Kõigiti kasulik põdrakanep

Uhkete roosade õitega põdrakanep kaunistab teepervi ja jäätmaid, olles vahel isegi umbrohu seisuses. Temas peituvad ravivõimed on teada juba iidsetest aegadest ja neid tasub jälle meelde tuletada.

Noil aegadel, kui Aasiast pärit tee oli Euroopa aladel veel tundmatu, valmistati teed enamasti põdrakanepi lehtedest. See komme on pärit Venemaalt, sest juba vähemalt tuhande aasta tagant on teateid selle ulatuslikust kasutamisest. Venemaalt eksporditi seda teed ka mujale Euroopasse, see sai väga kuulsaks ning oli vahepeal Venemaa üks olulisemaid ekspordiartikleid. Vene päritolust tuleneb omakorda nimetus Ivan tšai või Ivani tee.

Ivan tšai eripäraks on põdrakanepi lehtede fermenteerimine, mis annab teele erilise maitse ja tugevdab tema raviomadusi. Juba muistsed ravitsejad oskasid neid hinnata ja kasutada.

Ajalooürikutes on kirjas, et vürst Nevski sõdalased kaitsesid 1240. aastatel ristirüütlite eest Novgorodi ning selle eelpostil Koporje linnakeses ravitseti ja turgutati neid Ivan tšaiga. Peenestatud põdrakanepi teepuru aga puistati paranemise soodustamiseks otse haavadele.

Veel oli levinud teadmine, et Ivan tšai annab energiat suurte füüsiliste koormustega toimetulekuks.

Koporjest saigi keskus, kus kõige rohkem Ivan tšaid valmistati ja seda kutsutakse tihti ka Koporje teeks. Sealt eksporditi seda kõikjale üle Euroopa, kuni alustati tee eksporti Aasiast. Nüüd oli Vene tee populaarsus Aasia tee läbimüügil pinnuks silmas. Seetõttu asus Inglise Ida-India teekompanii sepitsema valeinfot, justkui sisaldaks Ivan tšai mürgist valget savi. See kuuldus pidurdas suurel määral põdrakanepitee tarbimist ja pisitasa hakati harjuma ka Aasia tee maitsega.

Suuremahulised tee-ettevõtted Koporjes suleti ja Ivan tšai kuulsus pisitasa tuhmus. Tema ravivaidtoniseerivaid omadusi uuriti sellegipoolest edasi ja teedki joodi edasi.

Pärast revolutsiooni sattus Ivan tšai algul põlu alla, hiljem aga rajati bolševike käsul Koporjesse uurimisasutus ja seda teed kasutati samuti sõdurite turgutamiseks.

On teada ka fakt, et Hitler tundis venelaste imejoogi ees veidrat hirmu. Kui 1941. aastal liikus rinne Leningradi suunas, andis Hitler käsu suunata tankid Koporje peale. Seal oli väike teevabrik ja laboratoorium, kus uuriti esivanemate retsepte ning nende järgi valmistatud teesegusid. Väidetavalt oli Saksa luure Hitle-

rile ette kandnud, et seal valmistatakse mingit imejooki, mis sõdurid vastupidavaks ja võitmatuks muudab. Meeletu massiga hävitati mitte ainult paar laborihoonet ja vabrik, vaid tehti maatasa ka kogu küla ning hävitati tee valmistamisega seotud dokumentatsioon ja inimesed.

Koporje tee tänapäeval

Kaasaja Venemaal on samuti hakatud uuesti avastama esivanemate tarkusi ja tuntakse huvi loodusravi vastu. Seetõttu võib taas müügilt leida Koporjes ja ka mujal valmistatud Ivan tšaid. Kuid seda väärika ajalooga kasulikku jooki on võimalik ka kodus valmistada. Kasvab ju põdrakanep meil peaaegu umbrohuna ja selle kogumise ning kuivatamise aeg võib kesta kogu suve, kuni põdrakanep veel õisi kannab.

Ivan tšaid valmistab igal aastal ka Varnja Samovarimaja perenaine Herling Mesi. Ta avab teepurgi, kus on hallikasrohelised graanulid, mis lõhnavad magusalt-rohuselt, meenutades veidi tee, veidi ürtide lõhna.

