Pluss 2/2019

2

Minu arm

2019 Mai 2,49 â‚Ź

Robert Bunder kantud Jumala armust

Muusikaprojekt Sinu auks

EMK Pärnu Agape

Kes hoiab mu hinge?

Komilased Eestis

Sisukord

28

Inimeste lood Pluss lugu: Robert Bunder on Tartu Pauluse koguduse aktiivne liige ja noortejuht, lk 4 Robert räägib Jumala armust oma elus, noortetööst, teoloogia õpingutest ja tuleviku sihist.

Gospel: Sinu Auks, lk 8 Uus ja põnev muusikaprojekt, mille raames ilmub iga nädal uus eestikeelne ülistuslaul.

Misjon: Komilased Eestimaal, lk 12 Eestis käisid kauged külalised Komimaalt, kes tutvusid siinse eluoluga ja olid abiks mitmes teenimistöös.

Persoon: Mihkel Rehepapp on 3D kogukonnajuht ja pastor, kelle misjonipõllu üheks osaks piljard, lk 14

4

Robert Bunder

liigub kirikuõpetaja ameti suunas.

Jumala arm alati ja kõigile kättesaadav.

Piibliõpetus +3 lood, lk 23 Tõde või müüt: Kas head teod teevad õigeks?

Piibli ABC: Obadja Piiblitegelane: Sakkeus, lk 24 Korrumpeerunud maksukoguja, kelle siiras uudishimu viis ta elumuutva kogemuse ja kohtumiseni Jeesusega.

Seitse: 7 armutegu Piiblis, lk 26 Piibliõpetus: Jumala arm, lk 28 Jumala arm on teema, mis ühest küljest ütlemata lihtne, teisest küljest inimestele täiesti hoomamatu. Siiski on see kättesaadav kõigile. Kirjutab Kristo Hüdsi.

Palvus: Sulle piisab minu armust, lk 32 Hingehoidja: Kes hoiab mu hinge? lk 34 Rasketel hetkedel aitab meid Jumal. Suureks toeks on ka inimesed meie ümber, kes kuulavad ja julgustavad. Kust selliseid inimesi leida?

Elust enesest Toimetajalt: Me teenime armulist Jumalat, lk 15 Film: Kapten Marvel, lk 16 Mida tähendab olla parim versioon endast?

Raadio: PlussPunkt - toredad ja tõsised teemad, lk 19 Piibli tõlkimise mõju eesti keelele, paastumine, sõltuvused, aga ka kristlus erinevates kultuurides.

Need teemad ja palju toredat veel PlussPunktis.

Noortekas: EMK Pärnu Agape, lk 20 Noortejuht: Johanna-Margret Ojaots, lk 22 Test: Kui eestlane Sa oled? lk 36 Elukool: Kuidas leida oma eluarmastus? lk 37

22

Johanna-Margret innukas noortejuht EMK Pärnu Agapes.

TOIMETUS

Kolk, Tõnu Kuusemaa, Grete Luide,

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Maarja-Liis Mölder, Johanna-Margret

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Ojaots, Johannes Ots, Dione Pallase,

EELK Misjonikeskus

Viktoria Petuhova, Silja Pikkaro,

Tehnika 115, Tallinn 10139

Tegevtoimetaja Katarina Kaleininkas

Aleksander Seema, Ants Soosõrv,

pluss@plussmeedia.ee

katarina.kaleininkas@plussmeedia.ee

Kätriin-Eliis Suurküla, Üllas Tankler,

plussmeedia.ee

Anete Toming, Hanna Toots, Mariliis Küljendus Kalev Rodima

Uibopuu, Karmel Uuselu, Eleri

Väljaandja

Keeletoimetus Teet Kaur

Viinalass.

EELK Misjonikeskus

ja Johanna Aus Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets Ajakirja koostasid Karl Hendrik Bachmann, Mattias Haamer, Kristo Hüdsi, Timo Ilves, Ander Iva, Laura Jõgar, Renata Kaanefoto Ander Iva

Kaleininkas, Madis Kask, Reelia

Koostöös Soovid toetada Plussi?

Laste- ja Noorsootöö Ühendus

Toetamisvõimalus

Soome Luterlik

SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele:

Evangeeliumiühendus

Swedbank EE482200001120254269 SEB EE551010602016015008 Selgitusse: Pluss

Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon TRÜKK Kroonpress

Juhtkiri

Minu arm Toredat peagi algavat suve armas Plussi lugeja!

Alati tuleb see soe ilm üllatusena, aga meeldiva üllatusena. Nagu oled märganud, on sellel ajakirja numbril ühine pealkiri suvise suursündmusega, laulu- ja tantsupeoga. Seda seepärast, et meie toimetus hindab oma maad ja rahvast väga. Oleme südamest tänulikud Jumalale, et võime elada vabas riigis, vaba rahvana. Niisiis ühineme teemaga „Minu arm”, mõeldes oma kodumaale, kultuurile, rahvale ja ka meie tulevikule.

Kas Eestile läheb tegelikult korda see, et tema inimesed teda armastavad? See muld, metsad, jõed ja teed ilmselt ei hooli meie armastusest.

Siiski näitavad ja kõnelevad need palju meie armastusest tema vastu. See paistab välja meie hoolitsuses enda toa, aia, valla ja riigi eest. Nõndasamuti paistab Jumala arm meie vastu välja meie eludes. Jumal armastab oma loodud maailma.

Juba Piibli alguses öeldakse: „Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea.”

(1Ms 1:31) Nii nagu haritav maa annab vilja selle harijale, nõnda toob inimese elu au Jumalale, kui lasta Jumala armul ja armastusel seda kujundada ning muuta. Ennast teadlikult Jumala armust lahti ühendades hakkab maad võtma aga umbrohi, mis lämmatab hea ja kasuliku, mille Jumal inimest luues sinna pani. Keegi on hästi öelnud, et vanemate eesmärk oma lapsi kasvatades on, et ühel päeval saaksid lapsed iseseisvaks. Saaksid oma eluga ise hakkama. Suhtes Jumalaga on see kasvata-

mine täpselt vastupidine. Mida lähedasemaks oma Taevase Isaga saame, seda enam sõltuvaks Temast muutume. See ei ole nõue, vaid loomulik asjade kulg nende eludes, kes südamest osadust Temaga otsivad.

Oma armu näitab Jumal selle maailma vastu üles ka sellega, et Jeesus ei ole veel tagasi tulnud.

Me teame Piiblist, et ühel päeval nõtkub Jeesuse ees iga põlv (Rm 14:11 ja Js 45:23). Aeg meeleparanduseks, leeri tulemiseks või Alfa kursuse alustamiseks on siis läbi, AGA selleks on aeg nüüd ja praegu. Tähendab, Sul on veel võimalus saada osa Jumala armust. Kui Sinu elus ja südames on asju, mis seal ei peaks olema, siis paranda meelt ja jäta need maha. Kui Sul on kellegagi lahendamata tüli või ei ole oma sõbrale andestanud, tee seda nüüd. Armuaeg saab otsa. Paulus kirjutab Korintose kogudusele: „Ennäe, nüüd on päästepäev!” (2Kr 6:2) Mitte hiljem, mitte järgmisel nädalal, mitte homme, vaid NÜÜD on Sul veel võimalus saada Jumalalt armu!

Peatoimetaja laulusoovitus selleks suveks: „Amazing Grace”

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Plussi ajakirjanik, kuidas on keegi Sinu vastu armuline olnud?

Mart Kask, 18, Tallinn: Kindlasti on minu vastu armulised olnud mu vanemad, kes mind armastuse ja hoolivusega on üles kasvatanud ning kes palvetavad minu eest iga päev. Lisaks ka head sõbrad, tuttavad ja klassikaaslased, kes toovad rõõmu igasse päeva isegi siis, kui minul seda vastu anda ei ole.

Koostas Hanna Toots Fotod Anete Toming ja Madis Kask

Maarja-Liis Mölder, 24, Tallinn: Minu jaoks on arm see, kui inimesele tehakse head, kuigi ta pole seda ära teeninud. Minu vastu on armuline olnud mu vanaisa. Ta ise on alati väga täpne, ei hiline kunagi. Suure hilinejana olen vanaisa närve juba 20 aastat proovile pannud.

Ometi on ta ikka veel alati valmis mind sõidutama, ehkki mõnigi kord ei vääriks sellist abivalmidust.

3

Pluss 2/2019

Pluss lugu

Järsku hakkasid paljud inimesed talle ütlema: „Sinust saab kirikuõpetaja.”

4 Pluss Pluss 2/2019 | www.plussmeedia.ee 2/2019 | www.plussmeedia.ee

Tekst Laura Jõgar Fotod Ander Iva

Robert Bunder – Jumala armust kantud Robert Bunder (21) on Tartu Pauluse koguduses noortejuhina tegutsev noormees, õpib Tartu Ülikoolis teoloogiat ja liigub kirikuõpetaja ameti suunas. Ta on abielus ja käib oma teed Jumalat usaldades ning Tema tarkust otsides.

Ühel hetkel hakkas ta elus tunnetama, et keegi hoiab ja kaitseb.

Tee usu juurde Robert on pärit mittekristlikust perekonnast, kuid Jumal on juhtinud Tema teed juba lapsest peale. Halvad rajad oleks justkui kinni pandud ja kõik hästi läinud. Ühel hetkel hakkas ta elus tunnetama, et keegi hoiab ja kaitseb. Ta hakkas otsima, kes see võiks olla. Tartus külastas Robert erinevaid kirikuid ja mõistis, et kõige rohkem meeldib talle luterlik kirik, just uue ja vana traditsiooni tasakaalu tõttu. Vaimulikuks koduks sai Tartu Pauluse kirik, kus ta on olnud ja kasvanud algusest peale. Pauluse koguduse tegi Roberti jaoks eriliseks ka asjaolu, et seal oli noor kirikuõpetaja. Varem oli ta arvanud, et kõik kirikuõpetajad on vanad ja habemega.

Pauluses käies nägi ja jäi meelde sealne noor kirikuõpetaja Kristjan Luhamets, kellega ta võttis hiljem ühendust. Kogudust otsides teadis Robert, et tahab kindlasti millegagi kaasa aidata ning Kristjan selgitaski, kui palju on sellist, milles saab kaasa lüüa. Nii otsustaski ta koguduse noortega ja juba käimas oleva noortetööga liituda.

Kirikutööle Koguduse noorterühmas oli Robert väga aktiivne. Siis kui Pauluse koguduse noortejuht Kristjan Luhamets valiti õpetajaks ja noortejuhi töö tuli kellelegi üle anda, sai Robertist uus juht.

5

Pluss 2/2019 Pluss 2/2019

Robert tundis, et see on Jumala tahtmine ning sellega olid nõus ka teised noored. Noortetöö kaudu oli ta kasvanud koguduse liikmeks, mistõttu oli tal eriliselt südames, et see töö jätkuks.

Nii võttis ta noortetöö juhtimise enda peale.

Suureks rõõmuks on see, et ehkki Pauluse koguduses pole palju noori, on alati olemas need, kellelt saab küsida: „Kas saaksid aidata?” Ta arvab, et noortejuht ei pea kõike üksi tegema. Kõike ei oska ka.

