Lemmikloom aprill 2023

MILLAL VÕTTA PERRE LEMMIKLOOM? PUUGINUHTLUS JUBA KÄES. VAKTSIIN

PÄÄSTAB RÄNKADEST HAIGUSTEST. VANADEL MÜÜTIDEL POLE TÕEPÕHJA ALL

Neljapäev, 20. aprill 2023

Mis ühel üle, see teisel just puudu

Eesti Väikeloomaarstide Seltsi president Julija Abram kutsub lemmikloomaomanikke mõtlema senisest oluliselt rohkem keskkonnasõbralikkusele ja taaskasutusele. „Kõike, mis pole enam moes või paras, pole vaja visata prügi hulka, sest leidub ka muid lahendusi,“ ütleb ta. Terveid mänguasju, pesasid, trakse jalutusrihmu ja hooldusvahendeid võib pakkuda varjupaikadele või saata need sotsiaalmeedias teisele ringile. Mõni tootja võtab ise enda toodetud kulunud või katkised mänguasjad tagasi, et neid töödelda – mänguasju ostes tasub selle kohta täpsemalt uurida.

„Keskkonnasäästlik ringmajandus on ülioluline meie tulevikule ning selleks peab iga inimene teadlikult tegutsema ning tihtipeale ületama ka ebamugavusi. Ent see on seda väärt!“ märgib Abram.

Üks vahva mõte on tal ka taaskasutuse kandi pealt. „Pikakarvalisi lemmikuid tuleb korrapäraselt kammida ja paksu aluskarva, mida kevadel saab eriti ohtralt välja kammida, võiks viia vabasse loodusesse,“ soovitab Abram. Näiteks võib karvatutsakaid asetada põõsastele-puudele, rõdukasti või lilledele mõeldud amplikorvi, kust linnud selle hõlpsalt kätte saavad, et kasutada pehmet karva oma pesa vooderdamiseks. „Julgemad linnukesed ei häbene seda hinnalist kraami isegi rahulikuma koera keha küljest katkuda,“ teab ta.

Pealis- ja pügatud karv pesa vooderdamiseks hästi ei sobi, see tuleks visata olmeprügi hulka. Allikas: Pet City

mõtle ja siis … mõtle veel

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee Lemmiklooma võtmise otsust ei tohi teha emotsiooni ajel: nägin, nii nunnu oli, tahan endale ka! Enne kui mõte teoks teha, peab olema põhjalikult läbi arutatud, kas kõik on uue pereliikme tulekuga nõus, mida keegi temalt ootab ja millega on valmis omalt poolt panustama – aga ka see, kas ja kuivõrd kodu tulijale sobib.

„Igas kodus ei pea olema lemmiklooma, aga igal lemmikloomal peab olema kodu,“ on Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Geit Karurahu lühidalt kokku võtnud seltsi nõuanded, kuidas lemmikloomavõtuks valmistuda, pannes võimalikele tulevastele lemmikuomanikele südamele, et valikuid tehes ja otsuseid langetades tuleb lähtuda ennekõike looma heaolust.

„Meie kohustus on nende eest hoolitseda, neid õpetada, tutvustada neile maailma ja selle reegleid ning kaitsta neid kõige halva eest,“ ütleb Karurahu. Ta soovitab võtta piisavalt aega, et oma pere ja kodu lemmiklooma tulekuks igakülgselt ette valmistada, mitte uisapäisa looma võtta. Millele tuleks siis kindlasti mõelda?

KAS KODU SOBIB? Hinda kriitiliselt oma kodu: kas lemmikloomal oleks seal mugav ja turvaline elada, kas suudaksid seal tagada loomale täisväärtuslikuks eluks vajalikud liigiomased elutingimused? Kui elad korteris, siis tasub aegsasti läbi rääkida, kas ühistu (või omanik, kui elad üürikorteris) on nõus, et sinu kodus elab ka loom – kui sellega seoses hiljem arusaamatusi peaks tekkima, aitavad varasemad kokkulepped seljatagust kindlustada.

PERES ON LAPSED. Lastega peres tuleb läbi mõelda, kas ja kellel on aega ja püsivust lastele

õpetada, kuidas tuleb loomaga käituda, arvestades tema liigiomaseid harjumusi, ning kuidas tema eest hoolitseda. Lapsele tuleb selgitada, et loom ei ole mänguasi ja tunneb samamoodi valu nagu inimene. Tuleb hoolikalt jälgida, et lapsed ei teeks loomale liiga (kõrvast ja sabast sikutamine teeb haiget, selga istumine võib olla lausa ohtlik). Samuti ei soovitata lastel puudutada esemeid, mida loom peab enda omaks (söögija joogikausid, mänguasjad, ase m). Koera juuresolekul ei maksa joosta, kisada, karjuda ega kätega vehkida. Lastega peredes, kus lemmikuks on koer, on koer-

te rünnakud kõige sagedasemad õnnetusjuhtumid. Põhjuseid on mitu, kuid kõige sagedamini tuuakse välja asjaolu, et lapsevanemad ei ole kehtestanud rangeid lemmikutega käitumise reegleid.

