Pluss 4/2019

4

2019

Liiga lähedal?

Detsember 2,49 €

LIFT noorteõhtu neile, kes tahavad otsida ja ülistada Iiob - kannatas palju, aga võitis veel rohkem Tõde ja õigus – Armastust tööga ei tulnud

Karl Hendrik ja Hannamari

Bachmann

UHE S D U T A IT H E E L E S U L A E L E IG Õ

Sisukord

28

Inimeste lood Pluss lugu: Karl ja Hannamari Bachmann on värkselt abiellunud noorpaar, lk 4 Noored on rajanud oma suhte õigele alusele ja paluvad Jumalat, et Tema nende ühist teed juhiks.

Gospel: Räppar GreatM, lk 8 GreatM ehk Marko Luige on räppar, kelle eesmärgiks rääkida ja kuulutada Jeesust läbi oma loomingu.

Misjon: Ucrew praktika, lk 12 Katriin Kents ja Maria-Kristiina Luik - neiud, keda Jumal on juhtinud ligi aastaks tegema noortetööd välismaal.

Persoon: Joosep Ringmäe on Rapla noor, kes juhib oma kooli palvegrupi, lk 14

4

Karl ja Hannamari

räägivad omavahel kõigest avatult.

Jumala lähedal on parim koht, kus olla.

Piibliõpetus +3 lood, lk 23 Tõde või müüt: Olen Jumalale liiga lähedal.

Piibli ABC: Rebeka Piiblitegelane: IIOB, lk 24 Suurte õnnetuste keskel võiks Iiob süüdistada Jumalat või otsida enda süüd. Selle asemel jäi ta oma usus kindlaks ja tegudes õigeks.

Seitse: 7 pilti Kristusest, lk 26 Piibliõpetus: Mis võib takistada Jumalale lähemale jõudmist? lk 28 Lähedusest Jumalaga ja takistustest selleni jõudmisel kirjutab Arnd Matthias Burghardt.

Palvus: Igatsen rohkem igatseda, lk 32 Hingehoidja: Üksildus - mida teha kui tunned end üksi isegi teistega koos olles? lk 34 Üksinda olemine pole sama kui üksilduse tundmine.

Koos Jumalaga ei ole me kunagi üksi.

Elust enesest Toimetajalt: Jumalale liiga lähedal? lk 15 Film: Tõde ja õigus, lk 16 Kas tööga tuli armastus?

Raadio: PlussPunkt - aktiivselt mõtlemapanev, lk 19 Mõlemad tiimid on saanud valmis huvitavate saadetega, mille teemad varieeruvad spordist õppimiseni.

Noortekas: LIFT noortekas, lk 20 Noortejuht: Kadi Tingas, lk 22 Test: Kui hea sõber Sa oled? lk 36 Elukool: Kui lähedale võib minna? lk 37

22

Kadi Tingas noortejuht noortekas LIFT Tartu Ristteel.

TOIMETUS

Katariina Vaino, Laura Jõgar, Maarja-

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Liis Mölder, Mailiis Kuusler, Vivian

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Tamm, Piibe-Lotte Volke, Kadi

EELK Misjonikeskus

Tingas, Hanna Toots, Ingel Madleen

Tehnika 115, Tallinn 10139

Tegevtoimetaja Katarina Kaleininkas

Tiitus, Karmel Uuselu, Artur Sirk,

pluss@plussmeedia.ee

katarina.kaleininkas@plussmeedia.ee

Arnd Matthias Burghardt, Eleri

plussmeedia.ee

Viinalass, Karl Johannes Randrüt, Küljendus Kalev Rodima

Kristofer Petermann, Jonatan Ilus.

Keeletoimetus Maarja-Liis Mölder

Väljaandja EELK Misjonikeskus

Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets Ajakirja koostasid Stefan Carl Seppel, Reelia Kolk, Roosi Sõsa, Elis Käär, Eiko Lainjärv, Andree Prees, Ander Iva, Grete Mägi, Kaanefoto Elis Käär

Soovid toetada Plussi?

Toetamisvõimalus SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele: Swedbank EE482200001120254269

Hanna Maria Salong, Sarah Nixon,

SEB EE551010602016015008

Kristo Toots, Madis Kask, Anna-

Selgitusse: Pluss

Koostöös Laste- ja Noorsootöö Ühendus Soome Luterlik Evangeeliumiühendus Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon TRÜKK Kroonpress

Juhtkiri Foto Pixabay

Liiga lähedal?

Kaunist advendiaega, armas lugeja!

Kas Jumal on kaugel või lähedal? See on huvitav küsimus, sest ilmselt oleme kõik kogenud nii ühte kui teist. Lähedust on aga kahesugust. Ühte mõõdame meetrites või sentimeetrites ja teist, mõõdame tundmises. Näiteks oma abikaasale lähedale jõudmiseks pean tegema vaid mõned sammud trepist alla ja kööki. Temaga lähedaks saamine aga on võtnud praeguseks juba 12 aastat ja kindlasti on võimaik veel edasi liikuda. Muuseas, kuidas saad teada, et oled kellegagi väga lähedaseks saanud? Siis kui olete pikemat aega sõnagi lausumata samas toas istunud ja see ei tundu imelik :) Jumalaga suhtes saame kogeda nii ühte kui ka teist lähedust. Tunneme, kui lähedal on Ta meile rasketel hetkedel, ja võime olla kogenud Tema ligiolu või lausa reaalset kohalolekut. Meie suhe Jumalaga saab kasvada järjest lähedasemaks, kui kõigil oma teedel Temaga koos käime, Teda usaldades ja tundma õppides.

Mõtle, kes Sind julgustab, kui Sul on raske?

Kes lohutab, kui meel on kurb? On see Su ema, isa või vanaema? Hea sõber? Kellel lubaksid nutu puhul oma pisaraid kuivatada? Palju võib olla neid, kes kallistavad, julgustavad ning muul viisil toetavad. Ent inimesega, kel lubaksid oma pisaraid kuivatada, peaks olema ikka väga eriline suhe.

Tead mis? Jumal just sellist suhet Sinuga tahabki! Piiblis kirjutatakse: „Tema pühib ära iga pisa-

ra nende silmist.“ (Ilm 21:4) See võimas kirjakoht näitab, et Jumal ei jää kaugeks ja eemalolevaks, vaid vastupidi, igatseb tulla eriliselt lähedale.

Oma ajalikus elus teeme pidevalt samme Jumalale lähemale ja ühel päeval kohtume Temaga palgest palgesse. Ei tohi unustada, et sellele kohtumisele peaks eelnema lähedaseks saamine.

Advendiajal meenutatakse seda suurt hetke, kui Jumal astus alla maa peale. Jeesus tuli inimestele lähedale. Oli ka neid, kes tundsid, et nüüd tuli Jumal liiga lähedale. Oli vaja Ta risti lüüa, et Temast vabaneda, sest patune ja rikutud süda ei talu Jumala lähedust. Ometi on see lähedus ainuke koht, kus süda võib muutuda (Rm 5:8). Niisiis on Jumal ise loonud ristikujulise silla meid Temast lahutava kuristiku kohale ning ootab, et Temale läheneksime. Ära karda, Sa ei ole liiga lähedal. Vastupidi, loodan, et Sinu sees on igatsus saada Jeesusega veelgi lähedasemaks. Nii et vala endale tassi sooja teed, kui tarvis, pane ka villased sokid jalga, ja asu aga julgelt seda ajakirja lugema.

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Plussi ajakirjanik, mida oled õppinud oma parimalt sõbralt?

Kristofer Petermann, 15, Tallinn: Oma parimalt sõbralt olen õppinud, et peab olema julgust proovida uusi positiivseid asju, mida varem pole teinud. Tean ka, et ei pea kartma, sest Jumal on minuga ja Ta hoiab mind.

Tekst ja fotod Stefan Carl Seppel

Karl Johannes Randrüt, 14, Lagedi: Olen õppinud asju jagama. Tihti pole ma raatsinud oma asju teistele anda, temal aga seda probleemi ei ole. Ta jagab hea meelega. Ka pole mul väga huumorisoont, küll aga hindan, et temal see on.

3

Pluss 4/2019

Pluss lugu

Noorte arvates on lähedus suhtes ja üksteisega võimalik vaid siis, kui lastakse Jumalal enda lähedale tulla.

Karl Hendrik ja Hannamari Bachmann – ÕIGELE ALUSELE EHITATUD SUHE Karl Hendrik (19) ja Hannamari (19) Bachmann on värskelt abiellunud noorpaar. Nad on otsustanud oma elud varakult ühte siduda ja saanud palju teada, mida tähendab tõeline lähedus teise inimese, aga ka Jumalaga.

Tekst Reelia Kolk Fotod Elis Käär, Roosi Sõsa, Eiko Lainjärv

M

õlemad noored on üles kasvanud kristlikus peres. Hannamari on sündinud Kohilas ja tema isa on Jüris kirikuõpetaja. Väiksena käis ta pühapäevakoolis, hiljem noortekatel ja kristlikes noortelaagrites. Võib öelda, et terve elu on tal olnud tihe kokkupuude kristlusega. Veel on Hannamari teinud aasta aega noortetööd Tallinna Jaani koguduses koos oma venna Johannes Otsaga ja olnud mitmeid kordi noortefestivalil JäPe väikerühma juht.

Karl Hendrik on pärit Rannamõisast Tallinna külje alt. Ta on juhtinud meediatööd JäPe festivalil ja tegutsenud aktiivselt juba viis aastat Plussmeedia töös. Leerikoolis käis ta Jüri koguduses ja mõlemad noored on sealse koguduse liikmed.

4 Pluss 4/2019 | www.plussmeedia.ee

Omavahel räägitakse kõigest, mis nende sõnul aitab igale situatsioonile lahenduse leida.

Selline innukas osavõtt erinevatest kristlikest üritustest ja ettevõtmistest on mänginud suurt rolli nende praeguse suhte ja elukorralduse kujundamisel. Sel sügisel alustasid nad õpinguid Tartu ülikoolis – Karl IT ja Hannamari õigusteaduse valdkonnas. Peale õpinguid on plaan tagasi Tallinna kolida, kuid hetkel nauditakse ülikooli elu, pikalt plaane ette tehtud pole.

5

Pluss 4/2019 Pluss 4/2019 3/2019

Kokkusaamislugu Paari lugu sai alguse 2014. aasta veebruarikuus toimunud Põltsamaa talvepäevadel. Karl oli ülemise korruse mugaval diivanil istumas, kui äkki toetus ta vasakule õlale üks neiu - Hannamari.

