20 minute read
Uue juhatuse esimene koosolek
Ida-Viru jahiseltsi juhatuse esimees ja tegevjuht Marko Vinni tutvustas Virumaa jahimeeste tegemisi.
EJS-i uue juhatuse esimene korraline koosolek toimus 24. septembril. Koguneti peamajas Tallinnas ja päevakorras oli kümme sisulist küsimust.
Advertisement
TEKST ja FOTO EJS K oosolekut juhatas president Margus Puust ja 20 juhatuse liikmest oli kohal 14. Pärast päevakorra kinnitamist õnnitles Margus Puust sünnipäevalapsi ja uusi juhatuse liikmeid.
SAK Esimese küsimusena oli päevakorras info sigade Aafrika katkust (SAK). Ülevaate andsid Margus Puust ja Tiit Tammsaar. Raplamaal leiti taas SAK-i viirus. EJS korraldas kohe koos veterinaar- ja toiduametiga (VTA) erakorralise ümarlaua. Jahimeestel tuleb olla endiselt tähelepanelik, hoida metssigade arvukus tasemel üks isend 1000 ha kohta ja täita täpselt bioohutuse nõudeid. Juhatus otsustas, et enne ajujahti kirjutatakse seltside esimeestele ja palutakse pöörata metssigade küttimisele erilist tähelepanu.
Ida-Viru jahiselts Ida-Viru jahiseltsi ja selle tegemisi tutvustas juhatuse esimees ning tegevjuht Marko Vinni. Suvel korraldati Virumaa jahimeeste kokkutulek, mis õnnestus hästi. Tööd tuleb teha kahe eri keelt kõneleva kogukonnaga, mis määrab ka töö eripära. Marko Vinni sõnul arenevad asjad hästi ja kui olukord lubab, kuulutatakse jahirahu välja Ida-Virumaal ning kui saab, korraldatakse seal ka Eesti jahimeeste kokkutulek 2022. aastal. Juhatus arutas võimalust saada piirkonnale lisarahastust integratsiooniprojektidega.
Helisummuti kasutamine Helisummuti kasutamist selgitas Margus Puust. Relvaseaduse § 201 (tulirelva osad) sätestab, et helisummuti on tulirelvaga
tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade. Seda on tulirelvale lubatud kinnitada ja kasutada jahipidamisel või lasketiirus või laskepaigas. Vastavalt siseministeeriumi selgitusele võib helisummuti tulirelvale kinnitada jahiseaduses sätestatud jahipidamise ajal ning see ei tohi olla relvale kinnitatud relva hoiustamisel ega ka relva edasitoimetamisel.
Juhatuse liikmed otsustasid pöörduda kirjalikult siseministri poole, et see kord vaadataks üle. Helisummuti peale- ja mahakruttimine iga kord võib kahjustada relva ja olla sellest tulenevalt ohtlik. Olemas on ka jahirelvi, millele on helisummuti juba tehases külge ehitatud.
Teenetemärk Kobras Arutati EJS-i tunnustusavalduste korda. Sel teemal kõneles tegevjuht Tõnis Korts. Uuendusena lisati teenetemärgi Kobras statuut. Selle teenetemärgiga autasustatakse jahimeest, kellel on jahimehestaaži vähemalt kümme aastat või teist isikut, kellel on märkimisväärseid tulemusi kohaliku seltsi, maakonna või piirkonna jahindusse panustamisel. Teenetemärk Kobras on hõbedast rinnamärk, mille läbimõõt on 22 mm ja see kujutab reljeefset kobrast. Teenetemärke Kobras antakse aastas kuni 30 isikule.
Koroona mõju Tegevjuht Tõnis Korts tegi 2020. aasta esimese poolaasta eelarve täitmise ülevaate. Tema sõnul on laekumised prognoositust väiksemad, sest koroona on ka jahimehi märkimisväärselt mõjutanud. Nii näiteks on väga väike jahikülaliste hulk ja sellest tulenevalt ka välismaalaste jahitunnistuste väljastamine. Tegevjuht kinnitas, et seetõttu jälgitakse seltsi kulusid tähelepanelikult ja tehakse ainult hädavajalikke kulutusi.
Jahiäpp Lühivaate tehtud töödest jahiäpi arendamisel tegi projektijuht Karri Urban. Suur osa on valmis ja äpi katsetamine algab oktoobris. Katsetamise ajal saab teha praktikast tulenevaid muudatusi. Margus Puust allkirjastas arendajaga lepingu.
