2013 juubel

Juubel 31. jaanuar 2013 | Eriväljaanne

Tekstiiliteenuste ettevõte Lindström OÜ tähistab 20. juubelit.

Soovime tänada kõiki oma kliente ja partnereid koostöö eest!

Lindström OÜ pakub Eestis töörõivaste ja vahetusvaipade üüriteenust. Oleme juhtiv tekstiiliteenuste ettevõte Euroopas ja Aasias, tegutsedes kokku 21 riigis. Meie teenused muudavad igapäevaelu lihtsamaks, parandavad töötervishoidu ning tugevdavad meie klientide mainet.

Külastage meie kodulehte www.lindstrom.ee ja lugege meie kohta lähemalt!

2 KRONOLOOGIA

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

Klient hindas suurpanku.

Eesti esimene aktsiaselts. Biotehnoloogia Tallinlane enim rahul 1993. aasta 10. novembri Äripäev kirjutas, et Põlva ettevõtlusesse andis kõige märgatavama panuse aktsiaselts Imbi, kes oli nelja aasta jooksul käivitanud uusi äriprojekte, olles osaline mitme heal järjel oleva firma tekkes.

1989. aasta sügisel said ettevõtlikud Põlva mehed Moskvast erandkorras loa riikliku aktsiaseltsi loomiseks. 16. oktoobril registreeriti Põlvas RAS A.O. Imbi. A ja O pidid kohustuslikus korras tähistama sõnaühendit “aktsionernoje obsestvo”. Sel ajal polnud üleliidulist aktsiaseltside põhimäärust veel avaldatud, nii et Imbi oli esimene üheksakümnendate aastate aktsiaselts Eestis. Asutajad olid Põl-

va rajooni täitevkomitee, ENSV põllumajandusministeerium, ENSV tervishoiuministeerium ja Põlva Biotehnoloogia Rakenduskeskus.

RAS A.O. Imbi loomise ajend oli biotehnoloogia rakenduskeskuse väljaarendamine. Selle ümber kõik esialgu koonduski. Hakati ehitama rakenduskeskuse tootmishoonet. Plaanid olid suured. Taheti alustada biotehnoloogia, ehitusmaterjalide tootmise, ravimite, koolituse, reklaaminduse ja trükindusega. Hiljem loodeti luua Põlva tehnoküla, mis oleks olnud Tartu teaduspargi satelliitlinnak. Kavatseti ellu viia TRÜ teadlaste ideid.

Töö lihtsustamiseks taheti Põlvasse luua tugev finantskeskus.

1989. aastal said ettevõtlikud Põlva mehed Moskvast erandkorras loa riikliku aktsiaseltsi loomiseks.

Peagi sai selgeks, et biotehnoloogiat oma jõududega teha ei suudeta. Imbi asutas koos Tallinna Keemia- ja Farmaatsiatehase ning Läti Teaduste Akadeemia orgaanilise sünteesi instituudi eksperimentaaltehasega firma Sefa, mis lõi sidemed Taani ravimifirmaga Nycomed DAK.

Tärnid oli neljal hotellil 1993. aastal kuulus Eestis tegutsevatest hotellidest vaid 21 Eesti Hotellide ja Restoranide Liitu, mistõttu polnud liidul Eesti hotellimajanduse kohta terviklikku ülevaadet.

Info puudus isegi majutuskohtade arvu kohta – see kõikus 100 ja 160 vahel –, kuna ei liit ega ka turismiamet polnud hotellindusega tegelevate firmade-

ga kursis. Iga ettevõte võis turistide majutamise firma tegevusalade loetellu lisada, taotlemata tegutsemiseks eraldi litsentsi. See põhjustas andmete puudulikkust.

Turismiametil oli plaanis majutuskohad lähiajal liigitada ja kehtestada miinimumnõuded ning jagada 1993. aastal valdavalt hotellideks nimetatud ma-

Turu-uuringute firma Ariko MG tegi 1993. aasta augustisseptembris ettevõtete majandusuuringu, mille panganduse osast selgus, et usaldusväärseimaks pangaks peeti Hansapanka, kirjutas Äripäev 1993. aasta novembris.

Kõige väiksem oli 1993. aasta lõpus rahulolematus pangandusega Tallinnas, kõige suurem Tartus ja Lõuna-Eestis. LõunaEestiga võrreldes veidi väiksem oli rahulolematute hulk Pärnus ja Lääne-Eestis.

Usaldusväärsus oli vastajate hinnangul vähenenud eelkõige Rahvapanga ja Keila Panga suhtes. Uuringu järgi oli selle taga arvatavasti väikepankade tegevuse piiratud efektiivsus suur-

te ja kiiresti kasvavate pankadega võrreldes.

Samuti oli suurenenud rahulolematus Ameerika Balti Panga suhtes. Sel puhul oli usaldusväärsuse halvenemine seotud esmahuvi ja -efekti kahanemisega võrreldes turuletulekuajaga.

Tulemustest selgus, et vastajate hinnangul oli paranenud Põhja-Eesti Panga ja Hoiupanga usaldusväärsus.

Põhja-Eesti Panga puhul oli tegu moratooriumi- ja reorganiseerimisjärgse stabiliseerumise ja positsioonide tagasivõitmisega, Hoiupanga puhul aga esile paistnud uue juhtkonna energilise tegutsemisega. Paranenud olid ka Forekspanga ja Estexpanga tulemused.

Mis on mis 10 maineka panga võrdlus protsentides

HANSAPANK SOTSIAALPANK TALLINNA PANK

82 60 56

Maapank Hoiupank ETEK Pank ERA Pank Innovatsioonipank EVEA Pank Põhja-Eesti Pank

52 40 36 35 35 34 31

ALLIKAS: ÄRIPÄEV

Kinod ajasid salajast äri

jutusasemed hotellideks, motellideks, pansionaatideks, võõrastemajadeks jne.

1993. aastal koostas turismiamet ka hotellide klassifikatsiooniastmestiku, et neid tärnistama hakata. Tärnid olid antud vaid neljale hotellile, millest Olümpia, Viru ja Haapsalu hotell Tartu olid kolme tärni omanikud.

Tallinna kinode tiiva all tegutsesid kakskümmend aastat tagasi mängupõrgud ja rahavahetuspunktid.

Kui mujal maailmas maksis 1993. aastal kinopilet keskmiselt 7 dollarit, siis Eestis sai samu filme vaadata vaid poole dollari eest.

Tallinna kinodes olid sel ajal endale koha leidnud valuutava-

hetuspunktid, mängu- ja rahaautomaadid, alkoholiga kauplevad baarid ning piraatkassettide müügikohad.

Kuna kinod töötasid isemajandamisel, ei teenitud suuri kasumeid, ent sissetulekutest tuli maksta palgad ja maksud ning hoida korras maja. Seepärast toodi kinodesse käituskulude katteks näiteks mänguautomaadid.

Mänguautomaatidega käis kaasas turvamees, kes ühtlasi valvas kassat, kuna kardeti vargaid.

Eesti kinolinal näidati enamasti VHS-videofilmide projektsioone, mis olid nii kehva kvaliteediga, et nende puhul ei olnud sageli võimalik aru saada, kas ekraanil oli nais- või meesnäitleja.

Ka selliste filmide eest võeti täispiletiraha.

Vesiroos OÜ: edu toovad läbimõeldud otsused ja investeerimine töötajatesse 1993. aastal asutatud Kohila ehitusfirma Vesiroos OÜ 20aastase edu saladus peitub konservatiivselt kaalutletud otsustes, töötajatesse investeerimises ja mitmes valdkonnas tegutsemises.

“M

eie ettevõtte loomine käis kiiresti nagu 1990ndail ikka – tuli idee, tegime äriühingu ja asusime tegutsema. Nimi Vesiroos tuleneb meie esimesest tegevusest, milleks oli puhkebaasi väljarentimine. Kuna baas eriti tulus polnud, hakkasime tasapisi arendama jaekaubanduse suunda ja ehituskaupadeni jõudmisel alustasime ehitustegevusega,“ meenutab ettevõtte tegevjuht Riho Pihlapuu ja lisab, et praegu võib ehitusfirma nimi Vesiroos kummaline tunduda, ent see jääb inimestele hästi meelde.

