Pluss 4/2017

4

ELU LUGU

2017

Detsember 2,49 €

KAAREL B. VÄLJAMÄE –

kirjanikust koguduserajaja

Kristjan Kannukene

a t a d i a s a d i u K

abivajajat?

Saku noored & Ranno Seppel Pluss 4/2017

1

Sisukord

26

Inimeste lood Pluss lugu: Kaarel B. Väljamäe on MoKo koguduserajaja ja loomeinimene, lk 4 Kristlikust perest pärit Kaarel on oma usuteel tundnud kutsumust uue koguduse rajamiseks.

Gospel: Ragne Kivimets, lk 8 Hollandi piiblikoolist Eestisse ülistusmisjonäriks tulnud Ragne panustab koguduste muusikatöösse.

Misjon: Misjonipraktikal Inglismaal, lk 12 Mattias Haamer ja Katarina Kaleininkas saavad praktikaaastal jagada Jumala Sõna Inglismaa koolides.

Persoon: Kristjan Kannukene kirjutas Keila kirikupäevade jaoks teose "Kirik", lk 14

4

Kaarel B. Väljamäe

Perekond, kogudus ja luuletamine.

ELU loomise lugu: 7 päeva maailma alguses.

Piibliõpetus +3 lood, lk 23 Tõde või müüt: Kui ma teen palju pattu, siis ma ei pääse taevasse.

Piibli ABC: Ismael Piiblitegelane: KAALEB, lk 24 Kaaleb usaldas Jumalat isegi võimatuna näivas olukorras ja jõudis seetõttu Iisraeli rahvale tõotatud maale.

Seitse: Elu loomise lugu, lk 26 Piibliõpetus: Elu kaotades leiad selle, lk 28 Kuidas toimib paradoks, et hinge päästa üritades hoopis kaotame selle, ja vastupidi? Kirjutab Aivo Prükk.

Palvus: Kuidas elada Jumala auks? lk 32 Hingehoidja: Abivajajaid aidates, lk 34 Suuri heategevusprojekte ja kampaaniaid on nii palju, aga kuidas alustada, kui soovin kedagi tõesti aidata?

Elust enesest Toimetajalt: Viimase hetke paanika, lk 15 Film: I'm Not Ashamed, lk 16 Jumalale ustavaks jäädes saavad paljud puudutatud.

Raadio: Millest kuuled PlussPunktis? lk 19 Noortesaade PlussPunkt jätkab oma tegemisi ja toob Sinuni lühikokkuvõtte viimaste kuude saadetest.

Noortekas: Sakus tegutsetakse mitmel rindel, lk 20 Noortejuht: Ranno Seppel, lk 22 Test: Piibliviktoriin, lk 36 Elukool: Kuidas sõbrast ilusat fotot teha? lk 37

22

Ranno Seppel tutvustab noormeestele Jumalat läbi jalkamängu.

TOIMETUS

Tamm, Ahti Kaera, Iiris Turunen,

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Ave Aviste, Kristo Toots, Maarja-Liis

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Mölder, Madis Ehanurm, Karmel

EELK Misjonikeskus

Uuselu, Kaarel Vahermägi, Kristina

Tehnika 115, Tallinn 10139

Tegevtoimetaja Sirli Kaera

Lillemets, Karl Bachmann, Aivo

pluss@plussmeedia.ee

sirli.lend@plussmeedia.ee

Prükk, Laura Jõgar, Eleri Viinalass,

plussmeedia.ee

Marlene Schwindt, Marie Keldrima.

Küljendaja Kalev Rodima

Väljaandja

Keeletoimetaja Kaire Petrenko

EELK Misjonikeskus

Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets

Koostöös

Toetamisvõimalus

Laste- ja Noorsootöö Ühendus

Ajakirja koostasid

SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele:

Soome Luterlik

Madis Kask, Henn Kaaleb Humal,

Swedbank EE482200001120254269

Evangeeliumiühendus

Kristi Tüvi, Hanna Hark, Andreas Vinkel, Marilill Roosimaa, Damaris Rajanova, Ragne Nazimov, Katarina Pluss 4/2017 | www.plussmeedia.ee Kaleininkas, Mattias Haamer, Vivian Kaanefoto Madis Kask

2

Soovid toetada Plussi?

SEB EE551010602016015008

Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon

Selgitusse: Pluss TRÜKK Kroonpress

Juhtkiri

ELU lugu

H

ea lugeja, oleme jõudnud ootusaega ning üks elulugu on taas tõusmas kõikide tähelepanu keskpunkti. Jõululapse Jeesuse sünd siia maailma on nii fantastiline ja erakordne, et sellest on saanud maailma kõige enam jutustatud lugu. Nii palju, kui on inimesi, on ka lugusid. Üks minu hea sõber, kes on töötanud üle kümne aasta misjonärina, on öelnud, et parim misjonitöö on see, kui küsida kelleltki, kuidas tal läheb. Ja mitte ainult küsida, vaid ka jääda kuulama, mida vastatakse. Tõepoolest – kui sageli leiame aega selleks, et kuulata kellegi lugu? Pigem oleme innukad jutustama oma elust. Tunnen tihti end selles süüdi. Minuga toimuv on ju palju tähtsam, kas pole? Vahel näebki ligimesearmastus välja just nii, et oled valmis kedagi ära kuulama. Veelgi enam, kuulama jäädes on võimalus osa saada ka millestki uuest, sest enda lugu on ju nii kui nii tuttav.

Jumal tegutseb siin maailmas loendamatutel erinevatel viisidel ja paljude inimeste kaudu.

Mitmetest saad lugeda ka käesolevast ajakirjast.

Alles hiljuti olime Plussmeedia toimetusega Soomes Turu linnas Maata Näkyvissä festivalil. See on Põhjamaade suurim kristlik noortefestival, mis koondab ligi 10 000 noort üle Soome. Festivali algus rajaneb ühel elul ja ühel surmal. 1984. aasta sügisel läks 17aastane Timo kooli nagu tavaliselt. Keset koolipäeva tundis ta valu rinnus ja veidi hiljem tema süda seiskus. Timo suri. Alles eelmisel õhtul oli ta oma väikegrupiga arutanud Piibli teemade üle ja kinnitanud kaaslastele, et

mitte miski siin maailmas ei juhtu põhjuseta.

Timo armastas Jeesust ja seda teadsid kõik tema sõbrad. Järgmisel aastal peeti tema mälestuseks üritus nimega Maata Näkyvissä (tõlk. maa paistab), kuhu kogunes 120 sõpra. Kiiresti kasvas sellest Põhjamaade suurim kristlik noortefestival.

Mälestus Timost elab tänaseni ning iga aasta novembrikuus kuulevad tuhanded noored Turu linnas evangeeliumi pattude andeksandmisest, igavesest elust ning sellest, et Jumal neid armastab. Kui Sinagi tahad olla Jeesuse järgija, siis anna oma elu Tema kätesse. Luba Temal otsustada, kuidas Sinu elu võiks head vilja kanda, nii et see on õnnistuseks paljudele. Ära ole kärsitu, kui Sa kohe tulemusi ei näe, sest seeme alles idaneb mulla all ja läheb aega, enne kui temast taim võrsub.

Kui Jeesus ütleb: “Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu,” (Jh 14:6) siis tähendab, et väljaspool Jeesust ei ole elu.

Hakka elama - järgi Jeesust!

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Plussi ajakirjanik! Kes on Sulle vaimulikus elus eeskujuks?

Kristo Toots, Tallinn: Väga suurel määral mu vanemad Kertu ja Tiit Toots. Piiblit tundma õppides olen aga leidnud endale veel rohkelt eeskujusid.

Kui sellesse raamatusse igapäevaselt süüvida, avastad ühtäkki, et nii su suhtumised ja hoiakud kui ka elu ja teod hakkavad muutuma.

Küsitles Henn Kaaleb Humal

Iiris Turunen, Tallinn: Minu kristlase tee jooksul on Jumal mind õnnistatud paljude eeskujudega, kes õpetavad elama nii, nagu Jeesus seda tegi. Olgu nendeks siis Anne oma alandlikkuse, Ulvi oma töökuse või Triin oma julgusega.

Pluss 4/2017

3

Pluss lugu

Kaarel B.

Väljamäe –

kirjanikust koguduserajaja Tekst Kristi Tüvi Fotod Madis Kask, Hanna Hark, Andreas Vinkel

Kaarel B. Väljamäe (36) on pastor, koguduserajaja ja kirjanik, kuid eelkõige siiski abikaasa ja kolme lapse isa.

Eksternina gümnaasiumi lõpetanud mees teab, millise kutse on Jumal tema südamesse pannud, ja näeb selle teostamiseks palju vaeva.

4 Pluss Pluss 4/2017 4/2017

| | www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

Kaarli traditsiooniline kristlaseks saamise lugu „Kui Sul on väga ere kogemus Jumalaga, siis see on tõeliselt julgustav. See on vägev. Sulle on nii selge, et Jumal on olemas, see on vaidlustamatu. Aga häda on, kui see kogemus ei kordu ja lahtub ära. Siis näib, et Jumal jääb kuhugi taamale, mingitesse tipuelamustesse.

Kuid Jumal ei kao tegelikult kuhugi.“ „Mõnikord tundub, et kristlaseks saamise lood on igavad. Tavaliselt öeldakse, et ollakse kristlane sellepärast, et vanemad on. Kuid samahästi võiks küsida, kas sa ei ole kristlane sellepärast, et su vanemad ei ole?“ Kaarel on küll kasvanud kristlikus perekonnas, kuid tegi 9–10aastaselt ise teadliku otsuse saada Jumala lapseks. „See toimus ärkamise laine ajal.

Toona oli aeg, mil kõik muutus vabaks ning usk oli inimeste jaoks uus ja huvitav. Nägime, kuidas Jumal tegutses sel perioodil võimsalt. Mäletan, et olin laagris ja lõkkeõhtul valitses teistmoodi atmosfäär. Õhus oli tunda, et Jumal on kohal. Seda ei oska kirjeldada, aga seda võis kogeda. Tekkis justkui teine reaalsus ja inimesed nutsid.

Sa lihtsalt teadsid, et oled täiesti kadunud ja patune,“ meenutab Kaarel. Kõva häälega ta tol õhtul palvetada ei suutnud, kuid oma südames tegi ta otsuse saada Jumala lapseks. „Mind ei survestanud mitte keegi, see oli minu ja Jumala vaheline asi,“ lisab ta.

Noorukieas Kaarli usuasjad pisut muutusid. „Teadsin ka teismelisena, et Jumal on olemas ja pole kuhugi kadunud. Mulle lihtsalt ei meeldinud see fakt. Tahtsin oma elu elada nii, et Jumal tegeleb oma asjadega ja mina vaatan ise. Elu väljaspool kogudust tundus palju põnevam.“ Kolides Kohilast Viimsisse, tuli ka kooli vahetada. Koolikiusatava rolli Kaarel ei sattunud, pigem oli ta rohkem kiusaja. „Olin populaarne ja Viimsi kooli saabununa tuli läbida olelusvõitlus, kus pead uustulnukana kellegi välja puksima, et end kehtestada,“ meenutab Kaarel, kellel on oma aastatetaguse käitumise pärast siiani piinlik. „Osa minust oli tol ajal sisimas väga katki ja ma ei tulnud endaga toime. Toimetulematus iseenda ja väljakutsetega on kasvuvalu.“ Pärast eneseotsinguid, täiskasvanud noormehena, kes oli Piibli kaanest kaaneni läbi lugenud, sai Kaarel uue pildi Jeesusest, kes talle väga meeldis ja ei meenutanud üldse toda isikut, keda ta lapsena teadis. Sealt said ka tema edasised valikud elus uue kindluse. „Mind ristiti 27aastaselt ja seegi otsus oli pikema protsessi tulemus. Sellest ajast alates on Jumal mind vaikselt oma äranägemise järgi edasi voolinud,“ paneb Kaarel oma loo rääkimisele punkti.

