Pluss 3/2019

3

Maast lahti!

2019

September 2,49 â‚Ź

Erika Lucia Huda

Jumala poolt hoitud ka pealpool pilvi

Vikel Sukkel

Kuidas peaks kristlane suhtuma materiaalsusesse?

Valguse Tee noortekas

Sisukord

28

Inimeste lood Pluss lugu: Erika Lucia Huda on olnud nii stjuardess kui ka pühapäevakooli õpetaja, lk 4 Jumal on Erikat läbi terve tema seiklusrohke elu hoidnud ja kaitsnud - nii õhus kui maa peal.

Gospel: Vikel Sukkel, lk 8 Uus ja värske rahvapärimusest inspireeritud kristlik folkbänd, mis sai alguse ideest märkmiku nurgas.

Misjon: Life Laager, lk 12 Loominguline laager, kus saab tegeleda kaunite kunstidega, olla koos sõpradega ja kuulda Jumala Sõna.

Persoon: Isaac Agaba on Ugandast pärit tarkvaraarendaja, kes Eestisse õppima tulles leidis tõelise Jumala, lk 14

4

Erika Huda

on olnud maast lahti sõna otseses mõttes.

Jumal räägib, aga kas me kuuleme?

Piibliõpetus +3 lood, lk 23 Tõde või müüt: Kõik on alati inimeste kontrolli all.

Piibli ABC: Priskilla Piiblitegelane: JAAKOB, lk 24 Iisraeli rahva esiisa Jaakob oli Jumala poolt õnnistatud juba sünnist alates. Kuigi ta eksis ja läbi kavaluse pettis, sai Jumal teda siiski kasutada.

Seitse: 7 kutsumist ja läkitust, lk 26 Piibliõpetus: Kuidas räägib Jumal meiega tänapäeval? lk 28 Jumal kõneleb imelistel viisidel oma lastega, aga kuidas täpsemalt? Kirjutab Craig Hamer.

Palvus: Jumalaga üheskoos olemine, lk 32 Hingehoidja: Kuidas peaks kristlane suhtuma materiaalsusesse? lk 34 Materiaalsus ei ole iseenesest halb, aga ei tohi kunagi saada olulisemaks elu tõelistest väärtustest.

Elust enesest Toimetajalt: Lend koos Jumalaga, lk 15 Film: Unbroken 2 ehk murdumatu, lk 16 Sõjaõudustest pääsemine ei tähenda kohe nende mahajätmist.

Raadio: PlussPunkt, lk 19 Uuel hooajal jätkab tuntud duo, aga eetriaega saavad ka uued tegijad: Robin, Richard ja Lizette.

Noortekas: Valguse Tee vabakogudus, lk 20 Noortejuht: Johannes Vergi, lk 22 Test: Kui hea kaasreisija oled Sina bussis? lk 36 Elukool: Reisinipid, lk 37

22

Johannes Vergi värske noortejuht Valguse Tee vabakoguduses.

TOIMETUS

Toots, Maarja-Liis Mölder, Renata

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Kaleininkas, Mari-Liis Lehtmaa,

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Taimi Pärna, Cätlin Juursalu, Hanna

EELK Misjonikeskus

Toots, Kert Toomas Suurorg, Laura

Tehnika 115, Tallinn 10139

Tegevtoimetaja Katarina Kaleininkas

Jõgar, Tarmo Nikopensius, Taivo

pluss@plussmeedia.ee

katarina.kaleininkas@plussmeedia.ee

Aarne, Craig Hamer, Johannes Ots,

plussmeedia.ee

Eleri Viinalass, Karmel Uuselu, Karl Küljendus Kalev Rodima

Hendrik Bachmann

Keeletoimetus Maarja-Liis Mölder

Väljaandja EELK Misjonikeskus

Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets Ajakirja koostasid Andree Prees, Joel Reinaru, Madis Kask, Eliza Kobin, Gloria Eliisabet Reinaru, Karl Jakob Toplaan, Kaanefoto Karl Jakob Toplaan

Soovid toetada Plussi?

Toetamisvõimalus SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele: Swedbank EE482200001120254269

Kätriin-Eliis Suurküla, Stefan Carl

SEB EE551010602016015008

Seppel, Artur Sirk, Ander Iva, Kristo

Selgitusse: Pluss

Koostöös Laste- ja Noorsootöö Ühendus Soome Luterlik Evangeeliumiühendus Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon TRÜKK Kroonpress

Juhtkiri Foto Madis Kask

Maast lahti!

Armas Plussi lugeja!

Soovin sulle õnne, et oled võtnud aega ka Plussi lugemiseks. Oled teinud hea valiku! Uue kooliaasta alguses on Su elus kindlasti palju uut ja põnevat, aga samas loodan, et ka midagi vana ja tuttavat.

Siinkohal meenub tuttavast Meie Isa palvest koht, kus öeldakse: „Sinu tahtmine sündigu…”.

Kui palju kordi olen ka mina seda palunud, et Jumala tahtmine minu elus võiks sündida. Igatsenud, et minu elul võiks olla mingi suurem eesmärk ja tähendus, et kellegi jaoks võiksin olla mina see, kes justkui suunaks, kutsuks või sikutaks Jeesuse juurde. Selleks, et minu elul ja tegevusel võiks olla igavikuline mõju. Ja siis saabub see hetk, kus seda palvet võetakse kuulda…. Oi, appi, mis nüüd toimub?!

Meenub üks usu esiisadest – Abraham, kelle Jumal sõna otseses mõttes tõstis oma maast lahti, et viia ta sellele maale, mille Jumal temale tahtis anda. Kui oled esimest korda minemas kuhugi sihtkohta, kus varem ei ole käinud, siis paljud ilmselt enne googeldavad, et näha, mida see paik või maa endast kujutab. Noh, et saada mingi ettekujutus sellest, mis ees ootab. Abrahamil seda võimalust ei olnud. Temal oli ainult Jumala tõotus: „Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan! Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks!“ (1Ms 12:1-2) Abraham ei teadnud ette, mis teda ees ootab, aga ta valis usaldada Jumalat ja alluda Tema käsule.

See eelnev kirjakoht on mind väga kinnitanud ja rahustanud nendes olukordades, kus tunnen, et Jumal tegutseb. Ta ei ootagi minult mingit valmis plaani ja strateegiat, kuidas kõik hakkab olema või mida täpselt peab tegema, Temal on see plaan. Piisab sellest, et olen sõnakuulelik ja teen esimese sammu. Tuleb endale meelde tuletada, et liigselt oma elule ja maisele keskendumine paneb meid Jumalale vastu vaidlema ja võitlema. Eriti nendes olukordades, kus Ta tahab meid kasutada. Miks see nii on? Ilmselt seepärast, et meie jaoks on hirmutav anda kontroll enda käest ära. Apostel Paulus on ka kirjutanud: „Kui te nüüd koos Kristusega olete üles äratatud, siis otsige seda, mis on ülal, kus Kristus istub Jumala paremal käel; mõtelge sellele mis on ülal, mitte sellele, mis on maa peal, sest te olete surnud ja teie elu on koos Kristusega Jumalas.” (Kl 3:1-3) Kujuta ette, kui inimene tõsta maapinnast kasvõi ainult 10cm kõrgusele, siis ta ei saa enam kuhugi minna, võib küll vehkida ja sipelda, aga kontroll on kadunud. Eemalt vaadates võib Jumala juhtimises käimine tunduda sama hirmutavana, aga vahe on selles, et kui meie, kristlaste, jalad ei puuduta maad, siis me ei hõlju lihtsalt õhus, vaid oleme oma armastava Isa süles.

Maast lahti, armas sõber!

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Plussi ajakirjanik, mida teed, kui kaotad kontrolli oma elu üle?

Silja Pikkaro, 24, Taebla: Lähen palves Jumala ette ja annan ohjad Talle üle. Kiires elutempos kipub ununema, et mitte minu, vaid Jumala käes on kontroll. Tema näeb suuremat pilti ja teab mu elust kõike. Seega võin Teda alati kõiges usaldada.

Koostas Andree Prees Fotod Eliza Kobin ja Madis Kask

Stefan Carl Seppel, 15, Tallinn: Kui ma kaotan kontrolli oma elu üle, siis loen Piiblit ja palvetan. Nii tuletan endale meelde, et Jumal on alati minu kõrval ega jäta mind iialgi üksinda.

3

Pluss 3/2019

Pluss lugu

Erika Lucia Huda – Jumala poolt hoitud ka pealpool pilvi Erika Lucia Huda (33) õpetab hetkel pühapäevakoolilapsi Saaremaal, aga on stjuardessina tõusnud maast lahti ja lennanud paljudesse paikadesse. Sellel seiklusel on Jumal olnud koos temaga, hoidnud, õpetanud ja julgustanud igal sammul.

4 Pluss 3/2019 | www.plussmeedia.ee

Jumala lähedale Erika Lucia Huda on sündinud Ukrainas, kuid kolis koos emaga Eestisse, kui oli aeg astuda esimesse klassi. Nii alustaski ta sõnagi eesti keelt oskamata kooliteed Läänemaal asuvas Risti Põhikoolis. Olles ainuke välismaalane klassis, pidi ta taluma klassikaaslaste kiusu.

See tekitas Erikale pidevat ärevust ning probleeme iseendaga. „Ma hakkasin õhtuti olukorra pärast palvetama ning tundsin, kuidas kogu ärevus mu sees kadus,“ räägib Erika. „Siis sain aru, et Jumal on tõeline,“ meenutab naine, kellele vanaema juba lapsepõlves läbi piiblilugude Jumalat tutvustas.

Varasemast lapsepõlvest Ukraina õigeusu kirikus oli Erikal jäänud mulje, et inimesed ei tohiks Jumalalt oma patuse elu tõttu mitte midagi küsida. Ülikooli ajal USA-s olles avastas ta aga tõelise usu tähenduse. Sealsetest teenistustest osa võttes ja Jumalat ülistades tundis ta suurt õnnetunnet. „Tundsin, et Jumal armastab mind nii väga ja võin talt kõike paluda,” räägib Erika õhinal oma kogemusest.

Tagasi Eestisse naastes kohtus Erika oma abikaasa Ardoniga (34), kes oma kristliku tausta tõttu ka Erikat siinsete kristlastega sidus. Peale ülikooli lõpetamist leidis ta läbi töökuulutuse tee Lennart Meri nimelisse Tallinna lennujaama, töötades algselt check-in`is ning hiljem ka väravas. Mõne aja pärast pakuti talle stjuardessi ametikohta ettevõttes Norwegian Air, mille Erika lennuhuvi tõttu ka vastu võttis.

