Tervis 10. märts 2020

TEEMALEHES:

Veresuhkur lööb häirekella LK 3-4 Salakaval C-vitamiini vaegus LK 5-6 Bakterid abistavad kaalulangusel LK 6-7 Liikumine kroonilise valu vastu LK 8-9

TERVIS

NEUROLOOG KATRIN GROSS-PAJU :

«Tasakaalu hoidmiseks pingutab suur osa organismist ja kui ühes kohas tekib tõrge, hakkab see halvenema». LK 10–11

TEEMALEHT 10. MÄRTS 2020

2 || Tervis || Sisuturundus

postimees, 10. märts 2020

Tervis || 3

postimees, 10. märts 2020 Toimetaja kolumn MARILIN VIKAT

marilin.vikat@postimees.ee

Koroonaviirus COVID-19 hoiab üle maailma inimesi ärevuses – see levib üle riigipiiride ja sel pole ravi, saab ainult sümptomeid leevendada.

Võitluses viirusega tuleb loota tõhusale ennetusele – usin kätepesu, rahvarohketest kohtadest ja haigetest hoidumine – ning haigestumise korral enda immuunsüsteemi võimekusele.

Tugev organism on nakkuste ja haigustega võitlemisel alustala, mille eest tuleb hoolt kanda.

Täisväärtuslik toitumine on vundament, mille najal saab organism teha parandustöid – tellisteta linna ei ehita. Kehale kättesaadavate toitainete kõrval mängivad rolli ka peamiselt soolestikus elavad bakterid, mille liigirikkuse – kas domineerivad nii-öelda head või halvad mikroorganismid – määrab toiduvalik. Erinevad bakteriliigid võivad aidata haigustest hoiduda või nende teket soodustada.

Elu aluseks on liikumine. Kõik teavad, et haiguste ennetamiseks tuleb olla füüsiliselt aktiivne ja et see aitab tugevdada immuunsust.

Mis saab aga siis, kui haigus juba kimbutab ja muudab olemise kroonilise valuga poolpiduseks? Liikuma peaks ikka. Tuleb leida lihtsalt õige viis seda teha. Kui jääda diivanile lamama, kartuses endale liiga teha, süvendab see ainult probleemi ja valu suureneb. Füüsiline aktiivsus võib leevendada nii seda kui ka paljusid teisi haigusnähte.

Aktiivse, tervisliku elustiili abil liigsest kehakaalust hoidumine aitab tagada ka veresoonkonna hea töökorra. See aitab kindlustada, et organites ei hakka tekkima kahjustusi, mis on omased tõsisele haigusele diabeedile. Viimast peetakse ka elustiilihaiguseks, mis tabab üha nooremaid.

Oleme haigushooajal tublid, hoolitseme enda ja lähedaste eest, nii et kehal oleks jõudu teha haigustele tuul alla!

Toimetaja: Marilin Vikat, marilin.vikat@postimees.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova Küljendaja: Andres Didrik Projektijuht: Sirle Kübar, sirle.kubar@postimeesgrupp.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp, Tartu mnt 80, Tallinn

ENNETA KAHJUSTUSI. Sõltumata kehakaalust ja muudest riskifaktoritest soovitatakse veresuhkrut regulaarselt kontrollida 45. eluaastast.

Kuidas ennetada vargsi hiilivat ja tõsiseid kahjustusi toovat diabeeti?

Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

VERESUHKUR

D

iabeet võib kaasa tuua palju tüsistusi, sealhulgas nägemise kaotuse, südamelihase infarkti, insuldi ning jalahaavandid. Kuidas mängib veresuhkru tase rolli hiiliva haiguse kujunemisel, selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla endokrinoloogülemarst Mart Roosimaa.

Kas üle 40aastane inimene peaks laskma kontrollida veresuhkrut igal aastal?

Regulaarne veresuhkru kontrollimine pole tavapäraselt vajalik kuni 45. eluaastani ja sõltub lisaks vanusele ka muudest teguritest. Kuna 40+ vanuses kujuneva suhkruhaiguse puhul on tavaliselt tegemist aastate vältel kujuneva seisundiga, siis soovitatav testimise intervall võiks olla vähemalt kolm aastat ja testima peaksid ennast eelkõige need ülekaalulised inimesed (kehamassiindeks >25), kellel on muud suhkruhaiguse kujunemisega seostatavad riskifaktorid, näiteks kõrgenenud vererõhk või kolesterool ja vanematel esinev diabeet.

Sõltumata kehakaalust ja muudest riskifaktoritest soo-

vitatakse veresuhkru testimist alustada 45. eluaastast. Varem esinenud rasedusdiabeedi või teadaoleva kergemakujulise veresuhkru taseme kõrgenemise, niinimetatud prediabeedi ehk diabeedieelse seisundi puhul on vajalik kontrollida veresuhkrut igal aastal sõltumata vanusest.

Millised sümptomid annavad märku liiga kõrgest veresuhkrust?

Suhkruhaiguse sümptomid ilmnevad juhul, kui veresuhkur on kaks-kolm korda kõrgem kui tervetel inimestel. Tüüpilised diabeedi sümptomid on suukuivus, rohke vedelikutarbimine ja sage vajadus urineerida, tihti ka öösiti. Väga kõrge veresuhkru korral võib koos eelnimetatutega esineda ka kaalulangus. Selliste kaebuste olemasolul tuleks kindlasti kontrollida veresuhkrut. Prediabeedil, mis sisuliselt tähendab kerget veresuhkru taseme kõrgenemist, sümptomid puuduvad.

Enamikel juhtudel on dia­ beedi kujunemine aeglane ja seetõttu pole sageli ka sümptomeid ja seetõttu leitakse diabeet tihti muu tervisekontrolli käigus, mootorsõidukijuhi tervisetõendi taotlemisel, töötervishoiuarsti

Tüüpilised diabeedi sümptomid on suukuivus, rohke vedelikutarbimine ja sage vajadus urineerida, tihti ka öösiti.

vastuvõtul või juba seoses mõne tüsistuse tekkimisega.

Kui kiiresti võib diabeet välja kujuneda?

Diabeedi kujunemine võtab aastaid. Isegi kuni 10 aastat enne diabeedi väljakujunemist võib olla veresuhkru kõrgenemine juba tuvastatav. Diabeet kujuneb välja, kui kõhunäärme võimekus insuliini toota on alanenud vähemalt 80 protsendi võrra. Tüüpiliseks diabeeti vallandavaks faktoriks on kehakaalu suurenemine, mis põhjustab insuliinivajaduse suurenemise olukorras, kus kõhunäärme võimekus insuliini toota on juba eelnevalt piiratud.

Kuidas hakkab kõrge veresuhkur keha mõjutama?