Tema jaoks oli noortetöö alles esimene samm kirikutöös. Järgmine samm on vaimuliku töö.

Sinna suunasid teda mitmed tegurid. Gümnaasiumi lõpus võitis ta usundiõpetuse olümpiaadi vabariiklikus voorus esimese koha. Ta tutvus ka usuteaduskonnaga ning nägi, mida see endast kujutab. Peamine põhjus teoloogiat õppima minna oli aga seotud sellega, et Robert tundis kutsumust teenida Jumala riigis. Tol hetkel polnud ta veel kindel, et temast vaimulik saab, kuid nüüd on see järjest selgemaks saanud.

Julgus Jumalalt Alguses oli Robert välistanud, et temast võiks saada kirikuõpetaja, kuid siis sai ta mitmest kohast kinnitust. Järsku hakkasid paljud inimesed talle ütlema: „Sinust saab kirikuõpetaja.” Seda võis kuulda ka täiesti võõrastelt inimestelt. Näiteks kohtus aktiivne noortejuht ühe inimesega Soomest, keda nägi elus esimest korda ja võõras ütles talle: „Näe, Robert, sinust saab kirikuõpetaja!” Hanna-Liina, Roberti abikaasa, ütles juba enne abiellumist: „Ma arvan, et peaksid ikka teoloogiat õppima minema.”

Paljud inimesed kinnitasid neid sõnu ja sellel oli oma mõju. Otsust aitas langetada ka noortetöös osalemine. Siiski olid tal kahtlused, sest ta tundis, et võrdles end oma koguduse õpetajate-

6 Pluss 2/2019 | www.plussmeedia.ee

Noortejuht ei pea kõike üksi tegema. Kõike ei oska ka. ga. Talle tundus, et ei oska laulda ja et ta ei ole väga hea kuulaja, vaid pigem agar rääkija. Lisaks nägi ta end katkise inimesena katkisest perest. Jumal on siiski kinnitanud, et see on tema kutsumus. Igas ametis tuleb ette raskusi, kuid sellegipoolest on võimalik õnnelik ja täidetud olla.

Kinnitus on juba seegi, et võimalused kirikuõpetaja praktikaks on Robertile ise kätte tulnud.

Olnud juba alustanud oma teoloogia õpinguid, tulid Roberti juurde nii Kambja koguduse õpetaja Andrus Mõttus kui ka Kristjan Luhamets, et teda appi kutsuda. Nüüd käibki tulevane kirikuõpetaja Kambjas kord kuus jutlustamas ning aitab Pauluse jumalateenistustel armulauda jagada. Samal ajal teeb ta Pauluses ka noortetööd ja on aidanud korraldada kristlikke noorteüritusi. Kahel korral on ta olnud noortefestivalil JäPe päevajuht ja nüüdseks kaks aastat vastutanud minipiiblitundide läbiviimise eest.

Roberti jaoks on oluline, et sellistel üritustel jagataks head õpetust.

Koos abikaasaga Jumalat teenides Oma koguduse noortetööd tehes kohtus Robert ka oma abikaasa Hanna-Liinaga. Robert meenutab seda nii: „Ma tundsin teda juba enne lähemalt suhtlema hakkamist. Ta laulis meie koguduse noorteansamblis ja oli selline kõhn viiuldaja. Suhteliselt ootamatult juhtus, et tutvusest muutus asi sügavamaks. Ühel hommikul olin teel Pauluse kirikusse ja tema tuli sama

teed. Ta tahtis millestki rääkida, siis saigi asi alguse. Tagantjärgi mõtlen, et asjad oleksid läinud hoopis teisiti, kui ma poleks kunagi Paulusesse läinud, kui ma poleks seda sammu astunud. Minu elu on selle tõttu muutunud ja saanud palju juurde.”

Abielus olles ei saa enam kõikidest kiriku üritustest osa võtta. Peab võtma aega ka abikaasa jaoks, mis on samuti Jumala teenimine. Robert näeb selles suurt õnnistust ja varandust, et tal on usklik abikaasa ja võimalus temaga koos kirikus käia. Muusikaandega abikaasa on aidanud tal ka oma laulmise oskust areneda. HannaLiina saadab tihti pillil ja nad arutavad koos läbi mõtted, mida Robert noorteõhtul või jutluses jagab. Nad avaldavad ka ühe saladuse: nimelt saavad nad peagi, augustis, lapsevanemateks.

Olla teiste jaoks olemas Meil kõigil on sõpru, kes ei ole kiriku või kristlusega seotud. Kristlastena peaksime nende jaoks olemas olema, sest inimestel on usu kohta tegelikult väga palju küsimusi. Suurel osal Eesti noortest pole kristlikku tausta, aga meie saame neile toeks olla. Kellelegi ei pea „Piibliga pähe lööma”, aga kui teised teavad, et oleme kristlased, et meil on teatud väärtused, siis inimesed tulevad küsima küll. Toetav suhtumine ja vajadusel oma usuelust rääkimine juhib inimesi tasapisi kiriku poole. See on väga hea, kui mittekristlasel on olemas kristlasest sõber, kellelt saab küsimusi küsida ja kes ei kao ära.

Robert lisab: „Kõige suuremad asjad, mida teiste heaks teha saame, on olemas olla, palvetada ja armastada.”

Tema arvates on Eesti ajalugu alati peegeldanud väga suurt Jumala hoidmist.

Julgustus ajaloost Ajaloohuvilisena näeb Robert ajaloos palju Jumala tegusid. Tema arvates on Eesti ajalugu alati peegeldanud väga suurt Jumala hoidmist. Näiteks peale Põhjasõda, kui rahvaarv oli 100 000 või vähemgi, paistis, et eesti rahval ja kultuuril pole tulevikku. Siis tuli vennastekoguduse ärkamine ja rahvaarv hakkas kasvama.

Mujal on sellises seisus rahvad, millest sõjadtaudid on üle käinud, väikse rahvaarvu ja kõrgkultuuri puudumise tõttu hävinud. Aga eesti rahvas jäi alles. Robertil on sellest palju näiteid ja need kõnelevad tema jaoks kindlalt Jumala tegudest. Talle pakub huvi ka kiriku ajalugu. Ta on suur elulugude fänn ja teda on väga puudutanud nõukogude aja usklike inimeste elulood.

Talle meeldib lugeda, kuidas kirikutöö siiski jätkus. On julgustav lugeda, et isegi raskel ajal olid usklikud inimesed teistele õnnistuseks.

Laulupeo aasta Esimene üldlaulupidu oli aastal 1869 ja Roberti hinnangul oli see küllaltki vaimulik laulupidu. Lauldi palju uusi ja saksakeelseid laule, aga enamik olid vaimuliku sisuga. Nüüd on see suur pidu oma juurtest kuidagi lahku kasvanud, aga tol ajal tehti seda ikka Jumalale ja paluti Tema õnnistust. Hästi tähenduslik on, et kohas, kus toimus esimene üldlaulupidu, asub nüüd Tartu Peetri kirik. Lisaks oli esimese laulupeo patroon just Maarja koguduse õpetaja, Adalbert Hugo Willigerode. Roberti arvates vääriks see ajalugu ning juured suuremat tähelepanu. Vaimulik ja rahvuslik olid koos.

7

Pluss 2/2019 Pluss 3/2018

Gospel Tekst Reelia Kolk Fotod Timo Ilves

Sinu Auks –

uus muusikaprojekt Sinu Auks on Tartu Kristliku Risttee kogudusest alguse saanud projekt, mille eesmärk on teha kvaliteetne ja eestikeelne ülistusmuusika kõigile tasuta kättesaadavaks. See on Eesti kristlikus muusikas uus, põnev, kaasahaarav ja vaimulikult värskendav ettevõtmine.

8 Pluss 2/2019 | www.plussmeedia.ee

„Ühel hetkel tunnetasin, et kui ma seda ise ei tee, ei tee keegi.”

9

Pluss 2/2019

Alguses oli unistus

Kes seda teevad?

Projekti alguseks võib pidada üht lihtsat unistust. Projekti koordinaatoril Margus Padaril oli neli aastat tagasi suur soov kuulda rohkem lihtsasti kättesaadavat eestikeelset või Eesti päritolu ülistusmuusikat. Eriti tundis ta sellest puudust kodust kaugele reisides või pikematel sõitudel viibides. Ta mõtles, et miks keegi seda ei tee? Ometi võiks seda Eestis teha. “Ühel hetkel tunnetasin, et kui ma seda ise ei tee, ei tee keegi.” Kuigi Margus ise on muusika alal võhik, oli tal siiski suur tahe projektiga alustada.

See näitab, et oma unistuse teoks tegemiseks ei pea olema professionaal. Oma ideest rääkis ta Liivi Kalli Lätele ning Timo Ilvesele, kes olid valmis ka kaasa lööma ning pakkusid lisaväljundeid, et kogu ettevõtmine võiks olla veelgi põnevam.

Projekti liikmed ja kaastegijad on tavalised inimesed, kel on Jumalaga isiklik suhe ja kes tahavad aidata nii teistel kui iseendal süvendada suhet Loojaga. Kui alguses oli omajagu tegemist võimalike laulude ja inimeste leidmisega, siis mõne aja pärast hakkasid inimesed end ise välja pakkuma, olgu siis solistidena või päris oma koosseisudega. On pakutud ja ka juba salvestatud uusi omaloomingulisi lugusid.

Projekti üheks eesmärgiks on teha kvaliteetset muusikat. Erinevate inimeste kaasamine aitabki säilitada eheduse ja annab igale inimesele hea võimaluse midagi uut juurde õppida.

Solistidel on vaba voli kujundada esitatavat laulu just nii, nagu see neid kõige enam kõnetab. Samuti on vabadus valida meelepärane saateansambel ning esitusviis, mis annab mõne loo puhul üsnagi värvika tulemuse.

Telgitagustes koordineerib tegevust Margus Padar. Projekti eesotsas olles on tema ülesanne suunata tegevust ja väljundeid ning mõelda, kuidas edasi minna. Tema vastutab ka finantsilise poole eest; toetuste ning toetajate leidmise eest. Muusikalise koordineerimisega tegeleb Liivi Kalli Läte. Tema kohustuste hulka kuulub muusikute leidmine ning nende võimalik abistamine koos kõige selle juurde kuuluvaga. Tehnika, heli ja salvestuste eest vastutab Timo Ilves. Suure panuse annavad vabatahtlikud, kes aitavad oma aja ja initsiatiivikusega kaasa projektile, millel võib olla uskumatult suur mõju.

Uue Laulu Esmaspäev Uue Laulu Esmaspäev on käimasoleva projekti esimene väljund ja seisneb selles, et 2019. aastal tehakse iga uue nädala esimesel hommikul sotsiaalmeedia kanalites avalikuks üks uus laul. Soovitakse, et kõik need ülistuslaulud koos vaimuliku sõnumi, mõtiskluse või üleskutsega innustaksid inimesi leidma lähedast ja tähendusrikast suhet Jumalaga. Järgmine etapp, kui on kogutud piisavalt lugusid, on leida veebikeskkond, kus saaks salvestusi kuulata või alla laadida. Piisava huvi korral luuakse võimalus jagada laulumaterjali ka helikandjal.

