Pluss 3/2018

3

Tarkuse algus

2018

September 2,49 €

TIINA SEPPEL Õpetaja Püha Johannese koolis

PP40

Tartu Salemi

noortetöö

ÜLISTUSBÄND kõik Jumala auks

Kuidas alustada uut kooliaastat positiivselt?

1

Pluss 3/2018

Sisukord

28

Inimeste lood Pluss lugu: Tiina Seppel on poisteklassi õpetajaks Püha Johannese koolis, lk 4 Tiina teekond õpetajaks saamiseni oli selgelt Jumala juhitud. Nüüd naudib ta kristlikus koolis laste õpetamist.

Gospel: PP40 ülistusbänd, lk 8 Piiblipäevade 40nda sünnipäeva puhul on erinevate koguduste noored loonud PP40 ülistusbändi.

Misjon: Kalender.net, lk 12 Uue telefoniäpi Kalender.net kaudu on Sul veelgi lihtsam tuua Piibel oma iga päeva lugemisvarasse.

Persoon: Janeli Kuusk on hingelt muusik ja äsja teleekraanidele tulnud "Muusikapaus" saatejuht, lk 14

4

Tiina Seppel

Jumal pani südamesse õpetaja elukutse.

Tarkuse algus peitub Jumala kartuses.

Piibliõpetus +3 lood, lk 23 Tõde või müüt: Piiblist saame teada kõik Jumalast.

Piibli ABC: Lüüdia Piiblitegelane: SAALOMON, lk 24 Kuningas Saalomonile andis Jumal erakordse tarkuse, lisaks rikkuse ja kuulsuse. Kas see pani teda elu lõpuni Jumalat kiitma ja tänama?

Seitse: 7 tarkust Piiblist, lk 26 Piibliõpetus: Issanda kartus on tarkuse algus, lk 28 Mis on tõeline tarkus ja kuidas sellest osa saada?

Kirjutab Joel Luhamets.

Palvus: Mida teen, kui puutun kokku pool-tõega? lk 32 Hingehoidja: Alustada uut kooliaastat positiivselt? lk 34 Kool võib võrduda stressi või põnevusega. Positiivset mõtlemist saab harjutada ja kinnistada seda Piibliga.

Elust enesest Toimetajalt: Ka Saalomon oli ainult inimene, lk 15 Film: Tundmatu sõdur, lk 16 Riskides oma eluga sõbra päästmise nimel.

Raadio: PlussPunktis uued tuuled! lk 19 Noortesaade PlussPunkt jätkab uue hooajaga ning tutvustab uusi saatejuhte: Mattias ja Kätriin-Eliis.

Noortekas: Tartu Salemi noortetöö, lk 20 Noortejuht: Ene-Ly Roosimaa, lk 22 Test: Ristsõna tarkusest, lk 36 Elukool: Koolitükid kergemini kõrvade vahele, lk 37

22

Ene-Ly Roosimaa noortetöö meeskonnas Tartu Salemis.

TOIMETUS

Ots, Kristo Toots, Juha Mustonen,

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Laura Jõgar, Lauri Jürgenson,

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Kristiina Ernits, Inga Roosimaa,

EELK Misjonikeskus

Hanna Toots, Joel Luhamets, Anna

Tehnika 115, Tallinn 10139

Tegevtoimetaja Sirli Kaera

Liisa Saavaste, Eleri Viinalass,

pluss@plussmeedia.ee

sirli.kaera@plussmeedia.ee

Johanna Padu, Renata Kaleininkas.

plussmeedia.ee

Küljendus Kalev Rodima

Väljaandja

Keeletoimetus Teet Kaur

EELK Misjonikeskus

Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets

Koostöös

Toetamisvõimalus

Laste- ja Noorsootöö Ühendus

Ajakirja koostasid

SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele:

Soome Luterlik

Karl Hendrik Bachmann, Madis

Swedbank EE482200001120254269

Evangeeliumiühendus

Kask, Maarja-Liis Mölder, Reelia Kolk, Vivian Tamm, Anete Toming, Karmel Uuselu, Gloria Eliisabet Pluss 3/2018 | www.plussmeedia.ee Jäätma, Sander Saard, Hannamari Kaanefoto Karl Hendrik Bachmann

2

Soovid toetada Plussi?

SEB EE551010602016015008

Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon

Selgitusse: Pluss TRÜKK Kroonpress

Juhtkiri

Tarkuse algus Ilusat sügishooaega armas lugeja!

Olles suvisest päikesepaistest ja D-vitamiinist pungil, võime minna vastu meie kliimavöötme kõige ettearvamatumale hooajale.

Kunagi ei tea, kas homme piisab T-särgist või saab juba suuskadega kooli minna. Igatahes, selles teadmatuses on midagi põnevat.

Elus on asju, millest me ei tea midagi ega pruugigi kunagi teadma saada. On veel asju, mida avastame aja jooksul – siin kehtib ütlus „elame-näeme”. Ja nii ongi: elame ja saame teada. Ja siis on veel asjad, mida me saame teada vaid siis, kui otsustame järgi uurida. Otsustame õppida, endale ise selgeks teha. Koolis aitavad meid selles õpetajad, kuid edaspidises elus peame ise vastuseid otsima. Tihtipeale olen puutunud kokku probleemiga, kuidas üht või teist asja ehitada. Siis on mind aidanud Youtube, kuhu keegi on just minu probleemi lahendamiseks video postitanud, ning ma saan vaadata, millised on erinevad võimalused näiteks terrassi vundamendi ehitamiseks.

Paljud ütlevad, et tänapäeval ei olegi nii oluline, kui palju Sa ise tead, vaid kuidas oskad infot üles leida. Ehk siis teisisõnu: Su enda kõvaketas ei peagi täis olema, peaasi et pääsed netti.

Praktiliste ja materiaalsete asjade puhul on see väga hea lahendus. Aga kui otsime vastuseid küsimustele, mis puudutavad nähtamatut maailma, meie tundeid, valu, Jumalat, siis see viis meid ei aita. Leiame oma arvamusele või küsimustele võrdsel hulgal poolt ja vastuargumente.

See tähendab, et me peame juba varem ära otsustama, mida me otsime ja kuhu suunas oma otsingutel liigume. „Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta, otsivad mind, aga ei leia. Sellepärast et nad on vihanud tunnetust ega ole valinud Issanda kartust.” (Õp 1:28–29) Me saame oma valikute osas ise otsuseid langetada: kas me otsime Jumalat või mitte, kas valime Issanda kartuse või ei.

Tarkusel on palju hüvesid ja Piibel käsib meil seda otsida. Veelgi enam, kirjutatud on, et me lausa peame targasti elama: „Vaadake siis hoolega, kuidas te elate: mitte nagu arutud, vaid nagu targad, kasutades aega õigesti, sest päevad on kurjad. Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine.” (Ef 5:15–17) Seega on tarkus see, kas mõistad, mis on Issanda tahmine või ei mõista. Jumal ei peida oma laste eest midagi, aga nendele, kes Tema tahtest pole huvitatud, jääb see varjatuks.

Soovin Sulle, armas lugeja, innukust õppida neid asju, mida saab õppida, olla kannatlik nende asjadega, mis omal ajal sulle avanevad, ning jätta Jumala hoolde need asjad, mida me ei peagi teadma.

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Plussi ajakirjanik, mida uut õppisid viimati Piiblist?

Vivian Tamm, 21, Tallinn: Seda, kuidas Jumal võrdleb Jeruusalemma, oma väljavalitud linna, naisega, kelle eest Ta tahab hoolt kanda. Kuigi Jeruusalemm, nagu ka ülejäänud inimkond, otsustas käituda hoora sarnaselt, ütleb Jumal siiski, et Tema andestus on kättesaadav kõigile, kes kahetsevad. (Hs 16)

Küsitles Maarja-Liis Mölder Fotod Madis Kask

Hanna Toots, 17, Tallinn: Jesaja 7:9 ütleb: „Kui te ei usu, siis te ei püsi!” Mulle räägib see, et väga oluline on igapäevaselt usus püsida, s.t. Jumala sõna lugeda, sellele kindlaks jääda ja palves Temaga osaduses olla.

3

Pluss 3/2018

Pluss lugu

„Elus on justkui verstapostid, mingisugused viidad, mis näitavad strateegiliselt hästi olulistes kohtades, kuhu peame minema ja mida peame tegema.”

4 Pluss Pluss 3/2018 | www.plussmeedia.ee 3/2018 | www.plussmeedia.ee

Tekst Reelia Kolk Fotod Karl Hendrik Bachmann ja erakogu

Tiina Seppel rõõmsameelne klassiõpetaja kristlikus koolis Tallinnas elav Tiina Seppel (27) on särav ja rõõmsameelne neiu Saaremaalt, kes on viimased kolm aastat töötanud Tallinna kristlikus Püha Johannese koolis klassiõpetajana. Saaremaal on Tiinale südamelähedane Kuressaare Siioni kogudus, kus ta on aktiivselt kaasa löönud, kuid nüüd Tallinnas elades on viimased paar aastat viinud teda hoopis Valguse Tee vabakogudusse, kus ta aeg-ajalt teenib kaasa ülistuses.

„Ja siis ühel hetkel tekkis see äratundmine – appi, see on minu koht!”

5

Pluss 3/2018 Pluss 3/2018

Mitte kunagi õpetajaks Tiina õpetajaks saamise teekond on olnud väga kummaline. Põhikoolis oli tal kindel teadmine, et temast võib saada ükskõik kes, kuid kindlasti mitte õpetaja: ta ei uskunud, et on selleks ülesandeks piisav. Õpetaja peab olema väga tark, kannatlik ja vaimselt tugev inimene, kuid sellega ei suutnud ta kuidagi samastuda. „Minu kogemus endast ja minapilt sellel hetkel oli täiesti vastupidine.”

Kümnendas klassis koges Tiina midagi erilist, mis teda just selle ametikoha peale suunas. Ta õppis Kuressaare Gümnaasiumis ning tegi uurimustööd koolikiusamisest. Selle raames viis ta läbi küsitluse igas lennus. Algklassides küsitluse läbiviimisest meenub Tiinale äratundmine: „Ma mäletan selgelt hetke, kui ma seisin klassi ees. Olin just ära seletanud, kuidas küsitluse ankeeti täita ning lapsed hakkasid vaikselt tööle.

Ja siis ühel hetkel tekkis äratundmine: appi, see on minu koht!”

See kõik tabas Tiinat nii äkitselt, et kellelegi teisele ta kogemusest ja mõttest siis veel ei rääkinud. Ta palus Jumalalt, et kui see on Tema tahe, siis Ta kinnitaks seda.