Küttimisarvud Ülevaate ja kokkuvõtte maakondlike jahindusnõukogude kokkulepetest tegi Priit Vahtramäe. Hirvi soovitas keskkonnaagentuur (Kaur) küttida
3070, jahindusnõukogud otsustasid küttida 2495 isendit. Jahimehed soovisid küttida 5052 põtra. Kaur soovitas 4300 ja jahindusnõukogud leppisid kokku 4645 looma küttimises. Seega on tekkinud huvitav olukord: jahimeeste soov oli suurem kui ulukiseirajate ettepanek. Metskitse küttimise kokkulepped on veel sõlmimata kolmes maakonnas: Harju-, Järva- ja Põlvamaal. Vahtramäe prognoosis, et hooajal kütitakse umbes 28 000 metskitse.
Metssigu soovitas Kaur küttida 7800 isendit, jahindusnõukogude otsused moodustavad kokku 6340 looma.
Muud küsimused
Jahinduslike maakasutuslepingute sõlmimiseks maaomanike leidmisel kõneles Endrik Raun. Kohalikele seltsidele valmistab muret nende maaomanike leidmine, kes pole endast märku andnud, et leping sõlmida. Kinnistu omaniku kontaktandmeid on raske leida. Ühest lahendust siin pole. Isikuandmete kaitse on muutnud andmete kättesaamise raskeks.
Jahimehe isiku tuvastamise probleemist jahil rääkis Tiit Tammsaar. Tema kogemuse põhjal ei tunnistata isiku kindlakstegemisel enam autojuhiluba, vaid ainult ID-kaarti. Juhatuse liikmed arutasid ja otsustasid, et saadavad kirjaliku järelepärimise PPA-le. Vastusest informeeritakse kogu organisatsiooni.
Järgmine juhatuse koosolek toimub 20. oktoobril Ida-Virumaal.
JAHIVARUSTUS INTERNETIPOOD
Rajakaamerad on muutunud asendamatuteks abilisteks ulukite jälgimisel, maakodu või suvila valvamisel, metsatehnika turvamisel jne.Pakume kvaliteetseid ja usaldusväärseid kaameraid ning nende tarvikuid, samuti saab meilt abi ja nõu nende seadistamisel. Kõik kaamerad teevad liikumisanduri käivitudes päeval värvilisi, öösel infrapuna-LED-ide valgel mustvalgeid fotosid või videoid. Andmeid saatvad kaamerad on telefoni teel kaugjuhitavad. Burrel S12 H+SMS salvestab fotod või videod ning saadab fotod e-posti aadressile. Burrel S12 HD+SMS Pro töötab kiires 4G-võrgus ja lähetab fotosid ja videoid. Dörr Snapshot Cloud 4G salvestab fotod ja videod ning saadab fotod andmepilve, kust neid saab mugavalt telefoniäpi abil vaadata. Reolink Go sobib eeskätt valvamiseks. See on sisseehitatud laetava akuga ja töötab 4G-võrgus. Salvestisi saab vaadata meili või telefoniäpi vahendusel. Dörr Limited Black 5.0 on soodne mustade LED-idega kaamera. See salvestab mälukaardile fotod ja videod, mida saab hiljem pärast arvutiga ühendamist vaadata.
REOLINK GO 4G 25900
BURREL S12 HD + SMS 19900
BURREL S12 HD + SMS PRO 4G 24900
DÖRR SP-1500 päikesepaneel Sisemise 1500 mAh akuga 12 V aku Dörr Cloudi kaamerale. 6990
DÖRR SNAPSHOT CLOUD 4G 31900
DÖRR LIMITED BLACK 5,0 S 7990
- uudised Viirust kandev metssiga Raplamaal
Veterinaar- ja toidulaboratoorium tuvastas 28. augustil vanemal kui kaheaastasel emisel sigade Aafrika katku (SAK) viiruse. Tegemist oli ilmselt autolt löögi saanud ja selle tagajärjel surnud metsseaga.
SAK-i viirusega metssiga leiti Raplamaalt Rapla vallast Toomja küla lähistelt, mis on Kaiu jahindusklubi ala. Surnud emis oli heas toitumuses, siseorganites haigusele viitavaid tunnuseid ei täheldatud. Jahimeeste sõnul oli emis liikunud ilmselt üksinda, karja ei märgatud. Jahimeeste hinnangul on selles piirkonnas viimasel ajal olnud vähe metssigu, kuid nüüd on neid juurde tulnud. „Tuleb tõdeda, et loodusjõudude vastu me ei saa. Oleme endiselt looduse meelevallas ja peame sellega arvestama. Koht polegi oluline, kus SAK pead tõstab. See võib juhtuda kus tahes. Meie ülesanne on aktiivselt metssigu küttida, hukkunud korjuste leidmisel aktiivselt tegutseda ning olukorda jälgida,“ selgitas Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse ja Kaiu jahindusklubi liige Tiit Tammsaar. „Jahimeestele on see väga halb uudis, lootsime väga, et varsti saame metsad katkuvabaks ja pöörduda tagasi normaalse elu juurde. See juhtum tähendab, et peame ikka hoidma metssigade arvukuse väikse ja jälgima bioohutuse nõudeid, nagu oleme teinud viimastel aastatel,“ sõnas EJS-i president Margus Puust. „Tundub, et SAK on väga sitke vaenlane. Ta on nagu mitme peaga
lohe: raiud ühe pea maha ja uued kasvavad asemele. Aga võitleme edasi, muid valikuid pole. Anname endast parima, loodame seda ka teistelt. Siiani on koostöö nii riigiga kui ka seakasvatajatega väga hästi sujunud, kindlasti jätkub see ka edaspidi. Vaja on aga, et kogu ühiskond mõistaks seda sarnaselt koroonaviirusega ja käituks vastutustundlikult. Ainult nii saadab meid edu,“ kommenteeris EJS-i tegevjuht Tõnis Korts.