„Tundsin, et Jumal on kutsunud mind koguduserajajaks.“

Pluss 4/2017

5

MoKo koguduse rajaja – kordaläinud esimene aasta „Miks rajada kogudust? On tähtis luua vaimulikke kodusid linnades, kus on nii palju kodutust vaimses mõttes. Kõik igatsevad koju ja kui me natukenegi oleme suutnud elada selle vääriliselt, siis ma arvan, et koguduse rajamine on korda läinud.“ „Iga põlvkond peab lapsi ilmale tooma. Kui looduses paljunemine ning kasv lakkavad, sureme kõik välja. Vaimulikus mõttes käib asi samamoodi,“ ilmestab Kaarel tabava metafooriga uue koguduse loomist kui täiesti loomulikku nähtust. MoKo ehk Mosaiik Kogudus tähistas hiljuti oma esimest sünnipäeva. Pärast aastaid teenimist Tallina Allika koguduses otsustas Kaarel sealt kurva südamega lahkuda, sest Jumal oli talle nii südamesse pannud. „Allika oli tore ja rikastav kogemus. Sain hea treeningu, aga teadsin, et see pole koht, kuhu jään. Tundsin, et Jumal on kutsunud mind koguduserajajaks.“ MoKo-s on kolm pastorit: Kaarel, Toomas ja Mart. Pärast pikemaid arutelusid ning Jumala õnnistuste ja katsumuste kogemist võeti suur otsus ühiselt vastu. „Meil on palju lugusid sellest, kuidas MoKo loomise laiem meeskond on oma elu eri hetkedel tundnud koguduse rajamise kutset. Oleme näinud, kuidas meie seltskond on õigel ajal õiges kohas kokku sõlmitud,“ räägib Kaarel. „Inimlikku ambitsiooni koguduse rajamises polnud, kogu protsessi juures oli väga palju üleloomulikku,“ lisab ta MoKo algusest

see, „Mind võlub, etaab mida ma teen, s vaks, mingil viisil elab selle ja minul puudu üle kontroll.“

6

Pluss 4/2017 | www.plussmeedia.ee

rääkides. „MoKo esimese aasta jooksul on olnud tõuse ja mõõnasid. Jumal kasvatab meid igasugustes olukordades. Ma ei salga, et meil on olnud erimeelsusi, see on osa protsessist ja kokkukasvamisest.“ Kolme pastori omavaheline suhe on iga päevaga süvenenud. „Oleme lähedasemaks saanud ja täiendame üksteist hästi. Meil kõigil on erinevad annid, mis on koguduse eestvedamisel vajalikud. Uue koguduse loomise põhimõte on jõuda inimesteni, kelleni teised kogudused ei ole jõudnud. Ega me liiga hästi pole sellega veel hakkama saanud, sest paratamatult liigub sõna nende seas, kes juba on kristlased. Aga me tahame olla vaimulikuks koduks neile, kes on tõesti ripakile jäänud. Olen seda meelt, et tuleb leida oma kogudus, kus vaimulikud juured alla saada, mitte ühest kogudusest teise kõndida ja tarbida uusi huvitavad kogemusi. Võib-olla mõni, kes on MoKo õhku nuusutanud, saab hoopis inspiratsiooni oma kodukoguduses rohkem panustada, ja meil on selle üle ainult hea meel,“ lisab Kaarel jutu lõpetuseks. Igal pühapäeval täidavad Kaarli kodu rõkkav naer ja soojus, mis koguduseliikmete vahel tekib. On näha ja tunda, et Jumal on nende keskel ja teeb seal kõvasti tööd.

Katki või armunud? – Elu luuletaja ja kirjanikuna „Kirjutades ei tohiks inimestele öelda, mida nad peavad tundma, vaid tuleb kirjutada nõnda, et nad tunnevad nii, nagu sa tahad, et nad tunneksid,“ on Kaarel õppinud kirjanikult C.S. Lewis. „Inimesed hakkavad luuletama kahel suurel põhjusel: nad on kas armunud või depressioonis. Ajendeid võib olla veelgi, kuid need on kaks suuremat. Mina olin toona katki,“ selgitab Kaarel. „Üksindus on tänapäeva ühiskonnas väga levinud haigus. Luuletamine on üks moodus üksindusega toimetulekuks ja selles tunnevad paljud end ära. Minu jaoks oli luuletamine ka teatud hinge pealt ära ütlemise vorm.“ Kaarel ei pea end andekaks kirjanikuks, kuigi paljud vaidlevad sellele vastu. „Olen alati olnud teravmeelne, kuid kirjutamist olen pidanud õppima.

Olen väga enesekriitiline ja mul kulus mitu aastat, kuni oma esimese korraliku luuletuse kirjutasin.“ Ehkki Kaarel praegu luuletab, on tema suur soov kirjutada romaan. „Luuletuse vormistad lühikese aja jooksul ära, kuid on ka niisuguseid, mida olen kuid või aastaid hiljem sahtlist võtnud ja lõpetanud. Ma olen pigem selline hüplik kirjutaja. Millegi suurema, näiteks romaani loomiseks on vaja distsipliini ja aega, aga mul on kolm last,“ lisab Kaarel, kes tunneb, et suurt proosateost kirjutades

teeks ta seda pere arvelt, kuid perekond on tema jaoks tähtsaim.

Tulles tagasi luule juurde, toob Kaarel välja huvitava fakti: „Luulet seostatakse tunnete realiseerimisega tekstis, aga tegelikult on luuletamine tehniline töö. Sa pead teadma, mis on rütm ja kujund ning mis on elu. Luuletaja on nagu kirurg, kes peab oskama inimese tekstiga lahti lõigata. Ja lisaks võiks see midagi ka tähendada. Enamasti ei ole tegemist tundlemisega. Selline teadmine on tehniline oskus, mida saab õppida nagu puulusika tegemist.“ Peale luuletamise on Kaarel koostööd teinud ka Tallinna Linnateatriga, kus on etendunud juba kaks tema tekstidel põhinevat lavastust: „Suur mees juba“ ja „Kriipsud uksepiidal“.

Küsimuse peale, mis Kaarlit teatri juures kõnetab, vastab andekas loomeinimene, et teater lihtsalt meeldib talle. „Tunnen, et minu kirja pandud sõnad jõuavad lavalt vahetult inimesteni hoopis teises vormis, kui mina olen neile algselt andnud. Mind võlub, et see, mida ma teen, saab mingil viisil elavaks, ja minul puudub selle üle kontroll,“ seletab Kaarel. „Mul ei ole illusioone, et kunst või minu kirjutised võivad maailma parandada, aga nad

„Üksindus on tänapäeva ühiskonnas väga levinud haigus. Luuletamine on üks moodus üksindusega toimetulekuks.“ saavad inspireerida inimesi elama tervemates suhetes. Meie ümber on niivõrd palju destruktiivset, mis ei vii kuhugi. Ma ei taha tekitada lõhesid, vaid soovin ehitada sildu inimeste vahele. Kui see on kirjanduses võimalik, siis on minu roll õigustatud.“ Just selliste sõnadega võib kokku võtta loomeinimese elu. Kui on võimalik midagi muuta, siis tuleb anda endast parim, et muutus saaks alguse.

Pluss Pluss 4/2017

7

Gospel

8

Pluss 4/2017 | www.plussmeedia.ee

Facebook: www.facebook.c om/missionest/ Instagram: www.instagram .com/missiones t/ Veebileht: www.mission-e st.com

Ragne Kivimets – ülistav misjonär

Ragne Kivimets (25) on Põltsamaalt pärit neiu, kes lubas kord endale, et ei lähe iialgi välismaale õppima. Ometi elas ta viis aastat Hollandis, õppides piiblikoolis ja teenides kaasa kohalikus koguduses. Tänaseks on Ragne kodumaale naasnud, et kasvatada Eesti ülistusmeeskondi ühtsemaks Jeesuses Kristuses.

Tekst Marilill Roosimaa, Fotod Madis Kask ja Damaris Rajanová

Pluss Pluss 4/2017

9

Ma ei lähe kunagi välismaale õppima!

Ragne Kivimets on üles kasvanud ja koolis käinud Põltsamaal. Seal on ka tema kodukogudus, Jordani nelipühi kogudus. Juba keskkoolis võttis Ragne vastu kindla otsuse, et tema oma haridusteed piiri taga ei jätka.

Kooli ajal ei olnud Ragnel veel kindlat ametit, mille vastu ta oleks sügavamalt huvi tundnud, kuid rohkem jäi silma teatri ala. Just teatrikunsti läkski Ragne õppima Rootsi, kuhu tubli neiu sai pärast keskkooli lõpetamist aastase stipendiumi. „Rootsis olime kui kõrbes,” meenutab ta, „meil polnud mitte kedagi ega mitte midagi mitmekümne kilomeetri raadiuses.”

Rootsis olles mõistis Ragne, mida ülistus tähendab, kuidas olla Jumalaga osaduses ning kuidas end Tema ees väljendada.

Kui stipendium läbi sai, koges Ragne, et peab rohkem õppima Jumala kohta, keda ta järgis ja armastas. Just enne lavakunstikooli astumist pani Jumal Ragnele südamesse minna Amsterdami Masters Commissioni piiblikooli, kus ta

10

Pluss 4/2017 | www.plussmeedia.ee

õppis kokku kolm aastat. „Kui lõpetasin esimese aasta, ütles Jumal mulle, et pean ka järgmise aasta seal õppima. Järgmisel aastal pidin olema veel aasta ning lõpuks jäin pärast kooli lõpetamist edasi teenima koguduses – kokku viis aastat,” tõdeb Ragne. Piiblikoolis õppis ta alandlikkust ja end kontrollivat iseloomu, mis on ülistuses ning taeva ja maa Loojaga suhtlemisel väga oluline.

Meile endilegi märkamatult saab Jumal meid tulevaseks kutsumuseks juba nooruses ette valmistada. Olgu siis selle kaudu, kui õpime kannatlikkust väikese õega või kui meid valitakse õpilasesinduse presidendiks. Enne veel, kui sünnime, teab Jumal, kellega Ta meid kokku viib.

Eestisse ülistusmisjonäriks?!

Piiblikooli ajal oli Ragne Amsterdami Agape koguduses klaverimängija ning ülistusjuhtide praktikant, kuni temast sai ülistusjuht. See sai pühendunud neiule nii oluliseks, et soov tiimis oma maksimum anda kasvas veelgi. Kuid peagi

mine toimus restoranis, kus Ragne poole kohaga töötas. Ühel päeval tuli sinna abielupaar ja ta hakkas nendega vestlema. Jutuajamise käigus selgus, et mees on pastor. Tema kaudu koges Ragne kinnitust, et Jumal on talle tõepoolest esitamas uut väljakutset. Hiljem sai tollest pastorist tema esimene sponsor.

Ragne teadis, et kui minna misjonäriks, peab saama koguduselt läkituse ja õnnistuse. Amsterdami kogudus küll julgustas teda kodumaale naasma, aga neiu misjonärina väljasaatmine ei olnud vastuvõetav. Ametlik misjonipoliitika nägi ette vaeste piirkondade töö toetamist, seega ei klappinud Eestis ülistustöö edendamine koguduse arusaamaga misjonist. Ragnet oldi valmis tagasi kodumaale saatma, kuid mitte misjonäriõnnistusega välja läkitama.