Seiklused ülikoolis Klassikaaslased hakkasid talle väga suvalistel hetkedel ütlema: „Tiina… tead? Sa sobiksid nii hästi algklasside õpetajaks!” Ta polnud kellelegi oma õpetajaks saamise unistusest rääkinud, ka mitte oma lähedastele sõpradele. Nad rääkisid, et ta lihtsalt sobiks suurepäraselt, kuna saab lastega väga hästi hakkama, on nii turvaline ja soe. Neid inimesi tuli Tiina ellu üha rohkem, kes küsisid, et kas ta pole kunagi mõelnud õpetajaks saamisele. Lõpuks tuli kindel veendumus ka Tiina enda sees: „Lõplik veendumus tuli 12. klassis õpetajate päeval, kui õpetasin teist klassi terve päeva ja mulle sai täiesti selgeks, et just see on minu tee ja ma tahan mööda seda minna.”

Olles teinud gümnaasiumi lõpueksamid küllalt headele tulemustele, oli Tiinal kindel plaan minna ülikooli. „Minus oli hästi suur enesekindlus selles osas. Varasemast ebakindlusest kasvas välja suur kindlus.” Nii kandideeris ta Tallinna Ülikooli klassiõpetaja ja alusharidu-

„Mind pani sisemiselt võpatama, et appi, kui Jumal on midagi kinnitanud, siis kuidas saab olla nii, et uks läheb nina ees kinni!”

6 Pluss 3/2018 1/2018 | www.plussmeedia.ee

se pedagoogi erialale ning Tartu ülikooli eripedagoogikasse. Alushariduse pedagoogi katsed läksid suurepäraselt, ta sai tasuta kohale sisse teise tulemusega. Klassiõpetaja eriala katse läks halvemini ning Tiina jäi esimesena tasuta kohast ilma. Tavaliselt pingeread muutuvad üsna palju, sellel korral aga mitte. Tema jaoks oli see justkui müstika „Mõtlesin, et appikene, mis nüüd mu elust saab.” Kuna tasulisel kohal õppimine polnud mõeldav ning Tartu ta minna ei tahtnud, asus ta õppima Tallinnasse alushariduse pedagoogi erialale. Kuigi see ei olnud ta esimene valik ega soov, meeldis talle seal siiski väga. „Teadsin, et võin jääda ja sellest ei oleks midagi katki.”

Jumal pani Tiina teele hästi vahvad kursusekaaslased ning nad õppisid ühe aasta kõik koos ning tundsid end üksteise seltsis väga hästi.

Terve esimese õppeaasta jooksul oli Tiinal siiski ka justkui sõnavahetus Jumalaga. „Mind pani sisemiselt võpatama, et appi, kui Jumal on midagi kinnitanud, siis kuidas saab olla nii, et uks läheb nina ees kinni! Ma ei mõistnud too hetk seda üldse.”

Esimene kursus sai lõpetatud ning Tiina ei plaaninud midagi muuta. Siiski enne teise õppeaasta algust küsisid kursakaaslased, kas ta klassiõpetajaks kandideerida kavatseb. Nad muudkui innustasid proovima. Ja ta läkski. Ta mäletab selgelt seda meelsust, millega ta teist korda katsetele läks. „Ma ütlesin Jumalale, et kui Sina tahad, siis ma saan sisse. Kui nüüd need uksed jäävad kinni, siis saan aru, et see ei ole minu jaoks.” Ta tegi katsed ära ja sai tasuta kohale sisse teise tulemusega. Tagasi vaadates analüüsib neiu: „Esimene kord läksin katseid tegema omast jõust ja mõttega, et oh, mina tundsin ära enda sees kutse.

Lähen ja vallutan! Teisel korral oli aga teadmine, et seisan Jumala peopesal ja kui see on Tema tahe, saan sisse, kui ei, siis see polegi minule.

Oli toimunud täielik meelelaadi muutus.”

See aeg kasvatas usaldust Jumala suhtes, Tema plaanide, teede ja suuruse osas. Nüüdseks tõdeb ta, et kui Jumalal on plaan, siis see ka teostub. Ta on kogenud, et elus on justkui verstapostid, mingisugused viidad, mis näitavad strateegiliselt hästi olulistes kohtades, kuhu peame minema ja mida peame tegema. Muidugi tingimusel, et soovid ning palvetad, et Jumal juhiks Sinu elu. Tiina elus on olnud õigetel hetkedel inimesi, kes olid talle need verstapostid.

Jumal juhatas teda nende inimeste abil ja näitas hästi selgelt suunda.

Püha Johannese kool Püha Johannese kooli asus Tiina tööle pärast ülikooli. Tema jaoks on see väga eriline koht. „Me hoolime seal üksteisest väga. Hästi soe keskkond.” Ta tõdeb, et kokku on kogunenud väga kihvtid inimesed. „Mul on hästi lahe kollektiiv.

„Kui seda teha koos Jumalaga ja kui Jumal on pannud selle Sinu südamesse, on õpetaja elukutse ääretult eriline ja midagi väga suurt.”

Tõesti tunnen, et mul on tugev seljatagune. See on nii oluline.” Kuna õpetaja töös, eriti noore õpetajana, on väga palju hetki, kus on vaja töökaaslaste tuge. Ta on tänulik, et ei pea abi saamiseks kedagi paluma, kolleegid tulevad ja julgustavad ise.

Tiina on 25 poisi klassiõpetaja, kes läksid sügisel kolmandasse klassi. „Mul on äärmiselt toredad lapsed. Olen neist nii vaimustuses.” Ning tõdeb, et on Jumala suurest armust ja Tema tarkusest nendega hakkama saanud.

Tal on vedanud ka lastevanematega: „Nad on väga toetavad ja hoiavad mind. Noore õpetajana on see väga julgustav ja innustav, kui koged, et vanemad hoiavad.” Väga eriline selle kooli puhul on see, et koolis palvetatakse nii laste kui õpetajate eest. „See ongi kandev jõud, mis meid hoiab.”

Ka õpetaja õpib koolis Õpetaja tööga kaasneb vastutus, aga seda ei pea kartma: „Kuna Jumal on vastutuse andnud, siis Temalt juhatust ja tarkust paludes asjad, ka keerulised olukorrad, kuidagi lahenevad.” Tiina on õppinud, et endast tuleb anda parim, anda just nii palju, kui antud hetkel suudad ning ülejäänu teeb Jumal. „Ei tohi lasta endal läbi põleda.

Tühjana ei suuda ju püsti seista ning nii ei ole ka teistele mitte midagi anda.” Lisaks õpetamisele on Tiina andnud lastele mõista, et ka tema õpib neilt. „Õpetamine on kui vastastikune õppimine: õpetaja nii õpetab lapsi kui ka õpib lastelt.”

Julgustuseks „Kui seda teha koos Jumalaga ja kui Jumal on pannud selle Sinu südamesse, on õpetaja elukutse ääretult eriline ja midagi väga suurt. Sa koged, et see mida teed, on oluline ja mõjutab otseselt seda, kuidas ühiskond tulevikus toimima hakkab. Lapsed annavad nii palju: nii palju rõõmu ja ägedaid hetki. Julgustan selle tee peale astuma: see on ääretult eriline tee. Kui Sul on Jumala kutse, siis lihtsalt mine! Ma ei saa lubada, et väljakutse saab olema lihtne, sest see ei ole tõsi – võib olla väga raske – kuid see on kindlasti ääretult suurt rõõmu pakkuv. Tegelikult võib eriline olla mistahes elukutse. Põhiline on koos Jumalaga oma tee ära tunda ja sellel koos Temaga käia.”

7

Pluss 3/2018

Gospel Tekst Vivian Tamm Fotod Anete Toming

P P ­ — d n ä ülistusb s k u a a l a kõik Jum

est kogudustest at ev in er t ri pä on a mme liiget kõiki kutsunud om d ei n Kõik PP40 bändi kü on al m Ju g in P) Viljandis n Piiblipäevadega (P st te u Tallinnas, Tartus ja pu u k ok k t es Juba esimes eisus ülistada. Sel ss oo k i andeid kasutama. d n bä at al m d tõmmet Ju i palju positiivset ad sa t on liikmed tundnu il al iv st fe P P toimunud vaks festivaliks ja u im kevadel Rock Cafes to l se gi sü se k valmistuta tagasisidet ja nüüd ks. live-albumi esitluse

8 Pluss 3/2018 2/2018 | www.plussmeedia.ee

alil v i t s e f s i g ü s P P õju” m n o l o o l u n i „S 18) (21.–23. septem

ber 20

s ve-albumi esitlu toimub bändi li . is atehase angaar ev la i er n ss le b No

Rohkem infot: al.ee www.ppfestiv

9

Pluss 3/2018 Pluss 3/2018

„Hoian alati laval meeles kirjakohta: „Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema!””

Esimestest Piiblipäevadest Enamik liikmetest mäletavad oma esimesi Piiblipäevi ning et neil oli unistus kunagi PP bändis mängida. Klahvpilli mängija Liivi Kalli meenutab: „Mäletan väga hästi oma esimesi Piiblipäevi – need olid Viljandis aastal 2009. Olin bändist lummatud. Selleks hetkeks olin õppinud klaverimängu juba 6 aastat ning eks endalgi tekkis pisuke unistust kunagi PP bändist osa olla.” Üks lauljatest Hanna Rebeka räägib, et tema käis esimest korda Piiblipäevadel aastal 2012 ning nähes, kuidas nii paljud Eestimaa noored ülistavad üheskoos Jumalat, ja nähes kokku pandud bändi, käis ka tema peast läbi, et oleks suur privileeg ühel päeval PP bändis kaasa teenida.

Hanna arvates on lisaks muusika tegemisele kõigi bändiliikmete üks oluline ülesanne ka üksteist julgustada ja üles ehitada.

Helen mainib: „Meie esimene kokkusaamine PP bändi koosseisuga oli eriline, Püha Vaim oli meile kõigile midagi rääkinud. Istusime kohvikus ja arutasime, kus me igaüks oleme oma suhtes Jumalaga, mis on meie ootused ja südame igatsused Eesti noorte suhtes. Meid ühendaski korraga meeletu armastus ühisel teekonnal, janu Jumala järele ja tukslev süda meie oma Eesti noorte pärast.”

Ülistus on rohkem kui lihtsalt muusika Bändi laulja Heleni jaoks tähendab ülistus Jumalale alistumist. „See on hea viis, kuidas oma süda puhastada, sest tihtipeale leian ma end elamas iseendale. Kuigi teadvustan, et Jumal on alati number üks, asetan paraku sageli iseenda esimesele kohale, aga ülistades annan oma südame täielikult tagasi Jumala hoolde ja parandan meelt. See on koht, kus on võimalus ohverdada enda mugavus ja astuda Jumala armu ja kirkuse ette.”

Kui küsida, mis on ülistusbändi peamine eesmärk, nõustub bänd, et oluline on olla eeskuju ja juhtida noori kartmatult Jumalat ülistama ja teenima. „Ülistus ei tohi olla sooritus, vaid oluline on, et sa usud sellesse, mida teed,” ütleb Karl Sander. Liivi Kalli lisab, et oluline on anda endast maksimum ja ennekõike selleks, et Jumala nimi saaks kõrgeks tõstetud. „Muusikas on alati mingi sõnum ja arvan, et on tähtis meile antud musikaalsust kasutada selleks, et luua midagi, mis kiidab Jeesust,” ütleb muusikajuht Sam.

