75 SALVEST. Kolmveerand sajandit head maitset.

Page 92

89

Ainult jätkusuutlikuna oleme edukad Aegade jooksul on Salvesti ökoloogilist jalajälge mõjutanud põhimõte kasutada nii palju kui vähegi võimalik kohalikku toorainet. Enamik köögiviljast on pärit ­Lõuna-Eestist saja kilomeetri raadiusest. Nõnda suudetakse säilitada kvaliteet ja maitsed, mida tarbijad hindavad, samuti hoida ökoloogiline jalajälg võimalikult väike. Jätkusuutlikkuse nimel on oluline ka säästmine. Kokku kogutakse autoklaavide jääksoojus, mida kasutatakse hoonete kütmiseks ja vee soojendamiseks, samuti autoklaavides kasutatav vesi, mis puhastatakse ja sellega tehakse liinide esmane pesu. Aastast 2020 hakati väärindama biojäätmeid, mida aastas tekib ligi 700 tonni: kartuli­koored, kapsalehed, kurgiotsad. Need viiakse Tartu biogaasitehasesse, kus valmistatakse biometaani. Piltlikult öeldes aitab jäätmetest tehtud produkt töötajatel tööle jõuda: Tartu bussid liiguvad bio­metaaniga.

Taaskasutuse idee oli õhus juba pool sajandit tagasi Jäätmete taaskasutamisest hakati rääkima juba Nõukogude ajal. Veel 1977. aastal läksid kõik tehase biojäätmed prügimäele. Ainuüksi õunte töötlemisel tekkis jäätmeid aastas 800 tonni. „Jäätmed on kvaliteetne loomasööt, aga majandid ei hooli selle muretsemisest, tulevad harva,“ kurdab direktor Moissei Sverdlov. Pektiinhape oli siis väga nõutud preparaat, õunajääkidest oleks seda saanud teha. Tehtigi, aga kaugel Moldaavias. Sinna jäätmeid transportida ei saanud, sest neid oli vaja enne kuivatada, tehasel sellist võimalust aga ei olnud. „Kui uus Bulgaaria mahlaliin käiku läheb, siis küll, sest sellel liinil on jäätmete kuivatamise sõlm. Seni aga sõidame läbi linna prügimäele,“ nendib direktor kahetsusega.

SALVEST ARVUDES Salvest puhaskasum • AS-i suurenes 2020. aastal 4,7 korda ligi 1,4 miljoni euroni, käive kasvas 1,0 protsenti 20,7 miljoni euroni. Ekspordi suurimad sihtriigid olid Soome, Läti, Venemaa ja Saksamaa. Uue sihtturuna lisandus 2020. aasta teises pooles Tšehhi. teenis ettevõte 84,3 • Käibest protsenti ehk ligi 17,4 miljonit eurot Eestist, 13,8 protsenti ehk üle 2,8 miljoni euro teistest Euroopa Liidu (EL) riikidest ning 1,9 protsenti ehk ligi 0,4 miljonit eurot EL-i välistest riikidest. moodustas • Omatoodang ettevõtte müügitulust 97,8 protsenti ehk ligi 20,2 miljonit eurot. Lisaks teenis ettevõte muudest allikatest müügitulu ligikaudu 0,5 miljonit eurot.

töötas mullu • Firmas täistööajale taandatuna

keskmiselt 174 inimest, kelle palgakulu oli üle 2,75 miljoni euro.

on 2014. aastast • Salvestil mahetunnustus. Ligemale 70 protsenti toorainest kogub Salvest Tartust saja kilomeetri raadiusest.

on ligikaudu 300 • Salvestil erinevat toodet.


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook

Articles inside

Salvest aastal 2050

1min
page 114

Pidukõne juubilarile

1min
pages 112-113

Kaks karmi koroona-aastat

2min
pages 110-111

Ettevõte on oma juhi nägu

7min
pages 105-109

Suurim väärtus on inimesed

2min
pages 102-104

Kuvand tugineb traditsioonil ja uuenduslikkusel

2min
page 101

Ainult jätkusuutlikuna oleme edukad

2min
pages 92-95

Meie visiitkaardid

1min
page 96

Koostöö läbi aastakümnete

8min
pages 84-88

Kvaliteedisertifikaat suurendab usaldust

2min
pages 71-72

Uus aeg tõi kaasa kvaliteedi paranemise

2min
pages 77-78

Ostuosakond kui ettevõtte detektiivid

3min
pages 82-83

Milline on eestlase maitse?

1min
page 70

Salatid said lisa

1min
pages 61-63

Kastmed lähevad plastpakendisse

2min
pages 57-59

Tippaeg 1980. aastatel

7min
pages 30-37

Baltikumi esimene lastetoit

5min
pages 18-23

Lastetoit – Salvesti nurgakivi

3min
pages 55-56

Kiire moderniseerimine 1970. aastatel

7min
pages 24-29

Uuenduslik Smushie

0
page 60

Pöördelised 1990. aastad

5min
pages 38-44

Suur renoveerimine uue aastatuhande alguses

5min
pages 47-54
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.