Pluss 1/2021

1

Täitsa lõpp!

2021 Kevad 3,50 €

LIISI VÄLI Jääb vaid see, mis on tõeliselt püsiv Checkpoint õige koht, kus olla Kas teadsid, et Kapernauma linn kadus sajanditeks?

Lovely Beats puudutab südameid

Sisukord

28

Inimeste lood

Keset vapustusi,

Pluss lugu: Liisi Väli, lk 4 Gospel: Lovely Beats, lk 8 Persoon: Eva-Maria Vaikmäe, lk 11 Misjon: Misjonipraktika Norras, lk 14

millisest aluskaardist lähtud?

Piibliõpetus

4

Liisi Väli

Originaalsus ja klassika käsikäes.

11

+3 lood: Jeesus võib igal hetkel tagasi tulla? lk 23 Piiblitegelane: Issanda Ingel, lk 24 Seitse: 7 tarkust Piiblist, lk 26 Piibliõpetus: Kuidas mõelda endast ja elust keset vapustusi? lk 28 Kas teadsid, et Kapernauma linn kadus sajanditeks? lk 32 Hingehoidja: Kuidas saada üle hirmust surma ees? lk 34

22

Eva-Maria Vaikmäe

Lilli Orav Checkpointi noortejuht Lääne-Nigula koguduses

Ülistus muudab südame tänulikuks.

Elust enesest Toimetajalt: Mõttetu lõpp? lk 15 Film: Tulemeri, lk 16 Raadio: PlussPunkt, lk 19 Noortekas: Checkpoint, lk 20 Noortejuht: Lilli Orav, lk 22 Mäng: Ticket to Ride Israel, lk 36 Elukool: Igav on! Mida teha? lk 38

TOIMETUS

38

Igav olla?

Mida teha? Loe ja leia midagi ägedat!

Renata Kaleininkas, Mart Metsala,

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Robert Bunder, Eleri Viinalass,

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Kristo Toots, Katarina Kaleininkas,

EELK Misjonikeskus

Johanna Rebane, Raivo Padu,

Tehnika 115, Tallinn 10139

Tegevtoimetaja Katarina Kaleininkas

Stefan Carl Seppel, Liisi Väli, Elika

pluss@plussmeedia.ee

katarina.kaleininkas@plussmeedia.ee

Hunt, Anete Toming, Karl Hendrik

plussmeedia.ee

Bachmann, Oliver Õunmaa, Lilli Küljendus Kalev Rodima

Orav, Joel Reinaru, Elis Tomingas,

Keeletoimetus Kaire Petrenko

Ander Iva

Teoloogiline toimetus

Väljaandja EELK Misjonikeskus

Kristjan Luhamets Soovid toetada Plussi?

Ajakirja koostasid Ingel Madleen Tiitus, Reelia Kolk, Rahel Strauss, Elsbet Helena Tiitus, Vivian Tamm, Jürgen Hein, Laura Jõgar, Maarja-Liis Mölder, Triinu Kaanefoto Liisi Väli

Tsupsman, Hanna Toots, Artur Sirk,

Toetamisvõimalus SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele: Swedbank EE482200001120254269 SEB EE551010602016015008 Selgitusse: Pluss

Koostöös Norra Misjoniselts Soome Luterlik Evangeeliumiühendus

TRÜKK Kroonpress

Juhtkiri Foto Stefan Carl Seppel

Täitsa lõpp Tere, armas lugeja!

Hoiatan Sind ette – kui hakkad seda ajakirja uurima, võid saada julgustatud ja vaimulikult üles ehitatud! Nii et ainult head asjad on ees ootamas!

Paraku öeldakse, et iga hea asi saab ükskord otsa. Me kõik mõistame, et seda võib lausuda justkui kokkuvõtteks, kui on lõppenud mõnus puhkusereis, tühjaks saanud krõpsupakk või kallimal tuleb linnaloalt kaitseväe kasarmusse naasta.

Aga miks see peab nii olema, et head asjad saavad otsa? Pahad asjad ei tundu küll maailmast otsa lõppevat – kuuled midagi hullu raadiost või telekast ja veidi aja möödudes on asi läinud veel hullemaks… Hoopis halvad asjad võiksid otsa saada!

Meie hea Taevane Isa tunneb ja näeb kogu maailma väga hästi ning sellepärast me kristlastena teame, et tegelikult ongi just pahad asjad need, mis ühel hetkel otsa saavad. Piibli algusest loeme, kuidas maailm muutus niisuguseks, nagu see on (1Ms 3), ning Piibli lõpust saame teada, milline saatus maailma ees ootab ja mis tuleb pärast seda (Ilm 21).

jättis Jeesus selge ülesande ning see laieneb kõigile, kes peavad ennast Tema järgijateks (Mk16:15–20).

Jeesus ise on andnud meile eeskuju, tulles langenud maailma otsima kadunuid (Lk 19:10). Teades, et rongi päästa ei saa, tuleb päästa reisijad. Sisuliselt sedasama ootab Ta ka meilt. Jumal ei tunne heameelt hävitamisest, vaid päästmisest.

Mida meile, kristlastele, annab teadmine, et lõpp on lähedal? See kingib oskuse hinnata neid päevi ja hetki, mida elada saame.

Näiteks kui hommikul hambaid pestes paned pastat harjale ning osa sellest kukub kraanikaussi, siis pole väga hullu ja Sa ei tee sellest numbrit. Aga lugu on teine, kui hambapastast on järel vaid tühi tuub. Siis pigistad sealt kogu jõust välja, mida veel annab. Ülihoolikalt proovid, et midagi raisku ei läheks.

Nii et tegelikult võiksime ju ka oma elupäevi targasti elada juba praegu, mitte alles siis, kui on täitsa lõpp.

Jumal ei tule praegust maailma parandama, sest vahel ei anna asju parandada, vaid parem on teha uus. Seda teeb Jumal muide ka inimese südamega, mis ennast Jeesusele avab – Ta loob uue südame (Hs 36:26). Kristlastena teades, et asjad kulgevad maailmas kaose ja hävingu poole, võiks arvata, et meie roll on kusagil koopas peidus püsida ja imelist tulevikku oodata. Vale! Oma jüngritele

Plussi ajakirjanik.

Millises olukorras oled Sina mõelnud, et nüüd on küll täitsa lõpp?

Renata Kaleininkas (17), Valguse Tee Vabakogudus Ükskord isaga lennujaamas olles avastasin, et telefon on kadunud ja lennuni on aega vaid 15 minutit. Tuli välja, et telefon oli jäänud turvakontrollis kasti koos Coca-Colaga, mis vedelikuna eraldi kontrolli alla võeti.

Tänu Jumalale, sain telefoni kätte ja jõudsime täpselt lennule!

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Koostas Ingel Madleen Tiitus Fotod erakogu

Triinu Tsupsman (14), Haapsalu Baptistikogudus ja 3D kogudus Tundsin nii, kui minu elus olid vaimselt rasked ajad seoses ärevushäirete ja paanikahoogudega. Tol ajal ei suutnud ma ise enam midagi mõelda. Panin Jumala oma elus esimesele kohale ning otsisin lahendusi koos Temaga. Sain alati ka oma palvetele vastused.

3

Pluss 1/2021

Pluss lugu

LIISI VÄLI – JÄÄB VAID SEE, MIS ON TÕELISELT PÜSIV

L

Liisi Väli (31), Saaremaalt pastoriperest pärit noor naine, on oma elus näinud ja kogenud palju Jumala imesid. Ta on floristioskustega kodukujundaja ja viimased 12 aastat elanud Tallinnas, tsaariaegse puumaja väikeses 23 m2 korteris. Sisekujunduse vastu on Liisi huvi tundnud nii kaua, kui ennast mäletab. Ta peab ka blogi sellest, kuidas on võimalik luua väikesel pinnal stiilne kodu.

Saaremaa tüdruk Sündinud on Liisi Kuressaares, üles kasvanud, lapsepõlve ja kooliaja veetnud aga Orissaares.

Tema isa on Orissaare vabakoguduse pastor ning peres on peale vanemate veel kaks õde ja vend. Pärast keskkooli kolis Liisi Tallinnasse, kus asus õppima eesti filoloogiat, kuid katkestas: „Tundsin, et see eriala pole mulle.“ Õpingud jätkusid Tallinna Ülikoolis muusika erialal, milles nüüdseks on bakalaureus käes. Hiljem õppis Liisi Eesti Floristikakoolis ka lilleseadet. Hetkel töötab ta koolis tugiisikuna, kus aitab ühel lapsel õppetööga hakkama saada.

„Kohale jõudes imestasin, kuidas aeg on nii vähe edasi liikunud.

Kuidas ma küll jõudsin?“ 4 Pluss 1/2021 | www.plussmeedia.ee

Tekst Reelia Kolk | Fotod Liisi Väli

Kristlik keskkond Liisi on üles kasvanud kristlikus perekonnas ja ka koguduses on kristlased alati olnud tema ümber. Siiski tundis Liisi, et midagi on puudu. „Olin ümbritsetud kristlastest, kellel oli Jumalaga elav suhe. Minul seda polnud. Teadsin, et on vaja enamat, aga ega seda pole ise kusagilt võtta,“ räägib neiu ja jätkab: „Võid kasvada usklikus perekonnas, aga kui sa pole uuestisündinud, siis sa tegelikult ei saagi ju kristlane olla. Tekib küsimus, kas oled kristlane vaid sellepärast, et oled kasvanud selles keskkonnas.“ Jeesuse oma ellu vastuvõtmine oli Liisi jaoks teadlik otsus, mis tõi kaasa suure muutuse. „Olin 22 ja selleks hetkeks juba Tallinna kolinud. Suvel Kuressaares ühel telgikoosolekul tunnetasin ja nägin ülistuse ajal, kuidas udune figuur sirutus minu poole ja justkui pakkus mulle ennast. Sain aru, et Jeesus tahab teada, kas võtan Ta vastu. Tegin seda!“ Elu ei muutunud päris kohe, kuid algas põnev protsess. „Kord tulin ühelt noorteteenistuselt nuttes koju. Mind tegi kurvaks pilt sellest, et noored kirikus ei olnud huvitatud osadusest ja palvetamisest, vaid tahtsid hängida,“ meenutab Liisi. Järgmisel nädalal soovis ta ainult palves olla ja Piiblit lugeda. „Ema küsis vaid, et mis minuga juhtunud on. Olin kindel, et kohtusin Jeesusega.

Ma ei oleks saanud seda kõike ise tekitada.

See muutis mu elu täiesti!“ Tallinnas käib Liisi koguduses nimega Elisha Treeningkeskus. See väike kogudus on prohvetliku suunaga ning Jumal on ka talle öelnud ja seda kinnitanud, et Liisil on prohvetlik kutsumine.

„Trendid tulevad ja lähevad, aga klassika jääb.“

5

Pluss 1/2021

Vähem on rohkem Enamus vaba aega kulub Liisil oma hobile, milleks on kodukujundus. Ta peab ka selleteemalist blogi ja Instagrami kontot, kus saab neiu tegemistega kursis olla. Kodus katsetab Liisi pidevalt uusi asju ning sätib, kujundab või teeb midagi ümber.

Kui küsida, kuidas Liisi oma hobini jõudis, on vastus lihtne: see oleks talle justkui kaasa sündinud. „Mulle on alati meeldinud kodu sättida, tegin seda juba koolieelikuna. Läbi aastate olen ikka püüdnud teha elamist meeldivamaks.“ Rohkem hakkas Liisi kodukujundusega tegelema siis, kui soetas neli aastat tagasi pisikese korteri Tallinna kesklinnas. „Sain endale päris oma kodu ja siin võin teha kõike, mida tahan. Teistega koos elades oli vaja pidevalt kompromissile minna,“ räägib ta.