Olles tollal vaid 13aastane, oli olukord alguses piinlik. „Teesklesin, et magan, aga nii suutsin olla vaid pool tundi,“ räägib Karl ja lisab „Midagi polnud teha, see vasakul õlal olev tüdruk hakkas meeldima.“ Edasi suheldi Messengeri vahendusel. Üks hetk tuli Karlil mõte tüdrukut üllatada. Plaan oli peale muusikakooli talle vastu minna, aga ta ei teadnud täpselt, kuidas sinna saab. „Eesmärk oli Google Mapsi abiga kohale jõuda. Selleks ajaks, aga oli ainult esimene versioon kaardirakendusest välja tulnud, milles pooled funktsioonid ei toiminud.“ Nii juhtuski, et bussi pealt maha astudes ja kõndima hakates nägi ta mõni hetk hiljem silti, et sihtkohani on veel 5 km. „Hakkasin jooksma, seljas raske, õpikuid täis seljakott, sest aega oli vähe,“ jutustab Karl.

Kohale ta siiski jõudis, aga väga täpselt, kolm

minutit enne tundide lõppu. Hannamarit nähes tegi poiss talle kalli, aga edasi istus tüdruk autosse ja sõitis minema. Talle tuli ema järele, sest muusikakoolist koju oli sõita 12 km.

Hannamari lisab juurde, et polnud alguses üldse poisist huvitatud ja oli sellest Messengeris ka konkreetselt märku andnud. Karl aga kohe alla ei andnud, proovides veel muljet avaldada.

Lõpuks aga mõtles, et olgu siis nii. See oli üks õppetund noortele, et suhte selles staadiumis mitte allaandmine on õigustatav, kui ise endale haiget ei tee. Enda kurnamine pole võluv.

Teisi köidab hoopis suhet toetav ja enesekindel inimene.

See õige 2015. aasta septembrikuu, kooli algus ja muutuste aeg. Karli huvid erinesid tema eakaaslastest. „Mina tahtsin väljas käia, rahulikult pargipingil istuda ja muusikat kuulata. Seda teised ei mõistnud, nad elasid teisti,“ räägib noormees.

Erinevad olukorrad aga andsid tulevasele paarile põhjust uuesti suhtlema hakata. Poisi jaoks suure üllatusena selgus, et Hannamari oli nõus käima Karliga linnapeal jalutamas. Üks kord koos linnahalli otsa jalutades tuli teadmine: „Sain aru, et tema on see õige,“ meenutab Karl. Läbi selle koosveedetud aja jõuti otsuseni proovida koos suhet ehitada. Vaja oli usaldust, aga arvati, et proovimine ei tee haiget „Minul tuli see teadmine hiljem, umbes kuu aega pärast seda kui Karlil,“ lisab Hannamari. Nüüd on käima hakkamisest möödas peaaegu 4 aastat.

Miks abielluda?

Suve lõpus tegid noored ühe suurima sammu ja abiellusid.

Küsimusele, miks abielluda, vastab Karl: „Abielluda tuleb selleks, et terve elu koos olla.

Kui seda ei taha, palun, ära abiellu.“ Endas peab olema veendunud ja suhte nimel tuleb olla valmis tööd tegema, sest abielu on omavaheline kinnitus, et tahetakse terve elus koos olla. „Seejuures on oluline paluda Jumala õnnistust, et Tema abielu juhiks ja toetaks meid kogu selles protsessis. Siis ei pea me kahekesi rabelema, vaid võime küsida Jumalalt - mida ma täna teha saan?“ räägib Hannamari. Noorpaari on väga puudutanud nende hea sõbra Sander Saardi vastus küsimusele, miks peaks nii noorelt abielluma: „Kui tead, et tahad teisega koos olla ja temaga abielluda, siis miks peaks ootama, kuni ühiskond seda aktsepteerib? Kui teed seda nagunii, miks mitte kohe?“

6 Pluss 4/2019 | www.plussmeedia.ee

„Abiell uda et terve tuleb selleks Kui sed elu koos o , lla a ei tah a, palu . n, ära abi ellu.“

Üksteise voolimine Pikapeale on suhetes nii, et osapooled muudavad ja voolivad teineteist. Seepärast on kristlaste suhetes oluline alustala, et kaaslane mõistaks teise usku. „Meie kristlastena mõistame seda poolt üksteises. Suhtes mittekristlasega ei pruugi teine pool aga mõista ja nii võib suur osa sinust jääda sellest suhtest välja,“ arvab Hannamari. Noorte arvates on lähedus suhtes ja üksteisega võimalik vaid siis, kui lastakse Jumalal enda lähedale tulla. „On üks laul, mille refräänis lauldakse: „Võta mu elu, võta mu soovid Sa. Vormi neist endale pruut, keda armastad.“ Täpselt nii on ka suhetes, tuleb lasta ennast voolida,“ arvab Karl. Noored palvetavad üksteise eest ja seda kogu päeva vältel. Paljud arvavad, et kellaaeg 11:11 on sooviaeg.

Karl, näiteks, võtab seda kui meeldetuletust palvetada: „Aastaid olen enda jaoks selle võtnud, et kui näen aega 11:11, palvetan Hannamari eest.“

Kestev armastus Suhtes olemise juures on väga oluline inimese puhtus. Mõeldes sellele, mida teeb inimese vaimu, hinge ja ihuga see, kui käiakse pidevalt suhetes kokku ja lahku. Paljudele muutub see iseenesestmõistetavaks, sest „kõik teevad nii“. Üks vanapaar on näiteks öelnud, et nende jaoks ei eksisteeri lahkuminemisvõimalust, sest nad on pärit ajast, kus asju ei visatud ära, vaid parandati. See ongi neid koos hoidnud! Nii peaks ka suhteid parandama, mitte neist kohe loobuma. Kestvat suhet peab ehitama hakkama alusest ehk vundamendist,

sellest, mis tõeliselt oluline. Alus on üleüldine üksteise tundma õppimine. Ei saa ehitada alusele, mis tugineb vaid suhte füüsilisele poolele.

Noored on ka mõistnud, et üksteise armastamine ei ole iseenesestmõistetav. Abielu tähendab pühendumist - sageli võib juhtuda, et antakse rohkem kui ise saadakse.

Oma ühist teed alustades õppisid noored nägema suhtes mustreid. Aegu, mil on tõusud ja mõõnad, mis tulevad ja lähevad. Kui tulidki raskemad ajad, osati päriselt suhtes tööd teha ja mitte alla anda. Paluti Jumalat, et Ta näitaks, miks need raskused vajalikud on ja kuidas neist läbi minna. „Kindlasti ei tasu Jumala peale sellistel hetkedel solvuda, Tal on paraku õigus,“ lisab Karl. Omavahel räägitakse kõigest, see aitab noorte sõnul igale situatsioonile lahenduse leida. „Klišee, aga see töötab,“ on nad ühel nõul.

7

Pluss 4/2019 Pluss 4/2019

Gospel

8 Pluss 4/2019 | www.plussmeedia.ee

R A P P Ä R

: M t a e r G

, A J A V L I E T S I M , K I Õ K E „VÕTK A G U N I M B Ä AGA USK JÄ “ JA A U L E U G O K Prees Tekst Andree Iva, er Fotod And M Grete ägi

Marko Luige (19), tuntud ka artistinimega GreatM, on räppar, kelle igatsus on oma loomingu abil jõuda tuhandete noorteni sõnumiga Jeesusest. Teda on inspireerinud kirjutama raske lapsepõlv ja usk Jumalasse.

Marko unistus on saada Eesti räpimaastikul tuntuks, kuid mitte selleks, et endale au tuua.

Legomehikesed?

Marko on Tallinna noormees, kes hetkel õpib ehituskoolis, töötab turvamehena ja käib ragbi trennis. Teadmine Jumala olemasolust, kuigi ähmane, on tal mingil määral olnud terve elu. „Lapsena mõtlesin, et meie, inimesed, oleme nagu legomehikesed, kellega Jumal saab taevast mängida,“ muigab ta. Esimesed tõelised kokkupuuted kristlusega olid tal lastekodus elades.

Elava Vee kogudus korraldas seal aeg-ajalt üritusi. Hetkel on noor räppar 3D koguduse liige ja teenib kaasa erinevates valdkondades. Just 3D aastavahetuse teenistus kohvikus Sinilind oli ka koht, kus Marko andis oma elu Jumalale.

Suurepärane koos Jumalaga Räppmuusikat hakkas noormees kuulama juba varajases lapsepõlves. Seda žanrit igapäevaselt nautides tekkis ühel hetkel mõte – miks mitte ise proovida? Olles läinud läbi rasketest hetkedest, tundis Marko, et tal on midagi jagada, eriti nooremale põlvkonnale. Nii ongi ta juba viimased viis aastat riime ritta seadnud. Esimesed lood said küll sõna otseses mõttes kappi räpitud kehva kvaliteediga mikrofoni tõttu tuli abiks võtta kapp, kus riided aitasid heli summutada.

Marko lavanimi GreatM koosneb kahest osast: great ehk inglise keeles „suurepärane“ ja M ehk eesnime initsiaal. Esialgselt oli see kasutajanimi videomängus Counter-Strike, kuid on nüüd saanud uue tõlgenduse. „Enne võisin olla lihtsalt äge, aga nüüd saan olla suurepärane koos Jumalaga, ja nii kogu oma elu,“ selgitab räppar nime tagamaid.

9

Pluss 4/2019

„Ärge pange liialt tähele, mida inimesed ütlevad, vaid rohkem seda, mida arvab Jumal.“ Päris elu ridade vahel Mitmed lood on valminud koostöös sõbra ja kaasartisti Hoppasega. Ka tema kirjutab väga elulist ja sügava sõnumiga muusikat. Enne kristlaseks saamist valmis koostöös lugu nimega „Me pole ühesugused“. Pealkiri võtab hästi kokku pala sõnumi, et kuigi väliselt oleme sarnased, on meil kõigil midagi, mis teeb meid eriliseks. Nüüd, Jumala lapsena loost rääkides lisab Marko, et kuigi Jumal lõi meid kõiki ainulaadseteks, on meie sarnased omadused selleks, et võiksime tunda end natukene koduselt ka siin maailmas. Üks kõige sügavama kristliku sõnumiga lugu on „Elu läbi usu“, mis samuti valminud koostöös Hoppasega. See räägib ausalt, mida nad usust arvavad. „Iga kord, kui seda laval esitan, tulevad mul külmavärinad peale. Eriti teise salmi alguses: „Võtke kodu, võtke raha, võtke kõik, mis teil vaja, kuid usk jääb minuga kogu eluaja.“ Vahet pole, mis juhtub, usk jääb,“ ütleb räppar, rääkides loo olulisusest enda jaoks.

Kõige värskem lugu kannab nime „Täna on võimalus“, mis ütleb kuulajale: kui saad midagi ära teha juba täna, siis tee, sest homme võibolla enam sellist võimalust ei ole.

10 Pluss Pluss 4/2019 | www.plussmeedia.ee 4/2019 | www.plussmeedia.ee

Peagi on valmimas ka uus lugu, mille sõnumiks on, et me ei peaks sõltuma liigselt teiste inimeste arvamustest. Võime küll nende nõu kuulda võtta, kuid lõppude lõpuks peame teadma, kus ja kelles seisneb meie väärtus. „Ärge pange liialt tähele, mida inimesed ütlevad, vaid rohkem seda, mida arvab Jumal,“ kommenteerib Marko ja lisab, et sama teema on ka tema enda elus üha enam aktuaalsemaks muutunud. Näiteks on kadumas hirm rääkida avalikult Jumalast.

