Pluss 3/2017

3

a m l i a a M valgus

2017

September 2,49 €

Ardi ja Regiina Viires -

s ö ö t e s u d u g o üheskoos k

OLEVISTE NOORED

na e s a l t s i r K sõprade seas

Redel Ruudus & Mirjam Kivisild 1

Pluss 3/2017

Sisukord

28

Inimeste lood Pluss lugu: Ardi ja Regiina Viires teenivad rõõmuga oma kodukoguduses Rakveres, lk 4 Abielupaarina tahavad Ardi ja Regiina olla eeskujuks teistele noortele ning samuti kasutada oma muusikaande kogudusetöö ehitamiseks.

Gospel: Redel Ruudus, lk 8 Huvitavate löökpillide taga mängivad andekad eesti neiud, kelle süda kuulub Jumalale.

Misjon: Uus Generatsioon, lk 12 Arno ja Anneli julgustavad noori võtma vastutust oma kooli ja kaasõpilaste eest palvetamisel.

Persoon: Carlos Roos ammutab kogudusest jõudu, et näidata maailmale Jumala valgust, lk 14

4

Ardi ja Regiina

Kogudus ja üheskoos teenimine esikohal.

Maailma valgus ja meie elu.

Piibliõpetus +3 lood, lk 23 Tõde või müüt: Selleks, et teistele valguseks olla, pean ise olema parimas vormis.

Piibli ABC: Hiskija Piiblitegelane: PAULUS, lk 24 Kristlaste tagakiusajast saab Kristuse kuulutaja. Pauluse kirjad inspireerivad meid tänase päevani.

Seitse: 7 viisi, kuidas peegeldada Jumala valgust, lk 26 Piibliõpetus: Maailma valgus ja meie elu, lk 28 Kes on maailma valgus ja kuidas see meie elust peaks välja paistma? Kirjutab Randar Tasmuth.

Palvus: Külm ja kuum, lk 32 Hingehoidja: Kristlasena sõprade seas, lk 34 Kuidas peaksime kristlastena teiste seltskonnas käituma?

Kas kritiseerima või oma tegudega eeskujuks olema?

Elust enesest Toimetajalt: Lase Jumala säral endast välja paista! lk 15 Film: Hacksaw Ridge'i lahing, lk 16 Jää kindlaks sellele, mida usud!

Raadio: Millest kuuled PlussPunktis? lk 19 Noortesaade PlussPunkt jätkab sügisel uue hooajaga.

Tutvustame Sulle uusi saatejuhte!

Noortekas: Oleviste koguduse noored visiooniga, lk 20 Noortejuht: Madis Kivisild, lk 22 Test: Milline tuli Sa oled? lk 36 Elukool: Kuidas leida koolis uusi sõpru? lk 37

22

Oleviste noorte eeskujuks aastatega kasvanud Madis Kivisild.

TOIMETUS

Tüvi, Hans-Kristen Sapas, Kristo

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Toots, Hanna Maria Salong, Elis

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Käär, Henn Kaaleb Humal, Kristina

EELK Misjonikeskus

Lillemets, Randar Tasmuth, Karl

Tehnika 115, Tallinn 10139

Tegevtoimetaja Sirli Lend

Jakob Toplaan, Eleri Viinalass,

pluss@plussmeedia.ee

sirli.lend@plussmeedia.ee

Marilill Roosimaa.

plussmeedia.ee

Küljendaja Kalev Rodima

Väljaandja

Keeletoimetaja Kaire Petrenko

EELK Misjonikeskus

Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets

Koostöös

Toetamisvõimalus

Laste- ja Noorsootöö Ühendus

Ajakirja koostasid

SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele:

Soome Luterlik

Madis Kask, Madis Ehanurm,

Swedbank EE482200001120254269

Evangeeliumiühendus

Johannes Ots, Vivian Tamm, Karmel Uuselu, Karl Bachmann, Cäthy Grete Cabriele Liimand, Laura Jõgar, Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee Elisabeth Kirme, Jake Farra, Kristi Kaanefoto Madis Kask

2

Soovid toetada Plussi?

SEB EE551010602016015008

Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon

Selgitusse: Pluss TRÜKK Kroonpress

Juhtkiri

Maailma valgus Tere, armas lugeja!

Rõõmsat kooliaasta algust ja indu õppimiseks!

V

ahel tundub, et maailm, kus elame, on üks pime koht. Inimesed on õelad ja kurjad ning selle tulemusena masenduses ja kurvad. Paljud tunnevad elu ees koguni hirmu. Küsimused, nagu mis minust saab või mida homne toob, keerlevad mitmetel peas, süvendades kartust.

Olen üles kasvanud ilusas maakohas ning umbes kolmekilomeetrine koolitee tuli iga päev jalgsi ette võtta. Ei olnud veel hästi hoolitsetud ja valgustatud kergliiklusteid ning talveperioodil, mil trennid kestsid mõnikord päris hilise õhtuni, tundus see muidu väga tuttav tee hoopis teistsugusena – vahel koguni õudsena, eriti kui tuli minna üksi läbi pimeduse.

Hirmutavale pimedusele leidub aga väga lihtne lahendus – valgus! Üks suguharu kaugel Aafrikas kummardas kuud. Põhjus selleks oli lihtne: kuu olevat targem kui päike. Kuidas nii, küsid Sa. Nende arvates oli päike tõeliselt rumal, valgustades vaid päeva ajal, kui on niigi valge, kuu aga vastupidiselt andis valgust siis, kui seda tõeliselt vaja oli – öösel.

Inimene on kuul käinud ja on kindlalt teada, et kuu ise ei kiirga mingisugust valgust. Sära, millega kuu end öösiti ehib, pärineb päikeselt.

Jeesus ütleb: „Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus.” (Jh 8:12)

Metsateel, millest rääkisin, oli kahekesi palju julgem kõndida, aga kui sõbral Sinu kõrval on kaasas ka lamp, siis võid kindel olla, et näed, kuhu astuda ja kuhu mitte. Jeesus on see, kes valgustab Sinu teerada ja elu, nii et Sa ei pea kartma ega komistama. Järgne Temale, siis võid sammuda julgelt. Kui meie elutee on valgustatud, siis ükskõik kui pime ümberringi ka ei oleks, meid see ei hirmuta, sest pimedus taganeb alati valguse ees, mitte vastupidi.

Hea sõber, tahan Sind julgustada, et kui elus vahel tundub, et pole aimugi, mis ees ootab või mida homne toob, siis tea, et Sa ei ole üksi. Lisaks sõpradele kõnnib Sinu kõrval ka Jeesus, kes on lubanud: „Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” (Mt 28:20) Armasta Jeesust üle kõige ning siis oled ka Sina see, kes särab ja peegeldab elu valgust pimedasse maailma!

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Plussi ajakirjanik! Kuidas Sa maailma valgustad?

Henn Kaaleb Humal, Tartu: Maailma saab valgustada igasuguste hobidega ja igal pool. Mina mängin jalgpalli ja eesmärk on liituda kristlaste klubiga.

Soovin õppida Jumala sõna ja näidata, kui tore Tema on.

Küsitles Johannes Ots

Marilill Roosimaa, Laagri: Kui Jeesus elab minus, siis ma olen otsekui klaasist. Jeesus on nagu lamp minu sees, mille valgus paistab teisteni. Kui inimeste vahel tekivad tülid, siis väljendan oma arvamust ja teised saavad minust julgustust.

3

Pluss 3/2017

Pluss lugu

Tekst Madis Ehanurm, Fotod Madis Kask

Ardi ja Regiina

Viires –

üheskoos innukalt kodukoguduses kaasa teenimas 4 Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee

Suhteliselt värske perekonnana jagavad nad nõuandeid neile, kes on kihlunud või plaanivad seda teha.

Abielupaar Ardi (26) ja Regiina (24) Viires on aktiivsed kristlased Rakvere Karmeli kogudusest, kes võtavad maailma valguseks olemise ülesannet täie tõsidusega. Noored on tegevad kodukoguduse töös ja teenivad oma andidega nii oma kogukonda kui ka kõiki, kellel on rõõm nendega oma eluteel kokku sattuda.

5

Pluss 3/2017

Igapäevaelu

Kuidas leida mehi kogudusse?

Argipäeviti käib Ardi tööl Kundas ning Regiina õpib ja töötab Tallinnas tehnikaülikoolis.

Regiina töö üks osa on bakalaureuseastme tudengite juhendamine ning nooremate üliõpilastega suheldes on ta alati aktiivne ka abielu propageerima. Jumal on Regiina tööd õnnistanud, nii et mitmed noored on tänu tema positiivsele eeskujule võtnud nõuks abieluranda sõuda.

Ardi nõuanne teistele paaridele, kes arginädala üksteisest eemal veedavad ja suure osa ülejäänud ajast kogudusetööle pühendavad, on lihtne: „Kord nädalas tuleb naine välja sööma viia!

Peab leidma aega koos olla ja ühiselt asju teha.“

Nagu enamikes Eesti kogudustes, on ka Karmelis juurdekasv väiksem, kui inimesed tahaksid, ja noorte hulgas, kes kogudusse jõuavad, on ülekaalus naissoo esindajad. Kuidas siis noormehi juurde või tagasi saada? Üks võimalus on minna neid jalgpalliväljakult otsima. 2016. aasta suvel just sellise plaani Ardi sõpradega ette võttiski. „Mõtlesime inimeste peale, keda kogudusse kutsuda, ja jagasime kontaktid tiimiliikmete vahel ära. Aga kõik on teretulnud meiega jalkaväljakul koos treenima!“ Trennid on toimunud suvel igal nädalal ja võimalusel jätkatakse sarnase graafikuga ka sügise saabudes. „Tüüpilise trenni alguses saame meestega väljakul kokku, tutvustame, kes me oleme ja miks me seal oleme, siis teeme kolm tundi jalkat ja lõpus on vabatahtlik palvering. Trennis on nii noori poisse kui ka pereisasid, vanus kõigub 13– 30 aastani. Jalkaväljak on koht, kuhu saame välja minna ja kus inimestega esimese kontakti luua.“ Küsimuse peale, kas iganädalased trennid ära ei väsita, vastab Ardi: „Iga asi väsitaks, aga kui endale meeldib ja oled motiveeritud, siis on tore seda teha. Rakveres on jalkatöö küllaltki lihtne, inimesi on parasjagu palju ja staadioneid piisavalt vähe, seega pole kunagi raskusi staadionile enam-vähem 30 pallimänguhuvilist kokku saada. Töö jalgpalliväljakul on ka selles mõttes lihtne, et staadioni kasutamine on vaba ja ei maksa midagi, vaja on ainult aega ja tahtmist trenni teha ning inimestega kohtuda.“ „Mehed on naistest erinevad. Et mehega kontakti saada ja tema usaldust võita, on vaja püsivust. Ühest korrast staadionile minemisest ei piisa, aga kui seda nädalast nädalasse ja lausa aastast aastasse järjepidevalt praktiseerida, siis mehel tekib usaldus selle vastu, mida ma teen ja miks ma seal olen,“ on Ardi kuldsed sõnad teistele, kes soovivad sarnase tööga oma koguduse juures algust teha.