10 Pluss 3/2018 | www.plussmeedia.ee

Enne palvetamist ja Püha Vaimu ligiolus olemist ei astu ükski bändi liige lavale. Joonas ütleb, et tema jaoks on rahu Vaimus kõige tähtsam, et oleks valmisolek teenida sügavamalt kui vaid muusikaga. Paljude jaoks algab ettevalmistus ülistuseks päev varem või isegi enne seda. Josua meenutab, et sel aastal valmistus ta PP festivaliks lausa pool aastat, palvetades iga päev selle eest, et ta oleks õigeks ajaks nii vaimulikult kui muusikaliselt heas vormis. „Hoian laval alati meeles kirjakohta: „Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema!”” (Jh 3:30)

Ainulaadne live-album Kevadisel PP festivalil käinud noored ja bändi Hooandja projekti toetanud ootavad koos bändiliikmetega pikisilmi ülistuskontserdi live-albumi ilmumist. Salvestatud laulude hulka kuuluvad nii Juhan Ungru kui bändi ülistusjuhi Raili lood kui ka Hillsong Unitedi ja Elevation Worshipi tuntud lugude kaverid.

Bändi ülistusjuht Karl Sander ütleb: „Ma tunnen, et see on vajalik nii meie noorte kui ka igaühe jaoks, keda Jumal läbi selle albumi puudutada tahab. Leian, et muusika peaks ajaga kaasas

„Ülistus ei tohi olla sooritus, vaid oluline on, et sa usud sellesse, mida teed.”

käima ja alati võiks olla midagi uut, mis tooks uut värskust.” Klahvimängija Sam lisab, et muusika annab erilise võimaluse eestlastele rõõmusõnumit jagada. „Muusika tundub olevat Eestis miski, millel on sügavam tähendus.”

Mitmed bändiliikmed tunnevad, et eestikeelset ülistusmuusikat on hetkel vähe, ning loodavad, et albumil kõlavad eestikeelsed lood saavad õnnistuseks paljudele kogudustele ning ka teised eesti ülistusmuusikud hakkavad rohkem ülistuslaule kirjutama. „See album on eriline, kuna sinna alla on pandud nii suur hulk prooviruumis veedetud tunde, annetatud raha ja palveid. Julgen öelda, et see on eesti kristlikul muusikamaastikul midagi esmakordset, et eestikeelne ja kaasaegne ning kõnetav ülistusmuusika nii kvaliteetselt inimesteni tuuakse,” mainib Josua.

Bänd loodab, et neil tuleb tulevikus veel võimalusi koos ülistada ja enda andidega Eesti rahvast ja Jumalat teenida. Samuti igatseb bänd, et nende peagi ilmuv album jõuaks väga paljude inimeste südametesse ja kõnetaks tugevalt.

11

Pluss 3/2018

Misjon

Sellel on oikumeeniline mõõde.

Hea on teada, mida teistes kirikutes samal ajal loetakse.

Piibel igas päevas Tekst Karmel Uuselu, Foto Karl Hendrik Bachmann

Piibli lugemine peaks olema kristlase igapäeva lahutamatu osa, sest juba Kuningas Taavet on öelnud „Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.” (Ps 119:105) Sageli aga ei mõisteta selle olulisust ning tuuakse vabanduseks ajapuudus ja Piibli kehv kättesaadavus.

Lahendust aitavad pakkuda rakendused nagu Kalender.net.

12 Pluss 3/2018 | www.plussmeedia.ee

Inspiratsioon rootslastelt Kalender.net on tasuta platvorm, kus võime lugeda Piiblit erinevate kirikute piiblilugemiste kalendrite järgi. Mõte midagi sellist teha tekkis Tallinna Rootsi Mihkli koguduse õpetajal Patrik Göranssonil. „Idee tuli Rootsis tehtavast tunnipalve raamatust, mille jaoks on loodud ka äpp,” ütleb Göransson. „See on väga praktiline, kui oled bussis, rongis või ootad kedagi. Tahtsime midagi sarnast luua.”

Teeme koos!

Tihti võib hea idee teostamine olla keeruline. See aga ei heidutanud Eesti Piibliseltsi peasekretäri Jaan Bärenson, kes kääris ideest kuuldes käised üles ja hakkas asjaga tegelema. Projekti juhtis Aivo Prükk, kelle ülesanne oli töö etapid läbi mõelda ja vastutada selle eest, et lõpptulemus oleks kasutamiskõlblik äpp. Kõik projektis osalevad kirikud jagasid kalendri jaoks vastavaid materjale.

Tänu kogu meeskonna tööle ja Eesti Kirikute Nõukogu rahalisele toele sai projekt reaalsuseks. Äpi testversioon valmis aastal 2016. Sel hetkel võtsid osa vennastekogudus ning katoliku ja luteri kirik. Järgneval aastal liitusid baptistid ning hetkel käivad läbirääkimised liitumiseks metodisti ja õigeusu kiriku esindajatega. „Sellel on oikumeeniline mõõde. Hea on teada, mida teistes kirikutes samal ajal loetakse,” ütleb Bärenson. Isegi Saksa Piibliselts on projekti vastu huvi tundnud leides, et see pöörab tähelepanu Piibli lugemise olulisusele ja aitab arendada oikumeenilisi suhteid.

Iga päev väike amps Patrik Göranssoni leeriõpetaja olevat kunagi öelnud: „Kas inimesel saab olla hea enesetunne, kui ta sööb toitu juhuslikult vaid paar korda aastas?” Sama kehtib järjepideva vaimuliku toidu kohta: Piibli lugemise, palvetamise ja jumalateenistustel osalemise kohta. Selle olulisust rõhutab ka Jaan Bärenson, kes ütleb: „Igale kristlasele on igapäevane Piibli lugemine vaimuliku kasvamise ja arengu oluline osa. Piibli lugemine kirikuaasta kalendri järgi on üks vahend selle tegemiseks.”

EELK peapiiskop Urmas Viilma kasutab Kalender.net äppi ja märgib: „See sisaldab viiteid erinevate kirikute igapäevastele piiblilugemistele ning vaimulikke mõtisklusi. Loomulikult ei asenda see Piiblit ennast, kuid aitab korrastatult ja süsteemselt oma igapäevast vaimulikku rütmi järgida või luua. Sageli ei oska inimesed Piiblist seda kõige olulisemat mõtet või iva ise välja otsida. Otseviited Kalender.net rakenduses aitavad sellele hästi kaasa ning aitavad ka järgida kirikukalendri tähtpäevade rütmi.”

Äpp on väga praktiline, kui oled bussis, rongis või ootad kedagi.

Prioriteedid Piibli lugemist ja palvetamist ei takista peapiiskopi arvates mitte ajapuudus, vaid nõrk tahe, väljakujunenud harjumused ja ka leige igatsus lugeda ja palvetada. Aega peab pigem lihtsalt arukalt planeerima. „Kipun arvama, et tänapäeva inimesed veedavad niigi nutiseadmetes väga palju aega ning paraku suure osa sellest lihtsalt aega surnuks lüües, pilte, säutse või kommentaare meeldivaks märkides. Selle kõige vahel mõni või mõniteist minutit Piibli lugemiseks või palvetamiseks kasutada sisustab aja tarvilikult ja vaimulikult kosutavalt,” ütleb Viilma. „Sotsiaalmeedia on täis inimeste arvamusi, kuid arvamus ei pruugi tingimata õige või tõde olla. Piiblis on kirjas tõde, mida saab usaldada, ning selle järgi elades võid olla kindel, et Sinu elu on õige ja Jumalale meelepärane.” Äpi suur eelis ongi võimalus asukohast sõltumata igapäevast vaimulikku rütmi hõlpsasti järgida. See ei tähenda muidugi, et paberkandjal Piiblid vähem kasulikud oleksid. Selle mõtte on Patrik Göransson ilusti kokku võtnud: „Kodus olles on loomulikult parem lugeda paberväljaannet. See on silmadele parem. Kui teisiti ei saa ja olen bussis või seisan ja ootan, siis loen äpist, selle asemel et lugemata jätta.”

Äpp sisaldab viitei luterlaste, katolii d kl baptistide igapäe aste ja vastele piiblilugemistele ni vennastekoguduse ng loositud piiblisalm e koos vaimulike mõtisklustega. Kui lugemisplatvorm Piibli is ise valida, mida lo Piibel.net tuleb ed genereerib kõik va , siis Kalender.net ühte kompaktsess stava päeva kirjakohad on Kalender.net e tervikusse. Hetkel ra Piibel.net platvormkendusel umbes 500, il üle 4000 kasuta ja.

13

Pluss 2/2018 Pluss 3/2018 Pluss 3/2018

Persoon Tekst Gloria Eliisabet Jäätma Foto Sander Saard

Janeli Kuusk – värske saatejuht

TV7-s

Janeli Kuusk (28) on pealinnas tegutsev muusik, lauluõpetaja nifng jumestuskunstnik. Janeli kuulub EKNK Tallinna Toompea kogudusse ja lisaks sellele teeb ta ka Jumala riigi tööd kristlikus telekanalis TV7, kus juhib äsja teleekraanidele saabunud muusikasaadet „Muusikapaus”.

Kuidas jõudsid Sinu ellu nii Jumal kui ka muusika?

Kui olin 14aastane, võtsin ma ühel noortefestivalil vastu otsuse elada ja kasvada koos Jumalaga. Sellega koos said alguse ka mu lauluõpingud ning need valikud on mind saatnud siiani. Nüüd on muusika minu elu osa: teenin sellega kaasa nii kogudusetöös kui ka igapäevaelus.

Kuidas sündis saade „Muusikapaus”?

Mõte saate tegemisest oli TV7-s õhus juba varem, kuid inimest, kes seda ideed edasi arendaks, ei olnud. Kuna ma olen muusik, siis tehti mulle pakkumine. Otsus see väljakutse vastu võtta ja saadet toimetama hakata kujunes väga loomulikult ning olin ka ise sellest väga vaimustunud. Saate enda peale võtmine ka saatejuhina kaotas minus igasuguse kaamerahirmu ning tänu suurepärasele meeskonnale valmiski saade.

Mis on saate tegemise juures Sinu jaoks kõige raskem/kergem?

Kõige raskemaks pean ma seda, et olla pika salvestuspäeva lõpus ka veel terav pliiats. Me ju lindistame tegelikult kaks saadet korraga, mis on päris kurnav.

Kõige toredam on seevastu kindlasti intervjueerides erinevate inimeste isiklikke lugusid kuulda. Sellest, kuidas nad on jõudnud muusikani ja ka Jumalani, ning saada osa sellest, mida Jumal nende eludes on teinud.

Mida soovitad lugejale?

Otsi Jumala tahet ja kuula Tema häält, et ära tunda, mis on Su annid ja kutsumus. Õiged asjad tulevad esile koos Jumalaga elades!

14 Pluss Pluss 3/2018 | www.plussmeedia.ee 3/2018 | www.plussmeedia.ee

Saade „Muusikapaus” oli esmakordselt TV7 eetris 13.09.2018 - Reinaru Vennad.

