Pluss 4/2016 by Plussmeedia

2016

Detsember 2,49 €

Eluvesi Kätlin tammiste t 7 olulisgu veeko IS PIIBL

Kuidas saada ja jagada eluvett?

timO liGe Mida teha, kui on väsimus ja tülpimus kõigest?

eXit – noortetöö elvas Pluss 4/2016

Sisukord Inimeste lood Pluss lugu: Kätlin tammiste imeline kogemus Rio olümpiamängudel, lk 4 Noor purjetaja Kätlin Tammiste räägib särasilmil suvisest olümpiakogemusest, kuhu ta jõudis pärast aastatepikkust sihikindlat tööd, kuid veidi ka läbi ime. Gospel: timo lige, lk 8 Hiiumaalt pärit Timo paneb muusikasse enda elu- ja usukogemused ning tahab sellega julgustada teisi. misjon: Kaev - koht eluvee ammutamiseks, lk 12 Kaevu töötegijad teevad misjonit inimeste keskel ja kasutavad sõnumi edastamiseks tehnoloogilisi lahendusi. Persoon: eedi suurküla elus on ühendatud kristlus ja kalapüük nagu jüngritelgi, lk 14

Kätlin Tammiste

Purjetamine on ülitähtis, kuid Jumal on esikohal.

Piiblitegelane: NOA Kuidas olla Jumalale kuulekas?

Piibliõpetus +3 lood, lk 23 Tõde või müüt: Jumal annab meile kõike, mida tahame. Piibli ABC: El Elyon Piiblitegelane: nOa, lk 24 Ühe Jumalale kuuleka mehe tõttu võib pääseda kogu loodu. seitse: 7 olulist veekogu PiiBlis, lk 26 Piibliõpetus: Kuidas saada ja jagada eluvett? lk 28 Piiblilugu naisest kaevu ääres Jeesusega kohtumas. Milline sõnum meile tänapäeval? Kirjutab Tanel Ots. Palvus: miks on vaja aega võtta Jumalale? lk 32 Hingehoidja: Väsinud ja tülpinud? lk 34 Mida teha, kui rutiin, koolistress ja lootusetud olukorrad on kestnud juba aastaid? Kas muutus on võimalik?

Elust enesest toimetajalt: miks tarbida eluvett? lk 15 Film: Ben-Hur, lk 16 Kas pead oma venna vastu viha või andestad talle? Raadio: millest kuuled PlussPunktis? lk 19 Noortesaade PlussPunkt jätkab oma tegemisi ja toob Sinuni lühikokkuvõtte viimaste kuude saadetest. noortekas: eXit - populaarne koht elvas, lk 20 noortejuht: miikael Johan tamm, lk 22 test: Piibli viktoriin, lk 36 elukool: Kuidas saada looduses joogivett? lk 37

Elva noortekas Koguduse tööpõllul toimetab Miikael Johan Tamm.

TOIMETUS

Salong, Karmel Uuselu, Kaidi

toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Liivamägi, Laura Jõgar, Helen Hunt,

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Maigi Parts, Kristo Toots, Tanel Ots,

EELK Misjonikeskus

Anna-Katariina Vaino, Triin-Mary

Tehnika 115, Tallinn 10139

tegevtoimetaja Sirli Lend

Raudkivi, Eleri Viinalass, Kristina

pluss@plussmeedia.ee

sirli.lend@plussmeedia.ee

Lillemets, Lydia Kurus.

plussmeedia.ee

Küljendaja Kalev Rodima

Väljaandja

Keeletoimetaja Kaire Petrenko

EELK Misjonikeskus

teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets

Koostöös

Toetamisvõimalus

Laste- ja Noorsootöö Ühendus

ajakirja koostasid

SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele:

Soome Luterlik

Hanna Veermäe, Maarja-Liis Mölder,

Swedbank EE482200001120254269

Evangeeliumiühendus

Kristi Tüvi, Hendrik Osula, Artur Sirk, Enn Veevo, Madis Ehanurm, Madis Kask, Kätriin-Eliis Suurküla, Pluss 4/2016 | www.plussmeedia.ee Ethel Suurküla, Hanna Maria Kaanefoto Hanna Veermäe

Soovid toetada Plussi?

SEB EE551010602016015008

Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon

Selgitusse: Pluss TRÜKK Kroonpress

Juhtkiri

Eluvesi

is on juhtunud, tahaks küsida, kui vaadata läbi akna sügist, mis pole üldse sügise moodi: harilikult vihmane ja vilu, aga praegu lumine ja lausa külm. Eks see tuleta meelde, et siin maailmas ei tasu millegagi väga ära harjuda, sest meist sõltumata võivad meid ees oodata üllatused. Selle ajakirjanumbri teema on eluvesi. Mis see on ja kuidas seda leida? Vahel tundub, et maailmas ei paugu pakane mitte ainult akna taga, vaid ka inimeste südametes. Ligimesearmastusest on järele jäänud vaid kinnikülmunud kosest vaevu läbi pressiv nire. Mõõdetakse sina-mulle-mina-sulle-mõõdupuuga ning üleliia midagi ei kulutata. Jumala armastus meie vastu, mis ei hoidnud midagi tagasi, isegi mitte oma armast poega, on meile küll eeskujuks, kuid jääb pigem ainult selleks kujuks. Ja tõsi ta on – kui väga me ka ei tahaks oma suure südame ja armastusega maailma paremaks paigaks muuta, avastame peagi, et meie reservuaar polegi nii suur, kui arvasime. Seepärast vajame midagi olulist, mida meis endis ei ole – allikat! Meil Eestis on asjad hästi, enamikul inimestel voolab joogivesi kraanist ja me ei mõtle eriti, kust see meieni jõuab. Sarnaselt tuleb meile näiteks ka teleri kaudu tuppa omamoodi kraan, millest me, ehkki mitte suu kaudu, aga siiski joome.

Kui kraanivesi on kahtlast värvi või halva lõhnaga, muutume väga uudishimulikuks, mis on juhtunud ja millisest "allikast" niisugune vesi pärit on. Samamoodi võime ära tunda ka muudest „kraanidest“ tuleva vee – saame ju tegelikult aru, kas see on meile hea, halb või lausa ohtlik. Eluvee tunneme ära allika järgi. Kõik, mis lähtub Jumalast, elu andjast, mõjub meie vaimule nii, nagu värske allikavesi ihule. Janu tundmine, kuigi see on ebameeldiv aisting, hoiab ära palju hullema – surma. Niisiis äratab tühjusetunne hinges otsima allikat, kes suudaks tuua elu kuivanud maale. Ajakirjanumber, mida käes hoiad, toob Sinuni häid soovitusi, nõuandeid ja näiteid, et oskaksid eluvett otsida ja ära tunda. Jh 4:10 Jeesus vastas: "Kui sa ainult teaksid Jumala kinki ja kes see on, kes sulle ütleb: Anna mulle juua!, siis sa paluksid teda ning tema annaks sulle elavat vett." Head lugemist!

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Plussi ajakirjanik! Millal kustus Jumal Sind viimati mugavustsoonist välja „vee peal kõndima“?

Tene Metsma, Järva-Jaani: Kardan hirmsasti avalikku esinemist, ehkki tegelen tantsimisega ja olen sunnitud tihti inimeste ees üles astuma. Süda taob, keha väriseb ja kardan, et unustan sammud. Õnneks olen leidnud endale kindla toetuskalju – palve enda ja oma tantsurühma eest enne esinemist. Ja see tõesti toimib: laval olles tunnen end, kui kõnniksin vee peal, nägu naerul, sammud selged ja süda täis rõõmu.

Küsitles maarja-liis mölder

Karl Bachmann, Tallinn: Eksisime perereisil ära ja üks muhe papi pakkus meile peavarju. Esmalt see hirmutas, kuna tema majal polnud kõiki aknaid ees, tapeet oli katki ning köögimööbliks vaid lamp ja vana raadio. Aga ta loovutas meile oma voodi ja diivani ning magas ise köögis tooli peal. Kui ärkasime, ootas ta meid juba võileibadega. Olukord, mis ei tundunud algul just kõige meeldivam, õpetas meile alandlikkust!

Pluss 4/2016

Pluss lugu

Kätlin tammiste –

julgustava Piibli sõnumiga olümpiale tekst Kristi tüvi Fotod Hanna Veermäe, Hendrik Osula / ekspress meedia ja erakogu

„Kristlane peaks olema alandlik ja teenimisvalmis, aga sportlane pigem võistlushimuline, teistest paremaks pürgiv ja ambitsioonikas.“

4 Pluss Pluss 4/2016 1/2016

|| www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

Kätlin Tammiste (20) on särasilmne ekstreemsust täis noor sportlik kristlane, kes on Jumalale kirglikult tänulik kõige eest, mis tema elus on toimunud. Juba väikesest peale on Viimsi tüdruk Kätlin pühendanud oma vaba aega spordile, mis viis ta välja 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudele. Kätlini elu on nagu meri: ootamatu, põnev, seiklusrohke, ja mis peamine – Jumala hoole all.

Seilates kristlasteekonna alguses „Alustasin purjetamisega 8–9-aastaselt ja alates sellest olen peaaegu kogu oma vaba aja spordile pühendanud,“ tõdeb Kätlin. Ent purjetamine pole olnud alati meelakkumine: „See on olnud minu jaoks ääretult meeldiv, aga ka raske. Kuus korda nädalas on trennid ja suvine vaba aeg kulub kõik purjetamisele.“ Lisaks on Kätlinit aegajalt kimbutanud ka terviseprobleemid ja aega Jumala riigi töö jaoks on nappinud. „Mõnikord tunnen, et purjetamisega tegelemiseks olen pidanud palju ohvriks tooma. Mul pole olnud aega käia kristlikes laagrites ega võtta osa erinevatest programmidest või noortekatest. Oma usutee alguses tundsin kõige rohkem puudust kristlastest sõpruskonnast, kellega jagada ja osaduses olla.” Üks Kätlini suurimaid toetajaid, ja seda ka just vaimulikus mõttes, on läbi aegade olnud tema vanem õde. „Temaga saan koos jagada ja palvetada,“ räägib Jumalale põlev Kätlin naerulsui.

