Pluss 2/2018

2

2018

Tõeline Jõud

Mai 2,49 €

Jaan sLorens a m a l e i r o o n b a t u n in

Jumala sõnas

3D

ÜLISTUSBÄND südamega teenides

7

üleloomulikku sündmust Piiblis, mis sündisid sõna jõul

1Tee

noortekad 1

Pluss 2/2018

Sisukord

28

Inimeste lood Pluss lugu: Jaan Lorens juhib Tallinna Toompea Nelipühi koguduse noori, lk 4 Jaan innustub Jumala Sõnast ning tahab teistelegi meelde tuletada kristlaste unikaalset rolli siin maailmas.

Gospel: 3D ülistusbänd, lk 8 3D koguduse noortest koosnev ülistusbänd tahab eelkõige juhtida inimesi Jumalale lähemale.

Misjon: Agape Kohvik, lk 12 Agape Kohvik ühendab erinevate ürituste kaudu Tartu tudengeid ning kutsub neid kogudusse.

Persoon: Aleksei Kubarski näeb ja seletab füüsikuna Jumala imeliselt loodud maailma, lk 14

4

Jaan Lorens

Jumala Sõnas on vajalik vägi!

Tõeline jõud peitub Jeesuse sõnade tões.

Piibliõpetus +3 lood, lk 23 Tõde või müüt: Allah ja Issand on sama jumal.

Piibli ABC: Kaaleb Piiblitegelane: SIMSON, lk 24 Simson oli Jumala poolt valitud Iisraeli rahva päästjaks vaenlase vastu, aga ometigi eksis ka tema õigelt teelt.

Seitse: Üleloomulikku sündmust sõna jõul, lk 26 Piibliõpetus: Tõe tõeline jõud, lk 28 Mis on tõde ja kuidas seda leida? Kas võime leppida arusaamaga, et igaühel on oma tõde ja absoluutset tõde ei eksisteeri? Kirjutab Aare Kimmel.

Palvus: Jumala Sõna - tarkus / narrus? lk 32 Hingehoidja: Piibli väärtused siin maailmas? lk 34 Kristlastena võime tihti põrkuda selle küsimusega, et väärtused Piibli järgi on selle maailma arvates nõrkused.

Elust enesest Toimetajalt: Minu tahe või Jumala tahe? lk 15 Film: Väike ime, lk 16 Ustav sõber on enamat väärt kui kuld.

Raadio: Millest kuuled PlussPunktis? lk 19 Noortesaade PlussPunkt jätkab oma tegemisi ja toob Sinuni lühikokkuvõtte viimaste kuude saadetest.

Noortekas: Viljandi 1Tee ühisnoortekad, lk 20 Noortejuht: Kirilin Mets, lk 22 Test: Kas tead neid fakte Piiblist? lk 36 Elukool: Eriline jõud enese muutmiseks, lk 37

22

Kirilin Mets juhib Viljandi noori armastusega.

TOIMETUS

Padu, Karl Hendrik Bachmann,

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Kaarel Vahermägi, Tarmo Hints,

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Vivian Tamm, Kristo Toots, Karmel

EELK Misjonikeskus

Uuselu, Aare Kimmel, Joel Reinaru,

Tehnika 115, Tallinn 10139

Tegevtoimetaja Sirli Kaera

Marilill Roosimaa, Eleri Viinalass,

pluss@plussmeedia.ee

sirli.kaera@plussmeedia.ee

Johannes Ots.

plussmeedia.ee

Küljendus Kalev Rodima

Väljaandja

Keeletoimetus Teet Kaur, Piret Riim

EELK Misjonikeskus

Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets

Koostöös

Toetamisvõimalus

Laste- ja Noorsootöö Ühendus

Ajakirja koostasid

SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele:

Soome Luterlik

Madis Kask, Maarja-Liis Mölder,

Swedbank EE482200001120254269

Evangeeliumiühendus

Artur Sirk, Arabella Veskis, Gloria Eliisabet Jäätma, Anete Toming, Reelia Kolk, Helari Hellenurm, Laura Pluss 2/2018 | www.plussmeedia.ee Jõgar, Helari Saaremäe, Johanna Kaanefoto Madis Kask

2

Soovid toetada Plussi?

SEB EE551010602016015008

Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon

Selgitusse: Pluss TRÜKK Kroonpress

Juhtkiri

Tõeline jõud

J

uba suviste meeleoludega toome Sinuni taas värske Plussi numbri. Seekord saad lugeda ja kaasa mõelda jõu teemadel. Mis on siis tõeline jõud ja kuidas seda leida. Kas alati ongi jõudu vaja või tohib vahel ka öelda, et ma lihtsalt ei jaksa praegu. Siiski võime olla kindlad, et kui Jumal on andnud ülesande, siis ei mõtle Ta kunagi, et Sa niikuinii ei saa hakkama. Vastupidi! „Mind kui varandust Ta valvab, hoiab, omandust, mis kallilt ostnud Ta. Nii kui päevi Tema armust kingib, nii Ta jõudu nendeks jagab ka.” „Ainult päev” – KLPR 334 Juba mõnda aega tagasi saavutas Eesti rallisõitja Ott Tänak Argentiina rallil esikoha. Juhtusin seda sõitu ka nägema ning põnev oli vaadata, kuidas noormees ajas mööda mägiseid ja kurvilisi teid taga sekundeid ja sajandikke, mis talle lõpuks võidu tõid. See ei olnud mingi kruiisimine, vaid ikka tõeline kihutamine lahtisel kruusal ja kividel nii, et tossupilv taga. Kujuta nüüd ette, et Sina istud selles ralliautos ja oled stardijoonel.

Mootor juba uriseb ja fooris vilguvad tuled ning siis süttib roheline ja Sa annad täiega minekut.

Sa hoiad jalga pedaalil ja auto kogub kiirust. Juba läbid esimesed kurvid, ainult et siis juhtub midagi, mida ükski pealtvaatajatest ei ole mitte kunagi näinud. Sa vajutad pidurit ja jääd keset teed seisma. „Mida!?” mõtlevad su tiimikaaslased ja kõik pealtvaatajad. Nad on lihtsalt jahmunud ja valitseb täielik vaikus. „Mis nüüd juhtus?” Ega ei juhtunudki midagi. Sa jõudsid lihtsalt esimese ristmikuni ja ei tea, kuhu poole pead keerama.

Sa tahad küll nii väga võita ja Sul on selleks kõik eeldused olemas – parim auto, parim meeskond, uhke kiiver ja rallikindad – ainult et Sa ei tea, kus on finiš.

Vahel tunneme ka oma elus, et oleme justkui sihi kaotanud. Ei teagi, mille nimel õieti elame ja kuhu see kõik välja peaks jõudma. Need segaduse hetked röövivad meilt jõu, et edasi minna. Me jääme justkui kinni kas mingisse hetke või tundesse või teelahkmele, kus ei oska õiget teeotsa valida. „Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.” (Ps 119:105) Laulik kinnitab, et Jumala sõna on see, mis valgustab meie elutee rada ja hoiatab ohtude eest. Samuti ei jäta Jumal oma lapsi teadmatusse, kuhu suunas meil tuleb liikuda. „Sina annad mulle teada elu teeraja.”

(Ps 16:11) Ott Tänak võitis ralli tänu oma heale meeskonnale, kiirele autole ja lihvitud sõiduoskustele. Siiski oleks kõik see olnud kasutu, kui tema kõrval ei oleks istunud Martin Järveoja. Õppides tundma Jumala tahet oma elus, ei pea me sihitult läbi elu kulgema, vaid võime põrutada kindlalt võidu poole. Tõelise jõu annab see, kui tead, kuhu on minek ja kes Sind juhib.

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Plussi ajakirjanik, kuidas taastad Sina oma jõu?

Reelia Kolk, 20, Tartu: Ammutan uut jõudu Piibli kirjakohtadest ja palveajast Jumalaga.

Vahel võtan ette kosutavaid palvejalutuskäike looduses, mis annavad alati uut indu ja värskust edasi minna.

Nagu ütleb Jesaja 40:31: „Aga kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi.”

Küsitles Maarja-Liis Mölder Fotod Madis Kask

Karmel Uuselu, 15, Saku: Taastan oma jõu Piiblit lugedes.

Lisaks palvetan ja suhtlen Jumalaga. Ülistan Teda ja olen tänulik kõige hea eest. Samuti loen päevasõna Kalender.NET telefoniäpist. Igal juhul saan jõu Issandalt.

3

Pluss 2/2018

Pluss lugu

a „Ilma Tem ei ole a armastuset Tema midagi, aga ja n armastus o jääb.”

4 Pluss Pluss 2/2018 | www.plussmeedia.ee 2/2018 | www.plussmeedia.ee

Tekst Artur Sirk Fotod Madis Kask, Arabella Veskis ja erakogu

Jaan Lorens

innustab noori elama Jumala sõnas Tallinnas elav Jaan Lorens (33) on innukas ja kirglik mees, kes töötab firmas 1Office müügijuhina ja juhib Tallinna Toompea Nelipühi koguduses noortetööd. Jaan on 1,5 aastat olnud abielus oma armsa abikaasa Geiuga. Lisaks aitab ta Toompeal kaasa paljudes teistes teenimisvaldkondades, olgu selleks tõlkimine, jutlustamine või lihtsalt pühapäeva hommikul tervitamine.

5

Pluss 1/2018 Pluss 2/2018 Pluss 2/2018

Misjonitöö ei saa toimida terviklikult, kui koguduse põhivajadused ei ole korralikult täidetud.

Noortetöö Toompeal

Tõeline jõud

Jaan on mees, kelle tööl Toompea Nelipühi koguduses ei paista olevat otseseid piire. Ta juhib noorteteenistuse meeskonda ja tööd, osaleb koguduse juhatuse koosolekutel, kus arutatakse koguduse tuleviku üle, ning tegeleb tihti ka kristlaste jüngerdamisega. Tema sõnul on oluline, et noorte elud saaksid rajatud Jeesusele. „See ongi kõige tähtsam.” Ta lisab: „See on seesama visioon, mida ma kannan edasi tiimile. Me jagame rõõmusõnumit oma tiimile ja noortele, et nad võiksid tunda Jeesus Kristust oma isikliku Päästjana.” Samuti on Jaani jaoks väga tähtis, et Terminal, Toompea koguduse noorteteenistus, võiks olla koht, kus noored „saavad tuule tiibadesse, kus nad astuvad oma kutsumusse ja saavad päästetud.”

Rääkides viljadest, mida ta oma teenimistöös näinud on, nendib Jaan üllatavalt, et suurimad viljad on olnud just meeskonnas endas. Panustades teineteisesse, kasutades vaimuande nõnda nagu on Jumala silmis otstarbekas ehk koguduse ülesehitamiseks, on see üle voolanud ka inimestesse nende ümber. Misjonitöö ei saa toimida terviklikult, kui koguduse põhivajadused ei ole korralikult täidetud. „Jeesus on meie Päästja. See ei ole ainult rõõmusõnum, mida teistele jagame, vaid see on ka meie identiteedi osa,” väidab ta veendunult.