Vaatamata enesetunde muutuse puudumisele võivad suhkruhaigusest tekkida tüsistused, mis sõltuvad otseselt veresuhkru tasemest. Mida kõrgem on veresuhkur, seda kiiremini tüsistused tekivad. Diabeedi tüsistusena võivad muuhulgas esineda nägemise kaotus, vajadus neerusiirdamise järele, südamelihase infarkt, ajuinsult ja jalgade haavandid, mille tõttu võib vajalik olla amputatsioon. Nende tüsistuste kujunemine võtab aastaid ja diabeedi ravi eesmärgiks ongi nende ennetamine koos muude riskifaktoritega nagu kõrge kolesterool, vererõhk ja suitsetamine, mis veresuhkru mõju võimendavad.

Kuidas on veresuhkrut õige mõõta?

Diabeedi diagnoosimiseks kasutatakse veresuhkru määramist veeniverest hommikul, söömata olekus, ja glükohemoglobiini nimelist analüüsi, mis peegeldab veresuhkru taset pikema ajaperioodi vältel. Mõlemad näitajad leiavad kasutust ka diabeediravi jälgimisel.

Milline peaks olema elustiil, et hoiduda kõrgest veresuhkrust ja dia­ ­beeti haigestumisest?

Eluviisi juurde peaksid kuuluma tervislik toit, piisav füüsiline koormus ja kehakaalutõusust hoidumine.

Kui pista pintslisse korraga terve 300grammine šokolaad, siis mida tähendab selline impulsiivne söömissööst kehale?

Organismi eesmärk on hoida veresuhkur üsna stabiilses väärtuses ja tegelikult varieerub terve inimese veresuhkur üsna kitsastes piirides sõltumata oluliselt söögikorra suurusest ja söögikordade vahelise aja pikkusest. Isegi kui ühekordne 300grammise šokolaadi söömine võib ajutiselt suurendada veresuhkru väärtust, on selle mõju piiratud kõige enam mõne tunniga ja ei oma tervele inimesele kahjulikku toimet. Regulaarselt liigsete kalorite tarbimisel võib see muidugi väljenduda kehakaalu suurenemises ja see juba on üks diabeedi avaldumise põhjustest.

4 || Tervis

postimees, 10. märts 2020

Mulberry™ alandas vere glükoosisisaldust!

REKLAAM

Alice’il avastati kõrgenenud vere glükoosisisaldus. Arst soovitas tal toitumist jälgida ja rohkem liikuda, kuid see mõjus vaid ajutiselt. Mõne kuu pärast tõusis vere glükoosisisaldus uuesti. „Enesetunne oli halb ning olin pidevalt väsinud,” rääkis Alice. Üllatav avastus

„Ühel päeval sattusin lugema Skandinaavia päritolu Mulberry tablettide kohta, mis sisaldavad bioloogiliselt aktiivset, vere glükoosisisaldust alandavat ainet – mooruspuulehtede ekstrakti. Otsustasin neid tablette proovida.”

Tulemused ilmnesid ootamatult kiiresti

„Ostsin apteegist toidulisandi Mulberry.

Positiivsed tulemused olid veresuhkrutaseme kontrollimisel näha juba mõne päeva pärast. Veresuhkrutase oli normaalne!

Võtan Mulberry tablette juba kaks kuud ja igal hommikul kontrollin vere glükoosisisaldust. Nüüd on see 3,8–5,9 mmol/l.”

Mulberry mooruspuutabletid

Toidulisandit Mulberry valmistatakse Rootsis valge mooruspuu ladvalehtede standarditud ekstraktist ja kroomist. Mooruspuulehtede ekstrakt toetab süsivesikute normaalset ainevahetust organismis, kroom aga aitab hoida vere glükoosisisaldust normi piires. Soovitav on võtta 1 tablett 15–30 minutit enne sööki kolm korda päevas nii kaua, kui vaja. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis on samuti tähtsad.

Valge mooruspuu (Morus alba L.)

Valge mooruspuu on unikaalne taim, mille kodumaa on Hiina. Mooruspuu lehti, koort ja pungasid kasutatakse Hiinas, Jaapanis ja teistes riikides vere glükoosisi-

Vaatamata enesetunde muutuse puudumisele võivad suhkruhaigusest tekkida tüsistused, mis sõltuvad Foto: Shutterstock otseselt veresuhkru tasemest, ütleb endokrinoloog Mart Roosimaa.

Mida teeb kõrge veresuhkur südamele?

salduse kontrolli all hoidmiseks. Tänapäeva teadus on kindlaks teinud ja kinnitanud, et mooruspuu lehed sisaldavad aineid, mis aitavad tagada normaalse süsivesikute ainevahetuse organismis.

Mulberry tablette võite osta

apteekidest või tootja veebipoest

www.newnordic.ee.

Teie küsimustele vastame telefonil 684 3838.

www.newnordic.ee

Toidulisand

Online Store

OLULISED FAKTID

1

Glükoosisisaldus on veres suurenenud 3–4% kõigist elanikest, kuid enamik neist seda ei kahtlustagi.

2

Pidevalt suurenenud ja kontrollimata glükoosikogus veres on kahjulik.

3

Mulberry tablettide koostises olevad ained hoiavad normikohast süsivesikute ainevahetust ja glükoosi kontsentratsiooni veres.

«Kõrgel veresuhkrul on otseselt veresooni kahjustav toime. Nimelt kahjustab kõrge veresuhkur veresoonte sisekesta,» selgitas kardioloog dr Priit Pauklin. See viib tema sõnul olukorrani, kus häirub veresoonte laienemise võime, mis on oluline veresoonkonna normaalseks toimimiseks. Samasugune toime on kõrgel veresuhkrul ka südamelihasele, häirides südame normaalset lõõgastumisvõimet.

«See viib südame pumbafunktsiooni häirumiseni ja soodustab südamepuudulikkuse kujunemist,» rääkis arst. Suurte veresoonte kahjustustega seoses võivad tekkida ajuinsult ja südamelihase infarkt.

Südame-veresoonkonna haigused on peamine surmapõhjus suhkruhaigete seas.

Inimene saab enda heaks palju ära teha, hoidmaks veresuhkru, kolesterooli ja vererõhu väärtused kontrolli all, sestap on soovitused II tüübi diabeetikutele järgmised: • Tähtsad on tervislikud eluviisid, igapäevane tervislik toitumine ning mõõdukas kehaline koormus.

• Oluline on regulaarne veresuhkruväärtuste kontrollimine ning pidev veresuhkrutaset langetavate ravimite ja teiste määratud ravimite tarvitamine, et tagada võimalikult efektiivne südame-veresoonkonnahaiguste ennetus.