Tekst Gloria Eliisabet Reinaru Fotod Karl Jakob Toplaan ja erakogu

„Kõrvalt vaadates glamuursena tunduv stjuardessi elu hõlmab siiski ka vägagi raskeid hetki.“

5

Pluss 3/2019 Pluss 3/2019

Oma kogemuste põhjal soovitab Erika igal lugejal ükskõik, millise mure puhul palvetada, sest Jumal kuuleb ja aitab alati.

Kõrgustes Esimestel kuudel kogetud raputamised lennukis tekitasid värskel stjuardessil sageli kõhedust. „Eks ikka loogika kaob ära, kui tunnetad midagi uut,” räägib ta, kirjeldades läbikogetut.

Kristlasena ei tunne ta nüüd õhus olles otseselt kunagi hirmu, isegi judinaid tekitavates olukordades. „Ma tean alati, et olen Jumala poolt hoitud ning Ta ei lase midagi halba minuga juhtuda.” Erika kolleegide seas leidub ka teisi kristlaseid, kellega saab vabal ajal ka sügavamatel teemadel rääkida. „Osade kolleegidega tutvudes ja suheldes tundsin teistmoodi rahulikku vaimsust - selgus, et ka nemad on kristlased,” mainib ta rõõmsalt.

Vaatamata esialgu harjumatule tööle - ühe jalaga maal ning teisega õhus - sai pardalolek juba mõne aja pärast Erika jaoks sama rutiinseks kui autoga tööle sõitmine. Rutiin ei ole aga seiklusjanulisele Erikale meeltmööda ning peale enda koolitamist asus ta juba üsna pea üsna kiiresti lennukis meeskonna vanema positsioonile. Ta kirjeldab ennast sellise inimesena, kes pürgib alati millegi parema poole. „Ei suuda väga kaua ühe koha peal püsida,” naerab Erika.

Kahe jalaga õhus Stjuardessi ülesanded algavad tegelikult palju varem, kui arvatakse. Igal hommikul saab meeskond kokku - võetakse läbi kõik ohutust puudutavad küsimused ning töötatakse läbi erinevad näidisjuhtumid. Hommikuti on ette nähtud ka kapteni korraldatud koosolek, kus teatatakse meeskonnale lennu sihtkoht, aeg, trajektoor, turbulentside esinemise kohad, tuule suund ning muud olulised lennusõitu puudutavad faktorid. Alles seejärel suundutakse lennukisse. Sageli mõtlevad reisijad, et miks neid lennukisse ei lasta, kui meeskond juba ees minemas on. „Põhjus on lihtne: lennukisse jõudes hakkame suurel hulgal turvavarustust üle kontrollima,” selgitab Erika. Nimelt on stjuardesside kohustuseks üle kontrollida tulekustutite ja hapnikuballoonide rõhud ja meditsiinilised komplektid, samal ajal, kui kaptenid oma valdkonnas turvakontrolle teostavad.

Alles siis lastakse reisijad pardale ning just Erika, meeskonna vanemana, on neid naerusuiselt uksel tervitamas. Pardale ei satu aga alati ainult rõõmusatujulised reisihuvilised.

Näiteks ühel päeval astusid pardale meesterahvad, kes olid tugevas alkoholijoobes ja agressiivsed. Erika palus meestel reisi ajal viisakalt käituda, mille peale üks meestest veelgi enam ärritus, nõudes kaptenit. „Ütlesin, et mina olen siin kabiinis ülemus ja kapten toetab minu otsust teid pardale mitte lasta,” meenutab Erika. See uudis aga ei olnud meestele meeltmööda ning nad jätkasid agressiivset hoiakut stjuardessi suhtes. Õnneks jõudis lennujaa-

6 Pluss 3/2019 | www.plussmeedia.ee

mast turvameeskond, kes mehed, käed raudus, minema viis. Elu pardal ei ole küll igapäevaselt niivõrd sündmusterohke, kuid sageli leiavad aset minestamised ning väiksemad õnnetused, millega Erika ja ta kolleegid alati tänu koolitustel õpitule ning kiirele ja professionaalse lähenemisele toime tulevad.

Kristlasena ei tunne ta nüüd õhus olles otseselt kunagi hirmu, isegi judinaid tekitavates olukordades.

Pealpool pilvi paistab päike Norwegian Air lennutab reisijaid lisaks euroopasisestele lendudele ka kaugemale: Kanaari saartele ja Dubaisse. Pikemate lendude puhul nähakse ette ka pikem puhkeaeg, mis võimaldab meeskonnal lendude vahel paaripäevaseid puhkuseid reisi sihtkohas. Ühte kuugraafikut meenutab Erika erilise vedamisena. „Lendasin ühe nädala jooksul kaks korda Dubaisse ning ülejäänud aja sain seal kohapeal veeta - ja nii kuu aega järjest!”

Stjuardessidele on ette nähtud ka töötajate lennupiletid, millega Erika vabadel päevadel päris tihti pere ja sõpradega vaid lennujaamamaksu eest on reisinud.

Kõrvalt vaadates glamuursena tunduv stjuardessi elu hõlmab siiski ka vägagi raskeid hetki. „Igaüks teab, et lennuväsimusest on raske toibuda, seega nädal aega järjest lennata on väga väsitav,” selgitab Erika. Reisijate heatujuline teenindamine õhus ning 12 tundi jalgadel seismine on üpriski kurnav, eriti kui rahvarohkuse tõttu näeb päevakava ette vaid lendamist ja magamist. „Reisijad on sunnitud õhusoleku ajal istuma, mina aga saan terve selle aja ringi liikuda,”, naerab positiivse suhtumisega Erika, kelle jaoks pardaloleku aeg töötades märgatavalt kiiremini läheb.

on lastega veedetud kvaliteetaeg varasemast märgatavalt pikem. Kolimisejärgselt hakkas noor pere käima ka kohalikus Kihelkonna Mihkli kirikus, kuid kolme väikelapse kõrvalt oli sealseid jutlusi peaaegu võimatu kuulata. „Pakkusin kirikuõpetajale välja, et teeksin paar korda kuus lastega pühapäevakooli,” ütleb Erika. Selle aasta algusest ongi ta kümne lapse pühapäevakooliõpetaja. Ta tunneb, et tänu pühapäevakoolile õpib oma usku ja suhet Jumalaga ka teistele välja näitama, sest varasemalt oli ta eelistanud Jumalaga pigem omavahel aega veeta. Ka kodus õpetab ta oma lapsi palvetama, õnnistama ning Jumalat ja teisi armastama. Hetkel on tal peale lapsepuhkust küll võimalus lennukile stjuardessiks tagasi minna, kuid praegu puhuvad seoses elumuutustega hoopis uued tuuled. Nimelt on Erika sügisest alates õpetamas Kihelkonna koolis kunsti ja inglise keelt, abikaasa Ardon tegutseb aga arendus- ja finantsjuhina pereettevõttes Öselbirch. „Hetkel on mulle rahateenimisest olulisem perega veedetud aeg, see on lõppkokkuvõttes kõige tähtsam,” lisab ta. Võib tunduda, et Erika on peale põnevat stjuardessitööd taas kahe jalaga maa peal, kuid tema sõnul on elumuutusi täis periood kui omamoodi uus õhkutõus.

Uued seiklused Peale mitmeid põnevaid aastaid pardal jäi Erika ootama oma esimest poega, kelle tõttu ta lendamise mõneks ajaks selja taha jättis. Nüüdseks on peres kasvamas juba väikeste vanusevahedega kolm last: Alexander (4), Ariana (2) ja Aron (1) Hiljuti asuti perega Kuressaare külje alla elama. Noore ema sõnul oli Tallinnast saarele kolimise põhjuseks pealinna kallidus, mis nõudis liiga palju töötunde ning aega liikluses. Tema lastele ei ole oluline uhkes villas elamine, nad hindavad hoopis koos vanematega mänguväljakul veedetud aega. Erika sõnul

7

Pluss 3/2019

Gospel Tekst Kätriin-Eliis Suurküla Fotod Joel Reinaru

Vikel Sukkel uut ja vana kokku sidumas

Vikel Sukkel on värske kristlik folkbänd, mis võtab vana vaimuliku rahvapärimuse ja esitab seda uuel kujul. Idee sai alguse EELK Piiblija misjonikursusel ja tahtest ülistada Jumalat südamelähedases muusikastiilis. Koos on muusikat tehtud alates 2018. aastast.

8 Pluss 3/2019 | www.plussmeedia.ee

Idee paberi serval Kuidas see kõik algas? Idee sündis sel ajal kui Hanna Maria Salong, Anna-Katariina Vaino, Lisete Mihkelson ja Kersti Aun käisid koos ühel hooajal EELK Piibli- ja misjonikursusel Põltsamaal. Seminaride vahel võis kuulda palju muusikat ja laulu. See oli aeg, kus tüdrukud lõbusalt üksteist tundma õppisid. Ühel nädalavahetusel jällegi koos Põltsamaal olles kirjutas Hanna Maria oma protsessipäeviku lehe nurka idee „kristlik folkbänd”. Seda ideed jagas ta ka teistega. Tüdrukud polnud varem kuulnud, et Eestis oleks ühtegi kristlikku folkbändi. Mõttest oli väga vaimustunud Lisete, kes sel ajal õppis veel Haapsalu Muusikakoolis pärimusmuusikat. See muusikažanr oli talle väga südamelähedane. Koos naljatleti muusikaga kuni Piibli- ja misjonikursuse lõpuni, kuid sealt konkreetset bändi veel ei sündinud. Tüdrukud jäid tihedalt omavahel suhtlema ja veetsid jätkuvalt palju aega koos.

Loomingu teekond

kkeli Vikel Su aab taas s t u g n i loom .sept 8 2 a b u j kuulata Tartus 0 0 : 9 1 l l e k ikus. r i k e s u l Pau

Kristliku folkbändi ideed jagasid nad ka teiste Piiblikooli kaaslastega. Selle kursuse osalejad olid väga aktiivsed ning kaasatud erinevate kristlikke noorteürituste korraldamisse. Varsti käidi välja mõte, et aeg on bänd kokku panna ja teha debüütetteaste 2018. aasta Noortefestivalil JäPe. Esimene esinemine Palamusel oli nüüd teada, kuid ei olnud veel kõiki bändiliikmeid ega repertuaari. Selleks ajaks oli Hanna Maria suundunud Tartusse õppima eesti keelt. Ta hakkas külastama rahvusarhiivi, kust võis leida palju rahvaloomingut, mis kirjeldas rahva usku Jumalasse. „Levinud on arvamus, et eestlased on olnud usukauge rahvas ning kristlus on midagi võõrast. Leiud rahvusarhiivist aga näitavad, et kristlus on olnud osa meie laulust ja elust!” jutustab Hanna Maria.