Aga veendumus, et kui Jumal kutsub, siis korraldab Ta ka kõik, pidas paika selgi korral – varsti otsustati Ragne siiski koguduse õnnistusega Eestisse ülistusmisjonäriks saata! Jumal oli otsuste tegemisel juhtinud inimeste südameid Temale vajalikus suunas, samamoodi korraldas Ta ka piisava rahalise toetuse. „On selge, et kui Jumal tahab midagi teha, siis Teda ei peata inimeste arvamused ega rahalised raskused, Tema ise hoolitseb kõige eest õigel ajal,“ on Ragne tänulik.

Kuula: Raadiosaade PlussPunkt 03.10.2017 teemal "Kutsumus", saatekülalisena Ragne Kivimets veebilehelt: www.pereraadio.ee

„Sain aru, et kui Jumal on midagi tegemas ja Ta sind ehmatab, siis tõenäoliselt teeb Ta seda uuesti.“ tuletas Jumal Ragnele meelde, kuidas ta kunagi oma kodukoguduses ülistust juhtis. Meenusid ilusad mälestused Jordani kogudusest Põltsamaal ja vanad sõbrad, kellega koos ta Jumalat teenis. Mõtetest kasvas veendumus, et see, mida ta teeb praegu Amsterdamis, seda peab ka Eestis tehtama. „Idee minna misjonäriks sinna, kust ma ise pärit olen, tundus mulle algul veider. Aga sain aru, et kui Jumal on midagi tegemas ja Ta sind ehmatab, siis tõenäoliselt teeb Ta seda uuesti,” tõdeb Ragne oma kogemusest. Ühe huvitava kohtumise kaudu ja veel mitmel viisil kinnitas Jumal kutset minna tagasi Eestisse. Nimetatud kohtu-

Eestis Nüüd on Ragne Eestis tagasi. Tema soov siin on ühendada erinevate koguduste ülistajaid, et keegi ei peaks olema üksi. Erinevaid talente kokku viies saame koos olla tugevamad. Eesmärk on kaasata ka pastoreid, küsides neilt nõu ja soovitusi, ning arvestada nende visiooniga terve koguduse jaoks.

Suurim projekt on hetkel käimasolev Kõrgema Usuteadusliku Seminariga koostöös korraldatav praktilist ülistusteoloogiat sisaldav Ülistuse Alfa.

Teiste algatuste seas on noortebänd, kuhu kuuluvad värskelt usule tulnud kristlastest noored.

Eesmärk on soodustada usus kasvamist ja Jumalaga suhte arenemist.

Ragnet saab kutsuda oma kogudusse koos ülistama või ka ülistust juhtima. Olles ise eeskujuks, tahab ta aidata kaasa Eesti koguduste ülistajate koostööle.

Loodud on Eesti Ülistajate Võrgustik, arendamisel on ülistuslaulude andmebaas.

Ragne soov noortele „Ära tee vähem ega ka rohkem kui see, milleks Jumal on Sind kutsunud. Kuula, mida Jumal ütleb. Ära torma. Vahel soovib Jumal, et Sa seisad paigal, lihtsalt naudid Tema ligiolu ja oled ustav omal kohal. Teinekord esitab Ta Sulle väljakutse teha midagi täiesti uut. Ole siis Tema häälele tundlik! Läbi meie valmisoleku kuulata ja kuuletuda saab Jumal meid kasutada. Ta ei kutsu meid olema edukad, vaid ustavad Temale.”

Pluss 4/2017

11

Misjon

Mattias Haamer ja Katarina Kaleininkas – misjonipraktikal Inglismaal Tekst Ragne Nazimov Fotod Katarina Kaleininkas ja Mattias Haamer

Mattias Haamer (20) EELK Põltsamaa Niguliste kogudusest ja Katarina Kaleininkas (19) EELK Viimsi Püha Jaakobi kogudusest said võimaluse minna 2017. aasta sügisel 11 kuuks Põhja-Inglismaale, Šoti piiri lähedale, et teha praktilist misjonitööd. Iga päev on neil eesõigus jagada Jumala armastust koolinoortega.

Mõte lõikustän upüha jumalateenistu selt: „Põllud on valmis lõiku seks. Siin on saaki korjatud.

Kui arvatakse, et midagi ei toimu , tuleks vaadata laiema pilguga – tegelikult on veel paljugi, mid a teha.“

Ucrew ettevalmistuskursusel Norras

Lisaks igapäevasele tööle koolides löövad Mattias ja Katarina kaasa ka noorteõhtute korraldamisel.

12 Pluss Pluss 4/2017 4/2017

| | www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

Norra Misjoniselts ja EELK Misjonikeskus on teinud juba mitu aastat koostööd ning toonud Norra noori Eesti kogudustesse aastasele praktikale.

Esimest korda avanes aga nüüd Eesti noortel võimalus minna Norra Misjoniseltsi noorteprogrammi Ucrew kaudu välismaale kogudusetööd praktiseerima. Nii Mattias kui ka Katarina võtsid suurepärase väljakutse kohe vastu. Katarina sõnul tuli see ettepanek talle Jumala juhatusena, et teha pärast gümnaasiumi lõpetamist midagi uut, huvitavat ja kasulikku.

Kõigepealt sõitsid Katarina ja Mattias Norrasse ettevalmistuskursusele. Seal tutvustati neile kultuuridevahelisi erinevusi, erinevate riikide suhtumist kirikusse ning jagati infot neid Inglismaal ootava elu ja töötamise osas. Sellel kursusel said nad tuttavaks noortega, kes kõik saadeti pärast erinevatesse riikidesse. „Üks praktiline tegevus kursusel oli näiteks see, et pidime elus kanal pea maha raiuma, kuna mõned noored läksid Lõuna-Aafrikasse ja seal olevat see normaalne,“ meenutab Mattias.

Misjonitööl Inglismaal Kui Katarina ja Mattias Inglismaale jõudsid, sai neile osaks väga meeldiv vastuvõtt. „Inimesed on siin hästi toredad ja sõbralikud ning võtsid meid soojalt vastu. Pidevalt tuntakse muret, kas meil on ikka kõik hästi ja kõik vajalik olemas,“ jagab Katarina positiivseid emotsioone.

Mattias ja Katarina elavad Inglismaal võõrustajaperedes lähestikku asuvates linnades – Mattias Ulverstonis ning Katarina väikelinnas GrangeOver Sands. Mõlema misjonitöö toimub peamiselt koolides, kuhu neil on koguduste kaudu võimalik minna. Üle kogu Cumbria maakonna toimib projekt nimega Network Youth Church, mille eesmärk on rajada kogudusi erinevatesse kohtadesse, sealhulgas koolidesse. Seetõttu toimuvad koolides hommikumõtisklused ja pikkade vahetundide ajal viivad Eesti noored läbi lunch club-i, mis kujutab endast koolinoorte vabatahtlikku kogunemist lõunapausi ajal. Koguduse organiseeritud lunch club-i keskmes on kristlikud teemad, mille üle arutletakse või mida käsitletakse erinevate tegevuste kaudu. Näiteks on räägitud vabadusest või sellest, miks nähtamatud asjad on elus tähtsamad kui nähtavad.

Lisaks igapäevasele tööle koolides löövad Mattias ja Katarina kaasa ka noorteõhtute korraldamisel. Mattiase linnas toimuvad noorteõhtud lausa igal õhtul. Lisaks aitab tegus noormees vahel toimetustega kirikus, osaleb hommikupalvusel ja mõnikord teeb sekka ka kontoritööd. Katarina linnas korraldatakse noorteõhtuid reedeti ja kahes jaoks. Esmalt kogunevad lapsed, kellega lauldakse, mängitakse ja loetakse piiblilugusid.

Paar tundi hiljem saabuvad vanemad, et õppida Piiblit, ülistada ja palvetada. Korra nädalas saavad noored misjonitöölised kokku ka oma noortegrupis, kus neil ei ole vaja midagi korraldada, vaid nad saavad ennast vaimulikult laadida.

„Siin kirikus tõustakse püsti, et laulda, ja istutakse, et palvetada – meil Eestis toimitakse just vastupidi.“ Nii Mattias kui ka Katarina on rõõmsad, et saavad teha praktilist misjonitööd. „Asjadele võib läheneda erineval viisil. Siin saan õppida erinevuste ja sarnasuste kohta ning see avardab mu maailmapilti palju,“ kirjeldab Katarina. „Natuke igatsen eesti keeles rääkimist, aga kui Katarinaga kokku saame, siis suhtleme ikka emakeeles,“ tunnistab Mattias. Igatahes on mõlemal hakkajal noorel hea meel, et nad saavad Inglismaal Jumala armastust jagada.

Erinevused ja seiklused Inglismaal on kõige levinum anglikaani kirik, mis sarnaneb Eesti luterliku kirikuga. Siiski on noored märganud mitmeid erinevusi, näiteks on teenistuse kord vabam. „Laulud on kaasaegsemad ja tempokamad ning taustal mängib bänd.

Kõiki toiminguid jumalateenistusel ei vii läbi kirikuõpetaja, vaid need on jagatud ära mitme inimese vahel. Lisaks tõustakse siin kirikus püsti, et laulda, ja istutakse, et palvetada – meil Eestis toimitakse just vastupidi,“ toovad Mattias ja Katarina esile mõningaid erinevusi.

Ka väljaspool kirikut on noortel kultuuriliste erinevuste tõttu ette tulnud huvitavaid seiku. „Olin rongiga teel naaberkülla noorteõhtule. Selleks, et rongist välja saada, tuleb käsi aknast välja pista ja link lahti teha. Seda ma siis ei teadnud ning olin suures segaduses, kui rongi uksed peatusesse jõudes ei avanenud ning ma ei saanud aru, kuidas rongist välja pääseda,“ muigab Mattias algusaegadele mõeldes.

Katarina meenutab, kuidas ta õpetas lastele eestikeelse sõna „tere“. Ta arvas, et lapsed õppisid selle korraks ära ning unustasid siis. Kui aga ühel noorteõhtul tuli tema juurde kohalik neiu ja ütles talle eesti keeles: „Tere!“, läks Katarinal süda väga soojaks.

Pluss 4/2017

13

Persoon Tekst Vivian Tamm Foto Ahti Kaera

Kristjan Kannukene sügava hingega pühendunud muusik Kristjan Kannukene (21) on Keilas elav südamlik ja tagasihoidlik noormees, keda on muusika saatnud seni kõikjal. Hetkel õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias vioola ja kompositsiooni erialal.

Milline pill tõi Sind muusika juurde?

Esmalt sattusin ma viiuli juurde, seda täielikult Jumala tahtel. Isa mängis kitarri ja tema mõjutustel hakkasin minagi 13aastaselt sellega tegelema.

Samuti olen õppinud klaverit ja trummi. Hetkel olen väga pühendunud vioolale ja tänulik, et Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on nii laiade võimalustega kool.

Millised on Sinu ambitsioonid muusikuna?

Tahaksin olla professionaalne helilooja, kirjutada suurtele koosseisudele. Ja ma arvan, et tahaksin väga palju esineda. Tahaksin kogeda väga palju.

Loomulikult ei pea selleks mööda maailma ringi rändama. Saab areneda ka vaimselt ja hingeliselt.

Millised mõtted ja tunded Sind valdasid, kui kirjutasid Keila kirikupäevade avamise puhuks teose „Kirik“?

Algul, kui mulle pakuti võimalust midagi kirjutada, liikusid mõtted kohe Keila kirikukelladele.

