44 TEHNOLOOGIA
Suur renoveerimine uue aastatuhande alguses
SÄILITUSAINETE AEG JÄI LÜHIKESEKS Meenutab Marika Kramin, peatehnoloog
Üheksakümnendate lõpus, kui olin juba peatehnoloog, kutsus tollane direktor Matti Holter mind kaasa ühele Jurmalas toimunud seminarile, mille teema oli säilitusaineteta tootmine. Kuidas toota nii, et säilitusaineid poleks vaja? Esinejad olid põhiliselt Euroopast, kõige sagedamini Soomest ja Saksamaalt. Seal otsiti tollal võimalusi säilitusaineteta tootmiseks, Salvest aga polnud neid õieti kasutama jõudnud hakatagi, meil oli vaid paar sellist toodet. Säilitusaineteta tootmise võti on tehnoloogia – kuumtöötlus autoklaavis. Meil kasutati seda juba 1950. aastatest, kuid see tehnoloogia on kallis: kallid on nii seadmed kui ka nende töös hoidmine, mis on väga energiamahukas.
Ettevõttes toimus suur renoveerimine 2000. aastate alguses. Uuendustele pandi alus juba direktor Matti Holteri ajal, nende elluviimisel juhtisid Salvestit Robert Jaani ja Tamara Gubenko. Uute seadmetega oli võimalik tehnoloogilist protsessi kiirendada ja parandada toiduhügieeni. Supi segamise seadmed, vaakumaparaadid, tükeldus masinad ja tooraine eeltöötlusseadmed tõid kaasa mitte ainult tehnoloogilisi täiendusi, vaid ka lihtsustasid tööd. Vähenes käsitsi töö, eriti ettevalmistusel ja tükeldamisel, konteinerite uued kallutusseadmed ja kergesti liigutatavad kärud lihtsustasid senist füüsiliselt rasket tõstmistööd. Tulid ka uued autoklaavid, mis muutsid steriliseerimise ja pastöriseerimise palju täpsemaks, lühendasid protsessi ja tegid võimalikuks täpse kajastamise: igast keedusest jääb maha protokoll. Autoklaave ehk kuumutusaparaate on praegu kaheksa ja need on ettevõtte süda: teevad toote kulinaarselt lõplikult valmis, annavad säilivusaja ja tagavad, et tooteid ei pea säilitamiseks hoidma jahedas.
KUMMIKINDAD JA MÜTS Meenutab Anne Suvi, ettevõttes aastast 1978
Olime väga uhked, kui saime ühekordselt kasutatavad mütsid ja värvilised kummikindad – ei pidanud enam rätikuid pähe siduma.