Bändi lõplik koosseis vajas veel paika panemist. Tüdrukud teadsid, et Hageris on üks tore Marta, kes mängib suurepäraselt viiulit. See oli pill, mida oma koosseisu väga sooviti ja nii võetigi kohe ka Marta bändi musitseerima.

Puudu oli veel löökipillimängija. Alguses proovisid nii Lisete kui ka Kersti täita seda olulist positsiooni, kuid vahetult enne esimest esinemist võeti bändi Lisete vend Robin, kes oli eelnevalt mitmetel kordadel osalenud oma koguduse ülistuses just cajoni mängides.

9

Pluss 3/2019

Proovid kujunesid väga meeleolukalt spontaanseteks. Rahvusarhiivist tuli ainult lüürika, mis tähendas, et kohe oli vaja hakata tegutsema viiside kallal. Algul ei teatud, kust peaks alustama, kuid kõik hakkas sujuvalt liikuma.

Lisete võttis kätte plokkflöödi, millega hakkas improviseerima erinevaid viisijuppe. Hanna Maria proovis lisada sinna sõnu, mida oli arhiivist leidnud. Edasi hakkasid kõik oma pillidel või häälega katsetama. Selliselt, ühises koostöös sündisidki paljud lood.

Esimene kontsert-palvus, kus Vikel Sukkel üles astus, oligi Noortefestivalil Jäpe. Sealt edasi tekkis kohe idee teha pisike jõulutuur. 2018. aasta jõuludel võis Vikel Sukkeli huvitavat ja Eesti kristlikul maastikul uudset muusikastiili kuulda nii Nõmme Rahu kirikus kui ka Ridala baptistikoguduses.

Leidnud oma suuna Vikel Sukkel tunneb end veel väga noore bändina. Aastaga on nad õppinud rohkem aru saama, mis on nende kindel suund. Mitmed bändiliikmed on selle aja jooksul ka pikemat aega Eestist eemal olnud. 2018. aasta sügisel läksid kaks bändiliiget välismaale: Hanna Maria praktikaniks ja vabatahtlikuks Põhja-Inglismaa linna Carlisle kogudustesse ja Anna-Katariina õppima Taani piiblikooli. Järgneva aasta suvel sai terve

10 Pluss Pluss 3/2019 | www.plussmeedia.ee 3/2019 | www.plussmeedia.ee

„Leiud rahvusarhiivist näitavad, et kristlus on olnud osa meie laulust ja elust!“

bänd uuesti Eestis kokku, et anda väike kontsert Ridala Maarja Magdalena kirikus. Hanna Maria sõnul on nad leidnud oma suuna, kuid nüüd on vaja hakata rohkem bändina koos käima. „Tahame luua uut muusikat ning saada selles kõiges veelgi paremaks,“ räägib ta. Kindlasti ei ole bändi eesmärk anda võimalikult palju kontserte, vaid pigem läbi selle muusika ülistada ja kiita Jumalat. Seda kinnitavad ka bändiliikmed: „See muusikastiil on meid kõnetanud ning selle läbi tahame tuua kogu au Jumalale.“ Vikel Sukkeli loomingut saab taas kuulata juba sel sügisel Tartus Pauluse päevadel.

Mida tähendab nimi Vikel Sukkel? See tuleb bändi ühest laulust, mis pärit Pärnumaalt.

Sõnadele võib leida veel erinevaid tähendusi, aga kõige täpsem tõlgendus on „vikel“ ehk erilisel viisil kootud villane sokk ja „sukkel” ehk sokkides olema.

Kokku pannes saame tähenduseks „eriliselt kootud villastes sokkides”

„See muusikastiil on meid kõnetanud ning selle läbi tahame tuua kogu au Jumalale.“

Vikel Sukkeli koosseisu kuuluvad: Anna-Katariina Vaino (21) vokaal, parmupill, klaver.

Lisete Mihkelson (21) vokaal, kannel, plokkflööt, klaver.

Kersti Aun (25) vokaal ja plokkflööt.

Marta Põld (15) vokaal ja viiul.

Hanna Maria Salong (21) vokaal ja kitarr.

Robin Ulla (18) vokaal ja cajon.

11

Pluss 3/2019

Misjon Tekst ja fotod Stefan Carl Seppel

ER LAIAF GE L

VÕIB MUUTA ELU a. Enamiku Suvel on lõpmata palju laagreid, mille vahel valid t välja, peamine eesmärk on, et noored saaksid tavaelus võtaksid aega koosolemiseks ja otsiksid ka Jumalat. mis Inimesed on siiski erinevad ja suvi paraku lühike, tähendab, et peab targalt valima endale sobiva ning . innustava laagri. LIFE laager on üks hea võimalus

„Sain ka tuge võtta rohkem osa koguduse tööst - ja mis kõige tähtsam - õppisin seal andestama.“

Lõbusalt loominguline LIFE laager on igal aastal toimuv kristlik noortelaager, kus loomingulistes töötubades on osalejatel võimalus nelja päeva jooksul tunda rõõmu koosveedetud ajast, õppida juurde oskusi ja avastada peidetud annid. See on aeg täis loovust ja inspiratsiooni. Hommikuja õhtuprogrammides kuuleb head vaimulikku sõnumit, saab ülistada Jumalat, harjutada traditsioonilist laagritantsu ja mängida koos terve laagriga seltskondlikke mänge. Laagri teeb veel eriliseks lõppkontsert, kus kõik osalejad saavad esineda või näidata, mida nad nelja laagris veedetud päeva jooksul on teinud. Sinna on oodatud kõik huvilised, pere ning sõbrad.

Viimases laagris oli võimalus tegutseda laagri fotograafina, mida kolm aastat varem ei oleks osanud arvatagi.

Põhjanaabrite eeskujul LIFE laagri peakorraldaja Signe Reinaru sõnul tuli inspiratsioon alustada loovuslaagriga põhjanaab-

12 Pluss 3/2019 | www.plussmeedia.ee

ritelt. „Aastaid tagasi käisin Soomes, Ryttyläs toimuvas LIFE laagris. See oli nii eriline, et kuidagi ei saanud lahti sellest mõttest: „Miks mitte korraldada selline laager ka Eestis?“ räägib Signe.

Samal aja oli Jumal pannud ka teiste inimeste südamesse sama mõtte. „Koos Jane Raidma-Voolaidi, Mari-Liis Lootuse ja Liisi Taremäega panime pead kokku ja hakkasime nõu pidama, kus võiks selline laager ka Eestis toimuda,“ jutustab ta. Nii toimuski esimene LIFE laager 2013. aasta augustis Läänemaal, Oru koolis. Esialgu oli laager rohkem tantsusuunitlusega. Järgnevatel aastatel lisandusid muusika, video, maalimine, käsitöö jne. Läbi aastate on kaunite kunstide laager toimunud Eesti erinevais paigus: Läänemaal Taeblas, Põlvas, Sauel ja viimased aastad Laulasmaal.

Andide avastamine Selles laagris on olnud läbi aastate kaks põhieesmärki. Esiteks, et noored kristlased võiksid usus Jumalale lähemale kasvada. Teiseks, et noored saaksid avastada ja arendada neile Jumala poolt kingitud ande. Paljud on juba mitmeid aastaid osalenud, aga alati leidub neid, kes esimest korda on laagrisse sattunud. Autor ise on juba kolm aastat LIFE laaris osalenud. Alguses arvas ta, nagu paljud inimesed, et ei ole eriti loominguline. See

LIFE laager toimub augusti esim esel nädalavahe tusel.

Laagrit kor raldavad MTÜ Loov I mpulss ja EELK Misjo nikeskus.

arvamus muutus, kui ta oli avastanud video ja fotograafia töötoa, mis tabas otse märki. Tehnika ja loovuse sidumine oli just õige valik ning viimases laagris oli võimalus tegutseda laagri fotograafina, mida kolm aastat varem ei oleks osanud arvatagi.

Populaarses video töötoas osales ka Katrin Pannerlein, kes tundis, et sai laagris oma talendid proovile panna. „Võtsin töötoa, kus teadsin, et ei ole eriti kogenud. Tahtsin teada, kaugele olen jõudnud ja mille kallal peab veel töötama,“ selgitab Katrin. Ta lisab, et sai vaimulikult kasvada ja julgustust käia seda teed, mida Jumal tema ette on pannud. „Sain ka tuge võtta rohkem osa koguduse tööst - ja mis kõige tähtsam - õppisin seal andestama,“ võtab ta kokku oma esimese LIFE laagri kogemuse. Selle aasta peateemaks oli Joosepi lugu ja andestus.

Piiblist ja Jumalast sai veelgi rohkem teada Elsbet Helena Tiitus, seda tänu kõnelejatele nii hommiku- kui ka õhtuprogrammil ajal. „Nad kõik julgustasid ja inspireerisid mind oma kogemuste kaudu tohutult. Tutvusin uute lahedate inimestega ja sain ka lõpuks vabal ajal mängides võrkpallile pihta,“ räägib Elsbet. Loomulikult sai ta ka palju uut teada filmimise ja fotograafia valdkonnas.

See kõik näitab, kui palju on tegelikult noori, kes otsivad ja igatsevad Jumalat. Kui seda tehes saab veel õppida oma ala parimatelt kristlastest õpetajatelt oma lemmik valdkonnas, kogeda mõnusat õhtust osadusaega kriitikavabas õhkkonnas, siis on kogemus seda imelisem.

13

Pluss 3/2019

Persoon Tekst Artur Sirk Foto Ander Iva

Isaac Agaba – leidis tõelise usu Eestis Isaac Agaba (28) on pärit Ugandast ja tuli Eestisse neli aastat tagasi, et õppida tarkvaraarendust. See on ka ala, millel ta hetkel töötab. Eestis olles aga leidis Isaac tõelise elava usu ja teenib kaasa Tartu International Fellowship (TIF) koguduses.

Kuidas on Eestisse tulek Sind isiklikult muutnud?

Algselt ei tahtnud ma siia üldse tulla lume ja külma tõttu. Ent õppima tulles ja siinsete kristlastega kokku puutudes nägin neid elamas viisil, mida ma varem ei olnud näinud oma kodumaal. Enne Eestisse tulekut olin ainult nimekristlane, kuid see muutus pärast natuke aega siin olemist.

Kuidas oled saanud Eesti inimesi teenida?

Ennekõike on Eesti inimesed teeninud mind. Siin sain kuulda evangeeliumi ja tulla elavale usule.

Hiljem olen saanud kaasa teenida TIF’is, ülistuses ja noorteõhtutel. Minu jaoks on kõige tähtsam, et inimesed saaks kuulda tõelist evangeeliumi.