Tänu tuttavatele spordimaailmast käis Vesiroos juba 1990ndate lõpus Moskvas postkontoreid renoveerimas. “Kriisi saabumisel lõpetasime oma tööd Venemaal ja hakkasime kasvatama tegevust Eestis. Ostsime Kohila endise sovhoosi töökoja, laiendasime kaubandust ja arendasime ehitustegevust nii Raplamaal kui ka pealinnas,“ sõnab Pihlapuu.

Ehitusbuumi vältel Vesiroosi tegevus kasvas, kuid uue majandus-

kriisi tulekul otsustati õnne katsuda Soome turul. Risk on end ära tasunud, sest praegu tuleb ettevõtte käibest umbes viiendik põhjanaabrite juurest.

“Oleme läbi aegade lähenenud otsustele konservatiivselt: meil on väga heal tasemel finants- ja raamatupidamisarvestus ning rehkendame alati kõik plussid ja miinused põhjalikult läbi,“ selgitab ettevõtte juht. “Niimoodi toimides oleme üle elanud kriise ja jõudnud lahenduseni, kus meie ettevõttel on kolm eraldiseisvat kasumikeskust: tulu toovad renditav hoone, ehitus ja jaekaubandus. Kui ehituses tuleb tulude laekumist olenevalt lepetest oodata 7–90 päeva, toob jaekaubandus raha kassasse iga päev.

Ettevõtte tegevus võib tunduda killustatuna, kuid samas on see mitmekesine ja rahavoog stabiilne.“

20 aasta jooksul 600 000 eurot investeeringuid Tegevusaastate jooksul on Vesi-

roos OÜ investeerinud kokku umbes 600 000 eurot, millest valdav osa on läinud väljarenditava hoone renoveerimisse, aga oma osa ka seadmetesse, kaupluse värvimasinatesse, ehitusplatsil kasutatavatesse seadmetesse, inimeste koolitamisse ning kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemidesse ISO 9001 ja ISO 14001.

“Oleme väike firma, aga meie põhimõte on kvaliteedis mitte hinnaalandust teha,“ ütleb Pihlapuu ja nendib, et ettevõttes töötab vaid 35 inimest. “Sellest on saanud meie visiitkaart ning tänu oma põhimõtetele omame turunišši, kus reklaam meie kohta liigub kliendilt kliendile.

Vaatamata väiksusele osaleme ka riigihangetel. Eesmärk on teenida ehituse käibest 60% peatöövõtjana ja 40% alltöövõtjana.”

Ta lisab, et nii Vesiroosi omanikele kui ka töötajatele on oluline tellija rahulolev tagasiside. “Vahel tuleb ehituse käigus selgitada, miks kallis lahendus on õigem kui projektis olev odav lahendus. Laseme

alati kõik vähegi vastutusrikkamad konstruktsioonid ja sõlmed oma heal koostööpartneril insener Vello Teslonil üle arvutada ning tehnilise poole Hannes Kasel OÜst Ehitusekspertiisibüroo üle vaadata.

Eesti tellijad ja ehitajad muutuvad päev-päevalt arukamaks Kohila Männi lasteaia juurdeehitise, mitme eramu ja Kohila ärikeskuse ehitusel, Kadaka, Keila ja Pärnu Mai Selveri renoveerimisel ning Soomes Kulosaare kiriku sisetööde tegemisel osalenud Pihlapuu hinnangul on Eestis ehituse kvaliteet ja inimeste teadlikkus iga aastaga järjest paranenud.

“Võrreldes buumi- ja sellele eelnenud ajaga on arusaamised ehitusest nii ehitajal kui ka tellijal oluliselt paremad,“ arvab Pihlapuu. “Sama käib ehitusmaterjalide kohta – sertifitseerimine ja projektis kajastuvad nõuded on oluliselt parandanud ehitiste ja materjalide

kvaliteeti. Ülevaatamist vajaks veel projekteerija vastutusala, mis võiks olla distsiplineeritum ning muuta ehitustegevuse ohutumaks, lihtsamaks ja läbipaistvamaks.“ 2012. aastal sai Vesiroos OÜ 1,88 miljoni euro suuruse käibe juures 35 500 eurot kasumit, 2011. aastal olid need numbrid vastavalt 1,57 miljonit ja 70 340 eurot. Tänavu prognoosib Vesiroos OÜ 2,3miljonilist käivet ja 90 000eurost kasumit. Põhjalikult on plaanis võtta ette laienemine Soome turul, kaubanduse käibe suurendamine ning kliendi jätkuv väärtustamine kaubanduses.

OÜ Vesiroos tänab kõiki oma partnereid, kellega on koostööd tehtud nii headel kui ka vähem headel aegadel!

www.vesiroosoy.ee

JUUBEL 31. jaanuar 2013 reklaamitoimetaja Jana J채rvsoo, tel 667 0095, e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

REKLAAM 3

4 1993

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

1993

LIVIKO parimaks firmaks vali-

mise taga võis olla põhjamaise eestimaalase alkoholilembus, arvas ettevõtte tollane juht Udo Themas. Foto aastast 1993.

Liviko.

FOTO: SVEN TUPITS

20 aastat tagasi parim firma URVE VILK urve.vilk@aripaev.ee

1993. aasta novembris korraldas EMOR uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada Eesti parim firma ning hinnata etteantud nimekirja ettevõtete tarbijasõbralikkust ja edasipürgivust.

Tulemuste analüüsimisel torkas selgelt silma, et parima firma hindamisel andsid küsitletavad hea hinnangu neile Eesti ettevõtetele, kes tegelesid masstootmisega. Teenuseid pakkuvaid firmasid toodangut andvate ettevõtetega võrdseks ei peetud.

Koostatud edetabeli esimese viie ettevõtte seast tootsid neli eestimaalastele igapäevaseks tarbimiseks kasutavaid masskaupu. Erand oli ainult Enelin, kelle positsioon edetabelis viitas rahva tunnustusele eelkõige Evelin Meiusi ja tema firma tänuväärsele tööle Eesti diabeetikute ja vähihaigete abistamisel. Hea hinnangu saavutamisele aitas kaasa ka tervisekeskuse avamine Tallinnas ja Pärnus.

Meiusi sõnul oli Enelin moepropaganda telefon, kuna neljandat aastat sponsoreeriti televisioonis näidatavat moesaadet. Eesti turule jõudis

firma oma toodanguga alles aasta lõpus, kui avati väike kauplus Pirital. Meiusi sõnul ei võimaldanud varasemat tulekut turule logisev kaubandussüsteem. Et tegu oli riideid valmistava firmaga, oli küsitletud naiste veidi parem hinnang võrreldes meestega mõistetav.

Viin oli populaarne. Parimaks Eesti firmaks osutus RE Liviko. Ettevõtte tollane peadirektor Udo Themas kommenteeris 1993. aasta novembris, et tulemuse taga võib olla karge põhjamaise eestimaalase alkoholilembus. Eelisena välismaiste firmade pakutavate analoogkaupade ees oli Liviko toodangu hind odavam.

Uute klientide peibutamiseks avati 16. detsembril 1993 uus tootmisliin, millel valmistati Eesti viina, mille müügihind oli küll kallim kui teistel viinadel, ent samas oli selle kvaliteet parem.

Firma mainele mõjus kehvasti aga põrandaaluse viina küllaltki suur osakaal alkoholiturul – pahatihti oli see villitud Liviko silti kandvatesse pudelitesse.

Kalevis oli parandatud toodangu kvaliteeti ja tänu madalatele hindadele suudeti edukalt konkureerida teiste maiustusi pakkuvate firmadega.

Kalevi peadirektori kt Mati Peekmaa pidas suurimaks ohuks firmale Venemaa poliitilist situatsiooni. Ettevõtte toodangust ligi pool eksporditi itta ja sealt saadava rahaga saneeriti osaliselt tootmist Eesti turule. Kuna Venemaal oli plaanis võtta arutluse alla tollimaksude tõstmine, varitses oht, et see mõjutab Kalevi toodangu turustamist idapiiri taha.