Just sellele uuele kellale, mis üles pandi. Mõtlesin ka kõigile usu pärast tagakiusatuile, nende hulgas oma isale, kes pidi usu pärast kannatama. Teos on nagu omamoodi variatsioon, kus üks kriips on kolm punkti ehk Kolmainsus, nii et tõin selle paralleeli Piiblist.

Kuidas tutvustaksid oma äsjailmunud albumit „333“?

Plaadil on 3 lugu. Viimane lugu on punkt, kuhu kõik lõpuks välja jõuab. See on kodeering linnulaulust ja sümboliseerib minu jaoks Meie Isa palvet.

Muusikakeskkooli minnes oli mul esialgu väga raske, pidin vioolaga end nullist üles töötama. Aastal 2015 osalesin saates „Eesti otsib superstaari“, mille jooksul arenesin väga palju.

Ma ei osanud varem eriti laulda, aga seal õppisin.

Pärast saadet, sügisel, lahkus mu isa vähi tagajärjel. Album „333” ongi justkui kokkuvõte sellest ajajärgust – 2015. aasta lõpust praeguseni, mis on minu jaoks väga püha periood. Selle aja sees läbisin leerikooli, õppisin religiooni ja käisin isegi Iisraelis.

Kuidas usk ja Keila koguduse liikmeks olemine Sind toetavad?

Koguduses käimine on kindlasti avaldanud mõju mulle, mu maailmavaatele. Pean kristlikust maailmapildist väga lugu. Usk annab toe, see mõtleb iga sõna nii laiaks ja selles on väge.

14 Pluss Pluss 4/2017 4/2017

| | www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

Toimetajalt Tekst Iiris Turunen Foto Ave Aviste

Viimase hetke paanika K

ätte on jõudnud artikli kirjutamise tähtajale eelnev öö ja ma pole ikka veel päris rahul sellega, mis arvutiekraanile on kirja pandud. Ideede rohkus ajab pea segi, lausete vormistamine muutub aina keerulisemaks ning kõige selle sees kõnetab mind ühtäkki Jumal: ”Ära jäta tänaseid tegemisi homse varna!”

Inimesed saab ühe jaotuse järgi liigitada laias laastus kolme tüüpi. Esimest tüüpi võib pidada tegutsejateks. Neile tuleb vaid teha pakkumine või anda ülesanne ja peatselt see valmis saabki.

Teistele aga meeldib antud toimetuse üle veidi mõelda, planeerida parim võimalik tulemus ja siis tasapisi tegutsema hakata. Kutsugem neid nii praktikuks kui teoreetikuks.

Kolmanda tüübi moodustavad entusiastid.

Neile antakse ülesande sooritamiseks tähtaeg ja enne nad tööd valmis ei saa, kui viimane võimalik tärmin koidab. See ei tähenda, et entusiastid ei hooli. Üldjuhul mõtlevad nad ülesande peale iga päev ja lubavad endale, et täna saab asi lõpuks tehtud. Kahjuks jääb see vaid lubaduseks. Mina kuulun kahtlemata sellesse gruppi. Kogu mu elu on möödunud väga paljuski nn viimase hetke paanikas – süda peksleb, sees keerab, pea käib ringi, aga kõige selle juures saad olla osaks jõust, mis aitab sul lahendada ka kõige keerulisema ülesande. Miski ei tundu olevat ületamatu.

Sellest energiast joovastatuna ei tohiks aga unustada, et KÕIK maine on kaduv. Ükskõik kui palju häid artikleid ma oma elu jooksul ka ei kirjutaks, ajapikku vajuvad nad kõik unustuse hõlma ja ma ei saa seda mitte kuidagi peatada. Ainus, mida võin teha, on järgida oma eluga Jumalat. Piiblis on kirjas nii: ”Küllap te mõistate, et kui peremees teaks, mil tunnil varas tuleb, siis ta ei laseks oma kotta sisse murda. Ka teie olge valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi.” (Lk 12:39–40) Täna on just õige aeg asuda teele koos Jumalaga ja nautida elu, mis on väärt elamist ilma paanikata. Te ei kujuta ettegi, mis saama hakkab!

Pluss Pluss 4/2017

15

Film

I`m Not Ashamed ab Sisald süžee si tu paljas

Tekst Kristo Toots Fotod Pure Flix ja Visible Pictures

1999. aasta 20. aprilli mäletatakse kui USA ajaloo õudseima koolitulistamise toimumispäeva. Kuigi see sündmus muutis jäädavalt 13 hukkunu lähedaste elusid, on koletule tapatööle eelnenud lugu Tekst Kristo Toots, Fotod ?? puudutanud miljoneid. Linateos „I`m not ashamed“ on tõestisündinud lugu Rachel Joy Scottist – neiust, kes oli roimarite esimene ohver.

Ainult püsisuhe Jumalaga võib täita hinges valitsevat tühjust.

16 Pluss Pluss 4/2017 4/2017

| | www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

Kui varem salgas ta Kristust armsamagi ees, siis nüüd ei tee ta seda isegi surmaga silmitsi seistes.

d Kahepaikne Rachel J. Scott on üsna tavaline Columbine`i keskkooli õpilane. Ta on tõsiselt armunud ühte klassivenda, kellega nad kahekesi mängivad koolinäidendi peaosades. Samas on Rachel üks neist paljudest, kes püüab ühe jalaga olla Jumala juures, teisega aga maailmas. Ta käib pidevalt pidudel ja on pisut mässumeelne. Lisaks on tema boyfriend Jumalast kaugel. Ta küll austab Racheli religiooni, kuid ise usub energiasse, mida tuleb kõikjalt ammutada. Pärast järjekordset salajast öist pidutsemist saadab ema Racheli karistuseks terveks suveks nõbude juurde maale.

Rachel oli tavatsenud öelda, et käib pidutsemas, kuna proovib mõjutada oma sõpru. Reaalsuses aga näeme, et enamikel juhtudel mõjutab seltskond inimest rohkem kui vastupidi. Kui varem jätsid Racheli ellu jälgi peokaaslased, siis nüüd, maal, mõjutavad neidu pühendunud kristlastest nõod. Tänu nende eeskujule näeb Rachel, et ainult püsisuhe Jumalaga võib täita hinges valitsevat tühjust.

Pluss Pluss 4/2017

17

„Ma ei kavatse varjata valgust, mille Jumal on minus süüdanud.“

Ei häbene Algul Rachel varjab teiste eest, et on kristlane.

Isegi oma poisssõbra ees salgab ta Jumalat. Ent mõne aja pärast võib tema päevikust leida sissekande: „Ma ei kavatse varjata valgust, mille Jumal on minus süüdanud.“ Ta ka elab nende sõnade järgi, tunnistades Jeesusest kogu klassi ees. „Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub.“ (Rm 1:16) Sellise elumuutuse tõttu kaotab ta muidugi enamiku oma senistest sõpradest. Kui varem salgas ta Kristust armsamagi ees, siis nüüd ei tee ta seda isegi surmaga silmitsi seistes. Üks Columbine`i mõrtsukatest küsis relva ähvardusel: „Kas sa nüüdki veel usud Jumalasse?“ - „Sa tead, et usun!“ vastas Rachel vankumatult. Seejärel maksis ta oma usu eest kõrgeimat hinda.

Käsi, mis puudutab paljusid Elamine Jumalale mõjutas Rachelit tohutult. Ta oli selline isiksus, kelle rõõmsameelsus ja hoolivus jõudsid igaüheni.

Keda koolis kiusati, seda ta kaitses, keda ignoreeriti, sellele oli ta sõbraks. Kord tuli tema koguduse noorteõhtule kodutu noormees ainult ühe eesmärgiga, nimelt toitu hankima. Kui Rachel teda üksikuna teiste seas nägi, võttis ta noormehe oma hoole alla ja aitas tolle ajapikku jalule. Matusekõnes jagas noormees, et Jumal saatis talle ingli.

Teda oli nähtud alati ainult probleemina, aga Rachel näitas, et ta on armastatud ja tahetud.

18

Pluss 4/2017 | www.plussmeedia.ee

„Jeesus andis oma elu minu eest ja mina annan oma elu Temale.“

Raadio

Pluss Punkt

Ühel koolipeol satub Rachel pealt nägema, kuidas tema kallim truudust murrab. Selle hetkega puruneb Racheli maailm kildudeks. Peale kõige muu on neiu, kellega truudust murti, Racheli üks lähedasemaid sõbrannasid. „Sõbranna“ jätab Racheli muidugi kohe maha, olles veendunud, et sealt ei maksa enam mingisugust sõprust otsida. Kibestumist ja pettumust selja taha jättes annab Rachel sõbrannale andeks ning püüab temaga ära leppida. Pärast tulutut lepituskatset otsustab Rachel kirjutada andestuskirja. Lõpuks sulatabki sõbranna südame just saadud kiri, mida ta loeb mõni tund enne Racheli hukkumist.

Rachel uskus, et kaastunne on kauneim armastuse vorm, mis inimeste vahel olla saab. Tal oli oma teooria: kui üks inimene suhtub teistesse armastuse ja kaastundega, võib see vallandada ahelreaktsiooni. Racheli sõnum ongi läbi mälestustiimi otsepresentatsioonide jõudnud rohkem kui 22 miljoni inimeseni. Tema perekond saab jätkuvalt tuhandeid sõnumeid, kuidas Racheli armastus Jeesuse vastu kingib uut indu ja jõudu. „Jeesus andis oma elu minu eest ja mina annan oma elu Temale.“ Nende Racheli sõnadega saab kõige paremini kokku võtta tema lühikese, kuid viljaka eluloo.

PlussPunkt on raadiosaade noortelt noortele, mida kuuleb iga kuu esimesel ja kolmandal teisipäeval kell 22:00 Pereraadios. Tahame oma saadetega ennekõike julgustada noori kristlasi nende usuteel, samas püüame leida teemasid, mis oleksid piisavalt kõnekad igaühele, kes kuulama satub. Nii arutamegi igas Plusspunktis mõne põneva küsimuse üle, kutsume külla huvitavaid inimesi ning loomulikult ei puudu ka hea muusika.

Uue hooaja saadetesse on juba mahtunud nii mõndagi mõtlemapanevat. Kuna sügis on ikka uute valikute tegemise aeg, mil paljud alustavad õpinguid või lähevad tööle, tegime saate teemal “Kutsumus”. Mis see siis ikkagi on ja kuidas „oma asja” leida? Kristo Tootsil ja Maarja-Liis Mölderil aitasid teemat avada videograaf Toomas Vardja ja ülistusmisjonär Ragne Kivimets.

Sügise teises saates sai piiluda Plussi töö telgitagustesse. Madis Ehanurm ja Iiris Turunen puhusid juttu Plussmeedia vabatahtlike Karl Bachmanni, Karmel Uuselu ja Marlene Schwindtiga – kuidas ajakiri valmib ja mis neile endile selle juures kõige rohkem meeldib.

Aasta lõpp läheneb ja kohustused kipuvad kuhjuma.

7. novembri Plusspunktis arutlesid Kristo ja MaarjaLiis psühholoogiatudeng Amanda Eigiga, mis on stress ning kas ja kuidas saaks seda ennetada.

Kui Sa ei ole veel kuulanud, kui põnevalt meie sügishooaeg on alanud, siis kõiki saateid saab järele kuulata lehel pereraadio.ee. Lihtsalt lae sobiv saade näiteks oma nutitelefoni ja naudi!

Pereraadio sagedus on Tallinnas 89,6 MHz ja Tartus 89,0 MHz. Kuulmiseni!

