PERSOON
PERSOON
Arkadi Popov:
arstide kollegiaalsus on tähtis „Eriolukorra haiglatsaar“ ja „kõige kuulsam eestlane“ on vaid mõni neist hellitusnimedest, mis Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhil Arkadi Popovil (48) õnnestus napilt kahe ja poole kuuga meedias välja teenida. Kolleegid ei imestanud sugugi, et Popovist sai kiiresti rahva lemmikarst – sama heatahtlik ja avatud on ta ka haiglas ning tal on haruldane oskus headusega sihile jõuda. Tekst: Anu Jõesaar Fotod: Aivar Kullamaa
T
erviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuhina tegutsedes võitis doktor Popov rahva südame, pälvis kiitust hea eesti keele, ausa jutu ja huumorimeele eest ning sai Facebookis fännilehe rohkem kui kahe tuhande jälgijaga. Praegu saab ta poes juba mütsi ja maskita käia, ilma et võõrad inimesed tervitaksid ja kõnetaksid. Kuid temalt on õppida, et lisaks erialateadmistele on hea arsti trumbiks suhtlemisoskus. „Hommikul tööle tulles on ta ALATI rõõmsameelne,
KAS TEADSITE, ET… Dr Arkadi Popov on igas asjas väga põhjalik. Kui on näiteks vaja reisi planeerida, siis teeb ta seda paremini kui kehvema tasemega professionaalne reisikorraldaja. Ja tema puhul ei tähenda põhjalikkus kunagi aeglust, vastupidi, ta on kiire otsustaja. Et reisi ajal ennast tõesti välja puhata, meeldib talle rendiautoga pikki teekondi läbida – 7000, 8000, 9000 km. Muidugi on ta ise roolis ning abikaasa ja tütred kaasas. Talle meeldib saunas käia, kuid suur spordifänn ta ei ole. Kunagi käis mitu aastat järjest spordisaalis ja tüdines. Pigem sõidab üks-kaks korda nädalas jalgrattaga 30, 40 või 50 km. Ta on oma suguvõsas esimene arst, kuid arstide arv tema peres on kasvutrendiga. Abikaasa Anzela Popova on Lääne-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja ja vanem tütar Jekaterina õpib ülikoolis arstiks. Talle meeldib Pjotr Nalitš ja tema bänd, mistõttu kiirabikeskuse valvemobiiltelefonides on helinaks Nalitši laul „Kitarr”. Dr Arkadi Popov on mänginud Ilmar Raagi filmis „Kertu“, ta oli seal kiirabiauto juhi rollis.
4
Regionaalhaigla 3/2020
hüüab kõigile „Heiheihei!“ ning küsib, ise naerdes: „Mis halba on juhtunud?“, kirjeldab oma ülemust kiirabikeskuse sekretär Elisabeth Peedu. „Kui tuli uudis, et Arkadi Popov saab sellesse ametisse, oli mu esimene mõte, et kui keegi suudab selle laeva õigele kursile juhtida, siis just tema. Oleme teda ülemusena väga hinnanud – ta on haritud, laia silmaringiga, samal ajal hästi inimlik – kõigi jaoks leiab hea sõna ja hoiab tuju üleval,“ lisab kiirabiosakonna juhataja dr Lilian Lääts.
SUHTLEMINE ON TERVISLIK „Juba tööle minna on nauding, kui ees ootab hea seltskond. Ja kui inimesel on tööl hea olla, siis on tal ka hea tuju ja head mõtted peas,“ peab dr Arkadi Popov suhtlemisoskust igaühele esmavajalikuks. Eriti peab see paika arstide puhul. Dr Popov paneb südamele: kolleegid peavad olema kollegiaalsed. Nii erakorralises meditsiinis kui ka tervishoius üldse on suhtlemine tema arvates kõige keerulisem koht. „Kui mulle kiirabikeskuse juhina kaebusi laekub, siis lõviosa neist on tingitud sellest, et keegi ütles kellelegi halvasti ja keegi solvus. See ei ole okei. Meditsiinis on number üks abistamine. Abistame patsienti, abistame kolleegi. Üleüldine tervislik suhtlemine, ka kriisi ajal, on ülioluline, sellest algab kõik.“ Kolleeg Lilian Lääts lisab, et Arkadi Popov on ise oma sõnadele parimaks illustratsiooniks: „Kuigi ta on ju väga-väga hõivatud, on ta kolleegina kohutavalt abivalmis – ei ole vahet, kas tema poole pöördub isikliku murega ülemus, sanitar või koristaja, alati leiab ta aega, et aidata. Ka arstina teeb ta patsiendi heaks kõik – on ülimalt professionaalne ja samas inimlik.“ Võib-olla peavad head suhtlejad meditsiini pingelisemates valdkondades ka paremini vastu? Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste kliiniku juhataja dr Katrin Gross-Paju on täheldanud, et erakorralises meditsiinis edukad inimesed on tavaliselt vahvad ka seltskonnas. Dr Gross-Paju on koostöös dr Arkadi Popoviga juba 15 aastat korraldanud Põhja-Eesti haiglate kiirabi- ja EMO meeskondadele erakorralise meditsiini ja neuroloogia konverentse. „On kujunenud tore traditsioon, et kohtume konverentsi korraldustiimi liikmete ja nende peredega meie pool kodus,“ selgitab ta. „Muidugi on lõbusate seltskonnalugude teemaks sageli meditsiin. Eriti toredad on lood, kus on juhtunud midagi, mis esimesel hetkel kvalifitseerub suure probleemina, kuid tagantjärele, läbi huumoriprisma ja kommentaaridega, on naljakas ja õpetlik. Ja Arkadi koos abikaasa Anzelaga on tõesti tore, soe ja külalislahke perekond.“