Oma publik tekkis Liisil tänu temast ilmunud loole ajakirjas Kodu ja Aed. „Korter polnud siis veel valmis, vaid algusjärgus. Ainult mõned pildid olid Instagramis.“ Kuid just tänu nendele piltidele ta leiti. „Pärast seda, kui inimesed olid minust lugu näinud, oli paljude reaktsioon: „Oh, lahe!“ Küsiti, kas aitaksin ka nende kodusid sisustada.“ Teistele on Liisi siiski vaid nõu andnud. „Tegelen oma hobiga enda jaoks. Kui kedagi inspireerib, siis inspireerib, ja mul on sellest hea meel,“ on tema seisukoht.

Kodukujunduses tähtsate otsuste langetamisel soovitab Liisi järgmist: „Tuleb oma sisetunnet usaldada. See on, mille järgi mina tegutsen. Mulle ei meeldi trende matkida, tehes nii, nagu teised teevad. Tahan olla originaalne.“ Oma sisustusele mõeldes oli Liisi soov järgida klassikat – seda, mis on alati olnud. „Trendid tulevad ja lähevad, aga klassika jääb,“ teab ta. Viimaks on otsustav lõppmulje. „Vaatan ja tunnetan, kas silm puhkab või midagi kriibib. Sellest lähtungi,“ on Liisi lähenemine.

„Olin kindel, et kohtusin Jeesusega.“

Elu Jumalaga

Kuidas elada suurelt väikesel pinnal?

Liisi Instagramist @liisivali leiad ideid!

6 Pluss 1/2021 | www.plussmeedia.ee

Pärast Jeesuse oma südamesse vastuvõtmist on Liisi elus juhtunud igasuguseid imesid, kus on näha, et Jumala käsi on mängus ja loogilist seletust ei ole. „Pärast seda, kui mu elu sai muudetud, hakkas Jumal mulle näitama unenägusid inimestest, keda teadsin, aga ei tundnud. Nägin neid erinevates olukordades.“ Unenägudest neile jutustades olid reaktsioonid vapustavad: „Tean, millest sa räägid!“ Unenägude juurde oli Liisil alati ka julgustav sõna.

Unenägusid on oluline tähele panna, sest Jumal võib nende kaudu meie ellu kõneleda. „Olin selleks ajaks juba Tallinna kolinud, kui nägin unes, et viibin suvel Kuressaares. Unenäos hakkasin tagasi Tallinna minema, kuid korteri võtmed olin unustanud Kuressaarde.“ Hiljem päriselt Tallinna poole sõites avastas Liisi poolel teel, et võtmed olidki Saaremaale ununenud!

Oma publik tekkis Liisil tänu temast ilmunud loole ajakirjas Kodu ja Aed. Kohe meenus ka unenägu. „Appi, mind hoiatati!“ oli Liisi reaktsioon. See seik toimus Liisi usuelu alguses. Jumal hakkas talle unes asju näitama ja andma ka hoiatavaid unenägusid. „Alguses arvasin, et ei pea niisuguseid unenägusid arvestama. Võtmelugu aga lahenes hästi, sain ikka korterisse!“ On ka imelugusid. Ühe tööpäeva varahommikul sättis Liisi hämaras toas kõrvarõngaid kõrva. „Ühe sain pandud, teine kukkus põrandale ja kadus täiesti ära. See oli pisike, kuid oluline, kuna need olid ainsad kõrvarõngad, mida kanda sain.

Mõtlesin, et vahet pole, otsin õhtul edasi.“ Kuid ka hiljem otsides ei leidnud ta seda. Mõned päevad olid möödunud, käes nädalavahetus ja Liisi vaatas hommikust süües filmi. „Alles jäänud kõrvarõnga olin varasemalt lauale pannud. Äkki libises mu pilk üle laua ja nägin, et teise kõrvarõnga kõrval oli kadunud paariline. Südamelöök jäi vahele! Kuidas see võimalik on?“ mõtles ta sel hetkel. Kuigi tegemist ei olnud nii tähtsa asjaga, oli see neiule ikkagi oluline. „Mulle näitas see, kuidas Jumal hoolib ka kõige väiksematest asjadest meie elus.“ Veel üks lugu on seoses ülikoolis toimunud eksamiga. Õppejõud oli öelnud, et hilinejad eksamile ei pääse. „Olin hiljaks jäämas ja kiirustasin. Palvetasin, et Jumal aitaks jõuda õigeks ajaks. Vaatasin kella ja läksin nii kiiresti, kui sain. Kohale jõudes imestasin, kuidas aeg on nii vähe edasi liikunud. Kuidas ma küll jõudsin?

Ma isegi ei jooksnud.“ Huvi pärast katsetas Liisi, kui kaua võtab sama teekond aega kiirustades.

Kulus palju rohkem. Liisi sõnul on ainuke seletus imelisele juhtumile, et Jumal pani aja lihtsalt seisma. „Nii äge, kuidas Jumal näitab, et Ta hoolib!“ rõõmustab ta.

Vaata Jeesusele!

Praegu on maailmas väga keerulised ja segased ajad, mis mõjutavad meid kõiki isiklikult. „Kui oled kristlane, siis vaata Jeesusele, mitte sellele, mis ümberringi toimub,“ on Liisi soovitus. „Muidu satud stressi ja nii oleks elu kohutav.

Oma pilku Jeesusel hoides tunned rahu, ja kui Sul seda veel pole – palu!“ Issand annab ega keela. Tema rahu meie eludes on praegu kõige olulisem. Vaadates Jeesusele ei pääse stress ja masendusemõtted meile ligi. „Ma tean, et meil kõigil on lootus Temas. Maailmas on pimedus, kuid nii saabki rohkem valgust esile tulla,“ kinnitab Liisi. Jumal muudab elusid ja Ta suudab teha seda ka Sinu eluga, kui Sa vaid tahad!

7

Pluss 1/2021

Gospel Tekst Rahel Strauss Fotod Elika Hunt ja Anete Toming

Lovely Beats puudutab südameid Kristlik ansambel Lovely Beats loob muusikasegu kantrist, spirituaalidest ja iiri folgist.

Bändi soov on oma lugudega publikut kaasa haarata, jalga tantsima panna ning südameid soojendada.

B

Jumala poolt roheline tuli Bändi koosseisu kuuluvad Helerin Oksa (28), Daana Teekel (35) ning Joosep Serva (30), kes on bändina koos tegutsenud aastast 2016.

Kuid kust sai Lovely Beats alguse? Muusikat armastaval Daanal, tekkis sisemine soov ja igatsus hakata mängima viiulil rahvamuusikat. Kuna üksinda rahvaviiside esitamine tundus talle veidi üksluine, tuli ta mõttele kutsuda seltsi Helerin. Suur oli Daana üllatus ja rõõm, kui ta kuulis, et ka Helerinil oli juba ammu mõttes bändi loomine. Daana jaoks oli see kinnitus Jumalalt, et ka Tema poolt on roheline tuli. Ei läinud kaua aega, kui tüdrukutele avanes esimene esinemisvõimalus. Niisiis hakkasid nad ruttu proove tegema ja sobilikku repertuaari otsima. Üsna pea tundus neidudele, et bändist on puudu saatepill. Ühendust võeti Joosepiga, kes oli lahkesti nõus kitarril saatma ja vajadusel laulmagi. Bändile sai mõeldud ka nimi – Lovely Beats.

8 Pluss 1/2021 | www.plussmeedia.ee

Lovely Beats ja nende muusika on leitav nii Facebookis t ja Youtube ’ist kui ka kodu lehelt: lovelybeats .ee/ Bändile võib k lovelybeats a kirjutada: info@gmail .com

Igaühel oma tee Igal bändiliikmel on olnud oma tee ja olukorrad, mis on toonud nad Jumala juurde. „Olen Jumala vaikseid kutseid ja kõnetusi elu jooksul korduvalt kogenud,“ räägib Daana. „Ehkki pärinen mittekristlikust taustast, on Jumal saatnud mu ellu kristlasi, kes erinevatel eluhetkedel on mulle Temast rääkinud. Kümme aastat tagasi kogesin Hollandis vahetusüliõpilasena Jumala kutset, mis oli nii selge ja täis armastust, et ma ei saanud sellele eitavalt vastata.“ Helerini sõnul oli tema tee Jumala juurde väga sujuv ja loomulik. „Olen kasvanud kristlikus peres, justkui eriliselt hoitud mulli sees. Õigupoolest arvan, et ma pole Jumalast eemal olnudki. Ühel hetkel tuli lihtsalt teha oma isiklik otsus. See oli aastal 2009,“ räägib ta. Joosep, kes ei ole kasvanud kristlikus peres, mainib siiski, et on kristlastega kokku puutunud juba noorena. „Minu parima sõbra isa juhtus olema pastor. Olen käinud leerikoolis ning osalenud kristlikel noortefestivalidel. Kannapööre toimus 2009. aastal Pilistveres aset leidnud kristlikul noortefestivalil Järgmine Peatus ehk JäPe. Ansambli Trepikoda palvusõhtul kirikus tundsin, kuidas Jumal mind kõnetab, ja sain aru, et siin elus on midagi suuremat kui meie,“ jagab Joosep oma lugu.

Suured ja väikesed palvevastused Kristlastena on Lovely Beatsi liikmed kogenud, et Jumal vastab palvetele. Joosepi jaoks on terve tema karjäärivalik, ja see, et ta hetkel muusikaakadeemias metsasarve õpib, olnud suur palvevastus Jumalalt.

Ka Daana on kogenud palvetele palju vastuseid. Hiljuti sõitis ta Tallinnast Viljandi poole ja palus enne teele asumist Jumalalt hoidmist. Väljas oli juba hämar ja teeolud talvised. Äkitselt hüppasid teele kolm hirve.

Daana sai napilt auto pidama. Ta oli Taevaisale erilise hoidmise eest väga tänulik ja jätkas rõõmsalt teekonda.

Heleringi on kogenud raskeid hetki, kust Jumal on teda läbi kandnud. Aga tegelikult peab ta oluliseks ka väikseid igapäevaseid palvevastuseid ja juhtimist. Hiljuti palus neiu, et Jumal teda kasutaks. Veidi hiljem sai ta vestelda tänaval ühe naisterahvaga, kes oli pisarateni liigutatud, kui Helerin rääkis talle Jumala armastusest.

9

Pluss 1/2021

Daana jaoks oli see kinnitus Jumalalt, et ka Tema poolt on roheline tuli.

Positiivne muutus Küsimuse peale, kuidas on bändina tegutsemine nende elu mõjutanud, vastasid Daana, Helerin ja Joosep üksmeelselt, et muusikat tehes ringi reisimine on neile andnud palju rõõmu, põnevust, sõpru ja kogemusi. Bändi tegemine on neid arendanud nii inimese kui ka muusikuna. „Ühine hobi on meid muutnud headeks sõpradeks,“ toob Joosep esile. Helerini lemmikuteks on palvehetked proovi alguses ja lõpus.