Praegu ei ole nakkusallikas teada, võib vaid oletada. Viiruspositiivne leid viitab sellele, et viirus on keskkonnas või ringleb metssigade populatsioonis. Viimane viiruspositiivne metssea leid Rapla vallas oli 2018. aasta veebruaris. Eestis tuvastati viirus viimati 2019. aasta 6. veebruaril Läänemaal Haeska küla kandis.
Möödunud 2019/2020. jahiaastal lubati küttida 5170 metssiga, kütiti 4584 isendit. Sellel jahihooajal on lubatud küttida kolmandiku võrra rohkem: 7800 metssiga.
Olukorda arvestades palub veterinaar- ja toiduamet (VTA) jahimeestel metsas ringi liikudes pöörata eriti suurt tähelepanu surnud metssigadele. Nende testimine annab rohkem teavet selle kohta, kui ulatuslikult võib viirus olla levinud. Kui leitakse surnud metssiga, palutakse sellest kohe teavitada veterinaar- ja toiduameti regiooni maakondlikku keskust.
Samuti tuletab VTA meelde, et bioturvalisus on jahil väga tähtis. Metsast tulles tuleb puhastada ja pesta, desinfitseerida ning vahetada jalanõud ja rõivad; puhastada ja pesta, desinfitseerida jahil kasutatud veo- ja töövahendid. Korjus tuleb transportida selleks ettenähtud erikonteinerisse ja veo käigus järgida bioturvalisuse nõudeid. Kõik need nõuded aitavad ennetada ja vältida SAK-i levitamist.
Veterinaar- ja toiduamet tänab Eesti Jahimeeste Seltsi ning kõiki jahimehi väga hea koostöö ja panuse eest SAK-i ennetamisel ning tõrjel.
EJS tänab nii maaeluministeeriumi, VTA-d kui ka VTL-i hea koostöö eest. Võitleme koos edasi!
Foto: Flickr
SAADA VIDEO ULUKITEST TEEL!
Ulukite kokkupõrgete vähendamiseks on EJS alustanud ulukitõkke-reflektorite paigaldamise projekti.
Selle tarbeks otsime pardakaamera videoid, kus on näha ulukeid teele jooksmas või kus toimub kokkupõrge. Videoid ootame aadressil andra@ejs.ee.
Erakorraline SAK-i koosolek Kaius
Karitse jahispordi- ja puhkekeskuses toimus 9. septembril erakorraline koosolek sigade Aafrika katku küsimuses.
Koosolekul osalesid Kadri Kaugrand ja Enno Piisang maaeluministeeriumist, Hele-Mai Sammel, Anne-Ly Veetamm, Harles Kaup ja Maarja Kristian veterinaar- ja toiduametist, Tõnis Korts, Margus Puust, Tiit Tammsaar ja Andra Hamburg Eesti Jahimeeste Seltsist ning Heiti Arro Kaiu jahindusklubist. Olukorrast andsid ülevaate Tiit Tammsaar ja Heiti Arro. Kohalikud jahimehed suhtuvad juhtunusse äärmiselt tähelepanekulikult ja metssigade aktiivne küttimine jätkub. Siiani on tuvastatud kahel metsseal (emisel ja põrsal) SAK-i viirus. VTA poolt tegi ettekande Maarja Kristian, kes rääkis viimaste aastate olukorrast Eestis. Viimane SAK-i leid Raplamaal oli 2019. aasta veebruaris. Maarja Kristiani sõnul oli septembris tuvastatud SAK-i viirusesse nakatanud emis ka antikeha-positiivne. Pole teada, kust emis nakkuse sai, seega tuleb antikeha-positiivseid endiselt käsitleda nakkusohtlikena. Raplamaal oli 2019. aastal neli antikeha-positiivset katkujuhtumit ja sel aastal on tuvastatud juba kolm juhtumit. Farmides tuvastati seakatk viimati 2017. aasta septembris. Ühiselt nõustuti järgmistes punktides. » Aktiivse katkuviiruse leidmisesse Raplamaal tuleb suhtuda äärmiselt tähelepanelikult. » Esmane eesmärk on kolle lokaliseerida ja teha kõik, et selle levikut takistada. Lokaliseerimine tähendab jahimeestele kõigi metssigade küttimist, samuti võimalike hukkunud loomade leidmist ja utiliseerimist. » Äärmiselt täpselt tuleb endiselt täita bioohutuse nõudeid nii metsas kui ka farmides. » Teavitada kogukonda, seenelisi-marjulisi, et inimesed teataksid leitud hukkunud metssigadest viivitamata veterinaarteenistustele. » Antikeha-positiivsed loomad on ohtlikud ja neid tuleb käsitleda kui haigeid. » Endiselt täita eesmärki: hooaja lõpuks mitte rohkem kui üks metssiga 1000 ha kohta. » Üle vaadata kommunikatsioon ja koostada SAK-i kommunikatsiooni plaan.