Vaimne vastuseis Kõigil on elus probleeme ja raskusi ning kristlased saavad neid tihti kogeda siis, kui tehakse Jumalariigi tööd. Üheks suurimaks pingeallikaks on olnud vaimne vastuseis. Margus Padar rõhutab: „Projektis osalema asudes peab olema valmis selleks, et see on Jumala töö, Jumala projekt, mistõttu võib kogeda vaimseid rünnakuid.” Mitmedki ettevõtmisega seotud inimesed on sattunud keerulistesse olukordadesse, ohus on suhted ning tervis.

Iga tiimiliige peab olema teadlikult valmis vaimseteks katsumusteks ning hoidma end puhtana nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Vaimne võitlus võib viia üsna kiiresti inimese murdumiseni. Seepärast palutakse kõikide palveid, et Jumal aitaks projekti lõpuni viia ning kannaks tegijad igasugustest olukordadest läbi!

Muusikatöö on hea viis jõuda inimesteni ja eriti just noorteni, kes on kristlusest kaugel.

10 Pluss 2/2019 | www.plussmeedia.ee

Olevik ja tulevik Kuigi otsus alustada projektiga tuli alles 2018. aasta novembris, on vaatamata vähesele ettevalmistusajale kõik üsna kenasti käima läinud.

Hetkel on laulud kuulatavad Sinu Auks Youtube’i kanalil, kuid järgmisena on plaanis need kättesaadavaks teha Spotify playlistis ja allalaetavaks veebilehel. Lisaks on soov teha kättesaadavaks kogutud laulude materjal – sõnad ning akordid – ja anda seeläbi suurepärane võimalus kasutada laule näiteks koguduste noortetöös, kristlikel kogunemistel, kodugruppides jne.

Muusikatöö on hea viis jõuda inimesteni ja eriti just noorteni, kes on kristlusest kaugel. Muusika, mida salvestatakse, on nooruslik ja üsnagi kaasaegne, seega peaks igaüks sellest julgustust ning lootust leidma.

Projekti eestvedajad soovivad, et nende ettevõtmine tooks suuremat ja praktilisemat kasu mitte üksnes projektiga seotud inimestele.

Unistatakse, et see teeniks tervet Eesti kristlikku kogukonda. Vaadates sellele, mis on tänaseks juba tehtud ning mida võiks projektiga veel teha, ei oska tegijad tulevikku vaadates arvatagi, kuhu see võib edasi areneda. On põhjust olla põnevil, näha Jumala juhtimist. Ühes on nad siiski kindlad – projekt läheb mingil moel kindlasti edasi.

Kallis lugeja, kui leiad, et sul on julgustavaid mõtteid, vahvaid ettepanekuid või visioon, kuidas see projekt võiks edasi areneda, siis anna sellest Sinu Auks tiimile julgesti teada!

Sinu Auks sotsiaalmeedias: facebook.com/sinuauks, youtube.com/sinuauks, risttee.ee/sinu-auks; e-mail: sinuauks@gmail.com Jälgi, ela kaasa ja jaga ka teistega!

11

Pluss 2/2019

Misjon Tekst Ants Soosõrv Fotod Viktoria Petuhova

KOMILASED EESTIS

Komi Vabariik on Venemaa haldusüksus ja sealsed kristlased on Eestis sagedased külalised, nagu ka eestlased Komimaal.

Külaskäikude ja kahe rahva sidemete kaudu on Jumal tegemas vägevaid asju.

Suvel, juuni teises pooles on võimalus ja plaan teha külaskäik Udmurtia ja Marimaale.

Pidage Jumalaga nõu ja andke oma sõidusoovist teada EEA Misjonitoimkonnale.

12 Pluss 2/2019 | www.plussmeedia.ee

Taaskord külas Mullu juulis käisid Eestis külas neli komi, kes võeti siin rõõmuga vastu. Neile pakuti mitmekesist programmi teenimisvõimaluste ja rohke lõõgastumisega. Tänavu jaanuaris, aga saabusid komid Türi Misjonikoguduse kutsel sealsele noortekonverentsile. Selleks, et üksteist päeva vaheldusrikkalt veeta, on talviti Türil võimalusi ahtalt. See ka üks põhjus, miks seekord kujunes programm nii, et selles oli ohtralt teenimist ja vähem meelelahutust. Levinud ütlus kinnitab: „Jumal teeb oma osa, aga meie ei tohi unustada ka enda osa.”

„Reis innustas mind koguduses rohkem kaasa teenima.”

Kauged külalised Külaskäiguks saabus Eestisse viis komi Sõktõvkari eeslinna Ežva kogudusest. Tulla soovijaid oli 17, aga viisa taotlemise keerukuse tõttu sai lõpuks tulla ainult viis. Õed Viktoria ja Julia olid Eestit juba suvel külastanud ja seekord tuli ka nende ema, Larissa Petuhhova. Grupis olid veel Natalia Pljuhhina ja Dmitri Glinski.

Mõned Komis käinud eestlased muretsesid tookord, et vähese vene keele oskuse tõttu neist kasu pole, kuid nad pelgasid ilmaasjata.

Autor kohtus Dmitriga kolm ja pool aastat tagasi kristlikus noortelaagris Komimaal. Dima oli tookord mõelnud, et mille eest eestlasi küll karistati, et nende juurde, „Komi kolkasse”, saadeti. Nüüd selgus, et värvika minevikuga noormees oli just tänu tolles laagris toimunule oma elu Jumalale andnud. Mõned Komis käinud eestlased muretsesid tookord, et vähese vene keele oskuse tõttu neist kasu pole, kuid nad pelgasid ilmaasjata. Praeguseks on Dimast saanud Ežva koguduse noortepastor.

Teenimistöö Eestis oldud aega täitis tihe plaan: aidata lapsi Peeteli kiriku sotsiaalkeskuses, jagada suppi ja kohvi-teed Keskturul ning koos Tabiita Misjoniga toidupakke ja palju muud. Mõni tund Keskturul oli külmas karastunud komi sõpradele seekord siiski paras katsumus, sest ilm oli eriti rõske ja külalised juba minutitega läbimärjad. Hoolimata külmast ja niiskusest ütleb Larissa, et sai turul kodutuid teenides suurepärase kogemuse. „Rõõmustav oli näha, kuidas eri konfessioonide esindajad ühise eesmärgi nimel koostööd teevad ja kuidas Jumal selle kaudu tegutseb. Meie oleme alles sinnapoole teel,” räägib ta.

Komid jõudsid käia ka Nõmme Põhikoolis.

Kohtuti teise klassi lastega, kes küsisid komi laulude kohta. Arvasime, et külalised ise ei laula, ent välja tuli igati armas esitus, kust jäid kõrvu sõnad Jeesus, Hristos ehk Kristus ja Halleluuja. Kü-

lalisi kutsuti kooli edaspidigi. „Mulle jäi meelde Tallinna Nõmme Põhikool, kus kohtusime õpilastega ja saime õpetajatega vestelda,” muljetab Natalja. „Uskumatu, et koolitoit on tasuta ja lapsed saavad õpikud kooli raamatukogust! Meil Komis tuleb vanematel loovutada palju ainelisi vahendeid õppetöö toetamiseks.” Komide suur soov oli külastada Helsingit ning see sai samuti teoks. Külastati Helsingi Piiblitõlkeinsituuti.

Palve olulisus ja küllakutse Toreda koosviibimise ajal lihvis ka Jumal hoolega meeskonna koostööd. Õpiti, et igal võimalusel PEAB tiim üheskoos palvetama. Tunnetasime seda teravalt just Keskturul teenides, kus vaimne sõda oli väga reaalselt kogetav. Samas kipub mujal, kus vaimsed lahingud pole nii märgatavad, Jumalaga suhtlemine kuidagi tahaplaanile jääma.

Viilime tihti palvetamisega, sest meil on midagi kiiremat ja tähtsamat teha.

Komi sõbrad jäid ajaga Eestis väga rahule.

Larissa ütles, et pole ammu saanud nii vabalt teenida. „Reis innustas mind koguduses rohkem kaasa teenima ja teistele inimestele Jumalast rääkima,” räägib Julia. „Kõige rohkem võlus Eesti mind oma inimestega. Meeldis nende külalislahkus, avatus ja pühendumus,” lisab Dmitri. Nagu enne mainitud ei ole külaskäigud ühepoolsed. Viktoria kutsub rõõmuga: „Ootame teid külla Komi Vabariiki!”

Tekst on kohandatud ajakirjast Hõimurahvaste Aeg 1/2019

13

Pluss 2/2019

Persoon Tekst ja foto Aleksander Seema

Mihkel Rehepapp – misjon ja piljard üheskoos Mihkel Rehepapp (26) on 3D kogukonna juht ja Tallinna campuse pastor. Vabal ajal tegeleb ta piljardiga, mis on ühtlasi ka tema misjonipõld.

Hiljuti käis meediast läbi pealkiri: „Rehepapp alistas Tallinnas toimuval rahvusvahelisel turniiril maailmameistri”.

Tuli see võit kergelt?

Tõenäosus võiduks oli täpselt 2%. Ma arvan, et ülejäänud 49 korda 50-st võidaks tema mind.

Kõik, mis minu võiduks pidi kokku langema, langes. Pidin ennast ületama, et võita vastane tema jaoks ebaõnnestunud päeval. Enne mängu palvetasin: „Isa, sündigu Sinu tahtmine.“ Milleks see võit vajalik oli, veel ei tea. Tippsportlaseks ennast ei nimeta, pigem harrastussportlaseks, kellele Jumal on selles valdkonnas väga palju andnud.

Kui oluline on Sinu jaoks piljard?

Piljard ei ole prioriteet. Ma ei pane seda ette perekonnast, kogudusest, tööst, sõpradest, veel vähem Jumalast. Pean endalt küsima, kus olen asendamatu. Näiteks minu isiklik suhe Jumalaga, aga ka oma naise Eliisabeti jaoks olemas olemine – need on need, milles ei saa mind keegi asendada. Alles siis tuleb kõik muu, kus olen asendatav.

Kogudus, töö ja muu selline on samuti väga oluline, kuid võrreldes neid Jumala või perega, jäävad need ikkagi tahapoole. Kogu selles nimekirjas on piljard viimane.

Mis on piljardis Sinu eesmärk?

Piljardil on minu jaoks kaks dimensiooni: üks on spordiala mõõde, teisalt on see minu jaoks misjonipõld. Olen saanud Jumalalt küllaltki selge kutse, et pean seal olema. Mõtlen selle all sealseid inimesi, kes on 30+ vanuses mehed, kes on saanud elus enamjaolt kõik, mida maailm pakub. Küll aga pole neil Jumalat. Nagu Jeesus ütles patustega koos olemise kohta: „Ei vaja arsti terved, vaid haiged.” (Lk 5:31) Olen tundnud selget kutset viia rahusõnum Jeesusest nende inimesteni.