Muusika on võti Bändiliikmed naudivad iga hetke, mil nad Jumalale muusikat loovad. Helerini jaoks on kristlus ja muusika lahutamatud. Noore tüdrukuna laulis ta

“ e oma „Mu tee esimen ise suve s t a e B y elm ovel Bändi L u Tee“ sündis e k Vend h e M aulu lugu „ Joonas Alvre minud l . alguses a koostöös val muusika g Joonase ulimeloodia ja oviga. Õigete ii v ik i pro il šot ese paar li hiljem ja oli s. im s e i d u s o t lo idmine õudvam protse o e l e d a n e n sõ rra aega usikavid mõnevõ laneeritud mu dus hoopis p n Algselt s looduses ase adritega e s k e i rd a sügis -kontse di liikmed e iv l e d Bän nen ikatlas. neva Kultuur lt rõõmsad põ lle eest a e on ülim otsessi üle ja s r p loome d. tänuliku

10 Pluss 1/2021 | www.plussmeedia.ee

erinevates lastekoorides ja -ansamblites. Tänaseni on tema elus väga olulisel kohal ülistuskoor Ekklesia. Loomulikult mängib erilist rolli ka Lovely Beats. „See on meeletu õnnistus, kui saad teha bändi inimestega, kellega on samad väärtushinnangud,“ tunnistab Helerin ja lisab, et nii on palju lihtsam leida ühist keelt ja luua repertuaari. Veel juhib Helerin muusikatööd ja teenib ülistustiimides Mosaiik Koguduses, mis on tema kodukogudus. „Muusika on oluline võti, mille kaudu Jumal saab inimesi puudutada.“ Ka Joosepi jaoks mängib muusika suurt rolli kristlaseks olemise juures. Ta tunneb end lavale astudes, justkui läheks ta Jumala altari ette Teda kiitma. „Kõik muusika, mida mängin, on Jumala auks. Vahet pole, kas see on ülistus või klassika.“

Eva-Maria Vaikmäe

Persoon Küsitles Elsbet Helena Tiitus Foto Karl Hendrik Bachmann

ülistab Jumalat ka koolitöös Eva-Maria Vaikmäe (15) on särasilmne Tartu neiu, kes armastab Jumalat ja muusikat.

Nende kahe ühendamise tulemusena valmis ka tema 8. klassi loovtöö.

Kuidas loovtöö idee sündis? Kuidas jäid tulemusega rahule? Õpin 8. klassis, mille lahutamatuks osaks on loovtöö. Minu projektiidee juured ulatuvad suvisesse JäPesse, kus sattusin vaimustusse ülistusmuusikast. Nii sündis mõte korraldada noorteteenistus. Sealt algasid läbirääkimised bändi, kõnelejate ja teiste asjaosalistega. Mõtetest ja sõnadest sai teostus ning ühel detsembrikuu pühapäeva õhtul oli Tartu Peetri kirikusse kogunenud ligi 70 inimest, et üheskoos Jumalat kiita ja ülistada. Pärast teenistust valasin pisaraid, sest tundsin nii suurt rõõmu ja tänu, et see kõik oli võimalikuks saanud.

Mida tähendab Sinu jaoks ülistus? Ülistus tähendab minu jaoks Jumala kiitmist.

See on minu viis väljendada Talle tänu kõige selle eest, mida Ta iga päev teeb. On hetki, mil me inimestena ei oska Tema imelist tööd märgata ja hinnata. Ülistus muudab aga südamed tänulikumaks ja alandlikumaks.

Kuidas oled igapäevaelus õnnistuseks teistele?

Kuigi õpin luterlikus koolis, ei ole mu ümber palju kristlasi. Ma ei ole ka loomult see, kes inimestega tutvudes end kohe kõigile avab. Seda suurem on aga rõõm, kui selgub, et näiteks trennikaaslane on ka kristlane. Sügavamatel isiklikel ja vaimulikel teemadel vestlen siiski ainult kõige lähedasemate inimestega. Olen nii tänulik kristlastest sõprade eest, kes on mulle usus toeks ja keda mina saan omakorda julgustada. Eriti tugevalt väljendub see selles, et hoiame üksteist palves – nii saame olla üksteisele õnnistuseks!

11

Pluss 1/2021

Misjon Tekst Vivian Tamm Fotod erakogu

Misjonipraktika Norra noorte keskel Johannes Ots (22) ja Madis Kask (24) on Plussmeedia töötegijad, kes aktiivsete noormeestena otsustasid möödunud aasta septembris võtta vastu väljakutse minna aastaks Norrasse misjonipraktikale. Tänu Norra Misjoniseltsi (NMS) ja EELK Misjonikeskuse vahelisele koostööprojektile nimega Ucrew, mis on toimunud juba 2017. aastast saadik, saavad igal aastal kaks-kolm Eesti noort sõita Jumala töötegijatena välismaale kohalikku kogudusse.

Misjonipra ktika Ucrew Facebooki le hel saab noormeeste tegemistel silma peal h oida. Sealt le iab ägedaid vlog e, videoid ja ka mõtisklusi: fa cebook.com / Eestiucrew

Matkamas 12 Pluss 1/2021 | www.plussmeedia.ee

Ülikooli asemel misjonipraktikale Nii Johannesele kui ka Madisele pakuti algselt võimalust teha misjonipraktikat Inglismaal, kuid kuna seal muutus viirusepuhang järjest karmimaks, avanes noormeestele uks minna hoopis Norrasse. See oli ka salamisi Madise soov, kes eelistas Norrat Inglismaale, et panustada NMS-i kommunikatsiooniosakonnas. Kuigi mõte välismaale minemisest tundus kohe põnev, saabus lõplik selgus siiski pärast pikemat palvevõitlust. Johannesele tuli kindel veendumus, et Jumal hoiab teda ning ta saab Norras olles täita Jumala plaani selleks eluperioodiks.

Madist motiveeris aga kogemuse omandamine tervikuna ning uudishimu näha, kuidas Jumal saab teda talle antud annete ja talentidega teises keskkonnas kasutada. Nii otsustaski Johannes ülikooli asemel misjonipraktikale minna ning Madis jättis pausile oma magistriõpingud Tallinna Tehnikaülikoolis. Koos lendasid noormehed Stavangeri, kus nad on sügisest saadik kohalikus noortekoguduse projektis Ukirke erinevate ürituste läbiviimisel ja ülesannete täitmisel kaasa aidanud.

Noormehed räägivad aga, et sealsete noorte keskel on oluline oma loo jagamine ja nendega lihtsalt koosolemine.

Jumalateenistus

Kohanemine viiruse poolt muudetud maailmas Kui noormehed septembris Stavangeri saabusid, oli siseruumides kogunemine veel lubatud ning läbi nädala korraldati kirikus erinevaid noorteüritusi. Näiteks neljapäeviti koguneti kirikuhoones, et pakkuda noortele söögipoolist ja võimalust viibida kristlikus osaduses. Lisaks leidsid aset õpilastele mõeldud lauamängu- ja vestlusõhtud, kus keegi käis jagamas oma elust ning oli võimalus erinevatel teemadel küsimusi esitada. Toimusid ka mitmed laagrid ja matkad.

Kuna aga maailm on hetkel pidevas muutumises, on Norra alates jaanuari algusest olnud „lukus“, mis tähendab, et kogunemised siseruumides on keelatud ning kirikud suletud. Küll aga on Madis ja Johannes olukorraga kohanenud ning pakkunud noortele viirusest hoolimata võimalust võtta osa näiteks virtuaalsetest lauamänguõhtutest, Netflixi filmiõhtutest ja interneti vahendusel korraldatud piibliringidest. „See on olnud pidev ideede genereerimine ja lahenduste leidmine, kuidas võimaldada noortele kristlikku osadust, arvestades kehtestatud piiranguid,“ kommenteerib olukorda Johannes. Hetkel on Ukirke noored jaotatud väikegruppideks, mis kogunevad vastavalt võimalusele kas silmast silma või virtuaalselt ning neljapäeviti käiakse koos värskes õhus jalutamas.

Noortele tänaval kogudust tutvustamas 13

Pluss 1/2021

„Kuigi kõik ei ole sel aastal alati läinud esialgsete ideede ja plaanide kohaselt, siis oma lootust Jumalale pannes võime vajalikku kindlust ammutada.“

Kohalikule jalgpalliklubile kaasa elamas

Jõulusaate võtted

Fookuses noortega koosolemine Suurim erinevus Norras ja Eestis tehtava kristliku noortetöö vahel on jutluste ja piiblitundide tähtsus. Kui Eestis ei oleks noormehed osanud kiriku noorteõhtut ilma sõnalise õpetuseta ettegi kujutada, siis Norras on see võrdlemisi tavaline. „Isegi kui oleme vahel mõelnud, et teeksime kirikutöö korralduslikus pooles mõningaid asju teisiti, siis oleme aru saanud, et meie tegelik roll misjonipraktikal viibides on aidata nii hästi kui võimalik siinseid liidreid, et ellu viia nendele usaldatud visiooni, mitte niivõrd kehtestada oma ideid,“ võtab Madis erinevusega toimetulemise kokku. Noormehed räägivad aga, et sealsete noorte keskel on oluline oma loo jagamine ja nendega lihtsalt koosolemine. Johannese sõnul vajavad noored seda väga ja vahel tundub, et niiviisi jõutakse noorteni isegi paremini – läbi isiklike vestluste ja eeskuju. Kord kuus toimub siiski ka pühapäevane jumalateenistus, mil õpetatakse ja kuulutatakse Jumala sõna ka verbaalselt. Koguduses on noortetöö fookuses noored vanuses 15–30 eluaastat ning tegevustesse on kaasatud ligi 50 noort.

Lisaks ürituste korraldamisele on koguduses kaasa aidatud ka erinevates meediaülesan-

14 Pluss 1/2021 | www.plussmeedia.ee

netes. Jõulupühadel oli näiteks käsil suurem projekt, kui tehti noortele mõeldud jõulusaade. Saatesse kaasati kohalikke artiste ja noorte seas tuntud mõjuisikuid, kes jagasid oma kogemusi üksindusega toimetulemisest jõulude ajal. Seal aitasid Madis ja Johannes kaasa just tehnilise poole pealt.

Uued kogemused kogu eluks Madis ja Johannes on Norras viibides kogenud palju uut, mis neile kindlasti pikaks ajaks meelde jääb. Madis mainib, et huvitav uus kogemus on näiteks eluruumi jagamine mitte oma pereliikmega. Nimelt elavad noormehed kogudusehoone ülemisel korrusel 3-toalises korteris. Ka räägib Madis naerusuiselt erilisest limonaadist, mida Norras juuakse vaid jõulude ajal. Lisaks, kuna teenistused Ukirkes toimuvad vaid kord kuus, on Madisel ja Johannesel olnud võimalus teistes kogudustes ringi vaadata. „Kindlasti on see aasta palju õpetanud Jumala usaldamise kohta,“ iseloomustab oma senist Norras oleku kogemust Madis. „Kuigi kõik ei ole sel aastal alati läinud esialgsete ideede ja plaanide kohaselt, siis oma lootust Jumalale pannes võime vajalikku kindlust ammutada.“

Toimetajalt

Tekst Jürgen Hein Foto erakogu

MÕTTETU

LÕPP?

Kui mõelda kõigi asjade lõpule või maailma viimsetele päevadele, siis tekivad peas erinevad pildid. Üks reaalne ja piibellik pilt on Jeesuse taastulemine. Mõnele ehk meenub ka Ilmutusraamatust midagi Tallest, pitseritest, tulejärvest ja muust sellisest. Tasub küsida, kas neil vaadetel on üldse mingisugune koht meie argielus?

Oma sõnadega pöörame sellele teemale üpris palju tähelepanu. Toome palves Jumala ette kas tahtlikult või mitte oma soovi viimse aja kohta. See toimub Meie Isa palves: „Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal!“ Lihtne Jeesuse õpetatud palve näitab, kuidas Jumal tahab, et me paluksime. See on palve nii viimsete kui ka praeguste asjade pärast.