Saadet saab järgi vaadata aadressil: www.tv7.eu/arhiiv Edaspidi eetris 2x kuus.

Toimetajalt Tekst Karl Hendrik Bachmann Foto Hannamari Ots

Ka Saalomon oli ainult inimene

P

aljud meist on vähemalt korra elus imestanud, kuidas mõned inimesed küll nii targad on, ning on soovinud ehk hetkeks nende asemelgi olla. Matemaatikas võiks ju pingutamata viisi saada, aga nii see paraku ei käi. On siis mõned inimesed teistest kuidagi paremad? Pigem võiks küsida, kas tarkuse all mõistame me kõik sama? Kas oskused matemaatikas on kõige olulisem tarkus?

Muidugi on koolinoore pidev mure saada häid hinded, kuid täiskasvanuna ei pruugi koolis õpitust paljut otseselt vaja minna. Õpikutarkus pole üldse alati kõige olulisem. Ka ajaloos on erinevaid tarkuseid väärtustatud. Tänapäeval on levinud läänelik arusaam tarkusest kui eelkõige võimalikult laiahaardelistest teaduspõhistest teadmistest, kuid Piibli kirjutamise ajal Lähis-Idas väärtustati pigem võimet leida tõde ja mõista Jumala sõna. Hea näide piibellikust tarkusest on Saalomon. Oskus eristada kohtusaalis õiget valest ja teada, mis on elus oluline, tegi Saalomoni kuulsaks. Olen kindel, et keegi ei oodanud temalt siinusteoreemi ette lugemist.

Tänapäeval on alasid, millel läbi löömiseks on vaja kõrgharidust ja erialaseid teadmisi. Piiblis räägitud tarkusest ei piisaks. Viimane on vajalik siiski, et osata inimesi armastada või valida omale sobivaid väljakutseid, läbi mille Jumalat teenida. Ükskõik, millised on Su unistused ja kelleks soovid saada, haridus on selle saavutamise vahend. Ometi tunduvad unistused meile mõnikord kättesaamatud ning kool või töö niivõrd raske, et kergem oleks lausa käega lüüa.

Siinkohal võiksid Sind julgustada kuningas Saalomoni sõnad: „Minagi olen surelik inimene nagu kõik, ja selle järglane, kes esimesena mullast tehti. Mähkmeis ja hooles kasvatati mind.”

(Trk 7: 1,4) Kuningas Saalomon oli küll eriliselt

Jumala õnnistatud, kuid siiski tavaline surelik inimene. „Sellepärast ma palvetasin, ja minule anti mõistus, hüüdsin, ja minule tuli tarkuse vaim. Seda ma eelistasin valitsuskeppidele ja aujärgedele, ja sellega võrreldes ei pannud ma rikkust millekski.” (Trk 7: 7–8) Kuid siiski oli Saalomoni suurim tarkus paluda endale jumalikku tarkuse vaimu, et elada oma elu õigesti.

Oluline on leida oma elus balanss Piibli ja haridussüsteemis pakutava tarkuse vahel ning jätkuvalt edasi õppida ja avastada. „Ent armastus on tarkuse seaduste täitmine, seaduste tähelepanemine omakorda tagab surematuse.” (Trk 6:18) Maailma tarkus aitab Sind küll Su karjääris ja elus, aga ainus, mis tagab Sulle igavese elu, on Jumala ilmutatud tõe tundmine ja selle järgimine.

15

Pluss 3/2018 Pluss 3/2018

Film

ldab a s i S esüže tusi as palj

Tundmatu sõdur Tekst Kristo Toots Fotod Juha Mustonen ja Filmikamari.fi

„Tundmatu sõdur” on õnnestunud ajalooline draama ja südant puudutav film sõjaveteranide läbielatud kogemustest. See kajastab soomlaste ajamällu juurdunud aastaid sõjast Nõukogude Liiduga, milles väike üksus peab ellujäämise nimel Taaveti vaprusega pidevalt tõestama oma paremust suurest Koljatist.

16 Pluss 3/2018 | www.plussmeedia.ee

Foto: Juha Mustonen

Kuna Soomel polnud suurt armeed, sai igaühe panus võitlusväljadel eriti oluliseks.

Film: „Tuntematon sotilas” (Soome, 2017) Režissöör: Aku Louhimies Žanr: Draama

17

Pluss 3/2018 Pluss 3/2018

Filmikamari.fi

Tõeline armastus on valmis taluma ükskõik kui pikka ootust teadmatuses.

Julgelt jätkates Teise maailmasõja alguses tungib Nõukogude Liit Soomele kallale. Läbi suure ime säilitavad soomlased Talvesõjas iseseisvuse, kuid kaotavad Karjala, suure osa oma kodumaast. Nüüd alustavad soomlased Jätkusõda, millega proovitakse kaotatud alad tagasi võita. Esimesena peab vaenlastele ründelöögi andma väike sõdurite rühm. Lahing lahingu järel näitab üksus üles kangelaslikkust, kannab kaotusi ja võitleb elus püsimise eest. Kuna Soomel polnud suurt armeed, sai igaühe panus võitlusväljadel eriti oluliseks. Sõda ei sõltu ühest mehest, ometi võis paljude lahingute saatuse määrata vaid mõne üksiku sõduri läbinägelikkus ja julgus.

Suhted sõjakeerises Samas ei ole „Tundmatu sõdur” ainult film karmidest lahingustseenidest, vaid selles tuuakse väga realistlikult esile ka suhted lähedastega. Pidevalt võib inimeste nägudelt lugeda küsimusi: „Kuidas ma suudan üksi laste eest hoolitseda; kas ta jääb kõige selle õuduse keskel ellu; kas sa ootad mind ära, kuni tulen tagasi?” Viimane küsimus kuulus sõdurile, keda ootas kodukohas kallim. Lahin-

Filmikamari.fi

18 Pluss Pluss 3/2018 | www.plussmeedia.ee 3/2018 | www.plussmeedia.ee

guväljadelt puhkusele tulles toimuski nende laulatus. Tõeline armastus on valmis taluma ükskõik kui pikka ootust teadmatuses. Üht teist sõdurit ootas vaherahuks koju minnes aga hoopis koduste talituste nimekirja ette lugev abikaasa. Virisema ja kauplema hakkamise asemel vastas mees: „Nojah, siis tuleb need talitused ära teha.” Nii argipäevakohustuste halluses kui elu- ja suhtetormides on hea meenutada Piibli tarkust: „Parem on olla kahekesi kui üksi, sest neil on oma vaevast hea palk.”

(Kg 4:9)

Mitmel korral minnakse kõigega riskides vigastatud sõdureid lahinguväljalt päästma ja ühel korral maksab see päästjale tema enda elu.

Raadio

Plusspunktis puhuvad uued tuuled!

Tekst Maarja-Liis Mölder, Fotod Kristo Toots ja Madis Kask

P Filmis joonistuvad hästi välja ka abieluväliste seksuaalsuhetega kaasnevad probleemid. Äsja kohtunud paar veedab öö koos. Mõnda aega hiljem sõdur hukkub. Seepärast Jumal ongi seksuaalvahekorra loonud ainult abikaasade jaoks, et selliseid traagilisi ja südamevalu tekitavaid olukordi vältida. Jumala Sõna kohaselt on seks väljaspool abielu patt. Vahekorras olnud inimesed seovad end üksteisega hingeliselt ning seetõttu on tervislik hoida end tulevase abikaasa jaoks ja Jumala silmis puhtana.

Sõbra eest Kuigi soomlased sõdisid osavalt ja ettenägelikult, langes nende ridadest palju võitlejaid.

Mitmel korral minnakse kõigega riskides vigastatud sõdureid lahinguväljalt päästma ja ühel korral maksab see päästjale tema enda elu. Piibel ütleb: „Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest.”

(Jh 15:13) Need Jumala Poja sõnad illustreerivad Jumala armastuse sügavust. Ta teadis algusest peale, et tulles meid päästma – saades oma Pojas Jeesuses Kristuses inimeseks – lõpeb see päästeoperatsioon ristisurmaga. Ta võttis karistuse enda peale ja andis oma elu meie eest vabatahtlikult, et me ei peaks osa saama igavesest surmast lahus Jumalast, sest Piibel ütleb: „Patu palk on surm.” (Rm 6:23) Igaüks, kes usub ja järgib Jeesust, saab päästetud. Olles kõikvõimsa Jumala Poeg, ei võtnud keegi Jeesuselt elu, vaid Ta ise andis selle omal tahtel. Nii nagu Tal oli meelevald seda anda, oli Tal ka meelevald seda jälle võtta ja Ta tõusis kolmandal päeval surnuist üles (Jh 10:18).

lusspunkt alustas septembris uue hooga. See on raadiosaade, mida teevad noored noortele. Tahame julgustada kristlasi nende usuteel, aga panna kaasa mõtlema ka neid, kes veel Jumalat ei tunne. Saadet täidavad põnevad teemad ja külalised ning loomulikult ei puudu ka hea muusika.

Uus hooaeg tõotab tulla muutusterohke. Saates jätkab küll vana tuttav duo, Kristo Toots ja Maarja-Liis Mölder, ent uute saatejuhtidena vallutavad eetri Mattias Haamer ja Kätriin-Eliis Suurküla.

Mattias alustas sügisest TTÜ-s ärinduseõpinguid, Kätriin-Eliis töötab Haapsalu Sotsiaalmajas vanem-tegevusjuhendajana. Uus duo on muuhulgas väga musikaalne. Kätriin laulab, mängib klaverit, ukulelet ja kitarri, Mattias on bändi Last Weekend üks vokaliste ning võlub heli välja ka trompetist ja basskitarrist. Mõlemad teenivad kaasa ka kogudusetöös: Kätriin Ridala Baptistikoguduses ja Mattias EELK Põltsamaa Niguliste koguduses.

Ehkki mõlemad tunnistavad, et tegemist on paraja väljakutsega, kuna päris omapäi ei ole kumbki veel raadiosaadet teinud, ootavad nad samas põnevusega, et näha, mis saama hakkab. „Mulle meeldib just see, et saame ise valida, mida teeme, ja fantaasial lennata lasta,” ütleb Mattias. Kätriin-Eliisi on raadiotöö paelunud juba tükk aega. „Olen natuke kaasa teinud „Sinepiivakese” saates. Sealt hakkaski meeldima,” jagab neiu. „Sellelt, mis on tulemas, ei taha me liialt saladuseloori kergitada. Midagi peab kuulajale üllatuseks ka jääma,” naerab Kätriin-Eliis. Kristo ja Maarja-Liis lubavad, et sügis algab romantikalainel ning septembri esimeses saates on oodata koguni live-muusikat.

Plusspunkt on eetris Pereraadios iga kuu esimesel ja kolmandal teisipäeval kell 22:00. Saateid on võimalik järele kuulata ka Pereraadio kodulehel.

Pereraadio sagedus on Tallinnas 89,6 MHz ja Tartus 89,0 MHz!

Kuulmiseni!