14 Pluss Pluss 2/2019 | www.plussmeedia.ee 2/2019 | www.plussmeedia.ee

Toimetajalt Tekst Karmel Uuselu Foto Karl Hendrik Bachmann

Me teenime armulist Jumalat Igapäevane rutiin rikub ära meie võime märgata imesid, mis juhtuvad kogu aeg meie ümber.

Näiteks märkame vihma ja hädaldame, et ilm on halb. Märkamata jääb aga, kelle poolt ning kellele, on vihm saadetud. Jumal on oma suurest armust kinkinud vihma, et taimed kasvaksid ja meie saaksime toidetud. „Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad?” (Mt 6:26) Siin kirjeldatakse Jumala armu, mis on meie vajaduste eest hoolitsemisel igavene ja kõikumatu. Ning see võib meile märkamatuks jääda.

Olen väiksest peale armastanud kirjutada luuletusi. See on hea eneseväljenduse viis, mille käigus valan kõik oma tunded sõnadesse. Kirjutan, kui on inspiratsiooni või kindel teema, millest kirjutada. Viimasel ajal olen mõelnud kirjutada rohkem Jumalast ja Tema halastusest. See on nii oluline teema, et tahan seda veelgi oma loomingus kajastada. Iga inimene saab teenida Jumalat erinevalt. Mulle sobib just kirjutamine ja luuletuste koostamine. Jumal kutsub oma suure armastusega igaühte teenima mingis rollis. Julgustan kõiki koos Jumalaga otsima ja proovima, kus peituvad Sinu talendid. Tihti on need lähemal, kui arvata võiks.

Oluline on otsida koos Jumalaga ja eelkõige otsida Teda. Kui alustasin oma kooliteed, tahtsin proovida kõiksugu huviringe ja trenne. Otsisin midagi, mis täidaks igatsust mu sees. Proovisin palju erinevat ning mitu aastat, kuid lõpuks lihtsalt väsisin ega suutnud enam ühelegi asjale korralikult keskenduda. Sisse jäi justkui tühjus, ääretu ja kurb. Siis mõistsin, et mu igatsus oli Jumala, oma taevase Isa järele. Hakkasin osalema erinevatel kristlikel üritustel ja lõpuks sain aru, et see, mida olin nii pikalt südamesse otsinud, oli mõistusele hoomamatu. Otsustasin hakata Piiblit lugema, kust sain elu leiba, toitu, mis täitis hinge. Jumala suurim arm minu vastu on, et Teda ära tundsin. Enne olin küll käinud kirikus ja isegi pühapäevakoolis, kuid see ei avanud mind Jumalale.

Ma ei märganud Tema imesid ja armu. Ainuke, kes saab seda teha on Jumal ise.

Oled ka Sina valmis seda vastu võtma?

15

Pluss 2/2019 Pluss 2/2019

Film Tekst Grete Luide Fotod Movie Picture DB

Kapten Marvel – parim versioon endast

Carol Danvers on Kapten Marvel, superkangelane, kes lennuõnnetuse tagajärjel sai endale uskumatud võimed.

Oma mälu kaotanud, peab ta õppima, keda usaldada ja keda mitte.

Mälukaotus ja võitlus õigluse eest Film leiab aset 1995. aastal. Peategelane Carol Danvers on endine piloot, kes peale rasket ja kummalist lennuõnnetust omandab imelised võimed ja jõu. Sellest on möödunud 6 aastat, mille jooksul ta on elanud, treeninud ja võidelnud koos maavälise rahva, kreedega, kes on osavad võitlejad ja peavad endid õilsateks kangelasteks. Kreede vaenlased, kellega ollakse sõjas, on teine tulnukate sugu, skrullid. Neil on võime võtta ükskõik millise elusolendi kuju.

Tugeva õiglustundega, kuid ninaka iseloomuga Carol võtab enda eesmärgiks võidelda kreede poolel õigluse eest. Oma elust Maal ei mäleta ta peaaegu midagi. Kui Caroli missioon skrullide vastu läbi kukub ja ta tagasi planeedile Maa satub, tulevad suured muutused. Saanud teada, et ta elas seal kunagi, peab endine õhuväelane siinsete kommete ja eluga uuesti harjuma. Teda abistavad agendid, kelle abiga Carol leiab ja saab kok-

16 Pluss Pluss 2/2019 | www.plussmeedia.ee 2/2019 | www.plussmeedia.ee

ku oma parima sõbranna Mariaga. Alles Maria käest saab Carol teada, milline täpselt ta elu enne lennuõnnetust oli. Suurimaks üllatuseks otsib vaenlasteks peetud skrullide liider superkangelase üles ja selgitab, et nemad ei olegi tegelikud pahad. Käimasoleva sõja süüdlased on hoopis kreed.

Nad takistasid skrullide otsinguid leida enestele uus kodu. Oma sõnade tõestuseks näitab skrull lennuõnnetusest päästetud helisalvestust. Selgub tõde: see ei olnud tavaline õnnetus. Õhusõiduki mootoris oli ülivõimas jõuallikas, mille kätte saamiseks oli kree pealik ja Caroli mentor Yon-Rogg valmis kõigeks. Tema käe läbi sai kaaspiloot surma ja Carol kaotas oma mälu. Õnnetuse tagajärjel aga sündis ka superkangelane Kapten Marvel. Olles tõe teada saanud, aitab Carol skrulle valelike kreede eest kaitsta. Ning ta jääb ka edaspidi oma võimetega galaktikat kaitsma.

Kui tahad olla parim versioon endast, siis leia oma identiteet Jeesuses.

17

Pluss 1/2019 Pluss 2/2019 Pluss 2/2019

Ära lase isegi sõpradel end oma tegude ja sõnadega petta.

Mõtle läbi, keda usaldad Kõigi elus on kindlasti olukordi, kus sõbrad ütlevad ühte, aga Jeesus ja südametunnistus hoopis midagi teist. Sellises olukorras võidakse Jeesusele selg pöörata ja teha ikka sõprade järgi. Huvitav on seejuures, et kui siis ei lähe kõik plaanipäraselt, saadakse kurjaks Jeesuse peale. Kuigi Tema oli see, kes algusest peale tõtt rääkis. Sama juhtus Caroliga. Algselt kreesid usaldades ei mõelnud ta skrullide motiividele. Miks nad ütlevad, mida ütlevad, ja teevad, mida teevad? Lõpuks, kui Carol ootas ja nad ära kuulas, sai ta aru, et oli valesti käitunud. Vabandust palunud, muutis ta oma käitumist ning hakkas kreedele vastu.

Täpselt nii peaksid käituma ka Sina. Enne, kui lähed sõprade lollustega kaasa, palveta.

Peatu ja küsi nõu ja kuula Jeesust. Alles siis otsusta, mida teha. Ära lase isegi sõpradel end oma tegude ja sõnadega petta, sest ilma Jeesusega nõu pidamata ei oska ka nemad otsustada, mis on hea või halb, ning võivad seetõttu valesti käituda. Carol tegi lõpuks ikka õige otsuse.

Tee nii Sinagi.

Parim versioon endast Viimases lahingus proovib kurikaelast kree pealik Yon-Roggi Kapten Marvelit kavalusega võita. Ta väidab Carolile, et too saab olla parim versioon endast vaid siis, kui ilma oma imeliste võimeteta võitluse võita suudab. Superkangelane vastas sellele: „Ma ei pea midagi tõestama,” ja lennutab Yon-Roggi vastu kivi. Carol ei kuulanud valet ja kasutas kõiki võimeid ning andeid, mis talle olid antud.

Kui tahad olla parim versioon endast, siis leia oma identiteet Jeesuses. Tema käest saab jõudu ja parimat nõu. Kui suhe Jeesusega on korras, saame Teda järgides kasvada ja paremaks muutuda.

18 Pluss Pluss 2/2019 | www.plussmeedia.ee 2/2019 | www.plussmeedia.ee

Raadio

PLUSSPUNKT –

toredad ja tõsised teemad Tekst Maarja-Liis Mölder Fotod Mattias Haamer ja Kristo Toots

P

lusspunkt on raadiosaade noortelt noortele, mida kuuleb iga kuu esimesel ja kolmandal teisipäeval kell 22:00 Pereraadios. Tahame oma saadetega ennekõike julgustada noori kristlasi nende usuteel. Samas püüame leida teemasid, mis oleks piisavalt kõnekad igaühele, kes kuulama satub.

Nii arutamegi igas Plusspunktis mõne põneva küsimuse üle, kutsume külla huvitavaid inimesi ning loomulikult ei puudu ka hea muusika.

Aasta 2019 on eesti keele aasta ja märts emakeelekuu. Sel puhul alustasime küsimusega, miks oli esimene eestikeelne Piibel meie rahva püsima jäämiseks nii oluline. Sel teemal on põneva uurimistöö teinud Kristo Toots, keda intervjueeris kaassaatejuht Maarja-Liis Mölder.

Märtsi teises saates oli teemaks paastumine. Sellel teemal ja oma kogemustest käisid rääkimas muusikud Raili Lilleorg ja Madis Orr. Saate tegid Mattias Haamer ja Kätriin-Eliis Suurküla.

Aprill algas tõsise teemaga sõltuvus. Maarja-Liisil ja Kristol oli külas alkoholi ja narkootikumide küüsist pääsenud Arvi Raid.

Kätriin ja Mattias jätkasid järgmises saates teemal: kristlus erinevates kultuurides. Põnev arutelu oli Tero Ruotsalaga sellest, kas ja kuidas kristlus üle maailma erineb.

Kui Sa ei ole veel kuulanud, kui palju huvitavat „Plusspunkti” saatel veel varuks on, siis kõiki saateid saab järele kuulata kodulehel pereraadio.ee. Uuemad saated on üleval ka Plussmeedia Soundcloudis. Lihtsalt lae sobiv saade nutiseadmesse ja naudi!

Pereraadio sagedus on Tallinnas 89,6 MHz ja Tartus 89,0 MHz.

Lõpuks, kui Carol ootas ja nad ära kuulas, sai ta aru, et oli valesti käitunud.

Kuulmisen19i!

Pluss 2/2019

Noortekas Tekst Silja Pikkaro Fotod Johanna-Margret Ojaots, Tõnu Kuusemaa, Üllas Tankler, Dione Pallase

– e p a g A u n r ä P K M E mitmekülgne ja julgustav noortetöö

Nullist alustades

Eesti Metodisti Kiriku Pärnu Agape koguduses käib elav noortetöö.

Igal laupäeval toimuvad noortele piiblitunnid ja üheskoos osaletakse üritustel. Käiakse ka noortekatel ning filmiõhtutel, leides võimalusi, et omavahel ja koos Jumalaga aega veeta.

Veelgi noortekaid, mis toimuvad metodisti kogudustes:

Praegust noortetööd vaadates ei oskaks arvatagi, et 4 aastat tagasi puudus koguduses noortetöö täielikult. Leidus aga neid, kellel oli südames soov anda endast kõik, et piirkonna noortel oleks koht, kus koos käia ja Jumalat tundma õppida.