Jumala riik ei ole lihtsalt üks sünonüüm sõnale „taevas“. Jumala riik Uues Testamendis tähendab Jumala valitsemist Kuningana, Issandana.

Teisiti öeldes on Jumala riik kõik see, mis kaasneb, kui Jumal valitseb kõige ja kõigi üle. Võime mõelda, mis juhtuks, kui siin ja praegu ajaks asju seesama Jumal, kes ilmus meile Jeesuses. Mis oleks Jumala valitsemise puhul teisiti? Kas oleks viha, nuttu või vägivalda?

Me palume Jumala riigi tulekut „nagu taevas, nõnda ka maa peal.“ Kujutades taevast pigem jumaliku sfäärina kui asukoha või sihtpunktina, on palve selgem. Teiste sõnadega palume, et maa peal toimuksid asjad nii, nagu Jumala juures. Ülioluline on see, et Jumala riik saabuks maa peale. Tema riik ei tule kuskile kaugele pilvedesse, vaid maailma, kus praegu elame. Meenutagem 1. Moosese raamatu algust. Jumal loob ning nimetab oma loomingut heaks. Lõpuks vaatab Ta loodud universumit ning teatab, et see on „väga hea“ (1Ms 1:31). Meie ülesanne ei ole siit maailmast põgeneda. Jumal ei soovi oma head loomingut hävitada. On tõsi, et kõik on langenud patu alla, kuid vastus sellele pole hävitustöö, vaid uueks loomine ja lunastamine.

Aga kuidas on see meile oluline praegu?

Niisugune vaade Jumala loodule tähendab, et Paulusel on õigus, kui ta ütleb: „Niisiis, mu armsad vennad, olge kindlad, kõigutamatud ning ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole tühine“ (1Kr 15:58).

Meil on mõtet hoida loodust, otsida õiglust ja teha tööd Jumala riigi jaoks, sest Jumalal on kogu ilmamaa jaoks imeline lunastav plaan. Hoidkem kinni sellest lootusest ning teenigem Issandat tüdimatu innuga!

15

Pluss 1/2021

Film Tekst Laura Jõgar Foto Central Partnership, Pexels, Pixabay

Tulemeri – LEEGID, MIS PANEVAD PROOVILE „Tulemeri“ (2020) on film Venemaa metsapõlengutest ja tuletõrjujate ohtlikust tööst.

Tuletõrjujad peavad riskima oma eluga, et päästa tulekahjude piirkondades elavaid inimesi, kel pole muud võimalust lõõmavate leekide eest pääseda.

16 Pluss 1/2021 | www.plussmeedia.ee

SISAL DA SÜŽE B PALJA E STUS I!

V

Venemaa metsades möllavad suured tulekahjud ja tuletõrjujad on eesliinil. Eluga riskides kaitsevad nad metsapõlengute piirkondadesse jäänud külaelanikke. Läbi raskuste püüavad nad päästa seda, mida päästa annab. Loo keskmes on tuletõrjesalk, kes kaotab põlengus ühe oma liikme. Salga ülem Aleksei peab nüüd kiiremas korras leidma kellegi asemele, sest tööd on palju ja ilma kuuenda liikmeta salku baasist väljuda ei lubata. Talle tehakse pakkumine: valigu mõni noor tuletõrjuja ja õpetagu välja. Aleksei on skeptiline, sest noormehed, keda talle näidatakse, tunduvad saamatud ja eluvõõrad. Ta küsib luba väljuda viieliikmelise salgaga, kuid seda siiski ei anta. Just siis juhtub salgaülem nägema oma tütart Katjat, kes plaanib koos ühe noormehega helikopterisse ronida.

Aleksei keelab tütrel lennata, kuna kardab, et see võib tema tervisele ohtlik olla. Samuti keelab ta noormehel, Romanil, oma tütrega suhelda. Tüütu noormehe eemalepeletamiseks võtab Aleksei ta oma salka, lootes, et kui poiss näeb, milline on tuletõrjujate tõeline elu, lööb ta araks ja pöördub teistsuguse elu juurde. Roman on aga veendunud, et tema ei karda.

Risk Helikopter viib tuletõrjujad kaugesse metsa, otse põlengute keskele, kus nad peagi kaotavad suurema osa varustusest. Kohalikust külast tööriistu ja toitu küsima minnes selgub, et küla on suures ohus – nimelt läheneb sellele ohjeldamatu ladvatuli ning parim, mida saab teha, on evakueerida inimesed. Kuid ka see pole lihtne. Salk ei saa kutsuda abivägesid, sest nende ainsa sidevahendi – raadiotelefoni – pillab noor Roman kogemata jõkke. Siiski jõuab ta lühidalt suhelda Katjaga, kes töötab baasis. Ühenduse ootamatu katkemine paneb Katja muretsema nii Romani kui ka oma isa pärast. Esialgu ei usu ülemus, et salk on ohus.

Alles siis, kui Katja hangib kavalusega värskemad andmed virtuaalsete kaartide jaoks, mis näitavad metsapõlengute seisu piirkonnas, näeb ka tema tulekahju ulatust ja levimiskiirust. Nüüd otsustab ülemus riskida. Koos Katjaga suunavad nad helikopteri paika, kuhu abivägede saatmiseks käsku pole tulnud.

Riskimine on vahel vajalik, eriti siis, kui mõnes olukorras saame aidata vaid meie.

17

Pluss 1/2021

Suurim armastus Tuletõrjujad hakkavad koos külaelanikega kõndima läbi metsa jõe poole, mis on ainus kindel paik leekide eest. Külaelanikud peavad leppima raske tõsiasjaga: kodud ja kogu maine vara tuleb põlengu eest põgenedes maha jätta. Kristlastena teame, et maistest asjadest ei tohi liiga kinni hoida. Surres ei saa me midagi endaga kaasa võtta. Ainult üks on meiega nii siinses kui ka tulevases elus, ja Tema nimi on Jeesus.

Seega loeb, millise suhte me Temaga praegu loome, kuna see määrab meie igaviku – Jumala riik või mitte. Kui Jeesus on meile kõigest ja kõigist tähtsam, siis elame Jumalale meelepärast elu.

Metsatulekahju juba paistab eemalt ja teekond on ohtlik. Laste päästmiseks mõeldakse välja hulljulge plaan – vana helikopter peaks kandma trossi otsas veoautot, mille kastis on lapsed. Kaugele nii ei jõuta, tuleb teha hädamaandumine. Vana ja nõrk helikopter ei suuda sellist koormat vedada. Lõpuks tõuseb masin õhku, lapsed kabiinis ja kõik liigne (ka osa kütusepaagist!)

18 Pluss 1/2021 | www.plussmeedia.ee

Raadio

PLUSSPUNKT Saade noortelt noortele maha visatud. Kuid on veel üks põhjus, miks see õnnestub – tuletõrjujat pole nendega. Ta on all, kohe temani jõudvate leekide keskel, ja lehvitab neile. Jh 15:13 ütleb: „Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest.“

Viimasel hetkel Ohtlikus olukorras on ka jõe poole astujad.

Lootus on kadumas ja jagatakse tuletekke, mida kõigile ei jätku. Inimesed peavad justkui otsustama, kellel on võimalik ellu jääda ja kellel mitte. Ühel hetkel jõuab eele saadetud tuletõrjuja tagasi hea sõnumiga – jõeni on siiski võimalik pääseda! Rivis jäävad viimasteks Aleksei ja Roman, kes satuvad suuremate leekide keskele. Roman kannab Alekseid ja tuli ümbritseb neid igast suunast. Silmapiirile ilmub aga helikopter, otsides põlengu keskelt inimesi. Kuigi Roman on algaja ja kohati saamatu, on ta suutnud tõestada, et pole arg, ning tohib edaspidi Katjaga suhelda. Ta on olnud julge ja täitnud oma kohust, olles nõnda meile, kristlastele, eeskujuks.

Põnevate teemade ja hea muusikaga Veeda koos meie saatejuhtide: Marililli, Oliveri, Kristo ja Maarja-Liisiga, kaasahaarav tunnike – näiteks rongis, trennis või jalutuskäigul.

Millest räägime?

Maria Belokortseva: „Noorena põgenesin igal võimalusel pühapäevakoolist ja kodus olin ikka väga plahvatusohtlik.“ Saatest „Kadunud tütar“. „Ühiskond peab himustamist vooruseks. See ju elavdab majandust, kui sa kõike himustad ja lõpuks ostad ka,“ lausub saates „Jumala seadused ja inimese seadused“ Tartu Pauluse kiriku õpetaja Kristjan Luhamets. „See pilt, et kristlastest tüdrukud on hästi pühad ja kannavad vaid pikki seelikuid, tuleb filmidest,“ ütleb saatekülaline Merlin Nilesen eelmise aasta viimases saates, mis räägib eelarvamustest.

Ettevõtja Arpad Kääramees: „Ma olen vist keskmisest julgem eestlane, kes tahab katsetada ja igale poole näppe toppida, et näha, kust heas mõttes särtsu saab.“ Saatest „Paar nii äris kui abielus“.

Kuula saateid Pereraadiost 1. ja 3. teisipäeval kell 22:00 ja ka Soundcloudist!

Tekst Maarja-Liis Mölder Fotod Kristo Toots, Oliver Õunmaa

PS!

Sulle mee ldib saates kõlav muu sika?

Leia Plussp unkti playlistid ka Spotifyst.

Ots kirjuta „Plu ingusse ssmeedia“ ja lase ülis tusel kanda!

Kuulmisen19i!

Pluss 1/2021

Noortekas Tekst Triinu Tsupsman Fotod Lilli Orav

CHECKPOINT – ÕIGE KOHT, KUS OLLA! Lääne-Nigula pastoraadis on juba 2003. aastast alates toimunud Checkpoint noortekas, mis toob nii kaugelt kui lähedalt kokku noori vanuses 12–18. Pole tähtis, kas rahvast osaleb palju või vähe, tore aeg mängude, ülistuse, palvete ja üksteise seltskonnast rõõmutundmisega on ikka.

ub oint toimedel p k c e h C e dis teisel r iga kuu igula pastoraa N e Lään :00 a kell 19 alguseg ja infot FB m e k h o R amis: Instagr ckpoint e @ln_ch

20 Pluss Pluss 1/2021 | www.plussmeedia.ee 4/2020 | www.plussmeedia.ee

„Lemmikosa on see, kui näen, et inimesed naeratavad ja on vabad ehk iseenda moodi, mitte need, kes nad tegelikult pole.“

Kõik, mis vaja Iga kuu teisel reedel toimuva noorteõhtu vorm ei ole oma pika ajaloo jooksul väga palju muutunud. Viimase aja suurim uuendus oli kaks aastat tagasi, kui praegune noortejuht Lilli Orav tõi programmi tagasi õhtupalvuse. Teised niiöelda „kohustuslikud“ osad igal kokkusaamisel on mängud, ülistus, Jumala sõna ja palve. Ei puudu ka snäkilaud. Mänge tehakse palju ja erinevaid, aga Checkpointi klassikutena on püsinud ajalehe- ja potikaanemäng. Ülistus toimub tavaliselt klaveri või kitarri saatel, lauldakse laulikutest. Sõna osa on alati põnev, sest jutlustamas ja rääkimas käivad külalised üle Eesti. Kui inimesi on olnud piisavalt palju, on korraldatud ka vestlusringe elust enesest või kuuldud jutluse põhjal. Õhtu lõpeb palvusega, mis toimub LääneNigula Nikolause kirikus – loetakse kirjakohti ja võetakse aega üksteise eest palvetamiseks.

