4 minute read
Abi Zeider – teist korda 100
- Sündmus Abi Zeider – teist korda 100!
Advertisement
Vana juut Abe peab seal kuskil pillimeeste parematel jahimaadel peenikest naeru: juba teist korda artikkel jahimeeste ajakirjas, ühe ja sama juubeli puhul.
TEKST ERKI AAVIK FOTOD ANDRA HAMBURG,
GRETE KONDRATJEV, JAANUS VAIKSOO
Jah, Abe, nagu me – kolleegid ja jahisõbrad – teda hüüdsime, oli artistina nii kui nii suurepärane ja (jahi)sõbrana küll tagasihoidlik, kuid kindlasti markantne ja meeldejääv. Nii ka seekord.
Põhjuseid praeguseks kirjatükiks on kaks. Esiteks muidugi Abi Zeideri hästi õnnestunud mälestuspäev 30. augustil tema 100. sünniaastapäeva puhul. Abi Zeideri tütar Everi Vähi, taustal isa kütitud põdratrofee EJS-i õppeklassi seinal.
Teiseks eelmises ajakirjas ilmunud artiklisse kirjutatud eksitav viga. Aga – asjadest järjekorras, tagantpoolt ettepoole.
Eesti Jahimeeste Seltsi maja trepimarsi seina Kadriorus ehtisid hea hulga aastaid Abe kütitud ja EJS-ile kingitud ilusad põdrasarved. Mõni aeg tagasi olid need vahetatud ühtede teiste, vägevate hirvesarvede vastu. Küsisin jahiseltsis, kuhu Abe kingitud sarved said. Sain vastuseks, et Abe sugulased viisid ära.
Võtsin teadmiseks ja – mis seal ikka! Ilus mälestus ju armsast inimesest. Panin ka aastapäeva artiklisse kirja ega andnud endale aru, et kellegi jaoks võib see kõlada vägagi ärritavalt … sest – see pole tõsi! Tõepoolest, Abe kütitud ja Eesti Jahimeeste Seltsile kingitud sarved on siiani alles ja nüüd seltsi maja suures saalis kenasti seinal. Nagu juuresolevalt fotolt ka näha, koos Abe tütre kunstnik Everi Vähiga.
Kontsertaktus Pühapäeval, 30. augustil, päev enne Abe 100. sünniaastapäeva peeti maestrot meeles eelkõige tema harrastuse vahendusel, kuid peamiselt siiski
Jahimehed ja -muusikud Metsakalmistul Abi Zeideri haual.
Trompetist Jaak Oserov – Abi Zeideri mantlipärija Eesti Raadio estraadiorkestris.
Kohtumisi Abega meenutavad muusikud ja helirežissöörid Jaak Elling ning Tiit Varts.
Abi Zeideri mälestuspäeva kontserti olid tulnud kuulama paljud muusiku sõbrad, kolleegid ja jahikaaslased.
Esineb politsei- ja piirivalveorkester, dirigent Riivo Jõgi, solist Jaak Oserov.
musitseerides ja rohkem muusikast kõneldes. Selle päeva peakorraldaja, trompetist Andres Peetson on Eesti Jahimeeste Seltsis aastaid juhendanud jahisarvehuvilisi, keda aasta-aastalt muudkui lisandub, igas eas ning ametile ja sünnipärale vaatamata. Mõistagi oli selle päeva jahisarvekursus pidulik ja Abi Zeideri harrastuslikule loomingule keskendunud. Kõik soovijad said õpitoas sarvepuhumist proovida. Siis käidi kampas Metsakalmistul Abele tema puhkepaigas austust avaldamas.
Kesk-Euroopas, Alpides, Tiroolis, valdavalt saksakeelsetel aladel on jahikunst ja -kultuur läbi sajandite olnud püsivalt väga kõrgel tasemel ning jahisarv on olnud jahi ja jahindusliku tegevuse lahutamatu osa. Iga jahipidamise praktilise nähtuse ja traditsiooni või kultuuriga kaasneva sündmusega kaasneb oma kindel sarvesignaal, enamasti mängitud ansambliga, mitmehäälselt, klassikalises (fuuga)seades. Nõukogude okupatsiooni „viljastavates tingimustes“ (nagu Abe seda levinud irooniat eriti maheda häälega öelda armastas) oli selline ebamugav „igand“ peaaegu unustusse vajunud.
Paljud väga head instrumentalistid on erioskustele tuginedes mõne oma pillile sobiva, sageli just virtuoosse pala loonud. Abe aga lõi terve nähtuse, koolkonna: kirjutas hulga Eesti oma jahisignaale. Need on hea maitsega loodud, meeldejäävad ja kus vähegi võimalik, seal ka vürtsiks mõni tuntud rahvalaulu
või rahvaliku laulu motiiv sees. Seega on kogu tänane, rõõmustavalt aktiivne jahisarveline tegevus laotud Abe valatud vundamendile.
Andres Peetson oli meie EJS-i armsasse aeda kohale korraldanud Kadrioru mõõdu ja ajalooga sobiva suursuguse kontsert-aktuse. Selle avas EJS-i jahisarveansambel, jätkas Põltsamaa jahisarveansambel, kes samuti Abi Zeideri signaale esitas, ning kelle juhtpuhuja siis Abe türele Everile kena koostöö mälestuseks oma ansambli plaadi üle andis.
Ja – aina vägevamaks! Suvelaval astus üles politsei- ja piirivalveorkester Riivo Jõgi lahkel juhatusel, solistiks omal ajal Eesti Raadio estraadiorkestris Abe pensioneerumise järel tema kohale asunud Jaak Oserov. Korralik eesti inimene instrumentaalmuusikat ju suurt millekski ei pea, sestap oli ametis ka laulja Uku Suviste.
Suur anne ja väsimatu töö Abet kui kolleegi ja muusikut meenutasid oma ala korüfeed, saksofonist ja legendaarne helirežissöör Tiit Varts ning endine trompetist ja kauaaegne teleoperaator Henn Valk ehk, nagu kolleegid teda siiani kutsuvad, Valgu Kusti. Õnneks leidub alati veel mõni entusiast. Kontserdi vahepaladeks olid pakutud väikesed montaažid Abe eluajal tehtud intervjuudest, nõnda on ka kogu kontserdi üles võtnud ja kokku monteerinud veel üks oma ala suurepärane asjatundja Jaak Elling. Loodetavasti leidub võimalus seda salvestust EJS-i kodulehe vahendusel ka kuulatavaadata.
Veel üks asi vajab „äraõiendamist“. Nii artiklitest kui ka intervjuudest võib jääda mulje, et Abe – ja üldse pillimehed – on toredad naljamehed ja muhedad kaaslased. Abe mälestuskontserdile Kullamaalt kohale sõitnud, Abega sama tippklassi trompetist, dirigent ja muusikavedur Loit Lepalaan rõhutas just seda, et kõige muu juures oli Abe muusikalise ja isikliku sära eeldus suur-suur, pidev ja väsimatu töö. Just nagu ikka iga õnnestumise puhul ja – andele toiduks.
Kokkuvõtteks siis: meie jahisarvekultuuri vanaisa Abi Zeideri 100. sünniaastapäeva peeti kohase väärikuse ja rohkete muusikaliste nüanssidega. Sarvepuhujaid jätkub meil samuti, jätkuks aga metsahõngulist õhku, mida läbi jahisarve puhuda!