„Jalkaväljak on koht, kuhu saame välja minna ja kus inimestega esimese kontakti luua.“

Püha Müristus ... on üks paljudest muusikaga seotud ettevõtmistest, millega Ardi ja Regiina ühiselt oma koguduse juures tegelevad. Aktiivsem Plussi lugeja ehk mäletab selle nimega kollektiivi ajakirja 2013. aasta jõulunumbrist, kuhu bänd esikalbumi väljaandmisega jõudis. Sellest ajast alates on aga piisavalt vett merre voolanud – välja on tulnud ka nende esimene muusikavideo. Ja saladuskatte all võib öelda, et käesoleval aastal on oodata sellele lisa. „Püha Müristus on pigem väljapoole suunatud muusikatöö – tahame selle bändiga teenida väljaspool kogudust. Viimane kontsert oli näiteks EEKBLi festivalil selle aasta suvel.

Püha Müristuse puhul on hea, et kõigil on tahe

6 Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee

teha professionaalselt muusikat. Laulude osas teeme palju kavereid, aga on ka oma lugusid, sest bändiliikmete hulgas leidub mitmeid andekaid laulukirjutajaid,“ räägivad Ardi ja Regiina. „Kuna inimesed on vanemaks saanud ja elu teinud oma korrektuure, siis on bändi koosseis muutumas.

Hetkel on suurim küsimärk uue trummari leidmine (väljakutse andekatele Plussi lugejatele!), aga see väike mure kedagi muusikatööst eemale ei hirmuta.“

Muusikatöö koguduse sees Ardi ja Regiina on ka arvestatav osa koguduse ülistusmeeskonnast. Praegu juhib ülistustiimi Ardi, aga varsti võtab järje üle abikaasa Regiina.

Põhjus, miks juhirolli vahetatakse, on lihtne: Ardi tundis, et on aeg oma ülesanne edasi anda, ning nägi enda kõrval ideaalset inimest sellele positsioonile. „Ülistusjuht peab olema nii Jumala kui ka muusikaga püsivas suhtes. Sa pead tunnetama, millal ja kuidas midagi teha. Tuleb lasta end Pühal Vaimul juhtida.“ Kuigi ülistusjuhi roll näikse Regiinale sobivat, siis kohe ta seda ometi vastu ei võtnud. Ta oli nõus vaid tingimusel, et saab enne kusagilt vastavat koolitust.

Järjekordne tõestus, et Jumala teed on imelised, saabus EEKBLi suvefestivalil. „Olime seal Püha Müristusega esinemas ja ma võtsin osa loosist – tuli välja, et võitsin tasuta Ülistuse Alfa koolituse Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris! See oli täpselt see, mida tahtsin ja vajasin,“ jutustab Regiina. „Ülistusjuhi roll nõuab suurt ettevalmistust. Ülistuses osalemiseks peab olema Jumalaga lähedane suhe ja tuleb osata ülistamise ajal kuulata Jumala häält.

See on tore, et lauludel on oma kindel vorm: salm-refrään-salm-refrään jne, aga sellesse ei

saa kinni jääda, vaid Vaimus olles võib laul omandada hoopis teistsuguse vormi ja mõjuda veelgi ülevamalt.“ Muusika või eelkõige muusikute osas on Ardile-Regiinale ja kogu kogudusele suureks abiks Karmeli juures toimiv Fusion koor, kust kasvavad peale noored lauljad ja pillimängijad. Regiina visioon ülistuse osas on näha, kuidas iga ülistustiimi liige on aktiivses ja elavas suhtes Jumalaga ning jüngerdab endale järelkasvu – kitarrist kannab hoolt uue kitarrimängija vaimse ja muusikalise arengu eest, laulja panustab uude lauljasse jne.

Koos teenimine Kuna muusika on kummagi noore jaoks väga tähtis, siis asetub see olulisele kohale ka nende ühises elus. Koos kirjutatakse laule ning leitakse aega, et nn pulmakeikkasid teha, mis tähendab, et käiakse kahekesi musitseerimas nii kirikus laulatustel kui ka pulmapidudel. Tegus perekond osaleb ka koguduse noortetöös – Ardi tegeleb noorte poistega ja Regiina kannab hoolt, et kõik ennast teretulnuna tunneksid. Aktiivse abielupaarina ollakse osa veel koguduse produktsioonitiimist, mis annab nõu, millises suunas koguduse visiooni edasi arendada.

Lisaks käivad Ardi ja Regiina koguduse noorte paaride osaduses. Suhteliselt värske perekonnana jagavad nad nõuandeid neile, kes on kihlunud või plaanivad seda teha. Ja nagu eelnevast veel vähe oleks, on Viiresed leidnud oma koha ka eraldi ülistusteenistuste korraldamises. Püütakse külla kutsuda ülistusgruppe teistest kogudustest ning pühendada kogu teenistus Jumal kiitmisele ja ülistamisele. Regiina ja Ardi on paar nagu Hunt Kriimsilm, kel on üheksa ametit ja kümnes ka veel takkaotsa.

„Ülistusjuht peab olema nii Jumala kui ka muusikaga püsivas suhtes. Sa pead tunnetama, millal ja kuidas midagi teha. Tuleb lasta end Pühal Vaimul juhtida.“ 7

Pluss 3/2017 Pluss 3/2017

Gospel

Redel m a j r i M Löökpilliduo Redel Ruudus loodi aastal 2014, liikmeteks Aleksandra Kremenetski (34) ja Valeria Jagudina (30). 2015. aastal liitus vokaaliga Mirjam Kivisild (24).

Kolmekesi on esinetud mitmetes kirikutes: Tallinnas Olevistes, Allikal ja nelipühi vene koguduses, aga ka Reigi, Emmaste ja Jõelähtme Püha Maarja kirikus. Samuti on nad üles astunud džässiklubides Võrus, Viljandis, Narvas ja Radisson Blue džässi-lounge´is ning erinevates muuseumides, näiteks Adamson Ericu, Rannarahva ja Rootsi-Kallavere küla muuseumis. Kevadel sai gruppi kuulata Vene teatri peeglisaalis. Üks esinemistest toimus ka festivali Tallinn Music Week raames ning üles on astutud ETV stuudioski. Lisaks on muusikud tutvustanud oma loomingut nii Oleviste noortelaagris kui ka Iisraelis Jeruusalemma Christ Church`is.

8 Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee

briele Liimand ja Karl

Bachmann

& s u d Ruu d l i s i v i K tod Cäthy Grete Ca Tekst Karmel Uuselu, Fo

Ansambli tegemiste ja lähenevate kontsertidega saad kursis olla nende Facebooki lehel kaudu: Redel Ruudus

Oktoobris 2016 ilmunud album „Maa ja taevas“

9

Pluss 3/2017

Noorelt muusikuks Aleksandra Kremenetski sündis Moskvas vene rahvusest isa ja eestlannast ema tütrena.

Hetkel elab ta Tallinnas ja kuulub Oleviste kogudusse. Kui Aleksandra oli 9-aastane, hakkas tema ema käima kirikus ja võttis sinna ka lapsed kaasa. Muusikust ema pani kogu pere mitmehäälselt laulma. Sellest ajast alates on kristlik muusika osa Aleksandra elust. Juba 12-aastasena teadis tüdruk, et soovib saada löökpillide mängijaks ja trummariks.

Mirjam Kivisild elab samuti Tallinnas ning on Oleviste koguduse liige. Mirjam on pärit kristlikust perest ning seetõttu juba lapsest saadik kirikumuusikaga seotud.

Ka Valeria Jagudina elab Tallinnas. Juba 10-aastasena usklikuks saanud Valeria sattus kohe kohalikus koguduses ülistusbändi, kuna muusikutest oli parajasti puudus. Sellest ajast on ta mänginud ja laulnud kristlikku muusikat.

Otsus järgida Jumalat „Kui lapsepõlves võid kirikus käia sellepärast, et ema käib, siis edaspidi sellest ei piisa,“ ütleb Aleksandra. Tema elus on olnud otsinguid ja komistamisi, kuid Jumal ei ole teda jätnud, vaid ikka neiu südametunnistu-

10 Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee

sele koputanud, kuni ühel hetkel Aleksandra mõistis, et tahab käia koos Jumalaga. Ta sai aru, et terve elu peab kuuluma Jumalale. Muidugi tekkis tüdrukul ka küsimusi ja kahtlusi, aga õnneks ei viinud need teda kursilt kõrvale. „Tänu Jumalale, et Ta on minuga,“ tunnistab Aleksandra. Suureks abiks ja eeskujuks sel teel on olnud lähedased inimesed ja õed-vennad Kristuses.

Mirjam koges 13-aastasena, et tuleb langetada kindel otsus. „Maailm muutub nii kirjuks ja suureks, et peab otsustama, kuhu sa ise lähed,“ ütleb Mirjam. Tema valis astuda Jumalaga ühte rada ning sai 16-aastasena ka ristitud. „Vanemate usu peal ei ela ära,“ on ka Mirjam veendunud.

„Maailm muutub nii kirjuks ja suureks, et peab otsustama, kuhu sa ise lähed.“

REDEL RUUDUS ESINEMINE NOORTEFESTIVALIL JÄPE

Miks Redel Ruudus, mitte Redel Kuubis?

Koosseisu huvitava nime Redel Ruudus taga on kaks pilli, vibrafon ja marimba – mõlemad näevad pealtpoolt vaadates välja nagu redel.

Kuna ansamblis oli esialgu kaks liiget, siis astendati ka redel ruutu.

Esimene kontsert kolmekesi toimus neiudel Oleviste kiriku aastapäeval 2015. aastal.

Tüdrukud olid ennegi koos musitseerinud ja esinenud, nii et tundus kihvt kolmekesi ühe nime alla koonduda. „Vokaal ja sõnad annavad muusikale nii palju juurde,“ arvab Aleksandra vastukaaluks instrumentaalansamblile. Aleksandra teeb enamikule lauludele ka seaded. Vahel katsetakse ja proovitakse koos ning seaded avarduvad ja lähevad terviklikumaks proovi käigus.

Kuna trio esimene kontsert Olevistes oli edukas, otsustati välja anda ka plaat. 2016. aasta juulis salvestatud helikandja „Maa ja taevas“ ilmus sama aasta oktoobris ja seda esitleti Radissoni hotellis.

Motivatsioon musitseerimiseks Mirjamit motiveerib muusikaga tegelema teadmine, et Jumal saab teisi muusika kaudu puudutada, olgu siis mõnes džässklubis või kirikus. „Kui laulsime Radissoni hotellis Timo Lige laulu „Vähem mind ja rohkem Jeesust“, siis enamik publikust, kes polnud kristlased, jäid tähelepanelikult kuulama ning õhkkond muutus,“ meenutab Mirjam.