AllikaS: PM Tervis

Tervis || 5

postimees, 10. märts 2020

PÕNTS ENESETUNDELE. Pidev väsimus ja kehv tuju võivad olla märgid C-vitamiini vaegusest.

C-vitamiin – abiline haiguste vastu võitlemisel Jaanika Treimann

Apotheka apteeker

VITAMIINID

C

-vitamiin on eriti vajalik immuunsüsteemi tugevdamisel ja haiguste vastases võitluses. C-vitamiini puudus suurendab organismi vastuvõtlikkust viirustele.

Uuringud on näidanud, et C-vitamiini puudus suurendab gripiviirustesse haigestumise riski – kui aga veidi organismi C-vitamiini varusid täiendada, on vastupanuvõime märksa parem.

Nimelt aitab C-vitamiin organismi immuunsüsteemi tugevdada ja on efektiivne paljude haigustega võitlemisel.

Hiina Wuhani ülikooli Zhongnani haiglas viiakse läbi kliinilist uuringut, mille käigus koroonaviiruse ja raskete hingamisteede tüsistustega patsiente ravitakse C-vitamiiniga. Patsientidele manustatakse veeni kaudu suur kogus C-vitamiini, sest nii jõuab võimas antioksüdant otse

vereringesse ja selle imendumiskiirus on suurem kui suukaudsel toidulisandi võtmisel.

C-vitamiinil on veel mitu tähtsat ülesannet. See aitab kaasa raua imendumisele, samuti on sel osa luude, hammaste, veresoonte, südame ja kogu organismi tervises. C-vitamiinil on kaalukas roll kollageeni ja elastiini tootmisel nahas – tänu sellele on nahk elastsem ning rohkem toonuses. Lisaks aitab C-vitamiin leevendada kevadväsimust ja võidelda stressi vastu.

Kust C-vitamiini saada?

Kahjuks ei suuda organism ise C-vitamiini toota. Seepärast tuleb see omandada toidust. Head C-vitamiini allikad on puu- ja köögiviljad, kibuvitsa- ja astelpajumarjad, vaarikad, arooniad, mustad ja punased sõstrad, paprika, tsitruselised, kapsas, brokoli, spinat, kaalikas ja tomat.

Iga päev puu- ja köögivilju tarbides võib inimene toidust vajaliku C-vitamiini päevase koguse kätte saada, aga tasakaalustamata toidu korral on soovitatav C-vitamiini võtta toidulisandina. Võrreldes teistega vajavad päevas suuremaid

Head C-vitamiini allikad on puu- ja köögiviljad, kibuvitsa- ja astel­pajumarjad, vaarikad, arooniad, mustad ja punased sõstrad, paprika, tsitruselised, Foto: Shutterstock kapsas, brokoli, spinat, kaalikas ja tomat.

6 || Tervis koguseid rasedad ja imetavad emad, samuti soodustavad Cvitamiini puuduse tekkimist alkoholism, anoreksia ja muud söömishäired, suitsetamine ja neeruasendusravi.

Kui C-vitamiini vajadus on hetkel suurem, on mõistlik jagada päevane doos päeva peale võrdseteks annusteks ning võtta korraga 100–250 mg või kasutada prolongeeritud vabanemisega preparaate, sest organism ei suuda suurtes kogustes C-vitamiini korraga omastada.

C-vitamiini tuleks tarvitada paar kuud järjest. Seda on parem võtta hommikul või lõuna ajal.

Maksimaalne C-vitamiini annus haigusperioodil on 1000 mg ning

postimees, 10. märts 2020 mitte pikemalt kui kümme päeva järjest.

Millisel kujul C-vitamiini eelistada?

Apteegis on saada erinevaid Cvitamiini preparaate, nende põhikoostisaine on kas looduslik või sünteetiliselt toodetud askorbiinhape, kuid organismile ei ole vahet, kas preparaat sisaldab looduslikku või sünteetilist toimeainet. Loodusliku askorbiinhapet leiab näiteks acerola-kirsist, kibuvitsast ja astelpajust. Samas tasub meeles pidada, et kui askorbiinhapet võtta suurtes kogustes, siis võib see ärritada kõhtu või tekitada nahalöövet.

Hea alternatiiv inimestele, kelle soolestikku askorbiinhape ärritab, on liposoomne Cvitamiin, mida kiidetakse eriti hea imendumisvõime poolest.

Liposoomse C-vitamiini molekulid on kapseldatud nanosuurustesse vitamiini kaitsvatesse liposoomidesse, mis aitavad vitamiinil minna mööda seedetrakti ja kaitsevad vitamiini hävimise eest. Vitamiinipakikese sisu tuleb pigistada otse suhu või soovi korral manustada vee või mahlaga. Sellist liposoomset vitamiini tuleb manustada tühja kõhuga, vähemalt 15 minutit enne söögikorda ja soovituslikult üks pakk üks kord päevas.

Kuidas C-vitamiini vaegust ära tunda?

Kuigi vitamiinipuuduse väljakujunemine võtab üldiselt aega mitu kuud, annavad sellest aimu mitu muutust välimuses ja enesetundes.

• Kare nahk. C-vitamiin on vajalik kollageeni tootmiseks, mis omakorda vastutab naha ja sidekudede tervise eest.

• Pidev väsimus ja kehv tuju. C-vitamiini nappuse puhul on need põhilised sümptomid, mis võivad ilmneda veel enne, kui defitsiit välja kujuneb.

• Madal immuunsus. C-vitamiin aitab rakkudes infektsioone tõrjuda ning haigusetekitajaid hävitada. Haiguste vältimiseks tuleb C-vitamiini saada toidust või juurde manustada regulaarselt, mitte hakata end haigena tundes suurtes kogustes vitamiine sisse sööma, sest viimasel juhul ei pruugi sellest enam abi olla.

• Kerge sinikate teke. Kui sinikad tekivad isegi kergema müksu peale, võib see olla märk C-vitamiini vaegusest, kuna vähene kollageeni tootmine on veresooned nõrgaks teinud. Sinikad võivad olla tavapärasest suuremad ja tumelillad.

• Veritsevad igemed. Punased, paistes ja veritsevad igemed võivad märku anda C-vitamiini

VAENLANE IHU LIGI. Rasvumine tõstab oluliselt erinevate h

Bakterid – kas u rasvumisega võ Tiiu Liebert

toitumisteadlane, TTÜ emeriitdotsent

SOOLESTIK

vaegusest. Vitamiinipuudusega võivad igemed isegi lillakaks muutuda.

• Aeglaselt paranevad haavad. Vitamiininappus aeglustab haavade paranemist ning uuringud on leidnud, et näiteks krooniliste jalahaavanditega inimestel on sageli C-vitamiini nappus.

