2 minute read
Ainult jätkusuutlikuna oleme edukad
Aegade jooksul on Salvesti ökoloogilist jalajälge mõjutanud põhimõte kasutada nii palju kui vähegi võimalik kohalikku toorainet. Enamik köögiviljast on pärit Lõuna-Eestist saja kilomeetri raadiusest. Nõnda suudetakse säilitada kvaliteet ja maitsed, mida tarbijad hindavad, samuti hoida ökoloogiline jalajälg võimalikult väike. Jätkusuutlikkuse nimel on oluline ka säästmine. Kokku kogutakse autoklaavide jääksoojus, mida kasutatakse hoonete kütmiseks ja vee soojendamiseks, samuti autoklaavides kasutatav vesi, mis puhastatakse ja sellega tehakse liinide esmane pesu.
Aastast 2020 hakati väärindama biojäätmeid, mida aastas tekib ligi 700 tonni: kartulikoored, kapsalehed, kurgiotsad. Need viiakse Tartu biogaasitehasesse, kus valmistatakse biometaani. Piltlikult öeldes aitab jäätmetest tehtud produkt töötajatel tööle jõuda: Tartu bussid liiguvad biometaaniga.
Advertisement
Taaskasutuse idee oli õhus juba pool sajandit tagasi
Jäätmete taaskasutamisest hakati rääkima juba Nõukogude ajal. Veel 1977. aastal läksid kõik tehase biojäätmed prügimäele. Ainuüksi õunte töötlemisel tekkis jäätmeid aastas 800 tonni. „Jäätmed on kvaliteetne loomasööt, aga majandid ei hooli selle muretsemisest, tulevad harva,“ kurdab direktor Moissei Sverdlov. Pektiinhape oli siis väga nõutud preparaat, õunajääkidest oleks seda saanud teha. Tehtigi, aga kaugel Moldaavias. Sinna jäätmeid transportida ei saanud, sest neid oli vaja enne kuivatada, tehasel sellist võimalust aga ei olnud. „Kui uus Bulgaaria mahlaliin käiku läheb, siis küll, sest sellel liinil on jäätmete kuivatamise sõlm. Seni aga sõidame läbi linna prügimäele,“ nendib direktor kahetsusega. SALVEST ARVUDES
•AS-i Salvest puhaskasum suurenes 2020. aastal 4,7 korda ligi 1,4 miljoni euroni, käive kasvas 1,0 protsenti 20,7 miljoni euroni. Ekspordi suurimad sihtriigid olid
Soome, Läti, Venemaa ja
Saksamaa. Uue sihtturuna lisandus 2020. aasta teises pooles Tšehhi.
•Käibest teenis ettevõte 84,3 protsenti ehk ligi 17,4 miljonit eurot Eestist, 13,8 protsenti ehk üle 2,8 miljoni euro teistest Euroopa Liidu (EL) riikidest ning 1,9 protsenti ehk ligi 0,4 miljonit eurot
EL-i välistest riikidest.
•Omatoodang moodustas ettevõtte müügitulust 97,8 protsenti ehk ligi 20,2 miljonit eurot. Lisaks teenis ettevõte muudest allikatest müügitulu ligikaudu 0,5 miljonit eurot.
•Firmas töötas mullu täistööajale taandatuna keskmiselt 174 inimest, kelle palgakulu oli üle 2,75 miljoni euro.
•Salvestil on 2014. aastast mahetunnustus. Ligemale 70 protsenti toorainest kogub Salvest Tartust saja kilomeetri raadiusest.
•Salvestil on ligikaudu 300 erinevat toodet.
hoonete kütmine vee soojendamine
AUTOKLAAVIDE JÄÄKSOOJUS
puhastamine liinide eelpesu
L P
PÄIKESEPARK
päikeseenergia
BIOJÄÄTMED
biogaasitehas biometaan
TURUNDUSOSAKONNA ALGUSAASTAD
Meenutab Elen Pilve, müügiedendusjuht
Tulin Salvestisse esimest korda 2008. aasta novembris, põhimõtteliselt otse Texasest ja punaste kauboisaabastega. Siiani imestan, et tööle sain. Minu ametinimetus oli toote- ja reklaamijuht. Rohkem n-ö turundusosakonnas inimesi ei olnud ja mingit praeguses mõttes turundustegevustki ei olnud. Müügitiimis olid vanad kalad, testisid mind korralikult, aga sain hakkama.
Aastal 2011. tegime uuenduskuuri: uuendasime Salvesti kuvandit ja tegime etikettidele facelift’i ehk iluravi, mis oli muutumatult püsinud kaheksa aastat. Suurim muutus oli, et hakkasime etiketil valmistoidu pildi asemel kasutama koostisosade pilte. Sellisena on see püsinud siiani, ka 2016. aastal tehtud ja praegu kavandatav uuendus hoiavad sama joont.