“Põdrakanepist tee valmistamine on päris lihtne, kuid suuremates kogustes võtab see aega. Arvestama peab ka rohekashallikaks muutunud peopesadega, sest lehti tuleb käte vahel rullida,” selgitab Herling.

Põdrakanepi, täpsemalt ahtalehise põdrakanepi (Epilobium angustifolium) lehtede kogumisega võib alustada, kui esimesed õied on puhkenud. Just selliste noorepoolsete

Põdrakanepi raviomadused

n Tugevdab immuunsust ja tõstab vastupanuvõimet viirusinfektsioonidele. n Profülaktiline vahend hea- ja halvaloomuliste kasvajate vastu. n Tugevdab potentsi ning on efektiivne vahend kuseelundite haiguste ja prostatiidi puhul. n Parandab vere koostist, aitab toidu- ja alkoholimürgistuste puhul. n Annab energiat, samas mõjub rahustavalt, reguleerides närvisüsteemi tööd stressiolukordades, aitab vabaneda migreenist ja unetusest. n Aitab sapi- ja neerukivide, samuti mao ja kaksteistsõrmiku haavandite, gastriitide ja maovaevuste korral. n Normaliseerib vererõhku ja parandab vereloomet, on abiks ateroskleroosi ja kehvveresuse korral. n Sobib hästi suuõõne seisundi parandamiseks ja kaariese ennetamiseks.

taimede ravitoime on kõige tugevam.

Taimi on parim koguda varjurikka metsa alt, vältima peaks suurema liiklusega teede pervi. Lehti kogutakse nii, et rebitakse need õisikust alates kuni poole varreni allapoole tõmbega lahti. Taim aga jäetakse kasvama, et ka järgmisel aastal saaki oleks.

Lehtede fermenteerimine

Kui lehed kogutud, on mitmeid võimalusi nende edasiseks töötlemiseks. Internetist leiab kümneid soovitusi ja meetodeid põdrakanepi lehtede fermenteerimiseks ja kui-

▲ Varnja Samovarimajas valmistatud Ivan tšai. Ivan tšai eripäraks on põdrakanepi lehtede fermenteerimine, mis annab teele erilise maitse ja tugevdab tema raviomadusi.

vatamiseks. Katsetamiseks võib aga minna lihtsat ja äraproovitud teed.

Kõigepealt lastakse korjatud lehtedel ööpäev närbuda. Need võib lihtsalt asetada ühtlase kihina varjulisse kohta. Mõned tegijad soovitavad lehed pakkida tihedalt kilekotti, katta kotid tekiga ja jätta niiviisi ööpäevaks seisma. Mõned aga soovitavad lehti külmkapis kilekotis hoida.

Kui lehed on seisnud, tuleb neid mudima hakata, et neisse talletunud mahl välja tuleks. See on vajalik, et algaks fermenteerumine. Seda tehakse traditsiooniliselt käsitsi, veeretades peotäit lehti kahe peo vahel, nii et neist moodustuvad vorstikesed. Abivahendina võib kasutada ka näiteks tainarulli või hakklihamasinat, kust lehed läbi aetakse, kuid seda meetodit tõsised tegijad ei soovita.

Valmis veeretatud lehevorstikesed pange tihedalt üksteise kõrvale

Põdrakanepiteest öeldakse abi olevat 99 haiguse vastu.

ja peale emaileeritud nõusse. Kui tegu on näiteks keedupotiga, siis võib selle täita kahe kolmandiku ulatuses. Lehekihtide peale asetage märjaks kastetud ja välja väänatud linane või puuvillane riie. Kõige lõpuks katke pott veel kaanega.

Pott jätke toatemperatuurile seisma. Asjatundjad soovitavad fermenteerumise kestuseks 10–15 tundi. Siis on teelehtedel kõige hõrgum aroom. See peaks olema magus ning veidi meenutama lille- ja puuviljalõhna.