TEISED LOOMAD. Kui sinu peres on teisigi loomi, tuleb mõelda ka sellele, kas nad sobiksid elama koos uue lemmikuga. Kindlasti kontrolli üle, kas sinu teistel loomadel on kehtivad ja vajalikud vaktsiinid. Kõik loomad ei pruugi olla esimesest hetkest omavahel sõbrad, võib tekkida vajadus neid mõnda aega lahus hoida. Mõni harjub uustulnukaga nädala või paariga, teisel lä-

heb selleks kuu või kauemgi. Loomade üksteisega harjutamine nõuab püsivust, kuid on üldiselt tulemuslik. Nõu tasub küsida loomakliinikutest või loomade käitumisspetsialistidelt, kes oskavad jagada toimivaid nippe.

RAHA. Vaata kriitiliselt üle oma rahalised võimalused: kas kõik lemmikuga seotu ikka mahub eelarvesse? Olenevalt lemmikloomast, võib juba tema varustusele ja toidule kuluda üsna palju, kuid kui loom peaks haigestuma või viga saama, tuleb arvestada raviarvetega, mis võivad kohati küündida ka tuhandetesse eurodesse. Kindlasti peaks

kassi ja koera puhul kaaluma ka looma kindlustamist, et ettenägematute ravikulude katmine oleks lihtsam ning loom ei peaks rahapuuduse tõttu kannatama. Looma ravita jätmine on seadusega keelatud ning karistatav.

VARUSTUS. Ära too looma koju enne, kui talle on olemas pesa või muu sobiv elupaik (puur, akvaarium, kuut, aedik), kõik vajalikud lemmikloomatarbed (sööginõud, kassile liiv ja liivakast, küülikule saepurugraanulid, hein, mineraalkivi jne) ning toit, millega tema seedimine on oma eelmises kodus või varjupaigas juba harjunud.

Puuginuhtlusest pole lemmikloomadel pääsu

Kassid-koerad võivad puugi üles korjata nii pikematel jalutuskäikudel loodusesse kui ka lihtsalt korraks koduõues murule põigates. Vähe sellest, väidetavalt on puuk leitud ka tubase eluviisiga kassilt, kes aeg-ajalt saab küll ka teise korruse suurel rõdul peesitada – ju oli näljane puuk siis kohe jaol.

Puugirohkel ajal tuleks lemmiklooma karv ja keha pärast iga jalutuskäiku üle kontrollida, et eemaldada leitud puuk nii ruttu kui võimalik. Nii õnnestub vältida hammustust ja lemmiklooma võimalikku nakatamist, ka pole karvades seikleval puugil siis võimalust märkamatult hoopis inimese nahale ronida.

Eriti hoolikalt tuleb üle vaada-

ta õhema naha ja kasinama karvaga kohad, nt kõht ja käppade siseküljed, aga ka kohad, kus veresooned on nahapinna lähedal (kõrvad, koon), samuti päkad, kael ja sabaalune. Lemmikult avastatud puuk tuleb esimesel võimalusel eemaldada täpselt samamoodi nagu seda tehakse inimese puhul.

Lemmikute puugitõved

Kassid-koerad võivad nakatuda puugihaigustesse, paljusid neist on loomadel raske diagnoosida. Näiteks borrelioosile iseloomulikku punast laiku on karvade alt raske märgata, pigem on haiguse esimesteks tunnusteks lonkamine, loidus ja palavik, kuid ka need võivad avalduda alles kuid pärast nakatumist. Haiguse hilisemas

Soovitusi loomaomanikule

z Tutvu põhjalikult käsimüügiravimi infolehega ja veendu, et ravim on sinu lemmikloomale ohutu. Kui milleski kahtled, pea nõu loomaarsti või apteekriga.

z Ravimid, mis on näidustatud koertele, võivad kassidele, küülikutele ja tuhkrutele olla mürgised.

z Loomale manustatava ravimi annus peab vastama tema kehamassile. Liiga väikese annuse korral kestab ravimi toime lubatust lühemat aega, suurem kogus võib aga olla loomale mürgine.

z Pärast täpilahuse turjale tilgutamist ei tohi inimene seda kohta katsuda enne, kui see on korralikult ära kuivanud. Loomad, kes kannavad ravimkaelarihma, ei tohi magada inimesega samas voodis.

z Puugitõrjet tuleb teha samaaegselt pere kõigile lemmikloomadele.

z Kõrvaltoimete tekkimisest tuleb kohe teavitada loomaarsti. Allikas: ravimiamet

järgus võivad koertel välja kujuneda neeru-, südame- ja maksakahjustused.

Puukentsefaliiti haigestuvad koerad harva, küll aga võivad neid

kimbutada muud puugihaigused: anaplasmoos, babesioos ja erlihhioos. Kassid põevad puugihaigusi tunduvalt harvemini ja enamasti ei põhjusta haigus neil raskeid

terviseprobleeme.

Puugitõrjeks on saada nii käsimüügi- kui ka retseptiravimeid.

Käsimüügis on näiteks täpilahused, mida tilgutatakse looma tur-

janahale, toime kestab kuni kuu aega. Kindlasti tuleb jälgida, kas täpilahus on mõeldud kassile või koerale, sest mitmed koertele mõeldud preparaadid on kassidele mürgised. Ravimkaelarihm, mis eritab puuke halvavat ainet, on samuti käsimüügis. Rihma toime sõltub ravimist ja kestab 2–8 kuud. Kui aga loom on toimeaine suhtes ülitundlik, siis rihm ei sobi, sest tekitab nahaärritust või -põletikku. Kõige uuemad puugivastased ravimid on koertele mõeldud närimistabletid (kassidele ei sobi!), mida saab ainult retseptiga.