Leviv sõnum Marko unistus on saada Eesti räpimaastikul tuntuks, kuid mitte selleks, et endale au tuua.

Eesmärgiks on ikka, et noored kuuleksid Jeesusest. „Tahan näidata inimestele, kui äge on Jumal ja rääkida kõigest, mis Tema on minu elus teinud,“ ütleb räppar. Ta rõhutab, et siht oleks saavutatud, kui kasvõi ühe inimese päästetud saamisel mängiks rolli tema lood.

Jumal ja Tema armastus on muusika keskne sõnum ja sellega tahab artist ümber pöörata ka noorte väärarusaamad kristlusest. „See ei ole vabadust piirav käsutäitmine, mitte üldse nii. Jumalaga on kõik, mida teed, palju terviklikum ja mõistlikum kui ainult oma peaga mõeldes,“ on ta veendunud. Ülejäänud räpieluga seostuvast hoiab artist väga teadlikult kõrvale, et miski ei tõmbaks tähelepanu muusika kõige olulisemalt aspektilt, milleks on sõnum.

Viimane live etteaste oli noormehel soojendusesinejana Transform DJ-de Euroopa tuuri kontserdil Toompea Nelipühi koguduses. Hetkel on tema põhilisteks esinemispaikadeks 3D koguduse üritused, sealhulgas aastavahetus ja sünnipäev. Igatsus on aga, et muusika leviks kogudusest välja, mittekristlaste hulka. Selleks on vaja kuulajaid ning ka pinda, kus esineda. Esinemispakkumised on loomulikult kõik oodatud. Samuti on Marko avatud kõikide biidimeistrite ning helitöötlejate koostööideedele.

GreatM`i looming on leitav sama nime alt mitmel platvormil: Youtube, Spotify ja Soundcloud.

Tema tegemistega saab olla kursis Instagramis: @gr3atm

11

Pluss Pluss 4/2019 4/2019

Misjon Tekst Hanna Maria Salong Fotod Hanna Maria Salong, Sarah Nixon

Ucrew IKA PRAKISTMAA

IMELINE INGL MAA S U S T N A R P V E N JA PÕ Ucrew on Norra misjoniseltsi (NMS) programm, mille raames on noortel võimalus minna ühte välisriiki ning sealse koguduse töö ja tegemistega aasta aega kaasa aidata.

Juba kolmandat aastat osalevad programmis ka eesti noored. Sel aastal on Lõuna-Prantsusmaal EELK JärvaJaani liige Katriin Kents ning PõhjaInglismaal EKNK Valga kogudusse kuuluv Maria-Kristiina Luik.

Töö palmide all Katriin Kents (19) on alati tahtnud välismaal elada. Eelmisel aastal EELK Noorte Piibli- ja misjonikursusel käies avaneski tal selleks võimalus. Ta sai pakkumise programmis osaleda ning minna aastaks Lõuna-Prantsusmaale misjonitööle.

Kuna ta oli prantsuse keelt varem õppinud, tuli otsus kerge südamega. Tundus, et tulemas on põnev aasta.

Täna teebki Katriin igapäevast tööd protestantlikus kirikus Lõuna-Prantsusmaal, Nimes.

See on Tartu-suurune linn, kus aasta keskmine temperatuur on umbes 20 kraadi. Kirikus käivad enamasti vanemad inimesed, kuigi linnas on palju noori. Nende jaoks on kirik kauge, aga kohvikutes näeb pea alati täismaja. „Kui öelda kellelegi, et töötad kirikus, võtavad inimesed selle alati hästi vastu ning on toetavad,” räägib Katriin oma kogemusest jagada võõrastele oma tööst.

Kahte ühesugust nädalat Katriinil ei ole.

Kolm korda nädalas on tal prantsuse keele kursused, kord kuus aitab ta kasutatud riiete poes kaupa sorteerida, abistab eakate lõunal ja teenib kaasa kahe kiriku pühapäevakoolis. Samuti osaleb tüdruk ka noortekatel ning kiriku üritustel leiab teda kaameraga pildistamas. Vabal ajal avastatakse koos teise, Norrast pärit praktikandiga linna. Hiljuti liitus neiu ka koguduse gospelkooriga.

et Jumal Katriin tunneb, olema d on teda kutsunu a“ kuna gij seal „noor tööte seas kiriku töötegijate . noori palju pole 12 Pluss 4/2019 | www.plussmeedia.ee

Prantsuse keeles palun Teises kultuuris elamine pole Katriinile raskusi tekitanud, kuid kõige keerukam on hakkama saada keelebarjääriga. Prantslased inglise keelt palju ei räägi, mistõttu on keelekursus seal olles väga oluline. Kui soovid oma usku jagada või sügavamatel teemadel arutada, tuleb seda teha prantsuse keeles. „Hetkel tunnen end pigem kiriku töötegija kui misjonärina,” kirjeldab Katriin keelebarjäärist tingitud olukorda.

Kuigi kiriku töös on Katriin leidnud oma koha, on tal südamel just noortekatele tuua rohkem piibliõpet ja osadust ning korraldada palveõhtuid. Ta tunneb, et Jumal on teda kutsunud olema seal „noor töötegija“ kuna kiriku töötegijate seas noori palju pole. „Näen seda aastat kui võimalust õppida palju Jumala kohta ning astuda välja oma mugavustsoonist,” kirjeldab Katriin oma visiooni selleks aastaks Ucrew praktikandina.

Prohveteeringu täideminek Maria-Kristiina Luik (22) on oma misjonipraktikat tegemas Põhja-Inglismaal, samuti umbes Tartu suuruses linnas nimega Carlisle, mis asub Šotimaa piiri ääres. Sealses St Jamesi koguduses aitab ta kaasa laste- ja noortetöös ning kiriku heategevuskohvikus. „Sain paar aastat tagasi prohveteeringu, et peale kooli lähen Inglismaale. Selle aasta maikuus kuulsin praktikavõimalusest. Juunis lõpetasin Nextstep Piiblikooli ja palvetasin, et kui see on Jumala tahe, siis võetakse mind praktikale vastu. Kolm kuud hiljem alustasingi Inglismaal oma praktikaga!” räägib Maria-Kristiina, kuidas Jumal juhatas tema teed praktikani.

kuulutada Jumalast seal, kus parasjagu oled.

Selleks on Looja talle Inglismaal avanud palju erinevaid imelisi võimalusi. Maria-Kristiina igatsus on Eestisse naastes jätkata samuti inimestele Jumalast rääkimisega.

Jumala plaan Jätnud Eesti elu seljataha, näeb Maria väljakutset olla kohal just selles hetkes, kus ta on. Teada, et see on koht, kuhu Jumal on teda kutsunud.

Oma aasta kohta Inglismaal ütleb neiu: „Olen palju mõelnud, kui palju suuremad on Jumala plaanid minu elu jaoks, sest ei oleks ise osanud unistadagi sellisest võimalusest või siia linna tulemisest. Jumal näeb aga suuremat pilti ja teab, miks ma siin olen. Olen õppinud, et võin Jumala ees häbita olla nii naerulsui kui ka nuttes, et Tema kannab mind läbi raskuste ja südamevalu ning ma võin igas olukorras Temale loota, sest Tema on piisav.”

Maria jaoks tähendab misjonitöö avatust kuulutada Jumalast seal, kus parasjagu oled.

Praktiline misjonitöö Kaks päeva nädalas töötab Maria-Kristiina koguduse kohvikus, kus suhtleb inimestega ning pakub neile kohvi, teed ja veel palju maitsvat sinna kõrvale. Tema tööülesannete hulka kuulub ka kohviku kõrval asuvas heategevuspoes ehk charity shop’is asjade sorteerimine ja selle tegevusega kaasas olemine. Kolmapäeviti mängib eestlanna väikelastega ja räägib nende vanematega, iga kahe nädala tagant käib ta koolides lastele Jumalast rääkimas. Peale kooli kogunetakse koguduse kohvikus, kus koolilastega aega veedetakse ning Jumalast räägitakse. Pühapäeviti teeb ta jumalateenistuse ajal noortega piiblitundi. Maria jaoks tähendab misjonitöö avatust

Ucrew praktikantide tegevustega saad ennast kursis hoida Facebooki lehel Misjonipraktika Ucrew, Instagramis @nmsucrew Maria ja Katriini blogides: eestlannainglismaal.blogspot.com experiencenimes.blogspot.com 13

Pluss 4/2019 Pluss 3/2019

Persoon Tekst Kristo Toots Foto Madis Kask

Joosep Ringmäe – Palve annab julguse tegutseda Joosep (17) on Rapla noor, kes organiseerib oma koolis Uue Generatsiooni palvegruppi ja lööb aktiivselt kaasa Tallinna Täisevangeelse Hosianna kogudusetöös nii ülistus- kui ka kaamerameeskonnas. Teda motiveerib Jumala plaani ja visioon aina selgem nägemine oma elus.

Milline mõju on olnud Uue Generatsiooni palvegrupil?

Iganädalased ühispalvused on grupiliikmeid julgemaks muutnud ja innustanud evangeeliumit kuulutama. Koolis käimine on nüüd põnevam, kuna meil on olnud palju võimalusi rääkida sõpradele Jumalast. Esimesel advendil näiteks korraldasime kooli avatud alal kristlust tutvustava ürituse.

Kuidas leiad Sa kiires elutempos aega Jumalaga kahekesi olemiseks?

Usun, et kiires elutempos saab kõike teha Jumalale ja Jumalaga. Palvegrupp hoiab

14 Pluss 4/2019 | www.plussmeedia.ee

vaimulikult vormis, aga ka vabadel hetkedel üritan võtta aega osaduseks Loojaga. Rongis või bussis loen Piiblit, kristlikku kirjandust või kuulan ülistusmuusikat. Õnneks loovad nutiseadmed palju võimalusi Jumala Sõna uurimiseks.

Kuidas on Jumal saanud Sind kasutada, et teistele valguseks ja õnnistuseks olla? Üks meeldejäävamaid lugusid on eelmisest kevadest. Sõitsin bussis ja äkitselt tuleb südamesse kaks rida ettepoole istuda. Ei teadnud, miks selline mõte tuli. Nägin seal ees klassiõde üksinda istumas. Kõhklesin algul, kuid leidnud hea jututeema, läksin ja hakkasin kõnelema. Sel hetkel nägin, et klassiõde oli näost valge, higistas ja ei saanud korralikult rääkida. Seda nähes jätsin ta omaette. Enda kohale tagasi jõudes hakkasin tema eest palvetama. Hiljem hüüdis klassiõde: „Joosep, tule räägime edasi!” Ta oli väga imestunud nii äkilise tervenemise üle ja tänas mind, kui ütlesin, et olin tema eest palvetanud. Usun, et see jääb talle kauaks meelde..

Toimetajalt Tekst Anna-Katariina Vaino Foto Madis Kask

Jumal liiga lähedal?