Alguses oli teadmatus. Ei teatud, kuidas kõike uuesti käima saada, kuid anti endast kõik ja Jumal tegi oma osa. Peagi tulidki noortekatele juba mõned noored. „Mitte et meie oleks midagi saavutanud, vaid Jumal ise juhtis ja kutsus neid noori. Sealt edasi suhted arenesid ja nii me olemegi koos kasvanud,” ütleb Pärnu Agape praegune noortejuht Johanna-Margret Ojaots. Kuigi noori ei ole hetkel kuigi palju, ollakse tänulikud iga noore eest, kelle südant Jumal on puudutanud.

Tallinnas

Kogudus kui perekond

Neljapäeviti kell 19:00 noorte osadusgrupp Reedeti kl 19:00 noorte Alfa Facebook: Tallinna Metonoored

Pärnus

Laupäeviti kl 17:00 noorte piiblitund Facebook: EMK Pärnu Agape Noored

Räpinas

Reedeti jooksva graafikuga

Rakveres

Pühapäeviti kl 12:00 noorte Alfa Facebook: EMK Rakvere kogudus

Kuressaares

Iga kuu teisel ja neljandal reedel kl 19:00 noortekas Facebook: Kuressaare Metodisti kogudus

Tartus

Reedeti kl 18:30 noortekas Facebook: EMK Tartu Püha Luuka kogudus

20 Pluss 2/2019 | www.plussmeedia.ee

Noored rõhutavad, et kogudus on neile perekonnaks, kus nad saavad jagada oma muresid ja rõõme ning tuua need kõik üheskoos ka Jumala ette. Koos õpitakse, kuidas kõige eest tänulikud olla, kuidas rääkida teistele Jumala ülevoolavast armastusest ning sellest, kuidas Jumal on muutnud nende elu. Maris, üks noortest, kelle teekond Jumalaga sai alguse just Pärnu Agapest, ütleb: „Enne kogudusse jõudmist tundsin end tühjana, nagu miski oleks puudu. Tänaseks on aga Jumal minu elus asendamatu.” Teine noor, Kärt, toob välja, et üksteise julgustamisel tuleb olla järjepidev. Ta ise on selle heaks näiteks, sest just tema oli see, keda pidevalt julgustati, ja nüüd palvetab ta rõõmuga julgelt teiste eest. Järjepidev julgustamine viib tulemusteni ning vabastab ebamugavustundest ja liigsest ülemõtlemisest. Need noored ei suuda elu ilma Jumalata ettegi kujutada.

Järjepidev julgustamine viib tulemusteni ning vabastab ebamugavustundest ja liigsest ülemõtlemisest.

Kui tulemas on suurem üritus, millel on osalustasu, mõeldakse tihtipeale ühiselt, kuidas vajaminev summa oma oskuste abil teenida.

Praktilised oskused Pärnu Agape noored on väga mitmekülgsed. Ühelt poolt meeldib neile omavahel ja koos Jumalaga aega veeta ning seeläbi oma Loojale üha lähemale kasvada. Teisest küljest meeldib neile aga hoopis väga praktilisi asju teha arendamaks igapäevaelu oskusi. Näiteks on noored omandanud huvitava oskuse autorehve vahetada. Peale selle õpitakse, kuidas rahaga ümber käia. Kui tulemas on suurem üritus, millel on osalustasu, mõeldakse tihtipeale ühiselt, kuidas vajaminev summa oma oskuste abil teenida. Nõnda on pirukaid küpsetatud, seepe valmistatud, moose keedetud ja seda kõike pühapäevasel kirikukohvil müüdud.

Üle-eestiline noortekas Pärnu Agape noored on osalenud ka Eesti Metodisti Kiriku noorte ehk Metonoorte korraldatud üle-eestilisel noortekal. Selle aasta teine kokkusaamine toimus Tartus. Noori tuli kokku Pärnust, Tallinnast, Võrust, kohalikust kogudusest, aga ka mujalt, väiksematest kohtadest. Üleeestilise noorteka korraldamise mõte tekkis sellest, et noored tahtsid paremini tundma õppida ka teisi kirikunoori Eestimaa erinevates nurkades ning olla üksteisele julgustuseks ja toeks. Nagu igal õigel noortekal, nii toimusid ka seal mängud ja ülistus ning pakuti isuäratavad saiakesi ja sooja teed. Räägiti suhete teemal ja noori julgustati Jumalast iga hinna eest kinni hoidma, mistahes ühiskond ka ei ütleks, ning panustama suhetesse ligimestega. Tõsiste teemade vahele jagus ka huumorit ja teemakohast arutelu. Üheskoos veedeti perekondlikult aega, et ülistada ja oma Loojale kõige eest tänu tuua.

21

Pluss 2/2019

Noortejuht Küsitles Silja Pikkaro Foto Mariliis Uibopuu

JOHANNA-MARGRET OJAOTS teeb noortetööd Jumala armust ja Tema juhtimisel Johanna-Margret Ojaots (25) alustas Pärnu Agape koguduses noortetööga 4 aastat tagasi – ajal, mil noortetöö oli seal soiku jäänud. Ta on noor, kelle suurim igatsus on, et koguduse noored püsiksid usus ja oleksid ustavad Jumalale, ükskõik, mis elus ka ei juhtuks. Ta soovib, et neil oleks alati meeles üks nimi – Jeesus.

Kuidas oled Sa kogenud Jumala armu oma elus?

Juba see on Jumala arm, et meie koguduses on valdavalt noored, kes on pärit mittekristlikest peredest, ent on sellegipoolest jõudnud kirikusse. Jumal on nad siia toonud. Tean, et alati saab teha rohkem ja paremini, kuid samas olen endast andnud kõik, mis mul on olnud anda. Noortetöösse olen pannud kogu südame, kuid siiski pole miski minust enesest, vaid kõik on ainult Jumalast ja Tema armust.

Kuidas on Jumal Sind kasutanud?

Jumal on saanud mind peamiselt kasutada koguduse töös: ülistuses, jutlustamises ja noortetöös.

Jutlustamist hakkasin õppima ja harjutama, kui olin tudeng Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris. Alguses oli see minu jaoks ääretult ebameeldiv, sest satun kergesti ärevusse, aga mida rohkem ma end selles olen arendanud, seda põnevamaks on see minu jaoks muutunud. Ülistuses teenin tihti kaasa klaverit mängides ja lauldes.

Oma erialainstrumendiks pean aga hoopis orelit.

Kirjelda oma kogemust noortejuhiks olemisel.

Ma tunnen, et Jumal on pannud mind sinna, kus Ta saab mind praegu ilmselt kõige paremini kasutada. See on andnud mulle juhtimiskogemuse, aga ka oskuse noortega suhelda. Olen võtnud enesele suure vastutuse, sest noortejuht on tööpostil 24/7. See toob kaasa peavalu ja pisaraid, aga ka rohkelt rõõmu ja tänutunnet!

22 Pluss 2/2019 | www.plussmeedia.ee

+3 lood Tekst Madis Kask Fotod Madis Kask ja Pixabay

Tõde või müüt?

Selles veerus käsitletakse erin evaid kristlust puudutavaid väiteid.

Head teod teevad õigeks?

M

üüt. Paulus kirjutab kirjas roomlastele: „Sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkus est ning mõistetakse õigeks Tema armust päris muidu, lunastuse kau du, mis on Kristuses Jeesuses.” (Rm 3:2 3-24). Järelikult ei saa inimesed Jumala õigeksmõ istmist oma tegudega väl ja teenida, vaid läbi Jeesuse ristisurma on see meile antud päris muidu. Aga mi s roll on siis tegudel? Jee sus räägib mäejutluses, et puud tuntakse tema viljast. Kui me oleme Kristusega ühend atud, siis oodatakse meilt ka vastavat vilja. Ka Jaakob use kirjas on öeldud, et usk ilma tegudeta on surnud.

(Jk 2:26) Head teod peaksi d olema iga kristlase loomu pärane osa, näitamaks me ie ühendatust armastava Isa ga.

Piibli ABC

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

t.

kirjakoh

Lemmik-

arl Se Stefan-C

ppel, 14

namõisa n a R K L EE kogudus s teeb mind e k i, b lä a n kõik tem „Ma suuda (Filiplastele 4:13) jakoht vägevaks.” dab see kir n

jaoks tähe

ee näitab

u .S M I K S ? Min see on väga julgustav leks, on ja palju rd ka ei o

ko väga a-pilik, mis olu õ k s k ü t e e, mis esm , e s a K . mulle k li kõik võima tu.

Jumalaga a nduda võim gul võib tu

O

Obadja

Piiblis on mitu Obadja nimelist inimest. Tuntuim neist oli prohvet, kelle nimeline raamat on Vanas Testamendis kõige lühem - kõigest üks lehekülg! Ta kuulutab Eesavist pärinenud Edomi rahvale Jumala kohut ja seda, et Issand tahab oma rahvast taas jalule aidata.

Obadja nimi tähendab tõlkes „Issanda sulane”.

23

Pluss 2/2019

Piiblitegelane Tekst Kätriin-Eliis Suurküla Pilt Painting Valley

SAKKEUS –

uudishimulik tölnerite ülem Sakkeus oli tölnerite ehk maksukogujate ülem.

Jeesuse ajal oli maksusüsteem korrumpeerunud ja tölnerid võtsid tihti vaheltkasu. Seepärast olid nad väga heal järjel, kuid rahva poolt põlatud.

Sakkeuse elu muutus, kui ta kohtus Jeesusega.

Ta märkas, mis on elus kõige olulisem, ja sai igavese elu lootuse.

Uudishimu, mis toob võidu Vahel peetakse uudishimulikust negatiivseks omaduseks, kuid tundes huvi ja igatsust õige asja järele, võib leida tõelise elu. Sakkeus oli kuulnud Jeesusest ja soovis uudishimust Teda oma silmaga näha. Maksukoguja ei jäänud teistega selle üle nõu pidama – temas tekkis igatsus ise teada saada. Piiblis öeldakse, et Sakkeus oli lühike mees. Suure rahvamassi pärast ei oleks tal olnud lootustki mööda minevat Jeesust näha, aga hoolimata raskustest, leidis ta takistustele lahenduse.

Rikas ametnik jooksis rahva hulgast ette ja ronis lähedal oleva puu otsa, millest Jeesus pidi mööduma.

Jeesus vaatas üles ja nägi meest puu otsas ning tema siirast igatsust millegi järele, mida ta veel ei tundnud. Ta ütles: „Sakkeus, tule kiiresti maha, sest täna pean ma jääma sinu kotta!”

(Lk 19:5) See oli tolleaegses kultuuris suur sõpruse märk. Nii võttis Jeesus patuse maksukoguja, keda rahvas pidas reeturiks, oma sõbraks ning kuulutas talle päästet. Sakkeust kõnetas see kohtumine sügavalt. Ta soovis oma elu täielikult muuta. Neile, kellelt ta oli välja pressinud, lubas ta tagastada kõik neljakordselt. Lisaks oli tölnerite ülem valmis andma poole oma varandusest vaestele. (Lk 19:8) Kui meie otsime Jeesust, tuleb Ta meile vastu. Sakkeus tegi omalt poolt seda, mis oli tema teha, ja Jeesus oma osa. Sellest kõneleb ka kadunud poja lugu Luuka evangeeliumi 15. peatükis. Kui kodust lahkunud poeg tuleb tagasi koju, jookseb isa talle poolele teele vastu. Jumal ei jäta meid igatsustes üksi, vaid tuleb meile vastu. Siiras uudishimu Jumala järele toob võidu ja kingib palju rohkem, kui oskame oodata.