Esmatarbekaup hinnatud. Leiburi koht firmade paremuse esiviisikus oli tingitud tema põhitoodangu kui esmatarbekauba vajalikkusest. Maratil oli käimas reklaamikampaania, mille raames tutvustati klientidele oma tütarfirmasid ja nende tooteid.

Firmade tarbijasõbralikkuse ja aktiivsuse hindamise tulemused näitasid, et küsitletavad lähtusid toodetest, mitte ettevõtetest. Samas on tootele hea hinnangu andmine tunnustus ka firmale.

Taust Eesti parimad firmad 1993 mainimiste arv küsitluses LIVIKO KALEV ENELIN

210 201 193

Leibur Marat Baltika Inreko Saku ÕT Silves Ent Kommunaar Estonian Air Eesti Kütus Flora Walko Klementi

95 95 90 84 82 77 41 40 34 31 30 26

JUUBEL 31. jaanuar 2013 reklaamitoimetaja Jana J채rvsoo, tel 667 0095, e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

REKLAAM 5

6 TÄRKAMISAEG

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

URVE VILK

Ammune kerge algus Paarkümmend aastat tagasi ettevõtlusega alustanud juhtide sõnul oli siis oma ettevõtet kergem asutada kui praegu, sest turg oli välja kujunemata ja puuduvaid teenuseid-tooteid palju.

urve.vilk@aripaev.ee

1993. aastal asutatud OÜ Laadur juhi ja omaniku Urmas Laanemi sõnul oleks siis, kui me suudaksime aja 20 aastat tagasi kerida ja näeksime, milliste pisiasjadega me siis tegelesime, huvitav vaadata, kui naljakad me partneritele oma probleemidega tunduda võisime .

“Nalja sai siis iga päev, muidu polekski enam elus,” lisab Laanem. “Aga samas võib-olla oli see ka meie edu pant, et me olime nii sinisilmsed. Nimelt need mehed, kel oli ahnus, ja ma ei pea silmas rahaahnust, tegid siis päevas 15 tundi tööd.

Tolle aja teadmatust kompenseeris teotahtelisus,” meenutab Laanem.

Praegused noored on tema sõnul omandanud mugava elu, millest tulenevalt on tekkinud ka konkurentsivõime probleem. “Ei oska isegi öelda, mis see võiks olla, mis paneks praegused noored liikuma, et oleksime naabritega konkurentsivõimelised,” lisab ta.

Laanem ütleb, et paljud ei mäleta enam, kuidas me seisime bensiinisabas või millised olid tol ajal sidevahendid. Pangandus, liising ja kõik muu oli lapsekingades ja sellest ei teatud eriti midagi.

“Aga kõik see, mis oli takistus, on tänaseks meelest läinud ja meelde on jäänud ainult head asjad,” lisab ta. Õnnelik juhus. 15 aastat tagasi oma ettevõtte asutanud Helge Alt ütleb, et ettevõtlusega alustamine oli tema jaoks juhuste mäng. “Asjad jooksid nii kätte. Mulle tundub, et tänapäeval peab ettevõtlusega alustamise põhjalikumalt läbi mõtlema, tegema äriplaani ja analüüsima tegevust, aga eks juhused on ka tänapäeval olulised,” räägib ta.

Alt usub, et tol ajal oli ettevõtlusega alustamiseks rohkem võimalusi kui praegu, sest turg oli välja arenemata ja auke, mida täita, oli palju. Näiteks puhastusturg hakkas 20 aastat tagasi alles tekkima ja oli Aldi tegutsemise algusajal alles lapsekingades.

“Kui tänapäeval tahetakse meie valdkonnas midagi teha, peavad olema teadmised ja oskused ning vahendid palju suuremad. Mina muidu-

TÄRKAMISAEG 7

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

20 aastat tagasi tegevust alustanud ASi Napal juht võtmas vastu konkurentsivõimeliseima ehitusettevõtte tiitlit 2011. aastal.

FOTO: ANDRAS KRALLA

Nalja sai siis iga päev, muidu polekski enam elus.

20 aastat tagasi tegevust alustanud OÜ Laadur juht ja omanik Urmas Laanem

gi ei hakanud ka suure pauguga pihta, vaid areng on toimunud tasapisi, koos turuga,” räägib Alt. “Olen õnnelik inimene, et minust sai ettevõtja ja seda just sel ajal.”

Koristusvaldkond oli siis hoopis teine, enam pole sinist kitlit ja ämbrit, vaid et on spetsiaalsed mopid, meenutab Alt. Kui tol ajal oli erinevus Eesti ja muu maailma tehnoloogia vahel väga suur, siis praegu see praktiliselt puudub, ütleb Alt. Samas on ka erinevusi, koristusajad polnud siis veel nii tihedad ja puhastusteenust pakkuvate ettevõtete tegevus polnud seetõttu nii pingeline. Ka ümbrikupalkadest pidi tol ajal rohkem rääkima kui praegu.

Ida-Euroopa ettevõtte raskused. 1998. aastal asutatud ASi Lasita Maja juhatuse esimees Kaido Maisvee ütleb, et praegu oleks ettevõttega keerukam alustada kui 15 aastat tagasi, mil turg oli tühjem.

Samas olid 15 aastat tagasi reglemendid ja seadused küll olemas, aga sisse töötamata, selles mõttes on nüüd firmal lihtsam tegutseda.

“Meie sektoris oli 15 aastat tagasi kõige rohkem teistmoodi see, et usaldust võita oli keerukam kui praegu. Olime keegi Ida-Euroopast Venemaa külje alt. Siis tegime ka Euroopa ettevõtetele allhanketöid, praegu on meisse suhtumine hoopis teine.

Ettevõttel on ka enda tooteportfell, mida müüakse,” selgitab Maisvee. Tema sõnul muutus ettevõtte jaoks väga palju ka Euroopa Liiduga liitudes, nii oli näiteks vaja välja suretada üks äriharu, kuna puudusid load.

Hoiak, et tegu on Ida-Euroopaga, oli Maisvee sõnul üldine. “Käisime firmadega, kes müüsid allhankijate asju, tihti kaasas. Näiteks meenub mulle üks kohtumine koostööpartnerist Saksa firma-

ga, mil saime kokku sadu aastaid tegutsenud n-ö Vana Euroopa firma esindajatega. Saksa firma oli meie vahendaja, kes meie tootega midagi ei teinud, vaid pani juurde oma marginaali selle eest, et ta oli garant ja tagas, et meie toodete kvaliteeti võib usaldada. Meiega otse suheldes ei suudetud uskuda, et teeme head toodet,” meenutab Maisvee.

Sellist suhtumist võis kohata tema sõnul veel üsna hiljutigi. “Alles kuus-seitse aastat tagasi käis ettevõttel külaline Inglismaalt, kes oli valmis selleks, et satub tüüpilisse Ida-Euroopasse,” lisab ta.

Tootmine ei teinud loodetud kasvu. 20 aastat tagasi asutatud ettevõtte AS Napal juhatuse esimees ja omanik Toomas Laanpere ütleb, et 10–15 aastat tagasi läks energia valdkonnas suure hooga käima nõukogudeaegsete energialahenduste muutmine. “Praeguseks oleme nii palju katlamaju ehitanud, katki need ka ei lähe, et uute ehitamine pole enam aktuaalne,” selgitab ta. Hakati kokku hoidma, automatiseeritud katlamajad jätsid inimesed vabaks ja tundus, et tootmine suureneb. Ka Kreenholm polnud siis näiteks veel pankrotti läinud ja loodeti üldist tootmismahtude suurenemist,” räägib ta. Paraku seda toimunud pole.