Tekst Maarja-Liis Mölder Fotod Madis Ehanurm ja Madis Kask

Pluss 4/2017

19

Noortekas

SAKU TOOMASE KOGUDUSE ELU Tekst Karmel Uuselu, Fotod Kaarel Vahermägi ja Kristo Toots

Juba neli aastat korraldatakse väikeses tegusas EELK Saku Toomase koguduses iga kuu esimesel laupäeval noortekaid.

Sealne noortejuht Ranno Seppel koos tiimiga vastutab noorteõhtute eest.

Peale lõbusate noortekate toimuvad Saku koguduses veel tüdrukuteklubi, jalgpallitöö, Emmause missad, loomulikult jumalateenistused ja palju muudki.

gudus Facebook: EELK Saku Toomase ko Veebileht: saku.eelk.ee laupäeval kell 11.00 Tüdrukuteklubi: iga kuu esimesellmandal reedel Jalkatrenn: iga kuu esimesel ja ko kell 18.30 Kurtna spordihoones päeval kell 18.00 Noorteõhtu: iga kuu esimesel lau

20 Pluss Pluss 4/2017 4/2017

| | www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

„Lisaks jalgpallile loeme koos Piiblit ja jagame lugusid Jumalast. Nii üritame ehitada silda koguduse ja nende poiste vahele.“ Noortekad enne ja nüüd Aastaid tagasi tegutses Sakus noorteühendus Esik, mis korraldas kristlikke noorteüritusi Saku huvikeskuses. Sinna kutsuti eelkõige mittekristlastest koolinoori. Sellest tööst ongi välja kasvanud praegused noorteõhtud, kuid laiemalt ka suur osa aktiivsest tegevusest väikeses Saku koguduses.

Praegu toimuvad Saku noortekad kord kuus.

Sarnaselt teiste noortekatega seal lauldakse, mängitakse, süüakse, palvetatakse ja suheldakse palju üksteisega – alati võib leida häid uusi sõpru! Lisaks on iga kord noorteõhtul keegi kohalik või külaline, kes kõneleb mõnel teemal Piiblist.

Esimest korda osalenud noored arvasid, et õhtu programmis oli iga osa oluline, kuid kõige rohkem meeldisid neile toredad ühised mängud. Tavaliselt on noori kohal kümmekond, kuid kui külla tullakse ka teistest kogudustest või lausa SoomestNorrast, on palvemaja väike saal rahvast täis.

„Tüdrukuteklubisse on oodatud neiud alates 11. eluaastast – just need, kes on pühapäevakoolist välja kasvanud, aga noorteka jaoks veel pisut noored.“ Tüdrukuteklubi! Aga poisid?

Lisaks tavapärastele noorteõhtutele toimub Saku koguduses muidki noortele mõeldud tegevusi. Vahel on hea naistejutud ja meeste aktiivsemad tegevused eraldada, et kõik leiaksid paremini oma koha. Ranno on enda hoolde võtnud poistele suunatud jalkatöö. FC Kurtna jalgpalliklubi ko-

guneb regulaarselt treeninguteks ning mängitakse ka liiga mänge. „Poistele meeldib omavahel võistelda ja noored, kes koguduses ei käi, veedavad sageli aega just palliplatsidel. Oma südames kuulsin reaalselt Jumala kutset minna noortele jalkaväljakule järele,“ selgitab Ranno. „Lisaks jalgpallile loeme koos Piiblit ja jagame lugusid Jumalast. Nii üritame ehitada silda koguduse ja nende poiste vahele.“ Tüdrukuteklubi juhib Ranno abikaasa Kristiina Seppel. See on koht, kuhu neiud võivad tulla ja kus südamel olevaid teemasid jagada. Kord kuus laupäeval kogunetakse pooleks päevaks kogudusemajja – tehakse koos süüa, meisterdatakse, kutsutakse külalisi tüdrukuid huvitavatel teemadel rääkima, loetakse Piiblist erinevaid kohti, näiteks just naiste kohta, ja palvetatakse ühiselt. „Tüdrukuteklubisse on oodatud neiud alates 11. eluaastast – just need, kes on pühapäevakoolist välja kasvanud, aga noorteka jaoks veel pisut noored. Alustades oli meil igaks korraks rohkem tegevusi planeeritud, aga nüüd ei ole seda enam vaja, sest tüdrukutele meeldib ka lihtsalt jutustada, ja aeg saab alati märkamatult otsa,“ räägib Kristiina.

Kogudusemaja läbi aegade Saku kogudus koguneb Jumala teenimiseks väikeses rohelises palvemajas, millel on põnev ajalugu. Kogudusemaja on üks Saku vanematest hoonetest, mille altaritagune sein võib pärineda isegi kuni 150 aasta tagusest ajast. Minevikus kasutasid hoonet Saku õlletehase töötajad. 1922 ostis selle Vennaste kogudus ja tegi palvemajaks.

Nõukogude perioodil muudeti hoone sidekeskuseks ning hiljem postkontoriks. Aastal 1994 sai see taas palvemajaks ja 2003 Saku Toomase koguduseks. Kuigi maja on hubane, kodune ja armsa altariga, on see kogudusetöö jaoks juba mõnda aega liiga väike ja seetõttu planeeritakse ehitada Sakku täiesti uus luterlik kirik, et kõigil oleks ruumi Jumala juurde tulla.

Pluss 4/2017

21

Noortejuht

RANNO SEPPEL – PÜÜDLIK JA KÕIGEKS VALMIS KRISTLANE Tekst Karmel Uuselu, Foto Madis Kask

Tragi noortejuht Ranno Seppel (32), kes on pärit Tallinnast ning üles kasvanud Läänemaal, aitab Saku Toomase koguduses palju kaasa. Ta teeb jalkatrenne nii noortele poistele kui ka meestele, töötab noorteorganisatsioonis KOMA ja on abiks ka teiste koguduse ürituste korraldamisel.

Mida tähendab elada iga päev koos Jumalaga?

See tähendab usaldada Jumalat ning anda oma elu täiesti Tema kätte, et Jumal võiks kasutada mind nii, nagu Tema soovib. Otsustasin tõsiselt Jumala oma ellu kutsuda teismelisena. Ma ei kasvanud kristlikus peres ega tundnud Jumalat. Ühel päeval oma hea sõbraga – noored poisid ikka otsivad elus seiklusi – kukkusime kõrgest kohast alla ja jäime ellu. Oleks võinud ka palju hullemini minna. Pärast seda hakkasid peast läbi käima küsimused, kas ehk tõesti on olemas keegi Jumal, kes hoolitseb meie eest. 16aastasena andsin oma elu Jumalale.

Kuidas mõjutad Sina maailma?

Arvan, et Jumal mõjutab maailma, ja mul on hea meel, et Ta kasutab ka mind. Piiblis on kirjakoht, mis räägib sellest, et mina võiksin kahaneda ja Kristus võiks kasvada (Jh 3:30).

Nii ma loodangi, et Kristus kasvab minu sees ja ma saan mõjutada läbi selle ka maailma.

Mida peaks tegema inimene, kes ei tunne Jumalat, aga tahab päästetud saada? Üks võimalus on kindlasti lugeda Piiblit ja teine – leida sõber, kes tunneb Jumalat, ja küsida tema käest küsimusi, mis on veel arusaamatuks jäänud. Loomulikult võib ka suhelda otse Jumalaga. See on Jumala puhul hea, et meil ei pea olema vahelülisid.

Kui on küsimusi, raskusi või suur rõõm, saab lihtsalt palvetada. Jumal kuuleb kõigi palveid.

22 Pluss Pluss 4/2017 3/2017

|| www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

+3 lood Koostanud Kristina Lillemets Fotod Madis Kask ja Pixabay

Tõde või müüt?

Selles veerus käsitletakse erinevaid kristlust puudutavaid väiteid.

„Kui ma teen palju pattu, siis ma ei pääse taevasse.”

M

üüt. Kõik inimesed on patused ning taevasse ei saa me ei "suure" ega "väikese" patuga. Taevasse võime saada siis, kui keegi on meid enne patust vabastanud.

Sellepärast tuligi Jeesus maailma, et kõikidel oleks võimalus Tema läbi päästetud ja taevasse saada. Ta tuli just patuste juurde, et aidata neil leida oma elus õige tee. Kuigi nad olid pattu teinud, said nad Jeesuse läbi päästetud ja võimaluse saada taevasse. Karm tõde on see, et patu palk on surm, aga kui me võtame Jeesuse oma ellu, siis pärime igavese elu. Jeesus suri ristil meie asemel, kandes ise karistuse meie kõikide pattude eest ja meie oleme Tema läib õigeks mõistetud. (Mt 9: 10–13)

Piibli ABC

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

irjakoht.

k

Lemmik-

Karl-Eri

k Glück,

20

ole us, et me p ld e h r u u s a nd sed pole See on Issa ma halastu te t s e s , d u ued – otsa saan hommikul u l a aveig n o d e e tõuka ära ig i e d n a s lõppenud: n Is t es stab oma s on suur! S s ta ka hala ii s , sinu ustavu d u n ta s on kurva seks. Kui ta se pärast. suure heldu ; 31–32) (Nl 3:22–23 lde, et ka mulle mee b ta le tu t h kirjako urem põhM I K S : See jadel võib olla mingi su l as hetkel võib uigi raskel negatiivsete K t. is n a la ida ja mala p korrast õpp lu o b a jus ja osa Ju a s i, b ma t kõik on lä n Jumalat o ia o h a m tunduda, e s nik used tada, et ku el ning rask te l e meelde tule ig õ d oiab Ta min südames, h sed. ei ole igave

I

Ismael Nimi Ismael tähendab „Jumal kuuleb”. Ismael oli Aabrahami esimene poeg, kelle ema oli Saara teenija, sest Aabraham ei oodanud ära Jumala plaani täitumist. Kuigi Aabraham saatis Ismaeli koos tema emaga minema, jäi Jumal ikka nendega ja lubas Ismaelist teha suure rahva. (1Ms 17:20) Araablased peavad Ismaeli oma esiisaks ja sellest on sündinud islami usk.

Pluss 4/2017 3/2017

23

Piiblitegelane

KAALEB Lugu sellest, kuidas julgus ja jäägitu usaldus Jumala vastu viivad võidule ka täiesti lootusetus olukorras ning kuidas Jumal tasub Kaalebile ustavuse eest hea maaga kogu tema suguharu jaoks.

Tõotatud maad uurimas Kaaleb oli Jefunne poeg ja pärit Juuda suguharust. Ta rändas koos Iisraeli rahvaga Moosese juhtimisel mitukümmend aastat kõrbes pärast seda, kui nad olid Egiptuse orjapõlvest põgenenud. Ühel päeval rääkis Issand Moosesega ja ütles: „Läkita mehi uurima Kaananimaad, mille ma annan Iisraeli lastele. Igast nende vanemate suguharust läkitage üks mees, igaüks neist olgu vürst!” (4Ms 13:2) Mooses valiski igast Iisraeli 12st suguharust ühe mehe, nende hulgas Kaalebi ja Joosua. Valitud mehed pidid uurima, milline Kaananimaa (Iisraeli rahvale Jumala poolt tõotatud maa) on, kas seal kasvab häid viljapuid ja milline on seal elav rahvas – kas neid on palju ja kas nad on tugevad või nõrgad. Mooses ütles neile veel: „Olge vaprad ja võtke kaasa maa vilju!“ (4Ms 13:20) 12 meest läksid ja uurisid maad põhjalikult.