Raskematel juhtudel võivad vanad haavad uuesti avaneda ja suurendada infektsioonide tekkeriski.

• Nõrgad luud. Luude tugevuses mängivad kriitilist rolli mitmed vitamiinid, sealhulgas C-vitamiin. Eriti võib C-vitamiini puudus mõjutada väikelapsi, kelle luud on veel arenemisjärgus.

• Rauavaegusaneemia. C-vitamiini nappus võib süüdi olla rauavaegusaneemia tekkes. Aneemiale on iseloomulikud veel kahvatu jume, väsimus, kuiv nahk ja juuksed, külmad jäsemed.

Kui aneemia on juba diagnoositud ning seisund ei parane, võiks kontrollida ka C-vitamiini näitajaid.

• Seletamatu kaalutõus. C-vitamiin võib olla abiks ülekaalu ennetamisel, sest see reguleerib rasva vabanemist rasvarakkudest, vähendab stressihormoone ning pärsib põletikulisust.

AllikaS: Jaanika Treimann

Ü

ldiselt on teada, et liiga suur toiduenergia ja vähene kehaline koormus põhjustavad rasvumist. Kuidas mõjutab rasvumist aga seedetrakti mikroobiliigikus ja hilisõhtune söömine?

Rasvumisse peaksime suhtuma palju tõsisemalt, sest rasvumine on paljude haiguste, sealhulgas südame-veresoonkonnahaiguste, II tüüpi diabeedi, osteoartriidi ja mõningate vähiliikide riskifaktor.

Vaatamata sellele, et on välja pakutud toiduaineid, mis põletavad rasva, toidulisandeid, mis kiirendavad ainevahetust või peletavad näljatunde, ja arvukalt lahjumisdieete, suureneb rasvunute arv. Aga teadlased uurivad uusi võimalusi rasvumise vähendamiseks.

Seedekanali mikrofloora võib mõjutada rasvumist Viimasel aastakümnel on uuritud seedekanali mikrofloora mõju rasvumisele. Meie keha sisaldab triljoneid mikroobe, millest suurem osa asub seedetraktis. Bakterid elavad kõrgelt organiseeritud mikromaailmas, kus mõni liik domineerib ja kontrollib teisi. Neil on väga oluline roll kehas ja on tähtis, et me hoolitseksime nende eest. Soolestikus on sadu eri liike baktereid. Kasulikud bakterid on bifidobakterid, piimhappebakterid, propioonbakterid jt. Mõned teised, näiteks stafülokokid ja streptokokid, võivad põhjustada haigusi, kuid «head» võitlevad infektsiooniga. Bakterid mõjutavad immuunsüsteemi ja toodavad mõningaid vitamiine.

«Soolebakteritel on oluline roll põletiku tekitamisel või sellest hoidumisel.»

Toitumisteadlane Tiiu Liebert

Seedetrakti mikroobid võivad mõjutada inimese kehakaalu mitmel viisil. Paljud hüdrolüüsivad kiudaineid, mistõttu tekivad lühiahelalised rasvhapped, mis võivad vähendada isu ja seega kaal langeb. Meie keha toodab ka teatud hormoone, näiteks ghreliini ja leptiini, mis mõjutavad nälja- ja täiskõhutunde tekkimist. Mõni uurimus on tõestanud, et erinevad bakterid võivad mõjutada, kui palju neid hormoone toodetakse. Seedetrakti mikrofloora võib mõjutada toitainete imendumist ja seda, kuidas keha talletab energiat. Ühes uuringus vaadeldi 77 paari kaksikuid, kellest üks

oli normaalse kehakaaluga ja teine rasvunud. Viimased sõid kiudaineid tunduvalt vähem.

Leiti, et rasvunutel oli tunduvalt vähem eri bakterite liike.

Järeldati, et seedetrakti bakterite liigikus mõjutab kehakaalu.

Teises huvitavas katses võtsid teadlased bakterid identsete kaksikute väljaheitest, kellest üks oli rasvunud ja teine normaalse kehakaaluga, ning viisid need bakterid hiirte seedetrakti.

Rasvunud kaksiku bakterid panid hiired rasvuma, teisel mitte.

Kokkuvõtteks peab tõdema, et kuigi soolestiku mikroobide toimemehhanism rasvumisele ei ole veel selge, on seedetrakti mikroobiliigikus oluline.

Seedetrakti bakterid ja põletik Soolebakteritel on oluline roll põletiku tekitamisel või sellest hoidumisel. Taanis teostatud ligi 300 inimesega tehtud uuring leidis, et ülekaalulistel oli soolebakterite mitmekesisus madalam ja põletikku iseloomustava C-reaktiivse valgu sisaldus veres kõrgem.

Mõni bakterite liik toodab põletikke esile kutsuvaid lipopolüsahhariide (LPS). Katseloomadega läbi viidud katsed on näidanud, et kui neile anda LPSi, tõusis nende kehakaal. Samal ajal leidub baktereid, näiteks bifidobakterid, mis vähendavad põletikke. Ühendkuningriigis avaldati 2008. aastal uuring, mille kohaselt kehakaalu tõus oli seotud kroonilise põletikuga. Teadlased jälgisid inimesi üheksa aasta jooksul, määrates nende kehakaalu tõusu ja põletikku iseloomustava C-reaktiivse valgu taset veres. Nad leidsid, et kehakaalu tõus oli seotud suurema C-reaktiivse valgu tasemega. Teises 250 inimest hõlmavas uuringus selgus, et kui kehakaal vähenes vastava dieedi tagajärjel, vähenesid ka põletikulised näitajad. Ajakirjas Metabolism Open avaldati eelmisel aastal artikkel, milles järeldati, et põletik on pigem rasvumise tagajärg kui seda soodustav tegur. See, missugune on soolebakterite täpne roll põletikulistes protsessides ja kas põletik põhjustab rasvumist või vastupidi, vajab edaspidiseid uuringuid.

Õhtune söömine ja rasvumine James Brown, USA rasvumise ekspert, leidis, et meie organism kasutab energiat päeval palju efektiivsemalt kui hilisõhtul või öösel. Seda kinnitab suur USA uuring, kus osales 50 tuhat inimest. Nimelt leiti, et kui inimesed sõid oma põhitoidukorra varem päeval, oli neil väiksem kehamassiindeks. Doktor Howard M. Shapiro, New Yorgi meditsiinibüroo asutaja ja direktori andmetel on ainevahetus öösel 10–15 protsenti ja sügavamate unetsüklite ajal isegi 35 protsenti aeglasem.