Pehme karvavooder kuluks ära küll.

Teet Malsroos

Erik Karits / Unsplash

Muidugi võtke koer – juhul, kui olete kõik pisiasjadeni läbi mõelnud, valmis leidma aega, et tutvustada talle maailma ja selle reegleid ning pakkuma põnevat muljeterohket elu.

Unsplash

€

€

Külmutasime populaarsemate toodete hinnad!

Otsi HINNAGARANTII märgiga tooteid ja naudi PetCity soodsaid hindu!

»petcity.ee

Ränga tõve eest kaitseb vaid vaktsiin

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee Kohustuslik on Eestis koerte-kasside vaktsineerimine ainult marutaudi vastu, peale selle tasub aga oma lemmikuid kaitsta veel mitme levinud haiguse eest, millest nii mõnigi on eluohtlik. Kaitsesüst aitab ennetada palju muret ja südamevalu, rääkimata ravikuludest.

Seadus nõuab, et kassid-koerad oleksid marutaudi vastu kaitsesüsti saanud hiljemalt 21. elunädalaks. Selleks tuleb omanikul minna lemmikuga loomakliinikusse või pöörduda oma loomaarsti poole. Vaktsineerimise info kantakse looma passi, kuhu kirjutatakse ka järgmise vaktsineerimise aeg. Uuesti tuleb loom vaktsineerida aasta pärast, edasi juba kaheaastase intervalliga.

Marutaudioht püsib

Eestis oli marutaud aastaid tagasi laialt levinud, kuid see saadi kontrolli alla, külvates lennukilt rebastele-kährikutele vaktsiinisöötasid. Siiski on ränga tõve taaspuhkemise oht olemas: piisab, kui naabrite juurest tuleb üle piiri üks nakatunud metsloom või on vaktsineerimata lemmikloom reisil olles nakatunud.

Võimalikud kõrvaltoimed

Vaktsiinil – nagu igal ravimil – võib olla kõrvaltoimeid. Kõige sagedamini esineb süstekoha turse, sügelus või valulikkus, mis läheb peagi mööda. Harva esineb süsteemseid reaktsioone.

Paari päeva jooksul võib tekkida seedehäire, loidus, palavik, lonkamine. Tavaliselt mööduvad need iseenesest, kui miski teeb muret, tuleks ühendust võtta loomaarstiga.

Kõige hirmutavam, kuid harva esinev kõrvaltoime on anafülaktiline reaktsioon, mis avaldub enamasti mõne minuti (kuni tundide) jooksul pärast vaktsineerimist ja võib avalduda tugeva loiduse, kokkukukkumise, hingamisraskuse, krampide, näopiirkonna turse või tugeva sügelusena. Sellisel juhul tuleb loomaga kiiresti tagasi kliinikusse minna. Allikas: Pet City

„Nii nagu vaktsineerimistega üldse, on paraku ka lemmikloomaomanike seas neid, kes ei soovi oma kassi või koera vaktsineerida,“ tõdeb Maarja Kristjan, põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõunik. „Kahjuks on aga näiteks Venemaal marutaud väga levinud. Meile kõige lähemal, kagupiiri ääres, on Venemaa territooriumil tuvastatud marutaudipositiivseid metsloomi, aga eelmise aasta lõpus ka üks kass – seega ei ole see haigus meist üldse kaugel ja loomad ju piire ei tunne.“

Marutaud ringleb peamiselt rebaste ja kährikute populatsioonis ja kui nakatunud metsloomal tekib kokkupuude koera või kassiga, võib see haigus jõuda ka inimesteni. „Ei tohiks unustada, et marutaud on nii loomadele kui ka inimestele väga ohtlik nakkushaigus, mis haigustunnuste väljakujunemisel lõpeb surmaga,“ hoiatab nõunik. „Oma lemmikute vaktsineerimine on ainus võimalus neid selle haiguse eest kaitsta – ja seeläbi on kaitstud ka inimene.“

Eesti on marutauditõrjes teinud ära väga suure töö. Metsloomade marutaudivastase vaktsineerimisega alustati meil 2005. aastal, riik on aastate jooksul ku-

lutanud sellele miljoneid. „Oleks küll väga-väga kahju, kui kaotaksime suure tööga saavutatud marutaudivaba riigi staatuse ja uuesti satuksid ohtu nii meie kassid-koerad kui ka inimesed,“ ütleb Maarja Kristjan. „Vaktsineerimine on vähim, mida iga lemmikloomaomanik teha saab, et seda ei juhtuks. Marutaudivaktsiini eest maksab riik, omanikul tuleb tasuda vaid loomaarsti teenuse eest.“

