5 minute read
Suur renoveerimine uue aastatuhande alguses
SÄILITUSAINETE AEG JÄI LÜHIKESEKS
Meenutab Marika Kramin, peatehnoloog
Advertisement
Üheksakümnendate lõpus, kui olin juba peatehnoloog, kutsus tollane direktor Matti Holter mind kaasa ühele Jurmalas toimunud seminarile, mille teema oli säilitusaineteta tootmine. Kuidas toota nii, et säilitusaineid poleks vaja? Esinejad olid põhiliselt Euroopast, kõige sagedamini Soomest ja Saksamaalt. Seal otsiti tollal võimalusi säilitusaineteta tootmiseks, Salvest aga polnud neid õieti kasutama jõudnud hakatagi, meil oli vaid paar sellist toodet. Säilitusaineteta tootmise võti on tehnoloogia – kuumtöötlus autoklaavis. Meil kasutati seda juba 1950. aastatest, kuid see tehnoloogia on kallis: kallid on nii seadmed kui ka nende töös hoidmine, mis on väga energiamahukas.
Ettevõttes toimus suur renoveerimine 2000. aastate alguses. Uuendustele pandi alus juba direktor Matti Holteri ajal, nende elluviimisel juhtisid Salvestit Robert Jaani ja Tamara Gubenko. Uute seadmetega oli võimalik tehnoloogilist protsessi kiirendada ja parandada toiduhügieeni. Supi segamise seadmed, vaakumaparaadid, tükeldusmasinad ja tooraine eeltöötlusseadmed tõid kaasa mitte ainult tehnoloogilisi täiendusi, vaid ka lihtsustasid tööd. Vähenes käsitsitöö, eriti ettevalmistusel ja tükeldamisel, konteinerite uued kallutusseadmed ja kergesti liigutatavad kärud lihtsustasid senist füüsiliselt rasket tõstmistööd.
Tulid ka uued autoklaavid, mis muutsid steriliseerimise ja pastöriseerimise palju täpsemaks, lühendasid protsessi ja tegid võimalikuks täpse kajastamise: igast keedusest jääb maha protokoll. Autoklaave ehk kuumutusaparaate on praegu kaheksa ja need on ettevõtte süda: teevad toote kulinaarselt lõplikult valmis, annavad säilivusaja ja tagavad, et tooteid ei pea säilitamiseks hoidma jahedas.
KUMMIKINDAD JA MÜTS
Meenutab Anne Suvi, ettevõttes aastast 1978
Olime väga uhked, kui saime ühekordselt kasutatavad mütsid ja värvilised kummikindad – ei pidanud enam rätikuid pähe siduma.
Töö autoklaavidega 2021.
Steriliseerija Maia Mälberg töö juures, 1975.
I. Prooso Rahvusarhiiv
TOOTE VALMISTAMIST JUHIB PROGRAMM
Marika Kramin, peatehnoloog
Siiamaani kiidan iga sammu, mida need seadmed on juurde andnud nii tehnoloogiale kui ka kogu tootmisele. Kui toote valmistamist juhib programm, siis on kindel, et kõik tooted valmistatakse kogu aeg ühtmoodi.
Suurim uuendus oli aga töörežiimide eelneva programmeerimise võimalus. Operaator valib tootele programmi ja edasi teeb masin kõik ise, vaja on ainult ettenähtud ajal õiged koostisosad sisestada. Samasuguse muutuse tõid kaasa ka uued vaakumsegamisaparaadid
Rühmapakendi liin.
ja supi valmistamise seadmed: kui varem juhiti neid käsitsi, kella pealt aega vaadates, siis nüüdsest olid protsessid eelprogrammeeritud. Uute seadmete saabudes tuli ühe hooaja jooksul üle vaadata kõigi toodete tehnoloogiline protsess: ajad, temperatuurid jm. Tehnoloogia jäi samaks, aga need tuli kohandada uutele seadmetele ja vormistada programmideks. Varem olid tööprotsesside kirjeldused paberil, nüüd on kõik arvutis: uute programmide koostamine, seadistamine, protsessi jälgimine, toote jälgitavuse materjalid ja muu. Alates 2002. aastast paikneb kogu tootmine ühel tasapinnal. Enne seda keedeti moosi ja tehti kastmeid praeguse kontorhoone teisel korrusel, kust need isevooluteel torustikku pidi allkorrusele
Vaakumsegajad.