Jumal, kui sa tahad, anna mulle võimalus! Nooremana mõtles Kätlin, et sport ja kristlus on väga erinevad. Kristlane peaks olema alandlik ja teenimisvalmis, aga sportlane pigem võistlushimuline, teistest paremaks pürgiv ja ambitsioonikas. „Väiksena, kui mul need mõtted peas olid, ütlesin Jumalale: „Jumal, kui Sa lased mul spordis hästi minna, siis Sa annad mulle ka võimaluse öelda, tänu kellele see on tulnud.““ Aastal 2011 see võimalus avaneski. „Tol aastal tulin noorte paadiklassis Euroopa meistriks ja Õhtuleht soovis minuga sel puhul intervjuu teha. Minust polnud varem lugu kirjutatud ja mõistsin, et nüüd avas Jumal mulle ukse tunnistamiseks. Ma ei leidnud jutu käigus kohta, millal oma usku mainida, kuid kui intervjuu lõpus küsiti, kas soovin midagi veel lisada, siis tundsin ära oma võimaluse ja sain rääkida endast kui kristlasest.“

Pluss Pluss 4/2016

Ühendada karjäär ja Jumal Sellest, kuidas ja millal ta Jumala enda jaoks leidis, räägib Kätlin erilise rõõmuga. „Tavameediast jääb välja minu elu teine väga tähtis pool, mis pole seotud purjetamisega. Mul on nii hea meel, et saan jagada oma loo tervikpaketti: purjetamine ja see, mida Jumal on minu elus teinud!“ Isa poolt on Kätlin pärit kristlikust suguvõsast. Just isapoolne vanaema oli see, kes neid õega väiksena pühapäevakooli viis. Seega võib öelda, et kristlikke väärtusi teab Kätlin juba väiksest peale. „Minu elus pole olnud niisugust mõõnaperioodi, mil oleksin järgi proovinud kõik noorte hullumeelsed tegevused, kuid mäletan hästi aega, mil Jumal mind kätte sai,“ muheleb noor neiu. „2009. aastal kutsus mu õde mind Oleviste talvelaagrisse ja ühel õhtul pakkus ta välja, et võiksin minna eestpalvele. Sel hetkel ma veel ei teadnud, mida tähendab isiklik suhe Jumalaga. Mu usk oli tol ajal „mõistuse usk“ – teadsin, kuid ei olnud veel kogenud. Õega koos eestpalvele minnes tundsin esimest korda, kuidas sain Püha Vaimu väega täidetud. See oli minu jaoks tõeliselt elav kogemus ja mõistsin, et Jumal saab mind reaalselt isiklikult puudutada,“ meenutab siirusest pakatav neiu naeratades, silmis põlemas armastus Jumala vastu.

Foto Hendrik Osula / ekspress meedia

6 Pluss Pluss 4/2016 4/2016

|| www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

„Pidev ohverdamine spordi nimel viis mind ühel hetkel küsimuseni, kas purjetamine ongi üldse see, millega peaksin tegelema. Kolm aastat tagasi olin alustanud sõitmist tippklassis ja mõtlesin, et kui Jumal ei ole minuga kaasas, siis ma ei taha edasi minna. Olin selle küsimusega kriitilises seisus. Ühel noortekal ülistuse ajal võttis keegi Rootsi misjonikooli poiss mikrofoni ja lausus: “Siin ruumis on keegi, kes üritab praegu valida karjääri ja Jumala riigi teenimise vahel. Jumal tahab sulle öelda, et võid need kaks ühendada ja liikuda koos Temaga ühiste eesmärkide poole.“ Tol õhtul sai Kätlin väga selge kinnituse jätkata purjetamist ning jagada ja teenida selle kaudu Jumalat. „Nüüd, pärast olümpiat tunnen, et mul on olnud nii palju võimalusi rääkida Jumalast ja siduda oma tegemisi Temaga. Saan tunnistada, kes ja kuidas on mind nii kaugele aidanud.“ Just seda peabki Kätlin hetkel Jumala plaaniks oma elus.

„Jumal, kui Sa lased mul spordis hästi minna, siis Sa annad mulle ka võimaluse öelda, tänu kellele see on tulnud.“

„Ma ei suuda siiani uskuda, et Jumal tegi midagi nii võimsat ja saatis mind olümpiale!“ Läbi „tuule ja tormi” olümpiale „Hämmastav kogemus!“ Nii kirjeldab Kätlin oma selle aasta suurt võimalust osaleda olümpiamängudel. „Sinna saamiseks oli vaja eelnevalt teha kaasa olümpiatsükkel, kuid esialgu me olümpiale pääsenute hulka ei osutunud. Teadsin, et asi on Jumala kätes, ja mõtlesin, et ju siis polnud meie kord. Kuna alustasime selles paadiklassis sõitmist alles 2013. aastal, siis sel aastal olümpiale pääseda näis tol hetkel üsna utoopiline unistus.“ Kevadel võistlustelt koolipinki naasta oli raske. „Käes oli koolilõpp koos eksamisessiga ning treeningkoormus oli veel tugev. Lõpuks ütles mu tervis üles. Ma ei saanud suvel kuu aega trenni teha, kuigi see on purjespordis põhiline treenimise aeg. Mul oli väike palavik ja keegi ei teadnud, mis mul viga on. Kui olin jõudnud endale teadvustada, kui kasulik võis olla mu tervisele see, et ma olümpiale ei pääsenud, siis nädal hiljem helistas treener ja ütles, et meile pakutase olümpiale piletit.“ Pakkumise vastuvõtmiseks oli aega paar päeva ja selle jooksul tuli neiul langetada suur otsus, kas riskida või mitte. „Olümpiale minnakse tippvormis ja selleks valmistutakse aastaid. Mina olen põhimõtteliselt palavikus voodihaige,“ meenutab Kätlin naerdes oma toonast olukorda. „Ütlesin endamisi Jumalale, et see tuli nüüd küll valel ajal. Palvetasime sõpradega ja ühel päeval saatis sõbranna mulle kirjakoha Markuse evangeeliumist, kus sünagoogi ülema tütar oli suremas ja Jeesus ütles talle: „Ära karda, usu ainult.“ Tegin sedasama.” Pärast mõningasi takistusi ja kergeid vigastusi oli Kätlin olümpia ajaks küll terve, aga mitte tippvormis. „Kuid Jumala ligiolu oli kogu aja vältel väga tugevalt tunda,” kinnitab Kätlin veenvalt. „Ma ei suuda siiani uskuda, et Jumal tegi midagi nii võimsat ja saatis mind olümpiale!“ ei varja siiani hämmingus olev sporditüdruk oma rõõmu.

Meri ja hobused Kui paljud inimesed ei oska oma elus üht suurt kirge välja tuua, siis Kätlinil on neid lausa kaks. „Juba varajasest east on mu silmad löönud särama, kui hobuseid näen. Mul on nendega kirjeldamatu side.“ Lai naeratus Kätlini suul sellest rääkides on parim tõestus öeldule. „Kui kolisime perega oma majja, siis nägin lähedal talu paari

2016. aasta suveolümpiam ängudel Rio de Janeiro s osales Kätlin Tammiste koo s Anna Maria Sepaga naiste p urjetamise 49er FX klassis Eesti delegatsiooni ü he noorimana . Tammiste ja Se pp saavutasid tihedas konkure ntsis 19. koha. hobusega ja ütlesin isale kindlalt, et mina lähen sinna ratsutama.” Nii ka sündis. „Vahel sõbrad naeravad, et kui purjetamisega ühele poole saan, siis võtan hobuse. Tulevikule mõeldes just selline plaan mul ongi – tahan end hobustega siduda. Jumal on selle kire minusse pannud ja eks aja jooksul ole näha, miks.“ Ka praegu tegeleb neiu aeg-ajalt ratsaspordiga, kui purjetamise kõrvalt aega jääb. Hobustes ja purjetamises on tema jaoks midagi ühist: „Mulle meeldib hobustega hüpata ja ekstreemsusi otsida. Ka purjetamine on ekstreemne. Purjetamisel on tegu ettearvamatute loodusjõududega – kunagi ei tea, mis ees ootab. Hobustega on veidi samamoodi. Loom on teine elusorganism ja iial ei aima, kuidas ta reageerida võib.” Mõlemad spordialad on täis põnevust ja see seiklejanatuuriga Kätlinit võlubki. Kuid teatud kontroll peab ootamatute olukordade üle siiski jääma. „Otsin ekstreemsusi, aga mitte eluohtlikkuse piiril,“ selgitab Kätlin talle ainuomase ehedusega, mille Jumal on temasse pannud.

t: oht on psalmides ak rj ki ik m m le i P.S. Kätlin ll da hooleks ja kü n sa Is e te a om a „Ann e õik hästi.“ Just se tema toimetab k uga uk silmse sporditüdr kirjakoht on sära ud ja peale kaasas käin juba lapsepõlvest ma meelde jäänud. Sa em hk ro e ig kõ talle mas tab Kätlin Sind, ar us lg ju a ag oh ak rj ki tesse. oma elu Jumala kä lugeja, usaldama Pluss 4/2016

Gospel

Timo Lige dla Kodulinn: Kär .facebook.com/ w Facebook: ww ka timoligemuusi Žanr: ülistus likus r Hiiumaa Krist Töökoht: pasto petaja ning muusikaõ s se u d gu o ik n dla Misjo naasiumis ja Kär Kärdla Ühisgüm põhikoolis.

8 Pluss Pluss 4/2016 4/2016

|| www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

„kaupleb“ innukalt oma talendiga te k

irk

Hiiumaal oma koguduses ja kahes koolis tegutsev kristlasest muusik Timo Lige on tuntud paljudes kohtades üle Eesti, tema kirjutatud laulud kõlavad sageli ülistusõhtutel, noortelaagrites ja autoraadios. Saame lähemalt teada, kuidas Timo muusika sünnib ja mida looming tema jaoks tähendab.

Ve e

e „Muusika loomin on minu talent tahan Jumalalt, millega võimalikult hästi kaubelda.“

Pluss 4/2016

„Interneti puhul on põnev just se e, et ma ei tea, mis elu laulud seal elavad.“

Muusika kui Jumala poolt antud vahend... ...minule „Muusika loomine on minu talent Jumalalt, millega tahan võimalikult hästi kaubelda.“ Eesti ühe armastatuima kristliku laululooja põhiline motivaator muusika kirjutamisel on tema enda vajadus selle järele: „Kui mõnda aega on elutempo sundinud mind oma väikesest kodustuudiost eemal viibima, siis olen tundnud, et nüüd kohe hakkan lõhki minema.“ Seepärast on Timo jaoks tähtis aeg-ajalt argielust välja astuda ja panna muusikasse kõik see, mis on ajapikku hinge kuhjunud.

...teistele Muusikat ei kirjuta põlisest hiidlasest ülistuslaulik sahtlisse, vaid paneb oma lood üles internetti lootuses ja teadmises, et need võivad olla teistele julgustuseks. Inimesed saavad Timo loodud lauludega samastuda, kuna paljud neist räägivad tema suhtest Jumalaga ja kogemustest koos Temaga. Teekond koos Jumalaga on Timo elus olnud väga eriline ja imeline. Oma olemuselt on Timo enda sõnul üsna tagasihoidlik ning seetõttu on tema jaoks väga julgustav kuulda lugusid sellest, kuidas Jumal on tema muusikat kasutanud, olgu siis kellegi julgustuseks, usule toomiseks, eluraskuste läbimiseks, vabastamiseks või tervendamiseks. „Keeruline on kirjeldada, kui palju see minu jaoks tähendab. Ühtpidi teeb niisugune tagasiside innukaks ja teistpidi alandlikuks.“ Timo teab, et see on Jumal, kes tema muusika kaudu tegutseb ja elusid muudab.