Kui 15 aastat tagasi ei pidanud me hommikuti ajalehest lugema, kuidas erakonnad raiskavad maksumaksja raha, siis nüüd rikuvad erakonnad oma suhtumisega sageli lehte lugedes tuju, ütleb Napal. See tekitab protesti, nii et tahetakse üha rohkem riigist ära minna. Seda negatiivsust on tunda ka ettevõtte juhina, räägib Laanpere. Ja lootusetust on palju rohkem kui aastaid tagasi. “Kui 10–15 aastat tagasi oli Eestis tärkava maikuu aeg, siis nüüd on paljud asjad valmis ja enam ei teata, mida edasi teha,” ütleb ta.

15AASTASEKS

SAI

Kaarli Hambapolikliinik (KHP) võttis oma esimese hambaravi vajava patsiendi vastu 5. jaanuaril 1998 ehk 15 aastat tagasi.

Võrreldes algusaastate ja eelmise juubeliga on nii ettevõtte toimimispõhimõtetes kui ka riigis üldiselt p palju muutunud.

“E “Esimesed kümme aastat olid ke keerulised, sest iga aasta tõi ka kaasa uued ootused ja arusa saamad.

Eesmärk oli kasvada ning kujuneda kõiki hamn b baraviteenuseid pakkuvaks et ettevõtteks.

Kuna hambaravi o üldjuhul tasuline teenus, on o ootavad inimesed head kvaliteeti, valutuid ravimeekv to todeid ja kauapüsivaid hamb batäidiseid.

See omakorda ko kohustas meid esimesest p päevast peale kujundama n niisuguse teenuste osutamise sü süsteemi, mis oleks stabiilne n ning käiks kaasas kiiresti a areneva meditsiiniteaduse ja te tehnoloogiaga,“ räägib Kaarli H Hambapolikliiniku tegevjuht P Piret Uudeküll.

V Viimased viis aastat on h hambapolikliinikul olnud taas tä uued nõudmised, sest täita ra raske majandusolukord mõju inimeste sissetulekuid jutas ja sageli oldi keerulise valiku e kas ravida hambaid ees: v kasutada raha muuks võ või va va vajalikuks.

“Paraku olid paljud va valmis kannatama hambavalu või ohustama oma tulevast te tervist.

See aga tähendas se et hambaravitoolid olid seda,

nii mõnigi kord tühjad ja ettevõttel oli raske end majandada,“ tunnistab Uudeküll, kuid lisab, et Kaarli Hambapolikliinik elas kriisi üle, suutes isegi laieneda ning selle kaudu tugevamaks ja jätkusuutlikumaks muutuda.

Kui 15 aastat tagasi alustas ettevõte kahe ravitooliga, siis nüüdseks on neid juba 27.

Hambaravikabinetid jagunevad kahe üksuse vahel: Kaarli Hambapolikliinik kesklinnas ja Sõpruse Hambaravi Sõpruse puiesteel. Nii kabinetid kui ka hambalabor kasutavad tänapäevast tehnoloogiat ja materjale, mis on eeldus, et head ravitulemused püsiks.

Enam kui kümme aastat on ettevõttel olnud ISO sertifikaat 9001:2008, mis igapäevase töö korraldamisel kindlasti tähtsust omab.

“Mida sooviksime viie aasta pärast? Et suudaksime jätkuvalt pakkuda erinevaid hambaraviteenuseid ja tehnoloogia areneks sedavõrd, et hambaravi oleks veelgi patsiendisõbralikum.

Et ravitulemused oleksid püsivad ja inimesed peaksid vähem hambaarsti juures käima ning et paraneks laste hammaste tervishoid, mis on oluline kõigi inimeste tervisekaitseks tervikuna,“ loetleb Uudeküll.

Kaarli Hambapolikliinik www.khp.ee

8 TÄRKAMISAEG

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

1993: inflatsioon ja elanikkonna kihistumine 1993. aastal sai Eestis hoo sisse erastamine, langetati tulumaksu ja inimesi kimbutas inflatsioon.

Eesti majandus läbis oma viimaste aastate kõige madalama punkti 1993. aasta kevadel, aasta lõpus aga hakkas majandusse stabiilsust tekkima.

Rahareformi tulemusena saavutati 1993. aastal suures osas tasakaal, kaubaturg tasakaalustus, inflatsioon oli stabiliseerumas.

Tööpuuduse kasv peatus, väliskaubanduse bilanss (koos teenuste bilansiga) ja maksebilansi jooksev konto olid enam-vähem tasakaalus.

1992. aastal olid hinnad suhteliselt kiiresti ja palgad suhteliselt aeglaselt kasvanud. 1993. aasta keskpaigaks oli keskmise palga ostujõud tõusnud 38–40 protsendini 1989. aasta neljanda kvartali tasemest.

Kaubaturu tasakaalustamisel mängis olulist osa impordi suurenemine. Eesti tootjat kaitses kaubaturul esialgu kohalike kaupade madalam hind, aga inflatsiooni tõttu jõudis enamik kaupu järk-järgult importkaupade hinnatasemele.

Inflatsioon oli peamiselt pakkumispoolne ja tingitud tootmiskulude kasvust. Mida rohkem oli kaupu, mille hinnad olid importkaupadega konkureerivas tasakaalus, seda vähem jäi edasise hinnatõusu ja inflatsiooni võimalusi. Samas oli see

ohtlik kohaliku kauba tootjatele, kelle kaup turult välja tõrjuti.

Nii olid importkaupade hinnataseme saavutanud juust ja munad, maailmaturu hinnatasemele lähenesid ka kondiitritoodete, ehitusmaterjali, sanitaartehnikatoodete, kinnisvara ja autode hinnad ning hotellide üür ja hoonete ehitusmaksumus.

Soome ostjad kergitasid hindu. Elanike tulude tase oli aga tunduvalt madalam kui maailmaturu hinda kujundavate riikide keskmine tulude tase, lausa 10–30 korda madalam kui Põhjamaades või Euroopa Ühenduse liikmesriikides. 1993. aasta keskmine kuupalk oli Eestis 1066 krooni. Tallinn oli kujunenud seetõttu soositud ostupaigaks Soome turistidele, kelle tekitatud lisanõudlus viis hinnataseme kohalike elanike jaoks liiga kõrgele.

Juuni keskpaigast alates olid Eesti gaasikraanid suletud, kuni Eesti Gaas likvideeris võla Gazpromi ees. Valitsus üritas olukorda päästa Rootsilt saadud 1,9 miljoni dollari suuruse laenurahaga.

Juuli oli üldises plaanis üldse tarbijavaenulik, kuna 1. juulil hakkas Eestis kehtima mootorikütuste ja -õlide aktsiisimaks.

See kehtestati kõigile kütust importivatele firmadele, kes omakorda tõstsid tanklates kütuse hindu.

Enne ligi 20protsendilist kütuse hinnatõusu maksis A-76 liiter 2,30–2,60 krooni, AI-93 liiter 2,90–3,20 ja A-95 3,65 krooni liiter. Leheveergudele jõudis ka uudis põlevkiviõli võimalikust hinnatõusust.

Novembrikuu oli õnnelik turismifirmade liidu presidendile Daisy Järvale, kes pärjati Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni poolt tiitliga aasta naine. Tegu oli üldse esimese aastaga, kui seda tiitlit välja hakati andma.

1066

Leibkonna majanduslik turvalisus langes. 1990ndate aastate alguse kiired muutused ühiskonnas tõid kaasa Eesti leibkondade elujärje languse ning majandusliku turvatunde kadumise. Stabiliseerumine toimus 1990ndate lõpus.

Nõukogudeaegne heaoluriik funktsioneeris toiduainete ja teenuste madalate hindade abil. Eesti taasiseseisvumisel lasti 1990. aastate alguses hinnad vabaks, millega kaasnesid muutused kaupade ringluses ja sotsiaalsfääris (toetuste maksmises ja sotsiaalteenuste pakkumises). Kiired muutused toimusid väga lühikese aja jooksul, mis tõi kaasa leibkondade majandusliku turvalisuse languse.

Vahel me käitume nagu häbelik neitsi, kes ei julge allapoole vaadata, sest kardame rikkuda turumajanduse head tooni.

krooni oli keskmine kuupalk Eestis kroonides 1993. aastal Piimaliiter maksis seejuures 5,30 krooni.