On detsembrikuu, aeg, mil suurem osa eesti inimestest aasta jooksul vähemalt korra kirikusse satub. Aeg, mil Jumal mõne jaoks ehk justkui liiga lähedale tuleb. Sarnane tunne võib erinevates olukordades tekkida kristlastelgi. Aga kas Jumal siis tõesti pressib end peale?

Inimestevahelised suhted pole alati lihtsad ning võib ette tulla, et keegi muutub nagu liiga klammerduvaks või rõhuvalt intensiivseks.

See omakorda tekitab põrkumisreaktsiooni.

Tahaks rohkem hingamisruumi. Inimestel on vahel Jumalaga seoses sama tunne. Ta nagu tuleks ja sunniks end peale. Arvatakse, et siis tuleb Temast eemalduda, muidu lämbud ära või oled igavesti lõksus. Seda tunnet on mul endalgi ette tulnud. Järele mõeldes aga pole asi tegelikult kunagi selles, et Jumal end peale suruks. Selline arusaam tuleb tavaliselt siis, kui suhe Loojaga muutub kohustuslikuks normitäitmiseks. Kaob loomingulisus ja koos sellega ka rõõm. Elu imetakse välja ja järele jääb tühi kest. Üritame mahtuda kategooriasse „hea kristlane“ uskudes, et selleks tuleb olla ühte moodi ning kindlasti mitte teist või kolmandat moodi. Konks on aga selles, et taolist kategooriat ei eksisteeri! Nii, nagu erineb iga inimestevaheline suhe, on omanäoline ka iga inimese suhe Jumalaga - sama omanäoline kui iga inimene, kelle Ta loonud on. „Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde sisse ning söön õhtust temaga ja tema minuga,“ (Ilm 3:20) ütleb Jeesus Ilmutuse raamatus. Näitlikult rääkides ei murra Ta meie arvamust küsimata uksest sisse, viska jalgu lauale ega sunni endale õhtusööki serveerima. Vastupidi, ta käitub nagu džentelmen. Ta ootab ukse taga ja võib seda pikka aega teha, ilma et seesolijal mõttessegi tuleks Teda sisse lasta. Tõepoolest, isegi siis ei anna Ta alla. Kui kedagi armastad, siis oled ju valmis ootama. Nii Ta siis ootab ja koputab ning kasutab iga võimalust, et endast märku anda. Näidata, kui suur on Ta armastus ja milline suurepärane õhtusöök ootab ees neid, kes Ta sisse lasevad.

15

Pluss 4/2019

Film

Tõde ja õigus – Armastus tööga ei tulnud Tekst Laura Jõgar Fotod ja kaadrid filmist Allfilm.

Täname neid lahke loa eest.

hel ü e ä m a g r a V „Küll siis b, nii a d i o t d i e m l päeva ma e l o b a a s l e t s et meie la kergem elu.“

16 Pluss 4/2019 | www.plussmeedia.ee

„Tõde ja õigus“ (2019) on Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaanisarja esimese osa põhjal valminud film. Noor peremees Andres ja tema naine Krõõt püüavad Vargamäe talus oma elu sisse seada, tehes järelejätmatult tööd, aga maa harimine, naabrimehe vembud ja inimestevahelised suhted toovad palju vaeva.

Raskused maa ja inimestega Äsja abiellunud Andres ja Krõõt kolivad oma uude tallu Vargamäel. Pilt, mis seal avaneb, ei ole just julgustav – talu ümbritsevad sood, põllul on kivid ja vajalike tööde nimekiri lõputu. Krõõta lohutades ütleb Andres: „Eks me hakka siin järjest tööd tegema ja küll siis Vargamäe ühel päeval meid toidab, nii et meie lastel saab olema kergem elu.“ Sellise lootusega alustataksegi. Palgatakse tüdruk Mari ja sulane Juss, kuid ei lähe kaua enne, kui tulevad raskused naabrimehe Pearuga. „Olen juba kaks meest siit talust välja söönud, ega sulgi paremini lähe,“ irvitab ta uut naabrit. Andres on siiski lootusrikas ja teeb ettepaneku kaevata koos mõlemale kasulik kraav.

Pearu nõustub, aga ühel tingimusel – kraav olgu tema maa peal. Varsti selgub ka nõudmise põhjus: Pearu ehitab kraavile ette tammi, mis Andrese karjamaad jälle vee alla jätab. „Mul oli vaja oma põldu niisutada!“ on kiusliku mehe vastus, kes lisab, et võib oma kraaviga teha, mis tahab.

Ei hooli ta põrmugi, et poole töö hinnast maksis Andres. Nii saab Vargamäe naabrite vahel alguse pikk, aastaid kestev tülide, riugaste ja kohtuskäimiste tsükkel.

17

Pluss 4/2019

Lapsed ihkavad pigem minema kolida, kui jääda sinna, kus pole armastust.

Kas ajada alati oma õigust taga?

Naabrimehega kohut käies räägib Andres alati tõtt, kuid võidab ikka Pearu oma valede ja vassimisega. Peale suurt hulka selliseid käike hakkab Andres kahtlema, kas tema eesmärk – seista tõe ja õigluse eest – aitab tal ikka elus läbi lüüa.

Krõõt ütleb korduvalt, et targem annab järele, aga Andres ei suuda ebaõiglust nii jätta. Lõpuks veab ta kättemaksuks purjus ja vankris magava Pearu ise oma viljapõllule ning seejärel esitab kaebuse. Nüüd jääb õigus Andresele, kuid tülid jätkuvad. Kuigi ülesanne seista tõe eest on õige ja peaks ka meile oluline olema, ei pruugi me kuhugi välja jõuda, kui iga hinna eest oma õigust taga ajame. Tasub olla mõistlik, tegutseda targalt.

Kindlasti ei tohiks hakata kätte maksma, sest kirjutatud on: „Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga, hoolitsege selle eest, mis on hea kõigi inimeste silmis!“ (Rm 12:17).

Traagilised suhted Ränk töö ja nõrk tervis viivad selleni, et Krõõt sureb. Tema lapsed aga vajavad ema. Appi kutsutakse Mari, kes on abielus Jussiga. Selline elukorraldus ei tundu aga lähiajal muutuvat. Olukord viib selleni, et ahastuses Juss, kes kuulnud külarahva juttu ja lorilaulu Mari ja Andrese kohta, võtab endalt elu. Mari süüdistab end lõputult, aga olukorda see ei muuda. Traagiline ja karm õppetund, et probleemidega tuleb tegeleda, mitte neid edasi lükata. Asjadel lasti minna omasoodu.

Ainult teatud kirjakohti uurides ja neid kontekstist välja rebides võib kergelt eksitusse või valeõpetusse sattuda.

18 Pluss Pluss 4/2019 | www.plussmeedia.ee 3/2019 | www.plussmeedia.ee 4/2019 | www.plussmeedia.ee

Raadio

PLUSSPUNKT – aktiivselt mõtlemapanev Tekst Maaraja-Liis Mölder Fotod Kristo Toots, Mailiis Kuusler

Karmid Jumala Sõnad – kas tõesti?

Selle kõige tagajärjel Andrese esialgne optimism kaob. Nüüd on ta iseloomult kuri ja karm. Suure osa oma ajast pühendab mees Piibli lugemisele.

Saunamehe sõnul oli see ka Andrese muutumise põhjuseks: „Kui kuulata ainult kangeid Jumala Sõnu, ei võeta enam inimese sõnu kuulda.“ Tegelikult ei olnud põhjuseks Piibli lugemine, vaid viis, kuidas seda loeti. Ainult teatud kirjakohti uurides ja neid kontekstist välja rebides võib kergelt eksitusse või valeõpetusse sattuda.

Teksti sõnum ja õndsuse küsimused jäävad kõrvale. Raske elu tegi oma töö, aga Psalmidest võime lugeda: „Kuidas hoiab noor inimene oma teeraja selge? Kui ta seda peab sinu sõna järgi,“ (Ps 119:9) Sellepärast on Piiblit kõige parem lugeda tervikuna. Lasta sel ennast kõnetada, mitte otsida sealt endale õigustust, nagu Andres kippus tegema.

Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus?

Kõik teavad kuulsat ütlust: „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.“ See aga ei pea paika, isegi mitte selles loos. Vanas eas mõtiskleb Andres – kuhu see armastus siis jäi? Vargamäel seda pole, kuigi seal on palju tööd tehtud ja vaeva nähtud.

Lapsed ihkavad pigem minema kolida, kui jääda sinna, kus pole armastust. Suur löök Andresele, kes tööd teinud ikka lastele mõeldes. Kõik muu oluline jäi tagaplaanile ja pere polnud õnnelik.

Meil kõigil tasub oma prioriteedid vahepeal üle vaadata. Esimesel kohal olgu alati Jumal. Nii ütles ka Jeesus: „Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!“ (Mt 6:33) Oleks Andres lugedes seda tähele pannud, võinuks paljud asjad minna teisti.

Plusspunkt on raadiosaade noortelt noortele, mida kuuleb iga kuu esimesel ja kolmandal teisipäeval kell 22:00 Pereraadios.

Tahame oma saadetega ennekõike julgustada noori kristlasi nende usuteel, samas püüame leida teemasid, mis oleks piisavalt kõnekad igaühele, kes kuulama satub. Nii arutamegi igas Plusspunktis mõne põneva küsimuse üle, kutsume külla huvitavaid inimesi ning loomulikult ei puudu ka hea muusika. Saateid juhivad vaheldumisi 2 tiimi: Kristo Toots koos Maarja-Liis Möldriga ning Robin Ulla, Richard Markus Tamm ja Lizette Kassmann.

Uus kolmik alustas hooaega aktiivsetel teemadel. Saates tulid jutuks kristlased ja sport. Ka Kristo ja Maarja-Liis rääkisid oktoobris n-ö trennist, aga seda hoopis meie ajumusklitele õpetajad Hindrek Taavet Taimla ja Veronika Taimla jagasid häid nippe, kuidas tõhusalt õppida.

Sama kuu teises saates oli teemaks igapäeva kristlus.

Richard Markus, Lizette ja Robin jagasid oma kogemusi sellest, kuidas Jumal nende igapäevategemistesse on kaasatud.

November algas vabatahtliku töö teemal. Kristol ja MaarjaLiisil olid külas Liis Kääramees ja Lisete Lige, kellelt sai muu hulgas küsitud, mida võib saada kusagile oma aja ja oskuste justkui tasuta panustamisel. Teine meeskond võrdles oma saates, aga hoopis noort kristlast ja noorkristlast. Mis neid siis õigupoolest eristab või ühendab?

Kui Sa ei ole veel kuulanud, kui palju huvitavat Plusspunkti saatel varuks on, siis kõiki saateid saab järele kuulata Pereraadio.ee veebilehelt. Lae alla sobiv saade ja naudi! Uued saated on üleval ka Soundcloudis. Seal on kuulamine eriti mõnus ja käepärane!

Pereraadio sagedus on Tallinnas 89,6 MHz ja Tartus 89,0 MHz!