„Kristlane, kellel on tõeline jõud, tõeline vägi midagi muuta, saab aru, kui väeti ta on,” ütleb Jaan. „Nagu Paulus ütles: „nõtruses saab vägi täielikuks.”” Tema meelest on tõeline jõud ilma Jumalata võimatu. Isegi kõige lihtsamad asjad, nagu kellegi eest palvetamine, on ilma Jumalata võimatud. Ta mõistab, et see jõud avaldub, kui me jõuame sellisesse kohta oma elus, kus me „ei haletse ennast, vaid saame aru, et Jumalaga on kõik võimalik.” Jõud on, paradoksaalselt, mõistmine, et me oleme nõrgad. Me ei saa jääda ennast oma kohustustest kristlastena välja vabandama, halades omaenda puudulikkuse üle, kuna see ei muuda lõpuks midagi. Jaan jätkab oma mõtet Pauluse tsitaadist lähtudes, tuues välja, kuidas möödunud nädala lõpuks oli ta väga väsinud. Reede õhtu saabudes tundis ta, et ei suuda ega isegi soovi minna noorteõhtule, mille meeskonda ta ise juhib. Selle peale viis ta oma väsimuse Jumala ette, paludes: „Anna mulle jõudu. Aita mind. Aita mul siin olla. Anna sõna, mida täna jagada.” Selle peale ta tundis, kuidas elurõõm tuli taas temasse ning koges väga imelist noorteõhtut.

On kaks kirjakohta, mis annavad alati Jaanile jõudu, olgu see rasketel või helgematel aegadel.

Esimene nendest on Matteuse 6:33, kus Jeesus juhendab meid: „Otsige esmalt Jumala riiki ja tema

6 Pluss 2/2018 1/2018 | www.plussmeedia.ee

õigust, siis seda kõike [mida te vajate] antakse teile pealegi!” Kui ta seda esimest korda luges, muutis see ta elu täielikult ning see on tänaseni kirjakoht, mille juurde ta pidevalt tagasi tuleb.

Abikaasaga igal hommikul palvetades soovivad nad, et Jumala tahe sünniks. „Ma tunnen, kuidas see annab jõudu, kui me anname kogu oma töö, jüngerluse, vestlused Jumala kätesse. Matteuse 6:33 on üks kirjakoht, mis mind pidevalt kannab minu usuteel.”

Teiseks kirjakohaks on 2. Timoteose kirja 1:7, kus on kirjas: „Jumal ei ole meile ju andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistlikkuse vaimu.” Tihtipeale leiab ta ennast kohast, kus ta meel kõigub ja ebakindlus takistab. „Mind tohutult kõnetab see, et meil on hirm, aga Jumal ei ole andnud meile hirmu vaimu, vaid väe ja armastuse vaimu,” kostab Jaan.

„Jumal on andnud meile oma sõna kõige selgemas vormis, mis saab meid kõnetada päevast päeva.”

Tähtis meeldetuletus Mõeldes tänapäeva kristlastest noortele, näeb Jaan, et on asju, mida meil on vaja endile meelde tuletada. „Me kõik tahame, et Jumal juhiks meie elusid,” nendib ta, „aga me ei pane tihti tähele, et ootame juhtimist mingi emotsiooni või tunnete läbi.” Jaan ütleb Piiblile osutades, et kogu ilmutus, mida meil on igapäevaseks eluks vaja, on meil juba olemas. „Jumal on andnud meile oma sõna kõige selgemas vormis, mis saab meid kõnetada päevast päeva. See vägi, mis on Jumala Sõnas, on nii võimas,” kiidab ta. Noormees rõhub, et ei ole tähtis, mida me arvame või tunneme, sest see kõik on petlik (Jr 17:9). „Loomulikult saab Jumal meid ka palve ning tunnete läbi kõnetada,” möönab ta, „aga ärme unustame ära, et Jumal on ennast meile juba ilmutanud.” Ta lisab muiates, et „see ilmutus on meil kõigil kapi või riiuli peal.” Jaan innustab kõiki noori kasutama, lugema ning vastu võtma seda, mille Jumal on juba meile oma sõna näol andnud.

Kristlaste unikaalne roll Väliselt võib tunduda, et kristlaste misjonaalne teenimistöö on vägagi sarnane sellega, mida teevad paljud maailma sotsiaaltöötajad ning psühholoogid. Siinkohal tuleb meil mõelda, mis eristab meie maailma muutmistööd sellest, mida teevad sajad miljonid või isegi miljardid igal pool maailmas. Väga kokkuvõtlikult ütleb Jaan, et „erinevus ongi see, et ühes on Jumal sees, teises ei ole.” Igasugused üritused, mängud, trennid ja muud kogukondlikud projektid on väga head asjad ning neid on kindlasti vaja. Jaan toonitab: „See kõik on vahva, aga see [meie] töö on üles ehitatud sellele, et nad [noored] saaksid vabaks, et nad saaksid kogeda elavat Jumalat, et nende igavene elu oleks kinnitatud taevasse.”

Sõnum SullvibeJaan jätta

Sulle, armas lugeja, soo ega väga lihtsa sõnumi: „Jumal täi astuseta armastab Sind! Ilma Tema arm us ei ole midagi, aga Tema armast l iku mm on ja jääb. Kui Sa ärkad ho u än üles, mine peegli ette ja ütle: „T Mina Jumalale, ma olen Jumala laps. ie me i Ku .” slik olen Jumalale väärtu on siis s, use kindlus on Jumala armast kõik võimalik.”

7

Pluss 2/2018

Gospel Tekst Gloria Eliisabet Jäätma Fotod Anete Toming ja erakogu

D 3

-

s D e N d i Ä n B e e S t U a T g e S I m L a Ü d ü s

8 Pluss 2/2018 | www.plussmeedia.ee

www.3dkogudus.ee Instagram: 3dworshipteam

3D ülistusmeeskonda kuuluvad koguduse liikmed, kes teenivad oma andidega Jumalat ning oma kogudust. Nende peamine fookus on Jumalal, mitte oma bändi esile tõstmisel. Siiski saab neid laiema publiku ees üles astumas näha juba juulikuus Palamusel, kus toimub üle-eestiline noortefestival JäPe.

9

Pluss 2/2018 Pluss 2/2018

3D ülistustiim 3D koguduse ülistusmeeskond teenib andidega, mille Vaim on neile kinkinud, ning nad annavad endast parima, et tuua au Jumalale ja juhtida ülistust läbi muusika ja palve.

Aja jooksul on ülistusmeeskonda rikastanud ja täiendanud erinevad liikmed ning koosseis on voolavalt vahetunud, kuid hetkel teenivad aktiivselt kaasa koguduse liikmed Carlos Roos (23), Josua Lige (18), Hanna Rebeka Veermäe (19), Christiana Lainde (16), Christopher-Andre Kontus (24), Merlin Kontus (23), Ave Saarva (22) ja Martin Maide (27).

3D kogudus on kogukonna-põhine ning seob ühises palves, teenimises ja Jumala tõe tundma õppimises kokku 14 kogukonda nii Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis kui ka Jüris. Kord kuus toimuvad ligikaudu 150-liikmelise kogudusega ka väljasõidud, kus kõik väiksemad kogukonnad kokku saavad ning üheskoos aega veedavad. Tihti toimub nendel väljasõitudel ka ristimine, mis on suureks rõõmuks nii koguduse liikmetele kui ka Taevasele Isale.

Tulevane ambitsioon on siiski teha eestimaist muusikat, õnnistades ja täiendades kodumaist ülistusmaastikku.

Teekond 3D-sse

Fookus Jumalal

Bändi liikmed on küll kõik 3D koguduse liikmed, kuid nende teekonnad kogudusse on olnud üsna erinevad. Bändi vokalist Hanna Rebeka räägib, et tema oli enne 3D kogudusega liitumist juba varem kristlane ja Mustamäe Vabakoguduse liige, kuid mitte aktiivne ja pigem otsis oma vaimulikku kodu. Ka ülistusbändi bassimees Christopher käis enne teises koguduses, kuid sattus 3D teenistusele ning kohtas seal oma praegust abikaasat Merlinit, kes on klahvpillimänguga bändis juba aastaid kaasa teeninud. Ülistusmeeskonna juht Carlos aga ei olnud varem ei kristluse ega Jumalaga kokku puutunud. Ta astus sisse Tartu H. Elleri muusikakooli ning kohtus seal kursusekaaslasega, kes ta endaga koos noortekale kutsus. Üle kõige hämmastas Carlost seal noorte üleloomulik armastus üksteise ning Jumala vahel ning see kogemus äratas temas soovi ka oma elu muuta.

3D koguduse ülistusmeeskonna sõnul on bändi põhieesmärk juhtida inimesi Jumalale lähemale. Bändi trummar Josua selgitab: „Teeme ise väga palju tööd sellega, et mitte jääda esiplaanile, vaid suunata fookus Jumalale.”

Bändi eestvedaja Carlos lisab: „Meie meeskond toimib nii hästi just seetõttu, et kõik meeskonna liikmed teavad meie koguduse identiteeti ja on osa kogudusest. Ma ei pea selgitama, miks me midagi teeme, kõik mõistavad seda isegi.”

Bändi repertuaari kuuluvad nii eesti keelde tõlgitud Elevationi lood, Hillsongi vanemad ja uuemad hitid, kodumaised Juhan Ungru ja Joonas Alvre lood ning lisaks ka 3D bändi liikmete enda poolt kirjutatud lood. Bändi juht Carlos lisab, et tulevane ambitsioon on siiski teha eestimaist muusikat, õnnistades ja täiendades kodumaist ülistusmaastikku.

10 Pluss 2/2018 | www.plussmeedia.ee

d astub üles: 3D ülistusmeeskon 05.–08.07, Palamusel Pe Jä l li va ti es ef rt oo N as il 23.–26.08, Aa rann al iv st fe te us al m õi V

„Teeme ise väga palju tööd sellega, et mitte jääda esiplaanile, vaid suunata fookus Jumalale.”

Carlose sõnul keskendub bänd ülistusega enda koguduse ning Jumala kuningriigi teenimisele.

Alles siis, kui esmane eesmärk on täidetud, vaadatakse väljapoole ning mõeldakse muudele üritustele. Siiski saab juba lähitulevikus koosseisu näha ning ülistusega ka ise liituda lisaks 3D koguduse koosviibimistele ka erinevate kristlike ürituste lavadel.

11

Pluss 2/2018 Pluss 2/2018

Misjon

Agape Kohvik Tekst Reelia Kolk, Fotod Helari Hellenurm

Agape Kohvik on ürituste sari, kus pakutakse tummist kohvi, saab nautida head seltskonda ja arutleda väga erinevatel sisukatel teemadel.