Muusik juba maast madalast Muusikaga on Timo olnud seotud päris noorest east peale – juba neljaaastaselt tegeles ta laulmisega, sellele järgnesid üsna varsti esimesed klaveril mängitud noodid ning õpingud muusikakoolis, kus tulevane laulukirjutaja lõi oma esimesed lood. Muusikakooli lõpueksamil sai ta esitada kaks endakirjutatud pala, kuna klassikute looming ei saanud selgeks. Algul valmisid Timo laulud tuntud kristlike luuletajate tekstidele, aga hiljem hakkas andekas mees lau-

Pluss 4/2016 | www.plussmeedia.ee

lusõnu ise kirjutama, et anda muusikaga edasi just seda, mis südames, sest Timo sõnul on muusika „ainult abivahend“. Juba 15 aastat on Timo oma loomingut internetti üles laadinud. Täna on seal saadaval sadu tekstivideoid tema lauludele ja ka mitmeid otsesalvestusi (peamiselt Vimeo’s ja Youtube’is.) „Interneti puhul on põnev just see, et ma ei tea, mis elu laulud seal elavad. Ma ei tea, kes neid kuulavad ja kelle jaoks on need tähendusrikkad. See õpetab lihtsalt looma ja edasise Jumala kätte usaldama.“ Laulude sisu väljendab tõdesid, mida Timo on õppinud või õppimas nii Jumala kui ka elu kohta üldiselt. Laias laastus jagunevad Timo laulud kahte kategooriasse. Ühed on tunnistuslikud või jutustavad ning nende eesmärk on jagada seda, mida Jumal on laululoojale näidanud, või rääkida mingisugust lugu. Neid saab nimetada evangeelseteks või jutustavateks paladeks. Teised laulud on suunatud Jumalale ehk siis kuuluvad ülistusmuusika valdkonda. „See osa loomingust aitab inimestel siseneda Jumala lähedusse ja Teda austada,“ selgitab Timo oma ülistuslaulude kohta. Enamik väga viljaka muusiku lauludest on julgustava sisuga, innustades üles tõusma ja Jeesusele vaatama, kui oleme maha kukkunud, või Jumalat usaldama, kui on raske.

Pluss Pluss 4/2016

Misjon

Kaev –

tekst madis ehanurm Fotod Kaev.net Promo

K R I S T L I K

P O R T A A L

K A E V

Kaev.net

koht eluvee ammutamiseks Helari Hellenurm ja Karl-Mihkel Truu on oma rõõmsate meediahuviliste vabatahtlike bandega alati kohal, kui mõni suurem kristlik üritus toimumas. Aga see pole veel kõik, nagu lubab kuulus reklaamlause. Noormeeste tööpõld on lai ning järgnevalt on võimalik nende toimetamistega lähemalt tutvust teha. Misjon inimeste keskel

Et sõnum jõuaks inimesteni

Niisugune selgitus internetimisjoni olemuse kohta võib kõlada naljakalt ja vanemaid või konservatiivseid inimesi lausa ehmatada, kuid tänapäeval, mil internetist on läänemaailmas kujunenud üks peamisi „inimõigusi“, on raske sellele vastu vaielda. Misjon on iga kristlase kohustus, kuid sel puudub igasugune mõte, kui Sa ei jõua inimesteni. Tehnikaja meediahuvilistena on Helari ja Karl-Mihkel leidnud oma kutsumuse just veebi kaudu hea sõnumi levitamises.

Portaal Kaev, mis oli Helari esimene suurem misjoniprojekt, nägi ilmavalgust umbes kümme aastat tagasi. Enne seda pidas Helari isiklikku vaimulikku blogi, aga kuna tekkis soov kaasata ka teiste inimeste lugusid ning uudiseid kristlikul maastikul toimuvast, jäi blogist veidi väheks. Mõeldud – tehtud, ja uus kristlik portaal võiski sündida. Nime otsides valiti arutelude tulemusel lõpuks välja Kaev. Piiblis on palju kaevuga seotud lugusid, see on läbi pühakirja üks peamisi kohti, kus inimesed kokku said. Lisaks kohtumispaigale on veebikeskkond ka virtuaalne kaev, kust eluvett ammutada.

„Veebilehti ja igasugu asju võib ju teha, aga sel pole mõtet, kui sõnum ei jõua inimesteni.“

12 Pluss Pluss 4/2016 4/2016

|| www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

„Veebilehti ja igasugu asju võib ju teha, aga sel pole mõtet, kui sõnum ei jõua inimesteni,“ tunnistab Helari. Selleks, et hea sõnum inimesteni jõuaks, kasutatakse väga palju tehnoloogilisi lahendusi, näiteks veebiturundust ja reklaami Facebookis. Lisaks on lehekülg kaev.net ja seal leiduvad materjalid seotud interneti otsingusõnadega, et inimene, kes usust midagi ei tea, võiks olukorras, kus ta seda kõige enam vajab, leida sõnumi Jumalast ja Jeesusest. Kõige selle tegemisel lähtutakse erinevate uuringute tulemustest ning üritatakse kasutada tänapäeva tehnoloogiat, et sellest oleks võimalikult laialdast kasu. Tegu on peaaegu et teadusliku protsessiga, aga see mehi ei heiduta, sest meediamisjon on nende Jumala poolt antud kutsumus.

Palveta ja tegutse …ja tegutsevad need kaks oma ala fanaatikut ikka kõvasti. Kristlikust portaalist Kaev on välja kasvanud üsna mitu erinevat projekti. Kaevu tehes ja mitmesuguseid kristlikke üritusi jäädvustades hakkas kogunema videotehnikat, tänu millele on tänaseks päevaks hoo sisse saanud Kaev TV. Sama tehnikat kasutatakse ka veebileht Jumal.ee juures, mille jaoks on hangitud õigused toota „I Am Second“ stiilis videotunnistusi. Peale selle korraldatakse veel Alfa kursusel põhinevat veebikursust, millest usust huvitunud, aga anonüümsust soovivad internetikülastajad võivad osa võtta ja uusi teadmisi koguda. Iga kursusel osaleja saab endale veebimentori, kellega õpitavatel teemadel suhelda ja kellele esitada küsimusi, kui need tekivad.

Minu lugu Jumalaga Teid, kuidas keegi on Jumala juurde tulnud, leidub täpselt nii palju kui usklikkegi. Näiliselt lihtsad videod – valge tool mustal tausta ja toolis inimene, kes oma lugu jagab – on suurepärane tööriist mittekristlasteni jõudmiseks. Ausad ja isiklikud lood puudutavad alati rohkem, kuna nendega on hõlpsam samastuda. Tegelikkuses on ühe 3–5minutilise klipi taga aga enam kui 100 töötundi planeerimist, filmimist ja montaaži.

Abikäed Kuigi igapäevaselt töötavad Helari ja Karl-Mihkel enamasti kahekesi, tulevad sageli appi ka sõbrad ja sõprade sõbrad ning korra on oldud ka kutsekoolile praktikabaasiks. Õnneks on noorte (kristlaste) seas rohkelt meediahuvilisi. „Näen palju noori, kes tahavad leida väljundit, et Jumala antud ande Tema riigi heaks tööle rakendada, aga tihti tuntakse, et ei olda piiavalt head vms. Ärge kartke, hakake peale, otsige keegi, kel rohkem kogemusi, ja pakkuge end abiliseks. Õpi ja arene, rakenda ennast, kus saad, ning võid näha, kuidas praktika käigus tekib vilumus,“ võtab Karl-Mihkel asja julgustavalt kokku. Keda huvitab meediatöö, videotöö või fotograafia, võtku julgelt Kaevu poistega ühendust, sest üritusi, kus abi kulub marjaks ära, toimub ikka ja alati.

Kristliku portaali Kaev tegem istega saad kursis olla veebilehel ka ev.net Veebipõhine Alfa kursus on leitav aadressil kursus.kaev.net

Pluss Pluss 4/2016 3/2016

Jüngriametiga mees -

Eedi Suurküla Läänemaal on võinud juba üle kahekümne aasta näha paadiga merele sõitmas üht meest – Eedi Suurküla. Lisaks kalamehetiitlile kannab ta veel abikaasa-, isa- ning Ridala baptistikoguduse liikme tiitlit.

Kuidas on elu Sind kalapüügi juurde juhtinud? Olen elanud terve elu Läänemaal. Kalapüük hakkas mulle huvi pakkuma juba põhikoolis. Aja jooksul on see välja kasvanud üheks mu põhitegevuseks ning jäänud selleks juba 20 aastat.

Miks Sa kalal käid? See on üks mu elukutsetest – põnev väljakutse, sest kunagi ei tea, millise saagiga koju tulen. Paneme püünised merre ja loodame parimat. Alati tuleb teha ära omapoolne osa, kuid edasine ei sõltu meist.

Kuidas on Sinu elus seotud kalameheks olemine ja kristlus? Nii kalameheks kui ka kristlaseks olemine põhinevad minu jaoks samal alusel – lootusel. Alati peab siin maailmas omapoolse osa ära tegema,

14 Pluss Pluss 44/2016 /2016

|| www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

ja alles siis saame oodata tulemusi. Ei saa loota suurt kalasaaki, kui me pole püüniseid merre pannudki. Ettevalmistusel on kalapüügis suur osa, kuid alati ainult ettevalmistusest ei piisa – et saada kala kätte, on vaja püünised valmis teha, need merre viia ja hiljem saak ka koju tuua.

Kas oled merel käies pidanud läbi elama midagi sarnast, nagu jüngrid, kui nad Jeesusega tormi kätte sattusid? Kindlasti on olnud hetki, mil on tunne, et ei jõuagi koju. Olen leidnud ennast küll nii tiheda udu sees, et ei näe mitte midagi, küll jälle äärmiselt tugeva lainetuse keskel. Kuid olen tänulik Jumalale, kes on meid alati sadamasse kandnud.

tekst Kätriin-eliis suurküla ja Hanna maria salong, Foto ethel suurküla

Persoon

Toimetajalt Karmel Uuselu Foto Madis Kask

Eluvee vägi

luvesi kaitseb ja juhatab meid. Võime seda ammutada Jumalaga aega veetes ning palvetades. Eluvesi on nagu kuumal suvepäeval saadud karastus, kuid palju puhtam, ning pärast joomist ei janune me enam kunagi. Kui tarvitame eluvett, jõuame Jumalale ligemale ja suudame Teda paremini mõista. Minu jaoks on eluvesi maagiline, see aitab ja hoiab ning on kui raudrüü. Kui eluvett õigesti kasutada, on see lõputu. Eluveel on üks väga hea omadus: see ei külmu talvel jääks ega aura suvel ära. Eluvesi on väga tähtis ja vajalik allikas. Tänu sellele suudame kahe jalaga kindlalt maa peal seista ka siis, kui kurjus proovib meid pikali lükata. Peaksime endale ikka ja jälle meelde tuletama, et meie kallis kõikvõimas Jumal andis meile hindamatu aarde, osaduse Temaga, mis ei kao kunagi ning mille jõud ei rauge. Käisin sellel aastal neljas kristlikus laagris: Talvepäevadel, JäPel, Suurlaagris ja Life laagris, kus tundsin Jumala lähedust. Arvan, et Jumal juhtis mind nendesse laagritesse, et mul oleks võimalus Temaga rohkem aega veeta. Laagrites oli väga tore ning sain sealt palju uusi häid sõpru. Usun, et kogusin ka juurde uut ja puhastavat eluvett, tänu millele ma enam kaua aega ei janune. Proovin tihedamini palvetada ja iga päev Temaga aega veeta. Isegi kui mul on probleem või ununeb midagi tähtsat, siis tean, et Jumal on minu jaoks alati olemas ja Ta aitab mul kõigest jagu saada. Ta on mu parim sõber ja jääb selleks alati. Jumal kingib meile eluvett, sest Ta armastab meid. Sellepärast peaksime meie ka Teda armastama.