Tekst Maarja-Liis Mölder Fotod Kaarel Vahermägi ja Tarmo Hints

19

Pluss 3/2018

Noortekas

Tekst Laura Jõgar

Fotod Lauri Jürgenson ja Kristiina Ernits

Salemi noortetöö –

ja su si e is es ek m it m d u it h ju e rt oo n vormiga kogunemisvõimalused Tartu Salemi Baptistikoguduses kogunevad igal reedel noored oma kogudusest ja ka mujalt, et veeta mõnusasti aega ja õppida paremini tundma Jumala sõna. Tavaliste noortekate kõrval toimuvad ülistusõhtud, noortekohvik Pleiss ja vahel ka mõni väljasõit.

Lisaks töötavad ka kodugrupid ning suvel ja talvel toimub laager.

Salemi noortekad toimuvad igal reedel kell 18.00 Tartu Salemi kirikus, aadressil Kalevi 76, Tartu.

Infot leiad Facebooki lehelt: Salemi Noored Tartu.

„See on tore, et meil käib inimesi väljastpoolt meie kogudust, sest siis me ei ole kinnine grupp omade inimestega.”

20 Pluss Pluss 3/2018 | www.plussmeedia.ee 3/2018 | www.plussmeedia.ee

Panus järelkasvu Noorteõhtutel on juba aastatepikkune traditsioon ja sealt on läbi käinud märkimisväärne hulk inimesi. Juba täiskasvanu eas noored andsid 2018. aasta alguseks korraldamise järje üle noorematele ning lõid koguduses uue tööharu nimega Kamin. Noored saavad kenasti hakkama, ehkki järsku kõike ise tegema hakata oli neile suur samm.

Salemis hakatakse osalejaid võimalikult varakult noortekate korraldamisse kaasama, et nad saaksid vanemate kõrvalt õppida. See on olnud töö loomulik osa, et uued inimesed tahavad mingil hetkel ka ise millegagi kaasa aidata.

Midagi kõigile Noorteõhtul osaleb tavaliselt ligikaudu 20 inimest, ülistusõhtutel rohkem. Tavapärasesse noortekasse kuulub palve, ülistus, tunnistus, teema osa, mõni mäng, snäkk ja omavaheline suhtlemine. Kord kuus toimuv ülistusõhtu on noorteka sarnane, kuid suurem rõhk on ülistusel ja eestpalvel ning seal osalevad ka Kaminal käijad ning tavaliselt veel mõne teise koguduse noored.

2018. aasta kevadel toimusid ülistusõhtud koos Risttee koguduse noortega. Kord kuus toimub ka noortekohvik Pleiss, mis on natuke vabamas vormis üritus ning kuhu on lihtsam kutsuda noori, kes pole varem kirikuga kokku puutunud. Pleissil saab maitsvat toitu süüa, teemaosa kuulata ja vabas õhkkonnas suhelda.

Koostöö teistega Salemi noortekatel ja laagrites osaleb inimesi ka väljastpoolt, näiteks teevad ülistust külalised ja neid on ka kõnelejate hulgas. Helena, üks noortetöö tegijatest, ütleb: „See on tore, et meil käib inimesi väljastpoolt meie kogudust, sest siis me ei ole kinnine grupp omade inimestega ja kuuleme ka, kuidas teistel kogudustel läheb.”

„Laagris rääkisime sellest, milleks peaksime valmis olema ja kuidas valmis olla.”

Laagrid Laagrid toimuvad igal suvel ja talvel, tavaliselt ilusa loodusega ümbritsetud Nuutsakul, kus on hea puhata ja paremini Jumalat tundma õppida. Viimase suvelaagri „Are you ready?” kohta ütles Salemi noortetöö tegija Ene-Ly Roosimaa: „Laagris rääkisime sellest, milleks peaksime valmis olema ja kuidas valmis olla. Meil oli palju kaasateenijaid erinevatest kohtadest Eestis ning söök oli väga hea.” Ka teised laagris osalejad jäid laagriga väga rahule.

Fookus Jumala sõnal Seda, milliseid teemasid noortekatel käsitletakse, küsitakse hooaja alguses nii noorte endi käest kui ka arutatakse noortetöö meeskonnas.

Mõnikord tekib küsimus, et mis noori kõige enam noortekatele tõmbab ja vastuse osas arvamused lahknevad. Noortetöö tegija Marleen arutleb muutuste kohta nende töös: „Võibolla on noortekad natuke sisukamaks muutunud, et on näiteks vähem mänge ja keskendume rohkem vaimulikule poolele kui fun’ile, et jõuda rohkem inimeste südameteni. Mulle on jäänud mulje, et me mõtleme küll, et nad tulevad mängude pärast või toidu pärast, aga tegelikult inimesed otsivad ikka seda vaimset ja sõnalist osa.”

21

Pluss 3/2018

Tekst Laura Jõgar Foto Inga Roosimaa

Noortejuht

ENE-LY ROOSIMAA: „Sõprade noortekale kutsumine on oluline!”

Tartu Salemi Baptistikogudusel hetkel ametlikku noortejuhti küll pole, kuid on noortekaid ja laagreid korraldav meeskond.

Ene-Ly Roosimaa hakkas pärast pühapäevakooli lõpetamist noortekatel käima ning peagi ka väiksemate asjadega kaasa aitama. Ta on 2018. aasta alguses tegutsema hakanud meeskonna liige.

Kuidas said kristlaseks?

Olen pärit kristlikust kodust ning lapsest saati Jumalat uskunud, kuid isikliku pöördumise tegin 10-aastaselt.

Millega peale noortetöö veel tegeled? Õpin Tartu Veeriku Kooli 9. klassis, käin sulgpallitrennis ning olen kodutütar.

Mis on Su eesmärk kristlasena?

Mu eesmärk on võimalikult paljudele inimestele Jumalast rääkida. Tahan Teda teenida erinevate andidega, mis Ta on mulle andud ja olla Talle surmani ustav. Tahan kaasa teenida veel muusikas – unistan, et lähitulevikus võiks ka Salemis olla ülistusmeeskond.

Mis aitab noortel kristlastel usus kindlana püsida?

Mina nimetaksin kolme väga olulist asja: palve, Piibli lugemine ning koguduse osaduses käimine.

Kuidas on Sul õnnestunud veenda mittekristlasi noortekatele tulema?

Olen alati rääkinud noortekast kui kohast, kus leiab endale kindlasti sõpru, ning sellest, kui lahe koht see on reede õhtu veetmiseks. Olen kutsunud palju klassiõdesid noortekatele ning kuna nad teavad, et olen kristlane, siis pole see väga raskeks osutunud. Klassiõdede tagasiside on olnud väga positiivne, sageli on nad pärast noortekaid imestanud, et kuidas kõik inimesed siin nii rõõmsad ja sõbralikud on. Alguses on ehk vaimulik osa neile harjumatu olnud, aga ma tean, et just seda nad kõige rohkem vajavad.

22 Pluss 3/2018 | www.plussmeedia.ee

+3 lood Koostanud Hanna Toots Fotod Madis Kask ja Pixabay

Tõde või müüt?

Selles veerus käsitletakse erinevaid kristlust puudutavaid väiteid.

Piiblist saame teada kõik, mida meil Jumalast teada vaja on.

T

õde. Piibel on pühakiri ja autoriteetne elukäsiraamat, kust saame teadmisi selle kohta, kes Jumal on ning kuidas Ta tegutseb. Piiblis on väljendatud Jumala tahe meie elule, et iga inimene võiks Teda tundma õppida ja teaks Tema kohta kõike, mida vaja. Mooses on kirjutanud: „Varjatu kuulub Issandale, meie Jumalale, aga mis on ilmutatud, kuulub igavesti meile ja meie lastele, et me teeksime selle Seaduse kõigi sõnade järgi!” (5Mo 29:28) Paulus lisab: „Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täiesti varustatud ja valmis igale heale teole.” (2Tm 3:16–17)

Piibli ABC irjakoht.

k Lemmik-

0 restbø, 2 In g v i l d P ku EELK Sa kogudus e s a m o o T

dused id teie vaja a v i, g ti h ü isega tsege s tänuütlem k a v „Ärge mure ta a te ülem es Jumalale hu, mis on ra la a m saagu kõig Ju mõtted anumises. Ja südamed ja ie palumises ja te b ia o h õistmine, kui kogu m 4:6–7) esuses.” (Fl Je s e s tu s ri K a, kuid see muretsem u e, lj a p n u a kip Jumala ett d M : re S u K m I n M i too ab utab, et ku . Tema ann s k e s li salm meen u rg jä ean vaid need teise tusesse. P is muutuvad õ m ja e s dames lli all. rahu mu sü ma kontro e T n o ik õ et k usaldama,

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

L

Lüüdia

Lüüdia (pärit Tüatiirast) oli jumalakartlik purpurimüüja Filipi linnas ja esimene Pauluse kuulutuse mõjul ristiusku pöördunud inimene Euroopa mandril. Tema majas hakkas koos käima Filipi kogudus ja ta oli selle ülevaataja.

23

Pluss 3/2018 3/2017

Piiblitegelane

Tekst Reelia Kolk, Foto Wikipedia

KUNINGAS SAALOMON -

kõige targem mees, kes kunagi elanud Saalomon oli Iisraeli kuningas pärast oma isa Taavetit ning kuigi Taavet soovis väga Jeruusalemma Jumala auks templi ehitada, ütles Jumal talle, et seda teeb hoopis tema poeg ja nii ka sündis.

Saalomon oli kõige rikkam ja targem kuningas, kes eales elanud. Algselt ta arvas, et tal ei ole tarkust ning teadmisi oma rahva juhtimiseks. Riigi valitsemine tundus Saalomonile liiga suur ülesanne. Jumal aga varustab ja lõpuks tuldi teda kuulama kõigi rahvaste ja kuningate hulgast.

Tarkus on suurem kui rikkus Saalomoni valitsemisaja alguses ilmutas Jumal ennast talle öösel unes ja küsis, mis Ta kuningale teha võiks. Saalomon mõistis, kui suur vastutus on juhtida tervet rahvast, ning otsustas paluda endale tarkust. Jumal vastas: „Sellepärast et sa palusid seda ega palunud enesele pikka iga, rikkust ja oma vaenlaste hinge, vaid palusid mõistust, et kuulata, mis õige on, siis ma teen, vaata, nagu sa ütled: näe, ma annan sulle targa ja mõistliku südame, nõnda et sinu sarnast ei ole olnud enne sind ega tõuse sinu sarnast ka mitte pärast sind. Aga ka seda, mida sa ei ole palunud, ma annan sulle, niihästi rikkust kui au, nõnda et kogu su eluajal ei ole ükski kuningas sinu sarnane.” (1Kn 3:11–14) Jumal andis Saalomonile tarkust, mõistust ja taipamisvõimet nagu liiva mere ääres. Tema teadmised ulatusid luule ja laulude kirjutamisest loomariigini. Öeldi, et tema tarkus oli suurem kui kõigi hommikumaalaste ja kogu Egiptuse tarkus. (1Kn 5:9–14) Selle kõige juures oli Saalomon ka väga rikas. Ta sai rikkuse ja tarkuse poolest suurimaks kõigist kuningaist maa peal, nii nagu Jumal oli lubanud.

