Pluss 1/2019

1

Ärkamine

2019 Märts 2,49 €

Kristo Hüdsi – Usaldab Jumalat igal sammul GOOD WEATHER FORECAST –

Kuulus bänd tagasi Eestis!

Hõum –

Kodu ja perekond, kuhu oled alati oodatud

KUI ÄR KV EL SA OMA USUS OLED? 1 Pluss 1/2019

Sisukord

28

Inimeste lood Pluss lugu: Kristo Hüdsi on Haapsalus tegutsev uus ja aktiivne abiõpetaja, lk 4 Kristo ja Jane Hüdsi räägivad oma teekonnast Jumala juurde, mis on olnud pikk ja imederohke.

Gospel: Good Weather Forecast, lk 8 Kuulus kristlik pop-rokk bänd oli tagasi Eestis Põltsamaa Talvepäevade peaesinejana.

Misjon: Tomorrow Clubs, lk 12 Ukrainas ja laiemalt Ida-Euroopas tegutseb noorteklubide võrgustik, mille eesmärk on viia evangeelium ka väikestesse küladesse.

Persoon: Kevin Vaher teenib oma kogudust jutlustamisega ja on olnud 3D kogukonnajuht, lk 14

4

Kristo Hüdsi

Ärkamine mis see on ja kust see algab?

Piibliõpetus +3 lood, lk 23 Tõde või müüt: Kristlased elavad igavesti Piibli ABC: Naaman Piiblitegelane: NEBUKADNETSAR, lk 24 Kuulus Babüloni kuningas, kes mitmel korral pidi õppima, et Piibli Jumal on ainus ja tõeline.

Seitse: 7 äratatud piiblitegelast, lk 26 Piibliõpetus: Ärkamine algab minust, lk 28 Ärkamine on Jumala tegu, aga nõuab ka meiepoolset pühendumist. Kirjutab Ivo Unt. Palvus: Ärkvelolek Jumalale lk 32 Hingehoidja: Miks ja kuhu ma kiirustan? lk 34 Tundub, et tänapäeval on kõigil pidevalt kuhugi kiire või midagi vaja teha. Mida sellises olukorras teha?

Siirast uudishimust õpetaja ametini

Elust enesest Toimetajalt: Kas Sa kuulsid, mis Ta ütles? lk 15 Film: Mary Poppins tuleb taas, lk 16 Peaaegu täiuslik lapsehoidja peab taas korda looma.

Raadio: PlussPunkt - Loominguline ajakasutus lk 19 Raadiosaade alustab aastat mitme huvitava teemaga: ajakasutus, laagrid, misjon ja omanäoline looming.

Noortekas: Hõumid, lk 20 Noortejuht: Jüri hõumi noortejuhid, lk 22 Test: Kui ärgas on Su usk? lk 36 Elukool: Pisiasjad hea päeva alguseks, lk 37

16

Mary Poppins tagasi kinoekraanil.

TOIMETUS

Mölder, Mattias Haamer, Triin-

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Mary Raudkivi, Kristi Novikov,

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Johannes Ots, Kätriin-Eliis Suurküla,

EELK Misjonikeskus

Mattias Haamer, Ivo Unt, Karmel

Tehnika 115, Tallinn 10139

Tegevtoimetaja Katarina Kaleininkas

Uuselu, Eleri Viinalass, Gloria

pluss@plussmeedia.ee

katarina.kaleininkas@plussmeedia.ee

Eliisabet Jäätma, Kristi Tüvi, Renata

plussmeedia.ee

Kaleininkas.

Küljendus Kalev Rodima

Väljaandja

Keeletoimetus Teet Kaur

EELK Misjonikeskus

Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets Ajakirja koostasid

Toetamisvõimalus

Karl Hendrik Bachmann, Madis

SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele:

Kask, Silja Pikkaro, Ahti Kaera,

Swedbank EE482200001120254269

Vivian Tamm, Kristo Toots, KadiKaanefoto Ahti Kaera

Soovid toetada Plussi?

Liis Saarse, Artur Sirk, Aleksander

SEB EE551010602016015008

Seema, Laura Jõgar, Maarja-Liis

Selgitusse: Pluss

Koostöös Laste- ja Noorsootöö Ühendus Soome Luterlik Evangeeliumiühendus Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon TRÜKK Kroonpress

Juhtkiri

Ärkamine Kätte on jõudnud kevad ja aeg on lugeda uut Plussi.

Varajased ärkajad saavad rõõmustada, et hommikul tööle või kooli minnes on juba palju valgem.

Porilompi astub tänu sellele ka palju harvem. Õigel ajal või piisavalt vara ärkamine võib tegelikult päästa Su elu. Näiteks siis, kui oled jäänud autoroolis tukkuma ja ärkad just enne kraavi, nii et jõuad veel pidurid blokki panna. Siis võid olla tänulik kaassõitjale, kes Sind äratas.

Inimene, kes ei tunne Jeesust, sarnaneb selle autojuhiga. Ta küll arvab, et temaga on kõik korras, aga ei ole teadlik teda ees ootavast kohutavast õnnetusest. Igal juhul on talle hea, kui keegi teda hoiatab. Meid on Jumal äratanud nägema selle kiirtee liiklusmärke ja seadusi ning seepärast oskame hoiduda ohtude eest, mis meid varitsevad.

Jumal armastab aga kõiki inimesi. Meie ülesandeks on samuti inimesi armastada, hoiatada ja äratada, teha, mis vaja, et ka nemad turvaliselt sihtpunkti jõuaksid. Üheks suurimaks vaenlaseks selle ülesande juures on hirm. Mõeldakse: „Mida minust arvatakse, kui kellelegi Jeesusest räägin?” Olen pikalt olnud kristlane, kasvanud kristlikus kodus.

Mulle tundus alati täiega hea diil, et saan oma patud andeks ja pärin igavese elu Jeesuse pärast, kes minu eest on surnud ja üles tõusnud. Imelik on siin see, et kui tavaliselt on headest asjadest lihtne teistele rääkida, siis sellest ma palju ei rääkinud. Tegelikult peaaegu üldse mitte.

Mul oli lihtsalt hirm ja üldjuhul paljud kristlased tunnevad sama. Peas tiirles palju vabandusi,

miks seda mitte teha. Näiteks: „Ah, teda ei huvita nagunii. Ei jõua nii kiiresti kõike ära rääkida.” või „Äkki hirmutan ära ja ta ei tule kunagi kirikusse…” Sellised mõtted olid tihti mul peas, kui avanes võimalus kuulutada, aga hoidsin hoopis oma suu kinni. Need hirmud on täiesti alusetud.

Oleks naljaks, kui samadel põhjustel jätaksid oma sõpradele rääkimata heast restoranist, kus tehakse tõeliselt häid burkse. Siis ei mõtle keegi, et äkki hirmutan ära ja sõber ei lähegi sinna sööma. :) Vaimulikus mõttes on sellises olukorras vaja äratust. Mõistmist, et ei elata ainult iseendale.

Jeesus on andnud meile ülesande: oleme missioonil. See ei ole muidugi kerge, aga seda ülesannet andes, andis Jeesus ka abilise. Jeesus ütles: „Te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni.” (Ap 1:8) Püha Vaim on ainus ärataja, kes saab meid sellest elu-unest äratada Jumala riigi reaalsusesse.

Alles siis hakkame nägema õigesti, kes ja miks me tegelikult oleme.

Kas kuuled, Ta ütleb Sulle just nüüd: „Äratus!”

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Plussi ajakirjanik, mida teed, et olla iga päev ärgas Jumalale?

Johannes Ots (20), Harjumaa: Ärkvel aitab mind hoida Piibli lugemine, palvetamine ja teiste kristlastega murede ning rõõmude jagamine. Viimane aitab mul keskenduda olulisele, leida vastuseid küsimustele, hoida suhet Jumalaga ja avardada silmaringi.

Küsitles Karmel Uuselu Fotod Madis Kask

Triin-Mary Raudkivi (19), Pärnu: Esimese asjana palvetan.

Samuti kuulan erinevaid jutlusi ja ülistuslaule. Pärast oma päevatoimetusi leian alati aega ülistada ja Jumala Sõna lugeda. Ärkvel hoiab ka kristlastega suhtlemine ja tänaval Sõna jagamine inimestega.

3

Pluss 1/2019

Pluss lugu

Me ei tea, mis on järgmine samm, aga kui Jumal on meie kõrval, siis Tema teab sellest järgmist sammu ka.

4 Pluss Pluss 1/2019 | www.plussmeedia.ee 1/2019 | www.plussmeedia.ee

Tekst Silja Pikkaro Fotod Ahti Kaera

Kristo Hüdsi

Imed just hakkavadki sealt, kus inimlikult tunned, et Sinu käed jäävad lühikeseks.

Usaldab Jumalat igal sammul Kristo Hüdsi (30) on Paliverest pärit ustav Jumala sulane, kes seati mõnda aega tagasi EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse abiõpetajaks.

Ta on abikaasa ja kahe lapse isa, kes usaldab alati kõiges Jumalat, sest teab, et Temaga koos on kõik võimalik. Ta väärtustab väga inimesi enda ümber ja tema soov on, et kõik kogeksid Jumala suurt armastust.

Tavaline teismeline Nii Kristo kui ka ta abikaasa Jane on pärit mittekristlikest perekondadest, kus neid toetati ja kus suhtuti kirikus käimisse positiivselt. Lapsepõlv möödus Kristol pühapäevakoolis, kuid peale seda jäi ta Jumalast eemale. Ta oli tänapäeva ühiskonna mõttes tavaline teismeline: sõitis rulaga, veetis aega sõpradega ja noorukieas käis pidudel. Kristo ja Jane ühine tee sai alguse juba gümnaasiumis ning kui Jane kutsus Kristot Lääne- Nigula kirikus toimuvatele noortekatele, ei olnud noormees selle vastu. Tol hetkel ta küll ei otsinud Jumalat, kuid oli avatud meelega, kuna talle meeldis kirikus olev rahuga täidetud õhkkond. „Päris täpselt küll aru ei saanud, mis toimub, aga tundsin, et teenistustel olevad jutlused on harivad, õige sõnumiga ja mõtestatud,” räägib Kristo. Ühel suvisel päeval justkui mööda-minnes mainis Jane, et sügisel on algamas leerikursus, arvamata, et Kristo üldse mõtleb sinna minna. Uudishimuliku noormehena otsustaski ta, et kaotada pole ju midagi, pigem nägi ta selles võimalust võita uusi sõpru ja teadmisi. Üsna pea muutus pelgalt silmaringi laiendamine Jumala armastuse kogemiseks.

5

Pluss 1/2019

Mõttemaailma muutev ime

Üsna pea muutus pelgalt silmaringi laiendamine Jumala armastuse kogemiseks.