Kobaraoru–nimelisest paigast lõikasid nad kaasa viinamarjakobara, mis oli nii suur, et seda pidi kahe mehega kandma. 40 päeva pärast tulid nad tagasi ja jutustasid Moosesele: „Me jõudsime sellele maale, kuhu sa meid läkitasid. See voolab tõesti piima ja mett, ja siin on selle viljad. Kuid rahvas, kes elab maal, on tugev, ja linnad on kindlustatud ja väga suured.“ (4Ms 13:27–28) Kaananimaa elanikud olid võitmatu hiigelrahva kuulsusega, nii et iisraellastel ei oleks loogiliselt vaadates olnud mingit võimalust neid võita.

Ka 12 maauurijast 10 meest olid lootuseta ja ütlesid, et niisuguse rahva vastu ei või küll sõdima minna. Selle peale kaotas kogu Iisraeli rahvas lootuse, olles veendunud, et nad ei saa seda paika endale.

Nurisemine Jumala vastu Kuid kaks meest, Kaaleb ja Joosua, uskusid, et kui Jumal on neile selle maa tõotanud, siis nad suudavad selle Jumala abiga ka vallutada! Nad

24

Pluss 4/2017 | www.plussmeedia.ee

Tekst Henn Kaaleb Humal ja Karl Bachmann Pildid LifeBridge Church

Kaaleb ja Joosua püüdsid rahvast veenda, et kui Jumal on nendega, siis läheb kõik hästi.

Fakte

• Kui Kaananimaad avastama mindi, oli Kaaleb juba 40 aastat vana.

• Kaananimaale jõudes õnnistas Joosua Kaalebit ja andis talle Hebroni linna.

• Kui Kaaleb sai päranduseks Hebroni linna, oli ta 85aastane. Seega elas ta tolle aja kohta väga vanaks.

• Kaalebi nime eestikeelne vaste on Kalev.

Jumal lubas Kaalebi suguharule selle maa päranduseks anda, sest temas oli teistsugune vaim ja ta oli kõiges Jumalale järgnenud.

kinnitasid rahvale, et maa on tõesti väga hea ning väärt pingutamist. Ärgu rahvast ainult hakaku Jumala tahtele vastu. Kaaleb ja Joosua püüdsid rahvast veenda, et kui Jumal on nendega, siis läheb kõik hästi, sest Kaananimaal elava rahva on nende kaitsja maha jätnud. Seetõttu ei peaks kaananlasi kartma, olgugi et nad on suuremad.

Rahvale kogu see jutt ei meeldinud. Nad tahtsid Kaalebi ja Joosua hoopis kividega surnuks visata. Rahvas nurises ja hakkas Egiptuse orjapõlve taga igatsema: „Oleksime ometi surnud Egiptusemaal või siin kõrbes! Miks Issand viib meid sellele maale, kus me langeme mõõga läbi ja meie naised ja lapsed jäävad saagiks? Kas meil ei oleks parem minna tagasi Egiptusesse?” Ja nad ütlesid üksteisele: „Valigem pealik ja mingem tagasi Egiptusesse!” (4Ms 14:2–4) Jumal vihastas, sest rahvas ei usaldanud Teda ega kuulanud Tema häält, ning otsustas, et mitte ükski nendest meestest ei pääse tõotatud maale, isegi mitte Mooses.

Usk ja usaldus viivad võidule Jumal karistas rahvast sellega, et nad pidid veel 40 aastat kõrbes rändama, kuni kõik nurisenud täiskasvanud olid surnud. Nende lapsedki pidid kannatama, enne kui nad viidi tõotatud maale.

Kogu rahvast olid erilised ainult Kaaleb ja Joosua, kes olid Jumalale kuulekad ja usaldasid Teda. Nad olid oma põlvkonnast ainsad, kes pääsesid imelisele tõotatud maale. Jumal lubas Kaalebi suguharule selle maa päranduseks anda, sest temas oli teistsugune vaim ja ta oli kõiges Jumalale järgnenud.

Kaalebi lugu kinnitab meile, et Jumal tahab, et me loodame Tema peale kõiges – isegi lootusetutes ja hirmutavates olukordades. Peame olema alandlikud nagu Kaaleb, kes lihtsalt kuuletus ja ei soovinud endale selle eest hiljem mingit au ega juhipositsiooni. Kuid häda rahvale, kes on oma nurisemisega Jumala viha ära teeninud!

Fakte

• Kui Kaananimaad avastama mindi, oli Kaaleb juba 40 aastat vana.

• Kaananimaale jõudes õnnistas Joosua Kaalebit ja andis talle Hebroni linna.

• Kui Kaaleb sai päranduseks Hebroni linna, oli ta 85aastane.

Seega elas ta tolle aja kohta väga vanaks.

• Kaalebi nime eestikeelne vaste on Kalev.

Pluss 4/2017

25

Seitse

Tekst Madis Ehanurm Foto Pixabay

ELU LOOMISE

LUGU 1.

Piibel kirjutab, kuidas Jumal lõi kogu maailmaruumi kuue päevaga. Nendesamade kuue päeva jooksul lõi Jumal eluks vajalikud tingimused ja kõik siin ilmas elava, ka inimese.

va ja öö Jumal lõi päe (1Ms 1:1–5)

päev

odud ski loom pole lo Ei inimene ega ük ämarus gutsema. Õhtuh te st rje jä i nd tu 24 petada öd-tegemised lõ tö g ae on et , ku annab mär ks päevaks välja seada, et järgmise ja ennast unele e, et ööpimedus iiki vaadates näem ar om Lo . ta ha pu kaitset, varjates ele loomadele ka at m se ik vä b ku pa meie kliimas Samamoodi nagu . st ee te ja sk ki neid rbes teretulnud d sooja, on öö kõ tu da oo ev pä toob uma päikest. jahutus pärast ku

3.

päev

Jumal l

2e.v

pä

26

Pluss 4/2017 4/2017 || www.plussmeedia.ee www.plussmeedia.ee

i taeva v

ete koha le (1Ms 1:6– Taevas pole 8 p ) elgalt lindu tegevuse p de peamin aik e

. Teaduslik eluöelda, et te ult lähened isel päeval es võime lõi Jumal a fäär ei ole tmosfääri. mitte ainu Atmoslt Maad üm lest kogu lo b ritsev õhk, odu elab ja milhingab, va kaitset Päik id see paku ese b ka UV-kiirguse lt lähtuva liigses kog uses eluoh eest. Samu tliku ti on tänu vale õhukih Maad ümb ile võimali ri ts k eta milleta ei sa imede tolm aks nad vil lemine, ilm ja kanda. a

õi vete v ahele m ja maa aa peale ta imed Inimesten (1Ms 1:9 a on võim –13) ilma kind atu ette k la pin u

nata jalge jutada elu ma osa lo all. Sama omade ko k e htib ka su hta. Mais liigid moo uremaal elav dustavad ad looma ligi 80% k pakub me õ igist liikid ile kaitse est. Maa t merel m maismaa ö ll avate torm puud ann avad pea ide eest, on paljud varju. Lis taimed k a k s a s e h llele eaks kõh sellest, ku utäiteks. i palju ke H e o g olimata i kalaroog i tarbib, m ka oma toidulaua l liha- või oodustab muse me taimne o ie igapäe sa siiski e vasest to naidust.

Jumal lõ

4e.v

pä

Jumal lõi p

äikese, kuu ja tähe d (1Ms 1:14–19 ) Päike pakub meile valgus

soojust, ilma t ja milleta oleks elu võimatu.

Kuu on vastut av nii selle ee st, et ööselgi oleks võimalik pisut näha, ku i ka tõusude ja mõõn ade eest, mis avaldavad rannikualadel teadjamate ka lasaagile head mõju. Tä hti on juba am mustest aegadest kasu tatud navigee rimiseks, ka Kolumbusele olid Ameerika t avastades suunanäitaja ks taevatähed .

6.

päev

Jumal lõi m aismaaloomad ja inimese (1 M s 1:24–31) Teadmine, et Jumal o

n meid loonud järele ja pann oma näo ud kogu lood u üle valitseja võib meis teki ks, tada tunde, n agu oleksime kuningad. Ag a hea kuning as pole see, ke loodu üle karm s oma i käe ja jõuga valitseb, vaid kuningas on o hea ma alluvate va stu sama aust ja armastav, n av agu Jumal mei e vastu. Olem siiski vaid loo e du ja igasugun e maapealne võimuhierarh ia muutub m ei e Looja kõrval tähtsusetuks.

Jumal on and n ud meie kätte maa loomad kõik ja muud eluso le ndid, et saaksi neid heaperem m e ehelikult kasu tada – ka nem on Jumala loo ad ming ning nei l on oma koh eluslooduse sü t ja roll steemis.

5e.v

pä

ud, õi linn l l a m u J a muud kalad j ad veeloom ) 0 –23 (1Ms 1:2

at tarine pidav m ö ö s la home, et ka d on osa a n u Peale sell m a n g tuvid ema, ka idest nin k o o gaks teg k n n õhu, gist ja pa kirju läbi ie e mikusöö m t ite järgi enne WiF ema tah T lt o o kandsid p la luline roll õik Juma on nad k kalal oli o re e ). Ka m l uure ona lugu o (J l e is loodud. S tm õppida, nna pääs rohkem il Niineve li e m n o udelt :25–34). taevalind võiksime (nt Mt 6 agi kui arvat

7.

päev Juma

l puh Et elu k v õ i k ( s inime 1Ms 2 as kesta, ne, loo t u : 1–3) leb pu m ega kuusthata. Ü taim e kuuss k s k i i o e ja aa le võim töötam stast a eline 2 a. Jum astass 4/7 a l on m – kest e t ä istuur a, mis eile lo i d e o v l nud m äsib ja annab aise ih vajab saaki k u p u h o k r puhku ra-kak ust. N agu vi seta a li ina tag s aastas ja lo on ka ant pi om, ke inime i t d s utatak a ne loo nädala dud p se, võ s saam u i b h k s a u m rra, e aja m a. Ühe päeva aha võ l päev deks t al tta, et aas jõ eesku udu ko teiste jul saa ks guda. m e Oma L Jumal seitsm a ja pe ooja endat re jaok päeva s. pühits eda – Pluss Pluss 3/2017 4/2017

27

Piibliõpetus

ELU KAOTADES LEIAD SELLE Tekst Aivo Prükk, Autor on EELK Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Fotod Unsplash ja erakogu

S

est kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle.

Mt 16:25

Elu ja surm. Valikutest Elame vastandite ja paradokside maailmas.

Elu vastand on surm. Millised inimlikud püüdlused ja saavutused ka ei oleks, neil lasub oma kohutavusega surma vari.

Olen käinud matustel. Neid on erinevaid.

Jah, valu ja traagika on igas surmas ja suremises näha. Teisalt joonistub just selles piirsituatsioonis eriti teravalt välja, millele inimene on siin elus lootnud. Lõppeks ei jää muud järele kui üks sõna. Määrab, kas see on elu sõna või mitte, sest kõik muu kaob. Imelik mõelda, et on olnud ärasaatmisi, kus surmal pole mingit sõna, elu allhoovus ja rahu kannab ja on tuntav. Teisalt on olnud valusaid peiesid, kus inimesed räägivad sealpoolsuses taaskohtumisest, kuigi selleks ei ole mingit alust ega põhjendust. Usk on nähtavalt olnud kaduva peale lootmises. Sellistel puhkudel palun ja loodan,

28

Pluss 4/2017 | www.plussmeedia.ee

et ehk on Jumalal oma armus veel mõni tee, mida ma ei tea. Muidu on liiga raske ja valus.