Rõõmusõnum muudab meid Kristuse-näoliseks ja usaldades Kristust, päästab Ta meid patust ja annab rahu Jumalaga.

Mis on Sinu silmis kõige enam puudu Eesti inimeste eludes?

Nagu Ugandas, nõnda ka siin - igaüks meist üritab leida rahulolu mingil viisil. Olgu selleks õpingud, töö või naudingud. Mida päriselt vajame, on leida oma tõeline identiteet ja rahulolu Kristusest. Pöördugem igapäevaselt Kristuse poole ning hoidkem Temast kinni, sest Tema on hea, armastav ja ei vea kunagi alt. Seepärast laskun põlvili Jumala ette alati pärast kellegagi evangeeliumi jagamist. Jumala armastus ajendab mind tänama Teda pääste eest, mida Ta nii armuliselt on andnud.

14 Pluss Pluss 3/2019 | www.plussmeedia.ee 3/2019 | www.plussmeedia.ee

Toimetajalt

Lend koos Jumalaga

Tekst Stefan Carl Seppel Foto Madis Kask

Kristlase elu, mille eesmärk on järgida Jeesust, saab võrrelda lennukis lendamisega.

Tõused kõrgele ja lendad kohtadesse, millest unistadagi ei osanud või kuhu muidu kunagi ei oleks jõudnud. See on tõeliselt hea seiklus.

Vahel keskenduvad inimesed ikka rohkem enda probleemidele, selle asemel, et anda need üle Jumalale. Unustame, et Tema käes on kõik võimalik. Inimene üksi, ilma lennukita, õhku tõusta ei saa. Nii ei suuda me ka kõikidest oma probleemidest üksi jagu saada. Mõistes Jumala kõikvõimsust, kaovad ja lahenevad paljud mured justkui iseenesest.

Sul on võimalus muuta ka teiste elu, olles nendega koos palves ja julgustada neid kui nende jaks usuteel hakkab lõppema. Kui nad on eksinud ega suuda enam hoida kinni päästest, saad Sa nende tähelepanu uuesti Jeesusele juhtida. Ei ole paremat tunnet, kui näha oma sõpra, kes oli täiesti maas ja väsinud, Jumala poolt üles tõstetuna. Sina saad olla Jumala tööriist nii oma sõprade kui ka võõraste seas.

Samamoodi saavad kristlastest sõbrad toetada Sindki keerulistel hetkedel.

Jumalat tasub otsida, sest Ta kuulab ja varustab Sind alati. Elu muutub teistsuguseks, kuid siiski tuleb ette väga raskeid olukordi, kus võib tekkida lootusetuse tunne. Sellistel hetkedel tuleb meelde tuletada, mida Jumal on öelnud ja lubanud Piibli kirjakohtades. Rasketest aegadest saab kindlasti läbi, kui võtad iga päev natukene aega Jumala jaoks. Loe Tema Pühakirja, palveta ja mõtle Jumala asjade üle, sest see on kütus, mis hoiab Sind lahti maast ja ühenduses Jumalaga. Nii tõused kõrgemale.

Jeesuse järgimine algab lihtsa kutsumisega – tule, vaata ja järgi. Sellele kutsele vastamine on alguspunkt imelisele teele koos Jumalaga. Näed, kuidas Sinu enda, aga ka teiste elu Su ümber hakkab muutuma ja inimesed märkavad seda. Oled teistsugune, sest oled tõusnud maast lahti. Saad aidata ka teistel oma lendu alustada, kui annad neile teada sellest samast lihtsast kutsest, mida Sina juba järgid.

15

Pluss 3/2019

Film Tekst Kristo Toots Fotod Movie Picture DB

Unbroken 2 ehk murdumatu – tee lunastuseni „Unbroken: Path to Redemption” (2018) on juba teine film maailmakuulsast jooksjast ja II maailmasõja veteranist Louis Zamperinist. Sõja ajal Jaapani vangilaagrisse sattunud Zamperini naaseb pärast seal läbi elatud suuri katsumusi Californiasse. Kuigi tagasi kodumaal, tuleb minevikupainajatest vabanemiseks läbida veel valuline teekond.

16 Pluss 3/2019 | www.plussmeedia.ee

Jumala Sõna põhimõtteid järgides annab Ta ka väe tunnete muutumiseks.

Peaaegu murdunud II maailmasõja ajal elab Louis Zamperini Vaikse ookeani kohal läbi lennukatastroofi, millest pääsevad eluga veel vaid kaks tema meeskonnakaaslast. Pärast 47 lootusetut päeva veteväljadel triivimist leiab neid Jaapani laevastik. Nad saadetakse vangilaagrisse, mis on kurikuulus oma õuduste poolest.

Vanglas toimuv näljutamine, ebainimlikud tingimused ja pidev peksmine muudavad Zamperini inimvareks. Kurjast geeniusest vanglaülem kohtleb endist tippsportlast eriti jõhkralt ja alandavalt. Kogu läbielatu traumeerib Zamperinit niivõrd, et isegi kodumaa vabaduses on ta veel seesmiselt vang.

Tagasi koju jõudnud kohtub Louis oma tulevase abikaasa Cynthiaga. Paar abiellub ja mehest saab väikese tüdruku isa.

Sellegipoolest hakkab Louis Jaapani vanglaõudusi nii unes kui ilmsi uuesti läbi elama ja muutub alkohoolikuks. Tal tekib raskusi töö leidmisega ning enamus sissetulekust kulub salajasele joomisele ning ulmelistele äriplaanidele. Lisaks haub mees kättemaksuplaane oma kinnipidajate vastu. Ta hangib endale isegi tulirelva, et Jaapanisse reisida ja oma endistele piinajatele ots peale teha. Olukorra halvenedes nõuab Cynthia lahutust, kuid Louis’i kättemaksuiha see ei kahanda.

Kogu läbielatu traumeeris Zamperinit niivõrd, et isegi kodumaa vabaduses oli ta veel seesmiselt vang.

17

Pluss 3/2019

Minevikuhaavad Samal ajal tuleb Zamperinide kodulinna tuntud Ameerika evangelist Billy Graham. Abikaasa Cynthia hakkab käima Grahami telgikoosolekutel, sest otsib abi Jumalalt. Louis aga hoopis süüdistab Jumalat. Siiski ei lõpeta Cynthia oma abikaasa kutsumist teenistustele. Peale mitut keeldumist ja ühelt teenistuselt välja jooksmist saab Jumala armastus Louis’i siiski kätte. Temast saab uus mees, nagu Pauluski ütleb: „Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.”

(2Kr 5:17) Jeesust järgima hakates loobub Louis kättemaksuplaanist, sest miski ei muuda minevikku. Kui jätame möödunud kannatused seljataha, tõotab Jumal teha head. Seda kinnitab ka Piibel: „Häbi ja teotuse asemel te saate kahekordse osa ja ilutsete selles: te pärite kahekordselt oma maal, teil on igavene rõõm.” (Js 61:7)

Peale selle, et Louis pidi andeks andma oma vangistajatele, pidi ka Cynthia andeks andma Louis’ile.

18 Pluss Pluss 3/2019 | www.plussmeedia.ee 3/2019 | www.plussmeedia.ee

Raadio

Häid lambaid mahub palju... uude PLUSSPUNKTI meeskonda!

Tekst Maarja-Liis Mölder, Fotod Kristo Toots

Andestuse vägi Mälestuste minnalaskmise juures on oluline roll ka andeksandmisel. Vägivaldsuse, masenduse ja joomisega oli Louis täielikult ära rikkunud oma abielu ja pereelu. Peale selle, et Louis peab andeks andma oma vangistajatele, peab ka Cynthia andestama Louis’ile. Cynthia mõistis Billy Grahami koosolekutel käies, et tal tuleb kõigest hoolimata armastada oma abikaasat. Ta otsustab mitte lahutada. Alles siis, kui Cynthia annab andeks Louis’ile, hakkab Louis’i elu muutuma ja suudab andestada oma endistele piinajatele.

Andestus parandab inimestevahelised suhted, aga oluline on see ka andeksandja südamele.

Jeesus ütles selgelt: „Sest kui te annate inimestele andeks nende eksimused, siis annab ka teie taevane Isa teile andeks, kui te aga ei anna inimestele andeks, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks.” (Mt 6:14-15) Lisaks ütlevad teadlased, et viha ja pahameel põhjustavad närvisüsteemis toksiliste ainete vabanemise ja kahjustavad pikas perspektiivis organismi. Piltlikult öeldes on kellegi vihkamine võrdne enesemürgitamisega. Andeksandmine on tihti keeruline, aga Jumal on andnud meile praktilised juhised: „Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad” (Mt 5:44) Pahameel ei kao tavaliselt kohe, aga Jumala Sõna põhimõtteid järgides annab Ta ka väe tunnete muutumiseks.

Plusspunkt alustab septembrist uue hooga. See on raadiosaade, mida teevad noored noortele. Tahame julgustada kristlasi nende usuteel, aga panna ka kaasa mõtlema neid, kes veel Jumalat ei tunne. Saadet täidavad põnevad teemad ja külalised ning loomulikult ei puudu ka hea muusika.

Uus hooaeg tõotab tulla muutusterohke. Jätkab vana tuttav duo: Kristo Toots ja Maarja-Liis Mölder, ent teiseks vallutab eetri lausa trio: Lizette Kassmann, Richard Markus Tamm ja Robin Ulla.

Lizette on Järva-Jaani gümnaasiumi abiturient, kellele muu hulgas meeldib mängida saalihokit. „Tahtsin midagi uut proovida. Seetõttu otsustasingi katsetada tööd raadios,“ ütleb Lizette, kes on ka ise sage raadiokuulaja.

Richard Markus on 11. klassi õpilane, töötab ja mängib lisaks korvpalli. Ometi ei peljanud ta võtta veel üht kohustust. „Tulin, kuna paluti ja tundus huvitav,“ ütleb Tamm.

Robin asub sügisest ülikoolis õppima rakenduslikku arhitektuuri ning lööb hääle ja cajoniga kaasa kristlikus folkbändis Vikel Sukkel. „Tegelikult polegi asi nii palju raadios, vaid selles, et saaks inimesi puudutada ja kuulutada Jumala Sõna,“ põhjendab ta Plusspunktiga liitumist.

Mõlemad saatemeeskonnad on õhevil. Kristo ja MaarjaLiisi tandem alustasid teemal „kristlasena kaitseväes“. Ehkki uuel tiimil varasemat kokkupuudet raadiotööga ei ole, ei tunne nad hirmu. „Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks,“ (Fl 4:13) tsiteerib Richard Markus. Lizette lisab, et Jumalaga koos ei pea mitte midagi kartma. „Jumal on just meid valinud, et saaksime teisteni tuua tähenduslikud teemad,“ usub neiu.

