Kvaliteedisertifikaat suurendab usaldust

Toiduainetööstuses on kvaliteet ja toiduohutus on üliolulised. Salvesti kvaliteeditaset kinnitavad ISO 9001:2008 kvaliteedisertifikaat, ISO 22000 toiduohutuse juhtimissüsteemi sertifikaat ja International Featured Standard (IFS Food) – toiduohutuse sertifikaat. ISO on rohkem suunatud kvaliteedijuhtimisele, kliendikesksusele ja tarbijate tagasisidele, IFS toiduohutusele. Need täiendavad üksteist. Igal standardil on oma kindlad kriteeriumid ja sertifikaat kinnitab, et ettevõte vastab neile nõuetele. Kvaliteedisertifikaate on vaja nii ettevõttele kui ka koostööpartneritele. Kui ettevõte otsustab rakendada sertifitseerimist, lihtsustab see kõigi protsesside jälgimist ja ühtlustab need. Sertifikaat annab ettevõttele süsteemsuse, kõiki protsesse on kirjeldatud ühtselt, vastutusvaldkonnad on sarnaselt määratud. Koostööpartneritele annab sertifikaat aga kindlustunde. IFS on eriti oluline ekspordipartneritele, sest on aktsepteeritud kogu maailmas ja kinnitab, et tegemist on tõsiseltvõetava koostööpartneriga. ISO 9001 sertifikaat on Salvestil 2000. aastate algusest, IFS saadi esimest korda 2017. aastal. ISO 9001 antakse kolmeks aastaks, igal aastal toimub järelaudit. IFS väljastatakse aastaks ja siis tehakse taas täismahus audit: viis päeva hommikust õhtuni kontrollib audiitor kogu süsteemi ja kogu dokumentatsiooni.

Ükskõik millise tegevuse või materjali dokumentatsioon peab olema paigas viimse detailini, kõik peab olema jälgitav: jälgitavus on kvaliteedi põhialus. Iga toote märgistuse järgi peab olema võimalik kirjeldada kõiki protsesse, mida see on läbinud: mis toorainet on kasutatud, millal see sisse tuli, kui palju sellest on alles; mitu toodet on valmistatud, kas see partii on veel laos või on juba väljastatud; kui on väljastatud, siis millistes kogustes ja kuidas see on markeeritud.

Kvaliteedijuhi Alevtina Tjulkina-Portnova sõnul ühendasid pingutused IFS-sertifikaadi saamiseks kogu ettevõtet. Kui sertifikaat käes, siis oli rõõm üleüldine. Selleks nägid palju vaeva nii kontorirahvas kui ka tootmistöölised. Juurutamisprotsess oli pingeline, tuli teha palju muudatusi ja nagu enamasti, tõid need kaasa eriarvamusi. Igas osakonnas, igas valdkonnas oli midagi, mis korraldati ümber, koos sellega tuli juurde ka tööülesandeid. Lisandus ka paberimajandust, selle haldamiseks võeti kvaliteediosakonda tööle kvaliteedispetsialist. Kui lõpuks tulemus käes, oli see tunnustus kõigile.

Sertifitseerimise süsteem pole jäik, ettevõte areneb ja liigub edasi, koos sellega ajakohastatakse pidevalt dokumentatsiooni. Midagi ei tehta ainult paberi pärast. Kui mõni dokument ei vasta tegelikkusele, siis vaadatakse protsessid üle ja pannakse selle järgi ka kirja. IFS-audiitor käib korra aastas, vahepeal aga korraldatakse oma inimestega ettevõttesisene auditeerimine. Koolituse läbinud töötajad käivad auditeerimas teistes osakondades. Näiteks müügiinimesed auditeerivad tootmisosakonda, turundustöötajad kvaliteediosakonda jne. Auditeerijad saavad juhendid, mille järgi nad toimivad. Auditeerimiskohustust ei võeta alati just rõõmuga vastu, see nõuab aega ja ettevalmistust, kuid selle abil õpitakse ettevõtet süvitsi tundma. Pärast mitmes osakonnas käimist kujuneb tootmisest terviklik ülevaade.

Sertifitseerimisel kohe tippu

IFS-sertifikaadi auditis saadi esimesel korral kohe ülihea A-tulemus. Selle käigus hinnatakse iga etappi, iga valdkonda eraldi, lõpuks tulemused summeeritakse ja esitatakse protsendina. Salvest sai 96%, mis konsultandi sõnul on esimese korra kohta ülimalt haruldane. Loorberitele puhkama aga jääda ei saa ja ilmselt oldi kõrge tasemega liiga rahul, nii et järgmisel aastal langeti B-tasemele. Aga siis pingutati jälle ja järgneval aastal saadi veel parem tulemus.