24 Pluss 2/2019 | www.plussmeedia.ee

Jeesuse jaoks ei ole oluline, kas me oleme rikkad või vaesed.

Tõeline rikkus Jeesuse jaoks ei ole oluline, kas oleme rikkad või vaesed, sest Teda huvitab meie südame hoiak.

Vahel võib suur jõukus saada Jumala ja inimese vahelises suhtes takistuseks. Eriti, kui rikkus on muutunud nii ihaldusväärseks, et selle nimel on tehtud liiga ligimesele, nagu oli teinud Sakkeus maksupettustega.

Teine rikkas mees, kellega Jeesus vestles, soovis pärida igavest elu. Temast võime lugeda Luuka evangeeliumi 18. peatükis. Kuigi ta oli järginud kogu Moosese seadust, kurvastas noormees, kui tal paluti jätta oma maine varandus ja järgneda Jeesusele. Selleks ei olnud ta valmis ja nii võibki suur varandus muutuda takistuseks taevariiki pääsemisel. Inimesed jäävad tihti kinni oma jõukusesse ning ei pööra tähelepanu kõige olulisemale, Jumala ja kaasinimese armastamisele.

Sakkeuski oli unustanud, et jõukusest olulisem on märgata oma kaasinimest. Maal on päevade arv piiratud. Kuulame siis Jeesuse soovitust koguda varandust taevasse, kus miski ei saa seda rikkuda ega hävitada (Mt 6:20).

Uuri huviga Jumala Sõna Ole uudishimulik ja igatse Jumalat, nagu seda tegi Sakkeus. Parim koht, kust alustada, on Jumala Sõna. Loe, uuri, saa teada, mis on Piiblisse kirja pandud ja kuidas seda oma elus rakendada. Kui enda teadmistest jääb väheks, siis otsi abi. Mine kirikusse, piiblitundi või kodugruppi. Osale ja kuula. Võimalusel küsi nendelt, kes on kauem Piiblit uurinud ning kellel on rohkem taustateadmisi. Õpetussõnades on kirjutatud: „Laisa hing igatseb asjata, aga virkade hing kosub.” (Õp 13:4) Kui oled virk uurima Jumala Sõna, siis saad jõudu ja tarkust elada parimat võimaliku elu koos Jumalaga. Kui Teda on juba siin, maa peal, hea tunda, siis veel parem on tunda Teda terve igaviku.

Kas teadsid?

Nimi Sakkeus tähendab heebrea keeles puhas või süüst vaba.

Tundes huvi ja igatsust õige asja järele, võib leida tõelise elu.

25

Pluss 2/2019

Seitse

7

Tekst Renata Kaleininkas Foto Pixabay

armutegu Piiblis

Jumal on armuline ja hea. Võime enda ümber leida palju näiteid Tema heldusest ja nii ka Pühakirjast. Siin on vaid seitse armutegu Piiblist, kus Jumal aitas, näitas ja juhatas oma armuga.

AR VIKERKA7) (1Ms 8:1–9

:1

1

tunud nii rjus oli muu Inimeste ku stas saata Jumal otsu suureks, et mala armu euputuse. Ju ve le a ja e p a a m st vaid Noa sid inimeste se ehitas ä ä ja p le u la tt a tõ tus Jum le u u k a o N st loomaliitema pere. s isendit iga k a k a k d si k lä veeuputus laeva, kuhu eva kestnud ä p d n e m m ü . Ta tegi gist. Kui nelik el oma armu ve al m Ju s ta , näi hävitata oli lõppenud , et ma ad ei u g in p le a g pere gu tähiNoa ja tema i. Selle lepin b lä se tu u p u i vee enam kunag rkaar. ke seks on vi

NOOMI, RUTT JA BOAS

(Rt 2:1–13)

KÕRKJAMEREST LÄBIMINEK

(2Ms 14:21–31)

3

Noomi ja Rutt ol id ämm ja minia, kes elasid võõrsil Moabimaa l ja olid mõlemad kaotanud oma abikaasad.

Noomi tahtis moa blannast Rutti tagasi oma ra hva juurde saata, ag a Rutt ei tahtnud minna. Na d läksid koos Noom i kodumaale, Juudamaa le. Seal oli elu rask e, kuid lõikuse ajal võisid va esed põldudele jä änud vilja noppida. Seda tegi ka Rutt ja satt us Noomi sugulase Boasi põ llule. Näinud ja ku ulnud, kui suure armuga Rutt oma ämma eest ho olitses, oli Boas armuline ka Ru ti vastu. Ta hoolits es nende eest ja võttis nad enese juurde.

26 Pluss 2/2019 | www.plussmeedia.ee

2

Iisraeli rahvas oli Egiptuse s orjuses. Jumal saatis Moosese ja Aaron i vaarao käest nõudma , et too lubaks rahval Egiptuse st lahkuda. Vaarao süd a oli aga kõva, isegi nuhtluste ke skel, kuni tuli viimane, esmasündinute surm. Kuid ise gi pärast seda muutis ta meelt ja jälitas juute sõjaväega . Jumal võimaldas oma arm ust rahval Kõrkjamerest eh k Punasest merest kuiva jalaga läbi minna. Neid jälitav vaarao koos sõjaväega ag a hukkus. Jumal hoidis nii om a lubadust viia nad orjuse st välja ja näitas, et on hea ja arm uline.

L E S K N A IN E JA ÕLI

(2Kn 4:1–7)

4

Tuntud prohve ti Eliisa juurde tuli lesknaine, võlg, mida ta ei kellel oli suutnud makst a. Võlausaldaja das võtta naise ähvarpojad orjadeks , kui kõik makst saa. Prohvet kü ud ei sis naiselt, mis ta l kodus on. Vastu oli, et ainult kruu seks s õli. Seda kuul des andis Eliisa laenata palju an käsu umaid ning kõ igisse valada kr olevat õli. Imev uusis äel jätkus õlist ni i kaua, kuni kõik olid täis. Kui le nõud sknaine seda El iisale rääkis, kä müüa õli, tasu skis ta da võlg ja elad a ülejäägist ko poegadega. Ju os oma mala ime ja arm lahendasid selle korra. olu-

ES S U S E E J (Lk 2:1–

21)

ÜND

6

armuomaette n o e in a peale, sündim suses ma et meil e e J Jeesuse li u t l ja t Juma ästetud as integu, ses aada pä s e dis, teat n im ü s s ik s õ u v s e e e ndinud ui J et m ne elu. K rjastele, et on sü e v a ig s ka see on olek levatele ksid, kas o l lä a a d m e a h t minaa gel lä arjased v Hiljem oma teed k i u K . ja se. milles Pääst ad Jeesu ema armu eest, n id s id tõsi, le malat T id nad Ju nes, kiits . ie lootus on ka me

JOONA JA N N IIN E V E L IN

5

(Jn 3:1–10)

a meeleminna jutlustam al on Jo is sk kä Jumal aga tahtis eve linna. Joona parandusest Niin sse. Teel ise rs s vastassuunas Ta põgeneda ja sõiti lõ as id kõik meremehed laev olles tuli torm ja i võiks rahuviisi, kuidas mer kartma. Otsides kui kuulsid, d Joona merre, neda, viskasid na e kala, kes Jumal saatis suur b. ne ge põ ta s ik m lm päeva. . Seal veetis ta ko as el ne la al e eh m Niineves us ning kuulutas et ul ku a on Jo ks Lõpu u anda, Jumal linnale arm i sa ii N . na sõ a Jumal eelt. ndas ka siiralt m sest rahvas para

RÖÖVEL R

(Lk 23:39–

43)

IS T IL

7

Jeesus löödi risti kahe ku rjategija kõrv tegija ütles Je ale. Üks kurj esusele, et ku ai Ta on Messia ku iseennast s, siis päästja neid. Tein e noomis esi „Karda ome mest, öelde ti Jumalat, ku s: na sa oled se tuse all!” See lle sama karissama röövel lausus veel: „J minu peale, eesus, mõtle kui sa tuled oma kuning ütles talle: „T ri ik i!” Ja Jeesus õesti, ma ütl en sulle, jub koos minug a täna oled sa a paradiisis.”

Jumal andis röövlile, sest armu sellele kurjategija u skus, et Jeesu Jumala Poeg s on tõesti ja ta sai pääst etud.

27

Pluss 2/2019

Piibliõpetus Tekst Kristo Hüdsi Fotod Ahti Kaera ja Unsplash

JUMALA ARM

Õpetused armust

Jumala riik on ühest küljest nii lihtne, et seda võib mõista väike laps oma lihtsa usu ja lihtsa mõtlemisega.

Teistpidi nii sügav, et võib minna terve igavik, et seda tundma õppida ja sellest järjest uut jõudu saada. Armu teema, mille üle Sind mõtisklema kutsun, on samasugune.

Kristlikes ringkondades on armust aegade jooksul palju räägitud ja selle peale on isegi üles ehitatud erinevaid õpetusi, mida peetakse ohtlikeks valeõpetusteks. Nii on tõenäoliselt iga teemaga, et kui hakata rõhutama ainult ühte äärmust, siis see muutubki vildakaks.

Armu teemal on kristlikus kirikus pingeväli selles, et ühed rõhutavad rohkem inimese enda tegude vajadust ja tähtsust. Seda, et inimese tegudest ja tegemata jätmistest sõltub viimsel kohtupäeval kõik. Teised rõhutavad, et kokkuvõttes on lõpuks kõik arm ning see on see, mis maksab ja annab igavese elu. Piiblit uurides leiab mitmeid kirjakohti nende kahe seisukoha kinnituseks.

Andestus Mõistet Jumala arm piiratakse sageli ainult patu ja andestusega. See tähendab, teeme pattu ja seejärel vajame armu ehk andestust, et meid pattude pärast hukka ei mõistetaks. Piiblis ütleb Jumal selgelt, et kui inimene astub üle Jumala sõnast, teeb ta pattu ja patu palk on surm. Osa Jumala armu rikkusest ja küllusest on see, et me ei saa seda, mida oleme ära teeninud. Hoopis armu, andestust kõigi üleastumiste eest. Armu saades ei karistata meid vastavalt meie tegudele. Järgnevalt püüan laiendada armu mõistet. Pattude andeks andmine on osa sellest, kuid Jumala arm on midagi palju enamat ja palju suuremat.

Paulus räägib armust ära langemisest ehk selle kaotamisest ja teisalt rõhutab, et keegi ei tohiks jääda ilma Jumala armust. Küsimus meile: mis on Jumala armust ära langemine? Paljud seostavad seda pattu langemise, patuse teo või harjumuse külge kinni jäämisega. Mida ütleb Piibel selle kohta?