PeSm!eeldib lav

kõ ull Kui S kti saates est l l n e u s p Pluss usika, siis meie mu jast leiad ja ka hooa nimekir gusse e in lugudt. Pane ots asu ja s “ y f a i i t Spo ussmeed a. am „Pl t s a v a

Kuulmisen19i!

Pluss 4/2019

Noortekas Tekst Vivian Tamm Fotod Piibe-Lotte Volke, Kadi Tingas

LIFT

noorteõhtu neile, kes tahavad otsida ja ülistada LIFT noortekad on osa Tartu Kristliku Risttee koguduse noorsootööst. Nähakse, et kogudusel on tänases katkises ühiskonnas väga tähtis roll ja oluline sõnum, mida jagada.

Seetõttu peab LIFT`i meeskond tähtsaks rääkida päris asjadest ausalt ja ehedalt – grupiaegadel, ühises palves ning julgustades noori isiklikult Jumalat otsima.

LIFTi suurem eesmärk Nimetus LIFT on juba päris vana ning selle alglugu praegune meeskond päris täpselt ei teagi.

Eesti keeles tähendab „lift” tõstukit, mis viib kedagi või midagi eri kõrgustel asuvatesse peatuspaikadesse, inglise keeles on sõnal sarnane tähendus - „tõstma”. LIFT`i noorte jaoks peegeldab nimi nende eesmärki - igatsetakse, et noortekas oleks keskkond, mis tõstaks noori usuelus uuele tasemele, aga viiks ka sügavamale. Nii tuleb esile kogu Risttee kolmest põhiidentiteedist koosnev visioon. Tahetakse Jumalat kõrgeks tõsta ehk olla ülistajad, kes igatsevad saada rohkem Jeesuse moodi. Ühtlasi ollakse perekond – räägitakse päris asjadest, jagatakse üksteisega muresid ja rõõme. Hoolitsetakse üksteise eest. LIFT`i noored usuvad ka, et saavad olla Jumala saadikud, kelle eesmärk on armastada inimesi enda ümber neid teenides ning aidates neilgi luua isiklik suhe Jumalaga.

Koos ja kaasas käies Koos käiakse Tartus toimuvatel Ühisülistusõhtutel või kogunetakse hoopis mõne noore või koguduseliikme kodus, et koos filmi vaadata ja midagi teistsugust teha. Sel hooajal üritab LIFT kaasas käia koguduse jutluste seeriatega. Ei räägita täpselt sama juttu, aga sisu kattub mingil määral pühapäevaste teemade või kesksete kirjakohtadega. „Koguduse seeriatega kaasaskäimine tekitab hea silla noortekate ja pühapäevaste teenistuste vahele. Nii ei tunne noor, kes tuleb reedel ja otsustab tulla ka pühapäeval, et need on kaks täiesti erinevat asja,” põhjendab noortetöö eesvedaja Kadi Tingas. Näiteks Risttee sügise esimene seeria oli „Mina olen”, mis keskendus 1.Moosese raamatu peatükkidele ja LIFT`is keskenduti samuti selle raamatu uurimisele.

Meeskond, kes pingutab Tartu noorte nimel

„Lõpuks peaks noortekas olema keskkond, mis annab noorele võimaluse kogeda Jumalat ning õppida Teda usaldama.”

20 Pluss 4/2019 | www.plussmeedia.ee

Meeskond on sellel hooajal üsna uus, kuna eelmise hooaja lõpus vahetusid juhid ja sellega ühes ka suurem osa meeskonda. Peamised eestvedajad on kolmene tuumiktiim - Kadi Tingas, Kaspar Nummert ja Aveli Tiiter. Hetkel on põhimeeskonnas kokku 9 liiget ning peaaegu igaühel on oma vastutusala. Lisaks meeskonnale on mitmeid vahvaid noori, keda ettevalmistustesse kaasatakse.

Tartus elab täna umbes 13 500 noort, kellest kristlikesse noortetöödesse on kaasatud umbes 100-200. Tartu Risttee Koguduse noorte igatsuseks meeskonnana on varustada ja kasvatada neid noori, kes juba tunnevad Jumalat, elamaks välja seda kutset, mille Jeesus on jätnud. Jõuda kadunuteni isiklike suhete kaudu ja keskkondades, kus noored igapäevaselt liiguvad. „Lõpuks peaks noortekas olema keskkond, mis annab noortele võimaluse kogeda Jumalat ning õppida Teda usaldama,” räägib Kadi.

Enne Ajamasinad, siis LIFT Lisaks LIFT`i õhtutele alustati sel hooajal ka juuniorite grupiga, kes ise nimetavad end Ajamasinaks. Igal reedel kell 15 kogunevad noored vanuses 10-14, et kodugrupi stiilis keskkonnas koos midagi toredat teha ja selle läbi jagada oma elusid. Vahel kokatakse, vahel vaadatakse filmi, vahel on mingi ekstreemsem tegevus, näiteks Escape Room koguduse ruumides. Ajamasin sai alguse soovist, et juuniorid, kes pühapäevakoolist välja kasvavad, ei kaoks ära, vaid saaks sujuvalt sulanduda LIFT`i noorte punti. Ajamasinat veab eest LIFT`i meeskonna liige Lisbel Serbin.

Mõnikord teeb Janice Viinalass noortele kokandusklubi ning Ago Veskimäe poistega jalkaklubi. Kuigi kõiki suuremaid üritusi pole jõutud veel planeerida, on kavas näiteks LIFT Kämp noortelaager, mida ilmselt korraldatakse tuleval suvel.

Noorteõhtud toimuvad igal reedel kell 19 aadressil Kaunaste pst 9a.

Kokku tuleb umbes 15-25 noort vanuses 12-20, kes tahavad koos ülistada, kuulata ja jagada.

Rohkem infot leiab Facebookis lehelt: LIF Tnoored ja Instagramis: @liftnoored

Ollakse perekond – räägitakse päris asjadest, jagatakse üksteisega muresid ja rõõme.

21

Pluss 4/2019

Noortejuht Tekst Vivian Tamm Foto Liisa Käiväräinen

KADI TINGAS Kui näen, mille üle viriseda, siis saan ka abistada.

Kadi Tingas (26) on Kadrinast pärit hakkamist täis Jumala riigi töötegija. Lisaks LIFT noorteõhtute meeskonna eestvedamisele on ta Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris (KUS) õppejuht, õpib vabakiriklikku teoloogiat ja töötab ka EEKBL Noorsootöö Keskuses (LNK).

Kuidas Jumal Sind Tartu Ristteele juhtis?

Olin kolm aastat Tartus elanud, aga polnud ühtegi kogudusse sulandunud. Eelmisel talvel aga Jumal kõnetas mind, et kui näen, mille üle viriseda, siis saan ka abistada. Võtsin ühendust Ristteega. Olin valmis kõigega abiks olema. Üks hetk pakkus pastor Meelis Kibuspuu, et võiksin noortetöös kaasa lüüa. See oli mulle üllatav, kuna kolm aastat tagasi Kunda noortetööd üle andes arvasin, et olen selle teenimisvormi sahtlisse pannud. Mõtlesin, kas tõesti pean selle uuesti välja võtma? Seda Jumal kinnitas. Vahetasin kogudust, Kundast Tartusse, sest teenida juhina ühes ja olla liige teises kohas ei tundunud mulle õige. Tagasi vaadates on Ristteele sulandumisel mänginud olulist rolli just noored, kes mind soojalt vastu võtsid.

Kuidas toetavad Sinu erinevad teenimised, KUSis ja LNKs, noortetööd?

Nii LNK kui ka KUS on väga toetanud noortetöös teenimist ja käinud käsikäes. KUSi tööle minnes otsustasin, et tahan ka ise õppida teoloogiat. Avastasin noortetöös, et vahel tu-

22 Pluss 4/2019 | www.plussmeedia.ee

levad noored nii heade küsimustega, millele ei oskagi kohe vastata. Tahtsin õppida, et ei jääks nendel hetkedel segadusse, vaid oskaksin kasvõi suuna kätte anda, kust vastus leida.

LNK on andnud palju laiema pildi ja õpetanud väärtustama seda, mida kogudustes tehakse see ei ole üldsegi iseenesestmõistetav. See on pannud ka unistama, milline veel noortetöö võiks olla..

Milline kirjakoht Piiblist iseloomustab Sinu isiklikku suhet ja elu koos Jumalaga kõige paremini?

Kui selle peale mõtlen, siis tegelikult meenub kohe kaks kirjakohta. Esimene on Jesaja 42:6-7 ja teine Psalm 46:6. Olen nendest kirjakohtadest rasketel aegadel palju kinni hoidnud. See teadmine, et ka kõige möllu keskel on Tema kindel, kergesti leitav ja usaldusväärne, hoiab mind kindlana.

+3 lood Koostas Hanna Toots Fotod Ingel Madleen Tiitus ja Pexels

Tõde või müüt?

Selles veerus käsitletakse erin evaid kristlust puudutavaid väiteid.

Olen Jumalale liiga lähedal.

M

üüt. Kunagi ei saa Jumalale liiga lähedal olla. Kogu Piibel õhu tab meid aina enam Jumalat otsima ja Temale lähemale jõudma. Issanda ga kohtudes arvasid nii noor Jesa ja templis kui ka kalamehe ametit pid av Peetrus peale tohutut kalasaaki, et nad on liiga patu sed, et olla Temale nii lähedal ning Peetrus ütles laus a Jeesusele: „Mine minu juurest ära!“ (Lk 5:8). Eem aldumise asemel neid aga hoopis läkitati - Jesaja selg e sõnumiga oma rahvast äratama (Js 6:1-13) ja Pee trus inimesi püüdma (Lk 5:1-11). „Tulge Jumala ligi, siis tuleb Tema teie ligi!“ (Jk 4:8), sest Ta tõesti igatseb meie lähedal olla ja teha meid selge sõnumiga inimeste püüdjaiks.

Piibli ABC

kirjakoht.

Lemmik-

lena Elsbet He Tiitus, 15 i Jaani

nd EELK Vilja kogudus ainuga; ära va n s n le o a in m tee sest „Ära karda, mina olen su Jumal: ma ind s t s ta ümber, se a aitan sind, ma toetan ,m su tugevaks rema käega!" (Js 41:10) pa oma õiguse

Miks?

dlust igal e rahu ja kin ll u m b a n n i jäta ht a , et Jumal e See kirjako n a e T . s a rr eale oluko lati Tema p a n ajal ja igas a a s g in i üksi n mind kunag loota.

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

R

Rebeka

oli töökas ja abivalmis kaunis neiu, kes ei kartnud astuda tundmatusse, et leida oma tõeline armastus ja kutsumus (loe 1Ms 24). Teda iseloomustasid tugev usk, julgus, aga ka kavalus.

Temast sai Iisaki naine ning kaksikvendade Eesavi ja Jaakobi ema. Rebeka tähendab tõlkes kütkestav, paeluv.