Eluvesi Mitu liitrit eluvett tarbima me peaks, et see oleks meile vaid heaks? Kas Jeesus seda meile tõesti lihtsalt annaks või suurt veekoormat meie eest kannaks? Jeesus kindlalt annab meile kogu vee, sest miks Ta muidu näitas ette kogu tee. Jeesust kindlalt usaldada võib, sest Jumala Ta meie juurde ju ka tõi.

Pluss Pluss 4/2016

Film

ab d l Sisa ee süž si! u t s a j l pa

Ben-Hur tekst Kaidi liivamägi, Fotod movie Picture DB

Pluss 4/2016 | www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

Lew Wallace’i ajatul romaanil põhinev film „Ben-Hur” (2016) on eepiline linalugu igikestvatest inimlikest teemadest, nagu vennaarm ja perekond, elutahe ja vastuhakk agressorile, reetmine ja kättemaks, andeksand ja lunastus. Linateos sisaldab erakordselt efektseid ja vaatemängulisi märulistseene! „Võid lõhkuda mehe kolju. Võid arreteerida mehe. Võid visata mehe vangikongi. Kuidas aga võitled idee vastu?” Pluss Pluss 4/2016

Vennad, kes varem olid parimad sõbrad, ihkavad näha oma mõõgateralt tilkumas üksteise verd. Kõik halb on millekski hea

Andestus on võimsam kui armastus

Selline ütlus sobib filmiga „Ben-Hur” nagu valatult. Peategelane Judah Ben-Hur (Jack Huston) kannatab kohutavalt kuriteo eest, mida ta pole toime pannud. Ta jääb ebaõiglaselt ilma kõigest, mis talle on iial korda läinud. Vaatamata saatusel talle varuks olnud raskustele püsib aga mehe usk Jumalasse kindlana ja näib aina kasvavat. Arvan, et niimoodi peaks olema ka meiega. Kaose, suure mure ja sügava kurbuse korral annab jõudu Taevasele Isale lootmine. Meie Issand armastab meid õpetada sama palju kui õnnistada. Judah´ teekond oli talle määratud, et voolida temast parem ja võidukam valitseja. Samamoodi on ka meie elu tormide eesmärk kasvatada usujuuri aina sügavamale meie Taevase Isa poole.

Ester (Nazanin Boniadi) ütles oma mehele Judah'le suures meeleheites järgmist: „Olen näinud liiga palju, mida viha võib teha. Minu isa hukkus selle pärast. Aga olen kuulnud noort üllast meest ütlemas, et andestus on suursugusem ja armastus palju võimsam kui viha. Mina usun seda.” Too sama üllas mees polnud ei keegi muu kui Jeesus Kristus isiklikult. Lavateose sündmused pöörduvad hetkest, mil kahe venna, Messala (Tobi Kebbell) ja Judah' vahel tekib teineteise valestimõistmise tagajärjel must vaen ja põlgus. Vennad, kes varem olid parimad sõbrad, ihkavad näha oma mõõgateralt tilkumas üksteise verd. Pärast aastaid lahusolemist leiavad mehed endid kõrvuti seismas hobukaarikutes, olles mõlemad valmis teravaks või(s)tluseks. Pikk vihapidamine on teinud oma laastava töö, kuid andestus võib kosutada hinge ning taastada kunagi kaduma läinud armastuse.

Pikk vihapidamine on teinud oma laastava töö, kuid andestus võib kosutada hinge ning taastada kunagi kaduma läinud armastuse. 18

Pluss 4/2016 | www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

Tunne maailma, kus sa elad Põhjusi, miks nautida ülimalt kaasahaaravat linateost „Ben-Hur”, on palju. Minu jaoks peitis see endas rohkelt elutarkust, pannes mõtisklema meie igapäevase elu üle. „Tunne maailma, kus sa elad,” lausus Ilderim (Morgan Freeman), vana kaval aafriklasest kaarikuajaja Judah'le, jahutades tema viha roomlaste vastu. Üksikute inimese pahategude põhjal ei saa põlata tervet rahvust. Tänapäevalgi kipuvad tekkima negatiivsed hinnangud erinevate kultuuride suhtes üksikjuhtumite või -isikute põhjal. Niimoodi pääseb liikvele pimeviha, mis võib vallandada vägivalla. Seepärast tuleb olla avatud uutele teadmistele ning õppida tundma oma naabreid ja kaaskodanikke enne, kui kujundad oma arvamuse neist – igast inimesest on võimalik leida midagi head. „Ära hooli, et jääda ellu!” Selline mõte kõlas Judah' peas, kui ta pidi olema tunnistajaks ühe mehe väärkohtlemisele. Kogu maailma valu oma õlgadel kandmine on liiga raske koorem ükskõik millisele inimesele. Muidugi peab aitama oma ligimest, palvetama tema eest ja pakkuma talle oma toetavat õlga, ent teisest küljest tuleb ennast ka säästa. Me ei pea pisaraid valama iga maailmas valitseva probleemi pärast, kristlastena võime rahus usaldada mured Jumala kõikvõimsatesse kätesse, ilma ennast nendega liigselt vaevamata.

Vaatamata saatusel talle varuks olnud raskustele püsib aga mehe usk Jumalasse kindlana ja näib aina kasvavat.

Raadio

PlussPunkt Plus sPu nkt i raad iosa ade on eetr is iga kuu esim esel ja kolm and al esm aspä eval Per eraa dios kell 22:0 0.

Perer aadio saged us on Talli nnas 89,6 MHz ja Tartu s 89,0 MHz . Kuul misen i! PlussPunkt on saade, mida teevad noored noortele ja mis julgustab noori kristlasi nende usuteel. Saates arutletakse huvitavatel teemadel, usutletakse põnevaid stuudiokülalisi ning muidugi ei puudu ka noortepärane kristlik muusika. Oktoobrikuus sai taas tuule tiibadesse uus Plusspunkti hooaeg! Esimesse saatesse kutsusid Hanna Maria Salong ja Joosep Serva külla Daniel Reinaru, kes rääkis, kuidas mööduvad tema päevad muusikaprodutsendi, muusiku ja muusikaõpetajana. Seekordne saade pealkirjaga „Studio magic“ tõi eetrisse kaks uhiuut asja: saatekülalisel paluti teha French horn challenge ning Madis Ehanurm jagas paar kasulikku nippi, mida saab kindlasti elukooli päevikusse kirja panna. Oktoobrikuu teises saates rääkisid Iiris Kohv ja Sirli Lend sellest, kuidas asju kiputakse jätma viimasele minutile ning millist mõju see meile avaldab. Koos lumega saabus ka novembrikuu esimene saade, kus oli juttu nii hingedepäevast kui ka Meedia- ja Misjonimajast koos kõige sealtoimuvaga ning erinevatest organisatsioonidest, kes majas töötavad. Raadiostuudios käis külas Pereraadio peatoimetaja Mare Pihlak. Kui sügisene kooliväsimus võtab esmaspäeva õhtuti viimase jaksu ning silmalaud vajuvad uneraskuse all kinni juba enne kella kümmet, siis ei tasu kurvastada, sest kõiki saateid on võimalik järelkuulata Pereraadio koduleheküljelt www.pereraadio.ee. Tekst Hanna Maria Salong Fotod Hanna Maria Salong ja Madis Ehanurm

Pluss 4/2016

Noortekas

EXIT –

POPuLAARNE KOHTuMISPAIK ELVAS

Tekst Laura Jõgar Fotod Helen Hunt

Tartumaal Elva linnas asub Elva baptistikogudus, kus toimuvad igal reedel võimsad noortekad nimega EXIT. Sinna koguneb palju kohalikke noori ning lisaks on EXITid tuntud ka laiema ümbruskonna eakaaslaste seas. See on väga hea viis sisustada oma reede õhtut! Suhtlemine olulisel kohal Iga reede õhtul tuleb Elva baptistikogudusse kokku kena hulk noori, tavaliselt umbes 25, et saada osa noortekast EXIT. Üheskoos kogunetakse hubasesse ruumi, ülistatakse bändi saatel Jumalat, kuulatakse head sõnumit mõnel olulisel teemal, palvetatakse, mängitakse, süüakse snäkke ja suheldakse omavahel. Noortekad kestavad tavaliselt paar-kolm tundi. Pärast umbes tunnipikkust ametlikku osa ei kiirusta veel keegi minema – inimesed saavad süüa ja omavahel juttu ajada kasvõi mitu tundi. See on suurepärane koht, kus leida uusi tuttavaid ja veeta aega koos teiste Jumala lastega. Tegevused pole noortekatel alati ühesugused. Vahel hoopis sporditakse koos, vaadatakse filmi, mängitakse lauamänge või minnakse ühiselt kellelegi külla. Noori käib kohal ka teistest kogudustest. Elva noored on väga külalislahked ning nende tegevused lausa tõmbavad eakaaslasi ligi. Igal talvel toimub ka EXITi talvelaager ning suviti korraldatakse English Campi. Pärast talvelaagrit suureneb noortekatel käijate hulk tavaliselt märgatavalt.

Elva noored on väga külalislahked ning nende tegevused lausa tõmbavad eakaaslasi ligi. 20

Pluss 4/2016 | www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

Väljuda ja uksi avada

Raskustest üle

Noorteka teemade puhul on oluline, et need kõnetaksid noori, oleksid huvitavad ja õpetaksid, kuidas paremini kristlikku elu elada. Teemad valib noorteka korraldustiim. See hooaeg algas näiteks teemadega „Mida ma usun?”, „Miks ma usun?” ja „Keda ma usun?”. Teemat jagab tavaliselt kas mõni noor nende endi hulgast, koguduse pastor või külalisjutlustaja. Kui kellelgi tekib küsimusi, siis on võimalik neid pärast noorteka ametlikku osa koos teistega arutada. Varem oli reedeõhtuste kogunemiste nimi lihtsalt Noortekas, aga kohalkäijatel tekkis soov leida omanäoline nimi ja nii mõeldigi välja EXIT, mis tuli sellest, et taheti koguduse hoonest väljapoole minna (exit) ja kutsuda noori endi sekka sotsiaalmeedia või flaierite jagamise kaudu. Lisaks väljendab noortekate nimi mõtet, et kristlastena teeme exit’i oma vanast elust, avame ukse ning vaatame, mida Jumalal on pakkuda. Elva koguduse noorte soov on järjepidevalt Jumalale uksi avada, jätta vana seljataha ja liikuda edasi. Lisaks igatsevad nad, et ka Elva linna noored julgeksid astuda selle sammu ning jõuaksid Jumalani.