1993. aasta 24. veebruari kõnest Estonia kontserdisaalis

Sundkulutused üle poole pere eelarvest. Sundkulutused on leibkonna eelarves on vältimatud kulutused toidule ja elu-

asemele. Sundkulutuste osatähtsuse vähenemine leibkonna kogukulutustes on märk sellest, et elujärg paraneb ja leibkonnal on võimalik enam kulutada heaolule ja enesearendamisele. Sundkulutuste osatähtsuse tõus aga pärsib seda.

1990. aastate algul moodustasid sundkulutused ligi 60% leibkonna kogukulutusest. 1990. aastate teises pooles hakkas leibkondade elujärg paranema, millest annab märku sundkulutuste osatähtsuse järkjärguline vähenemine. Viimase ligi 20 aasta jooksul on oluliselt suurenenud kulutused vabale ajale ja kultuurile. Kui 1993. aastal moodustasid need leibkonna kogukulutustest 4,5%, siis 2010. aastal 9%.

1990. aastate algus tõi ühiskonda uue nähtuse – elanikkonna kihistumise. Tekkis nii üliedukate kui ka tõrjutute kontingent, kes ei suutnud toime tulla ühiskonnas toimunud muutustega.

Erastamine saab jalad alla.

“Viljastavates sotsialismi tingimustes” tegutsenud ettevõtete müük erakätesse algas vaevaliselt, alles 1993. aastal pääses valla tõeline erastamislaine.

Aprillis 1990 ametisse astunud Edgar Savisaare nn üleminekuvalitsuse ponnistused luua erastamisele seaduslik alus viisid omandiseaduse vastuvõtmiseni toonases ülemnõukogus juunis.

Sama aasta detsembris tuli jätk seaduse näol, mis puudutas riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamist. Selgus saabus alles 1993. aasta suve lõpuks. Enne veel, märtsis 1993 jõuab valitsus kinnitada üle 600 000kroonise bilansimaksumusega vara erastamise korra, mille järgi jõutakse erakätesse müüa kümneid ettevõtteid.

Juunis kiitis riigikogu heaks erastamisseaduse, millele tuginedes asutas valitsus Eesti Erastamisagentuuri ja väiksemad kauplused.

1993. aasta 1. novembril kuulutas erastamisagentuur välja 40 suurettevõtte privatiseerimiseks rahvusvahelise enampakkumise. Kolmandas suurettevõtete erastamise voorus läksid müüki tööstus-, metsandus-, ehitus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted. Senise erastamise käigus oli müüdud eraomanikele 1016 objekti kokku 266 miljoni krooni eest.

Pakkumise hindamisel arvestas erastamisagentuur ostuhinda, töökohtade säilitamise või nende loomise ja investeerimise kohustust ning esitatud äriplaani.

Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet oli seisukohal, et riigiettevõtete erastamist tuleks kiirendada ning mitte kulutada aega ja raha riigiettevõtete saneerimisele.

Tehnoloogiakontsern Ensto: oleme tulnud, et jääda!

Ensto on rahvusvahelises rohemajanduse cleantech-valdkonnas tegutsev pereettevõte, kes on spetsialiseerunud elektrivõrgutarvikute ja elektriseadmete arendamisele, tootmisele ja müümisele. Ensto eesmärk on saada maailma üheks juhtivaks ettevõtteks rohelise energia efektiivsel kasutamisel.

E

nsto asutas 1958. aastal noor Soome insener Ensio Miettinen, kelle unistus oli rajada tööstusettevõte oma kodulinna Porvoosse. Praegu töötavad Ensto tootmistehased kuues Euroopa riigis ja Indias ning müügiesindused asuvad 20 riigis üle maailma. Ensto kontserni müügikäive oli 2011. aastal 250 miljonit eurot, tööd annab see 1600 inimesele.

1992. aasta lõpus oli Ensto üks esimesi lääne elektrimaterjalide tootjaid, kes Eestis müügi ja tootmisega kanda kinnitas. Algusest peale on Ensto tugevused olnud hea kvaliteet, efektiivsus ja innovaatilised lahendused.

Energiasäästlik hübriidmaja ja elektriautode laadimissüsteemid on ettevõtte uusimad arenguvaldkonnad.

“Ensto on elektrimaterjalide maailmas tugev tegija ja seda nii kodumajapidamises kui ka tööstuse poolel. Meie valdkond

algab õhuliinide ja maakaablite tarvikutest ning lõppeb elektrikilpide, valgustuse ja elektriküttega,“ tutvustab Ensto Elekter ASi turundusjuht Andres Meresmaa ja lisab, et viimase viie aasta jooksul on elektriseadmete turul toimunud suuri muudatusi, mis on ühest küljest viinud energiasäästlikkuse ja teisalt innovaatiliste lahendusteni.

Peale hübriidmaja kontseptsiooni, kus ventilatsiooni- ja elektriküttesüsteem on liidetud säästlikult ja nutikalt koos toimivaks, on Ensto olnud algusest peale üks teerajajatest elektrisõidukite laadimislahenduste väljatöötamisel. Ajaga kaasas käimist näitab ka ettevõtte hea positsioon LED-valgustuse turul.

Ensto tegevuse läbiv mõte on, et materjalide taaskasutus ja energiasäästlikkus aitab pidurdada looduskeskkonna halvenemist ja muudab maailma tervislikumaks elupaigaks.

“Ensto strateegiad on alati jagatud viieaastastesse tsüklitesse. Praegu on käimas periood 2010–2015, mille võtmesõnad on tarnekindlus, efektiivsus ja kvaliteet,” räägib Meresmaa.

“Meie kliendid on väärt tooteid, mis ei valmista neile probleeme, ja Ensto kvaliteet on kindlasti üks alustalasid, tänu millele oleme Eesti turul nii tugevalt kanda saanud kinnitada.“ Tema sõnul pole Ensto eesmärk olla turul hinnaliider, sest kontserni tugevused seisnevad muus. “Just need tugevused tagavadki jätkusuutliku arengu, tänu millele oleme juba 20 aastat Maarjamaal püsivalt tegutsenud!“

Ettevõte, kes pakub enamat kui töökohta Tootmisfirma Ensto Ensek juht Peeter Mõrd meenutab, et kui ta kolm aastat tagasi Enstosse

tulekut kaalus, tegid ettevõtte tema jaoks eriliseks just Ensto väärtused ja tulevikuvisioon.

“Muudame ühiskonna paremaks, täiustades energiasäästlikkust ja keskendudes selle jätkusuutlikule arendamisele. Ensto toodetel on pikk kasutusiga ja neil on väike keskkonnamõju kogu elutsükli jooksul,“ loetleb ta.

Mõrd nendib, et keskkonda ja energiat säästa aitavad tooted-teenused on tänapäeval väga olulised. Jätkusuutlikule arengule panustavad ettevõtted motiveerivad töötajaid, pakkudes enamat kui ainult töökohta.

Ta lisab, et väärtuspõhine tegutsemine on ettevõtte püsimajäämise võti. “Äriettevõtetel on alati võimalik valida kiire rahateenimise ja pikaajalise koostöö vahel, mis põhineb usaldusel. Just selline usalduskapital aitab raskel ajal vee peal püsida, sest kui meie oleme lojaalsed kliendile, on klient lojaalne meile. Usaldus tekib aastatega ja selle teenimiseks tuleb antud lubadusi täita iga päev!“ Peale kliendikesksuse, kvaliteetse toodangu ja pidevate uute toodete arendamise on

Ensto jaoks oluline juhtimiskvaliteedi parandamine nii keskastme kui ka tippjuhtide seas.

“Iga päev tulemustele keskendudes ei tohi ära unustada ettevõtte väärtusi: usaldus, austus ja julgustav loovus. Võrreldes Skandinaavia kolleegidega ei ole meil, eestlastel, väärtuspõhine juhtimine piisavalt juurdunud.