23

Pluss 4/2019

Piiblitegelane Tekst Karmel Uuselu Pilt Wikipedia Commons

, u j l a p s a t kanna l e e v s i t i ent võ rohkem

Iiob –

Iiob oli jumalakartlik ja ustav mees, kes kaotas kõik, mis tal oli. Vanas Testamendis on temast ning tema sõprade väitlustest kirjutatud terve raamat. Ta pidi taluma suuri kaotusi, lähedaste eemale hoidmist, valesüüdistusi ja valu, mille käigus mehe vagadus aina rohkem ja rohkem proovile pandi.

Kaotades kõik

Keegi ei tea täpselt, millal Iiobi raamat on kirjutatud. See võib olla kirjutatud enne Moosese aega, aga ka peale Iisraeli vangipõlve. Sellest hoolimata, saame lugeda, et Iiob on väga jõukas ja õnnistatud mees, kel seitse poega ja kolm tütart. Olles väga jumalakartlik, toob ta regulaarselt kõigi oma laste eest Jumalale põletusohvreid, mõeldes: „Võib-olla on mu pojad pattu teinud ja südames Jumalat neednud.” (Ii 1:5) Ühel päeval aga tuleb saatan Jumala ette Iiobit süüdistama, et too on ustav ainult Jumala kaitse ja õnnistuste tõttu. Vastupidise tõestamiseks laseb Jumal Iiobit proovile panna. Selle tulemusena hukkuvad mehe loomakarjad, töölised, isegi tema lapsed. Iiobi reaktsioon on aga ootamatu. Ta käristab oma kuue, ajab pea paljaks, heidab maha, kummardab ja ütleb: „Issand on andnud ja Issand on võtnud; Issanda nimi olgu kiidetud!”(Ii 1:21). Ta ei patusta oma suuga ega virise oma probleemide üle. Ka siis, kui temalt endalt võetakse tervis, mõtleb ta Jumala peale.

Sõpra tunned hädas?

Iiob ei ole keerulisel ajal üksi. Õnnetustest kuuldes tulevad sõbrad talle kaastunnet avaldama. Koos istuvad nad 7 päeva ja ööd vaikuses, sest näevad, kui suur oli nende sõbra valu.

Lõpuks vaikimine lõppeb, ahastuses Iiob neab oma sündimist. Ta ei mõista, miks nii palju õnnetusi on lastud talle osaks saada, kuigi ta on alati Jumalat südames hoidnud. Mees soovib lihtsalt, et Jumal juba ära otsustaks, mida temaga teha, kuid vastus ei taha tulla. Sõbrad

24 Pluss 4/2019 | www.plussmeedia.ee

ei Kõige tähtsam e ig olegi alati kõ id a mõistmine, v kimine ä hoopis tõe rä ja uskumine.

Fakte!

•Iiobi sõbra do teemanlane lid E suhiit Bildad liifas, , naamalane S o buuslane Eli ofar ja ihu.

•Iiob nägi om a ja oma laste lapsi la neljanda põlv psi eni.

•Iiob pani om a tütrele nime ühele k Jemiima, mis s tähendab turteltuvi.

Ta ei mõista, m palju õnnetus iks nii i talle osaks sa on lastud a on alati Juma da, kuigi ta lat südames hoidnud. ei jaga Iiobi mõtteid. Tahtes teda aidata, manitsevad nad Iiobit ennast muutma ja meelt parandama. Nad usuvad, et sellised õnnetused tabavad ainult neid, kes on pattu teinud.

Iiob aga ei olnud oma usust kaugenenud, vaatamata küsimustele ja kahtlustele, oli ta just vastupidi üritanud alati Jumalat leida ning Tema lähedal olla. Niisiis heidabki ta oma usukaaslastele ette, et need teda asjata manitsevad: „Aga mis tähendus on teie noomimisel?

On teil kavatsus mu sõnu laita?”(Ii 6:25-26).

Kõige selle jooksul meenutab Iiob oma õnneaega ja inimelu kaduvust. Kuigi ta ei mõista, miks temaga see kõik juhtus, suudab ta kuulutada ning öelda: „Vaata, Issanda kartus - see on tarkus, ja hoidumine kurjast on arukus!”

(Ii 28:28). Selline hoiak on imetlusväärne, sest kui paljud suudaksid oma kurbadel hetkedel veel Jumalat nõnda kiita ja usaldada?

Tõe rääkimine Peale pikki otsinguid ja vestlusi vastab Jumal ise Iiobile: „Kes on see, kes mõistmatute sõnadega tahab varjutada minu nõu?”(Ii 38:2). Ta küsib Iiobilt asju, mida ainult Looja saab teada. Nüüd Iiob kahetseb oma sõnu ja nõudmisi kõigest aru saada. „Ma olen jutustanud, millest ma pole aru saanud, asjadest, mis mulle on imelikud ja mida ma ei mõista.“ (Ii 42:3) See on kannatusi kogenud mehe vastus Jumalale.

Tähtsaim ei olegi alati kõige mõistmine, vaid hoopis tõe rääkimine ja uskumine.

Raamatu lõpus mõistab Jumal Iiobi õigeks.

See on oluline ka tänapäeval, kui paljud ei mõista või pole kindlad selles, mis on tõde.

Tema sõbrad aga pidid tooma ohvri ja laskma Iiobil enda eest palvetada, et oma eksimused ja vale rääkimise andeks saada. Lõpuks Jumal õnnistab oma sulast, andes talle kõik kaotatu kahekordselt tagasi.

Iiob on meile suureks eeskujuks, sest oli ka raskustes usus kindel ja valmis alistuma Jumalale. Ta tunnistas ja kahetses oma eksimusi ega rääkinud omakasupüüdlikult. Ka siis, kui sõbrad manitsesid või süüdistasid teda, rääkis ta kindlalt tõde. Nii võiksime ka meie siin ahvatluste maailmas elada ja kõnelda.

25

Pluss 4/2019

Seitse Tekst Artur Sirk Foto Unsplash

7

pilti Kristuses t

Paljud meis leiduvate „ t on kindlasti tuttava M Need on pil a olen” väidetega, md Johannese evangee Jeesus. Ne did, mis aitavad meil is Jeesus esitab end liumis n a sümboleid de kõrval on Piiblis v paremini mõista, kes kohta. e Je on e e l s p u a se olemus neist seitse e avamisek lju teisigi pilte ja t. s. Järgneva lt vaatleme

1

PROHVETp 3:18-23) (5Ms 18:15

ja A

hvale mal Iisraeli ra Ju is at sa e it d nu Läbi sajan neile oma sõ et edastada , id kutsus te i b ve lä h ro te p Prohveti t. as olid Temast n n e e is sele, kui nad u d ja ilmutada at an ar p le e nelisada aast hvast me kut oli olnud le Jumal oma ra tu se su t, e ti ud. Enne Je htegi prohve ära pöördun d juutidele ü u n at esusele sa Je i d e e al te m llutama si li tu a vaikust, mil Ju m e T imestele: ja Johannes. nad kõigile in sõ d u kuni tuli Risti lik p lõ 1:15) s on andnud misse!” (Mk liu e e g n Kristusele, ke va e e ug meelt ja usk „Parandage

KUNINGAS

(1Sm 8:1-9 ja Ilm 17:14

)

2

Kaua enne seda, kui Iisr aeli üle valitsesid kuninga d, valitses Jumal ise läbi pre estrite ja kohtumõistjat e Kuningana oma rahva üle . Ent prohvet Saamueli vanaduses nõudis Iisrae li rahvas endale samasu gust kuningat, nagu oli kõigi l ümberolevatel pagana rahvastel. Oma pikamee lsuses Jumal lubaski sed a, ent käskis siiski Saamue li, et ta kuulutaks juutid ele ette „selle kuninga õigust , kes hakkab nende üle valitsema!” (1Sm 8:9). Jee sus Kristus aga pole lihtsa lt maine kuningas, vaid ku ningate Kuningas, kes va litseb kõige ja kõikide üle.

26 Pluss 4/2019 | www.plussmeedia.ee

3

SULANE (J

-7; 50:4-11 ja s 42:1-9; 49:1

52:13-53:12)

„laulu” leiame me neli us at am ra ja sa Iisraeli rahva Prohvet Je ulud suunavad la d ee N . st se e vangisJumala Sula s vabastab vang ke e, al pe e as s 50:2) ja silmad Messi sinut sõnaga (J vä ab ut rg vi ), meil võiks tusest (Js 42:7 iste pärast, et um st ea ül e ei a maise oli haavatud m tus täielikult om is al us es Je ). :5 oli vajalik meie olla rahu (Js 53 tehes kõik, mis e, al Is l su ok jo s (Mt 3:15). eluaja guse täitmisek õi gu ko ng ni päästeks

IGAVESE EL U A L L IK A S

(1Ms 33:19 ja

Jh 4:1-42)

4

Johannese evan geeliumi neljand ast peatükist lo sellest, kuidas Je eme lugu esus puhkab Sa maarias kaevu usuti olevat sees kõ rval, mis ama, mille kaev as Iisraeli rahva Jaakob, teise ni es iisa, mega Iisrael. Se al vestleb Jeesus Samaaria naiseg ühe a ja ütleb, et Te ma käest saab mida juues ei ja elavat vett, nune enam keeg i. Samaarlanna on järgnev: „Ega vastus siis sina ole suur em kui meie isa kes andis meile Jaakob, kaevu…!?” (Jh 4:12) See küsim jaoks vastust ei us meie vaja, kuna team e, et tegu on el Pojaga, kes on ava Jumala igavese elu allik as. Jaakobi allik mida juues teki as andis vett, b taas janu, en t Jeesus on allik juues on meil ig as , ke llest avene elu!

ÜLEMPREES (Js 53:9 ja Hb

TER

4:14-16)

5

raeli rahva usega määrati Iis ad Se d tu an a al Jum eks. Nemad d olema preestrit di pi s ke , id id vi le seast lunastate rahva pattude et a al m Ju d ei vr tõid oh empreestriks, ster valiti alati ül miseks. Üks pree ige pühamasse stas pühapaiga kõ kes läks korra aa admatult tehtud ada kogu rahva te kohta, et ohverd olid puudulikud d ülempreestrid pattude eest. Nee tsema ning d esmalt end pühi di pi s ke , ed es im in ad olid piiratud e lepitust tuua. N al hv ra id sa el är seej a leebed ka pärast pidid olem e ill m , es us rk nõ oma viimane ja us on nüüd meie es Je .