Julgustuseks teistele noortele ja noortetöö tegijatele jagab EXITit eestvedav Miikael Johan Tamm, et alati ei ole koguduses õitseajad, kuid sellest ei tohiks lasta end heidutada! „Möödunud kevadel oli meie noortetöös raskem aeg, mõned inimesed tiimist läksid ära ning tollase noortejuhi Lauri Mikvelti ind ja motivatsioon langesid. Ka mina ise olin kahtlev ja kaugenesin veidi noortetööst. Õnneks sai Jumal meist igaühe taas kätte ning kasvatas ja õpetas. Suvi oli väga ülesehitav nii mulle kui ka paljudele teistele. Augustis panime tavalisest veidi suurema tiimi jälle kokku ning seega oli suve lõpp eriti julgustav. Jumala abiga saime raskustest võitu!“

reedel EXITi noortekad toimuvad igalva. kell 19:00 aadressil Pargi 10, El lt ja Infot leiad EXITi Facebooki lehe kodulehelt: www.exit2life.com

Elva koguduse noorte soov on järjepidevalt Jumalale uksi avada, jätta vana seljataha ja liikuda edasi.

Pluss Pluss 4/2016

Noortejuht

ELVA KOguDuSE NOORTEJuHT

MIIKAEL JOHAN TAMM Tekst Laura Jõgar Foto Helen Hunt

Tartu Miina Härma gümnaasiumi 12. klassis käiv Miikael Johan Tamm mõtles küll õpingute tõttu Tartusse kolides vahetada ka oma kodukoguduse noortetöö mõne Tartu oma vastu, kuid Jumal pani talle südamele jätkata siiski Elva baptistikoguduse EXITi noorteka tööpõllul.

Kuidas sattusid Elva koguduse noortejuhiks? Umbes aasta tagasi tekkis mul mõte, et kui meil peab noortejuht vahetuma, siis ehk võiksin mina olla järgmine, aga toona jäi see vaid mõtteks. Eelmisel aastal oli mul usuliselt palju katsumusi ja ka ämbrisse astumisi. Oli keeruline aeg, aga Jumal sai mind kätte ja ma mõistsin, et täisväärtusliku elu elamiseks ei ole teist teed kui Jumala tahe. Maikuus palvetasin meie noortetöö pärast ja ühel hetkel tundus täiesti loogiline, et võtan juhtimise Lauri Mikveltilt üle.

Millega Sa peale noortetöö veel tegeled? Tegelen kooli kõrvalt päris aktiivselt muusika ja spordiga. Nüüd, kui elan üksi, võin välja tuua veel selle, et teen ka süüa. Eriti meeldib mulle putru keeta.

Pluss 4/2016 | www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

Kuidas jõudsid Jumalani? Olen kasvanud kristlikus peres, mu isa on pastor. Seega teadmine Jumala olemasolust on mul kogu aeg olnud, aga vanemaks saades olen hakanud aina enam mõistma, et asja fookus pole lihtsalt sellel, et Jumal eksisteerib, vaid oluline on, mida Ta tahab meile rääkida. Tõenäoliselt nägin Jumala armastust juba oma pere omavahelistes suhetes. Teadsin, et Jumal on olemas, aga kuni 13- või 14-aastaseni polnud ma teinud veel isiklikku otsust. Siis aga otsustasin ühes suvelaagris, et ehkki ma veel täpselt ei tea, kuidas see kõik välja näeb, aga see ongi teekond ja ma võtan Jumala oma ellu.

Kas tahad veel midagi lisada? Kui satute Tartumaale või Tartusse, siis tulge meilt läbi, öelge meile „tsau”, ütleme „tsau” vastu ka! Ootame väga külla inimesi ka teistest kogudustest. Tore on saada erinevate kristlastega tuttavaks.

+3 lood Koostanud Maarja-Liis Mölder Fotod Maigi Parts ja Pixabay

Tõde või müüt? Selles veerus käsitletakse erinevaid kristlust puudutavaid väiteid.

„Jumal annab meile kõike, mida tahame.”

üüt. Vahel küsin mõnelt väikeselt lapselt, mida ta arvab, miks meil üldse Jumalaga suhet tarvis on. Väga sageli vastab mudilane: „Selleks, et Ta meie soove täidaks!“ Usun, et Jumal ei taha, et meie pilt Temast sarnaneks jõuluvanaga, kes meid kinkidega premeerib, kui oleme head lapsed. Tahtmised ja soovid tulevad ja lähevad, aga Jumal ei taha olla jõuluvana, vaid armastav Isa, kelle kätte võime oma soovid usaldada, sest Ta teab, mida me tõeliselt vajame. Me ei saa kristlasena loota Jumalalt kõike, mida tahaksime, aga võime alati oodata Tema armastusest tingitud parimat juhtimist oma ellu. „Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!“ (Mt 6:33)

kirjakoh Lemmik-

2 iis Lao, 2 Hanna-L vabakogudus Haapsalu on tõde!“ „Sinu sõna (Jh 17:17) e on kõrgeim M I K S : Tõd aalsuse vorm, re eksisteeriv n Kristuse o il e e millele m äs. Kui loem ä ip g kaudu li e a ning olem Jumala sõn me Jumalale a palves, ann ua meid välja tu e s ning võimalu reaalsusest . igapäevaelu le ja Tema reaalsusele le lähedal la e a tõ m le Ju d lähema i tunnen en hendus. Kui olen u k l, e d e tk Neil he le on la en, et kõige lisuses, siis il. olevat, kog kinni oma maises tõe te karussell i aga ninapid stkui peatamatul mõte otsida tõde. e ju keerleksin tanud meisse igatsus tu is n o Jumal

Piibli ABC

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

El Elyon Üks väga paljudest Jumala nimedest, mis tähendab heebrea keeles „kõige kõrgem Jumal“. See Jumala tiitel rõhutab Tema jõudu, suveräänsust ja ülemvõimu. Nii on Jumalat nimetatud näiteks 1. Moosese 14:20: „Olgu kiidetud kõige kõrgem Jumal, kes sinu vaenlased su kätte andis!“

Pluss 4/2016

Piiblitegelane

Noa

Kõigest hoolimata julges Noa põhimõtteliselt ainukesena suurest massist eristuda ning täita Jumala plaani ja tahet.

Tekst Kristo Toots Foto Movie Picture DB

Fakte Noast ja laevast em. - Enne veeuputust oli inimeste eluiga pik 969-aastane - Noa vanaisa oli Piibli vanim inimene – Metuusala. ja tema - Noa oli veeuputuse hetkel 600-aastane pojad umbes 100-aastased. ma. - Laeva kandevõime oli umbes 70 000 loo ailmasõja - Laeva mõõtmed olid võrreldavad II ma aegse lennukikandjaga. et Noa laeva - Mitmed uurimisretked lubavad arvata, s Türgis. jäänused asuvad Ararati mägede liustiku ltulijad. - Kogu tänapäevane inimkond on Noa järe

Pluss 4/2016 | www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

KÜÜNAL SÄRAB PIMEDUSES

VEEUPUTUS

Noa on üks Vana Testamendi tuntumaid isikuid. Noa elas tõeliselt raskel ajal, mil ülekohus, kurjus ja rõvedus olid vallutanud inimeste südamed ja elud. Jumal on väga kannatlik, kuid mitte lõputult, ning Ta kahetses, et oli inimese loonud. Õnneks säras üks küünal keset pimedust. See oli Noa, kes ujus vastuvoolu ja erines täiesti oma kaasaegsetest, sest ta uskus Jumalasse, oli Talle sõnakuulelik ja elas oma elu igapäevaselt koos Temaga (1Ms 6:9,10). Jumal kinkis Noale ustava abikaasa ning neile sündis kolm poega: Seem, Haam ja Jaafet.

Kui päästelaev valmis sai, tulid loomad ise seitsme päeva jooksul kahekaupa laeva. Noa ei pidanud neid otsima ega ajama. Noa isikliku eeskuju ja ustava tunnistamise peale astusid laeva veel seitse inimest: tema abikaasa ning kolm poega abikaasadega. Su lastele ja perele on määrava tähtsusega, millist elu Sa elad! Seda kõike nägid ka Noa kaasaegsed ning nemadki oleksid võinud laeva minna ja pääseda, aga nad ei soovinud, sest varem polnud ju kordagi vihma sadanud, rääkimata ülemaailmsest veeuputusest. Need seitse päeva olid tolleaegse maailma viimased päevad. Jumal ise sulges päästelaeva ainsa ukse (1Ms 7:15,16). 40 päeva sadas lausvihma ning seejärel võimutses vesi veel 150 päeva (1Ms 7:24). Seega oli Noa koos pere ja loomadega laevas varjul ligi pool aastat.

PROJEKT „LAEV“ Ühel päeval kõnetas Jumal oma sõpra Noad ja andis talle väga täpsed juhised päästelaeva ehitamiseks. Tänapäevaselt öeldes oli see projekt „LAEV“, mille koostas Jumal ning viis ellu Noa. Projekt nõudis tohutult tööd, sest tegemist oli tõelise laevahiiglasega: pikkus u 150 m, laius u 25 m ja kõrgus u 15 m (1Ms 6:15). Tänapäevasele spordiväljakule mahuks Noa laev vaevalt ära. Kui ehitad laeva kuivale maale ja kolid oma perega laeva elama, siis ütlevad paljud naabrid: „Sa oled hulluks läinud ja võtad usuasju liiga tõsiselt!“ Nii läks ka Noaga. Kui tol ajal oleks olnud massiteabevahendid, oleks TV-s ja raadios räägitud Noast kui väga kummalisest inimesest aegunud põhimõtetega ning FB-s oleksid levinud fotod pooleliolevast hiigellaevast keset maismaad kommentaaridega: „No kuule, Noa, ehita siis oma laevale vähemalt rattadki alla!” Päästelaeva ehitamine kuivale maale põhjustas naeru ja pilget aastakümneteks. See kõik oli Noa perele suur väljakutse – kas isa on tõesti hulluks läinud või teeb ta siiski Jumala tahet? Kuid peagi mõistsid Noa naine ja pojad, et ta käib jätkuvalt koos Jumalaga, ning seetõttu nõustusid nemadki saama naerualusteks ja ujuma koos isaga vastuvoolu. Päästelaeva ehitamiseks kulus aastakümneid, aga see oli Noa kaasaegsetele armuaeg, mil Noa selgitas rahvale, miks ta seda teeb, ning kuulutas Jumala sõnumit. Noa oli õigusekuulutaja (2Pt 2:5) ja ta rääkis teistelegi, kuidas tulevasest hävingust pääseda. Kogu laevaehitus oli mõeldud näitliku jutlusena, et inimesi mõtlema panna: kas Noa on tõeline veidrik või hoopis Jumalast süüdatud visionäär? Äkki ikka maksab tema sõnadele tähelepanu pöörata?