Ohtlikke tõbesid teisigi

Eesti Väikeloomaarstide Selts soovitab koeri ja kasse vaktsineerida peale marutaudi ka teiste levinumate ohtlike haiguste vastu – reisivad ju inimesed tänapäeval palju, sageli ka koos lemmikloomadega. Vaktsineerimine on oluline looma enda haigestumise vältimiseks või tõve kergemaks läbipõdemiseks, aga see vähendab ka haigusele vastuvõtlike loomade hulka piirkonnas, kahandades nii haiguse levimist ja kaitstes veel vaktsineerimata loomi, näiteks kutsikaid ja kassipoegi, keda nooruse tõttu vaktsineerida ei saa ja kes on ränkadele tõbedele eriti vastuvõtlikud „Suur osa vaktsiine on saadaval kompleksvaktsiinina ehk ühe süstiga saab loomale im-

muunsuse mitme haiguse vastu,“ ütleb PetCity veterinaararst Kertu Kivirand. „Seejuures ei tohi vaktsineerimata jätta ka tubaseid loomi, sest inimesed võivad näiteks jalatsitega haigusetekitajad tänavalt või trepikojast kaasa tuua.“

Vaktsineerida saab koeri koertekatku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse jpt haiguste vastu, kassi kompleksvaktsiinide hulka kuuluvad näiteks kasside parvoviiruse ja herpesviiruse vaktsiin. Kas ja millise haiguse vastu oleks vaja vaktsineerida, oskab täpselt öelda lemmiku arst. Kaitsesüst tehakse ainult tervele loomale, sest muidu ei pruugi immuunsust tekkida. 7–14 päeva enne vaktsineerimist tuleks lemmikule anda ussirohtu. Millal on õige aeg?

„Vaktsineerimisega alustatakse enamasti 8–12 nädala vanuses,“ ütleb Kertu Kivirand. „Alguses saab kutsikas või kassipoeg neljanädalaste intervallidega mitu vaktsiini. Seda seetõttu, et emapiimaga saab ta kaasa immuunsust toetavad antikehad, kuid pole kindel, millal täpselt emalt saadud immuunkaitse kaob. Liiga varasel vaktsineerimisel takistavad emapoolsed antikehad vaktsiini toimet ja pikaajaline immuunsus ei kujune välja. Kui emalt saadud immuunsus kaob enne, kui on välja kujunenud looma enda organismi immuunsus, on kutsikas/kassipoeg nakkushaiguste suhtes väga vastuvõtlik. Kompleksvaktsiini korrates saab ära hoida olukorra, kus kutsikas või kassipoeg on mingi aja kaitseta. Viimane kompleksvaktsiin peaks olema tehtud, kui kutsikas/kassipoeg on 16 nädalat vana, sest selleks ajaks on emapoolsed antikehad kadunud.“

Võtad koera – loobud iluaiast?

Need, kel koeravõtt alles plaanis, küsivad sageli: milline tõug valida, et ta mu aeda päris ära ei rüüstaks?

Tõukoertega on lihtsam, sest nende kalduvused on teada: mõnele tõule on iseloomulikud kirglikud kaevetööd, teine on alati valmis kõrgushüppeid katsetama jne.

Krantsidega on selles mõttes keerulisem, sest kunagi ei tea, millisele esivanemale iseloomulikud omadused välja löövad.

Siiski ei maksa unustada, et palju sõltub ka sellest, kui palju jagub omanikul koera koolitamiseks tahtmist, kannatlikkust ja järjekindlust.

z Kõige alus on usalduslik suhe koera ja inimese vahel ning põhjalik baastreening: koer tunneb ja täidab põhikäsklusi, aktseptib inimest juhina.

z Uues kodus tutvustatakse koerale alustuseks aia piire ning tehakse talle selgeks, et sealt väljas käiakse ainult koos peremehega ja rihma otsas.

z Koeraomaniku kohustus on teha aed, mis looma selle piirides peab. Urukoerad näiteks kipuvad kaevama, Siberi haskile või

Austraalia karjakoerale ei valmista aga erilist raskust üle kahemeetrise plangu karata. Kui koer on hüppaja, tuleks ümbritsev aed valida kõrgem, kui kaevaja, siis ehitada allserv sügavalt maa sisse. Kasutada võib ka elektripiiret.

z Koeraomanik peab aru saama, et kraapimine ja kaevamine on koera loomuomane käitumine. Loomaga tuleb arvestada ja luua talle tema loomusele vastav keskkond: näiteks tekitada

aeda nn vaba ala, koht, kus ongi lubatud kaevata auke ja kraapida. Mujal tuleks seda siis rangelt keelata.

z Kui oled aga võtnud näiteks urukoera (taksi, terjeri vm) ja aias on mutte, hiiri ja vesirotte, siis on peaaegu võimatu koerale selgeks teha, et kõikjal kaevata ei tohi: neis vallandub jahikirg ja nad asuvad käike lahti kaevama.

z Kui koer on isane, tasub aias okaspuudele eelistada lehtpuid ja -põõsaid, sest need peavad jalatõstmisele palju paremini vastu.

z Okaspuude ümber saab nende kaitsmiseks istutada võimalikult pikkade piikjate okastega põõsaid (nt Thunbergi kukerpuu, millel on kümneid eri kõrguse, värvi ja vormiga sorte): kui kass või koer on korra torgata saanud, vaevalt tahab ta sinna teist korda minna.

z Koera saab õpetada nii, et ta ei teeks üldse oma häda aeda, vaid ootaks, kuni ta jalutama viiakse. Sel juhul tuleb temaga vähemalt kolm korda päevas jalutamas käia.