Leeri lõpetamisest oli möödas vaid paar nädalat, kui Kristo ja ta sõber sattusid autoõnnetusse. Nad olid just tulnud kogudusemajast, kui nende teele juhtus põder. Pidurdamine ei aidanud kokkupõrget vältida. „Ilmselt oli ime, et kõik nii hästi läks, et meiega midagi ei juhtunud. See pani mõtlema, et näed, ei ole siin elus miski iseenesest mõistetav,” juurdleb Kristo. Auto hävis täielikult. Päästjad olid suures hämmingus, kuidas noormehed vaid paari kriimuga pääsesid. Kristo jaoks oli sellel aga vaid üks selgitus: Jumal kaitses ja hoidis neid. Sellel päeval tegi ta otsuse anda oma elu täielikult Jumala kätesse.

Järk-järgult hakkasid toimuma Kristo elus muutused. Temas hakkas tekkima õige ja vale tunnetus. Pidudel ta enam ei käinud, sest hakkas nägema ja mõistma nende tühisust. Oluliseks muutusid inimsuhted. Ta õppis väärtustama igat inimest, kellega kohtus. Kui varem oli probleeme oma vanematega suhtlemisel, siis nüüd hakkas Kristo väga hästi emaga läbi saama ning lõi taas isaga suhted, mida varem peaaegu ei olnudki.

Sõbrad olid Kristo elus aga jätkuvalt väga olulisel kohal. Kristlaseks saades tekkis hirm, et mis küll ta sõbrad temast nüüd arvavad. Kristo otsustas siiski usaldada Jumalat ja palvetas oma sõprade eest.

Kuigi osad sõbrad kadusid mõne aja pärast, tulid uued asemele. Jane oli sel ajal alati tema kõrval olemas ning koos kasvati aina lähemale nii Jumalale kui üksteisele. Nad hakkasid koos palvetama ja Piiblit lugema ja sellest sai alus kõigele. „Erinevatel üritustel käimine loob küll osaduse teiste kristlastega, aga teised inimesed usku sinus ei tekita ega kasvata,” kinnitab Jane.

Kutsumuseni jõudmine Mõte kirikuõpetajaks saamisest oli Kristol juba varem peas keerelnud, kuid mingit kindlat otsust ei olnud ta teinud. Üsna varsti pärast leeri lõpetamist pakuti talle võimalust aidata kaasa Lääne-Nigula koguduses noorteteenistustel jutlusi pidades. Sellest järgmine samm oli Usuteaduse Instituuti: oma kutsumuses ei olnud ta aga endiselt kindel. „Ma palusin selle teekonna Jumala kätte ja ma ei teadnud, kuhu see teekond viib,” räägib praegune abiõpetaja ja lisab: „Ma ei läinud selle mõtte-

6 Pluss 1/2019 | www.plussmeedia.ee

ga kooli, et kirikuõpetajaks õppida, vaid lihtsalt silmaringi laiendamiseks.” Kuigi kahtlused olid kogu aeg, usaldas Kristo alati Jumalat ja liikus üks samm korraga. Ta teadis, et Jumal on temaga igal pool ning seetõttu pole vaja liigselt muretseda ega ette mõelda. Pastoraalseminaris, viimases nõutud koolis enne pastoriks saamist, kõhkles ta endiselt. „Käis vaimulik võitlus enda sees, et kas ma olen valmis ja kas see ikka on Jumala tahtmine,” kirjeldab Kristo. Jumal on aga kinnitanud teda mitmetes otsustes ning valikutes läbi aastate. Tagasivaates on selgelt näha, kuidas Jumal on juhtinud ja kandnud Hüdside perekonda. Jumal on olnud alati ustav ja toonud läbi paljudest väljakutsetest. Tihtipeale on toimunud see läbi imede, mida inimlikult vaadates ei oska seletada.

Päästjad olid suures hämmingus, kuidas noormehed vaid paari kriimuga pääsesid.

Igapäevased imed Kuuleme aeg-ajalt inimeste suust, et miks küll nende elus ei juhtu imesid, kas siis Jumal ei tegutsegi nende eludes. Tegelikkuses võtame paljusid olukordi iseenesest mõistetavatena ja ei märka, et need on imed. Kristo ja Jane elus on imesid olnud väga palju. Nad on õppinud hindama igat väiksematki abi Jumalalt. Raskemates olukordades on kogudus olnud toeks palvetega. Näiteks avastati nende pojal mõni aeg tagasi haigus, millest tervenemine on väga raske ja enamasti jäävad püsivad tüsistused. Tänaseks on poeg täielikult paranenud ja haigusest jäänud vaid vaevumärgatav jälg. Jumal on ka andnud Janele jõudu, et ta saaks käia laste kõrvalt koolis.

Samal ajal tegid noored remonti, elasid üle rahalised kriisid ja palju muud. „Oleme tundnud,

et see kõik on Jumala juhtimine. Ta on meid kätel kandnud,” räägib Kristo. Nii võib ühel hetkel mõtelda, et kuidas küll mingi olukord laheneda võiks, aga pöördudes oma Isa poole, võib järgmisel hetkel juba lahendus käes olla. „Kui see on Tema plaan, siis me ei pea selle pärast muretsema,” lisab Jane. Kuigi me tahame inimestena kõike kontrollida, julgustab Kristo andma kontrolli Jumala kätte ja lootma kõiges Temale. „Imed just hakkavadki sealt, kus inimlikult tunned, et Sinu käed jäävad lühikeseks. Sealt algavad Jumala käed,” ütleb Kristo. „Jumal saab Sinu elus tegutsema hakata, kui näed, et ei saa iseenda peale loota, ainult Tema peale. Ta saab hakata Sinu elus tegutsema, kui Sa usaldad Teda.”

Julgustus Neile, kellel on mingi mõte südamel, soovitab Kristo uurida, kas see on Jumala plaan. Kui on, siis küll see leiab Jumala sõna läbi või mingil muul moel kinnitust. „Me ei tea, mis on järgmine samm, aga kui Jumal on meie kõrval, siis Tema teab sellest järgmist sammu ka,” julgustab Kristo.

Kui keegi mõtleb minna vaimulikuks õppima, on õige palvetada ja liikuda selle suunas. „Kui see samm jääb astumata, siis Sa ei koge, kas Jumal juhib Sind või mitte. Tuleb astuda mugavustsoonist välja.” Ka on oluline iseendaks jääda ja mitte minna uhkeks. Isegi abipastorina, kellel on suur vastutus, jääb Kristo väga alandlikuks, öeldes, et tema ei ole mitte mingil viisil kellestki parem. Ta on täpselt samasugune nagu iga teine inimene ja alati on igalt inimeselt midagi õppida, sest neil on omad annid ja oskused, mida kellelgi teisel ei ole. Tuleb meeles pidada, et hea on alati üksteist julgustada. Kristo usub, et ta poleks seal, kus ta hetkel on, ilma inimesteta, kes teda pidevalt julgustasid. Vaimuliku elukutsele mõeldes on teada, et see on terveks eluks. Kuigi vahel võivad tekkida kahtlused, et kas teed õige valiku oma ülejäänud eluks, leiab Kristo, et ei tasu mõelda liiga palju ette. On hea teha mingid plaanid, aga teadmises, et kokkuvõttes juhib kõike Jumal.

7

Pluss 1/2019 Pluss 3/2018

Gospel Tekst Vivian Tamm Fotod Kristo Toots ja Kadi-Liis Saarse

Good Weather Forecast –

Maailmakuulus bänd tagasi Eestis Good Weather Forecast (GWF) on kristlik pop-rokk bänd Nürnbergist Saksamaalt, kelle eesmärk on luua head muusikat ja jagada evangeeliumi. See kristliku muusika super-bänd oli peaesineja veebruari alguses Põltsamaal toimunud Kirikunoorte Talvepäevadel.

8 Pluss 1/2019 | www.plussmeedia.ee

Tihedast ajagraafikust hoolimata on iga bändiliikme jaoks väga oluline tema isiklik aeg Jumalag a.

9

Pluss 1/2019

Kinolinal näeme alati superkangelasi, aga tõeliselt huvitavad on tavalised inimesed nagu Sina ja mina.

Hea ilma muusika Bändi koosseisu kuuluvad kolm venda: Johannes, Florian, ja David Stielper, koos oma kahe hea sõbraga Titos Hailonn ja Timo Kästner. Juba varakult teadsid vennad Stielperid, kes kasvasid üles kristlikku rokkmuusikat kuulates, et nad tahavad tulevikus tegeleda muusikaga.

Nende isa, kes oli samuti suur rokkmuusika sõber, toetas poegade huvi ning viis neid tihti rokk-kontsertidele. Aktiivselt hakkasid vennad muusikaga tegelema umbes 15-aastaselt ja aastal 2007 sai alguse bänd, millest nüüd on saanud Good Weather Forecast. Praegune eeslaulja Florian alustas näiteks hoopis trummide peal. Bändi stiil on aja jooksul palju muutunud. Kui algselt oli ansambel rohkem inspireeritud funk-muusikast, siis nüüdseks on nad pop-rokk rütme viljelev bänd. Stiil ei ole aga ainus, mis on muutunud. Algul oli nende nimi lihtsalt Forecast. Selgus aga, et tol ajal oli Põhja-Saksamaal juba samanimeline koosseis. Ühiselt otsustati bändi nimi ära muuta ja nii sündiski GWF. „See nimi läheb bändiga hästi kokku, sest meie muusika loob just sellise atmosfääri,” räägib kitarrist Johannes.

Taaskord Eestis

sti aut or Viv ian Tam m Põl tsa ma a Tal vep äev ade l tek int erv jue eri ma s GF W’ i

10 Pluss Pluss 1/2019 | www.plussmeedia.ee 1/2019 | www.plussmeedia.ee

Alguspäevadest alates on bändi saatnud tõeline edulugu. Oma esimesel kontserdil 2008. aastal võitsid nad Saksamaal auhinna „Rock Without Limits Newcomer”. Hetkel on nad kristliku muusika maastikul väga tuntud koosseis, kes on jaganud lava mitme tuntud Grammyga pärjatud muusikuga nagu Toby Mac, Switchfoot ja Matt Redman. Neil on olnud üle 500 live-esinemise, sealhulgas Soome Maata Näkyvissä festivalil. Nad esinesid 7 aastat tagasi ka Tallinnas, Vabaduse väljakul. See ei jäänud aga GWF ainsaks ega viimaseks korraks Eestimaad külastada. Maata Näkyvissä festivalil, 2018. aasta novembris, kui bändiliikmeid intervjueeriti, meenutasid nad hea sõnaga oma aastatetagust esinemist Eestis ja rääkisid, kui väga neile meeldiks uuesti tulla. Ei möödunudki palju aega, kuni Kirikunoorte Talvepäevade korraldajad nendega ühendust võtsid ja hea mõte muutus kindlaks plaaniks.

Maailmakuulus kristlik pop-rokk bänd andis veebruari alguses Põltsamaa kultuurimajas kontserdi ligikaudu 150-pealisele publikule. Alati energiat täis ja hoogne lava-show, mille poolest GWF tuntakse, pani ka Eesti kuulajad mitte ainult kaasa laulma, aga ka tantsima. Lisaks korralikule elamusele võttis eeslaulja Florian hetke julgustada noori ja jagada sõnumit, et Jumal armastab meid igaüht.