28 Pluss 2/2019 | www.plussmeedia.ee

Jumala armu puudumine ei võimalda elada seda elu, milleks Jumal on inimese loonud ja kutsunud.

Jumal ei hülga Piibel sellest ei räägi, et inimene pattu langedes Jumala armust ära langeb. Vastupidi, pattu langedes maandub inimene Isa armu andvatele kätele. Seal, kus on pattu langenud inimene, seal on ka arm. Jumal ei hülga inimesi. Ta ei ütle, et Sa ei ole enam armu väärt, vaid arm hakkabki just patus tööle. Seal saab Jumala arm esile tulla. Jeesus ütles: „Ei vaja arsti terved, vaid haiged.

Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.”

(Mk 2:17) Ka kirjas roomlastele tõdeb Paulus: „Ent kus patt on suurenenud, seal on arm saanud ülirohkeks.” (Rm 5:20)

Pühitsus Jumala Sõna räägib sellest, et ilma tervete suheteta ei saa keegi Jumalat näha. Selle all mõeldakse rahu tegemist inimeste vahel ja isikliku pühitsust. Kuidas on meie elus pühitsusega, milline on meie Jumalale eraldatud osa elust? Kas see on nõrk või puudub üldse? Kas see eemaldab Jumala armust? Kui need küsimused ümber pöörata siis võib väita: Jumala armu puudumine ei võimalda elada pühitsuselu. Jumala armu puudumine ei võimalda hoida rahu suhteid ligimestega.

Jumala armu puudumine ei võimalda elada seda elu, milleks Jumal on inimese loonud ja kutsunud. See, mis inimese Jumala armust ilma jätab, on tema enda valik loobuda usaldamast Jeesuse Kristuse lunastustööd. Uues Testamendis joonistub selgelt välja, kuidas kõik sünnib läbi Jeesuse

29

Pluss 2/2019

Kristuse. Kõik asjad eludes sünnivad läbi selle, mida Jeesus on teinud läbi armu.

Inimese armust langemine ei ole mitte tema puudulikkus ja suutmatus vastata Jumala loodud ja oodatavatele normidele, vaid see on inimese sisemine uhkus, kus ta muutub nii enesekindlaks, üleolevaks, kõiketeadjaks, et ta rajab oma pühaduse iseenese tegudele ja oma õigeks olemise iseenda isikule ja saavutustele. See, kes sisemiselt ei tunneta ennast patusena ja seega ei vaja patus ka Jumalalt armu ja abi, see ei otsi ka Issanda armu puudutust.

Ainus tee Taevariigi ukse juures ei lükata tagasi alandlikke ega ekslikke, kes on oma lootuse pannud Jeesusele. Tagasi lükatakse hoopis religioosselt upsakad, kes peavad ennast teistest paremaks, sest neil on suurepärane haridus, heade tegude pagas või midagi muud, mille nad on ise saavutanud. Kes enda meelest teavad kõike paremini.

Nad on unustanud, et nende headus ja vaimulik tippsooritus, ei ulatu kaugeltki selle normini, mille Jumal on pannud, et nad saaksid siseneda Tema pühadusse. Unustatakse, et ainus tee Isa juurde on Jeesus. Tema unustamine on armust ära langemine. Näiteks käitus nii ka Eesav, kes andis ära oma esmasünni õiguse ja loobus talle kuulunud isa õnnistusest. Oma omandist ja pärandist.

Ta unustas selle ja käitus oma esmasünniõigusega hooletult. (1Ms 25:19–34)

Kui inimene teeb pattu, siis Jumal ei hülga.

Teenimatu soosing Meil on teha sarnane valik, sest meiegi võime loobuda oma mõtlemises ja oma usus sellest, et Jee-

Sellise armastusega on Jumal inimest armastanud, et kristlasi hüütakse Tema lasteks. susest piisab. Kui oled läbi ristimise Jumala lapseks saanud ja Jeesuse oma ellu vastu võtnud, siis sellest piisab. Sul on esmasünniõigus ja see ei ole Sinust, vaid Jumala poolt kingitud teenimatu soosing. Sellise armastusega on Jumal inimest armastanud, et kristlasi hüütakse Tema lasteks. Isa on otsustanud ja meie valik on sellega kas nõustuda või mitte.

Andestus on arm, Jumala ligiolu Sinu elus on arm ja Jumala elu ilmsiks saamine Sinu sees ja Sinu läbi on arm. Jumala vägi voolab siis läbi inimese ja toob ilmsiks Jumala tahte. Olen mõelnud ja võibolla oled Sinagi mõelnud nii: „Jumal, olen elus raisanud nii palju aega, teinud nii palju valesid valikuid. Mul on nii palju murtud tõotusi, nõrk iseloom ja hirm tuleviku ees. Mul on ihu, mis on haige ja habras. Jumal, kahtlen Sinus.”

Selliseid mõtteid võib olla kümneid või sadu, aga Jumala vastus kõigile nendele muredele on sama, mis Paulusele: „Sulle piisab minu armust!”

(2 Kr 12:9)

Usaldus ja armastus Jumal tahab öelda, et Tema vägi täidab Sinu elu, töötab Sinu sees ja Sinu läbi. Pane oma usaldus Tema peale, sellesse, mida Jeesus on teinud.

Jumala rahva koosolemise paik on koht, kus peab võimsalt esile tulema, et auline ei ole mitte see, mida meie teeme Jumalale, vaid auline on see, mida Jumal on teinud meile. Vaata millise armastusega meid armastatakse, et meid kutsutakse Taevase Isa lasteks. See ongi arm.

KÜSIMUSED: Mida tähendab Sinu jaoks Jumala arm?

Kes Sinu arvates vajavad Jumala armu?

Kas toetud elus pigem enese tegudele ja saavutustele või

loodad rohkem Jumalale?

Milline on Sinu pühitsuselu täna?

30 Pluss 2/2019 | www.plussmeedia.ee

PALVE Issand, täname Sind, et tohime elada armuajal ja loota Sinu armule, mis on kindel ja ei jäta häbisse.

Palume, et annaksid tarkust ja arukust mõista Sinu armu suurust ja Sinu püha väge. Kinnita ja kasvata meie usku Sinusse, ning aita seejuures meie südame pinnast ette valmistada, et ususeeme võiks selles pinnases head vilja kanda. Jeesuse nimel.

Aamen.

Vali oma laager!

Laagri Keila

Rakvere

Kurtna

Lääne-Nigula

Rapla

Märjamaa

Türi Põltsamaa Tartu

Kristo Hüdsi

www.laagrid.ee

31

Pluss 2/2019

Palvus Tekst Laura Jõgar Foto Pixabay

Sulle piisab t s u m r a minu P

iiblis on kirjas: „Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!” (1Aj 16:34) Jumala arm on nii imeline asi, et me ei suuda seda kunagi täielikult mõista. Ometi saame armu osalisteks iga päev, ka siis, kui me seda ei märka. Headel päevadel on seda kerge uskuda, kuid kui kogeme läbikukkumisi või eksime, võivad tekkida kahtlused. Samasse ämbrisse kordi ja kordi astudes võime isegi Jumala ees piinlikust tunda. Võivad tekkida mõtted: „Kuidas Ta mind kasutada saab, olen ju nii ekslik!

Las Jumal kasutab paremaid inimesi, kes midagi ära ei riku ja kes suudavad ustavamad olla!”

Teine hirm, mis võib tekkida, on see, et meie piiratuse tõttu jääb Tema riigi töös midagi tegemata.

Sellistel juhtudel tasub meelde tuletada, et „patt ei valitse enam teie üle, kuna te ei ole Seaduse, vaid armu all.” (Rm 6:13-14) Kui eksime, saame alati Jumalat andeks paluda. Jumal ei süüdista meid, seda teeb hoopis vaenlane, kurat. Teda kutsutaksegi süüdistajaks ja võrreldakse möirgava lõviga, kes otsib, keda neelata. (1Pt 5:8) Sellepärast peab olema valvel. Halvad mõtted ei juhi meid õiges suunas ja need tuleb juba eos ära tõugata. Samamoodi on pattudega. Kui näeme, et meil on kalduvus mingile patule, siis peaksime tegema kõik endast oleneva, et sellele mitte järele anda või kui see ka juhtub, siis aina uuesti meelt parandama.

Jumala arm ei jäta meid maha, ükskõik, kui ekslikud me ka poleks. Oluline on, et meie süda hoiaks Tema poole. Jeesuse veres on meie pääste, lootus ja väärtus. Elagem siis Pauluse sõnade järgi: „Kuid tema ütles mulle: „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.” Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale.”

(2Kr 12:9).

32 Pluss 2/2019 | www.plussmeedia.ee

PALVE Armas Jumal, palun aita meil kõiges loota Sinu armule, nii headel kui halbadel päevadel. Anna meile andeks meie patud ja aita nendest lahti lasta, isegi siis, kui see on raske. Palun kaitse meid vaenlase eksituste ning halbade mõtete eest, puhasta ja pühitse meid ning juhi täielikult Sinu armus edasi.

Jeesuse nimel. Aamen.

33

Pluss 2/2019

Hingehoidja Tekst Eleri Viinalass Foto Pixabay

Kes hoiab mu hinge? „Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust.”

(Galaatlastele 6:2) Kui igaüks väljendaks Kristuse sarnaselt teineteisele hoolt ja armastust, ei peaks inimesed oma raskuse või murega üksi jääma.

sabs! lou P so vit

duda Murega võid pöör i professionaalse ab ku saamiseks kristli e poole.

EELK Perekeskus

w w w.p e r e k e s k

u s .e u

Jagatud koorem Üksi olles kipuvad muremõtted kuhjuma.

Probleem võib tunduda tegelikkusest suurem ning lahendamatu. Mõtteid juhivad aga tihti emotsioonid, mis on subjektiivsed ega pruugi kajastada tegelikku olukorda. Oma mure jagamine võib aidata näha asju teisest vaatenurgast, mis lahendusele lähemale viib.

Teoorias tundub kõik arusaadav, kuid siiski jääb küsimus, kust leida tugi? Kes on need inimesed, kes saavad meid aidata ja toetada?

Jumal on meie tugi Ilmselt on vähe inimesi, kel on lihtne oma raskusest või murest rääkida. Pigem tahetakse jätta muljet, et saadakse hakkama. Nõrkusi võib olla piinlik välja näidata. See on valehäbi. Nõrkused on meil kõigil. Pole oluline, kui suur või väike on mure ja kuidas see kellelegi paistab. Ehk on see hoopis tugevus,

34 Pluss 2/2019 | www.plussmeedia.ee

kui inimene on julge ja räägib oma murest? Üks kindel tõde on see, et Jumal on meie esimene tugi, kellele saame toetuda. „Teie, kes Issandat kardate, lootke Issanda peale; tema on teie abi ja teie kilp! Issand mõtleb meile, tema õnnistab…” (Psalmid 115:11-12).

Keegi juba mõtleb Sinule! Keegi on ammu ootel ja valmis Sind abistama. See on Jumal.