„Kindlasti jääb inimene mõtisklema sõnade ja kõikide laulude üle ka veel pärast kontserti.“

Aleksandra leiab, et muusika on väljendusvahend ning kui Jumal annab südamesse muusikat teha, siis ei pea me Tema lastena seda soovi maha suruma. Kui on inspiratsiooni, tuleb unistused täide viia! „Küll Jumal leiab tee, kuidas seda kasutada,“ usub Aleksandra. „Kindlasti jääb inimene mõtisklema sõnade ja kõikide laulude üle ka veel pärast kontserti.“ Ansambli suurimad toetajad on noorte muusikute pered ja abikaasad. Aleksandral ja Valerial on mõlemal kodus väike laps, kes jääb proovide ja esinemiste ajaks issi hoida.

Mirjami ja Valeria abikaasad on aidanud gruppi kontsertidel ja salvestustel helindusega.

11

Pluss 3/2017

ta h o k i st: i n o k o o i ats Facebo r e n Ge ot Uue veel inf tsioon leiad Genera Uus Misjon

Uus Generatsioon –

minu kool, minu vastutus Tekst Laura Jõgar, Pildid Uus Generatsioon

Uus Generatsioon on Rootsist alguse saanud rahvusvaheline noorteliikumine eesmärgiga luua koolidesse palvegruppe, mille kaudu jõuaks sõnum Jeesusest ka teiste õpilasteni. Eestis jaguneb Uue Generatsiooni tegevus kaheks: 1. koos palvetamine, mis tähendab, et kooli kristlased tulevad kokku ja palvetavad ühiselt; 2. evangeeliumi kuulutamine, mis hõlmab evangeelsete ja armastust väljendavate ürituste korraldamist koolis ning sõbramisjonit, mis julgustab noori oma sõpradele Jumalast rääkima, neid kogudusse kutsuma ja nende eest oma palvegruppides palvetama.

Kui viibime kuskil, kus niikuinii peame olema, siis saamegi teha misjonitööd just seal – koolis.

12 Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee

Kuidas Uus Generatsioon Eestis alguse sai?

Eestis on Uue Generatsiooniga alustatud mitmeid kordi, sest vahepeal on ettevõtmine soiku jäänud. Seekord sai asi alguse 2014. aasta lõpus, kui Jumal pani Arno Lehtsaarele südamesse alustada koolis palvegruppi. Noormees tuligi oma kooli kristlastega kokku, koos saadi õppeasutuse juhtkonnalt luba ja alustati palvegrupiga. Mõni aeg hiljem kuulis Arno oma sõbralt Uuest Generatsioonist, mis toetab kooli palvegruppide tegevust. Ta sai organisatsiooni kohta materjale, uuris asja lähemalt ning tundis südames, et koolis ühiselt palvetamine on hea võimalus oma usku välja elada – sealt Uus Generatsioon taas alguse saigi.

Hetkel on Eestis Uue Generatsiooni eestvedajad Arno ja Anneli Lehtsaar.

Miks on koolis palvetamine hea?

Esiteks on keset koolipäeva kokkutulemine, teistega oma käekäigu jagamine ning üksteise rõõmude-murede, koolikaaslaste, õpetajate ja juhtkonna eest palvetamine kristlasele endale hea kosutus. Teiseks on oma usu väljaelamine koolis suurepärane võimalus, sest kõik inimesed Eesti Vabariigis istuvad mingis eluetapis koolipingis ning kui me saame igale õpilasele evangeeliumi kuulutada ja teeme seda jätkusuutlikult, siis jõuame kõikide inimesteni sellel maal.

Lisaks on noortel lihtsam Jumala juurde tulla kui vanematel inimestel. Billy Graham on oma uurimuses tõestanud, et 95% inimestest saab usklikuks enne 20. eluaastat.

Kuna noored veedavad suure osa ajast koolis, ongi mõistlik just seal palvetada ja evangeeliumi kuulutada, sest „misjonärid“ on juba kohal. Me pole kristlased üksnes pühapäeva lõuna ajal, vaid kogu aeg – kristlus on eluviis.

Kui viibime kuskil, kus niikuinii peame olema, siis saamegi teha misjonitööd just seal – koolis.

Isegi kui tundub, et sõbrad ei võta meie juttu kuulda, võivad meie töö viljad tulla esile alles hiljem. Võib-olla meenub mõnele kümne aasta pärast, mida rääkisid tema kristlastest kaasõppurid põhikooli lõpus või gümnaasiumis.

Mida Uus Generatsioon on teinud?

Uus Generatsioon on jaganud koolides piiblisalmidega komme ja heade soovide märkmepabereid, millele õpilased said kirjutada midagi parimale õpetajale ja parimale klassikaaslasele ning kleepida need seejärel salaja mõnele selle inimese asjale, et neid rõõmustada. Samuti korraldati aastal 2016 koolide grupijuhtidele ning potentsiaalsetele juhtidele tore pidu, kus sai mõnusalt aega veeta ja oma kogemusi jagada.

Uus Generatsioon ei taha anda noortele mingit reeglistikku, mida järgida, vaid pigem julgustada, jagada ideid ning olla toetav organisatsioon. „Kui teed oma koolis palvegruppi, siis oleks meil väga hea meel Sinust kuulda, et saaksime Sinu loo abil ka teisi julgustada,“ kutsub Arno Lehtsaar üles endast märku andma.

Plaanid uueks õppeaastaks?

Arno Lehtsaare sõnul tahab Uus Generatsioon eeloleval õppeaastal kooligruppidega rohkem suhelda ja neile toeks olla. Sügise alguses korraldatakse Tartus ja Tallinnas ühisnoortekas, kuhu kõik huvilised saavad kokku tulla. Tartus toimub see 22. ja Tallinnas 29. septembril.

Samasugune üritus leidis aset ka 2015. aastal, mil kokku tuli 125 noort. Kõik on ka seekord väga oodatud!

13

Pluss 3/2017 Pluss 3/2017

Persoon Tekst Elisabeth Kirme Foto Jake Farra

Carlos Roos –

kitarriga koguduses ja bändis Carlos Roos (22) on elukutseline kitarrist Elina Borni ning PõhjaTallinna bändis. Lisaks sellele teenib ta vabal ajal kitarriga 3D koguduse ülistusbändis. Muusiku teekonda alustas Carlos 5. klassist, teekond Jumalaga algas aga 15-aastaselt.

Kuidas Sa maailma keskel töötades oma usku hoiad?

Võtan tööd keset ilmalikku maailma õnnistusena. Tänu oma kutsele on mul võimalus veeta aega nii koguduse keskel kui ka kogudusest väljaspool olevate inimestega. Oluline on selle kõige juures säilitada tasakaal ning mitte kaotada lähedust oma koguduse rahvaga. Maailm ei tohi saada olulisemaks suhtest Jumala ja kogukonnaga liikmetega. Tunnen, et kõik asjad, mida olen hästi teinud, näiteks ka mu muusiku teekond, on õnnestunud tänu Jumalale.

Millal võtad aega Jumala jaoks?

Kiire elutempo juures on oluline leida iga päev aega Jumala sõna lugemiseks. Hommikul ärgates vaatan esimese asjana telefoni erinevatest Piibli-äppidest päeva kirjakohti.

Nutiseadmes loen Piiblit üldjuhul inglise keeles, raamatu kujul aga eesti keeles. Piiblit lugedes püüan endale ka väljakutseid esitada – näiteks lugeda enam-vähem võrdselt nii Vana kui ka Uut Testamenti. Tunnen, et kõik asjad, mida olen hästi teinud, on õnnestunud tänu Jumalale.

Milline on Sinu suurim eesmärk Jumala teenijana?

Minu suurim eesmärk on iga päevaga kasvada rohkem Jeesuse sarnaseks. See on käsk, mis meile Piiblis on antud. Koos 3D kogudusega on meie siht jõuda inimesteni, kes on Jeesusest kaugel. Igapäevaelu praktilistes asjades püüan armastada üleloomulikult oma bändikaaslasi, kasutada viisakat kõnekeelt ja bändiproovidesse mitte hiljaks jääda.

14 Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee Pluss 3/2017 2/2017 | www.plussmeedia.ee

Toimetajalt Tekst Kristi Tüvi Foto Hans-Kristen Sapas

Usalda Jumalat ja lase Temal endast välja särada!

M

inu hüüdnimi on olnud väikesest peale Päikseke, ehkki ma isegi ei tea miks. Päike on see, kes äratab igal hommikul kas siis säraga või pilve tagant piiludes. Päike soojendab, annab lootust, toob naeratuse näole. Kuidas saab minu hüüdnimi olla midagi nii ilusat? Sellele leidsin vastuse möödunud suvel. Ühel kevadhommikul, kui ma kodus ärkasin, tundsin endas energiat, rõõmu, sära ja veel midagi vaimset, mida ma ei oska kirjeldada. Ka sõbrad hakkasid tegema ilusaid märkusi selle kohta, kuidas ma lausa säran. Mida rohkem õppisin positiivsust endas märkama, seda rohkem hakkasin seda jagama ka ümbritsevatele inimestele. Kõige tähtsamad olid pisikesed asjad: naeratus, hea sõna teenindajale poes, „Jõudu tööle ja ilusat päeva!“ ühiselamu koristajale ... Neil hetkedel panin tähele, et inimesed mu ümber hakkasid mulle vastu naeratama. Tundsin, et olen kellegi teise päeva toonud midagi head ja jaganud sära, mida Jumal on minu sisse pannud.

Meie eludes ei ole alati kõik nii, nagu välja näitame. Mina kui väga emotsionaalne inime-

ne varjan oma tundeid üsna harva ja teistel on lihtne aru saada, kas mu südames on mure või rõõm. Kuid kõik ei ole samasugused. Seega võib iga meie väike tegu, naeratus või hea sõna muuta kellegi teise päeva ja mõnikord ka elu. Minu suvi oli täis erinevaid inimesi, üritusi ja kogemusi. Mõistsin suvel, et kui Jumal suleb elus mingi ukse, tuleb siiski positiivselt edasi minna ja uskuda, et ühel hetkel avaneb uus uks, mis võib osutuda väärtuslikumaks, kui oskasime arvata. Viimased kuud on pakkunud mulle väga palju võimalusi jagada headust, rõõmu, armastust ja naeru – kõike, mida Jumal on meile kinkinud, et saaksime seda edasi anda teistele meie kõrval. Ükskõik, mis mu elus toimub, olgu südames kurbus või rõõm, ma lähen alati edasi positiivse meelega, teades, et Jumal hoiab ja juhib mind täpselt sinna, kuhu pean minema, ning toob mu ellu inimesed, kes peavad seal olema. Tähtis ei ole see, mis meie eludes juhtub, vaid see, mida sellest õpime ja kuidas edasi läheme. Julgustan kõiki jagama rõõmu, usku ja headust – see tuleb Jumala õnnistusena meile tagasi!