Peame olema oma töökaaslaste, klientide, koostööpartnerite ja kohaliku kogukonna suhtes hoolivamad. Ensto püüab pakkuda oma abi just praktiliste murede lahendamisel. Näiteks oleme aidanud rajada Keila spordiväljakutele valgusteid ning jaganud aastaid stipendiume kahele Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasele,“ jutustab Mõrd.

Ensto tegevus jaguneb kolmeks äriüksuseks: jaotusvõrgulahendusi pakkuv Ensto Utility Networks, tööstuskeskkonna jaoks tooteid arendav Ensto Industrial Solutions ning valgustus-, elektrikütte- ja ventilatsioonilahendusi tootev Ensto Building Technology. Praegu töötab Ensto Keila ja Lasnamäe tehases kokku veidi alla 400 inimese. www.ensto.ee

JUUBEL 31. jaanuar 2013 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095 e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

REKLAAM 9

Viking Motors SAAB-i TEENINDUS Kõik SAAB-ide hooldus- ja remonttööd märtsi lõpuni

-50 %

Turbiinid tööle!

Me jätkame SAAB-ide hooldamist ja remonti kuni viimse SAAB-ini.

Kõige suurem SAAB-i müügi ja hoolduse kogemus.

SAAB-ide remondil SAAB-i ametlik tehniline tugi.

SAAB-i originaalvaruosadel on garantii, mis toimib.

Meie mehaanikutel on üle 15 a kogemust SAAB-ide remondil.

Suurim SAAB-i varuosamüüja Eestis.

Viking Motors, Tammsaare tee 51, Tallinn teenindus: 665 2640; varuosad: 665 2697 e-post: hooldus@saab.ee; www.saab.ee E-R 9.00-18.00, L-P suletud

10 MEDITSIIN

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

INTERVJUU

Ivo Saarma: algus oli raske 20 aastat tagasi tegevust alustanud erahaigla Fertilitas juht Ivo Saarma meenutab, et alustades oli ärikeskkond praegusega võrreldes teine: laenu saada oli keeruline, intressid olid kõrged ning erameditsiini suhtuti suure skepsisega.

URVE VILK urve.vilk@aripaev.ee

Mis meenub haigla alustamisele tagasi mõeldes? Vabariigi loomisest oli möödas üsna vähe aega ja erameditsiin alles alustas tegevust. Mõni asutus oli jõudnud juba midagi enne meid teha, aga olime ühed esimesed. Palju oli lahtisi küsimusi. Oli ebaselge, kas riik asub erameditsiini toetama või kas ta üldse võimaldab seda. Palju oli skepsist. Kuna meie tahtmine oli pakkuda ka sünnitusabi, tuli kõrvalt palju arvamusi, et see on liiga riskantne tegevus.

Teine pool asja juures oli see, et ka ravikindlustussüsteem polnud veel paika loksunud. Haigekassasid oli rohkem kui praegu, olid kohalikud haigekassad, eraldi osakond Harjumaal ja eraldi osakond Tallinnas.

Läbirääkimised selles küsimuses, kas nad eraettevõtjaga lepingut teevad või mitte, olid samuti üsna keerulised. Nii et ärevust oli päris palju.

Asusime tol ajal Nõmmel, haigla oli praegusega võrreldes üsna väike. Võtsime selle rendile Nõmme haiglalt ja rent polnud meile sugugi soodne. Oli suur tahtmine ära proovida, mis see erameditsiin on, aga kerge see ei olnud.

Saime haigekassa lepingu paar kuud hiljem.

Alustasime vastuvõttudega nii, et inimesed pidid ise nende eest tasuma. Esimese poole aasta jooksul olin ma täiesti kindel, et sellest ei tule midagi välja. Olin kogu oma isikliku vara ära kulutanud ega

tahtnud, et töötajad saaksid signaali, et neile jäävad palgad maksmata. Erahaiglana alustades oli meil toimunud niigi pereheitmine, sest osa arste arvas, et erahaigla pole piisav väljakutse, et saada erialast rahuldust. Nurga taga kuulsin ka öeldavat, et oleme putka, kus mängitakse haiglat.

Ja ega patsiente ka kohe palju tulnud. Meil oli hädavaevu hing sees ja miinus süvenes. Olin seda meelt, et kui murrangut ei tule, siis hävime.

Oli tarvidus laenu saada. Uskumatu, kui konservatiivsed siis oldi ja mida kõike ei nõutud. Põhimõtteliselt anti laenu neile, kes seda ei vajanudki. Ette pidi olema näidata umbes sama suur varandus, kui taheti laenu saada. Ka intressid olid ärilaenudel väga kõrged.

Ent majandusinimeste hulgas oli neid, kellele tundus see idee jumekas ja kes ütlesid, et ära muretse, nii need asjad käivadki. Saingi tolleaegselt Hansapangalt esimese miljoni laenu ja see oli oluline impulss. Ei ole edukat äri, sealhulgas meditsiiniäri, kui sellesse ei investeerita. Kui tahad midagi tõsiselt teha, tuleb sinna ka panustada.

Juba esimese aasta teine pool oli selline, kus miinust enam ei kogunenud ning kõige hullem aeg saigi läbi. Teiseks aastaks oli selge, et monoprofiilne tegevus haiglat ära ei majanda. Kui tahad arendada kirurgilist tegevust ja hoida töös operatsioonitube, siis selleks, et püsikulusid ohjata, tuli tegevust oluliselt laiendada. Kui 1994. aastal pakkusime ainult sünnitusabi ja günekoloogiat, siis 1995. aastal juba ka uroloogiat ja üldkirurgiat, siis tulid nina-kõrva- ja kurguhaigused ning tänu koostööpartneritele plastikakirurgia.

Kui kolisime Viimsisse, olime kümme aastat tegutsenud ja ennast juba tõestanud. Kõik, kes meie

alustamisel lootsid, et me oleme ajutine nähtus, hakkasid meie peale teise pilguga vaatama. Niikaua kui eestlane on kahjurõõmus, sa teda ei huvita ja ta pole agressiivne, ainult naerab su üle. Nii kui ta hakkab sind konkurendina tunnetama, suhtumine muutub. Ja seda tundsime ka siia kolides, esimese kolme aasta jooksul tundsid meie vastu huvi kõik instantsid, kes võisid midagi kontrollimas käia.

Siis tuli ka meil see aeg, mil tekkis eufooria.

Viimsisse tulles kasvas esimestel aastatel igal aastal käive 100 protsenti, seega nelja aastaga 400 protsenti võrreldes sellega, mis oli Nõmmel. Teatud erialadel läksid mahud nii suureks, et vaatasime, et ruumid, mis meil on, jäävad kitsaks. Hakkasime tegema suuri plaane, maja neljakorruseliseks projekteerima, aga jumal tänatud, et me seda ehitama ei hakanud, sest oleksime olnud hiljem tõsises hädas. See oli hea õppetund, mida oli vaja, sest mulle tundub ärimehena parem, kui sellist eufooriat enam ei tuleks. Palgasoovid ja kõik muu läksid hulluks.

Haigla on praeguse majandusmudelina täiesti optimaalne. Oleme arendanud ka kirurgilisi erialasid, uue väljakutsena on juures sisehaiguste profiil ja taastusravi.

Mõned erialad on meil ka haigekassaga seotud, aga kaks kolmandikku rahastamisest ei ole sellega seotud, selles mõttes oleme tõsiseltvõetav erahaigla.

Siiski vaatame tulevikku murelikult. Rõõmustamiseks ei ole põhjust. Mis puudutab meditsiini, siis demograafiline situatsioon on kurb, ei näe, et kahekümne aasta jooksul maksumaksjaid juurde tekiks. Arvan, et kõigil neil, kes suudavad maksta,

Põhimõtteliselt anti laenu neile, kes seda ei vajanudki. Ette pidi olema näidata umbes sama suur varandus, kui taheti laenu saada.

Fertilitase juhataja Ivo Saarma

MEDITSIIN 11

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

FERTILITASE juhi Ivo

Saarma sõnul on tüüpiline haigla patsient kolmekümnendates kõrgharitud naine, kes hindab aega ja mugavust.