Midagi enamat kui muusika Kuigi Good Weather Forecasti tuntus kasvab iga päevaga, ei ole muusikud oma suhet Jumala ja perega unarusse jätnud. Tihedast ajagraafikust hoolimata on iga bändiliikme jaoks väga oluline tema isiklik aeg Jumalaga: nad võtavad kõik aega Piibli lugemiseks ja palveks. Enne lavale minekut häälestatakse endid palvega. Kui nad parajasti laval esinemas pole, veedavad nad palju aega koos lähedastega. Kitarrist Johannes räägib, kui palju ta on õppinud, olles kahe tütre isa: „Elus on palju enamat kui muusika ja tuurid. Armastan seda kõike, aga aeg koos perega on siiski parim.”

Suur osa nende ajast kuulub ka ühenduse SHINE Europe! noortetöös kaasa löömisele.

Selle eesmärk on kuulutada evangeeliumi tõde kõigi Lääne-Euroopa riikide noortele ning see on andnud bändile erilise võimaluse Jumalat teenida: nad on esinenud üle kolmesajas koolis üle Saksamaa. „Tunneme, et Jumal on kutsunud meid seda tegema. Oleme näinud, kuidas Ta puudutab inimesi läbi meie muusika, ja meil on tunne, et see on alles algus,” ütleb Florian tänulikult. Lisaks koolides tuuritamisele viivad nad läbi ka erinevaid konverentse ja festivale.

Nende eesmärk on olla ülistusbänd, aga mitte tavalises „kiriku” stiilis. See on ülistus, sest nad tahavad anda kogu au Jumalale, aga täiesti uuel viisil. Nende soov ei ole kirjutada muusikat ja esineda ainult kiriku inimestele.

Tulevikuplaanid ja uus album Uus album „Superhumans” on järjekorras juba viies ja ühtlasi suur samm. Nad sõlmisid lepingu ühe Saksamaa suurima plaadifirmaga ja tegid koostööd tipp-produtsentidega. „Ma arvan, et see on parim album, mille me iial salvestanud oleme,” räägib Johannes. Sellega nõustuvad ka teised, rääkides, et laulude sõnad on mõjuvad ja kogu uus album on tugevam, ausam ja vaimulikum kui kõik eelmised. Seda kinnitab ka albumi nimilaul „Superhumans”, millest on saanud üks nende tuntuim ja suurim hitt. „Kinolinal näeme alati superkangelasi, aga tõeliselt huvitavad on tavalised inimesed nagu Sina ja mina,” selgitab Florian. Suured plaanid on ka tulevikuks. Bänd loodab teha koostööd mitmete muusikutega nende seas näiteks Ed Sheeran ja suunaks on saada järgmiseks U2ks.

Kõigile noortele, kes pole veel leidnud oma kutsumust Jumalas, soovitab bänd kindlasti palvetada. Inimesed peavad avastama, mis on nende loomulikud oskused ja annid. Selleks peab katsetama erinevaid asju, kuulama teiste tagasisidet. Kui oled oma koha leidnud, tuleb sellest kinni haarata ja panustada maksimaalselt, sest Jumalal on hea plaan igaühe jaoks.

Jälgi ja kuula GWF sotsiaalmeedias:

Instagramm @goodweatherforecast Spotify: Good Weather Forecast

11

Pluss 1/2019

Misjon

TOMORROW CLUBS – Tulevik lootusetusest 1991. aastal iseseisvusid paljud Ida-Euroopa riigid totalitaarse ning ateistliku valitsuse alt. Nendesse riikidesse jäi Nõukogude Liidu kommunistlik ja vaimuliku nälja pärand. Oma panuse selle olukorra lahendamiseks on juba üle 20 aasta andnud organisatsioon HOPE International, rajades kristlike kogukondade võrgustikku Tomorrow Clubs.

12 Pluss 1/2019 | www.plussmeedia.ee

Tekst Artur Sirk Fotod Tomorrow Clubs

Uued maad ja ideed Paul ja Cindy Marty nägid aastal 1997 võimalust alustada misjonitööd maal, kus valdav enamus inimesi ei ole kunagi oma elu sees evangeeliumi kuulnud. Sel hetkel oli usuvabadus suurem, kui eelneva 50 aasta jooksul kunagi oli olnud. Jättes oma mugava, küllusliku ja materiaalse elu Ameerika Ühendriikides, kolisid Martyd oma viie lapsega Ukrainasse, väiksesse Zaporozhye linna.

Seal elades nägid nad igapäevaselt, kuidas paljud inimesed rasketes oludes elasid. Paljud ukrainlased kannatasid vaesuses, pered olid alkoholismi ja narkootikumide tõttu katki. Olukord oli veelgi lootusetum maakohtades, kus tavaline külainimene kannatas puruvaesuses, millele riik tähelepanu ei pööranud. Selle kõige valguses tekkis idee rajada väikestesse alevitesse ja küladesse, kus ei ole elavaid kogudusi, lastele suunatud piibliklubid. Kohad, kus lapsed saavad õppida Jeesuse kohta, süüa, mängida ja kogeda siirast armastust, mida nad kodus ei olnud kogenud. Need klubid said nimeks Tomorrow Club.

Laste kaudu vanemateni Tomorrow Clubide eesmärk on väga lihtne, kuulutada lastele rõõmusõnumit Jeesuse surmast kõigi pattude eest. Noori juhtida ja jüngerdada, et neistki saaksid suurena jumalakartlikud mehed ning naised, kes ühel päeval elavad välja sedasama evangeeliumi. Tavaliselt on ühes grupis 25–30 last vanuses 4–14. Klubides käivate noorte kaudu, kes head sõnumit kuuldes usule tulevad, jõutakse ka nende vanemateni. Emade ja isadeni,

kes ei astuks muidu ealeski kirikuhoone uksest sisse, sest on üles kasvanud ja elanud kommunistliku režiimi ajal. Kristluse suhtes muututakse avatumaks ja vastuvõtlikumaks, nähes, kuidas laste elud tänu Jumala ligiolule ja klubide tööle muutuvad. Nii on paljud täiskasvanud kogudusse tulnud ja tunnistavad nüüd Jeesust kui oma isiklikku päästjat ja kuningat. Alkoholism ja katkised suhted, mis on aastaid peresid lõhkunud, on evangeeliumi väes kõrvaldatud ja tervendatud.

Lootus ja tulevik Iganädalased kokkusaamised nõuavad mitmeid väljaminekuid: Piiblite soetamine, soe lõunasöök, transport kaugel elavatele lastele ja juhtidele. Lisaks korraldatakse laagreid, koolitatakse välja uusi juhte ja hoolitsetakse mitmete teiste vajaduste eest. Selle kõige toimimist on ustavalt toetanud inimesed kõikjalt maailmast, uskudes, et Jumal kasutab Tomorrow Clube oma tahte ellu viimiseks. Toime tullakse suhteliselt väikse eelarvega: iga Tomorrow Club, milles käib iganädalaselt 30 last, vajab minimaalseks ülalpidamiseks ainult 30 dollarit.

Jeesus on öelnud: „Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!” (Mk 10:14) Seda tahavadki Tomorrow Clubide vedajad teha. Jõuda nendeni, kellel on lootus kadumas, et anda neile tulevik. Kui Sind huvitab Tomorrow Clubs’ides toimuv, inimeste tunnistused, kelle elud klubide tegevuse ja Jumala armu tulemusel on täielikult muutunud ja viisid, kuidas seda tööd toetada, võid selle kõik leida kodulehelt www.tomorrowclubs.com.

13

Pluss 1/2019

Persoon Tekst ja foto Artur Sirk

Kevin Vaher –

Mitte enesekesksus, vaid jumalakesksus Kevin Vaher (24) on 3D koguduses aktiivselt kaasa teeniv noormees.

Endine kogukonnajuht panustab praegu kord kuus oma kogukonda jutlustamisega. Talle meeldib olla kohtades, kus tunneb, et Jumal teda kasutada saab.

Mis on Sinu jaoks olnud kõige keerulisem, aga ka olulisem Jumala mõistmiseks?

Oma jõu peale mitte lootmine. Proovisin olla teeniv, tubli, seadusekuulekas ja Jumalale meelepärane, ent Jumalale lähemale viis mind alles see, kui tunnistasin, et ennast ma ei suuda päästa.

Avastasin, kui palju väge on lihtsuses. Tasub anda ära oma koormad. Jumal saab igal ajal meid kasutada nii, et ise teeme imeliselt vähe. Inimlikult ei olegi võimalik seda mõista, aga teatud mõttes peame alla andma. See ongi põhiline, mida ma siiamaani õpin.

Mida peab selleni jõudmiseks mõistma?

Sügavamalt aru saama, mida tähendab evangeelium. Peame maha jätma enesekeskuse ja olema jumalakesksed. Teisisõnu, surnud enestele ja üles tõusnud Kristuses.Tõeliselt mõistma, kui suur väärtus oli elul, mille Jeesus meie eest andis.

14 Pluss Pluss 1/2019 | www.plussmeedia.ee 1/2019 | www.plussmeedia.ee

Võimas on teadmine, et meie elu on Jumalale väärtuslik. Nii ei saa meie panus kunagi olla suurem kui Tema oma. Me ei saa kunagi lisada midagi juurde Jeesuse tegudele ega teha evangeeliumi suuremaks ega väiksemaks. Võime seda mitte kuulutada, aga olematuks muuta ei saa.

Mis on Sinu silmis kõige tähtsam tõde, mida kristlasnoortele meenutada?

Julgustan neid leidma üles oma koht Jumalas. Õppida tundma Teda. See võib tähendada mitmete raskuste läbimist, aga Jumal peab olema meile piisav kõiges. Julgustuseks võiks lugeda Efeslaste 3:14-21. Tõesti soovin, et võiksime kõik olla juurdunud Jumala armastuses. Tema tahab olla meiega nii kõige helgematel kui ka mustematel hetkedel. Toogem kõik Jumala ette!

Tema armastus on see, mis meid voolib.

Toimetajalt

Kas Sa kuulsid, mis Ta ütles?

Tekst Aleksander Seema Foto Erakogu

„Ja ma kuulsin Issanda häält küsivat: „Keda ma läkitan? Kes meilt läheks?”

Ja ma ütlesin: „Vaata, siin ma olen, läkita mind!”“ (Js 6:8)

Selles kirjakohas ei suunanud Jumal oma kutset otse Jesajale, vaid Jesaja lihtsalt kuulis Jumala. küsimust. Meie Taevane Isa ei ole kutsunud ainult mõnda üksikut, vaid kõiki. Kas me aga Jumala kutset kuuleme, sõltub meie vaimsest suhtumisest. Seda kinnitab ka Jeesus: “Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud” (Mt 22:14). Jesaja viibis Jumala ligiolus, kui ta kuulis Jumalat ütlemas: “Keda ma läkitan?”

Kas Sina kuuled Jumalat seda küsimas?

Tihti oodatakse Jumalalt palves üheselt selget vastust küsimusele: “Mis on minu kutsumus?”.

See vastus ei tule alati kergelt kätte, pigem oleme silmitsi paksu udulooriga, mis ei näi lõppevat. Vastus on olemas, aga selleni tuleb jõuda läbi isikliku suhte Jumalaga.