40 päeva sadas lausvihma ning seejärel võimutses vesi veel 150 päeva (1Ms 7:24).

NOA SÕNUM TÄNAPÄEVAL Noa laev on võrdpilt Jeesusest Kristusest. Ainult need, kes on laevas (Kristuses), pääsevad. Noa päevad on otsekui mudel, mis on väga oluline ka tänapäeval, sest Jumala Poeg ise viitas oma tagasitulekust rääkides just sellele: „Sest nõnda nagu Noa päevad olid, nõnda peab olema Inimese Poja tulemine. Sest nõnda nagu inimesed olid neil päevil enne veeuputust: sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva, ega saanud aru, enne kui tuli veeuputus ja võttis nad puha ära; nõnda on ka Inimese Poja tulemine.“ (Mt 24:37–39) Kallis sõber, Sinu ja minu klassikaaslased/ töökaaslased on samasugused nagu Noa kaasaegsed. Inimesed, kellega me läbi käime, on samuti pidutsejad, abielurikkujad ning mõtetelt ja eluviisidelt rikutud. Sellest kõigest hoolimata julges Noa põhimõtteliselt ainukesena suurest massist eristuda ning täita Jumala plaani ja tahet. Noa oli valmis ehitama Jumalale selja pööranud inimpõlve keskel päästelaeva teiste pilkest, viltuvaatamisest ja ignoreerimisest hoolimata. Kas ka Sina oled valmis tegema oma klassikaaslaste, töökaaslaste ja sõprade keskel midagi ennekuulmatut – arendama suhet oma taevase Isaga ja kuulutama neile rõõmusõnumit Tema Pojast? Noa kohta öeldakse Piiblis mitmes kohas: „Ja Noa tegi kõik nõnda, nagu Issand teda käskis.“ (1Ms 6:22, 1Ms 7:5) Kui Noa poleks Jumalale kuuletunud, oleksid tema ja ta pere samamoodi hukkunud nagu kõik teised. Kuid sõnakuulelikkus ja jumalakartus tasuvad end alati ära. Nii oli see Noa ja tema pere elus ning nii on see ka Sinu ja minu elus! Sõnakuulelik tunnistaja ja päästelaeva ehitaja Noa julgustab meid tänagi Jumala sõna tõsiselt võtma, sellest kinni haarama ja selle järgi elama.

Pluss 4/2016

7 Seitse

olulist veekogu

PiiBLiS

Tekst Madis Ehanurm Foto Wikipedia

Vesi, olgu ta metafoor või suur hulk H2O molekule koos muude vajalike keemiliste lisanditega, on üks neist tähtsatest substantsidest, milleta elu on võimatu. Vee ja veekogudega seotud olulisi ja isegi pöördelisi sündmusi on Piiblis päris palju. Alljärgnevalt uurime lähemalt ja esitleme Sulle seitset neist.

Galilea jä

Galilea on Jeesuse te gevuses ke kohal. Gali sksel lea järve ä ä re s a lg a s Tema teen imine, sea lt leidis Ta esimesed jü oma ngrid – Siim o n Peetruse, A ning Sebed ndrease euse pojad Ja a k o buse ja Joh (Mk 1:16–2 annese 0, Lk 5:1–1 1). Selsam Jeesus torm al järvel va i, näidates igistas apostlitele kui tavalin , et Ta on e e juutide õ nam petaja (Mt 41). Galilea 8:23–27, M järve lähed k 4:35– al pidas Je (Mt 5–7, Lk esus mäeju 6:20–49) n tl use ing saatis k mida ainsa orda ka im na kajasta e , vad kõik (k evangeeliu anoonilise mid, toites d) v ii e le iva ja kahe meest (Mt kalaga 500 14:13–21, M 0 k 6:30–44, 6:1–15). Lk 9:10–17 , Jh

Pluss 4/2016 | www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

Vahemeri

a käinutele on Joon Pühapäevakoolis a on Jo ttav. Nimelt oli e linnale lugu kindlasti tu N a lus rääkid iinev pa al m Ju l lle ke prohvet, parandust, et kuulutada meele nende patust ja raevust. Esialgu ngust ja Jumala päästa linn hävi geneda. Olles ala käsu eest põ üritas Joona Jum poole, puhkes mere teel Tarsise he Va e ül a ag ev la ne, kui Joona is ei vaibunud en m , rm to ur su a ag ov ei olnud d. Ent Jumala so tu sa vi a rd pa e oli ül Ta saatis udes surra, vaid og vo te ve al on raamat lasta Jo Joona alla (Joona as el ne s ke , la peamine suure ka apostel Pauluse ka i ol i er m he Piiblis). Va akutel. ma misjoniränn transporditee te

Jordani jõgi

Jumala poolt Jordani jõgi on Peale selle, et lik idapiir, oli ud maa loodus , Ristija lubatud tõotat ise astme nõbu te e us es Je ka da selle ümbrus paik. Mees, ke ine tegutsemis am pe s e ja es ra nn s, ha ak Jo suurim etas inimestest a Jeesus ise nim oma jüngriteg os ko gutsedes te , ed te le e al te si Mes hikaudse s. Ta kuulutas lä ndusele ning Jordani jõe ääre le neid mee para us ts ku , na sõ rdani jõkke Jumala de ristimisele Jo ur ju a m Te a. id kõigi ristis veeg mitte enda, va – t ul lik ik is us d Ta pidi tuli ka Jees eks, kelle patu us nd ra pa le ee inimeste m (Mt 3). hiljem kandma

Punane mer

dusi. kunagi oma luba Jumal ei unusta ses seadis tu ip jaiket Eg or t as st aa 040 Pärast et juhtida rahva etteotsa, a om se se oo M nane meri Jumal otatud maale. Pu tõ si ga ta ed ps Iisraeli la ga ähvardavalt sõjavägi selja ta ees ja raevutsev aga Jumalat hvas ahastuses, lähenemas, oli ra is oma käe ning ud. Mooses tõst see ei morjendan as võiks kuiva ed, et Iisraeli rahv ve s ta hu la al m Ju olid merest läbi . Kui iisraellased na in m i as ed ga jala ng Jumal laskis ooses taas käe ni M is st tõ d, nu jõud ao sõjaväe. neelas kogu vaar e se et i ni , ta as veel na (2Ms 14)

Niilus

Ajal, mil kõik ju udi peredesse sündivad poisid olid surma mõistetud, ei jä änud Moosese emale muud võ imalust, kui om a beebi korvikes Jumala armu ja es Niiluse voogud e kätte usaldada Jumala tahtel . leidis poisi vaar ao tütar, kes võ pisipõnni oma ttis lapseks. (2Ms 2: 1–10) Et iisraellased võiksid naasta tõotatud maale saatis Jumal M , oosese ja Aaron i vaarao jutule lastes neil teha , Tema nimel Iis raeli rahvale pa imetähti, mis ol lju id ühtlasi egiptl astele nuhtluse Esimene neist ks. oli Niiluse ja üm britsevate vete muutmine vere ks (2Ms 7:14–2 4).

Sügavuse allikad (1Ms 7:11)

Kõige mastaapsem veega seotud lugu Piiblis on Noa-aegne veeuputus. Inimesed olid Jumalast nii eemaldunud, et Jumal ei näinud muud võimalust, kui teha "restart". Siiski leidus mees, kes oli Jumala silmis õige – Noa. Jumal andis Noale ülesande ehitada laev ja koguda sinna kõigist loomadest paar, et maa kord uuesti asustada. Noa 600. juubeliaastal avas Jumal suure sügavuse allikad ja taevaluugid, ning kogu maa mattus vee alla, naastes loomiseaegsesse olukorda (1Ms 6:5–1Ms 9:17).

mada i tiik e tiik o millest h ik a ä v o s l Sii li lgas, õib ük me Piib tsust v ude hu Mis täh lsate veekog ud? Kui vaata id, tat kuu tsaider ju u ja a ir e i k t d r n o u su mo del o ad oma ekülge lgi neil leh iis on ka nem nde lood vee , kuulsus s e i, n urus tegelas ee muudabki b, et su sust. a it ä n s g t t aga jus ravamaks nin la plaanis täh kis a a äs a k m h u s a J u s kaa Jees oma st i s e u i k , im e n d muda e, ak ja uhke k oli veesilm el oma silma im i tii jus a suure Siiloah sündinud ker ga kord e ll e s alt g saatis :1–11) pimed sta nin e p (Jh 9 s k a gijaks. puht ä n a d ime tehes p Pluss 4/2016

Piibliõpetus

KuIDAS SAADA JA JAgADA ELuVETT? Kui inimesed sageli annavad mõista, et neile meie juures midagi ei meeldi, siis Tema, maailma presidentidest ja kuulsustest kõrgem, võtab meid alati vastu sellistena, nagu oleme.

Pluss 4/2016 | www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

Tekst Tanel Ots Autor on EELK Jüri koguduse õpetaja Fotod Anna-Katariina Vaino ja Pixabay

Jumalik reegel on, et ainult andes võime ise saada ja ära jagades osutume päriselt rikasteks. Väljavoolu ei tohi kunagi sulgeda!

es sa oled? mina olen vesi. Koolis õpime, et inimene koosneb suures osas veest. Piiblis näeme teistmoodi käsitlust. Jeesus ütleb enda kohta: „mina olen eluvesi.“ Üks vana lugu räägib naisest jõe kaldal linu loputamas. Sellel naisel oli harjumus pühapäeviti kirikus käia. Nüüd aga tuleb keegi pilkama, et mis sa käid seal igal pühapäeval, mida see sulle annab. Kui naine püüab vastata, siis järgneb uus kiuslik küsimus, et mida siis kirikuõpetaja eelmisel pühapäeval rääkis, mis sulle meelde jäi? Naine vastab, et ei mäleta, aga suunab seepeale küsija tähelepanu linadele, mida ta jões loputab. Näe, vesi käib nendest läbi, ta ei jää siia linade sisse, aga ta teeb nad puhtaks. Samamoodi on Jumala sõnaga, mida kirikus kuulutatakse. Kõik ei pea meelde jääma ja kõigest ei pea ka alati aru saama, aga kui me selle oma südamest läbi laseme, siis see loob meid uueks.