Just sõna ja palve läbi on paljud noored kogenud Jumalat. Autorit ennastki on puudutanud kõige rohkem palvus kirikus. Peaaegu alati on siis saadud Jumalalt imelisi sõnumeid või teiste inimeste jaoks häid mõtteid tegudeks. Ka palvusel loetud kirjakohad kõnetavad väga sügavalt ja see tunne on imeline.

Noorte sõna

Õpi ja naera

Kui küsida, mis on osalejate lemmikosa, vastab noortekatel käiv Marie: „Lemmikosa on see, kui näen, et inimesed naeratavad ja on vabad ehk iseenda moodi, mitte need, kes nad tegelikult pole.“ Marielle peab oluliseks võimalust kohtuda vanade sõpradega ning leida ka uusi: „Käin noortekatel, sest seal on hea seltskond ja soe õhkkond,“ räägib ta. „Alati võib näha ka inimesi, kellega tavaliselt ei suhtleks, ja nendega rohkem tuttavaks saada.“

Kuigi formaat on paigas ja toimib, on ette tulnud ka raskusi. Saadud õppetundide peale mõeldes vastab noortejuht: „Päris läbikukkumist pole meil olnud, kuid kui tegime 2020. aasta juunis sõna osa asemel piiblikümbluse, selgus, et see oli osalejate jaoks liiga suur suutäis. Sain aru, et järgmine kord tuleb võtta üks amp s korraga.“ Ka nalja on saanud. „Mäletan, et umbes kuus aastat tagasi, kui ma veel noortejuht polnud, saime ülesande jaguneda kaheks tiimiks,“ meenutab Lilli ning jätkab: „Meile anti kätte tikud ja sprei kujul juuksevärv. Pidime ühe tiimiliikme kehastama piiblitegelaseks. Osutusin valituks ja sain nii uue soengu. Mulle pihustati sinist spreid pähe, aga kuna seda lasti liiga lähedalt, voolas kõik mulle näkku. Nägin mitu päeva välja nagu smurf.“

Peaaegu alati on siis saadud Jumalalt imelisi sõnumeid või teiste inimeste jaoks häid mõtteid tegudeks.

Edasi!

Hetkel on kindel plaan noortekatega jätkata. Pooleli midagi ei jää. Mõtteid on muidugi veel, kuid need vajavad veel seedimist. Praegu tunneb noortejuht, et olemasolev vorm toimib väga hästi, eriti kui arvestada, et noortekad toimuvad üsna maakohas. Eeliseks kaugelt tulijatele on fakt, et alati on teada kindel aeg ja koht.

Noorteka iseloomuste võtab lühidalt kokku Kahro, keda võib ikka ja jälle Checkpointidel kohata: „Tore koht, hea seltskond, mõnus vaheldus argielust.“

21

Pluss 1/2021

Noortejuht Küsitles Triinu Tsupsman Foto Joel Reinaru

LILLI ORAV –

noortetöö sujuvas rütmis

Lilli Orav (19) elab Lääne-Nigulas Jalukses ja on juba kaks ja pool aastat tegutsenud noortejuhina Checkpointi noortekatel.

Mis on noortejuhiks olemise juures kõige toredam?

Ma arvan, et see, kui näed, kuidas noorte suhe Jumalaga kasvab. Isegi siis, kui kõigil ei pruugi olla aega omavahel muidu kokku saada, leitakse noortekale tulemiseks alati võimalus. Toredad on üllatused, mis võivad ees oodata, näiteks noorte soov olla Jumala lähedal ja osaduses või siis valmidus tulla kaasa asjade ja tegevustega.

Kui näed, et just need noored, kes on tavaliselt kõige lärmakamad, soovivad siiralt midagi teha ja usaldavad sind, siis see on väga eriline.

Mis on noortejuhiks olemise juures kõige raskem? Kuidas on see Sinu usku kasvatanud?

Raske on teadmatus, mis tekib ootamatutes olukordades, näiteks siis, kui jutlustaja ei saagi tulla või kui plaanid muutuvad. Sa pead alati olema kohe valmis reageerima. Kindlasti on see

22 Pluss 1/2021 | www.plussmeedia.ee

õpetanud mind olema usus kannatlik ja andnud kindlama pinnase. Tean, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, Jumal on minuga ja vastab mu palvetele. Olen mõistnud, et ei pea kartma, sest Jumal on mu kindel kalju. Muidugi on olnud hirmu, aga koos Jumalaga saab sellest alati üle ning isegi kui ei kuule kohe oma palvetele vastust, siis tean, et kõik läheb lõpuks ikka hästi.

Mis teeb Checkpointist just nimelt Checkpointi?

Selleks on meie omavaheline osadus. Inimesi võib tulla kokku 20 või mõnikord ainult kolm, aga alati ollakse osaduses koos Jumalaga. Me teenime Jumalat ja lihtsalt võtame aega, et olla Tema ja üksteisega. Noortekad kestavad tavaliselt umbes neli tundi ja ilmselt on see samuti midagi erilist Checkpointi juures. Me ei tee tempot, vaid liigume edasi sujuvas rütmis.

+3 lood Koostas Hanna Toots Fotod Elis Tomingas, Unsplash

Tõde või müüt?

Selles veerus käsitletakse erin evaid kristlust puudutavaid väiteid.

Jeesus võib igal hetkel tagasi tulla

T

õde. Kristlastena elame rasketel ja ettearvamatutel aegadel, nagu Noagi.

Matteuse evangeeliumis on kirjas, et Noa ajal tegid inim esed rahulikult oma igapäevaseid toimetusi kuni viimase hetkeni ega taibanud midagi enne, kui tuli veeuputus ja võttis nad kõik ära.

Jeesuse tagasitulek on samasu gune. (Mt 24:37–39) Jeesus võtab kindlasti omad ära oma Isa kotta, nagu Ta on lubanud, aga see toimub äkitselt ja ootamatult.

Sellepärast õhutas Jeesus valvama ja paluma, et meid arvataks väärt põgenema kõige eest, mis on maailma peale tulemas (Lk 21:36).

kirjakoht.

Lemmik-

tte beka Lise

Re 8 Decock, 1 ogudus k a e p m o EKNK To a õigust, tem mala riiki ja Ju lt a m s e e legi!“ „Aga otsig kse teile pea ta n a e ik õ k a siis sed (Mt 6:33)

kkasin lugesin, ha a d e s a rd o l elus tk anna Juma Kui esimes p b a d n e h ida tä mind oma mõtlema, m t julgustas h o k ja ir k e ima Se dama ja ots esikohale. n e h ü p le la nal, Juma iselt teekon d n e elu rohkem n le O südamest. nas.

Teda kogu eluvaldkon s a ig t e h ala ta me ja et leida Jum on mu sam l a m Ju t e , n tanud.

Samas näe kesti õnnis h ro a b ju i tegemis

Miks?

Piibli ABC

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

A

Aksa (tõlkes jalavõru)

oli maakuulaja Kaalebi tütar ja Iisraeli esimese kohtumõistja Otnieli abikaasa. Ta oli allaheitlik ja sihikindel naine, kes ei rahuldunud vähesega.

Aksa palvel kinkis Kaaleb talle allikatega maa, sest ta elas kuivas kohas (Km 1:12–15). Aksa abikaasa Otniel oli võidukas sõjas ja täis Jumala Vaimu. Rahvas elas tema kohtumõistmise ajal rahus 40 aastat (Km 3:9–11).

23

Pluss 1/2021

Piiblitegelane Tekst Artur Sirk Foto Adolf Hult (Wikipedia Commons)

Issanda ingel Vanas Testamendis on üks kummaline isik, kes näib takistamata tõstvat ennast väga kõrgele, peaaegu Jumalaga võrdsele kohale.

See isik on Issanda ingel. Kes ta on? Mässav taevane olend või palju enamat, kui peale vaadates paistab?

24 Pluss1/2021 | www.plussmeedia.ee 24 Pluss 1/2021 | www.plussmeedia.ee

Kes on ingel?

Ennekõike tuleb meil meeles hoida, mida tähendab sõna „ingel“. Ingli tähendus algkeeles on „sõnumitooja“, olgu siis tegemist inimese või taevase olendiga. Kui Piibel räägib inglitest, on valdavalt juttu taevastest olenditest, kes toovad inimestele sõnumeid, annavad neile juhiseid (Lk 1:26) ning täidavad Jumala käske maa peal (Ps 103:20). Uues Testamendis märgib ingel alati niisugust taevast olendit. Vanas Testamendis aga ilmub Issanda ingel mõnikord inglitele mitteomasel viisil.

Asi on selge – ingleid ei tohi ülistada, ükskõik kui kirkad nad ka ei oleks. Aga mis juhtus siis, kui Joosua oli Jeerikot piiramas?

Issand kutsub tuld Issandalt?

Ülista ainult Jumalat

Üks hea näide selle kohta tuleb esile loos, kus Jumal hävitab Soodoma ja Gomorra, tuues taevast alla tuld ja väävlit. Esmasel lugemisel paistab hävitamise kulg suhteliselt lihtne: „Issand laskis sadada Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld Issanda juurest taevas“ (1Ms 19:24). Kuid vaatame täpsemalt. Kes kutsus tule? Issand. Kelle juurest tuli langes? Issanda juurest. Kuidas nii? Maa peal oli ju Issanda ingel, mitte Issand ise? Kes siis Issanda ingel tegelikult oli? Kas lugeja aimab?

Inglid on imeliselt loodud olendid, kelle nägemine on olnud määratu privileeg. Oma inimlikus loomuses kaldume unustama end Jumala loodu lummusesse ja ülistama seda Looja asemel (Rm 1:22–23). Meie nõrkuse tõttu on paratamatu, et inglit nähes võime silmili langeda ja hoopis inglit ülistada. Nõnda tegi apostel Johannes pärast seda, kui oli kuulnud Ilmutuse raamatu ingli kuulutust. Johannes „heitis maha [ingli] jalge ette, et teda kummardada.“ Mis oli ingli vastus? „Vaata, ära tee seda! Ma olen kaassulane sinule ja su vendadele, kellel on Jeesuse tunnistus. Kummarda Jumalat!“ (Ilm 19:10a) Siit on selge, et ingleid pole vaja ülistada ega otsida nende kõnetusi. See on eksitee, sest kõik inglid pole Jumala saadikud.

Nendeks on vaid need, kes teenivad Jumalat.

(Gl 1:8 ja 2Kr 11:14)

Kes oli põõsa sees?

Kui Jumalal oli kavas kutsuda Mooses, et tema läbi teha suuri imesid Egiptuses ning tuua Iisraeli rahvas nende vangipõlvest välja, valis Ta ennast ilmutada Moosesele põlevas põõsas. Esmane kirjeldus on üsna selge: „Seal ilmutas ennast temale Issanda ingel tuleleegis keset kibuvitsapõõsast“ (2Ms 3:2a). Niisiis võib lugeja mõelda, et põõsa sees on ingel ja see ingel hakkab Moosesega kõnelema. Loogiline, aga mitte üdini täielik järeldus. Kui Issanda ingel hakkab rääkima, kirjeldatakse seda järgnevate sõnadega: „Kui Issand nägi, et [Mooses] pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast“ (2Ms 3:4a). Mis nüüd Issanda inglist sai? Alles oli ju öeldud, et Issanda ingel pidi ennast ilmutama? Kuhu ta kadus? Kas lugeja aimab?

Ingli tähendus algkeeles on „sõnumitooja“, olgu siis tegemist inimese või taevase olendiga.