KRIISIKOMMUNIKATSIOON KUI SUHTLEMISE KÕRGPILOTAAŽ Suhtlemine avalikkusega, eriti kriisi ajal, paneb igaühe võimed proovile. Popovide peresõber, ajakirjanik ja ajakirja Director kauaaegne toimetaja Taivo Paju analüüsib, et ühelt poolt aitas Arkadi õnnestumisele kaasa olukord ise, sest Terviseamet oli oma sõnumitega ja olukorra ohjamisega hiljaks jäänud ning neilt tuli segaseid sõnumeid. „Arkadi ei rapsinud selles olukorras, tema jutt oli selge ja konkreetne,“ räägib Paju. „Minu meelest käitus ta sama süsteemselt, nagu kriisimeedikud suurte õnnetuste korral sündmuspaigas. Enne, kui midagi
tehakse, on kõik läbi mõeldud, igaüks teab, mida peab tegema ja mille eest vastutama. See rahu kandus pressikonverentside kaudu ka avalikkuseni.“ Katastroofilahendamise metoodikat harjutanud ja meeskonnaõppusi korraldanud dr Arkadi Popov kinnitab, et kommunikatsioon on kriisijuhtimise lahutamatu osa, ja iga inimene, kes kriisiga tegutseb, peab olema valmis selleks, et tema juurde tullakse mikrofoni ja kaameraga. „Peab olema selge plaan, mida üldsusele vahendada, ja selged eesmärgid, mida järgida,“ jätkab ta. „Kui eesmärk on võtta kontrolli alla nakkushaigus, siis on teada, millistest komponentidest see tegevus koosneb ja mis punktidele tuleb rõhku panna. Sellest inimestele räägimegi. Kuna tegu on sotsiaalse haigusega, mis on pikaajaline ja mida saavad mõjutada väga erinevad inimesed, on vaja anda ette õige tee, näidata suunda, mida peab tegema, ja siis võib ühine tegevus vilja kanda. Kuigi infomüra tundus olevat palju, oli oluline tekitada üldine asjakohane infofoon.“ Dr Popovil on taskus ka praktilise psühholoogia diplom Peterburi ülikoolist. „See oli kaugõpe, samal ajal minu kaheaastase diplomijärgse internatuuriga Musta-
Mul oli kohe enam-vähem selge plaan olemas. Terviseametisse jõudes oli mul juba kaasas esitlus selle kohta, mida tegema peame. mäe haiglas. Peterburi ülikooli lektorid käisid Tallinnas, õpe oli tasuline. Koolis käisin õhtuti – lõpetasin kardioloogias tööpäeva ja otse loengusse, kolm-neli-viis tundi õppesaalis. Kaitsesin diplomitöö ja sain psühholoogiahariduse arstiharidusele lisaks.“ Paljud kahtlustavad, et dr Popov kasutab ka igapäevaelus mingeid psühholooginippe, aga seda ta omaks ei võta: „See õpperaha läks mul kohe kindlasti raisku. Aga no huvitav oli!“
OOTAMATULT KRIISI KESKELE Hädaolukorra meditsiinijuhi ametisse astus dr Popov 25. märtsil. Terviseameti peadirektori Merike Jürilo tööpakkumiskõnet mäletab ta hästi, see tuli eelmisel õhtul kella 22 paiku. „Sain aru, et enne mind oli ka teisi kandidaate, mõni kolleeg oli ära öelnud. Ettepanek oli kohe kindlasti huvitav, aga ma ei kujutanud endale päris täpselt ette, mida peab tegema. Sõna meditsiinijuht kõlas minu jaoks esimest korda.“ Tulevast ülesannet ei pidanudki ta väga keeruliseks. „Mul oli kohe enam-vähem selge plaan olemas. Terviseametisse jõudes oli mul juba kaasas esitlus selle kohta, mida tegema peame. Lähtusime tavalisest kriisimetoodikast, mida kasutame kiirabis ja meditsiinis, nagu MIMMS (meditsiiniline korraldus ja abi suurõnnetuste ajal) jms.“ Esialgu ei olnud juttu täisajaga tööst, vaid töötundidest. Põhjaliku ja metoodilise juhina jõudis dr Arkadi Popov juba ära planeerida, kuidas ta juhib reanimobiiliosakonnas hommikust koosolekut, siis sõidab terviseametisse konsulteerima, siis tuleb tagasi haiglasse staabikoosolekule – on nii siin ka kui seal ja mahutab kõik oma ajagraafikusse. „Kui järgmisel hommikul siit koosolekult
3/2020 Regionaalhaigla
5