Meie tegemistel saab silma peal hoida Plussi sotsiaalmeedias ja saateid on võimalik järele kuulata ka Pereraadio koduleheküljelt.

Plusspunkt on eetris eetris iga kuu esimesel ja kolmandal teisipäeval kell 22:00 Pereraadios. Tallinnas sagedusel 89,6 MHz ja Tartus 89,0 MHz!

Kuulmisen19i!

Pluss 3/2019

Noortekas Tekst Renata Kaleininkas Fotod Mari-Liis Lehtmaa, Taimi Pärna, Cätlin Juursalu ja erakogu

Valguse Tee noortekas Mõnus koht, kus Jumalat tunda Valguse Tee Vabakoguduse (VTVK) noortekas on koht, kuhu noored saavad kokku tulla, et rääkida ja tundma õppida Jumala Sõna. Hubane õhkkond, hea seltskond ja maitsev söök aitavad kõigil tunda, et nad on teretulnud.

20 Pluss 3/2019 | www.plussmeedia.ee

Piiblipõhine Noorteka eesmärk on jagada Jumala sõna ja tuua noori lähemasse suhtesse Jeesusega. Seepärast ei puudu üheltki noortekalt ka hea piibliõpetus.

Tavaliselt loetakse igal korral üks või mitu Piibli peatükki, mille üle koos mõtiskletakse ja arutatakse. Aeg-ajalt tehakse grupitöö vormis ägedad teemaga seostuvaid plakateid ning vaadatakse inspireerivad või õpetlikke videoid.

Noortekatel on külas käinud ka erinevad külalised: Juhan Ungru, Andrus Lukas, VTVK pastor Mart Metsala ja mitmed teised. Räägitakse, kuidas nad ise said kristlasteks ja missugune on olnud teekond selle otsuseni jõudmisel. Muusikutest külalised, kes laulavad või mängivad pilli, teevad kaasa ka ülistuses.

Siit leiad endale uusi kristlastest sõpru, kellega saad aega veeta ja koos Jumala Sõna uurida.

Mitte ainult vaimne toit VTVK noortekal on alati midagi head-paremat süüa. Noorte lemmiksnäkk, ilma milleta peaaegu ükski koosviibimine ei möödu, on popkorn.

Miks? Olemas on omaenda popkornimasin. Toitude ettevalmistamisel aitavad kaasa ka abivalmis koguduseliikmed, aga tehakse ka noortekana ühiselt süüa. Kõige muu kõrval jääb aega ka mängudeks ja lihtsalt jutustamiseks ning chillimiseks. Mõnusale koosolemisele aitavad kaasa laiali laotatud padjad, vaibad. Ühe noore, Cathleeni sõnul käib ta kohal piiblitundide ja ülistuse pärast. Talle meeldivad sealsed inimesed, aga loomulikult ka popkorn. „Mulle meeldib noorteka juures kõige rohkem seltskond ja hea suhtumine. See on rõõmu täis koht, kus ei ole kurbust,” räägib Lucia, teine noorteka liige. Ka tema käib enamasti sellepärast, et Pühakirja rohkem tundma õppida.

Karl Johannes mainib veel: „Mulle meeldib noorteka juures teistega koos olemine, osadus, tegevused ja söök.”

Muidugi ei juhtu kõik see iseenesest. Noorteka sujuva toimimise eest vastutab viieliikmeline meeskond. Nad aitavad juhtimise, ülistuse, toitlustamise, aga ka muu vajalikuga. Õhtute läbiviimisesse on kaasatud ka noored ise. Tehakse koos ülistusbändi ja kõik aitavad lõpus koristada.

Uus hooaeg toob endaga kaasa ka muutuse: sügisel vahetub noortejuht ja noorteka läbiviimise ning toimimise eest hakkab vastutama Johannes Vergi.

Valguse Tee noortekas toimub Pirital Purje tn. 8, reedeti algusega kell 19:00

Uus hooaeg algas 6. septembril Noortekas sobib 12-17 aastastele noortele, kes sooviksid rohkem Jumalast teada saada.

„See on rõõmu täis koht, kus ei ole kurbust.“ See pole veel kõik!

Mida veel tehakse? Peale iganädalaste noortekate toimuvad veel filmiõhtuid, laagrid ja igakuised väljasõidud. Filmiõhtutel saab näha häid kristliku sisuga filme, aga ka superkangelaste seiklusi.

Iga kuu on kombeks teha ühine väljasõit, mis noortele alati väga korda läheb. Nende raames on käidud ratsutamas, batuudi- aga ka teaduskeskustes. Suve- ja talvevaheajal korraldatakse sleepoverid, kus ööbitakse koguduse hoones.

Suur suvine sündmus on veel noorteka laager, mis toimub Saaremaal. Ka seal on rohkelt ühistegevusi. Käiakse koos ujumas, mängitakse võrkpalli ja lauamänge. Sel aastal tehti isegi 20km rattamatk.

Selle kõige juures on suurim rõõm olla koos ja kasvada usus Jeesusesse. Noortekale on alati oodatud ka uued noored. Siit leiad endale uusi kristlastest sõpru, kellega saad aega veeta ja koos Jumala Sõna uurida. Noor, Sa oled teretulnud!

21

Pluss 3/2019

Noortejuht Tekst Renata Kaleininkas Foto Erakogu

JOHANNES VERGI Minu kirg on elada oma elu koos Jeesusega!

Johannes Vergi (28) elab Tallinnas ja töötab õpetajana mitmes koolis. Sügisest alates on ta Valguse Tee Vabakoguduse uus noortejuht.

Kuidas Sina veedad aega Jumalaga? Üks minu lemmikviisidest, kuidas Jumalaga aega veeta, on ülistusmuusikale kaasa laulmine ja samal ajal palvetamine. Siiski on veel teisi viise. Hommikuti loen Piiblit, palvetan ja mõtisklen. Jumalaga toimib ka kirjalik suhtlemine. Tööl, pargis või mujal, kus ei saa valjuhäälselt ülistada või palvetada, kirjutan märkmikusse. Olen nii mitmeski asjas selgusele jõudnud. Vanemaks saades olen aru saanud, et Jumala jaoks aja võtmine ei tähenda ainult kindlal ajal palvetamist või ülistamist, vaid kogu oma elu Temale pühendamist.

Miks Sa tegeled noortetööga?

Noorte- ja lastetööga olen ühes või teises vormis seotud juba 15 aastat: pühapäevakool, laagrid, noorteõhtud, kodugrupid. Alustasin noorena Oleviste koguduses 2004.aastal. Nendest aegadest on head mälestused. Noortetöö

22 Pluss 3/2019 | www.plussmeedia.ee

juures köidab mind just Jumala armastus noorte vastu. Olen maruõnnelik, et see mu kutsumus on, sest olen alati arvanud, et teismelised on kõige ägedam vanus. Lisaks olen Jumalaga kooskäimisest alates uskunud, et ka õpetajaamet on minu viis teenida noori.

Mis on kõige raskem noortejuhiks olemisel? Mis meeldib?

Noortetöös on palju väljakutseid. Vajan alati Püha Vaimu abi, et vastata küsimusele: kuidas edasi anda see info ja kogemus, mida soovin jagada, noortele vastuvõetavas vormis?

Noortejuhina on oluline jääda siiralt iseendaks, olles samal ajal eeskuju, mentor ja kaasteeline. Lihtne on ennast panna õpetajarolli, kui peaksin olema lihtsalt mina ise. Siingi vajan Püha Vaimu abi. Mulle meeldib noortega koos süüa ja süüa teha. See on ühte kasvamise aeg, mil toimuvad päris vestlused.

+3 lood Koostas Hanna Toots Foto Kert Toomas Suurorg ja Pixabay

Tõde või müüt?

Selles veerus käsitletakse erin evaid kristlust puudutavaid väiteid.

Kõik on alati inimeste kontrolli all.

M

üüt. Kõik on Looja kontrolli all.

Ainult Tema on võimeline rask ed olukorrad ning katsumused pöörama nende kasuks, kes Teda armastavad. Vaata lisaks Rm 8:28 ja 5Ms 23:6. Igas olukorras tuleb and a endast parim, aga usaldama peab kõiges Jumalat, kes kõike kontrollib.

Tema usaldamine toob rahu süd amesse, sest teame, et Tema on kogu maailma loon ud meie jaoks. Tema hoolitseb meie eest, nagu ütleb psalmist: „Abi tuleb mulle Issanda käest, kes on tein ud taeva ja maa. Tema hoiab su minemist ja su tulemis t nüüd ja igavesti.“ (Ps 121:2,8)

Piibli ABC

kirjakoht.

Lemmik-

Jaakob Jü

ris, 18

aranata M u t r a T EKNK Kogudus riiki ja tema i!“ la a m Ju lt a m es aleg „Aga otsige a kõike antakse teile pe d õigust, siis se a.

(Mt 6:33) esile parim

ob panemine to t hoolt, isegi le a h o ik s e ees Jumala takse meie n a k s e id n s juhilube Teda tee stu. Näitek a v b a is e s nantsiliselt kui maailm liselt ega fi ja a l u m s k . Andnud tehes ei ole toime tulla a g e ig õ k k amisi, ali es kõik pikk olnud võim n e h la , le la ma ad. oma mure Ju ema tõotused kehtiv T t e , b mis näita

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

P

Priskilla

oli apostel Pauluse ustav kaastööline koos oma abikaasa Akvilaga. Nad elasid nii Roomas, Korintoses kui ka Efesoses ja kõikjal kogunes kogudus nende kodus. Ametilt olid nad telgitegijad. Ladina keeles tähendab Priskilla „auväärne”.

23

Pluss 3/2019

Piiblitegelane Tekst Laura Jõgar Pilt Wikimedia Commons

JAAKOB –

võitles Jumala ja inimestega Jaakob oli üks Iisraeli rahva esiisadest. Tema kaheteistkümnest pojast põlvnesid Iisraeli kaksteist suguharu. Ta oli sihikindel mees, kes kasutas kõiki võimalusi oma eesmärkide saavutamiseks. Edukuse tõeline põhjus aga oli Jumal, kes oli alati temaga.

Jaakob ja Eesav Jaakobi vanemad olid Iisak ja Rebeka. Tema kaksikvend oli Eesav, esmasündinu, kellele kuulus õnnistus, mida ihaldas ka Jaakob. Eesav sellest aga väga ei hoolinud, pigem käis jahil. Ühel päeval näljasena koju tulles nägi Eesav venna keedetud läätsesuppi. Jaakob oli valmis jagama rooga tingimusel, et Eesav müüb oma esmasünniõiguse, millega too ka nõustus. Kuid vendadevaheline tehing polnud piisav. Palju sõltus isa Iisaku õnnistusest.