2) 5: b (H a meheks rahvag vaba patust, vahe , er st ee pr em ül laitmatu hel. meie ja Jumala va

TALL

ja A (Js 53:7

6

p 8:32-3

5)

atuldatud p je ir k is d en li selge, as Testam oli väga lihtne. O :30). n a V u g Ko b 10 ndus lim tähe tu eest (H ohvrite ü b kannatama pa o , id lid pea juudid tõ d ei a id et keegi m , id e et ohvr mist. Ne Mõisteti, sid korda attudest, mis ja a v ja ud : vaja nastust p puudulik oli selge ielikku lu ä m t e d le u b n o u ogu . Pr pakk võtaks k st ohvrit a is r ä m p , i it t r a v oh ane, soorit itmatut see viim la li , o t a s u m t e is on par Jumal lt ära. Kr u lõpliku elle peale k , ll a it r v meie pat õik meie Oh viha, et k laitmatu e s ja la k li ig p õ lõ iksid olla ma a kogu o patud võ lj u ä v ik v s le la u a v ja t , oleviku mineviku d. ntu andeks a

M E S S IA S

7

Kokku mood ustab see lõp uks ühe selg puudulik ja p e pildi: kõik oolik, kõik pro hveteeringu ühe täiusliku d näitavad , täieliku ja lõ pliku päästja poole. Tema, Messia kes on laitm atult õige, ela lale meelepär n u d Jumaast elu ja läin ud risti peale meie pattud o h e eest, et me vrina il võiks olla ig Et võiksime avene elu. olla lepitatud Jumalaga igav kogu Vana Te eseks. Ka stament suu n ab meid eva poole. Olgu ngeeliumi see meile julg ustuseks, et Kristust igas lugedes näh loos ja igal le a heküljel!

27

Pluss 4/2019

Piibliõpetus Tekst Arnd Matthias Burghardt Foto Erakogu ja Pexels

Mis võib takistada e l a m e h ä l E L A L A JUM jõudmist?

Lähedus on teema, mis on igale inimesele oluline, aga millest saadakse väga erinevalt aru.

Selle puudumine või üleküllus võivad inimestevahelises suhetes tekitada probleeme.

Kuidas on lood aga inimese ja Jumala vahelise lähedusega?

Uurime, milline näeb välja lähedus terve maailma Loojaga ja kuidas see on võimalik.

Lähemal kui arvame Kristlastena oleme Jumala lähedusest teadlikud. Lausa mitu korda on meile Tema lähedusest teatatud ja seda isegi lubatud. Jeesus ütles: „Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.“ (Mt 28:20) Johannese evangeeliumist saame lugeda, et „kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse.“ (Jh 1:12) Apostel Paulus kirjutab veendunult: „ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.“ (Rm 8:38-39). Need on vaid mõned näited. Lähedus Jumalaga on olemas ja inimestele võimalik! Oma kõnes Ateena Areopaagil ütleb Paulus veel, et inimesed otsiksid Jumalat, kui nad saaksid Teda käega katsuda ja leida, kuigi Tema ei ole kaugel ühestki meist, sest Tema sees meie elame ja liigume ja oleme. (Ap 17:27-28).

Lugege ka tuntud palveteksti Psalm 139, mis kinnitab, et Jumal on meile lähemal, kui üldse arvata oskame!

28 Pluss 4/2019 | www.plussmeedia.ee

eame Kristlastena p ma mitte u t h ä l a m i p p õ st, vaid e d n u t e s e n e oma dusest. a b u l e s u t s i r K

Ei tunne ära

keelel, u m l e e v ead a ei ole sand, t s I , „Sõn a n i st sa näe - s nt ja ee a g kui en a T a . ik ära ned om a p a j selle kõ nd ine sed mi tundm e e S ümbrit . u p e a l e e, see on liiga pihu m lin agu. “ ule ime sellest j on min n i s k a t sa kõrge, e 39:4-6 Psalm 1

Kuidas siis vastame küsimusele: Mis võib takistada Jumalale lähedale jõudmast? Vastus on lihtne. Ei tunta Jumalat ära, kas siis enda elus või üldse mitte. Ei nähta Teda looduses kui Loojat. Ei märgata Teda kaasinimestes, kes on Jumala näo järgi loodud ja kelle pärast Kristus andis oma elu. Ei tajuta Püha Vaimu, kes ühendab, juhib ja maalib meie silme ette Kristust (Gl 3:1) Evangelist Johannes räägib kõige selgemini inimese kaugusest Jumalast, kui kirjutab: „Ent kohus on see, et valgus on tulnud maailma, aga inimesed on armastanud pimedust enam kui valgust, sest nende teod on kurjad.“ (Jh 3:19)

Iseendas kinni Tähelepanelikkus, kasvõi õige suhtlemiskauguse valimisel, on üks ligimesearmastuse märk ja vahel ka proovikivi. Jumal, kes meid on tõesti vabastanud, saab vabastada ka väärarusaamast, et oleme universumi keskpunkt, kelle järgi peab joonduma ja keda kõik, kaasa arvatud Jumal, peaksid teenima. Martin Luther kirjutas, et inimene oma looduslikus seisundis on „homo incurvatus in seipse“ ehk ta on iseeneses kinni ja vaatab permanentselt oma naba. Sellises seisundis tegeletakse ainult oma vajaduste ja tahtmistega: „Kuidas

Kui Ta lubas olla meie lähedal, siis Ta ka on. saan end hästi tunda, olla edukas või oma probleemidega toime tulla? Mil viisil teisi veenda, et olen ilus, tark, õige ja hea? Mida peaksin tegema, kui tunnen ennast väärtusetu ja mitte armastatuna? Kuidas leian armastust?“ Hõljutakse ainult iseenda ümber ja ollakse nii omaenda vajaduste ja maailmavaate vang. Kristuses on meil sellest kõigest vabadus! Ta on teinud meid rikkaks, mis on ka põhjus, miks saame olla suuremeelsemad kui enne, ja peaksime teistega arvestama. Seepärast on Paulus põhjamaise kainusega kirjutanud: „nii et ükski ei pea silmas mitte ainult oma, vaid ka teiste kasu.“ (Fl 2:4)

Miks ma ei tunne Jumala lähedust?

Kui olin ise noor (juba mõni aeg tagasi), siis tundsin mõnikord, et teadmine Jumala ligiolust ei aita mind. Näiteks tulles noortelaagritest, kus kõik oli nii tore ja südamlik,

29

Pluss 4/2019

Ei tunta Jumalat ära, kas siis enda elus või üldse mitte. pidin tagasi minema peaaegu talumatusse argipäeva. Tekkis küsimus: „Kui Jumal on nii lähedal, siis miks ma Teda oma argipäevas ei tunne? Miks Ta laseb halbadel asjadel minu elus juhtuda?“ Paljude põhiküsimuseks ongi just see. Sellele ei saa ma selget vastust anda ja kahtleksin igaühes, kes väidab, et tal on mingi kõigile paras ja täpselt sobiv vastus olemas. Peab siiski meeles pidama, et Jumal tegutseb erinevalt ja individuaalselt iga inimesega, mistõttu ei olegi alati võimalik seda ühte ja universaalset, kõigi eludes toimivat lahendust leida.

Tema lubadused jäävad Vastus minu enda küsimustele tuli ühest raamatust, mille sain emalt, kui olin taas kurb nende teemade üle mõtiskledes. Nimelt öeldi selle raamatu esimeses peatükis, et reeglina lähtub inimene ikka peamiselt oma enesetundest. Võib tekkida peaaegu sõltuvusega sarnanev olukord, kus arvatakse, et ainuõige viis olemasolemiseks on ennast hästi tunda. See mõttekäik toetab Lutheri ütlust, et inimesed on iseendas, oma tunnetes ja mõtetes kinni.

30 Pluss 4/2019 | www.plussmeedia.ee

Kristlastena peame õppima lähtuma mitte oma enesetundest, vaid Kristuse lubadusest. Kui Ta lubas olla meie lähedal, siis Ta ka on. Võime igal hommikul Tema lähedust paluda ja isegi, kui seda emotsionaalselt kohe ei tunne, siis Tema lubadus jääb püsima. Kasvõi läbi looduse, kohtumiste, heade mõtete või hetkede.

Noortegrupis avastasime ühel hetkel laulu, mis mind väga aitas. Selle sõnad olid: „Läbi väikse ukseava juba paistab valgus meie siinsesse pimedasse maailma ja juba tema laul kõlab meie kõrvadele: „Ära karda! Sest kuri võim variseb kokku. Kristuse armastus võitis isegi surma ära. Ma olen siin! Ära karda!“ Ma ei mõelnud siis enam nii palju sellele, kui lähedal tunnen end praegu Jumalale olevat, vaid õppisin usaldama. Ta on igal hetkel kohal, isegi siis, kui ma Temast ei mõtle või Ta ligiolu ei tunneta. See teadmine on tohutu lohutus! Nii peab ka kõik halb meile heaks tulema, nagu kirjutab apostel: „Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks - neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud.“ (Rm 8:28).

K Ü S IM U S E D : Millal tunnen Jumala

lähedust eriti

tugevalt?

sinda, kas ul usun, et Jumal on m Tema et , vaatamata sellele ? ju kohalolekut ei ta

Kui tunnen ennast ükle lähedal,

Kelle eest tahan täna

eriti paluda?

PALVE Jumal, ma hüüan sulle varahommikul: aita mul palvetada ja mõtteid koguda.

Ma ei saa üksi hakkama.

Minus on pime, aga Sinus on valgust.

Olen üksildane, aga Sa ei jäta mind maha.

Olen kurva südamega, kuid Sinus on abi.

Olen rahutu, kuid Sinus on rahu.

Minus on kibedust, kuid Sul on kannatlikkust.

Ma ei saa Sinu teedest aru, aga Sina tead minu jaoks õiget teed.

Aita mind ja ole mulle lähedal. Õnnista mind ja lase mind teistele õnnistuseks saada.

Aamen - Dietrich Bonhoeffer

EELK Noortejuhtide Seminar 3.-5.05 2019 22.-24.11 2019 27.-29.03 2020 23.-25.10 2020 Rohkem infot www.lny.ee

Matthias Burghardt

31

Pluss 3/2019

Palvus Tekst Artur Sirk Foto Pixabay

Igatsen rohkem igatseda „M

iks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees?

Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!”

(Ps 42:12) Meie elus tuleb tihti ette aegu, mil hoolimata sellest, et täie selgusega mõistame oma vajadust Kristuse järele, oleme siiski rõhutud ja rõõmutud. Teame Tema Sõnu, tõotusi ja sedagi, et tõeline rõõm ning rahu saab tulla vaid Kristusest endast. Võime ka mõista, et Temale meelepärast elu on võimalik ainult koos Jeesusega elada. Ent kõike seda teades ei igatse me palvetada, uurida Tema Sõna või olla osaduses teiste kristlastega.

On teatud vaimulik põud, mis surub alla meie igatsuse Jumala järele. Isegi, kui me lähme selles olekus Jumala ette, leiame, et ei suuda midagi öelda ega paluda, kuna meile tundub, et oleme silmakirjalikud paludes Jumalalt midagi, mida me tegelikult ei soovi või mille saamisesse ei usu. Pelgame Tema

32 Pluss 4/2019 | www.plussmeedia.ee 3/2019 | www.plussmeedia.ee

ette minemist, kuna teame, et meie süda ei ole selline, nagu see peaks – meie igatsused on nõrgad, meie armastus külm ja meie innukus leige. Võime mõelda: „Kuidas saan minna Jumala ette niivõrd tühja südamega?

