Kaks karmi koroona-aastat

Nõukogu esimees Veljo Ipits. Tegevjuht Triin Kõrgmaa.

Alates 2018. aastast on tegevjuht Triin Kõrgmaa. Kolmest juhina töötatud aastast kaks on olnud koroonaaeg. Vaatamata kriisile pole kedagi koondatud ja pole ka palka vähendatud. Keerulistel aegadel on Triin Kõrgmaa pidanud vajalikuks jagada töötajatega võimalikult palju infot. Ühelt poolt selleks, et peegeldada, miks mingid otsused on tehtud, teiselt poolt aga seetõttu, et inimesed tunneksid seotust ettevõttega. Ennast peab ta nõudlikuks juhiks: „Esitan suuri nõudmisi nii endale kui ka teistele. Tehes oma tööd pühendunult ja eesmärgistatult, saame olla kindlad, et oleme valmis pöörama praeguse ajutise stabiilsuse kasvuks edukalt ja ettevalmistatult.“

Salvesti tegevust on viimasel kahel aastal kõige enam mõjutanud koroonakriis, mille tõttu tuli ümber kujundada nii koduturu kui ka ekspordi tegevusplaan. Kriisiajast peab tegevjuht Triin Kõrgmaa kõige tähtsamaks oma inimeste hoidmist: et töökohal oleksid rakendatud ohutusmeetmed, töötajate lapsed oleksid lasteaias hoitud, inimesi tooks tööle suuremad bussid, kus nakkusoht on väiksem jms. Inimeste hoidmise üks osa on ettevõtte sisekommunikatsioon. Kohe koroonakriisi alguses seati sisse regulaarne infovahetus, et hoida kõiki uudiste ja muudatustega kursis. See on õppetund, mida soovitakse

Töötajate keskmine vanus 44,5 vähemalt 50-aastaseid 79 kuni 50-aastaseid 114 sh kuni 30-aastaseid 10 30% MEHED

Salvesti

töötajaskond

Tööstaaž 70% NAISED

46 TÜDRUKUT 49 POISSI

Töötajatel on alla 18-aastaseid lapsi 95

vähemalt 10

tööaastat 11

vähemalt 15

tööaastat 22

vähemalt 20

tööaastat 12

vähemalt 30

tööaastat 8

vähemalt 35

tööaastat 1

vähemalt 40

tööaastat 5

vähemalt 45

tööaastat 1

vähemalt 51

tööaastat 1

ka tulevikus meeles pidada. Ühelt poolt murendas koroona ühistunnet: jäid ära ühised peod ja ettevõtmised, teiselt poolt aga tugevdas, sest inimesed teadsid, et üheskoos saame kõigega hakkama. Kõik mõistsid: toidutööstus on eesliinini nii-öelda tagaliin ehk tuleb on hoolitseda, et inimesed saaks ka keerulisel ajal leida lohutust tuttavatest toodetest ja maitsetest. Salvestile saabus koroonakriis „heal“ ajal: laod olid kaupa täis. Koroona alguses, kui inimesi haaras ostupaanika, tuli jaekaubandusest tellimusi tavalisest mitu korda rohkem, aga kõik suudeti edukalt ära tarnida. Tehasepoes seisid inimesed järjekorras ka paduvihmas, kaupa ei jõutud väljagi panna, enne oli see kärudesse laotud. Ka kontorirahvas tegi 15–16-tunniseid tööpäevi ja kellelgi polnud probleeme, kui pidi mõnda osakonda või poodi appi minema. Märtsis sai ladu suveks toodetud varudest ühekahe nädalaga tühjaks. Eelnev oli olnud hea köögivilja-aasta ja toorainet jätkus, seega oli kevadel veel võimalik varusid taastada. Euroopa riikidesse loodud „roheliste koridoride“ kaudu saadi kätte ka pakendid. Samal ajal tuli tegeleda pideva infovahetusega erinevate riiklike institutsioonide vahel ja olla kursis iga uue muudatusega ning arvestada neid ettevõtte tegevuses.

Need nädalad olid kogu ettevõttele väga pingutavad, aga üheskoos saadi hästi hakkama. Tuli pikalt ette mõelda, kuid see oli kasulik, sest raputas rutiinist välja ja tõi fookusesse selle, mis peaks üle vaatama, kuhu peaks vahendeid suunama.