Viimase kümne aasta jooksul on brittide kõige suurem

Organism kasutab energiat päeval palju ka väiksem kehamassiindeks.

söögiaeg nihkunud poole kuuest õhtul kaheksale. Arvatakse, et see on üks brittide rasvumise põhjusi. Samas tuleb tõdeda, et mõni toitumisekspert soovitab süüa just enne magamaminekut, mis pidi tagama hea une või isegi kaalulanguse. Kummalisel kombel on toodud põhjuseks, et see võib ohjeldada öist söömist ja seetõttu tagada kaalulanguse.

Eelmise aasta sügisel avaldas BBC dokumentaalfilmi «The Truth About Obesity» («Tõde rasvumisest»), kus vaadeldi, kuidas õhtune söömine mõjutab rasvumist. Huvitavas katses anti katsealusele süüa sama toitu ainult kaks korda päevas. See oli tüüpiline inglise hommikusöök, mis koosnes praetud peekonist, kahest praetud vorstist, kahest praemunast, kahest tomatist, seentest ja ubadest kastmes.

Vahemärkusena peab ütlema, et selline hommikusöök on äärmiselt ebatervislik, kuna hommikusöögi energiasisaldus on umbes 1000 kcal, millest ligi kaks kolmandikku andsid rasvad. Liiga palju sisaldas see soola, kolesterooli ja küllastunud rasva, kuid kiudaineid väga vähe. Brittide ja iirlaste seas on selline hommikusöök nii populaarne, et mõningate variatsioonidega pakutakse paljudes toitlustuskohtades seda kogu päeva jooksul. Ebatervislik toit suurendab kehakaalu ja nii on Ühendkuningriigis rasvunuid 27,8 protsenti, millega asub riik rasvunud maade edetabelis 36. kohal.

Katsealusele anti esimene selline hommikusöök kell 8.30 hommikul ja teine kell 9.30 õhtul. Seejärel määrati vere suhkru- ja rasvasisaldus. Selgus, et hommikul langes katsealuse veresuhkrusisaldus söömiseel-

Tervis || 7

postimees, 10. märts 2020

haiguste, sealhulgas vähi tekkimise riski.

REKLAAM

uus võimalus õitlemiseks?

efektiivsemalt kui hilisõhtul või öösel. Suures uuringus ilmnes, et kui inimesed sõid põhitoidukorra päeval, oli neil Foto: Shutterstock

sele tasemele tunni möödudes, õhtul aga 2,5 tunni möödudes, kusjuures veresuhkru sisaldus tõusis õhtul ligi kaks korda kõrgemale. Sarnane oli olukord rasvaga. Seetõttu tehti järeldus, et organism ei kasuta suhkrut ja rasva õhtul efektiivselt ja ladestab neid pigem rasvana. Üldine soovitus on süüa vähemalt kolm tundi enne magamaminekut.

Parimad toidud seedetrakti mikroobidele Kiudained soodustavad kasulike soolebakterite kasvu. Täis-

kasvanud inimeste kiudainete hulk päevas peaks olema naistel vähemalt 25 ja meestel 35 grammi. Täisteratooted sisaldavad rikkalikult kiudaineid, kuid vett imades paisuvad kiudained seedetraktis, suurendades toidumassi mahtu ja nii ka täiskõhutunnet. Puu- ja köögivili ning marjad sisaldavad samuti palju kiudaineid. Eelistada tuleks Eesti päritoluga vilju, mis sisaldavad vähem taimekaitsevahendeid. Pähklid ja seemned sisaldavad lisaks kiudainetele kasulikku rasva. Polüfenoolide

rikkad toiduained, nagu tume šokolaad, kohv ja roheline tee stimuleerivad kasulike ja pidurdavad kahjulike bakterite kasvu. Toidusedel võiks sisaldada piisavalt ka fermenteeritud toiduaineid – jogurtit, hapupiima, kefiiri ja hapukapsast, milles on rikkalikult kasulikke baktereid.

Seevastu rohke liha, suhkru ja tahke rasva söömine vähendab soolestiku mikroobiliigikust.

Kui sööme, katame toidulaua ka oma sõpradele soolestikus.

Kui hoolitseme hästi nende eest, vastavad nad meile samaga.

Meie keha sisaldab triljoneid mikroobe, millest suurem osa asub seedetraktis.

Foto: Shutterstock

Rasvumine on üleilmne probleem.

Maailmas on rasvunud inimesi umbes 30 protsenti kogu elanikkonnast. Ülemaailmne rasvunute arv on alates 1975. aastast kolmekordistunud ja kasvab jätkuvalt. Maailma rahvastiku ülevaates avaldati 2020. aastal rasvunud elanikega riikide edetabel.

Kui mõnigi võib arvata, et seda juhib USA, siis esikohal on Nauru, kus 61 protsenti elanikest on ras-

vunud. USA on 12. kohal 36,2 protsendiga. Eestis on rasvunuid murettekitavalt palju – 21,2 protsenti.

Vaevalt lohutab meid, et meie naaberriikides on neid veel enam – Lätis 23,6 protsenti, Venemaal 23,1 protsenti ja Soomes 22,2 protsenti.

AllikaS: World Population Review

8 || Tervis

postimees, 10. märts 2020

VOODIST VÄLJA! Tihti hoidutakse kroonilise valu korral liikumisest, kuid see tähendab, et ajapikku põhjustavad järjest rohkemad tegevused inimesele valu.

Liikumine pakub haigele leevendust Lilian Laanepere lilian.laanepere@ postimeesgrupp.ee

KROONILISED HAIGUSED

F

üüsiline aktiivsus võib aidata leevendada kroonilist valu, parandada liikuvust ja energiataset ning paremini krooniliste haiguste sümptomitega toime tulla. Füsioterapeut Reio Vilipuu räägib, miks ning kuidas peaks krooniliste haiguste korral regulaarselt trenni tegema.

Terviseekspertide sõnul on regulaarne füüsiline aktiivsus tõhus viis vähendada krooniliste haiguste ja probleemide riski, kuid treenimisest on kasu ka olemasolevate probleemide korral.

Elu ei tohi haiguse tõttu seisma jääda Kroonilisi haigusi põdevad inimesed peavad samuti tervise eest hoolt kandma ning tervislike eluviiside põhimõtteid

järgima. Liikumine on elu alus ning passiivsus või haiguse tõttu füüsilise aktiivsuse järsk vähendamine viivad kiire allakäiguni, millest on raskem taastuda, tõdeb Vilipuu. «Igasuguse liikumise ja treenimise lõpetamine toob kaasa lihasjõu ja vastupidavuse languse, liigeseliikuvuse vähenemise ja tasakaalu halvenemise. Suureneb vigastuste risk, väheneb hapnikuvarustus organismis ja elutähtsates organites, halvenevad seedimine ja ainevahetus ning võivad tekkida põletikud, valu, väsimustunne, unehäired ja üksildus,» nendib füsioterapeut.