Sarnaselt inimsuhetele vajab ka jumalasuhe aega kasvamiseks. Kohtudes võõra inimesega, peame investeerima oma aega ja energiat, et temaga üles ehitada sõprussuhe. Samamoodi on Jumalaga – Tema tundmaõppimiseks peame koos Temaga aega veetma: lugema Tema Sõna, otsima Teda palves. Palve ei ole siinkohal ainuüksi nimekiri asjadest, mida me Jumalalt tahame. Saame palve kaudu pöörduda Jumala poole ja öelda ka näiteks, et mida me tunneme, kuidas meil läheb või mis meile ei meeldi, nagu me inimestega rääkideski sageli teeme. Ei ole asja, mida peaksime Jumala eest peitma.

Tsiteerides oma pastorit: “Kui Sa tahad inimest alandada, siis küsi, kui palju aega ta veedab palves.” Püsiv palveelu on olnud üks raskemaid distsipliine minu jaoks. Olen pannud tähele, et palju lihtsam on oma vabast ajast minna ja koristada kirikut kui võtta aega palveks. Aga kui selle aja võtan, siis näen, et pole paremat investeeringut kui aeg, mille ma veedan kahekesi koos Jumalaga. Öeldakse: „Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi!“ (Jk 4:8) Mida rohkem me veedame aega Jumalaga, seda selgemaks saab meile ka see, kuhu oleme suundumas ja mida peame sinna jõudmiseks tegema.

Tänini otsib Jumal inimesi, keda välja läkitada.

Kas meie oleme valmis kuulma, kuhu Ta meid läkitada tahab?

15

Pluss 1/2019 Pluss 1/2019

Film

Mary Poppins tuleb tagasi Tekst Laura Jõgar, Fotod Movie Pictures DB

„Mary Poppins tuleb tagasi” on lõbus fantaasiarikas muusikal ja järg eelmisele Mary Poppinsi filmile.

Mary Poppins on peaaegu täiuslik lapsehoidja, kes tuleb taas Banksi perele appi. Probleemide keskel vajavad julgustust ja tarkust nii lapsed kui täiskasvanud. Tema kaudu saavad kõik osa suurest seiklusest.

16 Pluss 1/2019 | www.plussmeedia.ee

Poppins kinnitab lastele, et kõik on võimalik.

dab Sisal esüže si! stu palja 17

Pluss 1/2019 Pluss 1/2019

Ka lapsed jätavad tarkuse meelde ja vaatavad rasketel hetkedel asju teise nurga alt.

puks kodutee. Ka me võime tunda elus, et olme eksinud ning kohata samas olukorras inimesi.

Sellistel hetkedel on valguseks Jumal ja Piibel.

Edasi liikudes peavad meie otsused olema Piibliga kooskõlas. Sarnaseid lugusid võib leida ka Piiblist. Me peaksime saadud valgust jagama teistega, et nemadki selle leiaksid. Suurim valgus on evangeelium ja valguse allikas on Jumal.

Jeesus on öelnud: „Mina olen Taaveti juur ja sugu, särav koidutäht.” (Ilm 22:16b)

Vaata asja teise nurga alt

Kaas ei ole veel raamat

Mary Poppins on tagasi tulnud, et olla lapsehoidjaks järgmisele Banksi põlvkonnale ja neid kaasata uskumatutesse seiklustesse. Ühel hetkel lähevad lapsed külla oma hoidja tuttavale, Tobsyle, kelle maja end igal teisel kolmapäeval tagurpidi pöörab. Juhtumisi ongi külla minemise päev kolmapäev ja Tobsy ei taha külalisi vastu võtta. Mary Poppins jääb aga oma plaanile kindlaks ja suudab olukorra heaks pöörata. Ta juhib tähelepanu sellele, et nüüd saab vaadata asju teise nurga alt. Kui Tobsy lõpuks nii teeb, ei ole härra enam õnnetu temaga toimuva pärast. Ka lapsed jätavad tarkuse meelde ja vaatavad rasketel hetkedel asju teise nurga alt. See on hea juhis meilegi. Tihti on asjadel mitu külge ja esmapilgul raske või mõistetamatuna tunduv ei pruugigi hiljem nii hull olla. Vahel on meil just sellist kogemust vaja, et seeläbi midagi õppida. Meile on tõotatud: „Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud.” (Rm 8:28)

Mary Poppins laulis muinasjututegelaste keskel olles, et „kaas ei ole veel raamat” – seega ava see ja vaata sisse. Raamatuid hinnatakse vahel kaante järgi, kuid esmamulje ei pruugi raamatu kohta eriti midagi ütelda. Kaas ja pealkirjad võivad jätta ühe mulje, kuid raamatut lugedes võid mõista, et oled valesti aru saanud. Muidugi, kui satume halva sisuga raamatu otsa, tasub see parem kõrvale panna. Poppinsi lauluviis „kaas ei ole veel raamat” kehtib ka Jumala sõna kohta. Kui meil on Piibel ja me lihtsalt vaatame seda ning teame, et see on tark ning kasulik, kuid ei loe seda, pole sellest erilist kasu. Ikka on nii, et vaid lugedes võime sisust osa saada ning mõista selle sõnumit ja väärtust.

Otsi tulukest Peale külaskäiku kaotavad lapsed pimedatel tänavatel kodutee. Kui nad hakkavad juba murelikuks muutuma, ilmub kohale tuttav laternasüütaja. Ta soovitab, et kui oled eksinud, otsi tulukesi. Lapsed ei oska neid kohe leida, mispeale ütleb laternasüütaja: „Kui valgust ei ole, siis ole ise valguseks,” ja süütab lähima laterna. Süttivate laternate abil leiavad nad lõ-

18 Pluss Pluss 1/2019 | www.plussmeedia.ee 1/2019 | www.plussmeedia.ee

Raadio

Mary Poppins laulis muinasjututegelaste keskel olles just, et „kaas ei ole veel raamat”.

Pole mujale minna kui vaid üles Filmi seiklused lõppevad, kui kõik tegelased lähevad õhupallidega lendama. Muusikalile kohaselt lõpetatakse lauluga, mille refrääniks on „pole mujale minna kui vaid üles”. Koos lastega rõõmustavad ka täiskasvanud. Isa Michael mõistab, et imed, mis toimusid temaga lapsena, kui Mary Poppins tema lapsehoidja oli, juhtusidki päriselt. Poppins kinnitab lastele, et kõik on võimalik. Usueluga on samamoodi. Hea on võtta vastu kõik, mis tuleb Jumalalt, sama siiralt ja usaldavalt kui laps. „Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki!” ütles Jeesus oma jüngritele.

(Mt 18:3) Kristlastena teame, et Jumal armastab meid ja Talle pole miski võimatu. Seega polegi meil oma vajaduste ja palvetega kuhugi mujale minna kui üles.

PLUSSPUNKT

Loominguline ja kvaliteetne ajakasutus Tekst Maarja-Liis Mölder, Fotod Kristo Toots, Mattias Haamer

P

lusspunkt” on raadiosaade noortelt noortele, mida kuuleb iga kuu esimesel ja kolmandal teisipäeval kell 22:00 Pereraadios. Tahame oma saadetega ennekõike julgustada noori kristlasi nende usuteel. Samas püüame leida teemasid, mis oleks piisavalt kõnekad kõigile, kes kuulama satuvad. Nii arutamegi igas saates mõne põneva küsimuse üle, kutsume külla huvitavaid inimesi ning loomulikult ei puudu ka hea muusika.

Et aasta õiges rütmis tiksuma saada, rääkisime 1. jaanuari saates ajakasutusest. Kuhu aeg kaob? Kuidas prioriteete seada? Millal peaks puhkama? Neid ja teisigi keerukaid küsimusi lahkasid Ahti Kaera, Maarja-Liis Mölder ja Kristo Toots.

Jaanuari teises saates vaatasid Rando Oja, Miikael ja Mattias Haamer ning Kätriin-Eliis Suurküla ootusärevusega tänavustele Kirikunoorte Talvepäevadele. Festivali seekordne teema oli „Igapäevased imed”.

Veebruar algas misjonimeelselt. Maarja-Liisil ja Kristol olid külas Ranno Seppel ja Tanel Kookmaa, kes rääkisid, mis asi on jalgpallimisjon. Kuulsime, kuidas saab Jumal puudutada noori läbi pallimängu või ka teiste vaba aja veetmise viiside.

Külmakuu teises saates rääkisid Kätriin-Eliis ja Mattias omanäolisest loomingust. Kas ja kuidas inimesed väljendavad seda erilist, mida Jumal igaühesse pannud on. Külas oli ansambel Vikkel Sukkel.

„

Kui sa ei ole veel kuulanud, kuidas „Plusspunkti” sügis on alanud, siis kõiki saateid saab järele kuulata Soundcloudist või Pereraadio kodulehelt.

Pereraadio sagedus on Tallinnas 89,6 MHz ja Tartus 89,0 MHz.

Kuulmiseni!

19

Pluss 1/2019

Noortekas

– m u õ H Kodu ja perekond,

Tekst Triin-Mary Raudkivi Fotod Kristi Novikov

kuhu oled alati oodatud Justkui kodu

Hõum on avatud kogukond gümnaasiumiealistele noortele, kus kvaliteetselt koos aega veeta. See on koht, kus toetatakse üksteist ja saab julgelt väljendada rõõmu ning avastada, mis on elus väärtuslik.

Hõumide toimumise kohta sa ad rohkem infot Instagrammist .

Vaata, millal ja kus Sinu läh edal järgmine Hõum toimub!

Tallinn: @tlnh6um Tartu: @Tartuh6um Jüri: @jyrih6um

Kõigile meeldib olla seltskonnas, mis aitab puhata väsitavast argipäevast ja mõtted mujale viia. Täpselt selline koht ongi 3D koguduse korraldatav noortekas Hõum, kus igaüks saab olla tema ise. Arutletakse väikerühmades oluliste küsimuste üle, aga ka lihtsalt nauditakse mõnusat seltskonda ja erilist kodutunnet. Eelkõige on noortekas suunatud mittekristlastele. Halvakspanu ei pea kartma. Üks noormees räägib, et käib Hõumidel, sest seal on hea olla ja seal on kõik väga sõbralikud. Üks neiu lisab: „Käin noortekal, sest see on vaheldus argipäevale, alati on hea seltskond ja toredad ühistegevused. Lisaks on sisu sügavamõtteline ja inspireeriv.”

Jürist Tartusse ja Talllinna Hõum algas 2016. aastal jõulu-Hõumiga Jüris, mida esialgu juhtisid Sven-Joonatan ja Helin Siibak. Nüüdseks on sealse töö üle võtnud ClausKennerth Tikki ja Christiana Lainde. Hea alguse ja positiivse tagasiside tõttu hakkas Hõumi idee levima. Järgneva aasta suvel jõudis idee Raul Villemini, kes pani kokku meeskonna tartlastest gümnasiste, kellega ta jagas Hõumi visiooni.

Arutletakse väikerühmades oluliste küsimuste üle, aga ka lihtsalt nauditakse mõnusat seltskonda ja erilist kodutunnet.