Allikas: Monica Merima, MTÜ Koeratalu

Pixabay

Tahad võtta puurilindu?

Lindu võttes ei maksa mõelda, et teda on eriti muretu pidada, sest puuris ju – ei saa pahandustki teha. See lootus ei pruugi paika pidada. Arvesta, et papagoi tuleb perre loodusest tulenevate instinktide, käitumismustri ja iseloomujoontega.

HARI ENNAST. Uuri meelepärase linnu kohta järele kõik, mis võimalik: elamistingimused, toidukulud, tervisemured jmt. Et suuremad ja uhkemad linnud maksavad tavaliselt üsna krõbedat hinda, läheb raha kogumisega enamasti aega – selle saabki kulutada eneseharimisele, et hiljem mitte pettuda.

PÄEVAKAVA LUBAB? Papagoidele ei meeldi üksindus: nad vajavad igapäevast aktiivset tegelemist ja palju tähelepanu, muidu võib tekkida stress ning sellest tingitud tervise- ja käitumismured.

EELARVESSE MAHUB? Ostuhinda kõrvale jättes mõtle, et lind vajab mitmekesist toitu, sobivaid õrsi, palju närimismaterjali, mõttetöö stimuleerimiseks mänguasju jpm, lisaks tervisekontrollid ja võimalikud ravikulud.

KORISTADA MEELDIB? Kus iganes papagoi sööb, seal pudistab ta enda ümber toidupuru, prahti lendab puurist laias kaares. Ka oma hädad teeb ta sinna, kuhu juhtub, mitte kindlasse kohta. Koristamist saab olema palju!

NAUDID MELU? Suurema osa päevast soovivad papagoid valjuhäälselt suhelda. Ümber õpetada neid ei anna ja poleks ka aus, sest see on linnu loomulik eripära. Öösiti on nad enamasti küll üsna vagurad, eriti kui on harjunud sellega, et puur õhtul riidega kinni kaetakse.

VIHKAD REMONTI? Papagoi võib vabalendude käigus ette võtta kõik, millele nokk peale hakkab: seina- või põrandaliistud, nurgad, tapeet, mööbel. Seegi on nende loomulik käitumine, selle vastu ei aita mitte miski, samas ei luba hea peremehe süda lindu ainult puuris hoida, ikka peab tiivuline saama aeg-ajalt ruumis tiibu sirutada. Ja ongi põhjus olemas, miks mitte remonti ette võtta –sest milleks, papagoi oma käitumist ju nagunii ei muuda.

APPI, HAMMUSTAB! Nokka käiku lastes annab lind märku, et ta on endast väljas, hirmul või miski ei meeldi talle. Karistada selle eest ei tohi, see on loomulik instinkt ja lind ei tee seda kunagi põhjuseta. Põhjusest arusaamine nõuab aga teadmisi, kogemusi ja oma linnu head tundmist.

OHTULEHT.EE

Vanu müüte ei tasu uskuda

Kastreerimine/steriliseerimine ei riku lemmiku tervist, välimust ega iseloomu

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee Kasside-koerte kastreerimist ja steriliseerimist peavad paljud loomaomanikud endiselt lemmiku suhtes ülekohtuseks või koguni tema tervisele ohtlikuks. Loomaarstide kinnitusel pole sellistel seisukohtadel vähimatki tõepõhja all ja sel teemal visalt püsivaid müüte pole keeruline ümber lükata.

Eesti Loomakaitse Seltsi ja Varjupaikade MTÜ hinnangul on looma steriliseerimine ja kastreerimine igati mõistlik otsus, mis aitaks kaasa ka hulkuvate ja omanikuta loomade probleemi lahendamisele.

Põhjused, miks ei soovita oma lemmikloomalt järglaste saamise võimalust võtta, on läbi aegade samad: kes leiab, et see on jõhker sekkumine looduse toimimisse, kes pelgab muutusi lemmiku välimuses või iseloomus. Tegelikult mõjub steriliseerimine/kastreerimine looma käitumisele ja tervisele positiivselt ning muudab loomaga koos elamise mitmes mõttes kergemaks ka lemmiku omanikule.

MÜÜT: Emane loom peab oma tervise huvides tooma ilmale vähemalt ühe pesakonna.

Sel vanal, aga väga visalt püsival müüdil pole alust, kinni-

tavad loomaarstid – pole mingeid tõendeid, et poegimine mõjuks looma tervisele hästi. Pigem vastupidi: enne esimest jooksuaega steriliseeritud loomal on oluliselt väiksem munasarja-, emaka- ja piimanäärmekasvaja tõenäosus, ära jäävad ka kõik poegimisega seotud riskid ja oht mädaemaka tekkeks.

Väidetakse ka, et operatsioon traumeerib lemmiku psüühikat ja niisugune kirurgiline sekkumine on ebahumaanne populatsiooni kontrolli meetod. „Jutul lõikusega väidetavalt kaas-

nevatest psühholoogilistest mõjudest pole mingit tõepõhja all,“ ütleb loomaarst Tiina Toomet. „Loomad ei oska tunda kurbust sündimata järglaste pärast.“

MÜÜT: tubast lemmiklooma pole vaja steriliseerida/kastreerida.