Mis see on? Ürituste sari Agape Kohvik on kristliku MTÜ Agape Eesti üks tööharu. Agape on osa Agape Euroopast ja see omakorda ülemaailmsest misjoniorganisatsioonist Campus Crusade for Christ International, mille eesmärgid on evangeeliumi jagamine ürituste ja projektide läbi ning koostöö kirikute ja kristlike organisatsioonidega.

Tartus on üritusi korraldatud nime Agape Kohvik all juba kaks aastat. Selle ideeni jõuti, kuna töötajad igatsesid teha tudengitega teistmoodi tööd. Nimi tuligi sellest, et asju tehakse armastuses ehk agape's. Paralleelselt ürituste läbiviimisega mõeldakse hoolega ka tuleviku visioonide peale. „Praegu on põnevad ajad, kuna töö käib täie hooga ning on palju ideid ja mõtteid, mida ellu viia. Õhtud on sisustatud, hommikud on veel vabad,” räägib Helari, kes tegeleb Agape vabatahtlikega.

Üritusi kõigile Agape Kohviku üritused said alguse mõni aasta tagasi tudenginädalast, kust käis läbi 300–400 noort.

Kohviku õhkkond sobis tudengitele suurepäraselt ning paljud jäidki regulaarselt käima.

Nüüd korraldatakse erinevaid üritusi. Kõige populaarsemad on lauamänguõhtud, kus kehtib reegel, et parem olla varem kui hiljem kohal, sest vastasel juhul ei jätku Sulle kohta. Algselt toimusid need vaid reedeti, kuid populaarsuse tõttu toimuvad nüüd ka kolmapäeviti. Neljapäeviti toimub fotoklubi, kus õpitakse pildistamise nippe ja trikke ja milles osaleb 20–30 inimest. Hiljuti toi-

12 Pluss 2/2018 | www.plussmeedia.ee

„Praegu on põnevad ajad, kuna töö käib täie hooga ning on palju ideid ja mõtteid, mida ellu viia.”

Toeta: -tule vabatahtlikuks -palveta -toeta Agape organisatsiooni rahaliselt Osale: -Fotoklubis Sinine Pildimasin -Lauamänguõhtutel -Kokandusklubis -Matkaklubis A4 -Produktiivsusklubis -Alfa kursusel Info: agapekohvik.ee fb.com/agapekohvik instagram.com/agapekohvik Asukoht: K. E. von Baeri 1, Tartu

„Tudengid otsustavad tulevikus suuri asju, seega on oluline neisse panustada.”

mus fotoklubi reis Põhja-Soome ja Norra.

Korraldatakse ka laagreid. Varasemalt toimunud teemaõhtud on praeguseks pausile pandud, et tulla tagasi uute ja värskete ideedega. Lisaks tavapärasele on vahel ka luuleõhtud. Märtsis käivitus kokandusklubi sushi valmistamisega.

Kristlikke põhitõdesid tutvustavatest üritustest toimuvad Alfa kursus ja Alfa+.

Jumala poolt muudetud Agape organisatsiooni põhitiim koosneb väga sõbralikest, rõõmsameelsetest ja aktiivsetest erinevatest kogudustest pärit inimestest. Töö koosneb huviringidest, mida veavad juhid ning vabatahtlikud, kes moodustavad meeskonnast suure osa. Vabatahtlikke on üle 30, kelle hulgas on nii kristlasi kui ka mittekristlasi. Neile pakutakse koolitusi, koosolekuid, arenguvestlusi ja tiimi kasvuaegu.

Helari sõnul on Agape töötajate ühine igatsus lisada tudengite eludesse väärtust ja värvi: „Tudengid otsustavad tulevikus suuri asju, seega on oluline neisse panustada.” Kui tudengid tahavad minna kogudusse, siis sinna neid ka juhatatakse. Agapel on tihedad sidemed mitme erineva Tartu kogudusega, sest just kogudustesse kaasamine on üks nende töö eesmärke. Hetkel käivadki mõned tudengid regulaarselt kirikus. Osad on alustanud ka ristimiskooli. Helari suurim igatsus ei ole vaid see, et tudengid saaksid juurde uusi oskusi, vaid et nende elud saaks Jumala poolt muudetud. Igatsus on neid näha ka ristimisvees. See on pidev palveteema.

sügisest.

OLEN AGAPE VABATAHTLIK 2017. aasta tõttu mise lange u kokk Sattusin sinna heade asjade sipäevi oma ma ning nüüd ei kujuta ettegi, millega . sustaks, kui ma Agape vabatahtlik ei oleks : toeVabatahtlikuks olemisel on päris mitu eelist ruumid, tav ning motiveeriv kollektiiv minu ümber, minu kus saan käia oma lõputööd kirjutamas, ning alus. võim se teostu enese em jaoks on vist kõige olulis ideid kus s, pinna e päran Agape Kohvik on väga suure ellu viia. s tööMinu armastus toidu tegemise vastu kasva tänu end tubadeks ning loodusenautija minus leiab t muus Agapele päris tihti kuskilt matkarajalt või ga mõtte looduskaunist paigast. Tore on see, et uue mõtteha seda Sa das „Kui a: küsit ei lagedale tulles das „Kui is: hoop akse küsit el led?” vaid selle asem Vaba e?” saam a aidat sel me Sind selle ellu viimi iku Kohv e Agap ning tahtlike heaolust hoolitakse nõu ja töötajad ning teised vabatahtlikud on alati jõuga toeks.

Krista

13

Pluss 2/2018 Pluss 2/2018

Persoon Tekst Laura Jõgar Foto Helari Saaremäe

Aleksei Kubarski – Jõud füüsikas ja usuelus

Aleksei Kubarski (23) on Tartu Salemi Baptistikoguduse liige, kellele meeldib väga tegeleda füüsikaga, mistõttu veedab ta suure osa ajast Tartu Ülikooli füüsikumis. Tema jaoks ei ole raske näha erinevate teooriate ja valemite keskel Jumala loodud maailma ning ta jagab seda maailmapilti meeleldi ka teistega.

Mis on jõud?

Jõud on füüsikalises mõttes miski, mis paneb asjad liikuma. Selleks, et mingi objekti suunda muuta, on vaja rakendada jõudu. Usu valdkonda on see sõna väga sarnaselt edasi kandunud: näiteks Jumala jõud liigutab sind endiselt teelt uuele teele ja annab jõudu, et takistustest edasi liikuda.

Kuidas tagad, et Sul oleks igapäevaselt jõudu?

Jõuga on nii nagu iga asjaga, et hakkad seda otsima alles siis, kui sellest kõvasti puudust on. Muidu igapäevaselt ei pane tähelegi, et jõu arvelt sa ju töötadki. Aga eks iga pühapäev annab suurt vaimulikku jõukosutust. Jumal jagab seda heldesti, kui Temalt küsida, nagu tarkustki.

Kas tunned füüsikute seltsis, et erinevad maailmapildid toetavad üksteist või näed ka vastandumist?

Minu usuline maailm ja füüsikaline maailm on mingil määral kokku põimitud. Kui kuulen vahel mingit füüsika teooriat, siis üritan seda sobitada Piibliga. Mõtlen, mida on selle kohta kirjas, eriti näiteks maailma loomise puhul.

Samas õpetatakse teadlasi kõiges kahtlema.

Teadlase põhitöö ongi kahelda ja siis tõestada!

See on natuke kandunud ka minu usuellu, aga võin kinnitada, et olen oma usuelu skeptilise pilguga läbi vaadanud ja leidnud ikka, et see on väärt elamist ja uskumist.

Kokkuvõttes need meetodid toetavad mu usuelu. Piiblis on kirjas, et tuleb armastada oma Jumalat ka kogu oma mõistusega.

Mis on Su eesmärk kristlasena?

Mulle väga meeldib, kui Jumal lubab mul olla Tema tööriist teaduses. Tahaksin näidata nii endale kui ka teistele seda imelist maailma, mille Jumal loonud on.

Kas soovid veel midagi lisada? Üks analoog füüsikast: kui mingi asi liigub jõu mõjul, siis seda jõudu ei rakenda mitte liikuv ese ise, vaid miski muu. Kui pall kukub maha, siis ei rakenda ta kukkumiseks ise mingit jõudu, vaid gravitatsioonijõud tõmbab teda. Kuigi meie kristlastena oleme need, kes usuelus edasi liigume, ei ole meie selle jõu rakendajad ega pane end ise liikuma.

14 Pluss Pluss 2/2018 | www.plussmeedia.ee 2/2018 | www.plussmeedia.ee

Toimetajalt

Minu tahe või Jumala tahe?

Tekst Johanna Padu Foto Madis Kask

„Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele.” (Õp 3:5) Mäletan olukorda, kui otsustasin Läänemaalt Tallinnasse kolida, et rohkem Oleviste koguduses käia ja kaasa teenida. Too hetk tundsin, et see on õige valik ja asusingi kohe tegutsema. Sain omale juba järgmisel päeval töökoha. Olin seal ka varem töötanud, seega oli lihtne.

Kuid mul ei olnud elukohta. Sellest hoolimata läksin paari päeva pärast Tallinnasse. Mind võõrustasid sõbranna ja tema ema, aga ma teadsin, et ma ei saa sinna kauaks jääda. Seega, hoolimata välisest rahust, oli minu sees tegelikult väike paanika. Kuid ma otsustasin Jumalat usaldada ja kuna Tema mulle märku ei andnud, et ma koju tagasi pöörduks, siis ei jätnud ma lahenduse otsimist ja palvetamist pooleli. Mul oli endal mitmeid ideid ja skeeme, kuidas Tallinnasse elama jääda, ent need olid kõik omamoodi utoopilised ja seega ei saanud need tõeks. Ja just siis, kui ma olin juba viimase piiri peal ning enam ühtegi lahendust ei paistnud, leidsin ma ühe ühiselamu, kuhu ma ka kohe kiiresti sisse sain kolida. See oli selgelt parem, kui oleks olnud kõik eelnevad variandid kokku: seal oli täielik privaatsus, sellel oli hea asukoht ja see polnud ka kallis.

Kui keegi ütleb, et Jumala teed on imelised, siis olen temaga sada protsenti nõus. Vahel me kipume oma tahtmist enese jõuga läbi suruma, nagu mina alguses. Selle kõrvalt unustame, et kui meie tahtmine alati ei sünni, siis võib-olla sellepärast, et meie taevane Isa tahab meile midagi palju paremat pakkuda.

Mul on kristlaseks olemise ajal olnud elus päris mitmeid hetki, kus ma vaatan järsku enda ümber ringi või vaatan seda, mida ma teen ja kuhu ma jõudnud olen, ning mõtlen: „Vau! Poleks uskunud, et mina midagi sellist suudan!”

Seega otsi julgelt Tema tahtmist, plaani ja jõudu just Sinu jaoks. Piiblit lugedes, palvetades, ülistades ning teiste kristlastega osaduses olles võid Sa Jumalat ja Tema armastust Sinu vastu tõeliselt kogeda.