Kõik see mõjutab negatiivselt inimese elukvaliteeti ning vähendab motivatsiooni, kuid lisaks füüsilistele probleemidele võivad väsimuse, unehäirete ja üksilduse tõttu tekkida krooniline stress või vaimse tervise probleemid.

Regulaarne treenimine kaitseb inimese vaimset ja füüsilist tervist. Rühmatreeningud või treenimine koos pere või sõpradega on sotsiaalne tegevus, mis suurendab endorfiinide kogust organismis ning parandab mee-

leolu ja maandab stressi. Erinevates elukvaliteediuuringutes osalenud regulaarselt treenivad patsiendid on hinnanud elu kvaliteedi erinevaid aspekte märksa kõrgemalt kui passiivsemad patsiendid.

Kõige raskem on esimene samm Suurim takistus kroonilise haiguse või valuga treenimisel on alustamine ehk esimene samm.

Tervisehädast hoolimata trenniminek nõuab tohutut pingutust ja motivatsiooni, kuid juba esimese paari korra järel tekkiv hea enesetunne võib olla piisav, et jääda regulaarselt treenima.

Raskem võib olla, kui inimene on mure ja probleemiga üksi ning kipub käega lööma, kuid ka siis saab toetada ja aidata.

«Minule on kõige südamelähedasem patsientide rühm vähihaiged, näiteks rinnavähi ravi läbivad naised, kellel tuleb lisaks ravi kõrvaltoimetele toime tulla pidurdavate sundmõtete, hirmude ja endas kahtlemisega. See võib olla tohutult raske ning nad vajavad palju vaimset tuge, motiveerimist ja

Rakveres: Lilleoru ja Polikliiniku Apteegis, Tapal Jaama Apteegis, Narvas: Tiimanni Apteegis, Hiiumaal: Kärdla Apteegis, Harjumaal: Kiisa Apteegis, Haapsalus: Posti Apteegis

Tervis || 9

postimees, 10. märts 2020 julgustamist. Samas saavad nad regulaarsest treenimisest suurt abi – operatsiooni, keemia­ravi, kiiritusravi ja hormoonravi kõrvaltoimed vähenevad ning vähenevad ka valu ja tursed,» räägib Vilipuu. Trenni toimel paranevad enesetunne ja meeleolu ning eneseületus on samuti lihtsam, kui treenida rühmas või teiste sarnases olukorras olevate inimestega.

«Iga patsiendiga tuleb kaasa mõelda, seada eesmärgid ning teda nende saavutamisel igati toetada. Hea näide on üks mu Soomes elav rinnavähipatsient, kes harrastab CrossFiti trenni (mitmekülgne ja suurt pingutust nõudev vastupidavus­ treening). Minu töö on aidata tal saavutada erinevaid seatud eesmärke – näiteks tegelesime kolm kuud intensiivselt armiteraapiaga, mille eesmärk on parandada armide tõttu vähenenud kudede liikuvust. Nii õnnestus meil taastada õlaliikuvus ja parandada abaluu stabilisatsiooni. Tänu sellele on ta saavutanud raskuste kiuste oma eesmärgi teha taas kümme lõuatõmmet.»

Treening on osa ravist See, kuidas erinevate krooniliste hädadega treenida, on keeruline küsimus. Kehale on oluline saada vaheldusrikast, motiveerivat, pingutust nõudvat, ent mitte liigselt koorma-

Kopsuhaiguste puhul on ka oluline säilitada rindkere liikuvus, sest jäigastunud ja lühenevad roietevahelised lihased mõjutavad hingamise tõhusust.

Foto: Shutterstock

Inimesed on loodud liikuma ning igasugused takistused pidurdavad meid ainult ajutiselt. vat treeningut. «Olulist rolli mängib ka see, millise kroonilise haigusega on tegemist.

Näiteks on võimalik parandada kopsuhaiguste puhul respiratoorset võimekust hingamislihaste treenimise ja spetsiaalsete harjutustega, mis õpetavad inimesele, kuidas hingata diafragma abil võimalikult sügavalt või köhides sekreeti end väsitamata väljutada,» märgib füsioterapeut. Kopsuhaiguste puhul on ka oluline säilitada rindkere liikuvus, sest jäigastunud ja lühenevad roietevahelised lihased mõjutavad hingamise tõhusust. Samuti vähenevad Vilipuu sõnul sageli alajäsemete suuremate lihaste vastupidavus ja jõud, mille tõttu vähenevad inimese tasakaaluvõime. Eriti musta stsenaariumi järgi võib kukkumise tagajärjel tekkinud luumurru või muu vigastuse järel pikk voodis veedetud aeg tuua kaasa tüsistusena kopsupõletiku.

Valust vabaks «Valu on keeruline teema, sest selle ulatust ja tugevust on raske hinnata – valu on subjektiivne ning mõjutab tugevalt inimese igapäevaelu.

Valu eesmärk on üldiselt inimest õpetada, ohu eest kaitsta ja aidata ellu jääda, kuid sageli pöördub valu inimese vastu

ning muutub igapäevaseks kaaslaseks, mille tõttu tekivad emotsionaalne väsimus, sundmõtted ja kurnatus,» tõdeb Vilipuu.

Et valu on individuaalne ning valu põhjused ja keha reaktsioonid ärritajatele on erinevad, siis kõigile üheselt toimivat lahendust ei eksisteeri. Teatud mõõtme lisab valule psühholoogiline seisund ja see, millistes värvides näeb patsient maailma. «See, mis tõepoolest kõiki aitab, on valu tõttu tekkinud ärevuse vähendamine hingamisteraapia abil, valu põhjustajatega tegelemine ning igapäevane liikumine.

Igasugune füüsiline aktiivsus parandab verevarustust organites ja rakkudes, lümfiringlust ja ainevahetust, mille tulemusel väheneb ka valu,» kinnitab ekspert. See, millist sorti trenni teha, sõltub valu põhjustest – näiteks fibromüalgia (krooniline valu ja väsimus lihaskudedes) patsiendid saavad abi soojas keskkonnas või vees treenimisest. Neile sobivad hästi trenn basseinis, spinning või kuum jooga, mille puhul tehakse harjutusi 25–45-kraadises ruumis.

See ühes psühhoteraapiaga aitab patsientidel valuga paremini toime tulla ning parandab nende elukvaliteeti märkimisväärselt.