24 Pluss 3/2018 | www.plussmeedia.ee

Juudi traditsiooni järgi kirjutas Saalomon kolm Piibli raamatut: Koguja, Ülemlaulu ja enamuse Õpetussõnadest.

Tänapäeval näevad juudid Saalomoni aega kuldajana, ku i Iisrael oli rikkam kui kunagi varem.

Kuningas Saalomoni ehitatud Jeruusalemma tempel on ajaloos kaks korda hävitatud, lõplikult aastal 70 pärast Kristust roomlaste poolt. Tänapäeval on sellest alles vaid üks müür, Nutumüür.

Jumal andis Saalomonile tarkust, mõistust ja taipamisvõimet nagu liiva mere ääres.

Tarkusest ja jõukusest hoolimata eksis ka Saalomon.

Kes on ema?

Hea näide Saalomoni tarkusest oli see, kuidas ta lahendas vaidluse kahe naise vahel nende poegade pärast. Ühe poeg oli traagiliselt surnud, aga mõlemad väitsid end teise, elava poisslapse ema olevat. Saalomon käskis tuua mõõga ja laps pooleks raiuda ja pool last ühele ja pool teisele naisele anda. Üks neist nõustus kuninga otsusega, kuid lapse päris ema anus otsekohe, et pigem tuleb laps anda teisele naisele. Kohe sai selgeks, kumb on tegelik ema ja poiss anti temale. Peagi sai sellest otsusest kuulda terve Iisrael ja rahvas tunnistas, et Saalomoni tarkus tuleb Jumalalt.

Saalomon pöördub Issandast Tarkusest ja jõukusest hoolimata eksis ka Saalomon. Kuningana armastas ta enda naise kõrval „paljusid võõramaa naisi – moabe, ammonlasi, edomlasi, siidonlasi ja hette – rahvaid, kelle kohta Issand oli öelnud Iisraeli lastele: „Ärge minge nende sekka ja need ärgu tulgu teie sekka, sest nad pööravad tõesti teie südamed oma jumalate poole!”” (1Kn 11:1–2) Kõrges eas pöörasidki tema seitsesada vürstisoost naist ja kolmsada liignaist ta valele teele. Saalomoni süda ei olnud enam siiras Jumala vastu, nagu oli olnud tema isa Taaveti süda. Enne oma surma ütles Taavet oma pojale elutarkuse: „Pea, mida Issand, su Jumal, on käskinud pidada, käies tema teedel.” (1Kn 2:3) Jumal oli andnud käsu, et ta ei käiks võõraste jumalate järel. Isegi kaks Jumala ilmutust, mis ta elu jooksul oli saanud, ei takistanud tal pöördumast Issandast, Iisraeli Jumalast, kes oli teda rohkelt õnnistanud nii, et ta ei pidanud millegi osas puudust tundma. Ta taganes ikkagi sellest heast Jumalast. Seega tema tarkus ei olnud piiramatu ja ei viinud teda lõpuks Jumala riiki, sest ta süda ei püsinud lõpuni õiges usus.

Mida õppida Saalomoni elust?

Kõige tähtsam on hoida oma süda Jumala poole ning Tema käskudest mitte ära taganeda. Me ei pea ka kunagi kartma, et ei saa sellega hakkama, milleks Jumal meid on kutsunud. Kui Jumal annab ülesande, siis Tema ka varustab. Saalomon sai tarkuse, et olla üks suurimaid Iisraeli kuningaid, sest ta palus seda. Kui tunneme, et mingis valdkonnas või erinevate otsuste langetamisel on tarkusest puudu, siis on meilgi võimalus otsekohe palves Jumala poole pöörduda ning paluda Jumalalt abi, tarkust ning juhtimist.

25

Pluss 3/2018

Seitse

7

t s u k r a t t s i l b i i P

vastuseid Piiblist leiab (Kg 2:12–13) kasulikum kui

1

tarkus on usest „Siis ma nägin, et valgus on pimed gu na a nd nõ s, meeletu kasulikum.” e on aga tõde leida. Olulin ja ad rg ta la ol d ed pinguKõik tahava ei kanna ka suur du ui m , st ha ko ioriteeotsida õigest es võivad meie pr sid ot st ha ko st ed tused vilja. Vale eesmärgi. Inimes ustame esmase un ja a da m tu Te . uu gi m did itte kuna eelt, aga Jumal m m a b om d na va an a da muu uline. Tem õige, aga ka arm ks kogu ajaliku on muutumatu ja use ja teeb tühise rk ta ise el tõ a ad andis meile meile te ida me vajame, ja m , ab te al m Ju . ed ja seaksiehk maise simustele vastus kü a om e sim ak Piibli, et sa id. d eesmärgid ja sih me oma elus õige

2

Jumal on armastus (1Jh

4:7–8)

„Kes ei armasta, see ei ole tun dnud Jumalat, sest Jumal on armastus.”

Suurim käsk Piiblis on armast ada Jumalat üle kõige ja üksteist nagu iseennast. Ta on me id loonud, valinud ja armastanud enne kõiki aegu. See pol e meie poolne tegu: me saame ainult vastu võtta ja jagada seda, mida Jumal meile on andnud. Armastades teisi inim esi, õpime Teda sügavamalt mõistma ja tundma. Ka seda, kuidas Ta on võtnud meid vastu sellistena nagu oleme.

Võtnud meid vastu katkistena , et meid tervendada. Kõige selg emad näited Jumala armastusest on Jeesus Kristus, kelle Ta saatis surma meie pattud e eest, ja Piibel, mis ilmutab me ile igavikulist tarkust.

26 Pluss Pluss 3/2018 | www.plussmeedia.ee 3/2018 | www.plussmeedia.ee

lu Tekst Karmel Uuse iscilla Du Preez Foto Unsplash / Pr

Patu palk on surm (Õp 29:1)

„Kes noomimisest hoolimata jääb kangekaelseks, murtakse äkitselt ja paranemist ei ole.”

3

e Inimesed on patused, sest patt on mei alast Jum d mei loomuses. Patt on kõik see, mis des, tegu ja lahutab, ja ei seisne ainult sõnades s rate vaid ka mõtetes. Jumalast kinni haa mib ja noo a Tem ta. seis u vast saame patule iga karistab, sest Ta armastab ja kasvatab le tähe ja s late kuu a Ted oma poega ja tütart. aga me Kui . uda hoid pannes oskame patust ad Tema vastu hakkame ja katame oma kõrv ga on See . sõnale, saab meile osaks hukatus u või patt lt igaühe otsustada, kas teha tahtliku saab us mitte. Jumala sõnast teame, et Jees ab vast us Jees da. asta vab st meid pattude vad, et ütle ja aga Tem d leva juutidele, kes vaid n ütle ma ti, tões sti, „Tõe nemad ei ole orjad: Ori ori. patu on u, teile, igaüks, kes teeb patt iseks. Kui ei jää majja alatiseks, poeg jääb alat oolest tõep e olet nüüd Poeg teid vabastab, siis vabad.” (Jh 8:34–36)

A ja O (Ilm 21:1–6)

uut „Ma nägin uut taevast ja ja maad; sest esimene taevas ning merd ud un esimene maa olid kad ei olnud enam.”

7

algas või lõpeb, on mitTeooriad, kuidas maailm püütakse tihti tõmmata meid. Nendes arutlustes vahel. Piibel ütleb aga, piire võimaliku ja võimatu Jumalast ja lõpeb siis, et kõik on saanud alguse edes leiame uue perskui Tema soovib. Seda tõd piirid tuleb unustada, et pektiivi. Enda tõmmatud . Meie, puudulike inimesvõtta vastu Jumala piirid plaanis alati ilmselge, te roll ei ole Jumala suures et Teda oma eluga kuid kahtlemata ootab Ta, iseks võib olla erineteeniksime. Selle tegem nab teel rahu ja vaid mooduseid. Meile an , kes on eluvee julguse teadmine, et Tema ots, ei jäta allikas ja kõige algus ning meid kunagi.

Usk, lootus, a rmastus (1Kr 13:13)

„Ent nüüd jääb us k, lootus, armastu s, need kolm, aga su urim neist on armastus.”

Elus võib tulla oluk ordi, kus lähedase d inimesed kaugenevad või ol uliseks peetud vä är tused kaotvad ootamat ult oma kaalu. Se llis el meeleheite hetk el on hea, kui mid ag i jä äb siiski püsima – usk, loot us ja armastus. M e saame uskuda Jumala he adusesse, Tema pe ale loota ja Teda armastada . Neist kolmest on kõige tähtsam viimane.

Usust ja lootuses t ük si ei piisa, sest Looja tahab, et me oma tegude ga jagaks, mida Ta meile on andnud. Näiteks ot sides teiste, mitte oma kasu, ka siis kui endal on ke eruline olukord. Meie ko hustus on Jumalal t sa ad ud rõõmusõnumit ja heldust mitte en da le hoida, vaid jagada.

5 4

Pääste tuleb Jeesusest Kristusest (A p 4:11–12) „Jeesus on

6

„kivi, mille teie , ehitajad, olet kõlbmatuks, m e tunnistanud is on saanud nu rgakiviks.””

Ainuke ilma ig asuguse patuta inimene oli Jees Tema ainus, ke us. Sellepärast s saab meid pa on ttudest päästa tuli maa peale, .

Te ma alandas en et elada, surra nast, ja surnuist üles et meid Jumal tõusta, kõik se aga taas ühenda lle ks , da .

Ta enda juurde. M kutsus inimesi e võime praegu armastuses gi al andlikult Tema saada. Kuigi pa ette tulla ja arm ljud ei mõistnu d Jeesust, järg u usus. Kuid need nesid nad siiski , kelle ootuseid Ta lle Ta ei täitnud, vi põlgasid Teda, hkasid, kiusasid sest ettekujutu ja s oli neile olulis Ainus nimi, mis em kui tõde. tõeliselt päästa b, on Jeesus.

k valitseb Jumala rii 1) (Lk 17:20–2 on teie seas!”

„Sest ennäe,

Jumala riik

estele peal oli ja inim aa m s le al us mala Kui Jees alt, et millal Ju m Te ti si kü s, jutlusta uue riigi ijad lootsid, et riik tuleb? Küs takse ning ma riik kukuta tulekuga Roo rahu ja rõõm kab valitsema ak h l ea p aa m s diktaatorite e läheb lõpuk in m se lit va g nin esus vastab kätte. Kuid Je a al m Ju el asem saa ajaliselt riigi tulekut ei a al m Ju et , meie, neile see on hoopis ja a d ta us n ette en el. hoidma kristlaste, kesk dant puhtana sü a m o e m illest alates Me pea u päevani, m ek ul it as g ta Jeesuse aviku veeta klikud kogu ig iisis. saavad kõik us d riigis, parad tu se lit va a al tõelises Jum

27

Pluss 3/2018 Pluss 3/2018

Piibliõpetus

ISSANDA KARTUS ON TARKUSE ALGUS Tekst Joel Luhamets Autor on EELK lõuna piirkonna piiskop Fotod Anna Liisa Saavaste ja Pixabay

Mõnikord öeldakse: „Ainus täppisteadus on tagantjärele tarkus.” See on küll tore nali, kuid sisaldab sügavat tõde. Tarkuse mõõdupuuks ilmselt ongi see, millised on meie otsuste ja tegude tagajärjed. Häid nõuandeid, millele tarkuse silt külge riputatakse, võib selles maailmas olla palju.