15

Pluss 3/2017 Pluss 3/2017

Film

HACKSAW RIDGE`i LAHING

Tekst Kristo Toots Fotod Movie Picture DB

„Hacksaw Ridge“ (2016) on tõestisündinud lugu ainsast USA sõjaväelasest, kes keeldus II maailmasõja rindejoonel võideldes relva kandmast. Teiste põlgusele vaatamata jäi ta oma usule ja veendumustele kindlaks ning päästis seeläbi 75 mehe elu.

Näiliselt argpüks, tegelikult kangelane Jaapanlased ründavad Pearl Harborit ja nii nagu paljud, otsustab ka Desmond T. Doss (Andrew Garfield) ühineda USA sõjaväega. Pealtnäha on noormees nagu iga teine sõdur, kui välja arvata fakt, et ta keeldub relva kandmast ja tapmast.

Desmond usub, et tapmine on alati vale, ka siis, kui sõda on õigustatud. Oma seisukoha tõttu tembeldatakse ta teiste poolt kehkenpüksiks.

Kuid samal ajal, kui kõik ta kaasvõitlejad pärast ohvriterohket kaotust põgenevad, otsustab tema meedikuna jääda vaenlase territooriumilt evakueerima vigastatud sõdureid, keda muidu ootaks kindel ja piinarikas surm. Niiviisi päästab Desmond suurtüki- ja püssitule alt 75 mehe elu ja temast saab esimene inimene Ameerika ajaloos, keda ilma ühegi püssipauguta on autasustatud USA Kongressi aumedaliga. Erakordse julguse ja vägivallatuse kõrval tõuseb esile ka tema erakordne halastus: 75 päästetud sõduri seas on kaks vigastatud jaapanlast. Ka siin juhindus Desmond Jumala Poja sõnadest: „Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad!“ (Lk 6:27)

Üheskoos Kuigi Desmondil on õnnestunud päästa 75 mehe elu, ei ole lahing veel võidetud. Rinne seisab ja sajad jaapanlased on ootamas järgmisi vastaseid, keda surmata. Mitmed lahingud kohutavate kaotustega seljataga, pole Ameerika sõdurid nõus uude võitlusse minema muidu, kui ainult ühel tingimusel: meedik Desmond Doss peab nendega kaasa tulema. Nad on õppinud Desmondit hindama ja väärtustama. Doss lähebki ja nad alistavad ülekaalukad vaenuväed. Desmondi usk ja julgus innustavad kaasvõitlejaid kaotused seljataha jätma ning lahingut võiduka lõpuni viima.

16 Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee

innustavad s u lg ju ja sk u i d n o sm De taha jätma a lj se d se tu o a k id ja le kaasvõit lõpuni viima. a k u id õ v t u g in h la g nin

17

Pluss 3/2017 Pluss 3/2017

Meie kutsumus kristlastena on samuti olla üksteisele toeks ning kinnituseks: „Ja kui ka üksikust jagu saadakse, siis kaks panevad ometi vastu; ja kolmekordset lõnga ei kista katki nii kergesti!“ (Kg 4:12) Meie tugevus seisneb selles, et me pole kunagi üksi, vaid moodustame ühe ihu Kristuses Jeesuses. Siit tuleb esile koguduse olulisus. Ei saa maha jätta koguduse kooskäimisi, sest zorrokristlust pole olemas ja karjast eraldunud üksiklambad on kiskjatele kõige kergem saak. Koguduse keskel ja ususõpradest ümbritsetuna saame üksteist palves toetada ning Piibli kirjakohtadega julgustada. Piibel on alati Desmondi sõjavarustuses. Kui ta viimaks raskelt vigastatuna lahinguväljalt ära toimetatakse, on abikaasa kingitud Piibel see kõige tähtsam, mis talle kiiresti järele tuuakse.

Jumala sõna oli kõige võimsam relv Desmondi relvastuses ning ka meie jaoks, kui me seda igapäevaselt loeme ja ellu rakendame.

Vankumatu „Ma ei tea, kuidas ma suudan elada, kui ei jää kindlaks sellele, mida usun.“ Need on mulle ühed meeldejäävamad sõnad, mida Desmond lausus.

Selline eluhoiak sündis keset teiste hukkamõistu ja tagakiusu. Kaaslased peksid ta läbi, enne sõtta minekut anti ta kohtu alla ning pandi trellide taha oma „kummaliste“ veendumuste pärast, aga Desmond ei lasknud rasketel olukordadel end murda. Kõigele vaatamata lõppes kohtuistung tänu isa sekkumisele Desmondi võiduga.

Siit annab tõmmata elulise paralleeli. Ka meie peame julgema inimestest erineda ning jääma teiste arvamustest hoolimata kindlaks Jumala sõnale ja Piibli põhiväärtustele. Meie ülesanne on tutvustada oma igapäevaelus teistele Jeesuse päästetööd ja jumalikku armastust. „Ükski ei süüta küünalt ega pane seda varjule ega vaka alla, vaid küünlajalale, et sissetulijad valgust näeksid.“ (Lk 11:33) Ma näen Piibli põhjal, et igal kristlasel on tegelikult kaks ühist kutsumust: olla ustav eestpalvetaja ning rõõmusõnumi jagaja. Enne taevasse minekut olid Jeesuse viimased sõnad oma jüngritele (k.a minule ja Sinule): „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!“ (Mk 16:15) Ning sellele järgneb tõotus: „Ja vaata, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani.“ (Mt 28: 20) Selle tõotuse täitumist koges Desmond Doss.

18 Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee

Jumala sõna oli kõige võimsam relv Desmondi relvastuses ning ka meie jaoks, kui me seda igapäevaselt loeme ja ellu rakendame.

Raadio

PlussPunkt Plus sPu nkt i raad iosa ade alus tab sept emb rist uue hoo ajaga, kõla des Per eraa dio eetr is iga kuu esim esel ja kolm and al esm aspä eval kell 22:0 0.

"Ma ei tea, kuidas ma suudan elada, kui ei jää kindlaks sellele, mida usun."

PlussPunkt on saade, mida teevad noored noortele ja mis julgustab noori kristlasi nende usuteel. Saates arutletakse huvitavatel teemadel, usutletakse põnevaid stuudiokülalisi ning muidugi ei puudu ka noortepärane kristlik muusika.

Sügisest jätkab PlussPunktis eelmisest hooajast juba tuttav Iiris Turuneni ja Madis Ehanurme tandem. Esmakordselt võtavad raadiomikrite taga koha sisse ka kaks uut saatejuhti: Maarja-Liis Mölder ja Kristo Toots, kes on mõlemad mitu aastat tegutsenud Plussmeedia vabatahtlike tiimis.

Maarja-Liis õpib Tallinna Ülikoolis ajakirjandust, korraldab suviti kristlikke noortelaagreid ning kirjutab luuletusi.

Miks raadio? Raadio on paelunud Maarja-Liisi juba pikka aega. Keskkooli ajal käis ta töövarjuks R2-s, suvel oli ta praktikal hommikutoimetajana ning raadiot ennast kuulab ta ka väljaspool autot. Raadio tegemine on Maarja-Liisi jaoks kunst, millega saab panna inimesi kuulama ja neid päriselt kõnetada.

Kristo astub sügisel keskkooli viimasesse klassi. Ta on EEVL Tallinna Uue Elu koguduse noortejuht ja bassist, ajakirja Pluss kaastoimetaja ning tegeleb kõigele lisaks ka kergejõustikuga. Miks raadio? Paljudel mängib raadio tavaelu taustaks ja seda kuulatakse. Seetõttu on raadio Kristo arvates efektiivne viis edastada maailma parimat sõnumit.

Kõik PlussPunkti saadete teemad on noorte endi valitud ja loodetavasti puudutab nende sõnum eakaaslasi. Paast ja palve, vabadus, kristlik sõprus, üksi, viimane minut, stress, huumorimeelega Jumal, usuvabadus, vaimulik kõne, usk loomingus, alandlikkus, puhkus ja hingamispäev – neid teemasid käsitlevaid saateid saad järelkuulata Pereraadio kodulehelt www.pereraadio.ee.

Kuulmiseni!

Tekst Hanna Maria Salong Fotod Madis Ehanurm ja Madis Kask

19

Pluss 3/2017

Noortekas

Onoored ootavad Sind noorteõhtule Oleviste kiriku Maarja kabelisse igal reedel algusega kell 19.00!

Noorte tegemisi saad jälgida Facebooki lehel Onoored või veebilehel onoored.ee

Oleviste noorte suvelaager

OLEVISTE NOORTEÕHTUD – JUMALA TEENISTUSSE KUTSUTAKSE KÕIKI Tekst Vivian Tamm Fotod Elis Käär ja Vivian Tamm

Tallinna vanalinnas, Oleviste kirikus toimub suure koguduse keskel elav noortetöö, mille eestvedajad on noortepastor Veljo Kaptein ja noortejuht Madis Kivisild. Aastaringselt kohtuvad igal reedel mitukümmend noort inimest ehk Onoort, et koos kuulata Jumala sõna, arutada kuuldu üle, ülistada ning otsida sügavamat osadust üksteise ja Jumalaga.

20 Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee

Visiooniga noortetöö Oleviste kirikus on noorteõhtud toimunud juba väga pikka aega, mille jooksul on vahetunud noortejuhid ning peale kasvanud üha uued Onoored. Igal aastal pannakse noorteõhtute meeskonnaga paika uue hooaja visioon. Eelnevate aastate teemad on olnud näiteks „Piibel sajaga läbi“, mille raames luges mitmekümned noort Piibli kaanest kaaneni läbi, ning „Jumala 100 väljakutset“, mis pani eelnevalt õpitud teooria praktikasse ja esitas usurahvale väljakutseid. Sel aastal on Oleviste noored oma kokkusaamisi korraldanud Derek Prince'i Jüngritekooli kogumiku järgi ning igal noorteõhtul on olnud oma kindel teema. Kord kuus toimub tavalisest pisut erinev evangeelne noorteõhtu, kus jutlusele järgneb grupiaeg, mil arutatakse etteantud küsimuste üle ning palvetatakse. Uuel hooajal on plaanis teha midagi jällegi täiesti teistmoodi. Noorteõhtute meeskond kasvab pidevalt ning koosneb omaette väikestest tiimidest, nagu näiteks heli, valgustus, catering, õhtu juhtimine. Uusim nende seast on mevotiim, kelle ülesanne on edastada noorteõhtut Facebooki Onoorte lehel live´is, et sellest saaksid osa ka need, kel reede õhtuks päriselt kohale tulla ei ole võimalik.