Issanda ingel, meie päästja Asi on selge – ingleid ei tohi ülistada, ükskõik kui kirkad nad ka ei oleks. Aga mis juhtus siis, kui Joosua oli Jeerikot piiramas? Joosuale ilmus „Issanda sõjaväe vürst“, keda võib julgelt pidada Issanda ingliks, lihtsalt teise nime all.

Kui ta end Joosuale tutvustas, langes Joosua näoli maha ja ülistas teda. Võiks nüüd oodata, et see ingel ütleb sama, nagu ütles Ilmutuse raamatu ingel Johannesele sarnases olukorras. Aga mis on Issanda sõjaväe vürsti vastus? „Võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha!“ (Js 5:14–15) Täpselt samu sõnu kasutas Issand siis, kui Ta rääkis Moosesega põlevast põõsast (2Ms 3:5). See ingel võtab vastu ülistust! Kelleks ta ennast õieti peab!? Kas lugeja aimab?

Loodan, et lugeja näeb, et Issanda ingel on nendes lugudes tõesti palju enamat kui pelgalt taevane sõnumitooja. Ta on meie Päästja Jeesus Kristus, enne kui Talle pandi see nimi, mille kaudu me Jumala Poega nüüd tunneme.

Rõõmustagem sellest, et kogu Kolmainsus on olnud tegev ja kohal terve inimajaloo vältel!

25

Pluss 1/2021

Seitse

Tekst Renata Kaleininkas Fotod Unsplash

, t s u t e l u t e d meel julgustuseks n o s i m s k u l e s k e v r te

7

ei Tihti me . i s u k s a kama alju r b tulla p as nendega hak id i õ v e l e kuid e elute mõtte Kristlas askustes teha ja st, mis aitavad e, ar julgustu uletavad meeld e tea, mid s t i e s ing t iin on saada. S ala lubadustel n m hoida Ju meie Jumal. on milline

Koos Jumalaga läbid iga raskuse

1

Kõik on Jumala kontrolli all

Maailmas ja igaü he elus võivad oluk orrad muutuda väga ki irelt ja ettearvam atult.

See, mis tundus no rmaalne ja 100% kindel, võib mõne aja pä rast olla täiesti pe a peale pööratud. Segadu se keskel aitab m eil rahu säilitada tõde, et Jumalal on alati kõ ik kontrolli all – ka sii s, kui tunned, et ei saa hakkama ja Su üm ber on kaos. Tem a teab, mis on olnud, mis toimub ja mis ees ootab (Js 46:9–10).

Ükskõik missuguseid olukordi me ka ei kohtaks, ainult koos Jumalaga oleme tõeliselt tugevad ja suudame raskustest läbi tulla. Raskused pole meeldivad ja pigem tahaksime minna nendest mööda, mitte läbi, aga Jumalaga koos saame lõpuks laulda nagu kuningas Taavet, kui Issand oli ta päästnud kõigi ta vaenlaste käest: „Oma Jumalaga ma hüppan üle müüri.“ (Ps 18:30) Jeesus on meie karjane, kes viib läbi ka surmavarju orust (Ps 23). Kui Tema on meiega, kes saab olla meie vastu? (Rm 8:31)

3 Palved aita

vad

võimas, kõike ja on kõik ab te al m Ju ui K lve on e palvetada? Pa ds ül is si s ek ill m saatana saame kasutada a id m , lv re la sa nult. See u, aga mitte ai st va te us at us ki ja Tema a suhtlemiseks ag al m Ju is vi on enda alus paluda nii kiitmiseks, võim e on lv Pa . st ee jaduste kui ka teiste va lvad võib pöörata ha väga võimas ja 0°. situatsiooni 18

26 Pluss 1/2021 | www.plussmeedia.ee

2

Saad Jumalat alati usaldada

4

gi ei valetanud Ainus inimene, kes kuna Jeesus. Ta oli , na ja pidas alati oma sõ adust, just lub i teg ei murdnud iialgi üh jätnud Jumal ei is nd nagu Vanas Testame t, mida Ta oli tegemata midagi selles ördus oma kurjadest pö s tõotanud. Kui rahva ud karistused jäid tegudest, siis kuulutat oli Jumal ette tulemata, aga ka seda us on väga oluline ald lubanud (2Aj 7:14). Us usaldame julgelt igas suhtes, sellepärast liks ja saaks aina ka Jumalat, et osadus säi tugevamaks.

Jumal tahab Sulle parimat Jumal teab alati, mis on meile kõige parem, sest Ta armastab meid.

Mõnikord aga tundub, et see par im on midagi, mida me ise ei soo viks.

Tihti võime alles tagantjärele märgata Jumala juhtimist olukordades, mis alguses näisid kõike muud kui kasulikud. Mitte miski ei suuda meid lahutada Jumala armastusest, ka mitte meie enda piiratud arusaamis ed (Rm 8:38–39).

5

Jumal e Sind ku i jäta nagi m aha

Hetkedel, m üksi ja ke il tunneme, et ole me täies egi ei suu ti da mõist elame, p a, mida lä eame me b e i lde tulet lubadust ama Jees : „J use juures aja a vaata, mina ole n iga päe stu lõpun vt i. ka Püha Vaim, ke “ (Mt 28:20) Meie eie d g a a on ja Lohuta k jaks. Ka s utsutakse Trööst ijaks iis, kui m pöörame e inimes Jumalale ten selja, on Ta tuleb Tema arm a meid ots im uli enda juu a ja oota rde. (Lk 1 b meid ta ne.

5:5; 20) gasi

6 7

Kuuletu Jumala kohe le Jumala h ääl võib o lla vaikne või kõlad (1Kn 19:1 a selgelt . Mõlema 1 selle kuu l juhul pe –12) lmiseks o ab lema täh seejärel elepaneli ka tegem k ja a, mida J meil tule u m b meelt p arandada al ütleb. Kui kõ n e t a b , , siis Jum sest Ta ta al h Kui tunn eme ära, ab patud andeks an et on aeg või hoop tegutsed da. is p a kuuletum aigal püsida, siis peame a. Jumala p lükata, n eed on m laane ei maksa e dasi eile parim ad.

27

Pluss 1/2021

Piibliõpetus Tekst Mart Metsala Foto erakogu, Pexels

a d l e õ m s Kuida t s u l e a j t s a d n e keset vapustusi?

E

lame täna maailmas, kus kõik seni kindlana tundunu ja aastatuhandeid püsinu kipub pea peale pöörduma ja homse suhtes ei saa enam keegi kuskil kindel olla. Kuidas selles kuristikku kihutavas hullumajas mõttekalt elada? Mis tähtsust enam üldse millelgi on? Kas tõesti on kardetud Lõpp lähenemas?

Et neile küsimustele vastata, peame pöörduma maailma mõtestamise aluste juurde.

Milline on Sinu maailmapilt?

Maailmapilt on meie elu mõtestamise vundament – aluskaart, millele paigutub kogu muu info. Selle põhjal teame, kas ja kuhu mingi pusletükk meie elus sobib. Me kõik vajame taolist aluskaarti ja lisaks ka pidepunkti, mis ei kõigu paigast kõige hullemagi katastroofiga. Selleks pidepunktiks on kõikväelise, armastava ja hea Jumala olemasolu. Aluskaardiks on Tema plaan ja olemise parameetrid inimeste jaoks (vt 1Ms 1, 2; Jh 15-17; Rm 8), mis on kõrgemad ja ulatuvad palju kaugemale kui käesolev maailm. Oma edu või läbikukkumist saame mõõta nende parameetrite valguses. Ka elusihid peak-

28 Pluss 1/2021 | www.plussmeedia.ee

Oleme iseendaks saamise protsessis.

sid olema määratletud neist lähtudes (loe Kl 3).

Jumal ja Tema plaan on minu jaoks objektiivne reaalsus, keskne maailmaseletuslik tõde – kõikjale ulatuv ja kõike läbiv nagu korrutustabel, mis kehtib alati ja igal pool. Väljaspool Tema plaani ei ole olemasolev ega ümberringi toimuv adekvaatselt seletatav. Mina ja Sina oleme osa Tema loost, kutsutud lähedasse osadusse Temaga (1Kr 1:9, Jh 17:23,26). See ongi olemasolu mõte ja ankur, mis on kindel nii siin elus kui ka surmas ning absoluutselt usaldusväärne ka pärast surma, igavikus.

Kõik inimesed vajavad seda ankrut. Paljast teadmisest, et Jumal on olemas, ei piisa. Vaja on palju enamat. Hakka endale aluskaarti looma: uuri, loe, analüüsi, esita küsimusi (ka ebamugavaid), palveta. Märgi üles Taeva sekkumised ja puudutused oma elus, Jumala sõnumid Sulle. Õpi tundma ja tähele panema Jumala häält oma vaimus, palu Tema abi kõige mõistmisel. Nii tehes hakkab ajapikku moodustuma suurem pilt.

Kui see info ja kogemused ei ole tervikuna kokku pandud, hakkavad nad ununema. Ka Sulle ülimalt olulised sündmused hajuvad ajas tükkidena laiali ja kaotavad tähenduse. Unustad need, nagu poleks neid olnudki. Tervikpilti on oluline koostada ka seepärast, et Sa ei saa elada kellegi teise tõest, see ei pea surma palge ees vastu.

Sa saad toetuda vaid sellele, mida oled ise sügavalt mõistnud ja tunnetanud.

Su valikud näitavad, mida Sa tegelikult oluliseks pead, ja see võib oluliselt erineda sellest, mida Sa enda kohta usud.

Jumala maailmapilt Jumal räägib oma sõnas üsna palju sellest, mida Ta meie jaoks on plaaninud: oleme Jumala kavandatud taevased olendid, Tema looming, kordumatud originaalid, igavesti eksisteerivad vaimolendid, kes elavad füüsilises kehas. Oleme Taevast päritolu (s.t kõrgest seisusest) ja määratud jumalikuks tulevikuks. Oleme selles maailmas läbimas ettevalmistus-, õppe-, kujunemis- ja selekteerimisprotsessi, tegemas põhimõttelisi valikuid selle kohta, millised me olla tahame – kas head või kurjad. Peame siin elus otsustama, kas täita Jumala tahet enda kohta või ajada hoopis oma asja. Valik on kõigile vaba.

Jumal esitab meile aeg-ajalt tasaseid kutseid Tema suunas liikuda, kuid neid õrnu õhutusi tuleb osata ära tunda ja õigesti mõista: me ei peaks midagi tegema kellelegi mulje avaldamiseks, vaid sellepärast, et see ongi see, mida päriselt teha soovime. Jumala pakkumist ei tohi võtta nagu tüütut kohustust, see on eriline kutse tulla Kuningaga lähemasse suhtesse ning saada selle lähedase osaduse kaudu muudetud

29

Pluss 1/2021 4/2020

Seepärast tegelebki Piibel peamiselt meie südame olukorraga, sest ebaküpsele isikule ei saa nii tohutu võimu vastutust usaldada.

Tema sarnasusse. Jumala pakkumisi tuleb väärtustada, sest need on hindamatud ja neid pole piiramatult.

Elu lõppedes võtame siit kaasa selle, kelleks me oleme kõigi oma otsuste ja tegude tagajärjel muutunud. Järgneb aruandmine ja hindamine. Kui mu nimi on Jumala Eluraamatus, saan osa igavikust Jumala ligiolus.

Kui ei, siis ootab mind karistus – igavene lahutatus Jumalast ja piinad. Kõik saavad selle, mille nad on ise vabalt valinud. Kuid see, mille jaoks meid tegelikult loodi, algab alles pärast maise elu ja käesoleva maailma-ajastu lõppu – oleme määratud Jumalaga koos loodut valitsema, täidetuna Tema Vaimu, sõna ja ligioluga.