20 Pluss 1/2019 | www.plussmeedia.ee

Selgema pildi saamiseks läksid paar noort Jüri Hõumiga tutvuma, et näha, mida ja kuidas tehakse ning milline on õhkkond. See külaskäik oli suureks inspiratsiooniks ja ülikoolilinna esimene Hõum toimus juba sama aasta oktoobris.

Aeg läks edasi ja Hõumid nii Jüris kui ka Tartus olid sügavalt puudutanud paljusid noori. Tekkis igatsus alustada ka pealinnas. Kokku pandi korraldustiim 3D koguduse noortest ja Jüri Hõumi liikmetest. See tegi alustamise lihtsamaks, sest mitme tiimiliikme jaoks oli noorteka formaat juba tuttav. Nii algas 2018. aasta kevadel Tallinna Hõum, kuhu esimesel korral tuli üle 50 noore. Nüüdseks juba kaheksandat korda Tallinnas toimuv üritus on aidanud mitmetel leida tee Jumalani.

Hõumidel on saanud tavaks jagada tunnistusi selle kohta, kuidas Jumal inimeste elusid on juhtinud.

Tunnista ja usu Korraldusmeeskonda kuuluvad kristlased, kelle südamed põlevad ja on täidetud Jumala armastusega, mida nad tahavad ka teistega jagada. Üks võimalus selleks on tunnistused. Hõumidel on saanud tavaks jagada tunnistusi selle kohta, kuidas Jumal inimeste elusid on juhtinud. Näiteks jagas üks noormees oma lugu Jumala juurde tulemisest. Ta oli küll kristlikust perest pärit, aga pikemat aega arvanud, et kristlus pole tema jaoks.

See oli põhjus, miks muidu hea õpilane hakkas juba 6. klassis alkoholi tarbima. „Olin täielik paharet, koolikiusaja ja varas,” tunnistab ta ise.

Unistus saada juristiks jäi kaugeks, kui hinded 10. klassis langesid. Sellega koos kadus selgus oma tuleviku osas, mis pani tõsiselt järgi mõtlema. Lõpuks jõudis ta otsuseni lõpetada suhtlemine enamiku vana sõpruskonnaga, kes olid talle halvaks eeskujuks. Siis hakkasid toimuma muutused. Kauaaegne sõbranna, kes kuulus kogudusse, kutsus noormehe Jüri Hõumi. Mõni aeg hiljem andis ta oma elu Jeesusele Võimaluste festivalil.

Jumal teeb uut Hõumi teeb eriliseks see, et ollakse nii lühikese aja jooksul palju kasvanud. Kuigi see pole kunagi peamine eesmärk olnud, on Hõum levinud juba mitmesse Eesti linna. Tõenäoliselt aitab sellele kaasa mugav keskkond, kuhu on lihtne kutsuda ka mittekristlastest sõpru ja kus on hea mõttekaaslasi leida. Kui selline tempo jätkub, siis varsti võib Hõum toimuda ka Sinu kodukohas. Tule ja vaata, sest Jumal on tegemas midagi uut!

21

Pluss 1/2019 Pluss 1/2019 3/2018

Noortejuht

JÜRI HÕUMI NOORTEJUHID – Jumala juhtimisel kodukoha teenimine Küsitles Triin-Mary Raudkivi Fotod Paulyne Bakajeva (Tikki) ja Donna Mägi

Noortejuhid Christiana Lainde (17) ja Claus-Kennerth Tikki (19) veavad eest Jüri Hõumi. Nende mõlema südameasi on, et Jüri noored kogeksid Jumala armastust ja elavat Jeesust reaalselt oma eludes.

Mis tunne on olla noortejuht?

Claus: Ma ei ole end kunagi noortejuhiks pidanud. Annan endast parima, et jagada evangeeliumit ning teenida ja panustada, kuidas oskan.

Kristlaseks sain 2,5 aastat tagasi. Sellest hetkest alates olen üritanud Jumalat kuulata ja Teda igas eluvaldkonnas usaldada ning siin ma olen. Jüri noortetööd ja kogukonda on Jumal palju juhtinud. Vaja läheb aga palju kannatlikkust, sest noored ei ole väga avatud ja neile on raske läheneda.

Igatseme muutusi sellest hoolimata.

Mis on kõige suuremad väljakutsed Hõumi korraldamisel?

Christiana: Minu jaoks on väljakutse olnud kohal käivate inimeste väike arv. Kuid just hiljuti mõistsin tiimiga kokku saades, kui ebaoluline on tegelikult inimeste arv. Palju olulisem on, et noored saaksid tõesti puudutatud, olgu neid siis

22 Pluss 1/2019 | www.plussmeedia.ee

üks või mitukümmend. Meil on võimalus näidata igale inimesele, kes Hõumi uksest sisse astub, seda armastust, millega Jumal meid armastab.

See, mis tundus väljakutse, on saanud õnnistuse allikaks.

Kuidas ja milleks on vaja ärgata?

Claus: Peaksime rohkem Jumalalt küsima, mida teha ja kuidas tegutseda, ja oma mugavustsoonist välja astuma. Jumal võib tuua meie teele hirmul ja katkiseid inimesi, kellele saame toeks olla. Sellistel hetkedel peame otsustama, kas laseme Jumalal läbi iseendi tegutseda või peidame ennast ettekäänete taha: „ei julge” või „järgmine kord”.

Peame inimestega kontakti looma ja neid üritustele kutsuma, et nad avastaksid, et Jumal on tõesti olemas. Praegu on aeg teha praktilisi samme.

Christiana: Selleks, et märgata imesid ja Jumalat, kes annab meile elu.

+3 lood Koostanud Johannes Ots Fotod Maarja Kristina Hiie ja Unsplash

Tõde või müüt?

Selles veerus käsitletakse erin evaid kristlust puudutavaid väiteid.

Kristlased elavad igavesti

T

õde. Jumal armastab inime st nii väga, et lõi ta surematuks olendiks . Ta annab meile elu siin maailmas ja ka taevas. Selleks peab inimene armastama ainust tõelist Jumalat ja uskuma Jeesusess e, kes suri kõikide pattude eest, et inimk ond päästa. Jumala arm on ainus lootus pääseda hu katusest ja saada taevas se.

Seda kinnitab ka apostel Paulus: „Kui sa oma suu ga tunnistad, et Jeesus on Iss and, ja oma südames usu d, et Jumal on ta üles äratan ud surnuist, siis sind pää stetakse, sest südamega usu takse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks.” (Rm 10:9–10)

Piibli ABC irjakoht.

k Lemmik-

vi, 23 Kristi Tü kogudus i n a a J a v EELK Jär ja kibe, kui

n halb ul pole äe, et see o n ja ta mala, kui s is Ju õ a „M m o , a . Sest ha Issand gede Issand ä v , d n a sa jätad ma s ud Is u ees, ütleb urdnud oma ikke, rebin !” kartust min m ida a ei taha teen ajast oled s t a s in e s M u „ : m d m u a ln iesti idikud ja öe d heaks viinapuuks tä ö k a m o i tk ka tanu d mullen sind istu sa küll oled muutunu […] Mina o s a id 2:19–21) mnest; ku puhtast see unud viinapuuks?” (Jr ärb apuuks. le võõraks k heaks viin d u n o lo d ja d õtted, teo al on min M I K S ? Jum ad tema enda kurjad m ahet tegema. uv alval v Inimest rik a heal ja h im ema kõik p p õ n a nima ja teg eldee te a soovid. Pe d e T Jumalat, mulle me Usaldama jakoht on ir gudes K . n a k s ui o dames ja te ü s a ll o n nii hästi, k o e , kui olulin tuletuseks e. n ra ä eelep Jumalale m

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

N

Naaman

Naaman oli Süüria kuninga väepealik. Mees oli pidalitõbine, kes tuli Iisraeli oma haigusest tervenema. Naaman pettus, sest ootas suurejoonelist imet, kuid prohvet Eliisa käskis Naamanil ennast lihtsalt seitse korda Jordani jões pesta. Naaman naasiski koju tervena. (2Kn 5) Tema nimi tähendab tõlkes „meeldiv”.

23

Pluss 1/2019

Piiblitegelane

Paabeli võimas kuningas

NEBUKADNETSAR Nebukadnetsar II oli UusBabüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kes valitses aastail 604–562 eKr. Vallutustega jõudis ta ka Jeruusalemma, ta hävitas sealse templi ning viis juute vangi.

Läbi erinevate olukordade sai ta siiski tunda Jumala võimsust ning inimese võimetust kõikvõimsa Jumala ees.

Valitseja ja hävitaja Jumal on Piiblis öelnud, et Tema on määranud kõik valitsejad. Selle põhjal usume, et ka pealtnäha kurjad valitsejad on siiski osa Jumala tegutsemisest. Jeremija kuulutas ette, et Juudat ähvardab kallaletung (Jr 4:7) ning põhja poole tuleb suur õnnetus ja häving. Nebukadnetsar oli edukas kuningas ning täitis enda teadmata selle ettekuulutuse ebameeldivamat poolt.

Ta oli kuningas, kelle käsul purustati Jeruusalemma tempel ning viidi suur osa edukatest juutidest Paabeli vangipõlve. Vangideks lasi kuningas valida kõige ilusamaid ja targemaid noormehi, keda võtta oma kuningakotta teenima.

Targad nõuandjad Kuningas Nebukadnetsaril oli mitmeid nõuandjaid. Nende seas kasvas kuningakojas ka valituid juuda vangide seast. Jumal hoolitses oma rahva eest ka vangipõlve ajal, andes oma rahvale rohkem tarkust ja ka ilusat väljanägemist enam kui kellelegi teisele. Nii andis Jumal ka ühele noormehele, Taanielile, erilise tarkuse seletada kõike seda, milleks teised kuningriigi targad ja nõiad ei olnud suutelised. See tarkus hämmastas kuningat. Läbi selle said Taaniel ja ta kaaslased erilise soosingu osaliseks. Taaniel oli suuteline rääkima Nebukadnetsarile tema unenäost ning võimeline andma selle kohta ka kuningale seletuse.

24 Pluss 1/2019 | www.plussmeedia.ee

Tekst Kätriin-Eliis Suurküla Foto Movie Picture DB

Ta oli kuningas, kelle käsul purustati Jeruusalemma tempel ning viidi suur osa edukatest juutidest Paabeli vangipõlve.

Keegi veel vägevam Nebukadnetsar, olles vägev ja võimas kuningas, oli allutanud endale palju maad ning palju rahvaid. Sellest kõigest hoolimata oli ta siiski väga ekslik. Ühel hetkel käitus ta vääralt, seades sisse ebajumalateenistuse kuldsele kujule. Jumal oli armuline ja hoiatas kuningat tema uhkuses. Nebukadnetsar sai oma hoiatused tihti unenägudes ning tänu ustavatele Jumala sulastele, kes ei öelnud lahti oma Taevasest Isast, sai ka kuningale ilmsiks Jumala au. (Tn 3:1–30) Ühel päeval, olles taas uhke oma saavutuste üle, rääkis Jumal kuningaga otse taevast. Kõrgi suhtumise tõttu kaotas võimas valitseja mõneks ajaks oma mõistuse. Jumal

Peale läbikukkumist ja oma patu kahetsemist, tõstis Jumal Nebukadnetsari taas troonile ning andis talle veel suurema võimu.