FOTO: ANDRAS KRALLA

suureneb omavastutus oluliselt, et tagada abi ka neile, kes enam maksta ei suuda.

Nii et meie algus oli raske, majanduslikult oli väga keeruline. Meditsiin on inertne süsteem, seda pole lihtne käima saada, kuid samas tagab see suhteliselt stabiilse käibe. Investeerimisvajadus on kogu aeg suur, dividende oleme jaganud kahekümne aasta jooksul üks-kaks korda, kogu ressurss on tagasi investeeritud ja töötajate palkadeks suunatud.

Mis oli alustades suurim risk? Kui sünnitust ja kirurgiat silmas pidada, siis tehnoloogiline osa, mis on turvalisuse tagamiseks vajalik. Paljud arvasid, et sellist laenu pole võimalik võtta, mis selle kõige muretsemiseks vajalik on. Ja kaheldi, et kes tuleb väikehaiglasse sünnitama, kui ei suudeta kõiki teenuseid pakkuda, ja kes tahab seda raha eest teha, kui riik pakub seda tasuta.

Olin Soomes praktiseerinud ja uskusin sellesse, kuna nägin kontrasti ja suhtumise vahet. Tagantjärele pilte vaadates tundub, et ma töötasin varem vangla haiglas. Ma olen sellest põlvkonnast, kes veel mäletab, kuidas me siis elasime. Kõigil tasuks siis, kui tulevad rasked ajad, meelde tuletada, kuidas me oleme elanud.

Aga kiusatusi on palju ja kahjuks on meie kõrval palju rikkaid riike, see on meie geograafiline õnnetus. Meil oleks palju lihtsam elada, kui meie kõrval oleks Albaania ja Etioopia, millega eestlane ennast võrdleks ja oleks õnnelikud, mitte Soome ja Rootsi. Pole võimalik kahekümne aastaga kõike parandada, aga edusammud on olnud siiski tohutud.

Mis veel kakskümmend aastat tagasi teisiti oli? Ärge arvake, et me selles osalesime, aga tolle aja

märksõnadeks olid ümbrikupalgad ja hinnapoliitikas kauboipoliitika ehk erinevatele inimestele müüdi ühte ja sama teenust erineva hinnaga. Ära on kadunud ka maksupettused, riik on oluliselt korrastunud.

Läänest tuli ka sellist laenuraha, mida pakuti ootamatult soodsatel tingimustel, ja tegu oli väga suurte summadega. Loobusime nendest asjadest, kui natukene tausta uurisime. Selliseid pakkumisi tehti ilmselt ka teistele. Oli ka katusepakkumisi, nii et kõike oli. Nii julgelt, kui tol ajal ettevõtjatelt raha küsiti, enam teha ei juleta.

Kas patsiendid olid 20 aastat tagasi teistsugused? Praktiseerisin Soomes ja seal on patsiendid palju kuulekamad, arstidesse suhtutakse seal teisiti. Meie autoriteet siin nii kõrge ei ole, oleme küll juuksurist üks samm teenindajana eespool, aga mitte väga palju rohkem. Positiivne on see, et noored hoolivad tervisest varasemaga võrreldes aina rohkem.

Kas haigla juht peab olema arst või ärimees?

Alustasin teadmisega, et peab olema meedik. Kuna ma tundsin, et kõige suurem vajakajäämine oli majandusteadmistes, siis jõudsin arvamuseni, et ta peaks olema majandusharidusega inimene. Nüüd olen jõudnud tagasi arvamuseni, et haigla juhatuse esimees peab olema meedik, kes on ennast täiendanud majanduse alal, mitte vastupidi. Oluline on siiski mõista kogu tegevuse olemust ja sisu.

Kes teie patsiendid on? Meie külastaja on vanuses 25–35. Kõrgharidusega inimene, keskmise sissetulekuga ja selline, kes väärtustab aega ja mugavust.

12 1993

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

KRIMI

Eesti vahendas relvi Vene maffiale. Otsisime maailma relvakaubanduses oma nišši URVE VILK urve.vilk@aripaev.ee

1993. aasta Äripäev kirjutas, et Eesti on maailma relvakaubanduses leidmas oma nišši .

Kui mitte iga päev, siis vähemalt kord nädalas saabus tollipunkti järjekordne relvasaadetis Euroopast või USAst. Ametliku relvakaubanduse kõrval eksisteeris riigi pilgu eest varjatud relvaäri. Äripäeva toonastel andmetel läbis Eestit vähemalt üks salajane relvatee, mille kaudu varustati Vene maffiat.

Süsteem toimis järgmiselt.

Läänes ärireisil olev eestlane hankis mõnest relvatehasest partii relvi. Üldjuhul need osteti, sest vargus, eriti suurte partiidena, oli seal välistatud.

Riigipiiride ületamiseks oli mitu võimalust. Võidi kasutada osavalt võltsitud dokumente, peita relvad ametlikult lubatute varju või teise nimetuse alla, osta ära toll ja piirivalve.

Kui relvad olid Eestisse jõudnud, anti need üle vahendajatele, kellest viimane teadis ainult isikut, kellega ta otseselt suhtles.

Raha maksti ette ja enamasti oli ostja teada, kuna tihti toodi relvi ettetellimise korras. Olene-

valt tellimuse esitamise ajast võttis selle täitmine aega üks kuni kolm nädalat. Ostjal pidi olema kellegi soovitus, ühe relva müügi pealt teenis diiler keskmiselt 500 krooni. Seejuures polnud salarelv kauplustes müüdavatest odavam, pigem kallim. Arveldamine käis sularahas ja USA dollarites, Eesti ostjatelt võeti ka kroone.

Ostu-müügitehing toimus tol ajal konspiratsiooni mõttes avalikult. Müüja helistas ostjale, teatas, et tal on midagi huvitavat, ja leppis kokku kohtumispaiga avalikus kohas. Kaup oli pakitud võimalikult räpasesse ja tagasihoidlikusse pakendisse.

Vene relvad Venemaale tagasi. Lääne relvade kõrval jõudis Eestisse ka Venemaa relvatehaste toodang, valdavalt TTd ja Makarovi püstolid.

Tegu oli varastatud relvadega, kuna Eestisse toodud relvad olid nii odavad, et omandasid alles mitmekordse vahendamise järel turuhinna.

Just selliseid relvi eelistas osta Vene maffia, kelle kätes need päritolumaale tagasi rändasid.

Väike osa jäi ka Eestisse, kusjuures oli reaalne nad hiljem ametlikult registreerida, näiteks rel-

SALARELV

ei olnud kauplustes müüdavatest odavam, pigem kallim.

FOTO: SVEN TUPITS

vakaupluses, kus nad komisjonimüügile võeti. Ühtlasi oli võimalus relva loata kodus hoida, sest vahelejäämise korral sai varjuda selgituse taha, et tegu on veidrikust onu päranduse, sõjaajast jäänud või ammu leitud püstoliga.

Turvatrükita relvaload. Ületamatu raskus polnud tol ajal ka relvaloa võltsimine, kuna see trükiti tagasihoidlikule kollaka-

le kartongile. Turvatrükki lubadel polnud.

Põrandaaluse relvamüügi ulatusest andis tunnistust tõsiasi, et üks edasimüüja vahendas pooleteiseaastase ahelas osalemise ajal pool tuhat relva. Ta müüs põhiliselt Vene relvi Vene maffiale, talle pakuti ja temalt telliti ka lõhkeaineid, plastpomme ja gaasirelvi.

Kaitsepolitsei hinnangul võis illegaalne relvaäri alguse saa-

da Vene armeest, kes püüdis maha parseldada ladudes seisvaid relvi.

Teoreetiliselt arvati, et võimalik on ka see, et relvad sokutasid Eestisse politsei ja kaitsejõud.

Kaitsepolitsei konfiskeeris 1993. aastal relvi 11 miljoni krooni eest. Suurim salarelvapeidik sisaldas 2500 TTd. Kuna Eesti relvaturg ei ole eriti suur, läksid relvad edasi itta ja lõunasse, kus käis lokaalne sõjategevus.