15

Pluss 2/2018 Pluss 2/2018

Film

VÄIKE

ab d l a Sis eesüž tusi as j l a p

Tekst Karl Hendrik Bachmann Fotod Wikipedia, IMDB

16 Pluss Pluss 2/2018 | www.plussmeedia.ee 2/2018 | www.plussmeedia.ee

IME

August (Auggie) Pullman

Film: Wo nder (20 17) Lavastaj a: Stephe n Chbos Žanr: Dr ky aama, pe refilm

Välimuselt teistsugune, kuid sooja südamega. „Auggie ei saa oma välimust muuta, kuid meie saame muuta seda, kuidas me teda näeme.”

Film „Väike ime” jutustab moondunud näoga sündinud poisist, kellel on kätte jõudnud aeg jätta koduõpe seljataha ning minna koos teiste lastega põhikooli.

Tema suurim soov lisaks sellele, et ta tahab astronaudiks saada, on, et teda koheldaks samamoodi kui teisi.

Olla samamoodi koheldud Filmi peategelasel, August Pullmanil (Jacob Tremblay), hüüdnimega Auggie, on pärast sündi olnud 27 operatsiooni. See küll parandas tugevalt tema välimust, kuid midagi pole teha, armid jäid. Tema suurim soov lisaks sellele, et ta tahab astronaudiks saada, on, et teda koheldaks samamoodi kui teisi.

Poisi elu suurim seiklus algab 5. klassi minekuga. Tegu oli tema jaoks suure muutusega: nimelt oli ta siiamaani olnud koduõppel. Nagu ühes tüüpilises klassis ikka, leidub ka Auggie klassis nii mõistlikumaid õpilasi kui ka kiusajaid. Film jutustab imeilusa loo Auggie saavutustest, tolerantsusest ja tema sõpradest.

17

Pluss 2/2018

„Kui ma ei taha, et minu nägu nähtaks, vaatan ma hoopis maha. Ka inimese jalanõud ütlevad tema kohta palju.”

Jalanõud „Kui ma ei taha, et minu nägu nähtaks, vaatan ma hoopis maha. Ka inimese jalanõud ütlevad tema kohta palju.” Seda mõtles peategelane esimeste klassikaaslastega kohtudes. Film on ehitatud mõjuvatele motiividele, läbi mille on võimalik mõista, mis potentsiaalse sõbra juures tegelikult loeb: kui liigume kaugemale välimuse juurest, mille põhjal kujuneb suuresti meie esmamulje inimesest, tulevad ilmsiks palju olulisemad omadused.

Jack Will, üks Auggie sõpradest, nalja heitmas selle üle, et Auggie ei julge avalikus kohas süüa, kuna matsutab nagu loom.

18 Pluss Pluss 2/2018 | www.plussmeedia.ee 2/2018 | www.plussmeedia.ee

Auggie ja tema perekond esimesel koolipäeval.

Aidates oma klassikaaslasi füüsikas ja keemias ning olles ka niisama veidi salapärane, kogub Auggie enda ümber paar inimest, kes temaga söögivahetunnil suhtlema hakkavad.

Mõistagi võib esimest korda endale ühe tõelise sõbra leidmine tähendada tohutult palju.

Seda on näha ka Auggie ema silmadest, kui Auggie temalt küsima läheb, et kas Jack võiks neile külla tulla.

Maailma kese „Auggie on nagu päike, kogu maailm keerleb tema ümber,” ütles Via, Auggie õde. Taolise väljakutsega perekond keskendub igapäevaselt peamiselt raskema saatusega lapsele. Nii võib teine sama väärtuslik pereliige sageli tähelepanuta jääda. Auggie õde Via näeb igal õhtul oma ukse praost, kuidas vanemad tema vennale voodis unejuttu loevad ning kõik koos mõnusalt aega veedavad. Samal ajal võib Vial olla mure, mida oleks vaja tol hetkel kellelegi kurta, sest puberteet on tohutult raske aeg. Siit tekib ka võimas õppetund meile kõigile: pöörata tähelepanu neile, kes seda tavaliselt kõige vähem saavad, sest igas inimeses on peidus ainulaadne maailm.

Jacki teost astuda sõbra kaitseks välja peegeldub igal juhul tõeline jõud.

Sõber aitab alati Tohutus sõpruse ja kiusamise tohuvabohus, tekib situatsioon, kus Auggie sõbral viskab kops üle maksa ja ta virutab kiusajale rusikaga. Olles eeskujulik noormees, ei mõista ta muidugi kuidagipidi kiusajat süüdi ega ütle tema kohta midagi halba. Liigutav on aga vaadata, kuidas poiss kaitseb oma parimat sõpra praktiliselt kogu kooli eest, kes teda kiusavad. Jacki teost astuda sõbra kaitseks välja peegeldub igal juhul tõeline jõud. Muidugi ei ole löömine, vägivald kunagi hea lahendus, aga oma sõbra kaitsmine ning tema eest välja astumine on mehe tegu. „Päästke vaevalised ja vaesed, vabastage nad õelate käest!” (Ps 82:4) Ka Jeesuse eest astuti mõõgaga välja, kuid Jeesus ütles selle peale, et mõõgast tugevam relv on armastus (Mt 26:51–54). Seega on Auggie sõprade armastus tema vastu see, mis neid kogu kiusamise kadalipust läbi aitab.

Raadio

Pluss Punkt P

lusspunkt on raadiosaade noortelt noortele, mida kuuleb iga kuu esimesel ja kolmandal teisipäeval kell 22:00 Pereraadios. Tahame oma saadetega ennekõike julgustada noori kristlasi nende usuteel. Samas püüame leida teemasid, mis oleksid piisavalt kõnekad igaühele, kes kuulama satub. Nii arutamegi igas Plusspunktis mõne põneva küsimuse üle, kutsume külla huvitavaid inimesi ning loomulikult ei puudu ka hea muusika.

Märtsikuu esimene saade rääkis andestusest. Kuidas andeks anda siis, kui isegi silma vaadata on valus? Kes peaks esimesena vabandama? Neid ja teisigi keerukaid küsimusi lahkasid Oliver Õunmaa, Maarja-Liis Mölder ja Kristo Toots.

Kevadkuu teises saates vaatasid Iiris Turunen, Madis Ehanurm ja Kersti Hiiemaa juba ootusega soojale ajale. Nad arutlesid, kuidas ennast nendeks kolmeks kuumaks rannapäevaks, mis Eesti suvel varuks on, vormi ajada.

Aprill algas misjoni teemaga. Maarja-Liisil ja Kristol olid külas Inglismaal noori teeniv Mattias Haamer ja Eestis misjonitööd teinud norrakas Tor Eivind Folden. Kuulsime, kuidas minna noorena kõike maailma, jagada julgelt rõõmusõnumit ja muudel misjoniteemadel.

17. aprillil oli Iirisel ja Madisel külas Henri Lend ning saate pealkiri „Alguses lõi Jumal taeva”. Noored vestlesid teaduse ja tehnika ning kristluse vahelistest seostest, konfliktidest ja muustki põnevast.

Kevadpüha saates keskendusid Kristo ja Maarja-Liis eesseisvatele noorteüritustele. Külas olid Piiblipäevade vabatahtlik Arabella Veskis ja JäPe festivali tiimiliige Johannes Ots. Kui sa ei ole veel kuulanud, kui palju põnevat Plusspunkti saatel varuks on, siis kõiki saateid saab järele kuulata veebilehel pereraadio.ee. Lihtsalt lae sobiv saade näiteks oma nutitelefoni ja naudi!

Pereraadio sagedus on Tallinnas 89,6 MHz ja Tartus 89,0 MHz. Kuulmiseni!

Tekst Maarja-Liis Mölder Fotod Kaarel Vahermägi ja Tarmo Hints

19

Pluss 2/2018

Noortekas

1Tee

noortekad –

Tekst Vivian Tamm Fotod Madis Kask

külluslik kogukond täis ühist palveväge Viimased neli aastat on Viljandi Baptistikoguduse uhkes kirikuhoones toimunud 1Tee noorteõhtud, mis toimuvad iga kuu teisel reedel. Igal korral tuleb selleks kokku ligi 50 noort neljast erinevast kogudusest Viljandist ja kaugemalt. Peale noorteõhtute toimuvad iganädalaselt ka kodugrupid ja iga kuu viimasel reedel ühine palveõhtu.

20 Pluss 2/2018 | www.plussmeedia.ee

Sealsetel noortel on tuline igatsus ehitada üles Kristuse kogudust ja teha tegusid, mida Ta on Jumala lastel teha käskinud.

Koostöös peitub jõud 1Tee noortetöö ühendab nelja kogudust: Viljandi Baptistikogudus, Viiratsi Elu Sõna kogudus, Abja Nelipühi kogudus ja Viljandi Nelipühi kogudus.

Seega on 1Tee noorteõhtud mitme koguduse vaheline koostöö, mis toob kokku nii Viljandi kui selle ümbruse noored vanuses 14–17, aga vahel käivad külas ka näiteks Valga noored. Nimi 1Tee tuleb Jeesuse enda sõnadest, et Jumala juurde on ainult üks tee. Igas koguduses toimub ka oma vilgas noortetöö, kuid 1Tee annab võimaluse kokku tulla neil, kes muidu omavahel kokku ei saaks, leida sõpru ja kogudusi läbi inimsuhete omavahel ühendada.

Nooruslik atmosfäär eelkõige Umbes pool tundi enne noorteõhtut täitub kesklinnas asuv baptistikoguduse kirikuhoone ener-

Umbes pool tundi enne noorteõhtut täitub kesklinnas asuv baptistikoguduse kirikuhoone energiliste ja rõõmsameelsete noorte suminaga. giliste ja rõõmsameelsete noorte suminaga. Kõik võetakse sooja tervitusega vastu juba ukse peal ja noori julgustatakse end registreerimis-raamatusse kirja panema, mida nimetatakse „Rahvaloenduseks”. Kuigi kirikuhoone on suur ja esmapilgul võibolla isegi hirmuäratav, vaatab sisse astudes vastu hubane suur saal, kus on nii tuttavlikud puidust kirikupingid kui ka tugitoolid. Noorteõhtu programm algab õhtujuhtide tegusate mängudega, mis noortele väga meeldivad. Õhtu jooksul kuulatakse üksteise emotsionaalseid tunnistusi, jutlust ja ülistatakse Jumalat muusikaga. Soovijatel on pärast ametliku osa lõppu võimalus minna alumisel korrusel asuvasse palvetuppa või siis teiste noortega koos söögipoolist nautida ja koos toredalt aega veeta. Palvetoas on võimalus hingehoidlikuks palveks noortejuhiga või saab lihtsalt üksi Piiblit lugeda ja mõtiskleda. Viljandi Elu Sõna kogudusest pärit Aarne (17) ütleb, et tema käib 1Tee noortekatel, sest naudib seltskonda ja just sealt on ta leidnud ka oma parima sõbra.