Babüloonia kuningas ründas Jeruusalemma kahel korral: aastatel 597 ja 587 eKr. Nebukadnetsari seostatakse kuulsate Babüloni rippuvate aedade ehitusega.

Mida kuningalt õppida? ajas ta inimeste juurest ära loomade keskele, kus ta sõi rohtu nagu härjad. Peale määratud aja möödumist, tõstis Nebukadnetsar aga silmad taevasse ja pöördus Jumala poole. Mõistus taastus ning kuningas ülistas Jumalat, „kes elab igavesti ja kelle valitsus on päriselt igavene ning kelle kuningriik püsib põlvest põlve.” (Tn 4:26–31). Peale läbikukkumist ja oma patu kahetsemist, tõstis Jumal Nebukadnetsari taas troonile ning andis talle veel suurema võimu. Oma suhtumist muutnud kuningas tõdes, et ainult Jumala teod on tõde ja Tema teed õiged. „Tema võib alandada neid, kes käivad kõrkuses!” kinnitas ta Piibli Jumala kohta (Tn 4:34).

Kukkumine on halb, kuid kukkuda ja olukorrast mitte õppida ega meelt parandada võib olla veelgi hullem. Mõnikord on piinlik oma vigu tunnistada. Tihti juhib meid häbi ja me varjame oma valesid tegusid. Ära ole uhke ega tunne piinlikkust oma vigade pärast. Olenemata oma eksimustest või sellest, kui palju oleme kukkunud, ootab Jumal meid avasüli.

Ta ootab, et kahetseksime oma patte, et need kõik andeks anda. Kui Nebukadnetsar seda tegi, tuli talle mõistus tagasi, endine olukord taastus ja muutus veelgi paremaks. See võib juhtuda igaühega, kes südames taas pöördub Kõigeväelise Jumala poole siiras meeleparanduses.

25

Pluss 1/2019

7 Seitse

Tekst Laura Jõgar Pilt Piiblilood

piiblitegelast, kelle Jumal äratas

Piiblis on Jumal inimesi äratanud erinevatel põhjustel ja viisidel. Toome paljudest sellistest kordadest välja seitse juhtumit. Kui kogeme Jumala äratust oma elus, on mõistlik tegutseda ja mitte oma elus paigale seisma jääda.

JAAKOB

(1Ms 28:10–22)

1

MOOSES

(2Ms 3:1–12)

BILEAM

(4Ms 22:22–35)

3

Jumal äratab ka üllatavatel ja üleloomulikel viisidel. Selline lugu oli prohvet Bileamiga, kellel moabide kuningas Baalak oli palunud needa Iisreali rahvast. Ta oli teel tõotatud maale vallutanud teisi vaenulike naaberrahvaid. Bileam läks kuninga saadikutega kaasa. Aga kolmel korral saadeti Issanda ingel, mõõk käes, Bileami takistama.

Emaeesel nägi inglit ja puikles igal korral teelt kõrvale. Loom sai sõnakuulmatuse pärast karistada, kuid siis avas Jumal eesli suu, kes noomis Bileami selle eest. Sel hetkel avanesid ka prohveti silmad ja ta nägi inglit ning parandas meelt. Jumal muutis plaanitud needmise õnnistuseks.

26 Pluss 1/2019 | www.plussmeedia.ee

2

Jumal äratas Moosese igapäeva elu rutiinist. Ku i Mooses nägi põlevatkibu vitsapõõsast, mis ära ei põlen ud, oli ta parasjagu oma äia kitsi ja lambaid hoidmas. Selle ilmutuseg a kutsus Jumal teda tagasi Egipt usesse, Iisraeli rahvast orjapõlvest välja tooma. Mooses aga ei tah tnud seda uskuda ja ütles: „K es olen mina, et võiksin minna va arao juurde ja viia Iisraeli lap sed Egiptusest välja?” Kinnit useks ja tähisena lubas Jumal rahva samasse paika Teda tee nima tuua, kus Mooses kibuv itsapõõsast oli näinud. Talle anti suu r ülesanne.

Kindlasti ei olnud see lih tne, kuid Jumala juhtimisel tuli ta sellega toime.

st HaaTeel oma kodukoha id tema rani poole, kus elas peatus d, se isa Iisaki sugula Jumal näitas . ks Jaakob ööbimise mida mööda talle unes redelit, alla. Jumal tõokäisid inglid üles ja äda. Seesama tas alati temaga jä as, pidi saama maa, millel ta mag soole. Ärgates Jaakobile ja tema rdetavas kohas tajus Jaakob, kui ka nd on tõesti ta on, ja ütles: „Issa a aga ei teadselles paigas, min s hommikul nud seda!” Ta ehita otas olla ustav Jumalale altari ja tõ i äratas Issand ning liikus edasi. Ni nnitas teda.

Jaakobi unest ja ki

JOOSEP

(Mt 2:13–15)

4

Üsna pea pära st Jeesuse sünd i tulid tähetarg hommikumaa ad lt uut kuningat kummardama.

Heroodes taht K uid is neilt Jeesuses t kuuldes lapse pa. Sellepärast ta pilmus ühel ööse l Joosepile unen Issanda ingel. äos Puusepp sai kä su kohe tõusta laps ja tema em , võtta a Maarja ning põgeneda Egip tusesse. Sinna pidid nad jääm a kuni Heroode surmani. Nii Jo se osep ka tegi. Ju mala hoiatus va sevast ohust ai rittas Jeesusel ja Tema vanemat õigel ajal turval el olla ises kohas. Nii täitus ka prohve ammu ette ku ti ulutatud ennu stus: „Ma kuts Poja Egiptusest un om a .”

AR JAIRUSE TÜT (Mt 9:18–26)

5

Ta vastab elu ja surma üle. im võ on al al m Ju nende usule. ele ja reageerib et lv pa te es im in kui ülem imesid. Kord, lju pa gi te us Jees astuses isa ja surnud tuli ah äs i ol r ta tü se tulla, Jairu s Tal tütre juurde lu pa ja de ur ju Jeesus lu ärkaks. a, et tüdruk el käed peale pann r käratsev . Tüdruku ümbe Jeesus tegi seda e välja. Piisas eris algul Jeesus leinav rahvas na uku silmad aramisest ja tüdr aga ainult käe ha on ainult une meelevald ug iis N . id es an av rmast. ab äratada ka su ud su s ke , al al m Ju

SAULUS

(Ap 9:1–22)

Jeesus äratab ka va imupimedusest.

Parim näide on Sa ulus, kes kohtus Jeesusega teel Da maskusesse, kuhu ta plaanis minna, et seal kristlasi kinni võtta.

Taevast välgatas va lgus, Saulus kukkus maha ja kuulis häält, mis küsis: „Saul, Saul, m ik s sa mind taga kiusad ?” Saanud teada, et temaga rääkis Jees us, pöördus endine variser täielikult. Ka taastu s tema nägemine, mille ta oli ajutiselt kaot anud. Saulusest, ke s oli kavatsenud kristla si taga kiusata, sa i Paulus, tuntud misjonär. Kõ ik tänu Jumala ärat usele, mis tõi Sauluse tõ e tundmisele.

JEESUS (Mt 28:1–

10 )

6

7

urm väga Tema ristis li o le d näha te ri g n d ei osanu a n s Jeesuse jü le il m rõõm, sündmus, aga nende li o traagiline m re u d. Seda su ülastama, midagi hea ud hauda k in lä d li o s e d, k d. Alles siis kui Maarja üles äratatu n o s su e t Je li pidanud teatasid, e miks kõik o , a tm is õ llu, et ad m oma Poja e hakkasid n s s ta ra ä l a ärgata üle a. Jum sel päeval m nii sündim ii v s ik õ v s usub, igaüks, ke eluks. igaveseks

”Väikerühmad koguduses” Minikonverents

26. märtsil kell 18 – 21 Pirita kloostris Registreerimine 17. märtsiks aadressil mk@eelk.ee või telefonil 646 4760.

Lisainfo misjonikeskus.ee Millised on teiste kogemused väikerühmadega?

Kuidas alustada Väikerühmaga?

Miks on hea koos käia Piiblit lugemas ja palvetamas?

Milliseid Materjale võiksin kasutada?

Tule ja saame olla üksteisele julgustuseks!

Väikerühm – koos on parem

27

Pluss 1/2019

Piibliõpetus

ÄRKAMINE ALGAB MINUST

Tekst Ivo Unt Fotod Erakogu ja Pexels

Noore kristlasena lugesin lugusid vaimulikest ärkamistest, mille käigus said kümned tuhanded inimesed päästetud, vähese kuritegevuse tõttu pandi kinni vanglaid ja baaridest said kirikud. Mu peas keerles siis vaid üks mõte: tahan näha ärkamist!

Issandale oleks parem, kui leiduks pigem kaks kristlast, kes teda teenivad puhta südamega, kui kaks tuhat, kes oma elus sallivad pattu.

28 Pluss 1/2019 | www.plussmeedia.ee

Maailma muutmise valem Noore poisina ütles isa mulle tihti, et kui tahad muuta maailma, muuda iseennast. Ma ei mõistnud seda, sest mõtlesin, mida saan mina maailmale pakkuda, olen ju mitte keegi. Usklikuks saades aga vapustas mind algul vastuolulisena tunduv Jeesuse õpetus: „Kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu ja evangeeliumi pärast, päästab selle.” (Mk 8:35) Jeesus kutsub meid loovutama oma mina, rikkused, anded, oskused, hirmud ja katkisuse, et Tema võiks meid kasutada, et oleksime täielikult vabad. Üks sõber illustreeris seda nii: sulle kingitakse nutitelefoni, kuid öeldakse, et võid seda kasutada ainult teatud päeval või ainult kindlaid äppe. Kas tunneksid, et telefon on täielikult sinu oma? Ei, sest sellele on seatud tingimused. Sama kehtib Jeesuse järgimisega. Kui loovutame oma elu Talle, peaks Tal olema ligipääs kasutada meie elu igas kohas, igal ajal. Kui tihti aga seame Jumalale teadlikult või alateadlikult tingimusi?

Misjonär Erlo Stegen, kelle kaudu Issand kinkis 1966. aastal Lõuna-Aafrikas julma ja sõjaka Suulu hõimu keskel suure vaimuliku ärkamise, on öelnud nõnda: „Issandale oleks parem, kui leiduks pigem kaks kristlast, kes teda teenivad puhta südamega, kui kaks tuhat, kes oma elus sallivad pattu. Kahe ustava sulasega võib Issand palju rohkem korda saata, kui kahe tuhande ebaõige ja poolikuga. Asi pole hulgas, vaid kvaliteedis!” Igaüks meist, sõltumata andekusest või rikkusest, võib osutuda võimsaks tööriistaks maailma muutmisel, kui alistame täielikult oma elud Kristuse järgimisele.

Kasvame ainult siis tugevamaks, kui ületame midagi endast suuremat.