liikusid. Ühel tasapinnal tootmisel tulid mängu torustikud, pumbad ja klapid. Kogu tööstus sai nüüdisaegse ilme: varem olid seadmed eri metallidest ja värvitud, uued aga kõik roostevabast terasest. Uute seadmetega muutus kaalumine palju täpsemaks. Senini pidid näiteks supisegamismasina töötaja ise kaaluma kõik ained kartulist ja köögiviljast maitseaineteni, nüüd saadi uued kaalud ning seati sisse eraldi ettevalmitusruumid maitse- ja lõhnaainete ning muude koostisosade ettevalmistamiseks. Kõik väljastati täpselt kaalutud kogustes. Varem tuli ühel ja samal kaalul kaaluda 1000 kilo ja 20 kilo –täpsusest võis vaid unistada. Päris umbes kogustega siiski ei töötatud, mõningate IGAL TOOTEL OMA LUGU Majoneesi taastulemine
Meenutab Marika Kramin, peatehnoloog
Aastal 2005 hakkasime taas tootma klaaspurgis majoneesi. Tahtsime, et meie majonees oleks selline, nagu see oli olnud 1970. aastatel: ilma säilitusaineteta. Eeskujuks oli Hellmans oma pika säilivusajaga. Sellist majoneesi Eestis keegi ei teinud. Tootearendus sai müügiosakonnalt ülesande, et see peab säilima ühe aasta – see on pikk aeg, plastpudelis majoneesid säilisid tollal kolm-neli kuud. Tehnoloogiat me teadsime, samuti seda, et vaakumsegistiga Koruma on võimalik majoneesi toota, aga ülejäänu käis katse-eksituse meetodil.
Tootearendus kestis terve aasta, aga majonees sai väga hea. Sellega tegeles tootearendaja Regina Jürson, kes on ka praegu meil tootearendusmeeskonnas. Saksamaalt oli abiks tehnoloog, kes nõustas ja aitas majoneesi kuumtehnoloogia juurutamisel. Hinnaklassilt oli meie majonees keskmisest kallim, kuid tarbija võttis selle kenasti vastu.
koostisosade jaoks olid mõõdunõud, kasti- ja kärutäite kaupa lisatavad tooted kaaluti ära protsessi alguses. Pealegi kehtisid kindlad näitajad, millele valmistooted pidid vastama. Neid kontrolliti iga päev ja iga partii korral.
Saleda
Müügi- ja turundusosakonnal tekkis 2000. aastate esimesel poolel soov valmistada midagi kaalujälgijatele ja nii sündis tootesari Saleda. Tehnoloogidele anti ette, kui palju võib toodetes olla rasva ja milline peab olema toiteväärtus. Maitsete ja koosluste arendamisel tehti kaalujälgijatega pidevalt koostööd, kas sobib, kas maitseb. Sarja kuulusid supid, valmistoit ja magustoiduks oli marjatarretis purgis. Tehnoloogias midagi uut ei olnud ja kõik läks kenasti, kuid alt vedasid kaaned – need tulid alles alustanud ettevõttelt, kel kogemusi nappis. Esimesed partiid ebaõnnestusid, purgid ei olnud hermeetilised, mis põhjustas väga palju ebameeldivusi. Koostöös kaanetootjaga saime nendest siiski üle ja nad on siiani tänulikud, et Salvestil jätkus nende jaoks nii palju kannatust.
Tootearenduse uued katsetused.
Aastal 2002 soetatud vaakumsegamisaparaadi Koruma 1 ja 2016. aastal ostetud Koruma 2 abil valmivad lastetoidud, moosid, majoneesid, tomatikastmed, klaaspudelis Smushied ehk ökoloogilised smuutid ja Mahlaka-sarja tooted. Vaakumsegamisaparaat võimaldab moose jm tooteid keeta madalal temperatuuril. Koduköögis keeb moos 100 °C juures, vaakumseadmes saab moosi keeta 80 °C juures, mis säilitab parema lõhna, värvuse ja maitseomadused. Seade võimaldab ka deaereerimist ehk õhu eemaldamist, mis parandab kvaliteeti: mida vähem puutub toode õhuga kokku, seda paremate omadustega (värvus, lõhn) see on.
Seadmete uuendamisega samal ajal uuenes ka turundusmeeskond, kes asus välja töötama uusi tooteid. Olemasolevad jäid alles, aga kõigis tooterühmades alustati sortimendi uuendamist. Uuendusideid koguti ka toitlustusest: käidi restoranides uudistamas ja erinevaid toite maitsmas. Kui midagi tundus olevat perspektiivikas, siis hakati tootmisse kohandama. Toiduainetööstuses on väga tähtis ajaga kaasas käia ja tooteid pidevalt täiendada ning uuendada. Nüüdseks on majoneesid läbinud veel kaks korraliku uuenduskuuri. Viimati tuli turule näiteks Vegan majonees, mille valmistamisel kasutatakse kodumaist rapsiõli, et tulemus oleks sama kreemine nagu tavapärasel majoneesil. Tarbijad on uue toote suurepäraselt vastu võtnud. Lisaks valmistatakse ülejäänud uue sarja majoneesid kõik kodumaisest rapsiõlist ning vabalt peetavate kanade munadest.
TOORAINE JA MATERJALIDE VASTUVÕTT EELTÖÖTLUS
koorimine pesemine sulatamine kuubistamine viilutamine
RETSEPTI JÄRGI VALMISTAMINE KOKKU SEGAMINE
VILLIMINE
klaaspurk tuub pouch pudel (plast või klaas)
KUUMTÖÖTLUS
pastöriseerimine steriliseerimine
JÄRELPAKKIMINE etikett hulgipakend
LADUSTAMINE