Õppimine toimub praktika käigus 1Tee noorteõhtute korraldusmeeskond on viimase 3,5 aasta jooksul aeg-ajalt vahetunud, proovitud on erinevaid lähenemisi ning püsiv meeskonna tuumik moodustus alles käesoleva hooaja algul. 1Tee meeskond koosneb 8 inimesest, kus igast kogudusest on esindatud vähemalt 2 liiget ja valdkonnad nagu tehnika ja toitlustus on ära jaotatud. Aeg-ajalt saavad koguduste noortejuhid kokku, istutakse maha ja arutatakse läbi, kas ollakse õigel teel. Õpitakse praktika käigus ja kuigi ühine noortetöö on veel üpris nooruke, on sealsetel noortel tuline igatsus ehitada üles Kristuse kogudust ja teha tegusid, mida Ta on Jumala lastel teha käskinud.

eõhtu: 8. juunil rt oo n di n ja il V ee 1T / Järgmine august (koos 2. i– ul ju .

30 r: ge aa el / Throwback noort koguduste noortega) ju al K ja va ge Jõ a, al Kohila, Rid rohkem infot ab sa ta oh k e at ek rt oo / 1Tee n ekad FB grupist: 1Tee noort Pluss 2/2018 21

Noortejuht

Tekst Vivian Tamm Foto Madis Kask

KIRILIN METS – täistööajaga kristlane igas eluvaldkonnas

1Tee noortetöö eestvedaja Kirilin Mets (35) on üles kasvanud mitteusklikus perekonnas, kuid nüüdseks on ta kristlane olnud juba üle kümne aasta. Viljandisse sattus ta neli aastat tagasi noorteühenduse Koma inglisekeelseid laagreid korraldades.

Rõõmsameelne kaheksa lapse tädi sai baptistikoguduse liikmeks möödunud aastal ning 1Tee noortekaid on ta juhtinud 2 hooaega.

Milline on olnud Sinu elu väljaspool kogudusetööd?

Noortejuhi töö kõrvalt töötan ma täiskohaga Viljandi õendushoolduskeskuses õena ja teen tihti 24-tunniseid vahetusi. Seega ma ei teagi, kumb on töö ja kumb on hobi. Jumala juhtimisel ja vanemate nõuannete tulemusel viisin pärast keskkooli paberid sisse Tartu Tervishoiu Kõrgkooli. Õena töötamise juures on kõige rõõmustavam näha neid tänulikke silmi ja inimesi, kes lähevad tervena koju. Minu prioriteet on, et oleksin produktiivne nii noortetöös kui töö juures.

Mis on noortetöös kõige olulisem?

Armastus. Arvan, et mitte ühtegi asja, mis on seotud inimestega, mistahes valdkonnas ei saa teha ilma armastuseta. Ja see pole mitte inimlik armastus, vaid just see armastus, mis on antud ülevalt poolt. Samuti on oluline lihtsalt Jumalast kinni hoida ja Teda ka võimatutes asjades usaldada.

Mida on vaja, et elada maksimaalselt Jumalale?

22 Pluss 2/2018 | www.plussmeedia.ee

Eelkõige siirast igatsust, et oleksime head tööriistad, ja avatud südant, et kogeksime ja tunneksime ära Tema hääle. Ma pole kunagi varjanud, kes ma olen, ja olen väga selgelt mõista andnud, et ma olen kristlane ja osa kirikust ning teen noortetööd, ja see on andnud mulle näiteks võimaluse tunnistada töökaaslaste seas. Ma arvan, et vajalik on ka see, et meis oleks kasvuruumi, sest alati saab paremini, ja et Püha Vaim, mis on tõeline vägi, juhiks meid, sest meie ei päästa hingi. Aga kui teha oma väike osa, siis Jumal teeb ülejäänu.

+3 lood Koostanud Kristo Toots Fotod Unsplash.com ja erakogu

Tõde või müüt?

Selles veerus käsitletakse erinevaid kristlust puudutavaid väiteid.

Allah ja Issand on sama jumal.

M

üüt. „Aga kui ka meie ise või ingel taevast kuulutaks mingit evangeeliumi selle asemel, mida meie oleme teile kuulutanud – see olgu neetud!” kirjutas Paulus Galaatia kogudusele (Gl 1:8).

Kuid just nii saigi pärimuse järgi alguse islam. Muhamedi sõnul sai ta ilmutusi peaingel Gabrielilt, kelle peamine sõnum oli vaeste ja väetite kaitsmine. Sellegipoolest ei tunnistanud see „peaingel” Jeesust Jumala Pojaks ega Messiaks. Lisaks tulid peatselt korraldused rünnata ja tappa kõiki uskmatuid ehk mitte moslemeid (Koraan 4:89, lk 55). Kuigi neid viimaseid sõnu järgib umbes 20% moslemitest, on tegu täiesti erinevate jumalatega. Allah käsib tappa, aga Issand saab ise inimeseks, andes oma elu meie, patuste eest.

Piibli ABC t.

kirjakoh

Lemmik-

oots, 16 Hanna T linna EEVL Tal ogudus Uue Elu K

küll, d kõiguvad a k n ü k ja d va st „Mäed liigu liigu su juure i e s u ld e h aga minu kõigu, useadus ei ja minu rah ja.” d, su halasta n a s Is b e tl ü (Js 54:10) a. Üksustav ja he a g ä v ti la al on a al, ei saa M I K S : Jum tab mu elu siin maa pe Jumal igu ga! Sest kõik mis kõ het Jumala u s u m a d igavese see kõiguta ma lastega o d u in te e sus on läbi Jee lepingu.

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

K

Kaaleb

Kaaleb oli üks 12 maakuulajast, kelle Mooses Kaananimaad uurima saatis. Kaaleb uskus ja usaldas Jumalat ja Tema tõotusi ning julgustas rahvast koos Joosuaga Issandale kuuletuma ja tõotatud maale minema. Sest Kaaleb teadis, et ka hiiglased ei suuda midagi Jumala vastu.

Kaalebi usk ja usaldus said tasutud: ta jõudis tõotatud maale ja sai pärisosaks Hebroni.

23

Pluss 2/2018 3/2017

Piiblitegelane Tekst Karmel Uuselu, Pilt Wikipedia

SIMSON Jumal valis Simsoni Iisraeli rahva päästjaks vilistite vastu.

Mees sündis sigimatust naisest. Ta oli kohtumõistja, kes armus naisesse oma rahva vaenlaste vilistite tütarde hulgast.

Ingli ilmumine Kuna Iisraeli lapsed olid taas kurja teinud, olid nad langenud 40 aastaks vilistite rõhumise alla.

Issanda ingel ilmutas ennast sigimatule naisele ja kostis: „Sest vaata, sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale. Aga habemenuga ei tohi saada tema pea ligi, sest poiss peab olema emaihust alates Jumalale nasiiriks, ja tema hakkab Iisraeli päästma vilistite käest!” (Km 13:5) Naine rääkis oma mehele Maanoahile ingli ilmutusest. Ta palus selle peale Jumalalt uut kohtumist ingliga ja õpetust, mida sündiva lapsega teha. Ta palvele vastati ja vanemad said tarkust tulevase lapse õpetamiseks ja kasvatamiseks.

Maanoah tahtis inglit hea sõnumi eest tänada, kuid ingel tegi talle selgeks, et tänada tuleb Issandat. Nii ohverdaski Maanoah kaljul sikutalle ja roaohvri. Mõne aja pärast sündis Simson ja Jumal õnnistas teda.

Eriline mõistatus Ühel päeval Timnasse minnes kohtas meheks kasvanud Simson naist, kes oli vilistite järeltulija. Koju jõudes rääkis ta sellest isale ja palus luba kohatud naisega abielluda. Alguses oli isa selle vastu, kuid lõpuks oli siiski pojale toeks ja nõustus. Simsoni soov abielluda naisega, kes oli vilist, seega tema rahva vaenlaste seast pärit, oli Jumala juhtimine. Simson läks koos ema ja isaga Timnasse, et seal pidu korraldada ja naisega tutvuda.

Teel sinna, kui Simson oli üksi, tuli talle vastu noor lõvi, kuid Issanda Vaim oli temaga ning ta suutis lõvi paljaste kätega lõhki kiskuda, sest ta oli eriliselt tugev. Vanematele ta sellest ei rääkinud.

Kui Simson uuesti oma tulevase naise juurde läks, märkas ta lõvi korjuses mesilasperet. Ta kraapis mett pihkudesse, sõi ja viis ka oma vanematele. Siis valmistas Simson naise juurde minnes peo, sest nii oli poissmeestel kombeks.

Simsoni juurde toodi 30 peiupoissi, kellele ta andis mõistatuse. Ta lubas anda sellele, kes seitsme päeva jooksul mõistatuse ära arvab, 30 särki ja 30 piduriietust. Siis ütles Simson mõistatuse: „Sööjast tuli söök ja tugevast tuli magus.” (Km 14:14) Kuna peiupoisid sellest aru ei saanud,

24 Pluss 2/2018 | www.plussmeedia.ee

Kui Deliila teada sai, et Simson kaotab oma jõu, kui tema juuksed maha lõigata, rääkis ta sellest vilistitele ning aitas neil ta kinni võtta.

Fakte

• Nasiir: tõotuse ga Jumala teenimisele pü hendunud isik.

• Simson oli viim ane kohtumõistja Iisrae li üle.

• Simson mõisti s kohut Iisraeli rahvale 20 aastat.

• Simsoni loo le iad Piiblist Kohtumõistjate raamattust 13–16 peatü kist.

Simsoni soov abielluda naisega, kes oli vilist, seega tema rahva vaenlaste seast pärit, oli Jumala juhtimine. ähvardasid nad Simsoni naist, et see saladuse välja uuriks. Naine nuttis Simsoni juures 7 päeva ja ütles, et kui Simson talle mõistatust ära ei seleta, siis järelikult ta ei armasta teda. Lõpuks seletas Simson mõistatuse ning tappis 30 Askeloni meest, et tuua nende rõivad peiupoistele. Siis Simson põgenes mägedesse, sest vilistid ajasid teda taga, et teda tappa.

Simson pügatud peaga Naine, keda Simson esimesena armastas, anti ühele tema peiupoistest ja Simson armus aastaid hiljem Deliilasse. Vilistid olid endiselt Simsoni peale vihased. Nad lubasid Deliilale palju raha, kui ta saab teada, kuidas Simsoni erakordselt tugev jõud alistada. Naine tüütas Simsonit iga päev, ega andnud enne järele, kui mees lõpuks saladuse välja rääkis. Kui Deliila teada sai, et Simson kaotab oma jõu, kui tema juuksed maha lõigata, rääkis ta sellest vilistitele ning aitas neil ta kinni võtta.