SAKi koosolekul osalejad, vasakult: Hele-Mai Sammel, Anne-Ly Veetamm, Andra Hamburg, Harles Kaup, Kadri Kaugrand, Enno Piisang, Margus Puust, Tiit Tammsaar, Heiti Arro ja Maarja Kristjan. Foto: EJS
Foto: Priit Vahtramäe Liiklusõnnetuses vigastatud mäger raviti terveks
Loomaarstid ravisid terveks Viljandimaalt leitud, autolt löögi saanud emase mägra, kes viidi tagasi mägralinnakusse.
Kolga-Jaani elanik Aavo märkas 14. juulil kodu poole sõites tee ääres vigastatud mäkra, kellel nähtavaid vigastusi ning luumurde polnud. See andis lootust loom päästa. Aavo tunneb hästi jahimehi ja teadis, et jahimehed tegelevad õnnetusse sattunud loomadega. Ta võttiski kõne neile. Tegemist oli Lembitu jahiseltsi jahipiirkonnaga, seega võeti ühendust Priit Vahtramäega. „Leidsin ta elusana, aga täiesti kontaktivõimetuna tee äärest, kus ta oli juba tõenäoliselt paar tundi lebanud,“ selgitas Priit Vahtramäe. Jahimees võttis looma sülle ja riide sees tõstis kaubikusse. Numbrile 1414 helistades selgus, et on juba liiga hilja, sest nemad lõpetavad töö kell 20 ja alustavad uuesti kell 10 hommikul. Mäger oli vaja päästa, sest imetamisele viitavate rindade järgi olid urgudes ootamas pojad.
Loomaabistajatega õnnestus jahimehel ühendust saada lõuna paiku. Jahimehed toimetasid vigastatud mägra Piia Vilu väikeloomakliinikusse Viljandisse, kus loomale tehti kompuuteruuring, röntgenipilt ja ultraheli. Kõik uuringud andsid lootust, sest looma luud ja selgroog olid terved, kõrvalekaldeid ei leitud ka kõhuõõnest. Seejärel võeti ühendust loomaabistaja Heiki Valneriga, kes lubas looma üle võtta ja toimetada mägra Tallinna loomakliinikusse karantiini ning taastumisele. Tänu loomaarstide hoolitsusele toibus loom raskest seisundist ja paranes kiiresti. Mäger oli juba 20. juuliks täis elujõudu ja see võimaldas ta uuesti metsa viia. Koos Priit Vahtramäe ja Heiki Valneriga toimetati mäger tema kodusesse mägralinnakusse, kus tõenäoliselt asusid pojad. Pojad olid ilmselt juba kolme-neljakuused ja piisavalt suured, et mõni päev emata hakkama saada.
Eesti Jahimeeste Selts avaldab kõigile asjaosalistele tänu mägra elu päästmise eest. Palume kõiki autojuhte olla videvikutundidel ja pimedas liigeldes äärmiselt ettevaatlikud ning valida sobiv sõidukiirus. See aitab säästa nii inimeste kui ka loomade elusid. Vaata videot QR-i kaudu.
EJS TUTVUSTAS JAHINDUSE INFOSÜSTEEME
Keskkonnainspektsiooni töötajatele toimus 26. augustil jahinduse infosüsteemide Metsis ja Jahis veebikoolitus. Koolitaja oli EJS-i infosüsteemide koordinaator Karri Urban.