Kuid valitsemist peab õppima, alates oma elu valitsemisest ja selle Jumalale allutamisest. Taevase valitsuse kõrge vastutuse kandmiseks peab kvalifitseeruma, sest võim, energia, tehnoloogia ja raha on vaid võimendid, võimendades seda, mis on inimese südames, ning andes võimaluse seda realiseerida. Seepärast tegelebki Piibel peamiselt meie südame olukorraga, sest ebaküpsele isikule ei saa nii tohutu võimu vastutust usaldada. Peame siis palju õppima, kõvasti treenima, ja eksamid läbinuna osutuma Jumala ees kvalifitseeruvaks. Jeesuse küpsuseksam toimus kõrbes, kui Ta oli kuradi kiusata. Ka meil on vaja läbida samasugused eksamid. Kõik see taandub valikutele nii siin kui ka igavikus.

Meie valikud muudavad ja kujundavad meid – vähehaaval, kuid reaalselt, ja mingil hetkel muutub see protsess pöördumatuks.

Oleme iseendaks saamise protsessis.

Me kõik vajame taolist aluskaarti ja lisaks ka pidepunkti, mis ei kõigu paigast kõige hullemagi katastroofiga.

30 Pluss 1/2021 | www.plussmeedia.ee

Selle mõistmine on tähtis, sest Su valikud näitavad, mida Sa tegelikult tähtsaks pead, ja see võib oluliselt erineda sellest, mida Sa enda kohta usud. Sa võid ju ära petta paljusid, kuid tea, et tehtud otsused kujundavad Sind vääramatult selleks, mida oled valinud.

Kui Su teod näitavad, et Sa teed mingeid asju, siis oled Sa inimene, kes teeb selliseid asju.

Muutes valikuid, muudad ennast. SEE on Jumala aluskaart Piibli alusel.

Maailma lõpp Praegusele, kurjuse võimu all olevale maailmaajastule on määratud kindel ajaline piir ehk lõpp. See pole õnneks enam väga kaugel, kuid aega veel on (1Pt 4:7; Mt 24:6,14). Käesoleva maailma lõppemine on pigem rõõmustav kui hirmutav fakt – jubeda kurjuse pesa saab ükskord ometi hävitatud ja kurjamid kinni võetud. Edasi tuleb Jumala ligioluga täidetud maailm, kus valitseb Õiglus. Ilmutuse raamat on ju Kristuse võidu kirjeldus.

Mida siin karta?!

Hoolimata kuristiku suunas tormavast maailmast teeb Jumal kasvava kaose keskel meiega rahulikult oma tööd edasi, valmistades meid ette oma Kuningriigi jaoks. Tahaksime nii mõnigi kord karjuda: „Jumal! Appi, maja põleb!!!“ Aga Jumal vastab: „Jah, kallis, ma tean. Ma ise süütasin, oli aeg. Las põleb. Sina õpi rahulikult edasi, Ma kaitsen sind.“ Piibel püsib kindlalt väite juures, et kogu maailma ajalugu järgib Jumala plaani. Meie elu kulgeb Jumala kirjutatud stsenaariumi taustal ja on osa sellest loost. See peaks Jumala arvates olema Sinu elu taustsüsteem. Maailma lõpp ei puutu eriti asjasse, see on vaid taustsüsteemi vahetus.

Oluline on, et Sinu kasvamine ja osadus Jumalaga ei katke, ka füüsilises surmas mitte.

See hoopis paraneb järsult! Sa oled ju igavikuline olend ja Sinu igavene elu on juba alanud. Sa oled maailmas, kuid Sa pole maailmast. Sa kuulud igavikku koos Jumala, oma Isaga. See on fantastiline perspektiiv, mida käesoleva maailma-ajastu lõpp ei suuda kuidagi varjutada.

Mart Metsala

PALVE

Isa taevas, ma tänan Sind Su armastuse ja helduse eest minu elu üle. Palun õpeta mulle o ma teed. Ava mu silmad nä gema, mu kõrvad kuulm a ning mu süda mõistma Sind ja Sinu mõtteid. King i mulle aland lik ja sõnakuuleli k süda ning juhi mu samm ud austama ja teenima Sin d, kartes Sinu nime. Anna, e t mu nimi võiks püsida E luraamatus ja ma võiksin elada Sulle meelepärast e lu Sinu auks ja kiituseks. Palu n seda Jeesuse nimel. Tänan , et Sa oled min d kuulnud. Aam en.

MIS on Sinu ankur?

Kui see on Jumal, siis Kas miks Sa Teda usud? ab Su uskumine kannat lähemat uurimist? mala KUI palju oled Sa Ju või aluskaarti mõistnud olnud? sellest üldse teadlik on Kas Sa usud, et Sulle elt sellised asjad reaals kättesaadavad? nud, KAS oled kunagi palu e et Jumal räägiks Sull siht Sinust? Kas Sinu elu s on selles või tulevase maailmas?

Palvus Tekst Robert Bunder Foto Ander Iva, Pixabay

Kas teadsid, et Kapernauma linn kadus sajanditeks?

H

ea lugeja, kas Sulle tuleb tuttav ette selline linn nagu Kapernaum? Kust küll võisid seda nime kuulda? Kui vaatad tänapäeva suuri linnu, siis Kapernauma nende seas ei ole. Eestis ka niisugust kohta ei leidu.

Huvitav... Kuna hetkel loed artiklit kristlikust noorteajakirjast, siis äkki on Kapernaumal midagi Piibliga pistmist? Õige vastus!

Jüngrid, imed, õpetused Kui avame Uue Testamendi ja vaatleme evangeeliume, märkame, et Kapernauma mainitakse kõigis neljas evangeeliumis. See oli väga oluline linn Jeesuse maapealses elus. Kapernaumast olid pärit mõned Jeesuse kõige lähedasemad jüngrid, nagu Peetrus, Andreas, Jaakobus, Johannes, Matteus ja teised.

Paljud evangeeliumide kuulsaimad lood leidsid aset Kapernaumas. Just Kapernaumas oli Jeesus õpetamas, kui neli meest tõid Tema juurde oma halvatud sõbra, lastes ta läbi katuse alla. Jeesus tervendas halvatu ja andis talle tema patud andeks. (Mk 2:1–12) Kapernaumas tuli Jeesuse juurde väeülem, kes palus, et Jeesus teeks ta sulase terveks.

Väeülem ei pidanud ennast vääriliseks, et Jumala Poeg astuks tema kotta. Ta uskus, et ühestainsast Jeesuse sõnast piisab, et tema sulane saaks terveks. Jumal tasus väeülemale tema usku mööda. (Mt 8:5–13) Kapernaumas tervendas Jeesus Peetruse ämma, kes oli palavikus (Lk 4:38–39), ja sealses sünagoogis õpetades rääkis Jeesus tõelisest leivast, eluleivast, kes on Tema ise (Jh 6:22–59).

32 Pluss 1/2021 | www.plussmeedia.ee

Oli ja oli, aga enam ei ole?

Nagu näeme, oli tegemist olulise linnaga, kus Jeesus tegi palju tegusid. Mis sai aga Kapernaumast pärast Jeesust? Paljud ei tea, et Kapernaum jäeti maha. 1. sajandil pärast Kristust mainib linna juudi ajaloolane Josephus. Ka 6. sajandil nimetab seda üks kristlik vaimulik. Kui aga 11. sajandil jõuavad Euroopast pühale maale ristisõdijad, pole Kapernaumast midagi alles. Täpselt ei ole teada, mis põhjustel linn hüljati. On arvatud, et Kapernaum hävis paljude sõdade ja konfliktide tagajärjel, mis toimusid pühal maal pärslaste ja hiljem araablaste ning Ida-Rooma riigi vahel. Igal juhul unustati isegi Kapernauma asukoht, nii et arheoloogid leidsid selle uuesti alles 19. sajandil. Tänapäeval on Kapernauma väljakaevatud varemed väga populaarsed Iisraeli külastavate turistide seas.

Meilgi on võimalus jalutada tänavatel, kus Jeesus kõndis. Miks aga juhtus Kapernaumaga nõnda, et ta kadus ja unustati?

Lõpp tuleb, aga milline?

Vastuse võime leida Jeesuse enda sõnadest: „Ja sina, Kapernaum, kas sind ülendatakse taevani? Ei, surmavallani tõugatakse sind alla“ (Lk 10:15).

See salm on osa pikemast tekstist, kus Jeesus sõitleb linnu, mis nägid Tema tegusid, kuid ei parandanud meelt. Kapernaum oli üks nendest, mille elanikud ei pöördunud oma pattudest, kuigi Jeesus tegi seal suuri imesid. Jumal aga ei jäta oma tõotusi täitmata.

Ühel hetkel saabub lõpp – „täitsa lõpp“, nagu on ka selle ajakirja teema. Linnad ja rahvad kaovad ajalukku, kui lastakse mööda Jumala antud võimalused. Samuti on inimestega.

Kapernauma lugu võiks meid juhtida selleni, et näeme Issanda antud armuaega meile ja võtame vastu Tema pakutud armu. Ükskord tuleb lõpp ja meiegi peame astuma püha Jumala palge ette. Millele me seal loodame?

Kas saame siis öelda, et oleme meile antud aega hästi kasutanud?

Oleme targemad Eelnev jutt ei ole mõeldud hirmutamiseks.

Hirmutamine oleks see siis, kui meil poleks lootust. Aga meil on lootus – Jumal on saatnud oma Poja Jeesuse, et meie võiksime pärida igavese elu ning olla Temaga osaduses nii siin maa peal kui ka igavesti taevas. Samamoodi, nagu Jeesus tegutses Kapernaumas, nii tegutseb Ta tänapäeval meie keskel. Praegu on meil võimalus meelt parandada ja Ta vastu võtta. Kui seda teeme, siis oleme targemad kui kapernaumlased, kelle linn ei jäänud püsima ja kadus.

Kas teadsid, et on uh rubriik, kust leiab hu iuus vitavat ja harivat Piibli, ajaloo, kultuuri ning paljudel teistel teemadel.

Robert Bunder, rubr iigi Tartu Ülikooli Usutea autor, õpib du tegutseb EELK Kambj skonnas ja a koguduses jutlustajana.

Laia silmaringiga Robert on ka suur ajaloohuviline, nii et teadmisi, mida kõik ei pruugi veel teada, on tal jagada küll ja veel.

33

Pluss 1/2021 1/2020

Hingehoidja Tekst Eleri Viinalass Foto Pexels

Kuidas saada üle hirmust surma ees?

Maailm ütleb, et inimese surm maa peal ongi inimese täielik lõpp.

Jumal aga ütleb, et Sul on igavene elu.

34 Pluss 1/2021 | www.plussmeedia.ee

U

udised käsitlevad sageli surma teemat.

Isegi Taavet, kellest on Piiblis palju kirjutatud, tundis mõnikord surma ees hirmu (Ps 55:5). Hirmu tekitavadki tihtipeale uued olukorrad, mida me ei ole kogenud. Seega on täiesti normaalne, et ka surm võib meid kartma panna. Hirm surma ees võib seostuda nutu, leina, pimedusega – kõiki neid tahaksime pigem vältida. Tõsi on, et surm juhtub niikuinii. Nüüd saame otsustada, mil määral laseme end mõjutada sellest, mida me ei saa ära hoida, ning proovida surma enda jaoks ümber mõtestada. Järgnevalt toon välja mõned mõtted, mis võiksid aidata Sul surmaga seostuvad negatiivsed emotsioonid positiivseteks pöörata.