Noored, kes igatsevad

„Iga kord on Jumal mind noortekal väga kõnetanud ja Olevistest lahkudes ei suuda ma järgmist reedet ära oodata!“

Kooli alguse ja lõpu

redad piknikud.

puhul toimuvad to

Oleviste noortekatel on välja kujunenud teatud seltskond, kes käib nädalast nädalasse osavõtlikult kohal. Igal reedel koguneb Oleviste kiriku Maarja kabelisse erinevas vanuses noori ligi 30– 40. Kohale tullakse nii mitmetest Tallinna piirkondadest kui ka kaugemalt. Tapalt pärit Lisbel räägib: „Oleviste noortekad on ülilahedad! Kui esimest korda kohale läksin, oli võrratu näha, kuidas vahvad ja väga sõbralikud noored minuga tutvuma tulid. Arvan, et mind köitsidki esmalt just inimesed – nende mõõtmatu armastus üksteise ja Jumala vastu. Iga kord on Jumal mind noortekal väga kõnetanud ja Olevistest lahkudes ei suuda ma järgmist reedet ära oodata!“ Onoored igatsevad, et noortekale tulijad tunneksid end 700-aastase kiriku müüride vahel vabalt ning ammutaksid inspiratsiooni otsimaks rohkem Jumalat.

Aasta oodatuimad päevad Oleviste noorte jaoks on suvelaager ja talvelaager kahtlemata aasta tippsündmused, mida hakatakse planeerima varakult ja oodatakse alati pikisilmi. Nelja päeva jooksul saavad kohaletulijad võtta osa erinevatest seminaridest, töötubadest, sportmängudest ja võistlustest. Iga päeva ametlik osa lõpeb noorteõhtu programmiga, kus kuulatakse jutlust ja ülistatakse Jumalat. Õhtu jätkub mõnusa osadusega, mil saab kohvikust osta sööki-jooki ja kuulata kellegi muusikalisi etteasteid või suvel hoopis käia saunas ning ujuda järvevees. Sel aastal toimus Oleviste noorte suvelaager „Puutetundlik“ Valgamaal, Marja talus 17.–20. augustil. Tere tulemast noortelaagrisse talvel ja järgmisel suvel!

21

Pluss 3/2017 Pluss 3/2017

Noortejuht

JULGE JUMALA SULANE VISIOONIGA –

MADIS KIVISILD

Tallinnas suures kristlikus ud in nd sü on ) (33 ild vis Ki is Mad uskunud. Tänaseks on Madis e ss ala m Ju ti ala ng ni as nn ko pere s umees ning hetkel on tal lisak iel ab lik ne õn t sta aa at nd lja ne juba ka muusika- ja meediaõpetaja ta täi le eti am i uh tej or no e ist Olev Tekst Vivian Tamm roll Tapa gümnaasiumis.

Foto Elis Käär Kuidas leidsid tee Jumalani?

Olen pärit suurest kristlikust perest – mul on neli venda ja viis õde. Kasvades üles kodus, kus isa oli Tapa baptistikoguduse pastor ja ema pühapäevakooli õpetaja, ei kahelnud ma Jumala olemasolus. Kui mu perekond aga mingil hetkel küsis, kas tahan oma elu Jumalale anda, tekitas see minus trotsi. Ma ei tundunud endale halb inimene, aga põrgusse ka minna ei tahtnud.

Aitasin kirikus usinasti kaasa ja palvetasin õhtuti.

Teismeeas hakkasin märkama, et mul polegi Jumalaga muud suhet kui kohustused ja arvete klaarimine. Vahel ei saanud ma õhtuti rahu ja tundsin, et olen Jumalast eemal. Ühel õhtul palvetasin koos isaga, et tahan elada ainult Jumalale. See otsus pandi muidugi proovile, aga tol ajal otsisin pidevalt võimalusi viibida koos teiste kristlastega ja see aitas mind vaimulikul teel palju. Tegin sõpradega bändi ja selle kaudu ülistasin Jumalat muusikaga. Ülistus on kirjeldamatult palju aidanud mul otsida ja leida Jumala lähedust.

Milline on olnud Sinu tee noortejuhi kutsumuseni? Ülikooli ajaks olin juba aastaid koguduse

22 Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee

noortetöös kaasa aidanud ja käisin isegi Tartust Tapal noorteõhtuid tegemas. Tagasi Tallinna tulles jõudsin Olevistesse, kus võeti mind kohe omaks. See kogudus tundus kodune ja südamlik ning minust sai selle liige. Mingil hetkel kasvasid noorteõhtud suuremaks ning ma hakkasin Onoorte meeskonnas kaasa tegema helitehnikuna, kuni lõpuks üritasin ka teisi välja koolitada. Ühel päeval tegi noortepastor mulle ettepaneku saada uueks noortejuhiks. Kuigi kaalusin seda otsust mitu kuud, teadsin, et noortetöö on mul alati südamel olnud. Inspireerituna paljudest asjadest, mida olin võinud varem noorteööd tehes kogeda, sai minust noortejuht.

Mida soovid Eestimaa noortele kristlastele?

Soovin, et kõik noored järgiksid kogu südamega Jumalat ja julgeksid alati olla Tema pojad ja tütred. Soovin, et noored ei kardaks järgneda Jumala kutsele oma elus. Oleviste noortele soovin sama ja tahan neid selleks igati innustada. Mul on südames otsida lähiajal üles mitmed kogudusega mingil viisil seotud noored, näiteks kristlastest vanemate lapsed, ja üllatada neid Jumala armastusega.

+3 lood Koostanud Kaaleb Humal Fotod Kaaleb Humal ja Pixabay

Tõde või müüt?

Selles veerus käsitletakse erinevaid kristlust puudutavaid väiteid.

„Selleks, et teistele valguseks olla, pean ise olema parimas vormis.”

M

üüt. Sa saad alati olla valguseks ja eeskujuks, isegi siis, kui Sul on raske ja elus ei ole n-ö parimad päevad. Sageli arvatakse, et enne peab ise kõike õigesti tegema, ja alles siis on võimalik teisi aidata ning Jumala poole juhtida. See on aga täiesti vale, sest me ei saa kunagi täiuslikuks ja nii võime seda aega elu lõpuni ootama jäädagi. Sul on alati võimalus osavõtlikult kuulata teiste muresid ja neile abiks olla. Samal ajal suunab Jumal Sinu elu õigele teele. Valgus tuleb Jumalast, mitte Sinust endast, seetõttu Sa saadki olla valguse kandja ja edastaja.

Piibli ABC irjakoht.

k Lemmik-

ont, 21 Margit K se rtu Paulu EELK Ta kogudus

as, a venna silm m o u d in p näed (Mt 7:3) Aga miks sa a ei märka? g a s a m il s se palki iseene iste n kartnud te le o t s lu e a lrema os tuletab mu lm a s li b M I K S : Suu ii p e e kohut kke pilke. S ust teise üle ig silmakirjali õ le o p i e kuulub et kellelg le meelde, ske ülesann ra e is tm is htmõ mõista. Ko le! õigeväelise K – le e h ü vaid

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

H Hiskija

Hiskija oli Aahase poeg ja elas aastatel 752-697 eKr. Ta oli Juuda rahva õigemeelne kuningas aastatel 725-698 eKr. Hiskija valitses 29 aastat ajal, mil Juudamaal tegutses prohvet Jesaja. Jesaja aitas kuningat nii templiteenistuse taastamisel kui ka riigi ümberkujundamisel. Hiskija surus maha ebajumalakummardamise ja panustas elava Jumala teenimisse.

Seepärast pikendas Jumal tema eluiga 15 aasta võrra.

23

Pluss 3/2017

Piiblitegelane

PAULUS –

mees, kelle kirjad inspireerivad meid tänaseni Saulus kiusab kristlasi Pärast nelipüha umbes aastal 33 pKr levis algkristlik õpetus vaikselt, kuid järjekindlalt, seda üritati lämmatada, aga mitte kuigi edukalt. Suurem kristlaste tagakiusamine algas alles pärast Stefanose kõnet suurkohtu ees, mis viis tema hukkamiseni. Ka Saulus oli seal ja valvas hukkajate mantleid, kui Stefanost kividega surnuks loobiti. Saulus tundis oma päritolu üle suurt uhkust ning ta oli juutide Seadusele väga kuulekas. “Olen Iisraeli soost, Benjamini suguharust, heebrea rahvast sündinud heebrea mees, Seaduse järgi variser.” (Fl 3:5) Saulus sündis Jeesusega umbes samal ajal Tarsose linnas ja oli Rooma kodanik. Ametilt oli ta telgitegija ning teoloogi haridusega (teoloogia – theos ‘Jumal’ ja logos ‘õpetus, sõna’ on kreeka keeles sõna-sõnalt ‘õpetus Jumalast’). Variserina pidas ta tähtsaks puhtuse- ja pühadusereeglid.

Variserid uskusid sügavalt elusse pärast surma ja see oli ka Sauluse üks suuremaid veendumusi.

Saulus oli kindel, et kõik juudid peavad järgima Seadust. Talle ei meeldinud, et kristlased ei pea kinni juudi traditsioonidest, ja ta ei suutnud uskuda, et mees, kes mõisteti surma kui kurjategija, võiks olla Messias. Seetõttu kiusas ta kristlasi üliväga.

Saulusest saab kristlane Kui Saulus kuulis, et osa kristlasi varjab end Damaskuse linnas, palus ta ülempreestrilt kirja, mida ta saaks näidata sealsetele sünagoogidele.

Kirjas seisis, et kui Saulus peaks leidma mõne kristlase, siis ta võib tolle kinni võtta ja aheldatuna Jeruusalemma viia. Jõudes Damaskuse linna lähedusse, sai Saulus elumuutva kogemuse osaliseks. Taevast sähvatas ta ees silmipimestav valgus ja Jeesus kõneles temaga (Ap 9: 3-6). Saulus jäi pimedaks ja kolm päeva ta ei söönud ega joonud,

24 Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee

Tekst Kristina Lillemets, Foto Wikipedia

Jõudes Damaskuse linna lähedusse, sai Saulus elumuutva kogemuse osaliseks.

Jumal andis Paulusele väga suure koorma (2Kr 1:8-11). Paulus rääkis, kuidas teda ja ta kaaslasi Aasias ahistati ja piinati, nii et ta oli kindel, et nad surevad. Nende lootus oli kadunud ja alles oli ainult usk Jumalasse. Paulus kutsus siis kogudusi palvetama tema eest. Ilma Jumala abita oleksidki mehed ilmselt surnud, aga Jumal päästis nad.

kuni jõudis Damaskusesse, kus üks Hananiase-nimeline jünger palvetas tema eest. Saulus sai taas nägijaks, ta ristiti ning mõne päeva pärast hakkas ta kuulutama, et Jeesus on tõesti Jumala poeg.

Paljud inimesed olid jahmunud Sauluse muutumisest. Enamik jüngreid ei suutnud uskuda, et ta on tõepoolest pöördunud, ning kartsid teda.