Kõige levinum probleem, millega füsioterapeudi poole pöördutakse, ongi krooniline valu, mis vähendab inimese elukvaliteeti. Vastuvõtule tuleb näiteks palju rinnavähipatsiente kogu Eestist. «Tavaliselt on olukord selline, et inimene on valu tõttu lõpetanud füüsilise pingutuse ja kõik tegevused, mis valu esile kutsuvad, kuid

see tähendab, et ajapikku põhjustavad järjest rohkemad tegevused inimesele valu. Nii võib inimese füüsiline võimekus olla lõpuks väga piiratud. Selle vastu tarbitakse järjest rohkem või tugevamaid valuvaigisteid, kuni need enam ei toimi. Sel juhul tuleb hakata kehale tasapisi füüsilist aktiivsust meelde tu-

letama ning sellega kaasnevad helgem meeleolu, elukvaliteedi paranemine ning valuvaba elu,» ütleb Vilipuu. «Inimesed on loodud liikuma ning igasugused takistused pidurdavad meid ainult ajutiselt. Valu ja haiguste tõttu ei pea elu seisma jääma – liikumine on elu ning elama peab iga päev.»

10 || Tervis

postimees, 10. märts 2020

TÄPPISTEADUS KEHAS. Tasakaalu hoidmine on ülikeeruline – pearinglus ja tasakaalu kadumine vanas eas on loomulik.

Tasakaalu fenomen: ime, et me üldse püsti püsime Katrin Gross-Paju Astra Kliiniku neuroloog ja LTKH neuroloogia­keskuse juhataja

Kretel Allvee LTKH neuroloogia arst-resident

Tasakaal

P

ole ime, et vanas eas kipub tasakaal kaduma – selle hoidmise nimel pingutab suur osa meie organismist ning kui kas või ühes kohas tekib tõrge, hakkab meie tasakaal halvenema. Terveks ravida seda ei saa, küll aga saab iga inimene oma elu sellega kohandada.

Tasakaaluhäireid kirjeldavad inimesed väga erinevalt: probleemiks võib olla pearinglus; tasakaalu kadumine; tunne, nagu tuba käiks ringi (vertiigo); minestamiseelne tunne; purjustunne; hõljumistunne; tunne, nagu käiksid «patjadel või õhus»; aga ka nägemishäire –

«vilkumine silmade ees», kohati udune või ebaselge nägemine.

Vahel kurdavad inimesed, et «pea on halb».

Probleemid võivad esineda nii lamades, istudes kui seistes.

Selleks, et tagada normaalne tasakaal, peavad töötama laitmatult ja väga hästi koordineerituna väga mitmed keha süsteemid: lihased, luud, liigesed, peaaju tasakaalukeskus, närvid (jalgade närvid ning tasakaaluja kuulmisnärv), aga ka nägemine, sisekõrva tasakaalukeskus (nn vestibulaarsüsteem), veresooned (vererõhukontroll).

Et tegemist on väga erinevate süsteemidega, mille omavaheline koostöö peab olema suurepärane, võivad probleemid tekkida nii sel juhul, kui on häiritud ühe olulise süsteemi töö, kui ka siis, kui on probleemne erinevate süsteemide omavaheline koordinatsioon.

Probleemid võivad esineda nii lamades, istudes kui seistes.

Pearinglus võib olla kas väga lühiajaline ja suhteliselt kerge, n-ö pilt nagu korra hüppab.

Pearinglusega võivad esineda ka väga rasked atakid, kus «terve tuba pöörleb» ja pearinglusega kaasnevad iiveldus ja oksendamine, mis võivad kesta tunde ja päevi.

Väga tavaline on see, et paljud sümptomid – pearinglus, tasakaalu kadumine ja lihtsalt tunne, et «pea on halb» – esinevad korraga. Kord segab rohkem üks, kord teine sümptom.

Sageli kaasneb eelnevatele sümptomitele ka heli peas ehk tinnitus, mida inimesed kirjeldavad kui suminat, tuksumist, vilet jms.

Ära häbene pöörduda arsti poole Esmakordselt tekkinud pearinglus ja tasakaaluhäired vajavad kindlasti arsti poole pöördumist. Kindlasti tuleks kutsuda kiirabi, kui on tegemist äkki tekkinud tugeva pearinglusega («kogu maailm keerutab», vertiigo) või äkki tekkinud tugevate tasakaaluhäiretega («purjus tunne»).

Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata ka järjest süvenevatele tasakaaluhäiretele, mis samuti vajavad kiiret perearsti konsultatsiooni.

Ilma lisauuringuteta on sageli võimatu öelda, kus täpselt on kahjustus tekkinud – kas probleem on seotud sisekõrva tasakaaluorganiga (vestibulopaatia) või on tekkinud kahjustus peaaju tasakaalukeskuses.

Peaaju tasakaalukeskuse kahjustuse põhjuseks võib olla terve rida haigusi. Äkki tekkinud pearingluse ja/või tasakaaluhäirete ja näiteks samas tekkinud kõnehäire põhjuseks võib olla insult, mis vajab väga kiiret kiirabi kutsumist ja haiglasse jõudmist.

Tähelepanu tuleks kindlasti pöörata ka süvenevatele või perioodilistele tasakaaluhäiretele, mille põhjuseks võivad olla erinevad närvihaigused, sealhulgas sclerosis multiplex.

Siinkohal tahaks kõikidele taas meenutada, et peaaju tasakaalukeskuse krooniline kahjustus põhjustab tasakaaluhäireid, mida pole võimalik eristada alkoholijoobes oleva inimese tasakaalutusest. Seega – iga mees

või naine, kel on tasakaaluhäired, pole kaugeltki purjus. Sageli on tegemist raske neuroloogilise haigusega inimesega, kes on oma olukorda trotsides kodust välja tulnud.

Ka teatud migreeni alaliikide korral võib migreeni niinimetatud aura üheks sümptomiks olla pearinglus, millele järgneb kergem või tugevam peavalu.

Kestvad tasakaaluhäired ei ole insuldi eelsümptom ning seda ei põhjusta kroonilised peaaju vereringehäired või peaaju «kärbumine» ehk peaajuatroofia.

Sisekõrv – suurim tasakaaluprobleemide põhjustaja Hoolimata sellest, et omavahel koostööd tegevate süsteemide arv on väga suur, on ligi 85 protsenti probleemidest siiski seotud sisekõrva tasakaalukeskuse probleemidega (vestibulopaatiad).

Tavaline hetkelise pearingluse põhjus, mis tekib pea liigutamisel, näiteks üles vaatamisel või voodis pööramisel, on healoomuline asendivertiigo, mille põhjuseks on nn kõrvaliiva

(väikeste kaltsiumkristallide) liikumine sisekõrva poolringkanalites. Teise, harvaesineva ja raskema sündroomi korral kaasneb pearinglusele samal ajal ka kuulmislangus.

Harva on tegemist kuulmisja tasakaalunärvi kahjustusega, mille põhjuseks võib olla närvipõletik või väga harva kasvaja.