Kõik läbi?

Esiteks, kui varem arvasid, et surmaga saab kõik läbi, siis mul on Sulle hea uudis – Jeesus on surma ära võitnud! „Teda ei ole siin, ta on üles äratatud.“ (Lk 24:6) Kui julgustav on teada, et Jumala jaoks, kellesse me usume, ei ole isegi surm ületamatu!

Teiseks, surmast mõtlemine võib olla motiveeriv. Kui oleksid surematu, kas tunneksid siis tahet kogeda, saavutada ja suhelda? Tihti just limiteeritud aeg paneb meid tõeliselt elama ja sihikindlalt tegutsema. Kolmandaks, surm asetab asjad perspektiivi. Kui mõtleme surmast, siis tunduvad ülejäänud mured nii väikesed. Tüli sõbraga või katkine telefoniekraan näivad tühised. Surm aitab mõelda sellele, mis on siin elus päriselt väärtuslik. Ehk on see ajaveetmine inimestega, kes on Sulle olulised, või Jumala teenimine Temalt saadud andidega? Võib-olla võtab hirm lõpu ees ära kartuse kuulutada ka teistele Jeesusest ja sellest, mida Ta Sinu elus teinud on?

Kolmandaks aitab surmast mõtlemine meil olla tänulikud praeguse hetke eest.

Kui Sa teaksid, et Sul on jäänud elada vaid üks päev, siis see paneks Sind väärtustama käesolevaid hetki (muidugi saad olla tänulik ka ilma hirmuta).

Ideaalne eeskuju Kui mõtlen Jeesusele ja Tema surmale, siis mõtlen kahele aspektile. Esiteks, Ta ei tahtnud ega oodanud surma, aga Ta usaldas piisavalt Jumalat, öeldes: „Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Vii see karikas minust mööda! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!“ (Mk 14:36) Ja teiseks oluliseks punktiks on, et Tema suremine oli pikemas perspektiivis hea. Jeesuse surm tõi tervele maailmale pääste! „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.“ (Jh 3:16) Meie võime tunda, et lõpp on käes. Maailm ütleb, et inimese surm maa peal ongi inimese täielik lõpp. Jumal aga ütleb, et Sul on igavene elu. Me elamegi igavesti, kas siis Jumala ligiolus või eemal Temast. Jumal ei taha, et meie, Tema lapsed, keda Ta nii väga armastab, elaksime hirmus või segaduses. Ta pakub meile imelist sihtkohta, tulevikku, mis on vaba valust, haigustest ja kurbusest.

Mõtle sellele...

See kutse on kättesaadav kõigile, kes usuvad südames Jeesusesse Kristusesse ja sellesse, millist hinda Ta meie eest maksis, ning tunnistavad seda oma suuga (Rm 10:9-10). Seega, neljas viis üle saada hirmust suremise ees on hakata mõtlema Taeva peale ja sellele, kuidas saame igaviku veeta koos Jeesusega. „Me ju teame, et kui meie maine telkhoone maha kistakse, on meil elamu Jumala käest, käteta tehtud igavene hoone taevas.“ (2Kr 5:1) Lisaks: „Seal ei ole enam surma, leinamist, kisendamist ega valu.“ (Ilm 21:4) Kui ei oleks halba, kas siis oskaksime väärtustada head? Kui ei oleks surma, kas siis oskaksime väärtustada elu? Surmahirm on paljus seotud Sinu mõtetega surma kohta. Muutes oma mõtlemist, võid muuta ka hirmu surma ees väiksemaks. Sa oled elus, siin ja praegu. Keskendu sellele, mida Sa saad muuta, ela Jumalaga kasvavas suhtes ja usalda oma hirmud Tema kätte, sest Ta on Sinuga igavesti!

35

Pluss 1/2021

Mäng Koostas Kristo Toots

Olete sõpradega teekonnal Naatsaretist Jeruusalemma, kuhu Jeesus naaseb kuningate Kuningana.

Liikuda saate kahte moodi: a) Veeretades täringul numbri, tuleb liikuda linna milleni viib sama numbriga tee. Näiteks kui veeretad 3, saad Naatsaretist takistusteta Kaisareasse suunduda. Igal pooleldi mustal ristkülikul tuleb aga vastata küsimusele. Õige vastus lubab liikuda järgmisele ristkülikule, väära vastuse

1. Millest koosnes Ristija Johannese menüü?

Mt 3:4 2. Milline oli Taaveti tasu 200 vilisti mahalöömise eest? 1Sm 18:20–21 3. Kuhu peitis Raahab Iisraeli spioonid? Js 2:6 4. Kes on lisaks Jeesusele kolm päeva surnud enne ülestõusmist? Ilm 11:3,11–12 5. Milline oli Jeesuse korraldus vahetult enne taevasse minekut? Mk 16:15 6. Mis oli Jeesuse harjumuspärane tegevus?

Lk 4:16 7. Kes lisaks Aabrahamile tahtis Saarat endale naiseks? 1Ms 12:15 8. Kui vanaks elas maailma vanim inimene?

1Ms 5:27 9. Mis toob Õpetussõnade kohaselt head tervenemist? Õp 17:22 10. Kuidas kutsus Ristija Johannes varisere ja sadusere? Mt 3:7 11. Kui kaua pidi Jaakob töötama, et abielluda oma armastatuga? 1Ms 29:18,30

36 Pluss 1/2021 | www.plussmeedia.ee

korral jääd aga ootama järgmist käiku, et vastamist jätkata. Ka järgmisele ristmikule jõudmine lõpetab käigu. b) Mis juhtub, kui Sinu linnast ei ole veeretatud numbriga teed? Siis saad suuna ise valida, AGA igal ristkülikul pead jällegi küsimusele vastama.

Vastuste kontrollimiseks on küsimuste järel Piibli kirjakohad.

Võitja on see, kes esimesena seikluse lõpetab ja Jeruusalemma Õlimäele jõuab!

12. Kes tundis esimese inimesena Jeesuse ära kui Messia? Lk 1:41 13. Kes palus Pilaatuselt Jeesuse ihu matmiseks pärast ristilöömist? Mt 27:57–58 14. Mis oli naise nimi, kes tappis Iisraeli vaenlaste sõjaväepealiku? Km 4:18–21 15. Mis sai Absalomile saatuslikuks? 2Sm 18:9 16. Kuidas võtab Koguja oma raamatu kokku?

Kg 12:13 17. Mitmendal päeval lõi Jumal floora? 1Ms 1:13 18. Milline Joosepi vanglakaaslastest pääses tagasi vaarao paleesse? 1Ms 40:20–22 19. Kui palju imesid tegi Jeesus Naatsaretis?

Mt 13:58 20. Kui pikaks ajaks küüditati Juuda kuningriigi elanikud? Jr 29:10 21. Millisest suguharust pärineb Paulus?

Rm 11:1 22. Kes oli esimene Kristuse märter? Ap 7:59 23. Millise sõnaga algab Piibel? 1Ms 1:1 24. Millise sõnaga lõpeb Piibel? Ilm 22:21

K

Ka

pernau m

r m el Ka

a

Galilea järv

Naatsaret

a r ea is

Jorda ni jõg i

KEM SE

l Aviv Te

Jeruusalemm

H

EBRON

Surnumeri

37

Pluss 1/2021

Elukool Tekst Katarina Kaleininkas Foto Unsplash

Igav on! Mida teha?

I

stud kodus. On aeg, mil Sa ei saa teha paljusid asju, millega oled harjunud. Avastad, et äkitselt on tekkind suur hulk vaba aega, või tunned, et tahad proovida midagi uut ja huvitavat. Aga mida? See ongi küsimus, millele aitame leida vastuse.

Virtuaalsuse võlud

Kas teadsid, et paljude maailmakuulsate ja ka Eesti muuseumide külastamiseks ei pea Sa sammugi astuma? Van Goghi muuseum, Louvre, Ermitaaž ja isegi Loodusmuuseum pakuvad virtuaaltuure. Veebist leiab ka tohutult palju online-kursusi. Uuri erinevate ülikoolide ja haridusministeeriumi kodulehte, aga ka Youtube’i avarusi. Nii saad alustada peaaegu iga hobi põhitõdede õppimist. Netis surfamine võib osutuda kasulikumaks, kui arvad.

Koos pere ja lähedaste sõpradega

Ühiskokkamine, matkamine, lauamängud või isegi karaoke õhtu – peab vaid valima midagi, mis tervele seltskonnale meeldib, ja igavust poleks nagu olnudki!

Kõige lihtsam on lähe-

38 Pluss 1/2021 | www.plussmeedia.ee

dastega lihtsalt maha istuda ning ausalt rääkida, kuidas läheb ja mis toimub. Võid imestada, kui mõnus saab olla üks korralik vestlus.

Introverdile

Ka omapead ei pea igav olema. Loe läbi hea raamat (need on tihti paremad kui filmid), hakka rohenäpuks ja pane mõned seemned mulda või alusta hoopis varakult kevadise suurpuhastusega! Kui aega jagub, on põhjalik koristus lausa lõbus – võid leida ammu unustatud aardeidki.

Ka päevikupidamine, mis ei tundu väga põnev, saab pakkuda suurt rõõmu. Guugelda “bullet journal” ja leiad lõputult ideid, kuidas oma päevi ja mõtteid jäädvustada.

Täiega tahaks…

... kirjuta, pildista, filmida! Mida? Sa ei oska?

Ei taha üksi teha? Mõtled: „Kus küll saaks meediaga tegeleda, proovida erinevaid valdkondi ja leida uusi sõpru?“ Vastus: “Plussmeedia!” Noored meediahuvilised on alati oodatud Plussi tiimi! Võta meiega ühendust FB või Insta kaudu.

Siin igavust kartma ei pea :D

Tänavaküsitlus

Küsitlesid Johanna Rebane ja Raivo Padu Fotod Johanna Rebane ja erakogu

hkem?“

„Mida Sa kardad kõige ro

inimestele Sellise küsimuse esitasime omanäolised kui Haapsalus. Vastused olid nii ka mõtlemapanevad.

Piret Suur foobia, millest ma pole üle saanud, on maod. Isegi pildid madudest ehmatavad. Rohkem üldiselt eriti midagi ei karda, aga aeg-ajalt on perioodid, kui pelgan inimestega suhelda.

Jaan Mina kardan Terviseametit ja Eesti Vabariiki.

ÜKS =

ÜKS

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või noortejuhile.

Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, soovin tellida Plussi Aastatellimus 10 eur Aastatellimus ja toetus Plussi tööle 20 eur

Kirke

Ajakirja saaja nimi: Aadress: Postiideks ja linn/asula:

Kui küsida, mida kõige rohkem kardan, siis esialgu ütleksin, et ei karda midagi. Ent tegelikkuses ei vasta see tõele. Kardan hirmsasti herilasi ja mesilasi. Aga kui nüüd sügavamalt mõelda, siis tõeliselt kardan kaotada oma ema. Ta on mu suur eeskuju ja parim sõber.

Telefon: E-post: Tellin ajakirja kingituseks

Ajakirja saaja nimi: Aadress: Postiideks ja linn/asula: Telefon: E-post:

Karel

SIIA KLEEBI

POSTMARK

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Tean, et see on paratamatu ja jõuab ühel päeval kätte – minu suurim hirm on vanemate lahkumine siit ilmast.

39

Pluss 1/2021

Plussmeedia EELK Misjonikeskus

Tehnika 115 Tallinn 10139

Tema pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei ole enam, sest endine on möödunud.

Ilm 21:4