Saulus otsustas minna Araabiasse, kuhu ta jäi kolmeks aastaks. Ei ole teada, mida ta seal tegi, aga arvatavasti mõtles ta kogetu üle, sest kui ta sealt Damaskusesse naasis, hakkas ta täie hooga evangeeliumi kuulutama. Kuna Saulus oli sünnilt Rooma kodanik, oli tal kolm nime, millest viimane oli tema ladina nimi Paullus. Roomas ringi liikudes ja evangeeliumi kuulutades oli parem kasutada just seda nime. Nii saigi Saulusest Paulus.

Üks põhilisi asju, mida Paulus õpetas, on see, et päästetud saab armu läbi.

Pauluse õpetused 13 kirja Uuest Testamendist on pärit Pauluse sulest. Ta jagas kogudustele julgustusi ja häid õpetusi ning vajadusel ka noomis neid. Üks põhilisi asju, mida Paulus õpetas, on see, et päästetud saab armu läbi. Jeesus suri meie pattude eest ja seega on Ta sild meie ja Jumala vahel. Selleks, et pääseda, ei ole vaja midagi muud, kui uskuda Jeesusesse. Sõna “usk” on Paulus oma kirjades kasutanud 169 korda. Kirjas roomlastele 1:17 esineb see sõna lausa kolmel korral: “Sest Jumala õigus on ilmunud evangeeliumis usust usku, nii nagu on kirjutatud: “Aga õige jääb usust elama.””

Paulus uskus, et Kristus päästis meid kõiki ja seega ei ole tähtis tuim Vana Testamendi õpetuste järgimine (Gl 2:16), vaid elav usk Jeesusesse.

“Sest kui õigus tuleks Seaduse läbi, siis tähendaks see, et Kristus on asjatult surnud.” (Gl 2:21) Tol ajal tuli niisugusest õpetusest suur draama, sest juutide jaoks oli see ennekuulmatu. Nad olid ju Jumala valitud rahvas, aga nüüd on Kristuse läbi kõigil võimalik armu saada, ja seda lausa aegadepikkustest traditsioonidest kinni pidamata.

Tegelikkuses ei tulnud Kristus Vana Testamendi õpetust tühjaks tegema, vaid seda täitma. Ta andis uue ja parema õpetuse, mis võttis Vana Testamendi oma kokku.

Oma elu jooksul tegi Paulus kolm suuremat misjonireisi, jagades sõnumit Kristusest ja rajades kogudusi. Tal endal oli plaanis veel misjonireise teha, aga Jumalal olid teised plaanid. Usu pärast kiusati Paulust üsna palju taga ja ta sattus ka vangi. Kahjuks pole täpselt teada, kuidas Paulus suri, kuid kõik teated temast lõppevad Roomas ja arvatavasti märtrisurmaga.

25

Pluss 3/2017

Seitse

7

Tekst Laura Jõgar, Foto Pixabay

viisi, kuidas peegeldada

JUMALA VALGUST

maailma

Armasta kõik

1

i

üle astada Jumalat Ülim käsk on arm da ta as m ar käsk on kõige ning teine s pole ke l, lle ennast. Se ligimest nagu ise mastada, aga ar e sk genud, on ra ko st tu as m ar ise lastena osa millest me Tema s, tu as m ar a al a on, mida Jum et meil kristlasten , as im võ i ni on s on pigem saame, idata, et armastu nä e am Sa . da gimusi. edasi an ning sellel pole tin e nn tu t al ts lih i otsus ku ik, et te olete lest tunnevad kõ 5) Jeesus ütles: „Sel astate.” (Jh 13:3 i te üksteist arm minu jüngrid, ku

3

Ole oma põhimõtet

J

eesus on maailma valgus. Ta andis ka meile ülesande olla maailmas valguseks. Usu jagamisel võime kasutada sõnu, aga tihti on tegudel suurem mõju. Siin on mõned võimalused, kuidas maailmas Jumala valgust peegeldada.

Tee h e

ad

põhju Jeesus seta on öeln ud: „Ja head n kui te eile, ke teete s teile tänu t h ead te e selle e e vad, m e st oota teevad is te? Ise sedasa g i patus ma.” ( omane L e d k 6:33) I teha h nimloo ead ne hästi. musele ile, kes Lähed suhtuv on aste va Jeesus a s d t u meisse tulebk õpetas i kena meid a ja tege olla, k rmast ma he uid a m a a ka om d, loot Kui nä mata m a vaen ed, et idagi v võid k lasi veidig uskil k astu sa i aidat asulik a d a a , . s olla ja iis ära Tee ro kasvõi jäta võ hkem, im kui Sin alust k imesta ult nõu asutam vad, e takse t leidu ata.

– las te b ka se ised lliseid inimes i.

es kindel

stlased ei pruugi himõtted, mida mittekri põ tud tea il me on a en Kristlast ametunnistuse hääl. bli käsud-keelud ning süd järgida, nagu näiteks Pii matud põhimõtted vaadates näha, et vanku elu ie me d iva võ d ase ole üksnes Mittekristl idugi selgitada, et usk ei mu eb tul t jal g-a Ae a. sid aitavad meil õigel teel pü käsumeelsuses. Tee iga me Jumala armus, mitte ela me g nin m gu ko e ita, kui hea käskude ja keeldud teised Sinust arvavad. Nä da mi , ata sem ret mu , pead päev seda, mida õigeks jub palju paremini. „Ja l noorteõhtule minek mõ me ase bi klu g nin eta et te katsuksite on elada sõltuvust meele uuendamise teel, ge utu mu d vai , ga aja use ärge muganduge praeg ik.“ (Rm 12:2) a ja meelepärane ja täiusl he on s mi , ine tm tah läbi, mis on Jumala

26 Pluss Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee 3/2017 | www.plussmeedia.ee

2

Ole aus ja a

ndestav

4

Kui meil on is iklik suhe Jumalaga, siis oleme Temag a täiesti siirad, sest Jumala ee st ei ole miski varjatud . Samamood i tu leb olla aus ka inimes te vastu. Aus us hoiab ära palju valestim õistmisi ja pro b le eme, sest ühele va lele järgneb ta valiselt teine ning lõpuks o n pettusepun tr ast väga keeruline välja tulla. Julge tu nnistada ka oma halbu te gusid, sest ül es tu nnistus asja enam hul lemaks ei muu da. Palu andeks, kui o led eksinud, n in g anna ka teistele andek s. „Andke and eks, ja teile antakse andek s!” (Lk 6:37b)

Ole rõõmu

s

Kui maailm n äib tume ning inimesed on eluraskust es tõsised ja m urelikud, siis kristlaste l on teistest en am põhjust olla rõõmus. Meil on ju alati loo tu s Is sandas ja koos Temaga saame koged a sellist rõõmu rahu, mida m ja aailm ei tunn e.

E la rõõmu välja see annab ka , teistele lootu st. Kui keegi tu küsima, miks le b Sa kogu aeg rõ õmus oled, sa jagada, et Sin ad u rõõm tuleb Ju malalt ja alat on põhjust m i illegi üle rõõm ustamiseks. „O ikka rõõmsad lge Issandas! Taas ma ütlen: Olg rõõmsad!” (F e l 4:4)

Jaga u

6

su

usi kogem

5

male ele lähe d a r p õ s usku usi Üks viis a kogem m o a d a g s usk on viia on ja d, kuida a it ä n ii osa ning a. N omulik lo Jumalag lu e a v sõbraga igapäe i räägite u K kristlase l. a m käisid as on Ju eda, kui kui võim s a k i in Kui el, ma teõhtul. r o o omavah n i õ v ee on s laagris ära, et s i g r ä kristliku m ud, emad ästi läin l on rask u S Sul on h i u k malat alale, ja d ikka Ju a ld a s tänu Jum u , et änage id öelda edasi. „T ajad, võ a g a m hke koos Te nime, te a m e ja lähed t e tag eod, t, kuulu s tema t a e Issanda s e t s e!” (Js ks rahva i on kõrg im teatava n a m ge, et te tunnista 12:4)

Ära põlga

kedagi

7

es koos istati söömis Jeesust süüd ei põlanud atustega. Ta p ja le te ri e ln tö slased eema a rahvuskaa m e T st lle d ke a neid, utusid, kui n este elud mu hoidsid. Inim rmu. Meiegi headust ja a se su sti e Je d si koge suhtume hä lguseks, kui va s a ilm e a i a ksk i oleme m da mitte kelle ke i võ si k ü n as mõnda neisse, kes o näinud, kuid d le o lla -o ib a peeta. Võ uid oled sed iusatakse, k k st a sl a a in lik koo an S d anud. Julgust d a va lt a e p hemalt vaikides astuma või vä lja vä s k se it a k lema. See nõrgemate neile toeks o ja a im k ä rä a ber ei nendeg aga meie üm lv a h t e , le te is ki näitab ka te te ühtainust ake ette, et d a a „V . ile, a te id p n ütle tohi lep aks, sest ma lg õ p i e st e neist pisikest lati minu Isa vas näevad a e ta lid g in e et nend 18:10) taevas!” (Mt n o s ke t, le pa

27

Pluss 3/2017 Pluss 3/2017

Piibliõpetus

MAAILMA VALGUS JA MEIE ELU j

Tekst Randar Tasmuth, Autor on pastor ning EELK Ususteaduse Instituudi Uue Testamendi ja kreeka keele õppetooli professor ning dekaan.

Fotod Pixabay ja Madis Kask

H

ea lugeja, me peame valgust nii loomulikuks, et ei oska seda hinnata. Siiski puudutab küsimus valgusest, mille tõstatab Johannese evangeeliumi 8. peatüki lugemine, meid kõiki. Esmalt aga loost peatüki alguses Jh 8:2–11 (palun loe oma Piiblist!), mille puhul äratavad huvi Jeesuse ütlused ning küsimus Seaduse ja armu vahekorrast.

Kumb on tähtsam, kas Seadus või arm?

Jutustus abielurikkumiselt tabatud naisest kirjeldab juhtumit, mis on asetatud lehtmajade püha sündmusi esitava pikema teksti (Jh 7:2-8:20) sisse.

Pärast abielurikkumist puudutava episoodi esitust järgnevad mitmed Jeesuse õpetused ning lugu, mille käigus Jeesus kui maailma valgus tervendab pimedana sündinu (Jh 9).

Lehtmajade püha tähistamise hulka kuulusid ka Siiloa tiigiga seotud veekandmise tseremoniaal, mille käigus Jeesus astus rahva ette kui elava vee andja (7:37j), ning rongkäik tõrvikute kandmisega – see avalik usuline liturgia moodustaski Jeesuse kõnede tausta (8:12–20).

28 Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee

Kummatigi ei mõistnud Jeesus naist õigeks, Ta andis surmaotsuse ees armu, aga viitas patust pöördumise vajadusele.