Püha Vaimu töö Milline võib ärkamine välja näha? Oswald J. Smithi raamatus „Meeleparanduseta pole ärkamist” (2002) on sellest hea näide. Ta kirjutab: „Oli aasta 1904. Walesi rahvas oli Jumalast kaugele läinud. Vaimulik olukord oli üsna haletsusväärne. Kiriku külastatavus oli kehv. Patt võttis kõikjal võimust. Äkki puhus Püha Vaim ootamatult nagu tornaado üle maa. Kirikud olid täis, paljud ei pääsenud enam sisse. Koosolekud kestsid hommikul kella kümnest keskööni. Igal päeval toimus kolm koosolekut. Üldiselt jutlustati vähe.

Walesi ärkamise tunnuseks olid laul, tunnistus, ja palve. […] Uskmatud pöördusid; joodikud, mängurid ning vargad said päästetud. Tuhanded alustasid uut, ausat elu. Kõikjal oli kuulda, kuidas tunnistati üles raskeid patte. Vanad võlad maksti ära. Teater pidi külastajate arvu vähesuse tõttu oma uksed sulgema. Hobueeslid ei tahtnud söekaevandustes enam töötada, kuna nad polnud harjunud sellise sõbraliku kohtlemisega. Viie nädalaga liitus kogudusega 20 000 inimest.” Täiesti jalustrabav kirjeldus, aga kas on midagi veel, mis viib selleni, et inimesed saavad massiliselt päästetud ja terved kogukonnad muudetud?

29

Pluss 1/2019

Tähtis ei ole, kui palju me teame, vaid kui palju me ellu rakendame.

Teooria koos praktikaga Tarbijaühiskond, milles elame, on meile alateadlikult õpetanud katkematut tarbimiskultuuri: peaksime taotlema seda, mis pakub meile naudingut, mõnu, mugavust ja isiklikku kasu. Usklikuna kogen sarnast kiusatust tarbida Jumala sõna. Kiidelda teiste ees uute teadmistega, kuid jätta teadmiste ellu rakendamine juhuse hooleks.

Jaakobus kutsub oma kirjas meid aga üles muutusele: „Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid. […] Kes on aga kummargil vaadanud vabaduse täiuslikku seadusse ja sellesse ka jääb, ei ole unustav kuulja, vaid tegude tegija – see on õnnis oma tegemises.”

(Jk 1:22, 25) Mäletan eredalt ühte Joyce Meyeri jutlust, kus räägiti suurest vahest teadmiste ja nende ellu rakendamise vahel. Ta ütles: „Meil on kalduvus mõelda, et millegi teadmine teeb meid vaimulikumaks. Tähtis ei ole, kui palju me teame, vaid kui palju me ellu rakendame. Kui me ei tee otsust kuuldu järgi elada, siis selle kuulmisest pole kasu.” Keegi on seda mõtet arendanud kaugemale öeldes, et Jumala riik kannatab tänapäeval mitte jutluste puudumise vaid külluse all. Oleks parem, kui Jumala sõnast üksi ei räägitaks, vaid ka elataks selle järgi.

Jumalat ei huvita nii palju meie mugav elustiil vaid sõnakuulelikkus kuuldud sõna suhtes. Küsi endalt, kas oled valmis tegema kõike, mida Jeesus palub Sul teha?

Ma ei unusta kunagi ühte noorteõhtut 2012. novembris, kus peale jutlust kutsus kõneleja ette noored, kes oleksid valmis kooli lõunalauas püsti tõusma ja kõva häälega evangeeliumi kuulutama. Olin tõsise valiku ees, kas minna või mitte. See pidi muutma kogu mu edasist kristlikku elu, sest sain aru, et otsusele peavad järgnema ka teod. Mõistsin ühtäkki, mida tähendab kaotada oma elu Jeesuse ja evangeeliumi pärast. Sel õhtul kohtusid minu jaoks teooria ja praktika. Astusin isikliku ärkamise teekonnale.

Hirmu takistusrada Püüdes praktiseerida piibellikku elustiili, jookseme kõik vastu „inimese kartuse” seina. Sellest on saanud üks suurim püünis kaasaegse ühiskonna kristlaste jaoks.

Kui tihti on nii, et tundes ebamugavust tahame loota oma kiiretele jalgadele, mitte Issanda peale. Ühel päeval tööle jalutades möödusin kahest pargipingil õlut joovast noormehest. Püha Vaim pani mu südamesse nende juurde minna ja

30 Pluss 1/2019 | www.plussmeedia.ee

nende eest palvetada. Kõndisin 50 m edasi, pidades eneses sisemist heitlust. Lootsin, et ehk satub mu teele mõni kepiga pensionär ja saan hoopis tema eest palvetada. Tol hetkel sain aru, et eelistan lihtsama vastupanu teed, jäädes nii inimese kartuse püünisesse. Otsustasin siiski palvetada nende kuttidega. Teadsin, et Issand oli minuga. See päev oli minu jaoks suur võit ja vabadus südames kirjeldamatu. Meenus salm: „Inimeste kartmine paneb püünise, aga kes loodab Issanda peale, on kaitstud.” (Õp 29:25) Kasvame ainult siis tugevamaks, kui ületame midagi endast suuremat. Taavet oli enne Koljatiga võitlemist lambakarja kaitstes tapnud endast tugevama karu ja lõvi. Tulevane kuningas ütles ise: „Küllap Issand, kes mind on päästnud lõvi ja karu küüsist, päästab mind ka selle vilisti käest.” (1Sm 17:37)

Paluge ja teile antakse Paljud igatsevad näha ärkamist meie ühiskonnas. Paraku ei piisa headest kavatsustest, vaja on palvet. O. J. Smith on veel öelnud: „Ainult võitlus hingede pärast sünnitab vaimulikke lapsi.”

Ma ei oleks selles kohas, kus ma olen oma vaimulikus elus, kui keegi poleks minu eest palves võidelnud. Taevaisa tahab tuua ärkamise meile ja tervele rahvale. Ärkamine nõuab aga sõnakuulelikkust Jumalale ja hingede eest võitlemist. Kas sa oled valmis palvetama hingede eest?

PALVE Issand ma palun kõigi armsate eest, kes seda teksti loevad, et nad saaksid sütitatud ja tuld täis, teostama Sinu tahet sõnakuulelikkuses ja radikaalses armastuses.

Las nende igapäevaelu muutuda kui dünamiidiks selle maailma keskel, mis toob ärkamist ja vabadust inimestele nende ümber.

Palun, et nad elaksid julgelt Jumala sõna kohaselt. Ei jääks pelgalt teoreetikuteks, vaid tõeliseks soolaks, valguseks ja eeskujuks selles maailmas. Aamen.

Ainult võitlus hingede pärast sünnitab vaimulikke lapsi.

KÜSIMUSED: Mis on Sinu elus need karud,

lõvid ja Koljatid, mida kardad?

Nende võitmine koos Jumalaga

sillutab tee Su kutsumisse nag

Taaveti teekonda kuningaks.

u

Kas oled jätnud tegemata midag

mida Jumal on Sulle rääkinud?

see praktikasse, et elaksid sõn

tegijana.

i,

Pane

a

Millest hoiad Sa veel krampliku

kinni, kuigi peaksid Jeesusele

loovutama? Anna kõik, et Ta saa

sind veel võimsamalt kasutada.

lt

ks

Milline näeb välja Sinu palveelu?

Selles väljendub, kui väga näe

d vaimulikku muutust inimeste s Sinu ümber.

Ivo Unt

31

Pluss 1/2019

Palvus

Ärkvelolek Jumalale Tekst Karmel Uuselu Foto Unsplash

Ä

rgata võib väga mitmel viisil. Tavaliselt ärkavad inimesed unest, aga on olemas ka sisemine ärkamine. See tähendab Jumala armastuse ja halastuse ära tundmist ning vastu võtmist, mis on ilmtingimata vajalik isikliku suhte tekkimiseks Jumalaga.

Iseenesest see ei juhtu. Nii nagu paljud inimesed vajavad hommikul üles saamiseks äratuskella, vajame vaimselt ärkamiseks Jumalat.

Selle aluseks on usk Temasse. Looja teedel aitab käia Piibli lugemine ning palved, milles peitub usujõud. Ärkvel püsimiseks peame aktiivselt ja igapäevaselt oma Taevase Isaga palves suhtlema, Teda kuulama ja Tema sõnade järgi tegutsema. Kui jääme vaimselt unne, on meil oht kaotada valvsus ning langeda pattu. Sellepärast manitsetakse unes olijat: „Kui kaua sa, laisk, magad, millal sa ärkad unest?” (Õp 6:9) Aga ka selles olukorras on lootust.

Tänu Jeesuse ohvrile on inimesel võimalik uuesti ärgata ning saada patu kahetsemise, meeleparanduse ja armu läbi uuendatud.

Jumalale ärkvel olemine on ainus tõeline viis leida rahu ja mõista Tema armu meie suhtes. Peab paluma siiralt nagu Taavet, kes oma hädade keskel hüüdis: „Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!”(Ps 51:12). Seda tõesti paludes kinnitatakse meid usus. Iga kord kui nii palvetan, leian üha uuesti rahu ja armu. Mured muutuvad väikeseks ja esile kerkib tänulikkus.

Oluline on otsida Jumala palet ja soovi teha Tema tahet. Ühineda laulikuga: „Jumal, sina oled mu Jumal, sind ma otsin vara.” (Ps 63:2) Hea on tulla Looja tundmisele varakult. Kõik võimalused Jumala järgmiseks ja teenimiseks on olemas Jeesuse eeskujus. Meil jääb üle uskuda ja usaldada armastavat ja hoolivat Jumal, kes ootab ja tahab luua suhet iga inimesega.

32 Pluss 1/2019 | www.plussmeedia.ee

PALVE Kallis Isa, tänu Sulle halastuse eest, mida on nii raske mõista. Aitäh, et leiad aega ka minu jaoks, kuulates igat mu muret ning rõõmu. Sa tood mulle rahu. Palun lase mul sisemiselt ärgata ja Sind täielikult vastu võtta. Andesta mu patud. Ma kahetsen neid südamest. Õpeta mind armastama teisi nagu Sina meid armastad. Kaitse mind kurja eest ning hoia mind patust eemal. Uuenda ja puhasta mind ikka ja jälle. Aita mul iga päev tegutseda Sinu auks. Ma armastan ja usaldan Sind. Aamen..

33

Pluss 1/2019

Hingehoidja

Oluline on taibata, et meie arvates parim ei tähenda alati Jumala parimat meie jaoks.

Kui tahad elu tempot aeglustada, siis kõigepealt analüüsi, millele Su aeg kulub. Mõtle sellele, mis on Jumala silmis olulised tegevused, kuidas peaksid elama Tema arvates ja mis Su aja tegelikult hõivab.

Tee nimekiri enda prioriteetidest ja küsi Jumalalt juhtimist, milliseid muutusi peaksid tegema. „Ja kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, tema läbi Jumalat Isa tänades!”

(Kl 3:17).

34 Pluss 1/2019 | www.plussmeedia.ee

Miks ja kuhu ma kiirustan?