Pöördu Tema poole palves, Piiblit lugedes või muul Sulle sobival viisil, et Ta võiks Sind kõnetada ja julgustada. Seepärast ole valmis ka Jumalat kuulama.

Toetus koguduselt Kindlasti võiks abi otsida oma koguduse inimestelt. Kui kedagi konkreetset on raske leida, siis pöördu pastori või kogudusejuhi poole. Tema saab Sind vajadusel edasi suunata. Paljudes kogudustes toimu-

Ehk on see hoopis tugevus, kui inimene on julge ja räägib oma murest? vad ka väiksemad iganädalased kogunemised. Suure tõenäosusega on just sellises grupis inimesed julgemad ennast avama ja seal võib leida palvetuge või nõu ka muremõtete korral. Siinkohal on oluline meeles pidada, et tuleb ka ise panustada, olles varmas ja julge rääkima. Kahjuks ei oska kõik inimesed tajuda teise emotsionaalset seisundit, kui nad vaikivad.

Erinevad võimalused Toeks võiks olla keegi, keda saab usaldada.

Ta ei pea olema kauaaegne tuttav või parim sõber. Võib-olla tuleb selleks silmad lahti hoida ja mõelda, kes on see, kes tunneb Su elu vastu siirast huvi. Keegi, kes kuulab, proovib mõista ja uurib: „Kuidas läheb?“ Võib-olla on selleks pereema koguduses või õpetaja koolis. Loomulikult võib see olla ka pereliige, sõber või hoopiski sõbra ema või isa. Muret jagades leiab mure suurema tõenäosusega ka lahenduse. Tänapäeval tekitab näost näkku või ka telefoni teel suhtlemine inimestes üha rohkem ärevust. Kui see hirmutab, võib teha abi saamiseks esimese sammu ka sotsiaalmeedia kaudu. Samuti on internetis mitmeid lehekülgi (nt lahendus. net; peaasi.ee), kuhu võib abi saamiseks pöörduda. Nõu annavad oma ala spetsialistid, kes saavad vajadusel edasi suunata.

EELK NOORTE PIIBLI- JA MISJONIKURSUS ALUSTAB TAAS SEPTEMBRIS 2019

18-30 aastastele noortele, keda huvitab kristliku usu mõistmine, tervikpildi kujundmine piiblist, selle rakendamine ja kasvamine kristlasena JÄLGI INFOT:

facebook.com/eelkpmk

Märka ja ole julge Kindlasti peaks palvetama ja mõtlema: kes on see inimene, kes võiks hoida mu hinge? Jumal juhatab just need õiged inimesed Su teele. Olgu su süda avatud neid abistajaid märkama! Ka Pühakiri julgustab: „Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.”

(Filiplastele 4:6-7). Ole julge oma raskustest rääkima ja ära unusta ka ise märgata ja teenida inimesi enda ümber, kuulates nende muresid. Me järgime Jeesuse eeskuju, kui kanname teineteise koormaid, sest tema kandis meie koormad ristil.

35

Pluss 1/2019

Test Koostas Johannes Ots Foto Pixabay

Kuivõrd eestlane Sa oled?

Aina enam globaliseeruvas maailmas võivad meie juured ja päritolu kergemalt ununeda.

Võib-olla aitab identiteedikriisi vältida käesolev test. Vasta küsimustele ja saa teada, kuivõrd eestlane Sa oled!

Testi ks ise m e g e t lema o a e ei p vuselt rah ane! eestl

Sõber kutsub Sind laulupeole. Kas lähed temaga kaasa? a) Laulupidu ei ole minu teema.

Parem naudin ilusat päeva rannas ujudes, päevitades ja jäätist süües. b) Lähen sõbraga kaasa, aga Eesti hümni laulan ettevaatlikult ja suurema osa ajast istun vaikides. c) Lähen kaasa ja laulan suure entusiasmiga, sest laulupeo traditsioon on minu jaoks väga oluline.

Riigipühi tähistades lehvivad kõikjal sinimustvalged lipud.

Kas ka Sina lehvitad Eesti lippu? a) Ei lehvita. Naabrite lippudest piisab küll ja minu jaoks on see lihtsalt puhkepäev. b) Lehvitan, aga tagasihoidlikult.

Ei taha enesele liiga palju tähelepanu tõmmata. c) Minu lipp lehvib kõige kõrgemal ja isegi auto küljes.

Värvin vajadusel ka näo sinimustvalgeks.

Sind valitakse Eestit esindama rahvusvahelisel võistlusel Sinule kõige sobivamas valdkonnas. Kas lähed Eestit esindama? a) Ei esinda Eestit. Sõbraga juba teised plaanid tehtud. b) Esindan Eestit. Teen seda, et teised minu loobumise pärast ei kurvastaks. c) Esindan Eestit suure rõõmuga ja kutsun kõiki tuttavaid oma saavutustele kaasa elama.

Iga eestlane teab vanasõna: „Kus viga näed laita, seal tule ja...“ Kuidas lõpetaksid selle lause Sina? a) laida. Ikka virisetakse, kui ei lähe hästi. Lahenduse leidmine on ju nii raske. b) paita. Kõik vajavad vahel toetust ja teistele on hea meelde tuletada, et küll kõik saab korda. c) aita. Tuleb peatuda ja pakkuda abikäsi. Aidata teisi nagu iseennast.

Poeletil on kahte sorti sarnase välimusega õunu. Ühed on pärit Poolast, teised Eestist. Poola õunad maksavad mõnikümmend senti vähem kui Eesti omad. Kumma valid? a) Valin Poola õuna, sest siis jääb mulle rohkem raha taskusse. b) Valin pimesi, sest ei suuda otsustada. Samas loodan, et valituks osutub Eesti õun. c) Valin Eesti õuna, sest tahan toetada kohalikku ettevõtlust ja mulle meeldivad Eesti tooted.

TULEMUSED: Vastasid kõige rohkem “a” Sinus on potentsiaali olla rohkem eestlane. See võib alguses keeruline olla, aga Piiblit lugedes ja palvetades liigud Sa paremuse poole.

Pea meeles, et otsiksid alati esmalt Jumala riiki ja Tema õigust. (vrd Mt 6:33)

36 Pluss 2/2019 | www.plussmeedia.ee

Vastasid kõige rohkem “b” Oled mitmes küsimuses kahtlev. Tegelikult tead, kuidas enamik eestlasi otsustaks, nii et ürita edaspidi südametunnistust paremini kuulata. Kahtluse korral tuleta meelde Jaakobuse sõnu: „Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse.“ (Jk 1:5-6)

Vastasid kõige rohkem “c” Sina oled õigel teel. Eeskujulikult eestlaslik. Inimestele Sinu ümber, nagu ka riigile, tuleb ainult kasuks, kui samamoodi edasi käitud ja teisi julgustad. Jätka sama hästi ja arukalt. „Tarkus annab targale rohkem kindlust kui kümme valitsejat linnas,” ütleb ka Koguja. (Kg 7:19)

Elukool

Kuidas leida oma eluarmastus?

Tekst Karl Hendrik Bachmann Foto Pexels

Armastust on mitut tüüpi ja eri vormi ning kõik inimesed vajavad ja otsivad armastust. Kuidas aga leida see ainus ja õige inimene? Siin on mõned nõuanded, mis võivad kasuks tulla.

Tõsta pilk nutiseadmelt!

Nutiseadme uurimise asemel huvitu inimestest enda ümber. Teistega seltsides leiad kindlalt sõpru, kellega on meeldiv suhelda!

Suhe või sõprus?

Kui tunned, et Su sõber on ainulaadne, võid temaga rääkida suhtesse astumisest, mis tähendab oma aja ja mõtete jagamist teisega. Selle etapi võtmeks on mõlemapoolne avameelne arutelu, sest kui mitte olla avameelne, võib kergelt tekkida mitmesuguseid möödarääkimisi.

Tõde on kõige alus!

Enne ühegi suurema sammu tegemist (nt kihlumine) on kõige õigem suhe läbi katsuda nii palju kui võimalik. Kõige üle peaks arutlema täiesti ausalt. Sõbralik arutelu sageli toetab seda! (vrd Rm 12:9-10)

Kas ta on see õige?

Kui on mõnda aega suhtes oldud, tehakse otsus, kas inimene, kellega suhtes ollakse, on see õige või mitte. Kui ei ole, peab sellest oma partneriga rääkima. Siin tuleb meeles pidada, et kui eelnevas punktis arutades ei olnud te kõigega ühel meelel, pole see veel maailma lõpp! Kokku ei sünnita, vaid kasvatakse, nii et on ka kohti, kus paar saab tulevikus teineteist täiendada.

Usalda oma kaaslast.

“..kuni surm teid lahutab!”

Suhtes tuleb tihti ette hetki, mil ei jää muud üle, kui vaid üksteist usaldada. Usaldamine võib olla ühes olukorras raskem kui teises, kuid eluarmastust ei ole põhjust mitte usaldada. Üksteise tingimusteta usaldamine on märk suhte küpsusest.

Kui kõik eelnevad etapid on läbitud ning kõik kulgeb endiselt positiivselt, on aeg abielluda! Nagu eelmises punktis öeldud, on ka abiellumiseks õige aeg. Kõige parem viis, kuidas seda hetke ära tunda, on palvetamine.

Kui palvetada, siis annab Jumal õigel ajal märku. Ees võib oodata laste saamine ja pikk ühine elutee.

Õige aeg.

Igas suhtes on igaks asjaks oma aeg. Kui südant valdab tunne, et millekski on veel liiga vara, siis tuleb rahus oodata, sest suhtega pole kuhugi kiiret! Sama kehtib ka seksuaalvahekorra kohta, mis kuulub abielu juurde. Kui jaksad ära oodata õige aja, siis on see sammuke eluarmastusele lähemale!

Kui oled Kristlane, siis saad olla oma eluarmastusega igavesti koos Taevariigis. Pole midagi ilusamat, kui see!

37

Pluss 2/2019 3/2018

SEAL,KUS SINAGI

PLUSS MUJAL PlussPunkt

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. teisipäev kl 22:00

38 Pluss 2/2019 | www.plussmeedia.ee

Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi

ÜKS =

ÜKS

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või noortejuhile.

Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, soovin tellida Plussi Aastatellimus 8 eur Aastatellimus ja toetus Plussi tööle 20 eur

Ajakirja saaja nimi: Aadress: Postiideks ja linn/asula: Telefon: E-post: Tellin ajakirja kingituseks

Ajakirja saaja nimi: Aadress: Postiideks ja linn/asula: Telefon: E-post:

Foto Karl Hendrik Bachmann

Youtube

Instagram

SIIA KLEEBI

Twitter

POSTMARK

Facebook

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Pluss sotsiaalmeedias

39

Pluss 2/2019

Plussmeedia EELK Misjonikeskus

Tehnika 115 Tallinn 10139

b minu armust, sa ii p e ll u „S : e ll u Kuid tema ütles m gi täielikuks.” ä v b a sa s se u tr õ n sest ini oma nõtrusest, m a ls e e m n e tl ii k Nii ma siis ma minu peale. la e s k u sk la i g ä v et Kristuse 2Kr 12:9