Vanas eas kutsus Iisak Eesavi ja palus tal õnnistuse saamiseks minna jahile ning teha saagist maitsev roog. Seda kuuldes õhutas ema Rebeka Jaakobit kavaluse abil õnnistus saama. Karjast võetud sikutalledest tegi Rebeka maitsva roa. Meenutamaks Eesavit ja tema karvast nahka, pandi Jaakobile selga venna riided ja sikunahad ümber käte ja kaela. Kehva silmanägemise pärast sai isa ainult puudutuste abil kontrollida kumb poeg ta ees seisab. Alles pärast, kui tõeline Eesav isa juurde ilmus, tuli pettus ilmsiks, aga asja ei saanud enam tagasi pöörata – isa õnnistus oli Jaakobile antud.

nisse jõudes töötas ta seal palju aastaid, et naisteks esialgu kosida tema tütar Raahel ja hiljem Lea, ning tasuda ka kariloomade eest. Jaakobi elu polnud seal kerge, sest Laaban muutis mitu korda nendevahelisi kokkuleppeid, aga ta sai hakkama, sest Jumala õnnistus oli igas olukorras temaga.

Võitlus Jumala ja inimestega

Peale aastaid Laabani juures valmistus Jaakob rikka mehena tagasi koju minema. Vana tüli pärast kartis ta aga kohtumist Eesaviga. Käskjalgadelt kuulis ta, et Eesav tuleb neljasaja mehega – see ei olnud hea uudis. Otsustanud taas kaval olla, läkitas ta enda eel sulased loomakarjadega – kingitustena Eesavile. Ise viis ta öösel oma naised, lapsed, teenijad ja varanduse üle jõe. Üksinda maha jäädes sattus Jaakob heitlema ühe salapärase mehega, kes lõi paigast ta puusaliigese, kuid Jaakob sai taaskord õnnistatud. See mees andis Jaakobile uue nime - Iisrael, sest ta on võidelnud Jumala ja inimestega ning on võitnud. (1Ms 32:29) Edasi minnes ja Eesaviga kohtudes vennad leppisid ning Jumal oli ka edaspidigi temaga.

Jaakob nõudis järjekindlalt õnnistust ja sai selle.

Kodukohast eemal

Selle kõige pärast vihkas Eesav Jaakobit ja plaanis teda tappa. Venna kurjast plaanist teada saades põgenes Jaakob Beer-Sebast, oma kodukohast. Teel olles aga ööbis ta ühes paigas, kus nägi unenägu. Inglid astusid mööda redelit, mis ulatus taevasse. Tema ees seisis Issand, kes ütles: „Maa, mille peal sa magad, ma annan sinule ja su soole.“ (1Ms 28:13) Jaakobi sugu pidi saama paljuks ja õnnistatuks. Jumal lubas olla temaga. Oma ema venna Laabani juurde Haara-

24 Pluss 3/2019 | www.plussmeedia.ee

Jaakobi eeskuju Jaakobi tegudes pole just kõik kiiduväärt. Ometi kasutas Jumal teda oma plaani täitmiseks.

Jaakob nõudis järjekindlalt õnnistust ja sai selle. Ka meil tasub palves nii kindlalt võidelda.

Ta on eeskujuks, et erinevalt oma vennast mõtles rohkem püsivatele kui kaduvatele asjadele.

Nii sai ta esmasünniõiguse, ehkki kasutas ära venna nõrkuse hetke, aga sedagi teadis Jumal ette. Juba enne vendade sündi oli kuulutatud, et „vanem orjab nooremat”.(1Ms 25:23) See ei õigusta muidugi Jaakobi lihalikust loomusest tehtud tegusid, kuid Jumala arm on suurem kui meie inimlikud teod. Jaakob õppis üha rohkem Jumalale toetuma. Usaldagem meie siis kogu südamest Jumalat, et saada Tema õnnistus mitte pettuse ja kavaluse läbi, vaid armu läbi, mida Jeesus meile pakub.

Ühel päeval näljasena koju tulles nägi Eesav venna keedetud läätsesuppi.

Kas teadsid

?

Sündides ho idis Jaakob oma venna Eesavi kannast kin ni.

(1Ms 25:26) Oletatakse, et nimi Jaakob tähe ndab „ta hoiab kanna st kinni“ .

25

Pluss 3/2019

Seitse

7

Tekst Tarmo Nikopensius, Katarina Kaleininkas Foto Unsplash

JESAJA

kutsumist ja läkitust Usk Jumalasse tähendab ustavust, kuulekust ja Tema sõna järgimist. Inimlikust vaatepunktist pole see alati kerge. Siin on seitse Jumala läkitatud ja kutsutud sulast, kel kõigil olid oma katsumused Jumala järgimisel.

1

AABRAHAM

Aabraham, saades Jum alalt käsu ja kutse, pidi jät ma maha kõik, mis oli tuttav ning minema sinna, kuhu Issand kutsus. Ustavalt ta allus ja läks teele. See ei saanud olla kerge, sest keeru line on minna paika, mi da ei näe, ei tea ega tunne. Jär gmised sammud ja tulev iku rajad võivad olla varjatud , aga ustavalt järgnedes võime olla kindlad, et Jum al on meiega, nagu ta oli Aabrahami ja tema pereg a.

lis, ke a e prohvet Piib lin lu o sai paljastad n o ja Jesa ülesandeks a m e maT .

Ju u e d in u a k pöördum ra ä k nägemuses h e s u tav paadum tada. Jesaja rahvast hävi e sõnum levi rn a la u p o p d lnu lale – Iisraeli last. See ei o atama Juma va st va h ra uma st need, kes läkitati kuts ästa hävituse ä p d u n ta o on tõ Pühale, kes vad. tu le Talle kuu

TAAVET

„Issand viib mu asja lõpule.

Issand, sinu hel dus kestab igavesti! Ära jäta maha oma kätetööd!“ (Ps 13 8: 8)

3

Taavet oli oma pe res noorimana silm apaistmatu, aga valiti Iisraeli kuning aks. Ta on näide, ku idas Jumal saab kõiki kasutada. Se lline imeline algus ei takistanud Taav aga vigu tegemas etil t. Tuntud on Taavet i lugu Batsebaga.

(2Sm 11) Kutsutud ja valitud kuningan a oli ta tihti kesken dunud isiklike plaa nide täide viimise le. Ei pannud tähe oma valet käitum le ist. Peame lubama Jumalal meid muu ja juhtida. Viia lõpu ta le töö meie elus.

26 Pluss 3/2019 | www.plussmeedia.ee

2

„Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isak ojast maale, mille ma sulle näitan!”

(1Ms 12:1)

a lsin Issand u u k a m Ja at: häält küsiv läkitan? „Keda ma ma läheks?” Ja t il e m s e n, K siin ma ole , ta a a V „ : ütlesin d!” (Js 6:8) evase läkita min da läkitati ta

SAAMUEL

4

„Räägi, ses t su sulane kuuleb!”

(1Sm 3:10)

Saamuel oli kohtumõistj a ja tuntud p Jumal oli kuts rohvet, keda unud väga se lgel viisil. Öö des kuuleb n sel magaoor Saamue l kolmel korr teda kutsum al ü hte häält as. Alguses ar vas poiss, et on preester E h ü üdjaks eli, kuid pree ster mõistis, on Jumal. Lõ et kutsujaks puks Saamu el vastas Issa kutsub ka m ndale. Jumal eid, aga tihti e i tunne me T ära. Peame p ema häält alves ja Piiblit lugedes seda õppima. tundma

US P E E T R trus kostis:

6

Pee Siimon sias, ed Mes l o a n i „S g.” ala Poe m u J a v a el õrkude 6) ma kalav o (Mt 16:1 a t e t s i olnud hklu

õ ta e järgnes k tsus. Kuid , et u k a d Peetruse e t s as kui Jeesu istilöömist ta eit juurest, r e d valetan a n iv E õ . v e d ln e a s ja e alati lo eb. Inim vusest. sust tunn ks, aga ka muga ane üldse Jee is ski lu säästm , kuid meil on sii e a m sed, o a lt d võimalu ndat a d a e s u Is u ii b n a Veame See ann eks sai hte. And õimalus. v o t e e s s u e t s k de se aailmale usukindlu i koos teistega m ja e s u julg kitat us, kes lä ka Peetr lutama. umit kuu n õ s u m rõõ

PAULUS

5

et te olete „Eks teie tea, l ja teie sees Jumala tempe ). aim“ (1Kr 3:16 elab Jumala v

i teel Dai ka Pauluseks, ol ut ts ku da ke , us Saul pimesda kristlasi. Teel ta vi hä et e, ss se masku : „Saul, taevast hääl küsis tas teda valgus ja p 9:4) d taga kiusad?“ (A Saul, miks sa min järgnes depunkt, millele See oli tema pöör ne itöö. Tema, kes en ristimine ja misjon ala kutse is nüüd vastu Jum kiusas taga, võtt le teele im saab meid õige Va ha Pü u. im Va ja rjale ja vastu kõigele ku e m isa se et i ni , tuua kohata võime. ahastusele, mida

JAAKOBUS

7

„Kui keegi te ie seast kann atab kurja, siis ta palv etagu! Kui k ellelgi on hea meel, sii s ta laulgu tä nulaule!”

(Jk 5:13) Piiblis on mitu Jaakobust, aga Jaakobuse kirja kirjutanud tõen on äoliselt Jeesuse vend, mitte jüng või apostel. Näi er nud ülestõusnu d Jeesust, aitas hiljem Jeruusal ta emma kogudu st juhtida. Ta võ vastu läkituse. ttis nii Oma kirjas julg us tab ta lugejaid palvetama. Kui on mure või rõ õm, haigus või dus - ava oma sü puuda Jumalale pa lves. Nii saab va kutsele ja olla Ju stata mala läheduse s.

27

Pluss 3/2019

Piibliõpetus Tekst Craig Hamer, EEKBKL Tartu International Fellowship koguduse pastor Inglise keelest tõlkinud Artur Sirk Fotod Pixabay ja Taivo Aarne

KUIDAS RÄÄGIB JUMAL MEIEGA TÄNAPÄEVAL? Näib, et kristlaste seas on kaks gruppi. Ühed usuvad, et Jumal räägib kogu aeg ja suudavad kuulda ning kõik detailideni läbi katsuda.