Hinnangu nendele annavad aga tagajärjed.

Tõnu Lehtsaar rääkis loo farmerist, kelle kanad surid. Ta läks oma murega teadlase juurde abi ja nõu saama. Teadlane soovitas joonistada paberile ring ja teha ringi sisse kollane täpp ning siis seda paberit kanadele näidata. Farmer järgis nõuannet, kuid kanad surid ikka. Nüüd soovitas teadlane ringi sisse teha kaks täppi ja seda kanadele näidata. Farmer järgis nõuannet, kuid kõik kanad surid ära. Nüüd tuli farmer teadlase juurde ja teatas kurva uudise, et kõik kanad on surnud. Teadlane vangutas pead ja ütles: „Kahju, mul oleks sulle veel palju häid nõuandeid olnud.”

Mis siis on tõeline tarkus?

Sellele küsimusele tuleks läheneda päris praktilisel viisil. Inimesed on alati olulistele küsimustele vastuseid otsinud. Ikka on tahetud teada, kuidas elu on tekkinud, milleks see maailm on olemas, miks on inimene selles maailmas, mis saab siis, kui ta ära sureb. On arutatud selle üle, kust on tulnud kurjus. Kas inimene on oma loomu poolest hea või halb? Kas universum on neutraalne või on seal olemas kurje või häid jõude? Kõikide nende küsimuste peale võib vastata, et me ei tea.

Seda olukorda nimetatakse teadmatuseks. Kuid

28 Pluss 3/2018 | www.plussmeedia.ee

Kristus annab õiged vastused inimkonna olulistele küsimustele.

29

Pluss Pluss 3/2018

me võime need küsimused ka kõrvale jätta, nende üle nalja heita või siis tühiseid ja pealiskaudseid vastuseid anda. Sellist suhtumist nimetatakse rumaluseks. Õigete vastuste andmist võiks aga nimetada tarkuseks. Nii on siis ühel pool teadmatus ja rumalus ning teisel pool tarkus.

Mida nimetas Paulus tarkuseks?

Paulus nimetab, et Kristus on saanud meile tarkuseks (1Kr 1:24,30). Seda sellepärast, et Kristus annab õiged vastused inimkonna olulistele küsimustele. Siin ei räägi ta loodusteadustest ega tehnilisest progressist. Need asjad on Jumal jätnud inimese uurida. Jumalalt saadud mõistuse ja hoolsa tööga võib inimene paljudel aladel õigeid vastuseid leida. Aga kui on vaja leida vastuseid küsimustele, mis puudutavad Jumala olemust, pattu, lunastust, elu pärast surma, siis inimese jõuga vastuseid leida ei ole võimalik. Inimesed võivad vaid arvamusi avaldada. Õiged vastused annab vaid Kristus. Tema on Jumala vastus meie õndsuse küsimustele. Paulus ütleb kirjas koloslastele: „Kristuses peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded.” (Kl 2:3)

Kuidas sellest tarkusest osa saada?

Tarkuse vastu võtmiseks ei piisa sellest, kui me kogu kristliku õpetuse omaks võtame. Ei piisa sellest, kui me Kristuse kõige suuremaks õpetajaks tunnistame. Tarkusest saame osa siis, kui oma pattu tunnistame ja Kristuse lunastustöö läbi andestuse vastu võtame, oma elu Jumala kätte usaldame ja oma elu Tema Vaimu juhtimisel korraldame. Siis on meie ellu tulnud tõeline tarkus. Ei ole ju tarkusest osa saanud see, kes tule tegemisest kõike teab, ent pole kordagi tuld süüdanud.

PALVE

Armas Taevane Is a, ma pean usaldama ja kartm a Sind, et võiksin osa saad a Sinu igavesest ning täiu slikust tarkusest. Aita m ul pöörduda patust ja mitte ra jada oma lootus maailma ta rkusele, vaid Sinu Poja Jees use Kristuse lunastust ööle.

Aamen.

30 Pluss 3/2018 | www.plussmeedia.ee

Miks peab aga selle tarkuse juurde jõudmiseks Jumalat kartma?

Eks umbes samal põhjusel nagu peab kartma ka arvutusmasinat. Muidu võib igaüks vaid arvata, mis võiks olla arvutuse tulemus. Eriti siis, kui tehe on keeruline ja tehteid on miljoneid, nagu inimese elus tavaliselt on. Arvamus liigub ikka selles suunas, mis kellelegi rohkem meeldib.

Aga kui arvuti tulemuse avaldab, tuleb selle tõsiasjaga arvestada.

Karta tuleb siis kõigil nendel, kes ei taha elu tõega leppida. Hirm ei ole oma olemuselt hea.

See viib inimesed tavaliselt Jumalast eemale.

Uskmatuse üks põhjuseid ongi hirm Jumala ees.

Selleks, et mitte hirmu tunda, keeldutakse oma elu muutmast ja proovitakse selle asemel Jumalat olematuks muuta. Hirm paneb inimesi alati rumalusi tegema. Kuid Jumala kartus on midagi muud. See on oma hirmudega Jumala ette seisma jäämine. See on hea asi. See on tarkuse algus.

Jumala kartus on usaldus Jumala headuse vastu.

Mille poolest erinevad siis tavaline kartus ja Jumala kartus?

Tavalise kartuse puhul jääb inimene oma hirmudega üksi ja vaatab ohtudele otsa. Sellisel juhul peab ta püüdma oma lootusetut olukorda ise lahendada. Jumala kartuse puhul jääb inimene oma hirmuga Jumala juurde. Jumala kartus on usaldus Jumala headuse vastu. See tä-

KÜSIMUSI

Mille põhjal otsustad oma e? igapäevaelus, mis on õige ja val

tele Millistele olulistele küsimus nud? oled Sina vastuseid leida püüd Kust oled vastuseid otsinud? us Kuidas oled kogenud oma us

Jumala kartust? e: Kuidas Sinu elus rakendub tõd seks?

Kristus on saanud meile tarku

hendab, et inimene julgeb Jumala ees oma süüd tunnistada ja ennast oma vigade ja eksimustega Jumala kätte usaldada. Jumala kartuse puhul ei vaata inimene vaid enda eksimustele, vaid eelkõige sellele, mida Jeesus on meie lunastamiseks Kolgata ristil teinud. Jumala kartus tajub seda kohutavat tõsiasja, et patune inimene on hukkumisele määratud, kuid ta ei ole lootusetu.

Jumala armastus, mis Kristuses ristil avalikuks saab, ajab kartuse välja. Johannes kirjutab, et armastuses ei ole kartust. Täiuslik armastus ajab kartuse välja. (1Jh 4:18)

Tõeline tarkus on õiget asja karta.

Kelle süda on süüga koormatud ja kelle patud on andeks andmata, need ei julge Jumalat usaldada. Nende elu suunajaks ja orjastajaks jääb patt. Nad on patu orjad. Patt sunnib neid tagant ja nad elavad patu hirmus. John Wesley on öelnud umbes nii: „Andke mulle sada meest, kes ei karda kedagi muud kui vaid Jumalat ja ma pööran kogu maailma ristiusku.” Jumala kartusel on võime kohandada inimesi oma ülesannete täitjateks. Jumala kartus annab avara ja aruka suhtumise nii siinpoolsesse kui ka surmajärgsesse ellu. Enam ei mõjuta inimest eneseuhkus ja surmahirm. Elu ülimaks juhiks saab vaid Jumal ja Tema arm.

Nelja Tuule ristirännak

@neljatuuleristirannak kirsti.malmi@eelk.ee

Tarkuse vastuvõtmiseks ei piisa sellest, kui me kogu kristliku õpetuse omaks võtame.

Narva 21.-27.09.2018

Tule vabatahtlikuks!

Kristus on Jumala tarkus Jumala kartus juhatab meid Kristuse juurde. Inimeste meelest oli kuulutus ristilöödud Kristusest meeletus. Kes võis uskuda, et Jumal päästab maailma ristilöödud mehe kaudu. Ükski inimlik loogika ei vii meid abi otsima ristil sureva mehe käest. Paulus ise ütles, et sõna ristist on narrus nende jaoks, kes hukkuvad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi. (1Kr 1:18) Jumala kartus on tõeline tarkus, mis juhatab meid selle päästva armu juurde.

Joel Luhamets

31

Pluss 3/2018

Palvus

Tekst Laura Jõgar Foto Pixabay

, n e e t Mida tun kokku kui puu ? a g e õ t l o o p

PALVE

Armas Jumal, palun aita me tada tõde eksitusest ja po il erisolKuitahes keeruliseks ka va tõest. seda ei teeks, ära lase me enlane il minna millegagi, mis pole kaasa Sin Palun aita meil paremini ust. sõna tundma õppida, sel Sinu le elada ja ära tunda, millised järgi sed on Piibliga kooskõlas õpetuja lised vastuolus ning anna milpalun jõudu valest eema meile le miseks. Palun juhata me hoidid kõiges ja tänu, et võime Sind ja sõna usaldada. Jeesuse nim Sinu el, aamen.

32 Pluss 3/2018 | www.plussmeedia.ee

K

ristlastena teame kindlasti oma usu põhitõdesid ja kui oleme usus kasvanud, siis rohkemgi. Kui kuuleme mingit teist õpetust, milles on paljut, millega me ei saa nõustuda ning mis on läbinähtavalt vale, siis ei ole meil raske seda tunnistada ja mitte lasta sellel end mõjutada. Paraku ei ole meile tõe ja vale eristamist nii lihtsaks tehtud.

Kui meie ette satub õpetus, kus on küll kahtlaseid asju, kuid osa on jälle kõrvale hea kuulata ja südamele vastuvõetav, siis tihti leebume ka õpetuse muude aspektide osas, sest osa on ju õige ja hea. Nii võime kaotada valvsuse ja võtta koos tõega vastu ka eksitusi ning siis on hingevaenlase eesmärk täidetud. Tema üheks kavaluseks on edastada eksitusi koos osalise tõega, et muuta need meile alla neelatavaks, sest täielikku eksitust ei võtaks me kuulda.

Piiblist võime lugeda: „Ma ei kirjutanud teile sellepärast, et te tõde ei tea, vaid et te teate seda ning et ühtegi valet ei tule tõe seest.”