Simson võeti kinni ning viidi Assasse vangikotta. Vilistite vürstid tahtsid ta ohverdada Daagonile, kaananlaste viljajumalale. Nad arvasid, et nende jumal on vägevam kui Issand, sest nad said Simsoni kätte. Ent kui Simsonil tekkis hetkeks võimalus hoone sammastele nõjatuda, palus ta Issandalt veel korra jõudu ja hävitas hoone ja mitu tuhat inimest selles, kaasa arvatud enda – nii sai ta vilistitele veel lõpuks kätte maksta. Tugev mees maeti oma isa hauda.

Simson kui Jumala valitu Simson oli valitud emaihust alates Jumalale nasiiriks. Juba enne tema sündi kuulutas Issanda ingel Simsoni vanematele Jumala plaani. See tähendab, et ta oleks pidanud kogu oma elu pühendama Jumala teenimisele ja Tema tahte täitmisele. Tema elu eesmärk oli päästa Iisraeli rahvas neid rõhunud vilistite käest. Selle täitmiseks kinkis Jumal Simsonile erakordselt tugeva füüsilise jõu, millega ta kaitses rahvast lahingus ja oli kohtumõistjaks.

Siiski näeme Simsoni loos mitmeid näiteid sellest, kuidas iga inimene siiski libastub, isegi siis, kui ta on Jumala välja valitu.

Simsoni elus oli aegu, mil ta oli sihikindel ega astunud Jumala teenimise teelt kõrvale. Kuid ta ka eksis ja tegi täiesti valesid valikuid. Meil tuleb meeles pidada, et sõltume iga päev Jumalast ja Tema armust.

25

Pluss 2/2018

7 Seitse

üleloomulikku sündmust Piiblis, mis sündisid sõna jõul

1

Tekst Artur Sirk Foto Pixabay

Maailma Lo

„Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal.”

omine (1Ms 1)

. a oma sõna läbi Jumal lõi maailm edel, iversumitel, täht Jumal käskis un rveedel, jõgedel, jä planeetidel, mäg a oma el kivikesel asud del ja igal väikes us ning pole negi neist kuulet im vi a ig ng ni le koha e vastu. Jumal on d Tema määrust kordagi mässanu räänsus u. Temal on suve od lo on e en im Looja ja in sünnib. kõiges, mis siin ng ni e ül a ilm aa selle m ada, teades, et hus igat päeva el ra id va e am sa e Mei kõik, mis Temal on teada ng ni l al e its ka oleme Tema . juhtuma hakkab

2

Evangelist Johannes kirjutab:

(Jh 1:1) Sõnal on suur jõud innustada, kosutada ja julgustada. Sõnad, milles on Jumala vägi, on kogu ajaloo vältel imelisi asju korda saatnud.

Kõrkjam ere lahk u löömine (2Ms 14)

Üks esime si Kristuse ettekuulutu raeli rahva si Iisse as sündis ju sündmuse st selle kuu läbi. Juma lsa la valitud ra vaenlase p oolt nurka hvas on kõ a rbes e tud ning e pääseda. Õ i näe lootu igel hetkel st saadab Jum valmistab al kellegi, k sõna jõul te es e läbi näilis tee viib Iisr elt läbimatu aeli rahva . tõotatud m See de pääs Eg aale, mis o iptusest ja n nenorjusest. S ses Kristuse elles loos o võrdpilt, k n Mo uulutades annab om ette, et Jum oa rahvale P al äästja, kell inimesed Ju e kaudu sa mala kunin avad griiki ning jastajast, p saavad om atust vaba a orks.

26 Pluss 2/2018 | www.plussmeedia.ee

3

irami Korahi, Daatani ja Ab 16) karistamine (4Ms

g ka 250 Nende kolme mehe nin õõnestada kaasosalise mäss oli katse iteeti, mille Jumal oli Moosese ja Aaroni autor tidele andnud. Nad olid neile kui Iisraeli rahva juh , va seast oli piisavalt püha veendunud, et igaüks rah tte itsema. Nende ülbus mi et neid ei peaks keegi val üks i vaid ka Jumala vastu oli ainult Moosese ja Aaron s s Iisraeli rahvas väljenda paljudest viisidest, kuida st use orj id ne vastu, kes oli oma tänamatust Jumala jad ssa mä ed ale vajusid ne päästnud. Jumala käsu pe i. est kiir maa sisse ja hukkusid

–8; 2:1–13) Nelipühapäev (Ap 1:4

7

nekut tõotab Jeesus Vahetult enne taevasse mi saavad nad Püha Vaioma jüngritele, et varsti d kuulutama evangeemu, kelle väes nad peava i. Mõned nädalad hiljem liumi kogu ilmamaa äärten tva hoo dis algse ning siiamaani kes see lubadus täitub, mis an ma Püha tus- ja misjonitööle. Seesa Kristuse koguduse kuulu evangeele julguse ning tarkuse viia Vaim, kes andis apostlite ie saame viia ha Vaim, kelle kaudu me lium laia maailma, on Pü d meie kaugetele rahvastele, vai rõõmusõnumi mitte ainult ie kõrval. ritele, kes on siinsamas me endi lähedastele ja naab

Laatsaruse ü lestõusmine (Jh 11:17–44)

6

Vaid mõned päev ad enne Jeruusal emma jõudmist kuulutab Jeesus ette oma surma ja ülestõusmist. Je oli Laatsaruse he esus a sõber ning Ta nu ttis, kui nägi tem hauakambrit. Tem a a käsk surnud La atsarusele oli lihtn tule välja!” Ning e: „Laatsarus, Jeesuse sõna peal e nii ka sündis: ta hauakambrist vä tuli oma lja ja kõndis. Nõn dasamuti kutsub oma valitutest el Kr istus ka igat lu: Tema käsu pe ale saavad vaimul inimesed elavaks ikult surnud ning võimeliseks uskuma Jeesuse armastusest kuul nimesse ja Talle etuma.

5 4

Bileami rää kiv eesel (4Ms 22:22– 35)

Kui Sa kunagi kahtled, kas Ju mal saab Sind oma riigi he aks kasutada, endalt lihtne kü si is küsi simus: kas min a olen eesel? M iganes selle kü is simuse vastusek s osutub, järeld sellest ikkagi, ub et Jumal saab Sind kasutada Tema vägi on ül , sest e kõige. See lu gu näitab selgel Jumal ei soovi t, et leida endale pr estiižseid saad Tema soov on ik ui d. leida ustavaid sulaseid, kes on edastama Tem nõ us a sõnu. Oma kõ ikvõimsuses sa Ta oma sõna ed ab astada ka kõig e ebatavalisemat meetodite kaud e u: antud loos pa ni ta oma omaniku Bileam iga rääkima ee sli, et meest surmast päästa .

i süüõletusohvr p d u in tt e V vast tamine tae 40) (1Kn 18:20– prohvetite ja

le i rahvas käis va li Jumala Ajal, kui Iisrael s, Eelija, kes o ee m s ük li o l, järe ale. Baali ebajumalate rvele maailm te u st va a m seis jumal nimel valmis tes, et nende ei h le ee m id ndas htunud. prohvetid kise id midagi ei ju ku s, ak üt sü i sohvr korda veega nende põletu tusohvri mitu le õ p a m o is hami, Iisaki ja Eelija käsk „Issand! Aabra : is d üü h g in sina oled üle kasta n a teatavaks, et n tä n u g aa S ! ja et mina ole Iisraeli Jumal n sinu sulane le o a es in g n m la ja le Jumal Iisraelis le!” Selle pea sinu sõna pea ud in te ogu rahvas a d se e kõik gu roaohvri. K ko s la ee n ja ja la g ebajumalad Issanda tuli al d on Jumal nin n sa Is et , is si uskus hävitati. valeprohvetid

27

Pluss 2/2018

Piibliõpetus

TÕE E N I L E TÕ JÕUD Tekst Aare Kimmel Autor on EELK Rannamõisa koguduse õpetaja Fotod Joel Reinaru ja Pixabay

Kahtlused ja teadmatus Inimesed on ikka otsinud tõde ja selle üle juurelnud. See pole mitte ainult teoreetiline ja filosoofiline, vaid esmajoones praktiline küsimus: keegi ei taha vale ega pettuse otsa sattuda. Samas võib kuulda väiteid, et absoluutset tõde pole olemas, viimasel ajal aga koguni, et elame üldse tõejärgsel ajastul. Kas siis tõde enam polegi ja alles on jäänud ainult vale või paremal juhul teadmatus?

Eriti religioossel alal on arvutu hulk erinevaid uskumusi, arusaamu ja tõekspidamisi. Jumal on silmist kadunud ja osa inimesi ei usu Teda üldse. Teised arvavad, et küllap mingi kõrgem võim ikka on, aga ei tea, milline Ta võiks olla, ega tunne Teda lähemalt.

Paljudes kultuurides on palju jumalaid, mõnes koguni tuhandeid. Kellel on õigus ja kus on tõde? Ja kuidas on kristlusega: vastab see tõele või on tegemist pettusega, mida osa inimesi usub ja tõeks peab? Iga uskuja või tõe otsija peab neile küsimustele vastused leidma.

Kahtlejate kõrval on ka inimesi, ja mitte vähe, kes tunnistavad, et on Jumalaga või Jeesuse Kristusega kohtunud ja tunnevad Teda.

Piiblis on selle kohta kõige eredamaks näiteks vast apostel Paulus. Kuidas tema tõega kohtus, võib lugeda Apostlite tegude raamatu 9. peatükist. See kohtumine muutis ta elu ja teenistuse täielikult. Senisesse pimedusse tulid valgus ja tõde, usk ja vägi.

28 Pluss 2/2018 | www.plussmeedia.ee

Jumal on meile tõe juba teada andnud: oma Sõnas, kõige kirkamalt aga Jeesuses Kristuses.

Absoluutset tõde pole olemas?

Rühm üliõpilasi arutles mingi filosoofilise teema üle. Ühel hetkel ütles üks neist: „Absoluutset tõde pole olemas!” Teine küsis kõrvalt muiates: „Oled sa selles ikka absoluutselt kindel?”

Tõepoolest, ka kõikvõimalike esmapilgul veenvate väidete puhul tasub mõelda, kas need ikka vastavad tõele. Teisisõnu, kas alus, millele toetudes midagi väidetakse, on ikka kindel: kas põhjendused on vettpidavad?

Filosoofilistes aruteludes võib arendada kõiksugu mõtteid, aga praktilises elus on küll tõde täiesti olemas. Näiteks, kui keegi küsis Sinult raha ja Sa andsid talle, siis need mõlemad tõsiasjad on absoluutne tõde. Seda ka siis, kui saaja selle hiljem maha salgab ja Sul pole või-

malik seda teistele tõestada. Kui tegid mingit tööd või ostsid midagi poest, siis seegi on absoluutne tõde. Tegelikult kõik see, kuidas me iga päev elame, olgu hästi või halvasti, on absoluutne tõde: nii me tõesti elasime, seda ja seda me tõesti tegime.

Kuidas tõde tõestada?

