaugemat tulevikku silmas pidades alati parim lahendus luua loodusliku regulatsiooni tingimused, kui inimene ei sekku või on sekkumine minimaalne. See on ka maksumaksjale kõige odavam. Hundi arvukuse kontrollitud suurendamine Matsalu aladel ja ka mujal, kus väikekiskjad ohustavad kaitsealuseid linde, võib olla lambakasvatajatele hoopis kasulik. Summaarne kisklussurve lammastele võib väheneda, sest hunt hoiaks vaos šaakalit, kes samuti ohustab lambaid. Lammaste kaitseks tuleks senisest enam rajada tarasid ja kasutada karjakoeri.

Praegu näib, et kõige kiirema ja kestvama tulemuse saamiseks on rannalindude kaitseks võimalik rakendada vajaduse korral nii küttimist kui ka hundi kui loodusliku reguleerija arvukuse suurendamist mõistlikes piirides. Ühtlasi tuleb suurendada rannaniitude alasid ning nende sidusust.

KASUTATUD KIRJANDUS

Valdmann, H.; Saarma, U. 2020. Winter diet of wolf (Canis lupus) after the outbreak of African swine fever and under the severely reduced densities of wild boar (Sus scrofa). Hystrix, the Italian Journal of Mammalogy. https://doi.org/10.4404/hystrix-00298-2020