Tõenäosus, et tubane loom võiks saada järglasi, on kindlasti oluliselt väiksem, võrreldes vabalt ringi jooksvate loomadega. Aga kes suudaks tagada, et tema lemmik ei pääse mitte kunagi omapäi õue? Hormoonid sunnivad looma jooksuajal

pole selle peamine põhjus steriliseerimine/kastreerimine –ka lõikamata loomade seas võib kohata uskumatult trullakaid isendeid.

Tõsi on küll, et looma seedimine võib pärast protseduuri pisut aeglustuda, aga see ei tee teda veel paksuks, kui omanik valib lemmikule sobiva toidu ja pakub piisavalt aktiivset elu. Koer, kellega käiakse piisavalt pikkadel jalutuskäikudel, kus saab ka joosta-mängida, või ehk ka mõnes trennis, ei võta niisama lihtsalt juurde. Kass, kellele pakutakse piisavalt tähelepanu ja vaimselt ning füüsiliselt stimuleerivat keskkonda, püsib tõenäoliselt tervislikus kaalus.

Loomulikult mängib liikumise kõrval olulist rolli ka toit. Kui inimene korrigeerib toiduvalikuid ja -koguseid vastavalt looma tervisele ja aktiivsusele, siis kaalumuresid enamasti pole.

MÜÜT: steriliseerimine/kastreerimine on loomale ohtlik.

Vanasti, kui mõistmine looma valutundlikkusest polnud veel see, mis tänapäeval, võis protseduur tõesti loomale ohtlik ja traumeeriv olla.

Tänapäeval on see loomaarstile rutiinne ja loomale ohutu lõikus. Operatsiooni ajal on loom üldnarkoosis ega tunne mingit valu. Kuigi ükski üldanesteesias operatsioon ei ole sada protsenti ohutu, on tõsised kahjustused steriliseerimis- ja kastreerimisoperatsioonide tagajärjel siiski väga haruldased. Võimalikud riskid on viidud miinimumini.

ootamatult käituma. Näiteks võib kass, kes kunagi pole õue kippunud, kasutada siis kas või kellegi kojutulekut, et avatud ukse vahelt välja lipsata, koer võib aga jalutuskäigul end rihmast lahti tõmmata või leida võimaluse aiast plehku panna ja hulk aega vabalt ringi joosta. Omanikel ei jää lõpuks üle muud kui tegelda tagajärgedega – mis vahel paraku tähendab heal juhul varjupaiga ukse taha jäetud, halvemal juhul kusagile metsa alla visatud kassipoegi-kutsikaid.

MÜÜT: steriliseeritud/kastreeritud loom läheb paksuks Lemmikloomade ülekaalulisus on probleem, aga kindlasti

UUS VÕIMALUS: keemiline kastratsioon

Eesti keeles on käibel erinevad termi nid isase ja emase koera viljatuks muutmise protseduuri kohta. Steriliseerimise käigus eemaldatakse emase koera munasarjad ja emakas, kastreerimise käigus eemaldatakse isase koera munandid. Uute võimalustena on levimas keemiline kastreerimine, suuremates kliinikutes on võimalik laparoskoopiline sterilisee rimine, mis on väheminvasiivne lõikus.

Uudse võimaluse – keemilise kastratsioonikäigus paigaldatakse isase koera naha alla väike kiip sünteetilise suguhormooni analoogiga. Paigaldamine on sama lihtne ja kiire kui mikrokiibi paigaldamine. Organism reageerib kiibile testosterooni tootmise alandamisega, mis sisuliselt ongi kastreerimise efekt. Viljatus tekib kuue nädala jooksul. Kiipe on 6- ja 12-kuulise toimega.

Protseduuri vaieldamatuks plussiks on kiibi ajutine efekt: toimeaja lõppedes väike käsna-

laadne kiip lihtsalt laguneb probleeme põhjustamata. Kuna kastreerimisel võib olla koera käitumisele ka ebasoovitav mõju, on keemiline kastreerimine ainulaadne võimalus näha, kuidas protseduur koera mõjutaks enne selle pöördumatut kirurgilist teostamist, samuti ei kaasne anesteesiariske. Küll aga võib esimestel nädalatel n-ö isase käitumine muutuda ägedamaks ning alles seejärel väheneda. Kui kiibi toime lõppedes langetate otsuse protsess kirurgiliselt jäädavaks teha, kujuneb kogu maksumus küll kiibi hinna võrra suuremaks, kuid vähemalt saab protseduuri läbi viia rahuliku südamega lõpptulemuse osas. Kui kirurgia on miskipärast vastunäidustatud, võib jääda iga-aastase kiibi paigaldamise juurde. Mõnel juhul võib toime kesta ka veidi kauem kui 12 kuud.

Enne narkoosi tehakse loomale vereanalüüs, veendumaks, et ta on protseduuri tegemiseks piisavalt terve. Pärast lõikust ärkab ta kliinikus veterinaaride valvsa pilgu all ja saab omas tempos toibuda. Isane loom tunneb end hästi juba järgmisel päeval, emasel võib tavapärase enesetunde taastumiseks kuluda kuni nädal.