Kuidas saan Jumalalt paluda, kui minus ei ole igatsust? Meelt parandada meeleparanduseta?“ Olgu meile kosutuseks, et ainus asi, mis on vajalik Jumala otsimiseks, on igatsus igatseda. Mitte see, et meis oleks teatud koguses indu, armastust või usku, vaid lihtne südamepalve, mis ütleb: „Issand, ma usun.

Aita mind mu uskmatuses!” (Mk 9:24) Mingem Issanda ette taotledes igatsust kõigi asjade järele, mida ta kutsub meid igatsema!

Nagu ütleb psalmist: „Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!” (Ps 42:12) Olgu see elustavaks teadmiseks meile, kes ei suuda igatseda rohkem kui sinepiivakese jagu.

ISA TAEVAS! Ma tulen Sinu ette tühjana. Tulen teades, et minus on vähe igatsust Sind tunda, vähe igatsust meeleparanduseks. Ma tulen teades, et minu ind on külm ja mu südikus nõrk. Tulen ja häbenen oma leigust ja nõrkust. Palun Sind, anna mulle, et ma igatseks rohkem. Ma igatsen rohkem igatseda! Ma ei saa endas esile manada neid asju, mis on vajalikud jumalakartlikuks eluks, ent Sina annad heldelt kõigile, kes Sinult paluvad! Siin ma olen, muuda mind.

Aamen.

33

Pluss 4/2019 3/2019

Hingehoidja Tekst Eleri Viinalass Foto Pixabay

ÜKSILDUS – mida teha, kui tunned end üksi isegi teistega koos olles?

Eesti keeles on kaks erinevat mõistet: üksindus ja üksildus. Üksindus tähendab füüsiliselt üksiolemist. Sellega ei pruugi kaasneda tunnet, et midagi on puudu.

Tihtipeale soovimegi üksinda olles võtta aega iseendale. Üksildus aga keskendub tundele. Sellistel üksilduse hetkedel võime olla ümbritsetud kasvõi lähedaste inimestega, aga ikkagi tunda puudust millestki või kellestki. See on ebamugav, kurbust ja ärevust tekitav. Kas ja kuidas on võimalik mitte tunda üksildust?

Kuidas tahab Jumal meid selles aidata?

Varjamine ei ole vastus Üksildust on raske taluda, sest oleme loodud elama ühenduses Jumala ja teineteisega. Juba maailma loomise alguses ütles Jumal: „Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on.” (1.Moosese 2:18) Ta lõi Aadama kõrvale Eeva. Võib-olla tunned, et Sind armastatakse teatud tingimustel.

Ainult siis, kui oled hea ja õnnelik laps vanematele või kasulik sõber, siis saad kaaslastelt heakskiitu. Selle tagajärjel võime hakata oma tõelisi tundeid ja sealhulgas ka kurbust varjama. See omakorda tekitab tunde, et keegi ei armasta meid sellistena, nagu oleme. Jumal just seda teebki – armastab meid sellistena nagu oleme.

Meid armastatakse Jumal armastas meid esimesena (1.Johannese 4:19). Me ei saa midagi teha, kuidagi paremad olla, et Ta meid armastaks. Tema

34 Pluss 4/2019 | www.plussmeedia.ee 3/2019 | www.plussmeedia.ee

Ole julge ka oma üksildusest kellelegi rääkima, sest just nii on tõenäosus abi saada. juba armastab meid. Kui tunneme end teistega koos olles üksildasena, võib meelde tuletada, mida Jumal on meile tõotanud: „Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!” (1.Peetruse 5:7). Räägi Jumalaga, kui oled ebamugavas olukorras ja tunned kurbust, sest „tema parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad.”

(Psalmid 147:3). See, kui Sina mõnes olukorras Jumalat ei näe, ei tähenda, et Tema Sind ei näeks!

Tee esimene samm Proovi suhelda inimestega, kes on Sinu ümber. Võib-olla pead just Sina olema vestluse algataja. Kui leiad inimese, kellega jagad ühiseid huvisid ja maailmavaateid, võib see panna Sind järjest vähem üksildust tundma ja tekitada kuuluvustunnet. Suhtlemine võib nõuda harjutamist. Ole julge! Ole julge ka oma üksildusest kellelegi rääkima, sest just nii on tõenäosus abi saada. Jumala lastena on meil terve perekond õdesid ja vendi Kristuses. Ei ole kerge ühendust võtta, kui tunned end üksildasena, aga see pingutus on kindlasti väärt tegemist!

Ole hoolija!

Märka inimesi, kes hoolivad Sinust! Hoolimine ei pruugi alati tähendada igapäevast suhtlemist. Selleks on erinevaid viise. Vahel võib üksildustunnet leevendada ka see, kui aitad kedagi teist. See viib fookuse iseendalt ära. Üksildus ei pea kestma igavesti. Mõtle sellele, kui vanale sõbrale, kes korraks kutsumata külla tuli, aga peagi

taas minema läheb. Abiks võib olla ka kindlate tegevuste planeerimine teatud perioodiks.

Tegevusetus võib soodustada üksildust. Aidata võib ka trenni tegemine. Võib-olla ei koge Sa ise üksildust, aga tead kedagi, kes seda tunneb. Küsi, kuidas tal läheb, ole valmis kuulama ja tõesti huvi tundma. Üksildus väheneb siis, kui on tunda, et keegi hoolib.

Koos Jumalaga Ilmselt on enamus inimestest kogenud üksildust. Sellest tundest on võimalik lahti saada. Veeda regulaarselt aega Jumalaga, ole aktiivne kohalikus koguduses ja üritustel, palu Jumalat juhtida Sind sügavamasse suhtesse Temaga ja suhetesse kaaskristlastega.

Palveta, et võiksid näha ennast nii, nagu Jumal Sind näeb. See võib tõsta enesekindlust. Ära kunagi unusta, et Jumal hoolib Sinust alati ja kõige rohkem. Võime Teda tänada, sest: „Tagant ja eest sa ümbritsed mind ja paned oma pihu mu peale. See tundmine on minule imeline, see on liiga kõrge, et saaksin sellest jagu.“ (Psalm 139:5-6)

35

Pluss 1/2019

Test Koostas Karl Johannes Randrüt Foto Unsplash

Kui hea sõber Sa oled?

Piiblis öeldakse, et „Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend.“ (Õp 17:17) Aeg ajalt võib meilegi (ja peakski) mõttesse tulla küsimus kui hea sõber olen mina ja kas annan endast parima, et meie sõprus püsiks nii heas kui halvas. Tee test ja saa teada kui hea sõber Sa oled.

Kui sõber palub laenuks Sinu jalgratast nädalavahetuse reisi jaoks. Sa… A. annad talle rõõmuga.

B. ütled, et sooviksid anda, kuid endal on juba

plaan samal ajal rattaga üks sõit teha.

C. vastad, et ei saa seda teha.

Peale trenni soovib sõber jagada Sinuga oma muret. Sa… A. oled nõus jääma kauemaks, et ära kuulata

sõbra mure.

B. vastad, et saaksid temaga homme kokku ja

siis vestleksid.

C. ütled, et kodus on „hädaolukord“ ja pead kiirustama.

Su sõpra kiusatakse. Sa… A. astud vahele.

B. ei julge ise vahele astuda, aga kutsud abi.

C. näed, aga ei astu vahele kuna kardad, et Sind

hakatakse ka kiusama.

Sõber on talle usaldatud saladuse kogemata välja rääkinud. Sa… A. oled loomulikult pahane, kuid sõprus on

tähtsam kui viha pidamine.

B. ei suhtle temaga mõnda aega, kuid lõpuks andestad.

C. hakkad talle seda ette heitma igal

võimalikul hetkel.

Kui sõber palub, et läheksite ühele kohtumisele varem kohale, siis Sa… A. arvestad sellega ja tuled varem kodust välja.

B. ütled, et kui vähegi võimalik, siis katsud

varem jõuda.

C. ütled, et arvestad sellega, kuid tegelikult

plaanid viimase hetkeni magada.

Sa pole oma sõbraga ammu kokku saanud.

Sa… A. lähed talle külla ja võtad midagi head kaasa.

B. saadad sõnumi ja küsid, kuidas läheb.

C. ootad, kuni tema Sinuga ise ühendust võtab.

Kui Su sõbral õnnestub ühele väljaandele hea artikkel kirjutada, siis Sa..

A. tähistad seda koos temaga.

B. ütled midagi tunnustavat.

C. ei pane sõbra rõõmu tähelegi.

Kui said kõige rohkem vastuseks: A - Oled sõber, kelle peale võib loota. Arvestad sõbra soovidega ning keerulistes olukordades leiad alati lahenduse. „Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend.“ (Õp 17:17) B - Tunned huvi, kuidas sõbral läheb. Proovid võimalusel temaga arvestada ega pea pikka viha, kui sõber eksib. „Armastuse ja ustavuse abiga lepitatakse süü, ja Issanda kartuse tõttu hoidutakse kurjast.“ (Õp 16:6) C - Katsu leida rohkem aega sõbra jaoks. Kuula teda ja võtke koos midagi toredat ette. „Kes põlgab sõbra sõprust, see loobub Kõigevägevama kartusest.“ (Ii 6:14)

36 Pluss 4/2019 | www.plussmeedia.ee

Elukool Koostanud Kristofer Petermann ja Jonatan Ilus Fotod Pixabay, Pexels ja Unsplash Andmed võetud Washington Post artiklist „What ‘personal space’ looks like around the world“ (Amanda Erickson 24.04. 2017)

Kui lähedale võib minna?

Igal riigil on oma kombed ja kultuuriruum, mis üksteisest erineda võivad. Palju reisides võib tekkida küsimus: Kui lähedale on teistele selles kultuuris viisaks minna? Siin on välja toodud mõned riigid ja sobiv kaugus võõra, tuttava ja sõbra vahel.

Kui kaugel peaks seisma? (cm) Sõber

Nendes riikides sõber...

Tuttav

Võõras

Saudi-Araabia

Ära liiga lähedal seisa.

Rumeenia Eesti

Võid lähedale tulla.

Portugal Mehhiko

Seisa kasvõi õlg õla kõrval.

Norra Argentiina

37

Pluss 4/2019 3/2019

PLUSS MUJAL PlussPunkt

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. teisipäev kl 22:00

38 Pluss 4/2019 | www.plussmeedia.ee

Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi

ÜKS =

ÜKS

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või noortejuhile.

Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, soovin tellida Plussi Aastatellimus 8 eur Aastatellimus ja toetus Plussi tööle 20 eur

Ajakirja saaja nimi: Aadress: Postiideks ja linn/asula: Telefon: E-post: Tellin ajakirja kingituseks

Ajakirja saaja nimi: Aadress: Postiideks ja linn/asula: Telefon: E-post:

Foto Unsplash

Youtube

Instagram

SIIA KLEEBI

Twitter

POSTMARK

Facebook

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Pluss sotsiaalmeedias

39

Pluss 4/2019

Tehnika 115 Tallinn 10139

Plussmeedia EELK Misjonikeskus

A

ga minu Ăľnn on, et ma olen Jumalale ligi; Issanda Jumala peale panen ma oma lootuse, et jutustada kĂľiki sinu tegusid.

Psalm 73:28