Uuemates Piibli tõlgetes tähendab suure algustähega „Seadus“ Moosese kaudu Iisraelile antud korraldusi, mida on varem tõlgitud ka käsu ja käsuõpetusena. Seaduse tuuma moodustavad kümme käsku ning abielurikkumise keelu (2Ms 20:14) vastu eksimise puhul karistati nii meest kui ka naist surmaga (3Ms 20:10). Kirjeldatud juhtumi puhul mehest ehk teisest osapoolset juttu ei olnud ja süüdistati vaid naist. Ei ole teada, mida Jeesus maa peale kirjutas, ent Jeesus pani esmalt ühepoolsed süüdistajad tundma enda süüd, nii et nad ei saanud naist surma mõista.

Kummatigi ei mõistnud Jeesus naist õigeks, Ta andis surmaotsuse ees armu, aga viitas patust pöördumise vajadusele.

Seadust ja armu ei saa hierarhiliselt ega tähtsuse poolest omavahel võrrelda, kuna Jumala tahteavaldust väljendav Seadus vähemalt kümne käsu kujul on juhisena vajalik ja muutumatu kehtivusega. „Ava mu silmad nägema su Seaduse imesid.“ (Ps 119:18) Jeesus võis talle antud meelevallas nii kohut mõista (Jh 5:27) kui ka sellest loobuda (8:15j). Arm aga eeldab Seaduse olemasolu ja kehtivust ning tähendab võimalust patu karistust muuta või ära võtta. Seda kuninglikku meelevalda Jeesus kõnealuses loos ka esitab.

Kes on maailma valgus?

Jutustus jätkub naasmisega lehtmajade püha veetmise juurde ning Jeesus ütleb selgelt, et Tema on maailma valgus (Jh 8:12, 9:5 ja 12:46). Tema ise on valgus ja Temast lähtub valgus (Jh 1:6–9). Kuulajatele, lugejatele, meile kõigile maailma valguseks olemine selles kontekstis ei laiene. Ka Johannes ei olnud ise valgus ega öelda seda meiegi kohta. Meie saame usu kaudu sündida valguse lasteks (Jh 12:36). Antud jutustuses on rõhk tõigal, et kes

29

Pluss 3/2017

Kes Jeesusele järgneb, sellel on Jeesuse valgus, Temast lähtuv ja Temalt pärinev ning eluks vajalik valgus.

Jeesusele järgneb, sellel on Jeesuse valgus, Temast lähtuv ja Temalt pärinev ning eluks vajalik valgus, mis näitab teed, ning siin on Jumala sõna abiks, valguseks meie teeradadel (Ps 119:105).

Meil tuleb argielus langetada palju otsuseid ja ilma valguseta õiget teed ei näe.

Valguses olemine võimaldab igapäevase elu nähtusi vastavalt Seadusele ja evangeeliumile paremini mõista ja hinnata. Siinkohal on julgustav juba üksnes see, kui on rohkem neid inimesi, kes käivad Jeesuse järel valguses, sest nende hulk on tunnistuseks maailmale ka ilma sõnadeta. Sellevõrra saame meie olla tunnistajad koolis, kodus, sõprade ringis, tööl ja tänaval ning teha valguses käimise maailma jaoks kergemaks.

KÜSIMUSI

Missugustes oludes olen kelle gi üle kohut mõistnud? Kui palju olen arvanud endal õigust olevat?

Kuidas suhtun Seadusesse en da puhul? Kuidas teiste puhul? Ku idas mõistan ja kogen armu?

Kui palju julgen öelda enda ko hta, et ma käin valguses?

Mida peaksin tegema selleks, et võiksin käia valguses?

30 Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee

Kas meie oleme ka maailma valgus?

Mt 5:14 ütleb: “Teie olete maailma valgus.

Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas.” Matteuse evangeeliumi suunitlus erineb Johannese tekstist, kus inimesi maailma valguseks ei nimetata. Pärast seda, kui Jeesus on vaimus vaeseid, tasaseid, rahutegijaid õndsaks nimetanud, annab Ta kuulajatele ka ülesandeid. Esmalt nimetab Ta meid maa soolaks, seejärel maailma valguseks (Mt 5:13j). Eelnev sõel (Mt 5:3–12) paneb meid mõtlema, kuidas me kirjeldatud tingimustele vastame. Pealegi näeme kohe, et Seadusest ei kao ükski täpp ega kriips ning meie õigus peab olema parem kirjatundjate ja saduseride õigusest (5:17j).

Piibli pildikeel kasutab vahelduvaid kujundeid ning siinset maailmale valguseks olemise võimalust tuleb võtta nii, nagu ka soolaks olemise suutlikkust. Need on suured sõnad. Ent kogu jüngrite võime midagi olla ja teha tuleb Jumalalt, kes läkitas Jeesuse, ja Jeesuselt, kes läkitas oma õpilasi. Seesugust maailma valguseks olemist võtab õige õpilane kui ülesannet, saades aru, et ka siis, kui meist kõneldakse kui maailma valgusest, saame meie olla peeglid, millel oma valgust ei ole.

Peegli väärtus sõltub peegli puhtusest.

PALVE

Issand, me täname Sind valguse anni ja kõige nii loomulikuna näiva hea eest.

Kingi meile tänulikku meelt ja rõõmu maailmast, kuhu Sa oled meid asetanud. Palume ka tarkust oma ülesanne ära tunda ja väge see teoks teha.

Aamen.

Me ei pea kartma maailmas elamist, meie kohus on siin Jumala lastena koguni aktiivselt tegutseda.

Kas ma pean kartma maailmas elamist?

Ei saa alahinnata kavaluse ja survevahendite mitmekesisust, millega maailm oma eesmärke taga ajab, tahet läbi surub ja inimeste meeli eksitab. Ent teadvustades olukorda, muutuvad meie arusaamine ja eristusvõime teravamaks. Seejärel vajame tarkust otsuseid langetada ning julgust ja jõudu oma otsuseid ellu viia. Me ei pea kartma maailmas elamist, meie kohus on siin Jumala lastena koguni aktiivselt tegutseda. Me oleme võitja poolel ja saame elada võiduelu. „Kes on, kes võidab ära maailma? Eks see, kes usub, et Jeesus on Jumala poeg.“ (1Jh 5:5) Seepärast Tema, kes on meis, on suurem sellest, kes on maailmas (1Jh 4:4). Asjad on nõnda tingimusel, et me jääme Jumala sõnasse, mille alusel saame olla Jeesuse jüngrid. Siis me tunnetame tõde, mis vabastab (Jh 8:31j), ja oma eluga tunnistuse andmine muutub kergemaks.

Randar Tasmuth

31

Pluss 3/2017

Palvus

KÜLM JA J

ulgus ja järjekindlus on kaks head omadust, mis aitavad elus palju. “Kui oleksin julgem, siis teeksin seda või räägikon sin talle kindlasti Jumalast!” Kui tihti niisugused mõtted meil peast läbi käinud? i Julgus ja järjekindlus sarnanevad veid peiht guju män ”: kuum mänguga „Külm ja dab mingi eseme ära ja teised otsivad selle järgi, kuidas mängujuht neid juhendab, öeldes vastavalt kas „külm”, kui ollakse otsitust kaugel, või „kuum”, kui ollakse selle läheduses. Otsides me ju ei anna alla, niime pea kui mängujuht ütleb „külm”, vaid as, suun s teise ja ühes me otsime ning liigu elus ka me saa ei Nii e. kuni lõpuks leiam ei mõne “ei” pärast ega hirmu pärast, et me e Võim . anda alla leia või ei saa hakkama, viproo ning aina uuesti ja uuesti katsetada da läheneda erinevate nurkade alt.

Mõnikord võib meid aga võrrelda kange, kaelsete lastega, kes tahavad asju ise teha hoolimata sellest, et alati ei tule kõik välja. Mis siis, et pluus lipsab tagurpidi sels ga või kingapaelad lähevad sassi – tähti Juma meie ka me on, et ise! Aeg-ajalt ürita meis et s, tade la abita kõike ise teha, unus l elab Jumala enda Vaim (Rm 8–11). Juma meitahab meiega igapäevast suhet, Tal on (Fl le nii palju pakkuda, tuleb vaid küsida a tund või arad olla egi võim as 4: 6–7). Kuid auja suur on taga selja end üksi, kui meie väärne Kuningas? Me oleme Kuninga lapsed!

32 Pluss Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee 3/2017 | www.plussmeedia.ee

KUUM

Tekst Kristina Lillemets, Foto Karl Jakob Toplaan

Palve

Auline Isa, Tänan Sind, et oled mind nii kardetavalt imeliselt loonud. Tänan, et Sa oled iga päev minu juu res ja kinnitad mind. Tänan, et Sa oled pannud mi nu sisse Püha Vaimu ja janu Sinu sõna järele. Palun anna mulle julgust ja järjek indlust, et kuulutada Su sõna ja teha tegusid, mis kirgastavad Sind. Ilm a Sinuta on raske midagi saavu tada, kuid koos Sinug a on heliseb mu südames mu usika, hinges valitseb rahu ja meel on ilma tormide ta. Sa oled mu valgus ja pääste, ma ei pea kedagi kartma. Sa oled mu va rju paik ja kalju. Mitte miski ei suuda mind lahuta da Sinu armastusest. Aitäh, et mul on võimalus olla Su laps ja tunda Sinu armastus t.

Jeesuse nimel, aamen.

33

Pluss 3/2017

Hingehoidja

Kristlasena sõprade seas “Võtke Jumal eeskujuks […] ja käige armastuses, nõnda nagu Kristus meid on armastanud ja on iseenese loovutanud meie eest.” (Ef 5:1–2) Tekst Eleri Viinalass, Foto Pixabay

N

imetatud salmiga võtab Paulus kokku arutelu selle üle, kuidas peaksime kristlastena käituma. Teoorias on see alati lihtsam kui praktikas. Jeesus elas välja seda, millest Ta jutlustas. Ta on meile Luuka evangeeliumis öelnud: “Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad, õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid halvustavad!” (Lk 6:27–28) Kesksel kohal on armastus. Armastus lähedaste vastu, aga eriliselt armastus nende vastu, kes Jeesust veel ei tunne, olgu nad meie klassi- või trennikaaslased või perekonnaliikmed. Armastus nende vastu, kes tihtipeale kahjustavad iseennast oma tegudega.

Kuidas peaks kristlane käituma? Millal rääkida, millal vaikida?

Miks käitub nii?

Ilmselt ei ole nendele küsimustele ühest vastust.

Palju sõltub konkreetsest olukorrast ja inimese tunnetusest. Võib tekkida küsimus, milline halb käitumine üldse on. Kas selle alla kuulub kõik mittekristlik? “Öeldakse: “Kõik on lubatud!”

– Siiski kõigest ei ole kasu.” (1Kr 10:23) Ei saa üheselt defineerida, mis on kristlik ja mis mitte. “Käige Vaimus, siis te ei täida lihalikke himusid.” (Gl 5:16) Lihalik himu on justkui inimese ego, mis tunneb end tühjana ja proovib tühjust täita kõige muu kui Jumala armuga.