10.00–11.30 Ulukite anatoomia, füsioloogia ja käitumine / ESTA NAHKUR, PhD 11.30–12.15 lõunapaus 12.15-13.45 Ulukite viirushaigused / JULIA JEREMEJEVA, PhD 13.45–14.00 paus 14.00–15.30 Patoloogilised muutused looduslikes ulukites: elundite degeneratsioon, vereringehäiretest põhjustatud patoloogiad, kelmete haigused, seedetrakti patoloogia, hingamiselundite patoloogia, lihaste patoloogia, bakteriaalsete ja viiruslike ning parasitaarsete haiguste korrale esinevad patoloogilised muutused, patoloogilise materjali võtmine laboratoorseteks uuringuteks / TÕNU JÄRVEOTS, mag (vet-med) 15.30–15.45 paus 15.45–16.30 Patoloogilise anatoomia muuseumi külastus (Eesti maaülikool, Tartu, Kreutzwaldi 62) / TÕNU JÄRVEOTS, mag (vet-med)
11. detsember
9.15–10.45 Ulukite parasiidid ja parasitaarhaigused / TOIVO JARVIS, emeriitprofessor 10.45–11.00 paus 11.00–12.30 Jahiohutus / TÕNIS KORTS, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht 12.30–13.00 paus 13.00–14.30 Looduslike ulukite liha turuleviimist reguleerivad looma- ja rahvatervist ning sanitaartingimusi käsitlevad õigusnormid. Hügieenireeglid. Ulukite lihaga ülekanduvad toidupatogeenid / MATI ROASTO, professor, dr (vet-med) 14.30–14.40 paus 14.40–15.25 Test kogu kursuse teemade kohta / MATI ROASTO, professor, dr (vet-med) Osalemissoovi korral palutakse registreeruda QR-i kaudu. Koolitus on tasuline: 140 eurot. Kohtade arv on piiratud. Koolituse korraldab Eesti maaülikooli avatud ülikool. Foto: Männiku jahilasketiir
Koolitusel käsitleti 10. augustil toimunud üleminekut KLIS2-lt Metsise infosüsteemile. Teiseks käsitleti Jahise kaudu dokumentide kehtivuse ja olemasolu kontrollimist. Veel tutvustati EJS-i plaane infosüsteemide arendamisel. Üks eesmärke on tulevikus menetleda suurulukilube peale paberi
Sanitaar- ja hügieenikoolitus jahimeestele
Järgmine sanitaar- ja hügieenikoolitus jahimeestele on kavandatud 10.‒11. detsembril 2020. Kui olud vähegi lubavad, toimub koolitus auditoorselt Tartus maaülikoolis Kreutzwaldi 56/1.
KAVA
10. detsember
ka elektroonselt.
JAHIULUKITE KÄITLEMISKOHA INVESTEERINGUTOETUS
Jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetuse taotlusvoorus esitati 173 avaldust kogusummas üle kahe miljoni euro.
PRIA arengutoetuste osakonna menetlusbüroo juhtivspetsialist Bella Štenovi sõnul esitati taotlusi aktiivselt ja kokku tuli päris korralik summa. „PRIA on tegelenud aktiivselt hindamisega, osale taotlejatele on saadetud ka järelpärimisi, põhiliselt puudutavad need koostöölepingut. Mida operatiivsemalt saadavad taotlejad PRIA järelpärimistele vastused, seda kiiremini saab hakata ka otsuseid langetama. See ei puudata ainult hindamisetappi, mis praegu veel käib, vaid ka toetustaotluste analüüsi etappi, kus hakatakse kontrollima taotleja, taotluse ja investeeringuobjekti määruse vastavust nõuetele,“ selgitab Štenov.
Jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ alaliik. Sellega toetatakse kütitud ulukite käitlemiseks jahipiirkondadesse nõuetekohaste käitlemiskohtade väljaehitamist, et kütitud uluki käitlemisel oleks tagatud hügieenitingimused, bioohutus ja turvalisus.
Programmperioodiks 2014–2020 planeeritud eelarve on kaks miljonit eurot.
PRIA langetab taotluse osalise või täieliku rahuldamise või
taotluse rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt 3. detsembriks.
MÄNNIKU LASKETIIR KUTSUB JAHISELTSE KORRALDAMA LASKEPÄEVI!
Võimalik lasta haavlit ja jooksvat siga. Samuti saab korraldada laskekatseid.
Võimalus tellida ka toitlustus, öömaja ja saun.
Lisateave Olavi Kaarli, 644 2211, info@tiir.ee, www.tiir.ee.
- uudised Uuel Tartu maanteel on tihe põdraliiklus
Augusti keskpaigas avatud uuel Kose–Võõbu teelõigul võib tihti kohata metsloomi, kellest annavad sõidukijuhtidele märku muutteabega liiklusmärgid.