Veidi sagedamini esineb tasakaalunärvi põletikku, mis põhjustab väga tugevat pearinglust koos iiveldamise ja oksendamisega. Harva kaasneb kõrva piirkonnas villiline lööve, siis on pearinguse põhjuseks kõrvapiirkonna vöötohatis. Muudel juhtudel jääb konkreetse viiruse iseloom selgusetuks ja eriravi ei vaja.

Kuna sisekõrva tasakaaluorgan on üsna tundlik traumale, siis võib pearinglust põhjustada ka kergem peapõrutus.

Peaaegu kõik on tundunud «merehaigust» merel, autos sageli tagaistmel, ka lennukites.

Merehaigus on veidi tavalisem inimestel, kellel on kaasuvana migreen.

Sageli kaasneb paljude eelnimetatud sümptomitega ka nn

Tervis || 11

postimees, 10. märts 2020 vanematel inimestel, kellel on eelnimetatud sümptomid, diagnoositud multiipelset sensoorset defitsiiti. See tähendab, et mitmed erinevad tundlikkuse liigid ei toimi hästi: nägemise halvenemine, sisekõrva vananemine; kaasuvana lihaste, luude, liigeste, närvide kerge kahjustus vanemas eas. Ehk teatud mõttes on kogu tasakaalusüsteem kõikjalt veidi kahjustatud ja kahjustatud on ka koordineeriv süsteem.

Uued presbüvestibulopaatia diagnoosikriteeriumid otseselt organismi üldisele kulumisele viitavaid aspekte välja ei too, kuid rõhutakse, et erinevate faktorite koosmõju vajab edasist uurimist. Näiteks viimasel ajal pööratakse suurt tähelepanu mäluhäiretele vanemas eas, mis võivad samuti tasakaalusüsteemi mõjutada

Ravi ja elukorraldus

Sageli on tasakaaluhäirete põhjus sisekõrvas, selgitavad Lääne-Tallinna keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja Katrin Gross-Paju ja neuroloogia Foto: Shutterstock resident Kretel Allvee.

visuaalne vertiigo, mis tähendab seda, et näiteks kaubanduskeskuses või mujal, kus on palju liikuvaid objekte, tekib «halb tunne» või pearinglus.

Minestamiseelne tunne, mis on sageli seotud püsti tõusmisega või südamerütmihäiretega, on põhjustatud vererõhu kõikumistest.

Sageli vanemas eas, eriti teatud neuroloogiliste haiguste korral nagu näiteks Parkinsoni haigus, on probleemiks vererõ-

hu langus püsti tõusmisel, mis on ohtlik. Ootamatud kukkumised vanemas eas on sageli põhjustatud ootamatust vererõhu langusest, millele võib, kuid alati ei pruugi eelneda minestamiseelne tunne.

Sageli on tasakaaluhäired just vanemas eas seotud kombinatsiooniga paljudest eelnimetatud põhjustest.

Sisekõrva vananemine Juba aastaid teame, et vanemas

eas nägemine halveneb ja tõenäoliselt termin presbüoopia ehk vanaeanägevus on paljudele hästi tuttav. Mõnevõrra ootamatu on see, et sisekõrva vananemisele viitavad konkreetsed sümptomid ning ka termin presbüvestibulopaatia ehk vana ea tasakaalutus sisekõrva vananemise tõttu on kasutusele võetud alles eelmisel aastal. Uute diagnoosikriteeriumite alusel, mis samuti eelmisel aastal avaldati, saab arst sisekõrva vananemi-

se sündroomi diagnoosida väga täpselt. Tüüpilised sümptomid on vähemalt kolme kuu jooksul esinenud tasakaalutus, kõnnakuhäired, «pea on halb», korduvad kukkumised, lisaks tõendid mõlema sisekõrva kahjustusest, mis on kergemad kui nn vestibulopaatia diagnoosi korral.

Vastavalt uutele diagnoosikriteeriumitele saab presbüvestibulopaatiat diagnoosida alates 60. eluaastast.

Kümneid aastaid on Eestis

Nagu öeldud, äkki tekkinud pearingluse ja tasakaaluhäirete korral tuleb kutsuda kiirabi.

Esmakordselt tekkinud tasakaaluhäired vajavad kindlasti esmalt perearsti konsultatsiooni. Kui avastatakse neuroloogilised haigused, soovitab ravi neuroloog.

Rusikareegel on see, et tasakaaluhäirete vastu tablettravi ei aita.

Healoomulise asendivertiigo põhjuseks on väikeste kaltsiumkristallide vale asukoht sisekõrvas. Seda probleemi on suhteliselt kerge lahendada, tehes teatud pea liigutuste kompleksi, mille abil liigutatakse kristallid piirkonda, kus nad tasakaaluorganit enam ei häiri.

Sageli piisab tüüpliigutustest, mida õpetab tegema arst või

füsioterapeut. Kui see ei aita, tuleks kindlasti pöörduda tasakaaluhäiretega tegelevatesse keskustesse.

Tavaelus on kõige keerukam probleem tasakaaluhäired vanemas eas. Kindlasti pole olemas tablettravi, mis tasakaaluhäireid raviks. Küll aga peaks arst üle vaatama kasutatavad ravimid ning vajadusel jätma ära need, mis tasakaaluhäireid võivad süvendada (näiteks epilepsiaravimid). Mõttekas on konsulteerida füsioterapeudiga, et kasutada vormis hoidmiseks harjutuste kompleksi. Siiski tuleb tõdeda, et harjutustel on vaid osaline efekt.

Vanemas eas tasakaaluhäiretega inimestele on praegu kaks sõnumit. Esiteks, tegemist on siiski healoomulise, vananemisega seotud protsessiga, mis pole ohtlik. Samas pidev kukkumise ja tasakaalutuse tunne mõjutab väga oluliselt elukvaliteeti ja rikub tuju.

Teiseks tuleb olla senisest ettevaatlikum. Kui on vererõhu langusega probleeme, siis tõusta aeglaselt, et organism kohaneks.

Paljud asjad on võimalik oma kodus muuta ohutuse seisukohalt oluliselt paremaks: vaibad, kuhu kiputakse liikumisel takerduma, on võimalik ära võtta; ehk on võimalik eemaldada ka uksepakud. Valgustust tuleb kindlasti parandada – hämar tuba või pimedas taskulambiga liikumine mõjub tasakaalule väga halvasti, eriti näiteks öösel tualetti minnes. Ka mööbli paigutus tuleks kriitilise pilguga üle vaadata, et end mitte ära lüüa.

Need väikesed muudatused parandavad elukvaliteeti ja tänu sellele ka inimeste meeleolu.