Põlatud rahva esindaja Johannese evangeeliumi 4. peatükist loeme loo naisest kaevu ääres, kes kohtub seal Jeesusega. Sa võiksid nüüd selle peatüki läbi lugeda, siis saame koos edasi mõtiskleda. Kohe alguses saab selgeks, et naine on samaarlane, usu poolest juutidele sarnase, aga ometi juutide poolt põlatud rahva esindaja. Arvatakse, et ta oli halvustatud ka oma lähikonna poolt ning pidi seepärast kaevule hiilima palaval keskpäeval, kui teisi liikumas ei olnud. Temaga on kerge samastuda, kui Sulle on taas kord öeldud, et Sa ei käitu nagu normaalsed inimesed, või kui on neid, kes põrnitsevad Sind altkulmu. Mõttes lähemegi koos temaga ja loodame, et ei pea täna kedagi kohtama. Aga keegi ometi istub seal kaevul – Jeesus, pealtnäha õnnetum kui me ise, pikast teest väsinud ja janune. Juba õige varsti on meil hea meel, et teisi polnud segamas. Kui inimestega on raske, siis mine ja otsi teed Jeesuse juurde. Räägi kõik ära. Samas annab see lugu meile eeskuju, kuidas kohata teist inimest, kes pole üldse „minu tüüp”, kes on minu arvates ise kõigis oma hädades süüdi, sest elab moraalselt lodevat elu, mõistab valesti meie päästvat usku ja suhtub ka minusse üleoleva põlgusega ehk peab end paremaks. Aga just tema juurde on Jeesus Sind saatnud. Jeesuse ja naise vahel hargneb põnev vestlus, mille käigus nad justkui räägivad pidevalt üksteisest mööda. Naine esindab siin inimest, igaühte meist, kes räägib ennekõike maistest vajadustest ehk eluspüsimiseks vajalikust veest. Jeesus kõneleb aga elavast veest, mida vajame igaveseks eluks juba täna.

Pluss 4/2016

Et mul poleks janu!

Tanel Ots

Esmalt naine imestab, et Jeesus üldse temasugusega juttu teeb. See on ka meie kõige suurem üllatus Temaga kohtumisel. Kui inimesed sageli annavad mõista, et neile meie juures midagi ei meeldi, siis Tema, maailma presidentidest ja kuulsustest kõrgem, võtab meid alati vastu sellistena, nagu oleme. Veel suurem üllatus on, et Jeesus palub naise abi, soovides saada lonksu vett. Jumal ei saa siin maailmas tegutseda ilma inimeste abita. Ta suudab mägesid purustada ja teisale paigutada, aga inimsüdamesse jõudmisel ja ühe oma armsa lapse päästmisel vajab Ta siin maailmas just Sinu abi. Ta lausa seisab ja palub Sind. Klaasi vett või kätt abivajajale ulatades oleme tegelikult seda alati hoopis Jeesusele teinud. Edasi näeme, kuidas vestluse käigus sünnib naise südames usk. Ta mõistab, et on kohtunud kellegi väga suure ja pühaga. Aga see usk on veel poolik ja nõrk, nagu me sageli enda puhul tunneme. Tõelise pöördumiseni on oluline samm alles tegemata. Tärkav usk kõlbab vaid selleks, et paluda mõne mure ja ehk ka haiguse pärast. Naine soovib siin, et Jeesus teeks nii, et tal poleks enam iial janu ja ta ei peaks enam kunagi teisi häbenedes kaevule hiilima. Ka meie raiskame sageli nagu kuldkalakese muinasjutus oma jumalalapse eesõiguse millegi väikese ja tühise korraldamiseks. Meie usulised ootused ja isegi palved rahulduvad üsna igapäevase küsimisega ja olmemurede kurtmisega. Materiaalne vajadus, koolis või tööl hakkama saamine ja isegi tervis on viimselt siinpoolsed asjad. Jeesus on aga tulnud, et anda meile palju rohkem – võimaluse elada Jumala lastena ja taevase kuningriigi pärijatena. Jeesus ennustab 23. salmis ette meie aega, mida ei see naine ega ka Jeesuse jüngrid polnud kunagi näinud – aega, mil tõeline tempel, Jumala pühamu, on inimese süda. Jumal tuleb ja teeb oma Vaimule eluaseme Sinu südamesse ja Sinu elus võib paljugi muutuda teiseks. Siin kasutab Jeesus inimese uue olukorra kirjeldamiseks pilti, mille leiame 14. salmist: meie sees sünnib igavesse ellu voolav allikas. Palestiina kliimas pole miski veest tähtsam, kaev ja allikas on strateegiliselt kõige olulisemad objektid. Janu omakorda on inimese vajadust ja puudust kõige paremini iseloomustav seisund. Ütleme, et kel janu, sel jalad. Mõistame ka, et kes enam janu tunda ei oska, on surnud. Ennekõike on see nõnda vaimulikus mõttes – kui kaob vajadus ja janu Jumala sõna järele, on nii Jumalal kui ka meie usklikel sõpradel põhjust meie pärast muret tunda.

Pluss 4/2016 | www.plussmeedia.ee

Olla janusse suremas miljardite liitrite karge ja värske joogivee peal hulpides – just see on võrdpilt Jumala armu rohkusest, mis ümbritseb meid igal päeval ja kogu elu.

Küsimusi:

Kas Sul on raske minna suhtlema Sinust väga erineva inimesega? Miks? t Milliseid palveid Sa tavalisel Jeesuse poole teele saadad? Kas Sina oled valmis olema Jumala töö „abiline“ siin maailmas?

Mis on Sinu elus täielikult muutunud pärast Jumalaga ühendusse saamist?

Miljardeid liitreid värsket vett Uuestisündinud inimese tunnus on ülevoolav elu. Ta on inimene allikaga südames. Ilus julgustus on selles, et juurdevoolu pärast ei ole vaja kunagi muretseda, näiteks nii, et kui ma teisi aitan või mõne ilusa mõtte ütlen, siis jään ju ise ilma, annan ära. Jumalik reegel on, et ainult andes võime ise saada ja ära jagades osutume päriselt rikasteks. Väljavoolu ei tohi kunagi sulgeda! Uut ja värsket vett tuleb peale lakkamatult ja meie oma olemine muutub seda kirkamaks, mida rohkem me edasi jagame. Nüüd aga kõige olulisem. Jeesus kutsub meid tegutsema Tema eeskujul. Kui ka inimesed ei oska paluda rohkem kui piltlikult klaasi vett, siis pead Sina teadma, et küsija vajab tegelikult enamat. Jeesus ütles, et igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle (s 13). Sina tead, et Jumal tahab anda abi vajavale inimesele palju enam kui lihtsalt igapäevaste murede võitmist. Taas üks vana lugu räägib purjelaevast, mis teel Euroopast Lõuna-Ameerikasse on tuulevaikusest jäänud nädalateks triivima, nii et kõik varud on lõppenud. Meeskond on nälga ja ennekõike janusse suremas. Korraga näevad nad eemalt teist laeva ning signaliseerivad oma häda „vesi otsas”. Vastuseks aga loevad „visake ämbrid vette”. Sarnaseid sõnumeid vahetatakse korduvalt, kuni janu kannatav meeskond on meeleheitel – kuidas saab keegi keset ookeani soovitada merevee joomist?! Lõpuks otsustab üks madrus proovida – vesi on mage ja karge. Hiljem selgus, et nad olid juba paar nädalat triivinud suure Amazonase jõe suudmes, mis kannab kaugele ookeani magedat vett. Olla janusse suremas miljardite liitrite karge ja värske joogivee peal hulpides – just see on võrdpilt Jumala armu rohkusest, mis ümbritseb meid igal päeval ja kogu elu. Kui me selle olemasolusse ei usu ja südant Jeesusele ei ava, oleme kadunud. tema on aga tulnud, et meil oleks elu ja kõike ülirohkesti.

PALVE

Hea Taevane

Isa! Ma tänan Sin d, et Sina ole d meile elu all ikas ja tulnu d siia maailma, et meil oleks elu ja kõike üliroh kesti. Aita m ul iga päev vastu võ tta Sinu suur t armu ja jagada Sin u armastust k a oma lähedastele. Aamen. Pluss 4/2016

Palvus

Miks on vaja aega v S

ügisel olin seoses kooli algusega taas stressis, unustasin Jumala, palve, meediatöö ja kõik, mis mind elus hoidis. Hakkasin rohkem vassima ja tooma ettekäändeid, et tegelen lubatud artikliga ja saadan selle kohe ära, kuid ma ei teinud seda. Olin ebaaus nii teiste kui ka iseendaga, kuni asjad hakkasid käest minema. Suvel oli arst mulle määranud teatud ravimid, kuid sügisel otsustasin, et ma ei tarvita neid enam ja tulen ise toime – ilma tablettideta. Unegraafik oli korras ja nägin, et kõik toimib, kuni hetkeni, mil märkasin, et mu hinded on väga halvas seisus. Ma ei saanud aru, milles on probleem, sest olin ju piisavalt puhanud, õppinud ja paljudest oma hobidest loobunud. Aga kas olin võtnud aega JUMALA jaoks? Ei, seda ma ei olnud teinud. Kuna ma ei saanud enam ise hakkama, pöördusin sõbra poole. Ta oli konkreetne ja ütles selgelt, et mul tuleb paluda Jumalat, et Jumal ise vormiks mu südant, ning et ma peaksin laskma elaval veel enda sisse voolata. Olen olnud kristlane juba üle aasta, kuid see ei ole määrav. Ei piisa ühest palvest usuelu alguses, vaid peame pidevalt paluma, et Jumal annaks meile vett, mida juues me ei janune. Jesaja 29:8 ütleb nõnda: „see on, nagu näeks näljane und, et vaata, ta sööb. Kui ta ärkab, siis on ta hing täitmata. Või nagu näeks janune und, et vaata, ta joob. Kui ta ärkab, vaata, siis on ta nõrk ja ta hing on närbunud. samuti sünnib kõigi rahvaste hulkadega, kes sõdivad siioni mäe vastu.“ Ma olin olnud justkui see näljane, kes sõi, jõi ja puhkas, aga ei saanud siiski täidetud. Arvan, et see kirjakoht näitab väga hästi, et kui meil ei ole ühendust Jumalaga, ei suuda me raskustele vastu astuda.

Pluss 4/2016 4/2016 || www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

võtta Jumalale? Tekst Triin-Mary Raudkivi, Foto Pixabay

Palve

Kallis taeVane isa, tulen Sinu ette alandlikult. Olen teinud pattu Sinu ja teiste vastu. Olen üritanud ise oma probleemidega toime tulla, aga olen läbi põrunud. Palun andesta mulle. Issi, palun anna mulle seda eluvett, mida juues ma ei janune, nii et ma voolan üle. Toida mind oma sõnaga ja hoia mind oma igavesel teel. Aamen.

Pluss 4/2016

Hingehoidja

mida teha, kui oled kõigest väsinud ja tülpinud?

ui inimesel on uni, läheb ta võimalusel magama. Kui tal on nälg, siis ta sööb. Kui tal on janu, siis ta joob. Tundub lihtne ja loogiline. Mida aga teha siis, kui oled elust väsinud? Mida teha, kui on isu millegi enama järele, kui elul on praegu pakkuda? Mida teha, kui januned vabaduse järele, aga oled kohustatud käima tööl või koolis? Kas Sa tead, kust leida vastuseid?