Paraku on olnud juba juhtumeid, kui vaatamata hoiatustele ja piirangutele ei alanda sõidukijuhid piisavalt kiirust isegi siis, kui põdrad on jõudnud juba sõidutee äärde ning alustamas tee ületamist. „Kui hoiatus- ja kiiruspiirangumärgid on süttinud, palume liiklejatel olla loomade ületusalade lähedal eriti tähelepanelikud. See tähendab, et mõistlik on alandada sõidukiirust ning vajadusel peatuda ja lülitada sisse ohutuled,“ ütleb maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse juhataja Siim Vaikmaa.
Kose–Võõbu neljarajalisele teelõigule rajati peale ökoduktide ka kolm metsloomade teeületusala, kuhu on paigaldatud uudne automaatne loomatuvastussüsteem, mis tuvastab suuri metsloomi, nagu põder, karu, metskits, metssiga, kelle kohta antakse ka hoiatus. Väiksemaid loomi (rebane, kährik jt) hoiatussüsteem ei tuvasta. Teeületusaladel on 300 meetri ulatuses katkestatud ulukitara ja tee teljele on keskpiirde asemel rajatud kummipostid ning põristid. Aladele lähenemisest annavad märku teekattele maalitud põdrakujutised.
Kümme radarit jälgivad teeäärt tuvastusalal. Kui radar registreerib looma, siis saadab see signaali muutteabega märkidele, kus süttib metslooma hoiatusmärk ja lubatud sõidukiirust alandatakse astmeliselt 70 kilomeetrini tunnis. Looma lahkudes tuvastusalalt hoiatusmärgid ja kiiruspiirangumärgid kustuvad.
Praegu on süsteem veel seadistamisel ja hoiatus võib viibida, seetõttu on kiirus enne metsloomade ületuskohti alandatud 90 kilomeetrini tunnis. „Tähelepanelik tasub neil aladel olla ka siis, kui muutteabega märgid on pimedad. Tegemist on tehniliselt keerulise arendusjärgus süsteemiga, mis ei pruugi veel päris täielikult iga kord toimida,“ rõhutab Vaikmaa.
Süsteemiga on ühendatud termokaamera, mille salvestiselt saab kindlaks teha ulukiliigi. Esimese kuu kogemus on näidanud, et metsi läbival uuel teelõigul satuvad metsloomad teele ka pärast selle avamist liiklusele. Peaaegu iga päev ületavad teed põdrad, samuti on nähtud metskitsi, metssigu, palju väiksemaid loomi ja isegi karu. Enamasti ületavad loomad teed hämaras ja pimedas, kui liiklust on vähe, aga nähtavus halb.
EJS OSALES KOGU PERE METSAPÄEVAL Mustamäel Männi pargis toimus 15. augustil kogu pere metsapäev.
Juuli viimasel päeval avati pidulikult Järvamaal Jalametsa külas jahilasketiir.
Lasketiiru idee üks eestvedajaid Mati Hõbemägi rääkis avakõnes, kuidas mõte sündis ja milliseid raskusi tuli ületada. Ta meenutas Järvamaalt pärit tuntud laskurit August Liivikut (1903‒1942), kes oli 12-kordne maailmameister ja tõi kaks korda koos meeskonnaga koju Argentiina karika. Just August Liiviku 100. sünniaastal tekkis Mati Hõbemäel, Tarmo Kõutsil ning Benno Leesikul idee rajada Järvamaale lasketiir. See on kui ausammas kuulsale laskurile ja annab võimaluse noortele käia sama kuulsusrikast teed.
Avamisele oli tulnud palju külalisi. Tervitusi tõid riigikogu esimees Henn Põlluaas ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem. Õnnitlejate hulgas olid omavalitsusjuhid, riigikogu saadik Kalle Grünthal ja viitseadmiral Tarmo Kõuts. EJS-i tervitused ütles tegevjuht Tõnis Korts.
Pärast avamist tutvuti uue lasketiiruga ja korraldati näidislaskmine. Kokkutulnutel oli võimalik omavahel mõõtu võtta kompleksvõistlusel, mis koosnes kuulilaskmisest ja kettalaskmisest. Võistlust korraldas Igor Homin.
Tiirus on praegu kaks kaarrada, kaks compak’i rada ja kaks automaattrapi rada, 50-meetrine elektrooniline jooksva metssearada ja 100-meetrine elektrooniline põdrarada.
EJS-i telgis jagas Peeter Hussar teadmisi metsloomade toiduvõrgustiku ja aastaringi kohta. Sai meisterdada ja joonistada ning loomade sammu kauguse järgi kaugust hüpata. Kohal olid kaks jahi- ja teenistuskoera. Toimus mitu töötuba ja meisterdamisringi.
Valiti välja parim metsamajandaja, kelleks osutus Mihkel Jürisson Pärnumaalt. Muusikalist meelelahutust pakkusid Orelipoiss ja Lenna.