Teiste jaoks on raske kuulata Jumala häält isegi suurte ja tähtsate asjade kohta, rääkimata väikestest. Nende kahe vahele jääb veel mitu tasandit, kuid kõik see toob meid sügava ja tähtsa küsimuse juurde: kuidas räägib Jumal meiega tänapäeval?

28 Pluss 3/2019 | www.plussmeedia.ee

Jumal kõneleb endiselt erilistel ja isiklikel viisidel.

Ühendus Loojaga Oma küsimuse sõnastusega oletan, et Jumal räägib täna endiselt oma rahva - kristlastega.

Youtube’is vaatan videoid ühest pikkade patsidega mehest, kes omapärase stiiliga räägib inimestele neist enestest, nende valudest ja probleemidest. Ta räägib sellise kindluse ja selgusega, mis paneb arvama. et tal on otseühendus Jumalaga, mille kaudu ta teab, mida ta teab ja ütleb, mida ütleb. Tunnen peaaegu kadedust seda vaadates, sest mina ei ole Jumalat sellisel viisil kuulnud. Minu taust ja jüngerlus tuleb kogudusest, kus keegi ei öelnud: „Tunnen, et Jumal tahab, et sa teaks…” või „Ma ei tea, kas see sinu kohta käib, aga usun, et Jumal tahab sulle öelda...”. Väide Jumalaga rääkimisest pidi olema seotud kindla kirjakohaga. See on ühendatud uskumusega, et Jumal on juba kõik vajaliku ära öelnud.

Jumal räägib Piibel kinnitab heebrea kirja esimeses peatükis kindla tõena, et Jumal räägib, ja annab selge arusaama sellest, kuidas Ta seda teeb: „Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu, kelle ta on seadnud kõigi asjade pärijaks, kelle läbi ta on ka maailmad teinud, kes, olles tema kirkuse kiirgus ja tema olemuse kuju ning kandes kõiksust oma väe sõnaga, on pärast seda, kui ta oli täide viinud pattudest puhastamise, istunud Ausuuruse paremale käele kõrgeimas taevas,“ (Hb 1:1-3) Siin näeme paari tähtsat asja:

29

Pluss /2019

„Jumal rääkis esivanematele prohvetite kaudu.“ See tähendab, rääkis inimeste kaudu. Looja rääkis prohvetiga ja rahva pärast.

Nende prohvetite seas olid paljude teiste kõrval Jesaja, Jeremija, Eelija ja Mooses. Viimasega kõneles Jumal palgest palgesse, nagu räägiks mees oma sõbraga. (2Ms 33:11) See näitab Jumala lähedust, aga ka tõsidust kõnelemisel. Tihtipeale olid prohvetid eraldatud ja väärkoheldud selle pärast, et pidid jagama Jumala Sõna.

Jumal on rääkinud „palju kordi ja mitmel viisil“. Olgu selleks unenäod, seinale kirjutatud sõnad, põlev põõsas või isegi eesel, kelle kõrval Narnia rääkivad loomad paistavad tavalistena. Jumal kõneles tihti ja see ei olnud kunagi etteaimatav või ühesugune. Nii, kuidas Jumal valis seda tollal teha. Nende lugudega, mis suurepäraselt Piiblisse talletatud, peaksime olema tuttavad. Vahendid võivad muutuda, aga räägib ikka sama Jumal ja see, mida Ta on rääkinud, on meile ilmutus.

On öeldud, et Jumal on „nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu“, mis näitab, et puudulike prohvetite asemel kõneles Jumal nüüd Jeesuse Kristuse, oma Poja kaudu, kes ongi lihaks saanud Jumal. Elame täna endiselt nende viimsete päevade ajal, seega seda kirjakohta saab veel otsesemalt meie konteksti tuua.

Lõpetuseks on Jumal ise kogu oma hiilguses, täiuses, suuruses ja pühaduses meile ilmutatud, et võiksime Teda tunda ning isegi mõista. Jeesus on Jumala ülim ilmutus, mida kinnitab ka kirjeldus, et Jeesus on „tema olemuse kuju“.

Üldine ja eriline ilmutus Panite tähele, et olen korduvalt kasutanud kirjakohast rääkides sõna „ilmutus“. See on tähtis teoloogiline mõiste. See ei ole kõigest sõnad, sõnum või isegi suhtlus, vaid Jumal ilmutamas ennast, oma isikuomadusi, meelt, südant, seadust ja tahet kogu maailmale ning oma rahvale.

Ent ilmutus ei ole vaid Jumala suht-

Vahendid võivad muutuda, aga räägib ikka sama Jumal ja see, mida Ta on rääkinud, on meile ilmutus. lus meiega. See läheb sügavamale ning on mõistetav kahe erineva tüübina: „üldine“ ja „eriline“ ilmutus. Neil kahel on hädavajalik vahet teha, et mõistaksime Jumalat ja oskaksime Tema kõnetusi läbi katsuda. Üldine ilmutus on see, kuidas Jumal on ennast läbi loodu ilmutanud. Need asjad on üldised, õpitavad ja mõistetavad kõigile. See hõlmab loodust ja kogu loodut oma imelisuses. Psalmistki on öelnud: „Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd.” (Ps 91:2) Need asjad räägivad kõigile, igale ajal, Jumalast. Kui küsimuseks tuleb sedasorti ilmutus, siis on väga harva vaidlust või segadust, kas tegu on Jumala ilmutusega.

Erilises ilmutuses näitab Jumal ennast imepäraste ja üleloomulike vahendite kaudu. Need on nägemused, unenäod, hääled, Tema Sõna ehk Piibel ja nagu mainitud, Jeesus Kristus ise.

Tõeline vaidlus Jumala kõnelemise osas puudutab just erilist ilmutust. Kogudustel ja usuvooludel on erinevad arusaamad sellest, mis on vastuvõetav ilmutusena. Ent kui vaadata uuesti Heebrea kirja algust, siis märkame hierarhiat, mille tipus on Jeesus. Tema sõnad, lugu ja isik on tipptase. Jumal räägib nii selgesti selle kaudu. Seejärel tuleb Tema Sõna - Piibel. Kuidas me saaks ilma selleta üldse midagi teada Jeesusest? Kuidas me saaks ilma Piiblita teada, mida Jumal rääkis oma rahvale prohvetite kaudu?

Piibel on Jumala järjepidev ja eriline ilmutus oma rahvale. Pingereas viimane on kõik üleloomulik ja imepärane, sest Jumal endiselt kõneleb erilistel ja isiklikel viisidel. See on kolmas kiht, mida tuleb mõista Jeesus Kristuse ja kirjutatud Jumala Sõna valgel.

KÜSIMUSED: Millistel viisidel oled Sa kogenud, et Jumal kõnetab Sind?

Millisel viisil oled Sa panustanud Jeesuse tundmisesse isiklikult ja

lähedaselt?

Mis olukordades on Jumal rääkinud, aga oled olnud sõnakuulmatu?

Mida ja millal peaksid tegema?

Mida loed Piiblist regulaarselt, et Jumalat rohkem tundma õppida?

30 Pluss 3/2019 | www.plussmeedia.ee

Kas me kuulame?

Jumal kindlasti räägib. Peaksime hoopis küsima: kas me kuulame? Kas tunneme Jeesust nõnda isiklikult ja lähedaselt, et kuuleme Teda meile Jumalast rääkimas ja õpetamas? Kas võtame aega Jumala Sõnaga, lugeda, kuidas Jumal on ennast ilmutanud tuhandete aastate jooksul igasugustele, erineva taustaga inimestele. Ausalt öeldes usun, et Jumal kõneleb palju, ent oleme kas liiga hõivatud, et kuulata, või meile lihtsalt ei meeldi, mida Ta räägib. Võta aega, et kuulata, ja kui Ta räägib või palub Sul midagi teha - tee seda. Kuulekuse läbi paraneb kuulmisvõime ja meie eludes on Jumalat siis kergem ja nauditavam kuulata kui ükskõik keda teist.

Jumal kõneleb palju, ent oleme kas liiga hõivatud, et kuulata, või meile lihtsalt ei meeldi, mida Ta räägib.

PALVE Jumal, Sina räägi ja mina kuulan. Igatsen tunda Sind ja Sinu Poega Jeesust, minu Issandat. Palun räägi mulle sellest, kes Sina oled, mida Sa oled teinud, kes mina olen ja mida mul tuleb teha.

Räägi, ma tahan kuulata.

Craig Hamer

31

Pluss 3/2019

Palvus

Tekst Johannes Ots Foto Unsplash

Jumalaga üheskoos olemine I

ga inimese elus on lõpmatult palju olukordi, mis takistavad rahulikult koos Jumalaga elamist. Ka see, mis tundub meeldiv, võib tegelikult olla halb inimese vaimsele heaolule. Kui eksimust märkad, on väga oluline meelt parandada.

Kristlaste Jumal on armuline. Ta mõistab inimeste nõrkusi ja annab ka suured eksimused andeks. Eksijad saavad koos maailma valitsejaga alustada puhtalt lehelt. Seda kinnitab ka Piibel: „Mis me siis ütleme selle kohta? Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu? Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis koos Pojaga meile kõike muud kinkima?“ (Rm 8:31-32) Probleem tekib, kui meelt ei parandata.

Inimene ei saa patte andeks ja tema ühendus Jumalaga võib katkeda. Taevane Isa ei lakka inimest armastamast ja ootab ikka oma last. Inimese enda elu läheb aga raskemaks.

Tal ei ole võimalik kusagilt saada väge, mida

32 Pluss 3/2019 | www.plussmeedia.ee

annab Püha Vaimu osadus, Piibli lugemine, kogudusega koos teenimine või palvetamine. Võidakse sattuda valele teele, mis erineb oluliselt Jumala parimast plaanist. Seepärast on öeldud: „Surmake nüüd need liikmed, mis on maa peal: hoorus, rüvedus, kirg, kuri himu ja ahnus, mis on ebajumalateenistus.

Nende pärast tuleb Jumala viha sõnakuulmatute laste peale.“ (Kl 3:5-6) Kui tunda süüd oma pattude pärast ja soovi anda elu Jumala kätte, ei saa ükski probleem olla nii suur, et lahutaks inimese lõplikult Loojast. Jumala ütleb oma Sõnas: „Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt, ja päästab need, kellel on rusutud vaim.“ (Ps 34:19) Jumalaga saab tähistada igat õnnestumist ja leida lohutust keerulistel aegadel. Need, kes hoiavad oma südant kõvana ega lase Teda ligi, võivad ühel hetkel murduda, kuid abi ei oska nad kusagilt leida. Olgem siis ikka üheskoos Jumalaga ja hoidkem seda suhet tugevana.