Tahaks muutust... Negatiivsed mõtted tekitavad negatiivseid tundeid. Iga inimese elus on valdkonnad, milles ta sooviks muutust. Sageli tekitab see väsimust või tülpimust – tunde, et enam ei jaksa, või küsimuse, mis mõte sellele kõigel on. Arvan, et on oluline endalt aeg-ajalt küsida, mis eesmärgil ma midagi teen. Küsimine aitab hinnata tegelikku olukorda ja eristada seda meie kujutelmast. Kas ma tõesti töötan hetkel millegi kallal, et oma eesmärgini jõuda? Tihti tunnevad inimesed väsimust ja tülpimust, sest neil ei ole sihti, mille suunas jõupingutusi teha. Siht võib olla käesolev nädalavahetus, kui saab puhata ja midagi toredat teha. Siht võib jääda ka kaugemasse tulevikku, kui mõelda tulevase elukutse peale. Siht võib olla oma perekond, kelle nimel pingutada. Sihi seadmine kas lähi- või kaugemasse tulevikku annab lootust ja energiat edasi pürgimiseks.

Rutiin päevast päeva Terves kehas terve vaim. Tihtipeale tuleb koolivõi tööväsimus pidevast rutiinist. Tundub, justkui teeksin päevast päeva, nädalast nädalasse, aastast aastasse ühte ja sama asja. Rutiin võib olla väga väsitav. Selle vastu soovitan leida igasse nädalasse põnevaid tegevusi. Just nagu keha vajab erinevaid toitaineid ainevahetuse kiirendamiseks, on meil tarvis ka mitmesuguseid tegevusi vaimu ja füüsise elavdamiseks. Võta käsile mõni uus hobi, hakka õppima pillimängu, mine rabasse jalutama, tee tiir ujulas ja mõnule hiljem saunas, korralda sõpradega lauamänguõhtu, kõnni rohkem jala – võimalusi on mitmeid! Üks võimsamaid relvi tüdimuse või stressi vastu on endorfiinid ehk õnnehormoonid, mis vallanduvad kõige paremini füüsilise trenni kaudu.

Pluss 4/2016 3/2016 || www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

Vastused kõikidele küsimustele Vahel igatsen, et mul oleks raamat vastustega kõikidele elu probleemsetele küsimustele. Siis jällegi taban end mõttelt, et niisugune raamat juba eksisteerib – selleks on Piibel. Leidub mitmeid kirjakohti, mille lahtimõtestamist lihtsustaksid teadmised ajaloolisest taustast või Vaimust juhitud sõbra kommentaarid. Kuid on ka palju kirjakohti, millest arusaamiseks piisab avatud südamest ja meelest. Usun, et Piibel on täis tõdesid, mida me vahel mugavate inimestena pole valmis oma ellu rakendama. Teame küll, mida oleks õige teha, sest Jumal on nii öelnud või perekond ja sõbrad sellele vihjanud, aga oleme laisad, et midagi olukorra muutmiseks ette võtta. Võib-olla on kurvameelsus ainuke tuttav tunne, ja oleks raske nüüd järsku rõõmus olla. Võib-olla on kooliväsimus kestnud juba aastaid ja lootus, et kool võiks veel kunagi huvi pakkuda, kadunud. See ei pea nii jääma. Johannese 6:35 ütleb Jeesus: „mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.” Usun, et Jeesusega võivad ka kõige keerulisemad olukorrad leida ootamatu lahenduse. Jeesus saab anda meile uut energiat ja avada meie silmad nägema ilu, mis valitseb nii paljudes valdkondades igaühe elus. Jeesus ütleb: “Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!” (Johannese 7:37) Jeesuse juurde tulemine tähendab, et tunnistame oma patud, kahetseme ning anname Jumalale teada, et vajame Teda ja tahame muutuda. Seda võiks saata usk südames. Usk, et Jeesus on meie tõeline Päästja igaveseks eluks ning Päästja ka igaks päevaks ja igasugusest väsimusest või tülpimusest. Piiblis julgustatakse meid olema püsivad palves ja rõõmsad lootuses (Roomlastele 12:12). Muutused võivad toimuda üleöö või võtta rohkem aega. Julgustan Sind olema kannatlik ja nägema kasvõi väikeseid muutusi enda ümber. See on samm paremuse poole, mis sellest, et pisike.

Tekst Eleri Viinalass Foto Pixabay

’17

Jeesus saab anda meile uut energiat ja avada meie silmad nägema ilu, mis valitseb nii paljudes valdkondades igaühe elus. PÕLE V P I RN

JUMAL TEEB NOORTE

JUHTIDE

AJ A L U GU KONVERENTS

24.-26. V E E B R U A R 2017 HTTP://POLEVPIRN.K-OMA.EE/

P l u ss s oovitab!

Murega võid p professionaa öörduda lse abi saamiseks k ris EELK Pereke tliku skuse poole.

www.pereke

skus.eu

Test

Piibli viktoriin

Koostanud Kristina Lillemets ja Lydia Kurus, Fotod Pixabay

1. Laual on kolm asja. Kus nende seas on Piibel? a) Mu laual polegi Piiblit. b) Piibel on paberihunniku all. c) Laual ongi ju vaid Piibel, märkmik ja pastakas. 2. Mitu evangeeliumit on Piiblis? a) Üsna mitu. b) Neli, ja kõik mu lemmikud! c) Kolm kuni neli, aga loen ainult ühte. 3. Mitut käsku pead usklikuna järgima? a) Seda ühte ja kõige tähtsamat, mida Jeesus õpetas (Mt 22:37–40). b) Kõiki, mis Piiblis leiduvad. c) Ainult neid, mida ma ise tähtsaks pean. 4. Mitu lehekülge on Piiblis? a) 1000 kandis. b) Piibel on liiga paks ... c) Piiblis jääb lehekülgi väheseks. 5. Kuidas kõndis Jeesus vee peal? a) Tänu usule ja kindlameelsusele. b) Kasutas karke. c) Kalad kandsid. 6. Mis on mäejutlus? a) Mägi tuli lugusid jutustama. b) Pastori jutlus mägedest. c) Jeesuse õpetus. 7. Miks visati Aadam ja Eeva paradiisiaiast välja? a) Nad tegid pattu. b) Nad sõid hea ja kurja tundmise puust. c) Nad kõndisid alasti ringi. TULEMUSED: 0–7 punkti: jood liiga vähe eluvett, Sul on oht janusse surra! Arstlikul soovitusel pead suurendama eluvee tarbimist, et pääseda hävingust.

Punktid: 1. a – 1 p b–2p c–3p 2. a – 1 p b–3p c–2p 3. a – 3 p b–2p c–1p 4. a – 2 p b–1p c–3p 5. a – 3 p b–1p c–2p

7–14 punkti: Su eluvee tarbimine on üsna rahuldav. Janu Sul küll ei ole, aga ajapikku võiksid hakata eluvee hulka suurenema.

6. a – 1 p b–2p c–3p

14–21 punkti: Super! Tead täpselt, miks ja kust võib eluvett leida. Jaga seda ka teistele!

7. a – 2 p b–3p c–1p

Pluss 4/2016 4/2016 || www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

Elukool

Kuidas saada looduses joogivett? Koostanud laura Jõgar Fotod Pixabay ja Freeimages

Tahaksid minna matkama, aga kahtled, kas jõuad kaasa vedada piisavas koguses joogivett? Sa pole kindel, kas leiad oma teelt spetsiaalseid veevõtukohti? Oled kuulnud, et ka looduses saab puhast vett hankida, aga ei tea, mis viisil? Siin on sulle häid nõuandeid, kuidas saada looduses joogivett.

Oled rabas ja vajad ve tt. Lahendus on käeulatuses – võid juua vett otse laukast, kuna soode ja rabade vesi on happeline ning ei sisalda seetõttu baktereid. Arvesta aga sellega, et mitmeid päevi järjest va id seda vett juua pole hea, kuna see ei sisalda mineraalaineid.

destillaator. SelValmista solaar bes meetrilaiune leks kaeva um sügavune auk, ja poole meetri nsus hja väiksem õõ uurista augu põ kilek au ta jaoks, ka veekogumisnõu ulla m , va lle ääred lii ga ja kinnita se hako u le keskele, nõ või kividega. Ki ttõ se vi. Päikesesooju le, aseta väike ki e as nn nii õhu kui ka pi tu tõuseb augus nko si tekib veeaur. Ve temperatuur ja alt kivi se ub rg la ja nõ denseerub kile al se. tõttu otse anumas

i on llikaves A . s a ik Leia all seetõttu as ning h u p ti ala juua. a julgelt d e s ib võ

Valmista vege tatsioonikott. Lõika puudelt võ i rohttaimedel t lehti, pane ne ed suurde puht asse kilekotti ja sulge kott õhuk indlalt. Jäta kott päikes e kätte, et leht edes olev vedelik võiks kuumuse tõttu eralduda. Enne joomist ag a maitse seda vett, sest võib juhtuda, et see on kibe.

t loodusVõta vett mõnes t, nagu likust veekogus mp, ja lo i jõgi, järv võ ära. t is eda see enne joom

6 ke

Kogu vihmav ett. Üks võim alus selleks on mässida pu has riidetükk üm ber viltukas puu ning sä vanud ttida riide o ts maha pan dud anuma kohale ripp uma. Nii nõ gub vihmav resi riiet pid i otse nõuss e.

võid jooKui on talv, siis sulatada givee saamiseks nd. ja keeta pajas lu

Pluss 4/2016

seal, kus

Pluss mujal: 38

Pluss 4/2016 4/2016 || www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi

PlussPunkt

Alati kĂ¤ttesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. esmaspĂ¤ev kl 22:00

sinagi.

ÜKS =

ÜKS

RõõMSAT PLuSSI LugEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või poemüüjale. Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee lõika välja ja postita

Jah, Jah,soovin soovintellida tellidaPlussi Plussi Aastatellimus Aastatellimus88eur eur Aastatellimus Aastatellimusjajatoetus toetus Plussi Plussi tööle tööle2020eur eur Tellija Ajakirja nimi:saaja nimi: Aadress: Aadress: Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula: Telefon: Telefon: E-post: E-post:

Tellin Tellin ajakirja ajakirjakingituseks kingituseks kingitustellimuse Ajakirja saaja nimi: saaja nimi: Aadress: Aadress: Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula: Telefon: E-post:

Pluss 4/2016

SAAjA

TASub PoSTikulu

Instagram

luba nr. 1838

Youtube

makstud vastus

Twitter

eesti

Facebook

EElk Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TAlliNN

Pluss sotsiaalmeedias

Plussmeedia EELK Misjonikeskus

Tehnika 115 Tallinn 10139

Elu al

likas

Pluss 4/2016 | www.plussmeedia.ee