EJS-i telgis jagati teadmisi metsloomade kohta ning huvilised said tutvuda jahi- ja teenistuskoeradega.
Järvamaal avati lasketiir
Foto: EJS
Tiirus on praegu kaks kaarrada, kaks compak’i rada ja kaks automaattrapi rada, 50-meetrine elektrooniline jooksva metssea rada ja 100 m elektrooniline põdrarada. Fotod: EJS
FACE pidas seakatku töörühma koosolekut
Euroopa jahimeeste katusorganisatsiooni FACE sigade Aafrika katku (SAK) töörühma veebikoosolek toimus 14. septembril. Osales üle 20 liikme.
Ülevaate seakatku juhtumist andis Saksamaa jahimeeste liidu esindaja Ansgar Aundrup. Tema sõnul leiti riigis esimene seakatkuga nakatunud metssiga 10. septembril kohast, mis on kuue kilomeetri kaugusel Saksa–Poola riigipiirist. Katku leiukoht on 15 km raadiuses läbi otsitud, kuid rohkem pole korjuseid leitud. Kolme kilomeetri raadiuses on pandud tara ja seda on kavas laiendada.
Ansgari sõnul tahetakse tõhustada rümpade otsingut, kuid jahipidamine on praegu sealsetel aladel keelatud. Otsingusse tahetakse kaasata ka politseinikke, keda on vaja välja õpetada. Riskipiirkonnas on kehtestatud kindlad reeglid, kuid ranget liikumispiirangut praegu pole. Jahimeeste ja veterinaaride koostöö on olnud väga tõhus. Jahimeestele makstakse kompensatsiooni rümpade leidmise ja testide saatmise eest.
Tšehhi ja Poola jahiseltside esindajad jagasid nõuandeid, milliseid meetmeid rakendada SAK-i vastu võitlemisel.
FACE tegevjuhi David Scallani ettepanekul tehakse liikmete seas uuring, milliseid meetmeid on SAK-i korral riigiti võetud. Eestit esindasid EJS-i tegevjuht Tõnis Korts ja pressiesindaja Andra Hamburg. Foto: EJS
Seakatk jõudis Saksamaale
Esimene sigade Aafrika katku juhtum Saksamaal kinnitati 10. septembril.
Brandenburgis tuvastati 15. septembril veel viiel metsseal sigade Aafrika katk (SAK). Katkutunnustega metssead leiti Oder-Spree maakonnas Neuzelle piirkonnast, nelja kilomeetri kaugusel Saksa–Poola piirist. See asub esimesest katkuleiust umbes 7,5 km kaugusel, vahendas Pigprogress. Neli metssiga leiti surnuna ja üks hukati. Seakatku kinnitas ka Berliini-Brandenburgi labor.
Eelmisel jahiaastal (2019/2020) kütiti Brandenburgis umbes 100 000 metssiga. Brandenburgi linnavalitsus on pannud välja honorari 100‒150 eurot iga leitud seakatku hukkunud metssea eest.
TAHETAKSE HUKATA LIGI 90 000 NAARITSAT
Põhja-Hispaania ametnikud väidavad, et üle 90 000 farmides kasvatatava naaritsa peab hukkuma, sest ligi 90 neist nakatus koroonaviirusesse.
Riiklike loomatervishoiu seaduste alusel on Aragoni piirkonna valitsus sunnitud võtma kasutusele drastilised meetmed, mis on seotud 92 700 naaritsaga.
Ida-Hispaania Terueli provintsi farmi on alates 22. maist olnud isolatsioonis, sest siis testiti seitsmel töötajal koroonaviirus. Piirkonna põllumajanduse- ja keskkonna halduse juht Joaqin Olona ütles, et puuduvad tõendid selle kohta, nagu oleks viirus levinud töötajalt loomadele või vastupidi. „Oleme täiesti kindlad, et viirus levib siiani nende loomade vahel ja selles kogukonnas,“ väidab Olona ja lisab, et loomade hukkamise eesmärk on vähendada riski rahva tervisele.
Varasemates uuringutes on leitud, et COVID-19 on mõne looma, nt kasside ja koerte seas nakkav, aga palju vähem on teada loomadelt inimesele levimise võimalusest, mida teadlased praegu uurivad.
Naaritsat kasvatatakse eelkõige karusnaha pärast. Hollandis, kes on maailma suurim karusnahkade eksportija, on haiguse leviku tõttu juba hukatud sadu tuhandeid naaritsaid.
Euroopa jahimehed on kaotanud usalduse Brüsseli otsuste vastu. Mitte seetõttu, et pliimoon kavatsetakse märgaladel järk-järgult keelustada, vaid et ettepanek praegusel kujul on vastuvõetamatu.