Näide, kus andsid kellelegi raha, tema aga selle hiljem maha salgas, tõstatab olulise küsimuse: tõde on küll täiesti olemas, aga kuidas seda teistelegi tõestada? Kui tunnistajaid ega asitõendeid pole, siis ongi see võimatu: võidakse ainult uskuda kas Sinu või teise osapoole juttu. Paraku, ka tunnistajad võivad anda valetunnistusi, kui neil on mängus isiklikud huvid või kui neile avaldatakse tugevat survet.

29

Pluss 2/2018

Siin on kristluse tõesuse seisukohalt otsustava tähtsusega küsimused. Kuna me pole Jeesusega toimunud sündmusi oma silmaga näinud, siis saame ainult usaldada (või mitte) nende tunnistusi, kes on näinud. Need tunnistused on koondatud Piiblisse. On need usaldusväärsed? Kas Jeesuse tunnistajatel võis olla mängus mingi omakasu?

Võis neil olla huvi Jeesusega seotud lood lihtsalt välja mõelda? – Otse vastupidi! – Neid ähvardati kõvasti, et nad ei tohi enam Jeesusest rääkida ega õpetada, aga nende vastus oli: „Meil on ju võimatu jätta rääkimata seda, mida me oleme näinud ja kuulnud.” (Ap 4:20) Tegemist polnud mingi väljamõeldud usuga, soovunelmate või ettekujutustega, vaid tõeliselt toimunud sündmustega, millel oli pealegi selline tähtsus, et neist polnud võimalik vaikida isegi karistuste ja surma ähvardusel.

Jeesus ja tõde Õnneks ei ole me tõe küsimuses jäetud üksnes oma piiratud tarkuse hoolde. Jumal on meile tõe juba teada andnud: oma Sõnas, kõige kirkamalt aga Jeesuses Kristuses. Kui Tema õpetas, olid inimesed hämmastunud, sest Ta ei õpetanud kirjatundjate kombel, tuues poolt- ja vastuargumente ning eri autoriteetide arvamusi. Selle asemel ütles Ta meelevallaga, kuidas asjad tegelikult on (Mt 5:22,34; 7:28). Ainuüksi Matteuse evangeeliumist leiame 28 korda, kus Jeesus ütles rõhutades: „Tõesti, ma ütlen teile…” Tegelikult aga rääkis Jeesus tõtt kõiges ja alati. Tema sõnad olid nii kaalukas tõde, et Ta võis öelda: „Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi.” (Mt 24:35) Pilaatusele ütles Ta: „Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” (Jh 18:37) Jeesuses ilmus meile Jumala arm ja tõde (Jh 1:14,17), tarvis on ainult seda tundma ja uskuma õppida. Ja veel ütles Jeesus: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.” (Jh 14:6)

Faktid ja tõde Need ei ole päris üks ja sama. Asi on selles, et meil võivad küll olla tõesed faktid, aga ometi võime neid valesti mõista, teha valed järeldused. Sel juhul oleme eksituses, mitte tões. Paulus teadis Jeesusega seotud fakte ka enne pöördumist, aga alles Jeesusega kohtudes sai ta teada nende tegeliku tähenduse. See avastus ja Jumala kutse sellest tunnistada olid nii võimsad, et ta pühendas kogu ülejäänud elu sellele, et teisedki saaksid sama valguse ja tõe osalisteks. Sama lugu oli Jeesuse jüngritega, kes olid Ta surmast masendatud: alles siis, kui Jeesus avas nende mõistuse kirjadest aru saama (Lk 24:45), jõudsid nad tõe mõistmiseni. Selles ongi õige usu võti. Nii peab juhtuma meiegagi.

30 Pluss 2/2018 | www.plussmeedia.ee

PALVE istan, et oma

tunn Issand, ma ind suuda ma S i e t s e s u k r ta eenduda. v s e õ t u in s leida ega S valgusta, sii i e d in m a Kui Sin uses. Läkita d e im p a m olen a tõde, need m o ja s u lg oma va , need viigu d in m u g a t juha mäele ja Su le a h ü p u in mind S Vabasta ) :3 3 4 s (P . e hoonetess mind veel is m , t s e ig õ mind k peta t lahutab. Õ s u in S ja b seo ja a Sinu tões mind käim selles: Sinu d in m e s it püh 17:17). Ma h (J e d õ t n sõna o ind t Sa oled m e , d in S n a tän d, Sa tõe n a s s I , d u n a lunast en.

Jumal! Aam

„Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid ning tunnetate tõde, ja tõde vabastab teid.”

Tõe vabastav jõud Pole ime, et kellelgi võib olla raske Jeesusesse uskuda. Isegi paljud neist, kes Teda vahetult kuulsid ja nägid, kõikusid sageli usu ja uskmatuse vahel. Ühel hetkel, kui jälle usuti, ütles Jeesus: „Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid ning tunnetate tõde, ja tõde vabastab teid.”

(Jh 8:31–32) See tähendab: nüüd te olete õige tee otsal, kui seda mööda jätkate, siis jõuate õigesse kohta.

Jeesuse sõnades oli ja on tänini reaalne vägi, mis vabastab ja tervendab. Tema tõde ei ole huvitav mõttespordiala, vaid Jumala töö ja vägi meie päästmiseks patu, surma ja kuradi võimu alt. Selle tõeline jõud saab ilmsiks siis, kui see haarab meie elu ja hakkab seda kandma.

Jeesuses ilmus meile Jumala arm ja tõde, tarvis on ainult seda tundma ja uskuma õppida.

K Ü S IM U S I

Nelja Tuule ristirännak

@neljatuuleristirannak kirsti.malmi@eelk.ee

Millest võiks olla tulnud arvamus, et tõde pole olemas? Ku s see võib kehtida, kus mitte?

Mõtle tüüpilistele usu ja Piibli vastastele väidetele, mis Sulle meenuvad. Kui kaaluka d need on?

Mida Sa nende peale va staksid?

Jeesus ütles Pilaatusele : „Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.”

(Jh 18:37) Järelikult on ka inimesi, kes ei ole tõe seest ega ku ule Jeesuse häält. Millest see erinev us võib tulla ja milles see väljendub m eie ajal?

Miks Jeesuse tunnistaja d ei vaikinud, kui neid ähvard ati, isegi surmati? Nad oleksid ju võinud palvetada: „Jumal, Sa nä ed, et meid keelatakse: peame ilmselt tunnistamiseks paremaid aegu ootama.” Vaata, kuidas ko gudus tegelikult palvetas Ap 4:2 9−31.

Narva 21.-27.09.2018

Tule vabatahtlikuks!

Aare Kimmel

31

Pluss 2/2018

Palvus

Tekst Laura Jõgar Foto Pixabay

– a n õ S a l a m u J , s u k r a t e kellel e narrus l e l l e k

PALVE

Armas Jumal, palun ait meil rohkem Sind usalda da ja olla siin maailmas ava guseks nõnda, nagu Sina ltahad. Palun päästa ära me ligimesed, kes Sind ei ie ne, ja ole neile ligi, sest tunna ei oska Sind appi hüüd d ise a. Palun aita meil kindlalt Sinu tõe sida ja seda ka teistele ku s püulu seal, kus seda vaja. Jeesuse tada nimel, aamen.

32 Pluss 2/2018 | www.plussmeedia.ee

K

ristlase elus on erinevaid perioode. Vahel kogeme Jumalat nii elavalt, et tahame hõisata ja oleme usus julged, tahtes kõigile Temast rääkida. Vahel aga, vaimulike võitluste või raske argielu keskel, palvetame pikalt samade asjade eest vastuseid nägemata.

Olen üritanud mõne uskmatu inimesega vaielda. Seejuures on tekkinud sisemine pinge, et mis siis, kui minu sõnad ei jäägi peale. Olen tundnud end vastutavana nende olukordade eest, kus jutt läheb usu teemadele ja mina olen seltskonnas ainus kristlane. Jagasin siis oma teadmisi ja tõin näiteid nii enda kui teiste eludest, kuid miski ei suutnud inimest veenda, tema jäi ikka oma teooria juurde ja mina enda oma juurde. Pärast tundsin end rusutult, tundsin, et lisaks sellele, et minu sõnad ei muutnud teist inimest, mõjus see olukord ka minu usuelule halvasti.

Sellistes olukordades tasub tuletada meelde Pauluse sõnu: „Aga maine inimene ei võta vastu midagi, mis on Jumala Vaimust, sest see on temale narrus ja ta ei suuda seda tunnetada, sest seda tuleb mõista vaimselt. Kuid vaimne inimene mõistab kõike, ent teda ennast ei suuda mõista keegi.” (1Kr 2:14–15) Paraku kohtame rohkelt inimesi, kellele meie tarkused on narrused, ja meil pole meelevalda neid muuta. Siiski saab Jumal anda ka maistele inimestele vaimset mõistmist, nagu Ta seda meilegi andis, kui usklikeks saime. Kui Jumal inimest kutsub, siis võivad tema silmad avaneda. Seepärast peame oma uskmatute ligimeste eest püsivalt palvetama, et Jumal võiks neid päästele tuua. Samuti võib meie elu olla palju suuremaks tunnistuseks kui meie sõnad, peame lihtsalt olema kannatlikud ja usaldama Jumalat. Kui saabub õige hetk, siis tuleb meil evangeeliumit ka sõnadega kuulutada. Jumal aitab meil neid olukordi tunnetada, kuid kui asi on läinud vaidluseks, siis ei tasu sellega väga kaugele minna, sest see mõjub meile endile rusuvalt.

See aga, kas meie sõnad jäävad peale, pole kõige tähtsam. Kui inimestele on Jumalast räägitud, siis võivad need ususeemned ka kunagi hiljem tärgata ning samuti pole vastutus teiste inimeste otsuste pärast meie õlgadel.

Meie tugevus pole meie sõnades, vaid selles, et oleme ära tundnud tõe, nagu on kirjutatud: „Aga me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõelise. Ja meie oleme Tõelises, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu.” (1Jh 5:20)

33

Pluss 2/2018

Tekst Eleri Viinalass Foto Pixabay

Hingehoidja

Kas Piibli väärtused maksavad maailmas?

Kas oled kunagi võrrelnud Piibli ja maailma väärtuseid? Kas nad räägivad samadest tugevustest elus? Mis on see tõde, mille järgi elama peaksime?

Maailmas on palju lihahimu, silmahimu ja elukõrkust (Johannese 1. kiri 2:16). Vahel võib tunduda, et need „väärtused” aitavad meil sihile jõuda ja maailmaga sarnanemine teeb justkui kaaslaste silmis populaarsemaks ja annab väärt staatuse.

Mitmetele himudele järgnemine võib tuua hetkelise naudingu, kuid pikemas perspektiivis võib hoopiski kahjulikult mõjuda. Kõigest ei ole meile kasu, isegi kui maailm ütleb, et „kõik on lubatud” (Pauluse 1. kiri korintlastele 10:23). Kes paneb tõe paika ja otsustab mis on õige ja mis vale?

Kes paneb tõe paika ja otsustab mis on õige ja mis vale?