Valelootus on nagu päkapikujutud, aga surma traagikas kõlavad nad õõnsalt.

Ulmefilmis „Matrix” antakse peategelasele valik – kas sinine tablett või punane tablett. Üks viib tagasi maailma, mida tunned, teine kusagile täiesti mujale, tundmatusse tõelisusesse. Mika Waltari raamatus „Riigi saladus” on samalaadne valikuprintsiip väljendatud algkristlaste vestluses terminiga „tee”: - „Kas sa oled teelt ära eksinud?”

- „Teid on palju ja eksitajaid rohkesti.”

- „On vaid kaks teed. Üks viib ellu, teine surma.”

Selline paradoks on ka käesolevas Uue Testamendi tekstis. Elu, mis hoovab siia maailma, asetab iga kuulja valiku ette: kas oma hinge hoida või see Jumalale ära anda. Valik on nii võõras ja teistsugune, et ei mahu kuidagi meile tuttavatesse raamidesse, ehkki ristiusk on juba kaks aastatuhandet maailmakultuuri kujundanud. Elu sõna on ikkagi alati uus. Kui ta seda poleks, ei oleks temast ka mingit rohtu kaduvuse ja hävingu vastu.

Kristuse kohta öeldakse: “Ta alandas ennast surmani, pealegi ristisurmani” (Fl 2:8) ja ”Ta andis oma hinge lunaks paljude eest” (Mk 10:45). Kaotuses võit ja võidus kaotus. Paradoks, mis kuulub uue elu juurde, on nii talumatu, et igal ajal on püütud seda kuidagi tasandada. Aga ei saa, sest tasandades jääb järele lame ja mugav kristlus ilma tegeliku väe ja valikuta.

Elu ja elu. Terminoloogiast

Inimene on ainult otsija ja põgenik, kuni ta ei leia rahu Jumalas.

Kreeka keeles on erinevad terminid, mida Piiblis tarvitatakse inimese elu (hinge) kohta ja Elu kohta, mis lähtub Jumalast. Esimene on psüühe ja teine zoe. Tihti esinevad need mõisted kõrvuti, aga sellises järjekorras, et zoe on alati psüühe allikas. Vana Testamendi loomisloos puhus Jumal põrmust tehtud inimesse “elu õhku (vaimu) ja inimene sai elavaks hingeks” (1Ms 2:7). Teisalt on surm piibellikus tähenduses olukord, kus inimese igavesel hingel ei ole ligipääsu Jumalast lähtuvale igavesele elule. Surm ei ole loomulik nähtus, vaid elu julm vaenlane, olles samas patu palk (Rm 6:23). Patu seisundit kirjeldatakse kui üksindust, pimedust ja meeleheidet, sest Jumala elu pääs inimese ellu on takistatud. Inimene on ainult otsija ja põgenik (1Ms 4:12), kuni ta ei leia rahu Jumalas.

Pluss 4/2017

29

Jeesuse sõnum Jeesus Kristus on toonud siia maailmaajastusse jumaliku elu. Johannes kirjutab: “Ja elu oli inimeste valgus” (Jh 1:4).

See elu on ühtlasi tõde ja armastus. Inimlikus maailmas on tõde ja armastus sageli teineteisest lahus. Kristuse elus avalduvad need täielikus ühtsuses. See on “ülem kui mõistmine” (Fl 4:7), aga toob rahu, sest Jeesuses avalduv võidab patu ja surma. Võidab ennast ära andes.

Ja nii on elu, mis lähtub Jeesusest, inimmõistusele haaramatu. Tänase Matteuse evangeeliumis säilitatud ütte ajend on pisut eespool kirjeldatud Peetruse nõuanne: “Ärgu sinuga seda sündigu”, kui Jeesus on just avaldanud, et Ta tee viib ristile ja surma. Ta vastab Peetrusele: “Tagane minust, saatan, sest sa mõtled inimeste, mitte Jumala viisil!” (Mt 16:22-23) Inimlik enesesäilitustung, püüd (oma harjunud) elu hoida iga hinnaga, arvates, et see on võimalik inimlike (ürg)jõudude abil, vastandub jumaliku elu printsiibiga, et saad kõik, millest loobud.

Kuidas ellu jääda?

PALVE

Armas Jeesus, tänu Sulle, et oled toonud meile elu, mis võidab surma. Aita usaldada Sind, kui Sa kutsud endale järgnema võimatuna näivates olukordades. Palun elusta mind oma armastuse läbi!

Aitäh, et Sa kuuled palveid ja teed palju enam, kui me oskame paluda. Kiitus olgu Sulle Su halastuse ja armu eest igavesti! Aamen.

Kes oma hinge tahab päästa, kaotab selle; kes aga hinge loovutab Jeesuse pärast, päästab selle.

Paradoksaalne sõnum: kes oma hinge tahab päästa, kaotab selle; kes aga hinge loovutab Jeesuse pärast, päästab selle. Jeesus kutsub meid enesele järgnema. Tema loobus oma hingest ja võitis elu, ning sellist teed näitab Ta meilegi. Raske valik. Kuidas see käib?

Mulle meeldib kiitus ja nii ma ikka üritan olla ümbruskonnale meelepärane. Aga tublidusele vaatamata jõuan siiski lõppeks äratundmisele, et elu on selliselt lamendatuna tühi ja mõttetu. Oma oskuste, olemise või omamise pärast sõpradelt saadud tunnustus ei ole kunagi kuigi pikaks ajaks rahu andnud. Vastupidi, see teeb hoopis rahutuks. Ja veel miski närib mind inimliku õnne tipphetkedel. Teen sporti ja käin vahel võistlustel. Neil kordadel, kui olen olnud parim, olen ühtlasi Mida tähen dab Mt 6:25 näinud edus avalduvat kaotust, kirjakoht Sinu jaoks?

Elu kaotust. Olles ISE hea, kogen eemalolekut Jumalast, kes on Kas Sul on r aske oma elu oma väega ligi patustele, mitte Jeesusele „loovutada“ ? Miks? õigetele (Mt 9:13).

Teiselt poolt meenutab loobumiKuidas välje ndub Sinu ja ne oma minast (hingest) mulle üht oks igapäevaelu s Je esusele järg üpris ammust kogemust, kuidas nemine?

Milliseid Ju kord kooli ajal sain endale sõbramala õnnistu ks kogu kursuse. Mul oli laagris si oled oma elus kogenu d? kodust kaasa pandud tükk sinki.

Vanasti suitsetati ikka kodus liha.

K Ü S IM U S I

30

Pluss 4/2017 | www.plussmeedia.ee

Dilemma seisnes selles, kas hakata üksi nurgas nosima või pakkuda ka teistele. Meenus tarkus Piibli Õpetussõnade raamatust: “Salajas söödud leib on hõrk [...], aga lõppeks on seal kadunud hinged” (Õp 9:17–18). Otsustasin, kuigi raske südamega, teistelegi jagada. Arvestus ju näitas, et sellest saab igaühele ainult mõne viilu. Ja mida ma leidsin? Toatäie sõpru kogu kooliajaks! Pealegi jätkus singist kõigile ja jäi veel ülegi. Kuna see oli nii mõistusevastane ja minu olemuse vastane samuti, samas tõi nii palju elu ja vabadust, ei saa

Ära andes leiad midagi uut ja saad ka senise õnnistusega tagasi.

"Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!"

Lk 2:14

EELK LNÜ soovib Sulle rahulikku pühadeaega!

ma seda kogemust kunagi unustada. Edaspidi ei ole mul selle õpetussõna järgi tegemine alati õnnestunud. Mitte iga kord ei ole ma enda omast ära jagades sõpru leidnud ega ole ma ka alati puhtast südamest andnud. Aga see ei tee tühjaks andmise õndsuse kogemusi, mida on ikka ka leidunud.

Andmise õnnistus Ära andes leiad midagi uut ja saad ka senise õnnistusega tagasi. See on Jeesuse tõotus tänases salmis. Ta pakub kindlat paika Su hingele. Kui selle Temale usaldad, jääb Su hing (elu) sulle igavesti alles. Ainult nii võid saada osa Elust. Elu, mis algab juba siin, kaduvas elus, voolab allikana igavesse ellu (Jh 4:14). Aga kõige parem on ise järele proovida. “Maitske ja vaadake, et Issand on hea!”

(Ps 34:9)

KIRIKUNOORTE TALVEPÄEVAD

Aivo Prükk Pluss 4/2017

31

Palvus

Tekst Laura Jõgar, Foto Unsplash

Kuidas elada Jumala auks?

PALVE

Armas Ju mal!

Tulen ala ndlikult Sinu ette red, koor ja tahan mad nin kõik oma g olukorra Palun ait mud Sinu k a mul Sin ä tte usald d oma elu et miski ada. s alati es ei saaks ikohal ho mind Sin Palun an ida, u teelt k na mulle õ r vale juhti andeks k aita mul da. õik mu e koos Sin ksimused uga elus suse luna e n d in a s g i minna. stus on ü Aitäh, et le ka kõig Aitäh, et Je e e hullemate Sina ei jä ta mind ii st pattud est. algi.

Jeesuse n imel, aam en.

32

Pluss 4/2017 | www.plussmeedia.ee

K

ui oleme leidnud Jumala ja saanud kristlaseks, siis peame õppima elama nii, et Jumal on meie elus esikohal. Headel päevadel võib see olla küllalt lihtne: käime teenistustel, noorteõhtutel, loeme igapäevaselt Piiblit ning palvetame kindlas usus, lootuses, armastuses ja tänumeeles. Vahel aga lipsab sisse ka halvemaid päevi, kui aega on vähe, kuid tegemisi palju ning oma askelduste keskel võib Jumal jääda elus tahaplaanile.

Võibolla on meil koolis palju õppida ja seda mitte ühel päeval, vaid paljudel, lisaks muud kohustused, mis vajavad täitmist.

Võibolla lükkame kuhja tegevusi nädalavahetusele, kuid sõidame siis hoopis kodust ära ning palju olulist jääb ikka tegemata.

Selle virvarri keskel kipume pühendama Jumalale aega minimaalselt, sest Tema võib ju oodata, kuid maised kohustused mitte.

Oma tõetera selles on – vahel tulebki mõni oluline asi kõigepealt ära teha ja Jumal ei mõista meid seepärast hukka, kui leiame mõnel päeval Tema jaoks vähem aega. Probleemiks saab see aga siis, kui maiste asjade esikohale seadmine ja Jumalale vabanduste toomine muutub tavaliseks. Kui oleme olukorras, kus meie kohustuste ja murede koorem kerkib üle pea ning kõigele lisaks teeb süda etteheiteid, et oleme Jumala oma elus tahaplaanile surunud, võivad tekkida ahastus ja lootusetus. Kui siis vaadata oma olukorrale, võime olla nõutud, kust otsast alustada, et midagi parandada. Võib tekkida ka tuim ükskõiksus kõige suhtes, sest hullemaks olukord enam minna ei saa ...

Parim ja ainus lahendus on tõsta silmad murekoormatelt Jeesuse peale – näha, et Tema on ikka veel meiega, ikka meie kõrval vaikselt ootamas, kuigi oleme omadega rappa läinud, ja anda kõik oma koormad Talle üle, sest me ei pea neid üksi kandma. Siis tuleb paluda oma eksimused andeks ning paluda Jumala juhtimist ja abi oma olukorrale, nagu on kirjutatud: „Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!” (Ps 50:15) Võime näha, et kui meil on rahu Jumalaga, siis suudame edasi minna ja ka muud asjad lahenevad lihtsamalt. Kui otsime Tema tahet, siis hoidume paljudest võimalikest eksimustest. Seepärast „otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi” (Mt 6:33).