Tekst Eleri Viinalass Foto Unsplash

Jaakobuse kirja 4:14 ütleb: „Te olete ju aur, mida on hetke näha, ja siis see haihtub.” See kirjakoht võib tekitada tunnet, et kui tahan kõike jõuda, siis pean kiirustama, sest aeg siin maa peal on kaduv ja lühike. Võrreldes igavikuga see ongi nii. Seda enam on oluline, et kasutaksime aega võimalikult hästi.

Probleemi põhjused Eesti keele seletav sõnaraamat annab sõnale „kiirustama” üheks vasteks „sundima midagi kiiresti alustama või kiiremini jätkama”.

Miks ja kuhu me siis ikkagi kiirustame?

Võib jääda mulje, et õpetaja kiirustab mind kodutööd tegema, pean kiirustama trenni.

Tegelikult me üldjuhul teame ette, et peame mingeid asju tegema ja tavaliselt otsustame just meie ise jätta paljud tegemised viimasele minutile või proovime kõiki asju teha lühikese aja jooksul. Kedagi teist me süüdistada ei saa. Aeg on endale külma vett näkku visata ja üles ärgata, et prioriteedid ja eesmärgid paika panna.

Loomulikult ei ole see alati kerge. Tänapäeva maailm köidab meie tähelepanu kõige huvitavaga, tõmmates meid erinevatesse suundadesse. See teeb aja planeerimise keeruliseks ja soodustab kiirustamist.

Planeeri ja tegutse Üldjuhul tingib kiirustamise liiga suur hulk tegemisi ja kohustusi. Mis on Sinu prioriteedid? Tee nimekiri tegevustest, mis on tähtsad ja vaata, mis nendest on kõige pakilisemad ja alusta neist. Tihti juhtub, et alustame õppimist, aga siis leiame, et tuba on vaja enne ära koristada. Tolm ja põrandal olevad riided ei kao kuhugi, kuid kodutöö tähtaeg kukub kindlal hetkel.

Aga mis siis, kui kõik Su tegevused ongi head, ülesehitavad ja toovad au Jumala riigi jaoks, kuid sellegipoolest ei jõua kõike ära teha? Kuidas lõpetada pidev kiirustamine ja leida rahu lõputuna näivate toimetuste sees?

Oleme kutsutud investeerima oma aega suhetesse teiste inimestega, neid armastama

ja neile head tegema (Hb 10:24–25; Jh 13:34– 35; 1Jh 3:17–18). Aga me ei saa vähem tähtsustada asjaolu, et Jumal annab meile puhkamise kaudu värskust, uuenemist ja jõudu oma tegemisteks. Oma aja õige planeerimine eeldab ka puhkuse planeerimist. Ja mõnikord on vaja teisi inimesi usaldada, et võimalusel mõned ülesanded neile delegeerida. Ka Moosese äi õpetas teda vastutust teiste inimestega jagama (2Ms 18:13–22).

Igavikuline perspektiiv Lõpuks peame enda elatud elu kohta aru andma Jumalale (Hb 4:13 ja Rm 14:12). Ka see teadmine võiks meid panna teisiti mõtlema oma praeguste tegevuste üle. Kas kõik, millega tegeleme, on üldse igavikulises perspektiivsis oluline? Kas rohkem tegevusi tähendab paremini veedetud aega maa peal?

Moosese palve oli, et Jumal õpetaks „meid meie päevi arvestama, et saaksime targa südame” (Ps 90:12).

Oluline on taibata, et meie arvates parim ei tähenda alati Jumala parimat meie jaoks.

See on ülim, millesse kindlalt võib uskuda.

Kui usume, et Jumala plaanid meie jaoks on parimad, peaksime pöörama tähelepanu sellele, kuidas Tema tahab, et me oma päevi ja aega veedaksime. Hea viis, kuidas targaks saada, on Moosese kombel õppida elama iga päeva igavikulise perspektiiviga. Loomulikult tähendab see alustada oma päeva palvega, et Jumal juhiks ja annaks tarkust. On öeldud: „Mida te iial teete, seda tehke kogu hingest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele, teades, et te saate Issandalt palgaks pärisosa. Teenige Issandat Kristust!” (Kl 3:23­–24).

35

Pluss 1/2019

Test Koostas Gloria Eliisabet Jäätma Foto Pexels

Kui ärgas on Su usk?

Aeg-ajalt peaksime analüüsima enda ja Jumala vahelist suhet.

Kas järgime Tema õpetust iga päev või ainult viimases hädas? Tee läbi test ja hinda end - kas oled oma jumalasuhtega rahul või tahad enamat?

1. Hommikul ärgates mõtled: a) Jumal, palun õnnista uut päeva. b) Tuleb raske päev, kuid äkki Jumal aitab. c) Kus kohv on?

2. Enne kodust väljumist võtad aja: a) Palvetamiseks / Piibli lugemiseks. b) Instagramiks, kuid mõtled võtta Jumala jaoks aja hiljem. c) Kodusteks toimetusteks.

3. Näed bussipeatuses abivajajat.

Kuidas käitud? a) Lähed küsid, kas ja kuidas ta vajab abi. b) Näed teda, kuid piinlik on läheneda. c) Oma murede ja mõtete keskel ei pane teda tähele.

4. Koolis / tööl käitub klassikaaslane / kolleeg Sinuga ülbelt. a) Palvetad, et ka tema kogeks oma elus Jumala armastust. b) Talud tema negatiivsuse ära ja hoiad edaspidi eemale. c) Võtad sama hoiaku ja käitud temaga samamoodi.

TULEMUSED:

Pane edasi!

Enamasti a: Tegutsed terve päeva, hoides Jumala käest kinni. Ära lase sel erilisel sidemel kunagi puruneda! „Aga kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad; nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi” (Js 40:31)

36 Pluss Pluss 1/2019 | www.plussmeedia.ee 3/2018 | www.plussmeedia.ee

Ole Julge!

Enamasti b: Sinu südames elab küll Jumal, kuid Sa hoiad Teda peidus. Anna oma elu täielikult Talle! „Kui te nüüd koos Kristusega olete üles äratatud, siis otsige seda, mis on ülal, kus Kristus istub Jumala paremal käel; mõtelge sellele, mis on ülal, mitte sellele, mis on maa peal.” (Kl 3:1-2)

5. Jutuks tuleb religioon ja usk.

Kuidas reageerid? a) Ütled kindlalt, et oled kristlane ning väljendad oma tõekspidamisi. b) Ei julge oma usust rääkida ja vaikid. c) Ütled ebaledes, et Sina ka ei usu millessegi.

6. Nädalavahetuseks kutsutakse Sind väljasõidule, kuid Sul ei ole raha. Mida teed? a) Oled kindel, et saad raha kokku, kui see on Jumala plaan. b) Tahaksid väga minna, kuid ei tea, kellelt abi küsida. c) Ütled, et ei ühine, kuna Sul on plaanid juba tehtud.

7. Sul palutakse prügi välja viia ning pesta põrandad. Kuidas vastad? a) Oled sõnakuulelik ning teed toimetused kohe ära. b) Pööritad silmi ja täidad ülesanded vastumeelselt. c) Keeldud, sest alles eelmine kord tegid.

Usalda südamest!

Enamasti c: Jumal tahab olla Sinuga kõiges, millest Sa läbi lähed. Anna ohjad Tema kätte ning Sa näed, et koos Temaga muutub Su elu paremuse suunas! „Ärka üles, kes sa magad, ja tõuse üles surnuist, siis särab sulle Kristus!”

(Ef 5:14)

Elukool Tekst Kristi Tüvi Foto Pixabay

Pisiasjad hea päeva alguseks Kas Su õhtud kipuvad pikaks venima ja hommikuti on raske ärgata? Tahaksid alustada päeva säravalt ja energiliselt? Meil on Sulle nipid, mis aitavad Sul olla hommikuti erksam ja astuda päevale vastu end nii vaimselt kui füüsilises hästi tundes:

1. Ei nutiseadmele!

Tee vähemalt 30 minutit enne magama jäämist nutiseadmevabaks. Loe raamatut või Piiblit, võimle või tee pikk ja ilus tänupalve päeva eest.

2. Planeeri oma tegevused.

Mõtle eelneval õhtul järgmine päev läbi ja plaani sinna midagi, mida Sa ei jõua ära oodata. See motiveerib Sind silmi avades kohe tegutsema.

9. Ütle „EI” äratuskella edasi lükkamisele.

Proovi ärgata juba esimese äratuse peale. Silmi avades mõtle, mida Sul vaja on: tualetti minna, juua, süüa, ringutada. Alusta kohe, ära venita.

10. Palveta.

Hea ja positiivse päeva alguseks sobib alati palve ja kiitus. Anna oma päev Jumala kätte ja Tema toimetab kõik hästi.

3. Maga pimedas.

Nii saavad silmad valgusest puhkust, seda on päeva jooksul meie ümber niigi palju.

4. Joo hommikul ärgates klaasitäis külma vett.

Muidugi pese ka nägu jaheda veega. See paneb organismi tööle ja äratab Su üles.

5. Jäsemed tööle!

Hüppa, venita, ringuta või jookse ühest toast teise. See äratab üles ja paneb organismi tööle, nii tekib ka söögiisu.

6. Söö korralik hommikusöök.

Kui hommikul aega või tahtmist pole, tee hommikusöök juba õhtul valmis. Kasulik hommikusöök on kerge aga toitev, näiteks marjadega puder, smuuti või müsli.

7. Vaheta kohv kange tee vastu.

Kange must ja roheline tee mõjuvad üsna samamoodi nagu kohv. Anna organismile vaheldust ja vaheta kohv tee vastu.

8. Muuda oma harjumuspärast ärkamisaega.

Sea äratuskell pool tundi varasemaks, et jõuaksid eelpool mainitud toimetused tehtud. Kui see mõte tundub Sinu jaoks alguses ebameeldiv või raske, siis proovi õhtul tavalisest pool tundi varem magama minna.

37

Pluss 1/2019 3/2018

SEAL, KUS SINAGI PLUSS

MUJAL 38

Pluss 1/2019 | www.plussmeedia.ee

Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi

PlussPunkt

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. teisipäev kl 22:00

ÜKS =

ÜKS

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või noortejuhile.

Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, Jah,soovin soovintellida tellidaPlussi Plussi Aastatellimus Aastatellimus88eur eur Aastatellimus Aastatellimusjajatoetus toetus Plussi Plussi tööle tööle2020eur eur

Tellija Ajakirja nimi:saaja

nimi: Aadress: Aadress:

Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula:

Telefon: Telefon:

E-post: E-post:

Tellin Tellin ajakirja ajakirjakingituseks kingituseks

Kingitustellimuse Ajakirja saaja nimi: saaja nimi: Aadress: Aadress:

Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula:

Telefon: E-post:

Twitter

Youtube

Instagram

SIIA KLEEBI

Facebook

POSTMARK

Pluss sotsiaalmeedias

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Foto Karl Bachmann

39

Pluss 1/2019

Plussmeedia EELK Misjonikeskus

Tehnika 115 Tallinn 10139

Käes on tund unest virguda, sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime.

Rm 13:11