Kui lasete lehtedel kauem, kuni paar päeva seista, muutub tee maitse kangemaks, hapukamaks ja lehed pruunikaks. Millist varianti eelistada, sõltub maitsest. Kui aga fermenteerumine kestab liiga kaua, lähevad lehed käärima ja hallitama ning siis on teetegu hukas.

Lõpuks on vaja fermenteeritud lehed kuivatada. Selleks tuleb kõigepealt lehevorstikesed terava noaga viilutada ja saadud lehepuru ühtlase kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile puistata. Lehti võib kuivatada ahjus, maksimaalselt 70–100 kraadi juures. Kuumema temperatuuriga võib ahjuukse lahti jätta.

Kuid lehti sobib kuivatada ka elektrilises kuivatis, õhurikkas ruumis või saunas. Kui leil on võetud ja niiskus vähenenud, laske saun jahtuma ja pange õhukese kihina alusele laotud põdrakanepilehed lavale.

Teelehtede kuivust saab kontrollida sõrmedega. Kui lehed krabise-

◀ Fermenteeritud ja kuivatatud Ivan tšai. Mida rohelisem on tee, seda vähem on see fermenteerunud ning on säilitanud rohkem lillele omast aroomi.

vad ega ole enam nätsked, on tee valmis pakendamiseks. Parim on selleks klaaspurk või keraamiline anum, mille saab õhukindlalt sulgeda.

Rohkelt kasulikke aineid

Muidugi võib kasutada põdrakanepi lehti ja õisikuid teeks ka ilma lehti fermenteerimata. Teed valmistatakse järgmiselt: võetakse 2 supilusikatäit peenestatud ürti 200 g keeva vee kohta, lastakse tund aega tõmmata ja kurnatakse siis. Teed võib tarvitada paar korda päevas, soovitatavalt 20 minutit enne sööki.

Põdrakanep sisaldab flavonoide, parkaineid, väikeses koguses alkaloide, klorofülle, vitamiine, karotiini (provitamiin A) ja C-vitamiini, mida on isegi kolm korda rohkem kui sidrunis.

Samuti sisaldab ta väga suure koguse mikroelemente – rauda, vaske, mangaani, niklit, titaani, molübdeeni, boori jm. Sõltuvalt kasvukohast leidub temas 69–71 mikroelementi. Sellise mikroelementide buketiga ei saa uhkustada mitte ükski teine taim.

Aja jooksul on inimesed õppinud põdrakanepit tervise heaks kasutama ja kõige enam valmistatakse sellest teed. Öeldakse, et põdraka-

Põdrakanepi õied avanevad alt ülespoole. Öeldakse, et kui viimased põdrakanepi õied on avanenud, siis on suvi kolme päeva pärast läbi.

nep aitab 99 haiguse vastu. Teel on valuvaigistav, põletikke ja krampe vähendav toime. Põletikuvastaste omaduste poolest ületab ahtalehine põdrakanep kõiki teisi ravimtaimi ja see on saanud kinnituse ka teaduskatsetes.

Ta on efektiivne looduslik rahusti, vähendades pinget, ärevust ja hirmutunnet. Põdrakanepi toimet kasvajate vastu on samuti kinnitanud teaduskatsed. Tema õisikutest on eraldatud kõrgmolekulaarne ühend kanerool, mis toimib kasvajatele pärssivalt.

JANA RAND

hea teada! Kasulik põdrakanep

Põdrakanepi seemned valmivad augustis ja siis on tema kasvukohal näha lausa valgeid villapilvi. Seda “villa” kasutati vanasti madratsite ja patjade täiteks. Kuid ka tema pikki kiulisi varsi on kasutatud köite punumiseks ja neist on tehtud isegi lõnga.

Ka ilu otstarbel on põdrakanep kasutust leidnud. Nimelt sobib põdrakanep ka nahka noorendavaks maskiks. Pehmendav, puhastav ja kuperoossust vähendav mask valmib nii: võtke umbes peotäis põdrakanepi lehti ja hõõruge uhmris peeneks, lisage supilusikatäis tärklist, paar lusikatäit kefiiri ja teelusikatäis oliiviõli. Segage ühtlaseks, kandke umbes veerand tunniks nahale ja loputage seejärel maha.