Pluss 4/2017

33

Hingehoidja

Kuidas Sina saad abivajajaid aidata?

Alusta sealt, kus elad!

Tekst Eleri Viinalass Foto Pixabay

A

bivajajaid ja samamoodi abipakkujaid on leidunud inimkonna algusest alates. Teiste aitamine oli miski, mida Jeesus tegi iga päev. Paljud tahtsid olla Tema ligidal ja Ta leidis alati aega, et peatuda ja abistada neid, kes seda vajasid. Jeesus ei tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida (Matteuse 20:28). Kerge on olla ekspert teoorias ehk oma teadmistes, kuidas võiks välja näha oma naabri armastamine. Kuid me peaksime usku välja elama ka tegudes, sest usk saab täiuslikuks just nende kaudu (Jaakobuse 2: 14–20; 22). “Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas.” (Matteuse 5:16) Kuidas tuua teadmised Piiblist praktikasse ja aidata seal, kus on abi vaja?

34

Pluss 4/2017 | www.plussmeedia.ee

Jeesuse eeskuju Alusta, vaadates Jeesuse elule. Mida Tema tegi?

Jeesus ei asetanud ennast kunagi teistest kõrgemale. Ta juhtis ning armastas läbi teenimise. Ta pesi jalgu. Ta toitis tuhandeid. Ta tervendas haigeid. Ta veetis aega inimestega, kellest keegi ei hoolinud. Jeesus elas alandlikku elu. Jeesuse sõnad meile kõlavad: “… vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast, nii et ükski ei pea silmas mitte ainult oma, vaid ka teiste kasu.” (Filiplastele 2:3–4) Jeesus on öelnud, et Püha Vaimu kaudu teeme veelgi suuremaid tegusid, kui Tema (Johannese 14:12). See on julgustav!

Enne palveta, siis tegutse Enne sinna-tänna rapsimist tasub palvetada, et Jumal näitaks Sulle, kes Sinu ümber abi vajavad.

Ehk on need pagulased, sõjas kannatanud, kodutud, vaesed või lastekodulapsed. Võibolla on need hoopiski inimesed, kes Sind igapäevaselt ümbritsevad: perekonnaliikmed, sõbrad, koolikaaslased, naabrid. Palu, et Jumal avaks Su silmad. Sageli on meil endil väga kitsas kujutelm sellest, milliseid inimesi peaks aitama, ja ilma Jumala abita me ei oskagi laiemalt vaadata. Mõnikord on vaja alustada abistamisega oma tuttavate seas, et hiljem oskaksime ja julgeksime aidata ka neid, keda me ei tunne ning kelle käitumine ja kultuur erinevad meie omadest. Meil tuleb paluda Jumalat,

et Ta murraks meie südamed nende inimeste pärast ja annaks armastuse nende vastu. Kõik on võimalik sellele, kes usub (Markuse 9:23). Võib tunduda, et palvetamine pole praktiline tegutsemine, aga on!

Abistamisel ei pea ootama suuri ja erilisi võimalusi, alustada saab kohe täna ja seal, kus Sa elad ja tegutsed.

Võimalusi tekib kõikjal Igal hommikul võiksime end nö Jumalal lainele meelestada – panna pähe ”missiooniprillid”, et hakata nägema võimalusi teenimiseks. Abivajaja võib olla noor ema, kes proovib lapsevankrit bussi tõsta ja keda Sa saaksid selles aidata. Võibolla on su koolikaaslane maininud, et tal ei ole korralikku magamisaset. Ehk on Sul võimalus sõprade ning nende vanemate abiga selle vajaduse katteks korjandus kokku panna või uurida sotsiaalmeediast, kas kellelgi on üleliigset madratsit/voodit.

Ka kellegagi lõunalauas rääkimine võib olla alguseks, et saaksid aimu, millistes eluvaldkondades võiksid teda teenida. Võibolla istud kodus ja märkad, et naabrimees laob puid riita – taas üks võimalus minna ja abi pakkuda. Kui näed kodutut raha kerjamas ja arvad, et ta kulutab selle alkoholile, siis võid minna koos temaga poodi, et talle süüa osta. Ka poes sabas seistes võid lasta kiirustava pereema endast järjekorras ettepoole.

Võimalusi tekib igal pool!

Alahinnata ei tasu ka hingelist abivajamist.

Ehk on tarvis, et võtad oma kiires graafikus aega kellegagi vestlemiseks ja ajaveetmiseks. See võib olla olulisema tähtsusega, kui arvatagi oskad.

Võib tunduda, et niisugusteks toimetusteks ei ole aega. Siis aitab, kui kaasata inimesi omaenda tegemistesse. Näiteks kutsu nad kaasa, kui toidupoodi, trenni või noorteõhtule lähed. Või söö nendega koos õhtust – sööma pead sa ju niikuinii!

Abistamisel ei pea ootama suuri ja erilisi võimalusi, alustada saab kohe täna ja seal, kus Sa elad ja tegutsed. Lase lihtsalt Jumalal kasutada end nii, nagu Tema tahab – siis võid olla kindel, et sünnib parim plaan! Ka väikseim heategu võib muuta südameid ning kanduda edasi nii, nagu poleks osanud ette kujutadagi. „Õndsam on anda kui võtta!” (Apostlite teod 20:35) Ja lõpetuseks: “Armasta oma ligimest nagu iseennast! Mingit muud neist suuremat käsku ei ole.” (Markuse 12:31)

S› na ja muusika › htu 3.2.2018, kell 18.00 koht: Jaani

kirik, Tallinn

Ilkka Puhakka Jukka JŠ msŽ n

Pekka Simojoki & EtCetera Tere tulemast!

Rohkem infot EELK Misjonikeskus fb-lehekŸ ljel.

Test Koostanud Kristina Lillemets Foto Pixabay

PIIBLIVIKTORIIN Kontrolli oma teadmisi ja vaata, kui palju vastuseid täppi läheb!

1. Kes oli Piiblis esimene karjane?

2. Millised kaks linna hävitati tule ja väävliga?

3. Mis on Uue Testamendi kõige lühem raamat?

4. Kes läks halastaja samaarlase loos vigastatud mehest esimesena mööda?

12. Mis oli kuningas Saalomoni suurim tegu Iisraelis?

13. Millist toitu on mainitud Meie Isa palves?

14. Kes on tuntud kaksikud Vanast Testamendist?

15. Mis on Piibli kõige lühem kirjakoht?

5. Kes on Stefanos Apostlite tegude raamatus?

16. Milline prohvet võidis Taaveti salaja kuningaks?

6. Kes ristis Jeesuse?

17. Kuidas andis Juudas Rooma sõduritele teada, kes on Jeesus?

7. Millise evangeeliumi pani kirja arst?

8. Millega söötis Jeesus 5000 inimest?

18. Kes kirjutas enamiku Piibli psalmidest?

9. Mida tegi Jeesus Laatsarusega?

19. Mis on Ristija Johannese ema nimi?

10. Kuidas põgenes Paulus Damaskusest?

20. Mis on Uue Testamendi kõige viimane sõna?

11. Mitu raamatut on Piiblis?

16. Saamuel; 17. Suudlusega; 18. Taavet; 19. Eliisabet; 20. Aamen.

10. Ta lasti korviga linnamüürist alla; 11. 66; 12. Ehitas Jeruusalemma templi; 13. Leib; 14. Jaakob ja Eesav; 15. Jh 11:35; 6. Ristija Johannes; 7. Luuka evangeeliumi; 8. 5 leiva ja 2 kalaga; 9. Äratas surnust; 1. Aabel (1Ms 4:2); 2. Soodom ja Gomorra; 3. Johannese teine kiri; 4. Preester; 5. Esimene märter ja ka diakon;

Õiged vastused: 36

Pluss 4/2017 | www.plussmeedia.ee

Elukool

KUIDAS SÕBRAST ILUSAT FOTOT TEHA? Tekst Marlene Schwindt ja Marie Keldrima, Fotod Pixabay, Unsplash

1. KAAMERA Kõige paremad fotod tulevad peegelkaameraga, aga sõbra pildistamiseks sobib ka hea kvaliteediga telefon.

Kallis kaamera ei tähenda alati häid fotosid, suurem osa on siiski fotograafi enda teha.

Kui Sul on peegelkaamera, siis paremate piltide saamiseks õpi kindlasti kasutama manuaalset režiimi.

2. VALGUS Valgus on üks tähtsamatest asjadest pildistamise juures.

Tavaliselt ei ole kõige parem pildistada otsese päikesevalgusega ega ka liiga pimedas, kuid kõik oleneb sellest, millist pilti Sa soovid.

3.MODELL (EHK SÕBER) Kuna kõik inimesed on Jumala näo järele loodud, on igaüks ilus ja sobib imeliselt modelliks. Kindlasti kuula ära, mis on Su modelli ootused ja ideed foto tegemiseks. Hea pildi saamiseks leia üles tema parim külg ning soovita tal võtta erinevaid poose.

e ning ta inimese pealag Fotot tehes ära jä i pildist välja. Samut jala- ja käelabasid ele. li täpselt pildi kesk el od m a ut ig pa a är

4. TAUST Mõtle, millist tausta pildile soovid ja milline modelliga sobib. Hea taust ilmestab pilti, see ei tohi olla liiga kirju ega pildistatavaga ühte sulanduda. Inimene pildil tuleb hästi esile, kui tema on fookuses ja taust udune. Jälgi ka, et taustale ei jääks häirivaid esemeid (näiteks prügikast, võõras inimene või ruumis vedelevad asjad).

5. TÖÖTLEMINE Pärast foto tegemist saad selle töötlemisega veelgi paremaks muuta: korrigeerida heledust-tumedust, muuta värve erksamaks, lisada teravust ja palju muudki. Ole aga ettevaatlik, et Sa oma pilti üle ei töötleks ja et see ikka loomulik välja näeks. Kõige lihtsam tundub fotole peale panna mõni Instagrami filter, aga nii võid pildi ära rikkuda.

Kui oled juba kogenum või tahad proovida midagi uut, kasuta põnevaid lisavahendeid või vaatenurki, mis loovad fotole laheda efekti.

Ideid huvitavateks piltideks leiad internetist!

Sõbra pildistamisel ära siiski muretse liialt tehnilise poole pärast.

Oluline on, teil oleks lõbus ja kvaliteetne aeg koos:) Toredat pildistamist!

Pluss 4/2017

37

SEAL, KUS SINAGI.

PLUSS

MUJAL 38

Pluss 4/2017 | www.plussmeedia.ee

Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi

PlussPunkt

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. teisipäev kl 22:00

ÜKS =

ÜKS

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või naabrile.

Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, Jah,soovin soovintellida tellidaPlussi Plussi Aastatellimus Aastatellimus88eur eur Aastatellimus Aastatellimusjajatoetus toetus Plussi Plussi tööle tööle2020eur eur Tellija Ajakirja nimi:saaja nimi: Aadress: Aadress: Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula: Telefon: Telefon: E-post: E-post:

Tellin Tellin ajakirja ajakirjakingituseks kingituseks Kingitustellimuse Ajakirja saaja nimi: saaja nimi: Aadress: Aadress: Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula: Telefon: E-post:

Pluss 4/2017

SAAJA

TASUB POSTIKULU

Instagram

Luba nr. 1838

Youtube

MAKSTUD VASTUS

Twitter

EESTI

Facebook

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Pluss sotsiaalmeedias

39

Plussmeedia EELK Misjonikeskus

Tehnika 115 Tallinn 10139