(1Jh 2:21) Olen isegi kohanud päris erinevaid õpetusi ja nii mõnedki on tundunud osaliselt väga head. Kui olen siis mõnele kogenumale usklikule kuuldust rääkinud, olen imestanud, et kuidas ta saab nii kiiresti väita, et see õpetus on eksitus, kui ta ei tea selle õpetuse kohta kõike ja kui seal on head ka. Mulle on vastatud, et õpetus on Piibliga vastuolus ja et sellega, mis on Piibliga vastuolus, pole mõtet tegeleda, sest järelikult on see õpetus rajatud valele alusele ja hoone, mis on rajatud valele alusele, ei jää kestma. Paulus kirjutab: „Nii nagu te nüüd olete Kristuse, Jeesuse võtnud vastu Issandaks, nõnda käige temas, olles juurdunud ja ülesehitatud temas ning kinnitatud usus, nõnda nagu teid on õpetatud, ja olge ülevoolavad tänus.” (Kl 2:6–7) Ärgem siis laskem endid eksitada, vaid katsugem kõik õpetused, mida kuuleme või loeme, Piibli abil läbi ning õppigem selleks hästi Piiblit tundma. Kui õpetus on kasvõi osaliselt Jumala sõnaga vastuolus, siis ei saa me seda omaks võtta, sest tõe seest ei tule ühtegi valet. Meie kõige kindlam juhis on Jumala sõna ja võime usaldada, et seal on kõik tõde ja täielik tõde.

33

Pluss 3/2018

Hingehoidja

Tekst Eleri Viinalass Foto Unsplash / Aaron Burden

Kuidas alustada uut kooliaastat positiivselt?

Kas klaas on pooltühi või pooltäis? Kas suur pere on koorem või õnnistus? Kas koolis käimine on mõeldud selleks, et oleksid pidevalt väsinud või et Sul oleks parimad võimalused teadmiste omandamiseks? Sama asi võib erinevatel hetkedel tunduda õnn või õnnetus, positiivne või negatiivne. Pärast ilusa suve lõppu ongi aeg jõudnud koolini. Ühest küljest on klassikaaslaseid rõõmustav näha, aga teisest küljest ei oota just paljud kooliga kaasnevaid kohustusi. Kuidas siiski alustada kooli positiivselt?

Kool = stress või põnevus?

Kooliga kaasneb ilmselt mitu erinevat stressiallikat. Näiteks õppimine ja hinded. Õppimisele kulub aega ja hinded võivad teistega võrdlemist soodustada ning enesehinnangule mõjuda. Hea uudis on see, et Sa ei pea üksinda hakkama saama. Piiblis on mitmeid lugusid sellest, kuidas inimesed pöördusid Jeesuse poole, et Temalt abi ja tuge saada. Jeesus on üle 2000 aasta hiljem jätnud ka Sinule sõnumi: „Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse, sest iga paluja saab ja iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse!” (Lk 11:9–10). Jumal tõesti tahab Sind õppimises ja muus kooliga seonduvas aidata. Küll aga peab inimene tegema esimese sammu ja palvetama. Jeesus on öelnud veel täpsemalt, et kui kellelgi jääb vajaka just tarkusest, siis ta palugu Jumalalt, kes annab kõigile heldelt. (Jk 1:5) Muidugi tuleb siinkohal silmas pidada, et samal ajal annaksid ka iseendast parima, pühendades õppimisele tegelikult ka aega.

Stressi võib tekitada ka koolikaaslaste ja õpetajatega suhtlemine. Jumal on meid julgustanud: „Olge vahvad ja tugevad, ärge kartke ja ärge tundke hirmu nende ees, sest Issand, su Jumal, käib ise koos sinuga, tema ei lahku sinust ega jäta sind maha!” (5Ms 31:6) Sul on alati Jumal Sind aitamas ja toetamas. (Js 41:10) Juba kõik eelnevalt mainitu võiks tekitada kooli minemise eel hoopiski põnevust: mis imetegusid Jumal koolis Sulle teha tahab, isegi kui ise tunned, et ressursid ja tahe selleks puuduvad. Jumal saab Sind kasutada ka siis, kui Sina nii ei arva.

Samuti võib positiivsele koolitee algusele olla komistuskiviks enese teistega võrdlemine.

Piiblis räägitakse kogudusest, kui ühest ihust, millel on palju liikmeid. (1Kr 12) Igaühel on omad annid ja tugevused. Sina oled milleski tu-

34 Pluss 3/2018 | www.plussmeedia.ee

gev, milles teine ei ole ja vastupidi. Ihu ei saaks toimida, kui kõikidel liikmetel oleks sama ülesanne. Suhtu oma nõrkustesse sama hoiakuga nagu tugevustesse. Need on Sinu võimed ja oskused, mida saad arendada nagu iga tugevust.

Mis on eesmärk?

Reisides keset külma talve eksootilisele maale, ootab enamik inimesi ilmselt ilusat ilma.

Just siis on hea rannas lesida, võrkpalli mängida ja kehale jumet koguda. Kui aga sajab paduvihma, on enamik plaanist läbi kukkunud. Mis saaks siis, kui muuta oma eesmärki? Kui reisi eesmärk oleks näha uusi kohti, külastada muuseume ja süüa kohalikku toitu, kas ka siis oleks plaan vihma tõttu läbi kukkunud? Ilmselt mitte.

Rõhk on sõnal ees-

märk.

Mis on Sinu eesmärk koolis käimise juures?

Kui selleks on hinded, siis võidki end aeg-ajalt läbi kukkununa tunda. Hinded sõltuvad muu seas ka hindajast. Kui eesmärk on parimal Sinule teadaoleval viisil tarkust ja teadmisi koguda, siis usun, et täidad oma eesmärgi vägagi hästi ja koolis käimine võib palju positiivsem olla. Pane paika eesmärk ja ära alahinda ennast ja seda, mida koolil Sulle pakkuda on. Praegu vaeva nägemine võib hiljem suurt kasu tuua!

Jumal tõesti tahab Sind õppimises ja muus kooliga seonduvas aidata.

JUHTIMISE

Harjuta positiivsust Eelolev kooliaasta ja pime aeg tunduvad pikad. Proovi keskenduda hetkele ja mitte liigselt tulevikus või minevikus elada – üht veel pole ja teist ei saa nagunii muuta või tagasi võtta. Pane kirja lühiajalisi ja lihtsaid eesmärke. Saavutused toovad eneseusku ja soodustavad positiivset mõtteviisi. Toitu tervislikult ja tee trenni. Füüsiline aktiivsus vallandab ajus heatujuhormoone ehk endorfiine. Pane päeva lõpus kirja 3 positiivset asja selle koolipäeva ja/või iseenda juures sel konkreetsel päeval. Mõtlemine on harjumus. Positiivset mõtlemist tuleb harjutada!

kultuuri KATEL

23.NOVEMBER I 19.00 NOORTE GLS I KULTUURIKATEL

GLS Eesti

35

Pluss 3/2018

Ristsõna

RISTSÕNA

Koostanud Renata Kaleininkas Foto Pixabay

t. radelt, vanematelt või mujal sõp st, oli ko t, tes atu am ra a al Teadmisi ja fakte võib saad õigesti elada, saab ainult Jum s ida ku se, ku tar a ag , ud lik Need on kindlasti kasu s lahendades see ristsõna. anda. Avasta, kust algab tarku e!

Pane oma teadmised proovil s. da al gs elt ku tsu ti Sii m on ak ke , ist gr jün st ne üm stk tei tja na .

1. Ük s Jee su se ka he ke da juu di d oo ta va d pä äs , as ng ni ku e an lev tu t os 2. Ta av eti so 3. Jee su se ko du ko ht . se at ud pü ha sa kr am en t. ga de na sõ se su Jee jal aa 4. Pü ha õh tu sö öm m itt ek ris tla ste le.

5. Kr ist lu se ku ul ut am in e sta t. (2P t 3:8 ) s on ük s pä ev na gu …… … aa re juu da an Iss : nk lü a id 6. Tä ko rd a. toi m us id 20 18. aa sta l …… …

7. Põ lts am aa ta lve pä ev ad 8. Ee sti s on …… … m aa ko nd a. .

9. Ei ffe li tor ni s on …… … as tet … pä ev a.

10 . Jee su s ve eti s kõ rb es ……

1 2 3 4 5

6 7 8

: 9 10 36 Pluss 3/2018 | www.plussmeedia.ee

KOOLITÜKID KERGEMINI KAHE KÕRVA VAHELE

Elukool Tekst Johanna Padu Foto Unsplash.com

ks mö öSu ve va he ae g on se lle ks ko rra d, se eg a da s nin g uu s ko oli aa sta ala nu ne d nip id, on kin dla sti ter etu lnu d mõ ni va stu ku ida s uu si tea dm isi pa re mi võ tta .

1.

Ära kasuta märkmete tegemiseks arvutit. Arvutisse trükkides on mitmeid segavaid faktoreid, näiteks teated sotsiaalmeediast või ahvatlus samal ajal internetis surfata. Märkmeid kirjutades on kasulik laused oma sõnadega ümber sõnastada.

2.

Õpi järjest 25–50 minutit ning pärast seda tee paus. Jaluta, mängi koeraga, tee kükke või midagi muud säärast ning pärast seda õpi uuesti 25–50 minutit. Su aju vajab hapnikku.

3.

4.

Keskendu ainult sellele asjale, millega hetkel tegeled. Pane kinni või teise tuppa kõik häirivad tegurid ja püüa ka oma mõtteid mitte uitama lasta – pühi peast kõrvalised mõtted, nagu mida nädalavahetusel sõpradega ette võtta, mida süüa, mida veel vaja teha on jne.

Testiks õppides näri nätsu. Hiljem, kui töö aeg on käes, näri täpselt samasuguse maitsega nätsu uuesti. See aitab Sul õpitut paremini meelde jätta ja meelde tuletada.

5.

Alati küsi ja ole valmis ka teistele vastama. Õpitu ümber sõnastamine ja edasi jutustamine aitab paremini meelde jätta. Sellepärast õpetajad ongi nii targad! ;)

HEAD UUT KOOLIAASTAT! 37

Pluss 3/2018

PLUSS

MUJAL 38

Pluss 3/2018 | www.plussmeedia.ee

Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi

PlussPunkt

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. teisipäev kl 22:00

SEAL, KUS SINAGI

ÜKS =

ÜKS

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või noortejuhile.

Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, Jah,soovin soovintellida tellidaPlussi Plussi Aastatellimus Aastatellimus88eur eur Aastatellimus Aastatellimusjajatoetus toetus Plussi Plussi tööle tööle2020eur eur

Tellija Ajakirja nimi:saaja

nimi: Aadress: Aadress:

Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula:

Telefon: Telefon:

E-post: E-post:

Tellin Tellin ajakirja ajakirjakingituseks kingituseks

Kingitustellimuse Ajakirja saaja nimi: saaja nimi: Aadress: Aadress:

Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula:

Telefon: E-post:

Pluss sotsiaalmeedias

Youtube

Instagram

39

Pluss 3/2018

SIIA KLEEBI

Twitter

POSTMARK

Facebook

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Foto Anete Toming

Plussmeedia EELK Misjonikeskus

Tehnika 115 Tallinn 10139