Suure tõenäosusega võib see nii olla mõne Su klassikaaslase või sõbra elus. Näiteks ta kiusab, sest tunneb end ebakindlana, või tarbib alkoholi, sest sügaval sisimas on tahe kuuluda gruppi ja olla aktsepteeritud. Põhjuseid ning seletusi võib olla mitmeid. Erinevad olukorrad nõua-

Iga inimene võib mis tahes olukorras pöörduda Jumala poole ja küsida nõu, kuidas käituda.

34 Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee

vad tihtipeale erinevaid tegutsemisviise. Kiusaja ja kiusatava vahele peaks ilmselt sekkuma.

Kui sõber on otsustanud pidutseda ja juua, siis võib olla raske tema otsust muuta. Sellepärast on oluline, et väljaspool pidusid tekiks ennetavalt võimalusi tolle sõbraga mainitud teemadel vestelda. See võimaldab Sul kristlasena olla oma väärtushinnangutega eeskujuks. Samuti avaneb Sul võimalus saada teada teise inimese lugu, et tõe rääkimine tema ellu võiks olla võimalikult efektiivne. Tõe rääkimine armastuses (Ef 4:15).

Noomida armastusega Mida siis ikkagi ette võtta, kui näed oma sõpra tegemas midagi, mis tundub Sinu jaoks vale?

Kas peaksid talle seda ütlema või pigem vaikides oma tegudega eeskujuks olema? Küllap nii ühte kui teist. Usk ilma tegudeta on surnud (Jk 2:26). Ja surnud on ka inimese sõnad, kui ta ise nende järgi ei käitu. Matteuse evangeeliumis 18:15–16 on kirjas: “Aga kui su vend peaks patustama, siis mine, noomi teda nelja silma all!

Kui ta sind kuulab, siis oled sa oma venna tagasi võitnud. Kui ta sind aga ei kuula, siis võta enesega veel üks või kaks, sest kahe või kolme tunnistaja suu läbi on kindel iga asi.” On oluline, et teist inimest noomides leiaksid selleks õige aja ja koha, nii et mõlemal on aega kuulata ja kuuldut vastu võtta. Samuti on tähtis teha seda nelja silma all. Inimesel on raske oma vigu tunnistada, ammugi siis teiste ees. Kedagi noomides võiks püüda rääkida mina-keskselt. See tähendab, et selgitad oma klassikaaslasele või sõbrale, mis tundeid tema käitumine just Sinus tekitab.

Elada Jeesuse moodi Hea uudis on, et kristlane ei pea seda tegema oma jõust ja üksi. Piiblis on öeldud, et Vaim juhib meid (Gl 5:18). Kui käime Vaimus, siis ei täida me lihalikke himusid (Gl 5:16). Vaim juhib Sind – see on hea julgustus, et olla valguseks sõprade keskel, kes Jumalat veel ei tunne. Iga inimene võib mis tahes olukorras pöörduda Jumala poole ja küsida nõu, kuidas käituda. Teadmatuses saab palvetada ja kuulata, mida Jumal Sulle öelda tahab: mis on õige käitumine Sinu enda jaoks ja/või kuidas toime tulla teiste vale käitumisega. Võta aega palveks!

Nii nagu inimene peab ise otsustama võtta Kristus oma ellu, et saada Jumala lapseks (Jh 1:12), nõnda peab inimene ise tahtma muuta oma teguviise. Selleks tuleb kõigepealt oma vigu tunnistada. Inimestena ei saa me teiste elusid muuta. Küll aga on võimalik mõjutada teist inimest positiivsema suunas ja panna teda mõtlema, mis teda siin elus tõeliselt elavaks teeb (Rm 8:11). Sõna “kristlane” tähendab “Kristuse moodi”. Uuri Piiblit ning õpi tundma Jeesust ja seda, kuidas Tema oma elu patuste keskel elas. Õpi, kuidas elada Jeesuse moodi!

?

??

Test Koostanud Johannes Ots Fotod Pixabay

MILLINE TULI SA OLED? Plussi eksperdid Miina Eitea ja Härra Vahepeal uurisid Piibli sündmusi, et kristlastele nõuandeid jagada. Nad panid kokku testi, mis näitab, milline autotuli Sa oled ja kuidas edasi tegutseda.

1. Sõber kutsub Sind Jeruusalemma Jeesust vaatama. Mida teed? a) Ei! Telekast tuleb kohe „Õnne 13”. b) Lähen viieks minutiks, rohkem ei viitsi. c) Muidugi lähen kaasa! Jeesus on ju üks omadest!

2. Jaakobus ja Johannes tahavad valitseda Jeesuse kirkuses.

Mida ütled? a) Mina pean valitsema, sest ma pole lihtne kalur! b) Mulle sobiks ka maa peal valitsemine, kui saaksin selle eest rohkem raha. c) Ma ei hakka võimu pärast võitlema.

3. Eeva pakub Sulle puuvilja hea ja kurja tundmise puust. Kuidas käitud? a) Võtan veel. Ühest ju ometi kõhtu täis ei saa. b) Vaatan, kuidas Jumal Eeva puuvilja söömisele reageerib, ja siis otsustan. c) Ei! Jumal keelas hea ja kurja tundmise puust süüa.

4. Sind pisteti Taanieli asemel lõvipuuri. Mida teed? a) Vehin rusikaga Jumala poole, sest Tema lasi sellel sündida. b) Guugeldan „10 tegevust enne surma, mis oleksid Jumalale meelepärased”. c) Palvetan, et Jumal mind päästaks.

5. Joosua käsib Sul ümber Jeeriko marssida ja karjuda, et müürid langeksid. Mida teed? a) Helistan hullumajja ja palun, et nad mõne arsti kohale tooksid. b) Marsin viisakusest kaasa, et Joosuaga häid suhteid säilitada. c) Marsin ja karjun kõige valjemini, et müürid kindlasti langeksid!

6. Lapsed tuuakse Jeesuse juurde, et Ta neid õnnistaks. Mida Sa lastega teed? a) Mängin tagaajamist, et lapsed laiali jookseksid ja Jeesus ei peaks nendega tegelema. b) Viin nad poodi, et Jeesust mitte pahandada ja lapsi mitte kurvastada. c) Lasen lapsed Jeesuse juurde, sest selliste päralt on Jumala riik.

Tulemused: Kui said kõige rohkem vastusevariante a), oled ohutuli. Muuda otsekohe oma suhtumist ja püüa Jumalale meelepärane olla!

Kui said enim vastusevariante b), oled udutuli. Piirid pole Sinu jaoks päris selged ja Sa püüad omakasu peale välja minna. Mõtle rohkem Jumala tahtele!

Kui Sul olid enamuses vastusevariandid c), oled kaugtuli. Vaatad kindlalt kaugele tulevikku ja tead, mida teed. Jätka seda rada!

36 Pluss Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee 3/2017 | www.plussmeedia.ee

KUIDAS LEIDA KOOLIS UUSI SÕ

Elukool

PRU?

Uus õppeaasta algab nii mõnegi jaoks uues koolis.

Sisseelamine võib olla pisut raske, kuid kõikvõimsa Jumala abiga leiame kindlasti õiged sõbrad.

Koostanud Marilill Roosimaa, Foto Pixabay

1. PALVETA.

2. JÄÄ ISEENDAKS.

Ini me ste na nä em e ain ult Tihti tahame koolis näidata, ju, as id va ole s ee sil ma kui cool-id või abivalmid me nä ite ks ku i äg ed alt ke eg i oleme. Läheme igasuguste riides käib või mitu iPhone´i vestlustega kaasa ja naerame tal on . Jum ala ga lei am e naljade üle, isegi kui need on tõe lis i sõ pr u, se st Te ma so lva va d võ i aru saa ma tud . tun ne b ini me ste mõ tte id, Jumal soovib, et me oleksime südant ja soove.

Tema ja inimeste ees siirad .

Iseendaks jäämine pole alati lihtne, kuid Jumal saab ka 4. TUTVU. selles meid varustada.

Kõ igi le on se lge , et ku i soovid kellegagi sõbrustada, 5. JAGA KOGEMUSI. tuleb temaga esmalt tutvust teha. Saad alustada kõige Kui tund ub, et sõbe r on lih tsa ma tes t kü sim us tes t, jutulainel, jaga talle ka oma nagu „Kuidas sul läheb?”, elust ja kogemustest Jumalaga. „Mis Su nimi on?”, „Millised Ei tasu araks lüüa, kui too hobid Sul on?“ jne. Sisukas äkki küsib, kes on Jeesus või vestlus ja koos aja veetmine milline on Jumal, sest Jumal on olulised sõpruse loomise on tõotanud meid niisugustes vundamendid. olukordades toetada (Lk 12:12).

3. MÄRKA.

Paljud meie seast soovivad enda kõrv al näha tarku , rikkaid ja ilusaid inimesi, kuid kas märk ame ka abiv ajaja id, kurn atuid , üksik uid ja häda solija id?

Inimeste aitamine ei pruugi alati meeldiv olla, sest tuleb ju panustada oma väärtuslikku aega. Kuid Jeesus tuli maa peale just teiste teenimiseks ja kutsus ka meid sama tegema (Mt 22:39).

6. PALVETA JÄTKUVALT JA KUULA. Sõprade eest tuleb järjepidevalt palvetada, mitte ühe korra. Peame küsima ja kuulama Jumalalt, millega on sõbr al prae gu elus raskusi, et oskaksime tema eest palve tada. Mõn ikord ilmutab Jumal meile mõne viisi, kuid as sõbr ale rohkem Te m a s t rääk ida, või anna b julgu stuss õna, mida lähe b selle l päev al hädasti vaja.

37

Pluss 3/2017

Seal, kus

Pluss mujal: 38 Pluss 3/2017 | www.plussmeedia.ee

Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi

PlussPunkt

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. esmaspäev kl 22:00

Sinagi.

ÜKS =

ÜKS

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või naabrile.

Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, Jah,soovin soovintellida tellidaPlussi Plussi Aastatellimus Aastatellimus88eur eur Aastatellimus Aastatellimusjajatoetus toetus Plussi Plussi tööle tööle2020eur eur

Tellija Ajakirja nimi:saaja

nimi: Aadress: Aadress:

Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula:

Telefon: Telefon:

E-post: E-post:

Tellin Tellin ajakirja ajakirjakingituseks kingituseks

Kingitustellimuse Ajakirja saaja nimi: saaja nimi: Aadress: Aadress:

Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula:

Telefon: E-post:

SAAJA

TASUB POSTIKULU

Instagram

Luba nr. 1838

Youtube

MAKSTUD VASTUS

Twitter

EESTI

Facebook

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Pluss sotsiaalmeedias

39

Pluss 3/2017

Plussmeedia EELK Misjonikeskus

Tehnika 115 Tallinn 10139