MÜÜT: minu lemmik on steriliseerimiseks/kastreerimiseks liiga vana. Kuigi noorus on lemmikloomade puhul selle lõikuse jaoks parim aeg, võib seda teha igas vanuses. Optimaalne vanus, kui veterinaarid kasse lõikavad, on umbkaudu kuus kuud. Koeri lõigatakse siis, kui nad on täiskasvanuks saanud, üldjuhul pärast esimest jooksuaega. Kasu on koerale-kassile lõikusest aga igas vanuses, ka siis, kui loomal on juba mõni pesakond sündinud.

MÜÜT: see lõikus muudab looma iseloomu. Iseloom võib tõepoolest muutuda, aga mitte halvemaks, nagu arvavad müüdi uskujad. Kastreeritud isane kass on üldjuhul rahulikum, ei kipu hulkuma ega tunne vajadust oma territooriumi sirtsutades märgistada. Isane koer ei ürita teisi loomi ega inimese jalgu karata. Samuti satuvad kastreeritud loomad vähem kaklustesse, sest nende keha toodab vähem testosterooni.

Emasel loomal kaob või väheneb innaaegne rahutus, mis kassiomanikele tähendab, et jääb ära iga mõne nädala tagant korduv ebameeldiv käitumine ja vali rahulolematu kräunumine.

Vanal, aga väga visalt püsival müüdil, et emane loom peaks oma tervise huvides saama ilmale tuua vähemalt ühe pesakonna, pole loomaarstide kinnitusel mingit alust.

Pixabay

TARTU KODUTA LOOMADE VARJUPAIK

Tartu koduta loomade varjupaigas viibib iga päev keskeltläbi 30 koera. Suurem osa neist on tulnud kodust – inimeste vale valiku tagajärg. Pahatihti on põhjuseks, et eakas inimene on võtnud endale kutsika ja aasta-paari pärast avastab, et tal ei piisa energiat suure noore koera jaoks. Sage põhjus on ka lihtsalt oskamatus ja tahtmatus arvestada koera tegelike vajadustega, liigiliste eripäradega.

Meile on tähtis leida loomale võimalikult sobiv kodu – et nii loom kui ka inimene oleksid edasises kooselus õnnelikud. See aeg, kui koer pidi keti otsas haukudes asendama valvesüsteemi, hakkab loodetavasti alatiseks ajaloo prügikasti kaduma. Enamikul meie koertel on tegelikult hea potentsiaal uue kodu jaoks – üritame meie suurepäraste vabatahtlike abiga ravida loomade hingehaavu ja anda oma võimaluste piires koertele hea lähte inimühiskonnas hakkama saamiseks. Inimene, kes meie juurest looma soovib, peaks oma võimalused igati läbi kaaluma. Tal peab olema tahet looma aidata, aega ja valmisolekut loomaga tegelemiseks. Ainult nii saab leida endale sõpra, kellega ühist elu jagada.

Meie varjupaigast uude koju minevad täiskasvanud emased koerad on steriliseeritud vältimaks sama saatust kutsikatele – olla ülearune ja mitte kellelegi vajalik. Loomulikult on kõik loovutatavad koerad saanud profülaktilise parasiitidetõrje, eakohaselt vaktsineeritud ja kiibitud. Varjupaik kannab koera ka uue omaniku nimele lemmikloomaregistrisse www.lemmikloomaregister.ee.

Me ei broneeri looma ei telefoni ega kirja teel, sest kuni kaugmeetodil looma sooviv inimene on kohale jõudnud ja leiab, et see koer siiski ei sobi, võib mitu teist koduvõimalust looma jaoks mööda lastud olla. On üsna tõenäoline, et kohe esimesel külastusel me koera kaasa ei anna

vestleme, jälgime konkreetse koera/inimese dünaamikat ja palume täita kohapeal omanikukandidaadi ankeedi.

TIMMI

Meie Timmi on varjupaigas olnud 621 päeva. Väga suur, jõuline, energiline, mänguline ja sõbralik. Võib minna igavuse peletamiseks sõprust ka kaugemalt otsima seega soovime talle sõpra, kes tema jaoks aega leiab ja igavust lähisuhtlusega peletab. Teatav füüsiline võimekus on eeliseks.

Varjupaigas alates 7.08.2021

TSILLU

Vanainimesele võetud kutsikana lastud üle pea kasvada. Nüüd on vanainimene hooldekodus ja meie vabatahtlikud teevad noormehega tänuväärset tööd ühiskonnakõlblikuks aitamisel. Edukalt – on juba täitsa tublilt jalutatav koer.

Varjupaigas alates 10.05.2022

OTT

Ott on NII äge titt. Just nimelt titt. Esiti vaatab tõsise pilguga ja kui ära tabab, et inimene on täitsa OK, siis avab endas sellise kutsika, et hoia piip ja prillid. Äärmiselt tore koer. Taas. Anname ainult sellele, kes selle ägedusega midagi peale oskab hakata.

Varjupaigas alates 14.10.2022

PIPAR

Kutsikaohtu piiga leiti Tartu linnast, kus ta segaduses ja paanikas haukus. Piprapiff, nagu me teda varjupaigas kutsume, areneb iga päevaga. Inimese usaldamisega on algul raske, aga kui omaks võetud, siis läheb möll ja musi lahti. Inimesele, kes päriselt tahab aidata – Pipral on kõik eeldused toredaks kodukoeraks saamisel.