PALVE Kallis Jumal, palvetan Sinu poole, sest soovin elada Sinu jaoks.

Sina tead, mis on mulle parim, ja tahad mind aidata igal hetkel minu elus. Sa kannad hoolt mu eest, kui mina seda tähele ei panegi, ja ükski mure ei ole Sulle teadmata. Palun, et Sa võtaksid mu mured enda kanda ja leiaksid neile kõigile sobiva lahenduse. Palun koputa minu südametunnistuse peale, kui teen midagi valesti, et saaksin ennast kohe parandada. Kanna hoolt ka nende eest, kes Sind üldse ei tunne, et nad leiaksid ka oma südamesse rahu. Tänan Sind, et armastad kõike loodut ja nende seas ka mind üliväga.

Aamen.

33

Pluss 3/2019

Hingehoidja Tekst Eleri Viinalass Foto Unsplash

Kuidas peaks kristlane suhtuma materiaalsusesse?

Tänapäeva materiaalne maailm on täis palju põnevat ja vahel võib tunduda, et just see kõige uuem tossupaar, telefon või auto on hädavajalik. Ka kodu ja raha kuuluvad sellesse kategooriasse.

Tegelikult on kõik eelpool mainitu hea või vajalik. Miks siiski tundub, et nende tahtmine või praegusest parema ihaldamine on vale? Kuidas peaks kristlasena materiaalsusesse suhtuma?

Õiged tahtmised Meediakanalid, sealhulgas teiste inimeste elude nägemine pildis või videos, soodustavad materiaalsuse ihaldamist. Sellised tahtmised muutuvad valeks, kui need saavad olulisemaks suhetest; vaimulikest või intellektuaalsetest väärtusest; tähtsamaks Jumalast. Kui mõtted materiaalsest hõlmavad suurema osa ajast, jääb tõeliselt oluline tagaplaanile. Loomulikult on erandeid. Üks näitleja oli kord öelnud, et inimeselt ei peaks küsima: „Mis tööd teed?“ vaid hoopis, mida ta teeb oma palgaga. See räägib palju rohkem inimese väärtushinnangute kohta.

Jeesus rääkis, et esimene käsk on armastada Issandat, oma Jumalat kogu oma südame, hinge ja mõistusega. Ühtlasi on see suurim ja esimene käsk. (Matteuse 22:37-38) Kui palju ruumi jääb meie südamesse, hinge või mõistusesse Jumala jaoks, kui see on täidetud armastusega kõige muu kui Tema vastu?

34 Pluss 3/2019 | www.plussmeedia.ee

Petame iseendid, arvates, et materiaalne teeb meid õnnelikuks.

Ei saa korraga teenida nii Jumalat kui ka raha.

(Luuka 16:13)

Tõeline elu On Sul kunagi olnud tervis nii halb või lähedasel sedavõrd raske haigus, et teeksid ükskõik mida, kui see vaid tervise tooks? Sellistel hetkedel paneb Jumal meid mõtlema, mis on elus tegelikult prioriteetne. Kogu rikkus maailmas oleks tühine ilma terviseta, mis lubaks seda nautida. Piiblis on öeldud, et rikkuse petlik ahvatlus ja mitmed himud lämmatavad sõna ära, ning see jääb viljatuks. (Markuse 4:19) See kõik viib meid kaugemale Jumalast, kelle ligiolus võime kogeda nii palju head, aga ka

inimlikult hoomamatut armastust, kindlustunnet ning tarkust. Petame iseendid, arvates, et materiaalne teeb meid õnnelikuks. „Külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on,“ ütleb Jeesus. (Luuka 12:15) Tark oleks pöörata tähelepanu sellele, millest oleneb elu ja suhe Jumalaga.

Kunagi pole küllalt Kuningas Saalomon oli kõige rikkam kuningas ajaloos. Tal oli kõike ja külluslikult, kuid tema silmis oli see väärtusetu, sest ei teinud õnnelikuks ega toonud rahulolutunnet. Seda, mida inimesed tegelikult igatsevad. Vastab tõele: „Kes armastab raha, ei küllastu sellest iialgi ning, kes armastab rikkust ei küllastu sissetulekust.“ (Koguja 5:9) Seega, miks näha vaeva kogu materiaalse nimel, mis päeva lõpuks toob ehk hetkelise rahulolu, aga ei täida meid täienisti. Pigem siis juba praegu pöörata fookus sellele, kes tõeliselt meie sügavaimad igatsused täidab – Jumalale.

Rahulolu allikas Inimestele meeldib omanditunne, et meil on midagi, mis kuulub meile. See loob turvalisuse tunde. Asjad aga kuluvad. Uus ratas on varsti vana. Läikiv telefon on varsti kriime täis. Kui me ei lase Jumalat enda ligi ja ei pane Teda oma elus esikohale, siis jääb meile alatiseks tunne, et vajame enesekindluseks ja rahuloluks üha rohkem materiaalset. Rahuolutunne, mida saame asjadest, on ainult haihtuv illusioon. Palu Jumalalt, et Ta täidaks Sind Püha Vaimuga, et Sul võiks olla täielik rahuolu Jumalas ja ainult Jumalas. Tema teab, mida vajame. Peame ainult otsima esmalt Jumala riiki ja Tema õigust, siis kõike antakse teile pealegi! (Matteuse 6:33)

35

Pluss 1/2019

Test Tekst Karmel Uuselu Foto Pixabay

Kui hea kaasreisija oled Sina bussis?

Kuigi tänapäeval eelistavad paljud inimesed ringi liikumiseks kasutada erasõidukit, on jätkuvalt populaarne ka ühistransport. Lisaks netis surfamisele pakub see transpordiviis ka näost-näkku suhtlemise võimalust. Tee läbi test ja saa teada, kui hea kaasreisija oled.

1. Buss hilineb. Olen... pahane. tänulik, et buss üldse tuli.

7. Bussis tuttavat nähes... ignoreerin teda ja poen peitu. annan märku ja tervitan.

2. Bussi sisenedes... trügin ette ega pööra juhile tähelepanu. ootan kannatlikult ja tervitan naeratades bussijuhti.

8. Nähes, et keegi on hädas... arvan, et ta saab ise hakkama. tõttan appi.

3. Piletit ostes annan... umbes õige summa. täpse raha.

9. Kui vestluse käigus tuleb teemaks Jumal, siis... hoidun teemast. räägin avameelselt ja julgelt.

4. Bussis istun... üksi. kellegi kõrvale.

10. Jumala kutse peale kellegagi rääkida... jätan inimese rahule. lähen juttu tegema.

5. Oma kotid ja esemed hoian... kõrval istmel laiali. enda lähedal koos.

11. Bussist lahkudes... trügin teistest mööda ja lipsan välja. liigun ettevaatlikult kaasreisjatest mööda ja tänan bussijuhti.

6. Bussis viibides olen... terve aja telefonis. teiste suhtes tähelepanelik.

Tulemused: Kui said rohkem rohelisi vastuseid, siis…

Oled meeldiv kaasreisija. Arvestad teistega, oskad hästi suhelda ja oled viisakas. (Õp 16:20-21) Kui said rohkem punaseid vastuseid, siis…

Peaksid proovima viisakam ja avatum olla.

Nii muudad ühistranspordis reisimise kõigile meeldivamaks. (Lk 6:35-36)

36 Pluss 3/2019 | www.plussmeedia.ee

Elukool

Reisinipid

Tekst Karmel Uuselu Foto Pixabay

Reisimine on paljude inimeste lemmiktegevus. See on ideaalne viis laiendada sõpruskonda, muutuda iseseisvamaks, puhata ja levitada Jumala Sõna. Toredama reisikogemuse saamiseks ei pea midagi keerulist tegema. Siin on mõned nipid, mis vähese etteplaneerimisega muudavad iga reisi mõnusamaks. Ära paki viimasel minutil – sedasi võib midagi olulist ununeda.

Salvesta muusika ja muu meedia telefoni – säästad akut ega pea lootma Internetiühendusele.

Uuri teise riigi ja kultuuri traditsioone – kombed ja käitumisreeglid võivad väga erinevad olla.

Võta kaasa huvitav raamat – see on üks parimaid viise oodates või pikal sõidul olles aega kasutada. NB! Piibel on eriti hea valik.

Palu perel, sõbral või naabril koduloomi valvata – ei pea reisi ajal nende pärast muretsema.

Reisi koos kaaslasega – on turvalisem ja lõbusam.

Reisile võiks alati kaasa võtta: plaastrid, väikse padja, veepudeli, reisimängu – ringi seigeldes võib olla neid esemeid raske või kallis osta.

Enne reisi varakult magama – oled värske ja valmis uueks seikluseks!

Riietu soojalt – ilm võib kiirelt muutuda ja parem on olla soojas kui külmas. Lisakihid saab vajadusel ka alati ära võtta.

Külasta kirikuid ja käi võimalusel jumalateenistustel – seal kohtud oma vendade ja õdedega Kristuses, mis on alati rõõm.

Uut piirkonda avastama minnes võta kaasa paberkaart – tehnika võib olla ebatäpne ja aku tühjaks saada.

Odav ja paindlik viis ööbida on telkimine – tutvud rohkem keskkonnaga, kus viibid, kuid telkima peaks ainult selleks ettenähtud kohtades.

Suhtle kohalikega – nii võid kohtuda uute heade sõpradega ning saada vajalikku teavet, näiteks odavad ööbimiskohad või head kohvikud.

Otsi peidetud loodust ja vähetuntud vaatamisväärsusi – imetle Jumala loodud maailma eemal suurtest rahvamassidest.

37

Pluss 3/2019

SEAL, KUS SINAGI

PLUSS MUJAL PlussPunkt

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. teisipäev kl 22:00

38 Pluss 3/2019 | www.plussmeedia.ee

Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi

ÜKS =

ÜKS

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või noortejuhile.

Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, soovin tellida Plussi Aastatellimus 8 eur Aastatellimus ja toetus Plussi tööle 20 eur

Ajakirja saaja nimi: Aadress: Postiideks ja linn/asula: Telefon: E-post: Tellin ajakirja kingituseks

Ajakirja saaja nimi: Aadress: Postiideks ja linn/asula: Telefon: E-post:

Foto Karl Hendrik Bachmann

Youtube

Instagram

SIIA KLEEBI

Twitter

POSTMARK

Facebook

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Pluss sotsiaalmeedias

39

Pluss 3/2019

Plussmeedia EELK Misjonikeskus

Tehnika 115 Tallinn 10139

Ja see sündis, et neid õnnistades lahkus Jeesus nende juurest ja võeti üles taevasse.

Ja nemad kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalemma ja olid alati pühakojas Jumalat tänades.

Luuka 24:51-53