Mida teeks Jeesus?

Piibel ütleb, et Jumal lõi inimese oma näo järgi (1.

Moosese 1:27). Selle teadmise ja Jumala tundma õppimise kaudu saame aru iseenda olemusest.

See omakorda viib meid tõeni selle kohta, kes me oleme ja mis väärtuste järgi maailmas elada. Kui me tõesti usume Jeesusesse ja tema täiuslikkusesse, siis võiks meil olla lihtne uskuda ka sellesse, et Piibli tugevused on maailma tugevustest olulisemad, olgugi et need sageli esimestele vastanduvad.

Jeesus jättis meile eeskuju, et käiksime tema jälgedes (Peetruse 1. kiri 2:21). See kehtib ka tänapäeval, sest Jumala sõna on tõde alati. Kas Jumala sõna tundma õppimine ja selle järgi tegutsemine võiks olla üks siht ja eesmärk, mille poole püüdleme ka siis, kui maailm seda ei tee? Jeesus armastas, tervendas, teenis, ohverdas: seadis inimesed endast ette, käitus teiste vajadustest lähtudes. Kellele see ei meeldiks? Jeesus ütleb, et teeksime head kõikidele (Pauluse kiri galaatlastele 6:10). Kuidas teha õigeid valikuid ja käituda õigesti? Vastus on Jeesuses. Leia vastus küsimusele „Mida teeks Jeesus?” ja Sa leiad õige lahenduse.

34 Pluss 2/2018 | www.plussmeedia.ee

Eeskuju teistele Mõtle kellelegi, kes on Sulle eeskuju. Mis Sind tema juures inspireerib? See võib olla tema lahkus, heasüdamlikkus, tarkus, ka edukus. Ma ei ole kunagi kuulnud, et kedagi inspireeriks teise inimese isekus, kärsitus, valetamine. Ikka tahetakse olla oma olemuselt head ja teha head. See võib teatud vanuses tunduda vähetähtis, näiteks teismelisena tahetakse pigem oma eakaaslastele meeldida ja selle nimel võidakse olla ülbed, isekad. Vanemana võib inimene seda kahetseda. Üldjuhul ei ole keegi valetamise üle uhke. Seda püütakse varjata. Kuid mõnikord tundub, et maailm suhtub petmisse kui voorusesse. Kui see on tõesti tõeline väärtus, siis miks tahetakse seda varjata ja tuntakse häbi? Ükski hea ja õige väärtus ei peaks meid panema halvasti tundma.

Tihti öeldakse, et usalda oma südant. Piibel aga ütleb, et süda on petlikum kui kõik muu (Jeremija 17:9). Kui me tõesti usume Jeesusesse ja tema täiuslikkusesse, siis on sellest vaid lühikene samm uskumaks, et Piibli tugevused on maailma tugevustest olulisemad. Kui süda võib olla petlik, siis Jumala sõna ei tugine emotsioonidel ega millelgi muul ajutisel, vaid tõel, mille juurde saame alati pöörduda. Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka vilju lõikame (Pauluse kiri galaatlastele 6:9). Vaimuviljad on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus. (Pauluse kiri galaatlastele 5:22–23).

Need on tõelised tugevused. Mõtle, kas need viljad paistavad Sinu elus välja. Kui ei, siis mida saaksid teisiti teha ja mis on Jumalal selle kohta öelda. Pole kuulnud veel ühtegi inimest ütlevat, et ta usaldas Jumalat ja kahetses seda.

Julge maailmas eristuda! „Ei ole me ju midagi toonud maailma, nii ei suuda me ka midagi maailmast ära viia.” (Pauluse 1. kiri Timoteosele 6:7). Miks me siis tihti taotleme seda, mis on kaduv? Suhete rikkumise hinnaga ja hetkenaudingu nimel oleme valmis saavutama midagi, mis on kaduv. „Aga otsige esmalt

Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” (Matteuse evangeelium 6:33). Seda kõike, mida meie hing tõeliselt vajab.

Tõeline jõud tuleb mujalt kui maailmast. Ja Jumal teab, mida me tõeliselt vajame. (Matteuse evangeelium 6:8) Võtkem siis Tema ja Tema väärtused eeskujuks ning käigem nende järgi! Ja olgem julgemad maailmas eristuma! Piiblis on öeldud: „Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga!” (Kiri heebrealastele 10:35).

ALATES 21. SEPTEMBRIST 2018

Test

SAA TEADA PÕNEVAID FAKTE PIIBLIST!

Koostanud Marilill Roosimaa Foto Pixabay

Piibel on täis põnevaid lugusid ja uskumatuna tunduvaid seiku. Selle põneva piibliteemalise küsimustiku kaudu õpid kindlasti Piibli sündmustest uusi fakte. Vihjeid vastuste leidmiseks saad sulgudes olevatest kirjakohtadest.

1. Kus kutsus Jumal Saamueli?

(1. Saamueli raamatu 3. peatükk) 2. Mis esemed võttis Taavet öösel salaja Sauli juurest, kui Taavetil oli võimalus Sauli tappa? (1. Saamueli raamatu 26. peatükk) 3. Kust oli Rutt pärit? (Ruti raamatu 1. peatükk) 4. Mis oli selle mehe nimi, kelle jõud peitus tema juustes? (Kohtumõistjate raamatu 13. peatükk)

10. Kes veel peale Jeesuse kõndis vee peal? (Matteuse evangeeliumi 14. peatükk) 11.Kui suur oli töölise päevapalk Jeesuse ajal? (Matteuse evangeeliumi 20. peatükk) 12. Kes olid need kaks meest, kes ilmusid ja Jeesusega rääkisid, kui Jeesust kirgastati? (Luuka evangeeliumi 9. peatükk) 13. Mida tähendab „effata”?

(Markuse evangeeliumi 7. peatükk)

5. Mida tõid kaarnad Eelijale toiduks, kui ta oli Kriti jõe ääres? (1. Kuningate raamatu 17. peatükk)

14. Kes oli see mees, kes ronis puu otsa, et Jeesust näha? (Luuka evangeeliumi 19. peatükk)

6. Millisel imelisel moel lahkus Eelija Eliisa juurest? (2. Kuningate raamatu 2. peatükk)

15. Millega sarnanes Püha Vaimu tulek?

(Apostlite tegude 1.–2. peatükk)

7. Kes oli see prohvet, kes lasti kaevu?

(Jeremija raamatu 38. peatükk) 8. Kuidas päästis Jumal prohvet Joona uppumisest? (Joona raamatu 1.–3. peatükk) 9. Mis oli Jeesuse esimene imetegu?

(Johannese evangeeliumi 2. peatükk)

36 Pluss 2/2018 | www.plussmeedia.ee

16. Mida tegid apostel Paulus ja Siilas, kui nad vanglasse heideti? (Apostlite tegude raamatu16. peatükk) 17. Kuidas Peetrus vanglast pääses?

(Apostlite tegude raamatu 12. peatükk) 18. Mis oli Pauluse viimase misjonireisi sihtpunkt? (Apostlite tegude raamatu 28. peatükk)

ERILINE JÕUD ENESE S K E S I M T U MU Elukool

Koostanud Johannes Ots Foto Unsplash / Igor Ovsyannykov

Kas tunn ed, et oled vahe l kasu tu või ei saa palju de tege vust ega hakk ama ? Kas tead sid, et selle le mur ele võib olla lahe ndus ?

Sinu s on jõud , mille abil Juma l taha b teist eni jõud a. Vaat ame lähe malt erin evaid viise , kuid as saak sid king itud väge kasu tada .

1. Hinga sügavalt Sinu ees on missioon, mille Jumal on sulle määranud. Tihti näib, et inimesed äparduvad kõige lihtsamates olukordades ja neis tekib kohe blokk enam mitte kunagi proovida. Püüa leida endas julgus ja never say never. Kui Bieber seda teadis, siis on ka Sul võimalik see põhimõte pähe õppida.

2. Keskendu eesmärgile Paljud asjad tõmbavad iga päev meie tähelepanu, kuid parim on kohe vajalik ülesanne ära teha. Tee seda, mida Jumal on kutsunud Sind tegema. Vahel Sa ei tea, mis Su järgmine samm olema peaks, aga Jumal aitab Sind alati kõigest läbi. Lõpuks oled õnnelik, et tegid õiget asja. Usalda Teda ja tegutse!

3. Õpi oma vigadest Appi, Sa kukkusid haledalt läbi! Pole hullu, sest Jumal armastab Sind nii palju, et annab Sulle vajadusel mitu võimalust. Eksimine ei tähenda aga Tema antud ülesannete tegemata jätmist või seda, et Sa ei anna endast eesmärgi täitmiseks piisavalt. Püüa olla hea Jumala laps!

4. Arene edasi Kes oleks arvanud, et Sa nii kaugele jõuad?

Jumala abiga on võimalik palju imelisi eesmärke täita. Nüüd on Sul võimalik heiteritele ninanipsu teha ja stiilselt ülesanne uuele tasemele viia. Ära unusta tumedaid päikseprille ette panna – see lisab efekti.

5. Ülista Jumalat Ülistada võib ka muul ajal, aga kui oled midagi Jumala abiga saavutanud, on oluline meeles pidada, et uhkus enda tarkuse üle ei võtaks võimust. Pane oma lemmikülistuslaulud mängima ja tantsi Püha Vaim endas põlema. Boonuspunkte saad siis, kui teisi ka Püha Vaimu väega nakatad. Oled edukalt vajaliku ülesande ära teinud ja õnnistusi sulle edaspidiseks.

37

Pluss 2/2018

PLUSS

MUJAL 38

Pluss 2/2018 | www.plussmeedia.ee

Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi

PlussPunkt

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. teisipäev kl 22:00

SEAL, KUS SINAGI

ÜKS =

ÜKS

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või noortejuhile.

Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, Jah,soovin soovintellida tellidaPlussi Plussi Aastatellimus Aastatellimus88eur eur Aastatellimus Aastatellimusjajatoetus toetus Plussi Plussi tööle tööle2020eur eur

Tellija Ajakirja nimi:saaja

nimi: Aadress: Aadress:

Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula:

Telefon: Telefon:

E-post: E-post:

Tellin Tellin ajakirja ajakirjakingituseks kingituseks

Kingitustellimuse Ajakirja saaja nimi: saaja nimi: Aadress: Aadress:

Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula:

Telefon: E-post:

Pluss sotsiaalmeedias

Youtube

Instagram

39

Pluss 2/2018

SIIA KLEEBI

Twitter

POSTMARK

Facebook

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Foto Anete Toming

Plussmeedia EELK Misjonikeskus

Tehnika 115 Tallinn 10139

, t a d n a s s I d a v a t o o s e aga k ut rammu, s e l u ü d a saava evad tiibadeg s u õ t need : d a k t o , i k d u ü g t a a n g e d a v e s k o o j d . i s na ä v a g e d a 1 3 v : i 0 ä 4 k s J nad