Varjupaigas alates 18.11.2022

VIU

Kohe aastaseks saav väiksemat keskmist kasvu koerapiiga. Toodi kodust ära põhjusel, et on liiga inimese küljes kinni – ei taha üksi jääda ja annab sellest häälekalt märku. On kindlasti koer, keda ei saa õues pidada ei suuruse ega karvkatte pärast, pigem inimesele, kes võtab ette palju koeraga tegeleda.

Varjupaigas alates 29.12.2022

WOLF

Suuremat kasvu tõsiselt klouni loomuga ja pikema elukogemusega karvik, kes jäi perekonna lagunemise ja elukoha mahamüümise tõttu töökohast ilma. Olnud ketikoer, kuid varjupaigas edukalt oma eelnevat elu unustanud. Jalutades uurib elu rõõmsalt nagu vabadusse pääsenud laps.

Varjupaigas alates 18.01.2022

REKU

Reku on meil teist korda, sest peremees läks parematele jahimaadele. Ehe Eesti jahikoer, mitte tõug, vaid see, kuidas Eestis on kunagi jahikoeri tekkinud/ tekitatud. Reku ei armasta suuri rahvahulki ja on suhtlemisel ettevaatlik, kuid viiner soojendab südame. Välimuses jooni sugulusele vene-euroopa laikaga. Varjupaigas alates 18.08.2022

DELLA

Veel üks noor ja energiline piiga –kerge kondiga, veidi sakslase tüüpi. Ei ole paugust über-sõber, kuid kohe, kui inimese käed külge puutuvad, sulab nagu või. Vajab kindlasti koolitust ja energia õiget kanaliseerimist. Ootab uut kodu, kes varjupaigas alustatut edasi jätkaks. Steriliseeritud.

Varjupaigas alates 20.10.2022

MIMMU

Jõudis varjupaika pärast seda, kui peremees, kes teda väga hoidis, enam tervise pärast pidada ei saanud. Mimmu oli ületoidetud ja ilmselt tema liigutamisse ka eriti ei panustatud. Sõbralik proua on nüüd meie juures dieedil ja uueks koduks loodame leida terviseteadliku omaniku. Steriliseeritud.

Varjupaigas alates 7.12.2022

POISS

Meilt petukaubaga adopteeritud noormees – viidi vanemale inimesele ja ise mindi välismaale. Poiss on aga sellist tüüpi koer, kes vajab energilist ja ägedat kodu, suhtlemist ja tegutsemist. Peab lugu mängust ja autosõidust, lapsed (mitte küll väga väikesed) on ka täiesti OK.

Varjupaigas alates 10.01.2023

Varjupaiga töökorraldusega ja meil viibivate loomadega saad lähemalt tutvuda kodulehel

Operatiivseks netisuhtluseks on leht Facebook’is

Loomadevarjupaik

Kiireid küsimusi võib esitada ka lühinumbril 15400

PENNU

Jahikoera tüüpi noorem koer – omanitsalt ei osanud tema eripäradega toime tulla (vältida hulkuma pääsemist ja kokkupuudet teiste koertega).

Pisut hellitatud tegelane, kuid varjupaigas oleme saanud tema eripäradega hakkama ja esialgsetest hirmujuttudest ei ole midagi järele jäänud.

Varjupaigas alates 31.03.2022

LIMBO

Jälle üks vanainimesele võetud kutsikas. Kiire nagu välk ja energiline. Tõeline parkuurija: hopp siin ja hopp seal – sobib suurepäraselt sportliku eluviisiga inimesele metsajooksudeks, agilitiks, rallikuulekuseks.

Varjupaigas alates 29.09.2022

OLGA

Segastel asjaoludel varjupaika toodud kutsikaline piiga. Oli esiti pisut pelglik – kes poleks, kui keegi ei taha? Aga varjupaigas on avanud oma rõõmsa ja toredalt elava iseloomu. Võtab kergesti õppust ja sobib kellelegi kenasti ka hingekoeraks.

Varjupaigas alates 8.11.2022

AIKU

Mees nagu muiste – jälle selline huvitav eksemplar, keda välimuse poolest võiks kodus keegi taga igatseda, kuid seni seda keegi teinud ei ole. Suur. Aga võimsa hüppega – vabalt võis üle koduaia astuda, et Kavastu küla vahele mehetegusid minna tegema. Sõbralik on ka, ainult mitte teiste koertega.

Varjupaigas alates 21.12.2022

NIUKSU

PTA poolt omanikult ära võetud, hooletusse (ravimata) jäetud nn eesti hundikoera tüüpi. Niuksu on sõbralik. Nii sõbralik, et püüdsime talle võimalust anda, kuid paraku jäi ta eelneva ravimatuse tõttu ilma vasakust silmast. Valu kadumine aga avas tema rõõmsa iseloomu. Steriliseerimisoperatsiooni järjekorras.

Varjupaigas alates 19.01.2023

TIINATOOMETIKLIINIK

TIINA TOOMET

TOETAB

VAREM ILMUNUD PODCAST’ID ON KUULATAVAD SIIN

kodu.ohtuleht.ee/teemalehed/loomaarst-taskus