REACH-i komitee (tegeleb kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramisega) hääletas 3. septembril veebikoosolekul koostöös Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide esindajatega pliihaavlite märgaladel kasutamise keelustamise poolt.
Juba varakult teatas Euroopa kemikaaliamet ECHA, et kavandatav märgalade määratlus tekitaks tõsiseid probleeme ja tooks kaasa õiguslikult lahendamatuid olukordi. Ametliku otsustusprotsessi ajal eirati ECHA nõuandeid.
Märgalade määratluse kohta märkis ECHA sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee, et turbaalade lisamine märgalade määratlusse tekitaks nende tuvastamisel raskusi, sest jahimehed ei pruugi teada, kas nad järgivad piirangut näiteks maastikel, kus on palju väiksemaid lompe või kuivi turbaalasid.
ECHA tõi välja ka pliimoona omamise ja selle kandmise keelustamise probleemid märgalade lähedal. Vaatamata neljale ebaõnnestunud katsele ettepanekut muuta, esitati algne ettepanek REACH-i komiteele. See pole vastuvõetav Euroopa jahimeestele, sportlaskjatele ega põllumajandustootjatele.
Mis muutub?
Juba on 23 liikmesriiki keelanud jahipidamisel pliihaavlite kasutamise veelinnujahil, seega ei tulene uuest otsusest suuri erinevusi, kui europarlament ja nõukogu omavahel kokkuleppe saavutavad.
Probleem seisneb aga selles, et liikmesriigid peavad määruse järgimiseks muutma oma õigusakte, kuid miljonid kodanikud ja täitevametnikud on segaduses, mida määrus üldse tähendab.
FACE tegevjuht David Scallan teatas otsusele viidates, et selle viie aasta pikkuse otsustusprotsessi oleks saanud aastaid tagasi kokku leppida mõistliku ettepanekuga. „Selle asemel eirati aga Euroopa Liidu agentuuride olulisi ettepanekuid, kuritarvitati usaldust EL-i otsustusprotsessi vastu ja Euroopa seitsmele miljonile jahimehele järgnevad sellega laialdased õiguslikud probleemid,“ selgitas Scallan.
Järgnevad sammud
Praegune ettepanek esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule kolmekuuliseks kontrollmenetluseks. Europarlamendi ülesanne on Euroopa kodanike esindajana ja EL-i ainsa otse valitud institutsioonina hoolikalt teha järelevalvet. Neil on õigus see ettepanek tagasi lükata, et probleeme lahendada ja aidata seega kaasa õigete õigusaktide väljatöötamisele. FACE tegeleb küsimusega edasi.
FACE PIDAS AASTAKOOSOLEKUT VEEBIS
Euroopa jahindusorganisatsioon FACE pidas 7. septembril veebi vahendusel koosoleku, kus osales üle 70 inimese.
Eestit esindasid EJS-i tegevjuht Tõnis Korts, tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe ja pressiesindajatoimetaja Andra Hamburg.
FACE president Torbjörn Larsson tervitas kõiki ja tutvustas uusi partnereid, kes on Blaser, Bioammo, Jagd&Hund ja Hunters&co.
President esitas aastaaruande augusti lõpu seisuga ja tunnustas FACE meeskonnatööd. FACE põhilised väljakutsed on seotud pliimoona keelustamisega, bioloogilise mitmekesisusega, jahinduse reguleerimisega ja jahinduse sotsiaalse aktsepteeritavusega.
FACE liikmed arutasid REACH-i komitee otsust pliihaavlite keelustamise kohta märgaladel. Ühiselt leiti, et rakenduskorraga on rikutud põhiõigusi ja pole arvestatud õiguslikke huve. See otsus on jahimeestele väga suur pettumus, sest tekitab küsimusi, kuidas piiranguid täita. Selle kohta tehakse ka ühisavaldus.
FACE tegevjuht David Scallan rääkis, kuidas on esimesel poolaastal tööplaani täidetud ja tutvustas uusi töötajaid. Seoses koroonaviirusega on veebikoosolekud olnud väga edukad ja rohke osavõtuga. Lisaks rääkis ta, et liikmemaksu on kavas tõsta 2%.
Scallan tutvustas seisukohti vibujahi, hundi majandamise ja pliimoona kohta, mis ühiselt kinnitati. Nendega saab tutvuda kodulehel.
FACE finantsjuht Laurens Hoedemaker tegi ülevaate majandusaasta aruandest ning 2020. aasta prognoosist.
Järgmine FACE liikmete koosolek on kavas pidada 30. ja 31. märtsil Varssavis ning aastakoosolek 22.‒24. septembrini Ungaris koos suurnäitusega „One with nature“.