11

miljoni väärtuses konfiskeeris kaitsepolitsei 1993. aastal salarelvi.

Anti Mölter: mõistlik on tellida kõik ehitustööd ühest kohast Mullu Jõgevamaa parima ettevõtte tiitli pälvinud Wesico Project omanik Anti Mölter leiab, et kõige targem on tellida kõik ehitustööd alates eelplaneerimisest ja projekteerimisest kuni üldehituse ja järelevalveni ühest kohast. Wesico gruppi kuulub kümmekond ettevõtet, teiste seas infrasüsteemide projektijuhtimisega tegelev Wesico Infra OÜ, kes tänavu viiendat sünnipäeva peab.

“Kui kogu ehitus tervikuna ühelt tugevalt tegijalt tellida, võib olla kindel objekti tarneaegades, ehitaja stabiilsuses ja tehtud tööle antud garantiis,” sõnab Anti Mölter ja lisab, et terviklahendust hindab eelkõige erasektor, mille osakaal on Wesicol viimastel aastatel märksa pisem olnud nagu teistelgi ehitusfirmadel.

“Riigihangetel tükeldatakse töid rohkem, et saada hind võimalikult madalaks, kuid see ei pruugi alati parim lahendus olla.”

“Meie eelis on eraldi juriidiliste isikutena seisvad ettevõtted, mis moodustavad kogu ehitustegevust katva sünergia. Saame kõiki töid ise teha, alates lammutusest ja projekteerimisest ning lõpetades ehituse ja ehitusjärelevalvega. Ka kogu tehnika on meil endal olemas,” selgitab Mölter Wesico grupi kontseptsiooni.

“Kuna firmad pole omavahel seotud, hajutab see riske ning hoiab nii ehitustegevuse kui ka raamatupidamise selge ja lihtsana. Muide, ühegi firma puhul pole me kasutanud ära kõiki

olemasolevaid ressursse, sest me ei taha olla laenu orjad.”

Wesico gruppi kuulub kümmekond ettevõtet: näiteks Keskkond ja Partnerid OÜ tegeleb projekteerimise ja puhastusseadmete lahenduste väljatöötamise, Kaevutehased OÜ mahutite valmistamise ning Wesico Ehitus OÜ suuremahuliste üldehitusprojektide juhtimisega.

Tänavu viieseks saav Wesico Infra loodi pinnasetööde, teede ja platside projekteerimiseks eelkõige teiste Wesico grupi projektide raames, mis omakorda tähendab, et ettevõte on stabiilselt olnud lepingutega kindlustatud.

Mullu olid Wesico Infra suuremad projektid Suure-Jaani valla kõigi asulate teedeehitus ja asfalteerimine, Loksa linna osaline asfalteerimine ja Jõgeva maakonna Palamuse–Laiuse tee asfalteerimistööd.

“Ausalt öeldes pole meil teistele ehitusfirmadele allhanke tegemiseks aegagi, sest juba praegu on Wesico Infra paariks aastaks projektidega

Wesico Infra OÜ Vasara 50, Tartu telefon 528 0801, faks 733 9114 info@wesico.ee

www.wesico.ee

kaetud,” sõnab juhataja. “Kaugemaid plaane ei tahaks aga teha, sest kunagi ei tea, mis elu toob. Muide, vahel süüdistatakse Eesti ettevõtteid, nad ei tee kümneaastasi prognoose. Aga meil pole seda vaja. Me ei ole USA, kus ühe ettevõtte käekäigust oleneb 20 000 inimese elu.”

Kui rääkida Eesti turu üldisest seisust, areneb Mölteri hinnangul ehitussektor tehnoloogiliselt iga aastaga.

Konkurents on samuti tihe ning seda igas valdkonnas, sest turg on pisike, aga tegijaid palju. Ja kogu selle konkurentsi kõrval on pidev mure töötajatega.

Eestis vajab lahendamist oskusliku tööjõu puuduse probleem Samas ei too Anti Mölter suurima probleemina praegusel ehitusturul välja mitte konkurentsi, vaid materjalide hinna järsu tõusu ja kvalifitseeritud tööjõu puuduse.

“Ehk jõuab kunagi kätte aeg, kui heade töötajate ja spetsialistide leidmiseks ei pea ettevõtted enam ebainimlikke pingutusi tegema,” loodab ta.

“Ma ei näe mõtet koolitada ise kakskolm aastat firmasse inimest, kui selle töö võiksid vabalt ära teha kutsekoolid.

Miks mitte maksta asjatundjale esime-

sest päevast peale head palka, selle asemel et kulutada oma aega, närve ja raha noorte väljaõppeks? Me ei ole nii suur ettevõte, et hakkaks endale A-st ja B-st töötajaid koolitama.”

Mölter lisab, et abitööjõuga probleeme pole, kuid puudus on just spetsialistidest. 20 aastat tagasi lammutatud kutsehariduspoliitika maksab tema sõnul nüüd valusalt kätte. “Kähku peaks tegema selgeks, keda koolitada ja kelle jaoks, ning andma inimestele võimaluse ümberõppeks. Olen arvamusel, et haridusraha ei tohiks jagada ainult pehmetesse valdkondadesse, vaid mõtlema peab ka teiste alade peale.”

REKLAAM 13

JUUBEL 31. jaanuar 2013 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095, e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

CANYON – 10 aastat noortepärast ja dünaamilist IT-olmeelektroonikat!

E

nam kui 50 riigis esindatud IT-bränd CANYON ühendab endas rõõmsameelse, noortepärase ja dünaamilise elustiili ning teeb elu mugavamaks, pakkudes laias valikus praktilist, kergesti kasutatavat ja taskukohast IT-olmeelektroonikat, samuti arvuti välisseadmeid.

“See põhimõte on meie igapäevase äritegevuse ja brändi kese,“ ütleb CANYONi Eesti müügijuht Jaanika Evonen ASBIS-Baltik ASist.

CANYONi tootevalikut on arendatud pühendumuse ning sooviga pakkuda stiilse disaini ja konkurentsivõimelise hinnaga tooteid, ohustamata kvaliteeti. Brändi tooteportfelli kuuluvad kõrvaklapid, peakomplektid, veebikaamerad,

sülearvutikotid, -tarvikud, klaviatuurid ja palju muud. Tavasortimendi kõrval pakub CANYON eriväljaandeid erinevate teemade ja kontseptsioonidega.

“Et tagada piisav toodete kättesaadavus, on meil esindusi enam kui 50 riigis,“ räägib Jaanika Evonen. “Strateegilised jaotuskeskused asuvad Hiinas, Tšehhis ja Dubais. Kvaliteedikontrolli meeskonnad on Hiinas ja Taiwanis. Nemad tagavad toodete vastavuse standarditele ja nõuetele.“ CANYON asutati 2003. aastal ja selle peakontor asub Hollandis.

Emaettevõte ASBIS Enterprises PLC on ülemaailmne IT-komponentide ja -seadmete turustaja, mis on noteeritud Varssavi börsil.

CANYON on üks kiiremini kasvavaid IT-valdkonna tarbeelektroonika kaubamärke Aasia ja EMEA regioonis.

Tootedisain on CANYONi edu võti CANYONi vaated on alati inspireerivad ja ulatuvad kastist välja.

Mitu korda aastas korraldab ettevõtte turundusmeeskond uurimusi ja ajurünnakuid mõtete vahetamiseks, uute suundade leidmiseks ja selliste ideede loomiseks, mis viiksid CANYONi disaini ja tehnoloogia järgmisele tasandile. Nii võimaldavad näiteks üliõpilaste teadustööd ja fookusgruppide uurimine saada teavet noorte elustiili, käitumise, hoiakute ja huvide kohta.

2010. aastal demonstreeris CANYON uhkelt oma esimest limiteeritud toodangut, mille disain oli julge ja värvirikka graftimustriga. Eelkõige noortele linnainimestele suunatud kõrvaklappidest, veebikaamerast, sülearvutikleebistest, -kottidest jms koosnev tooteperekond oli ideaalne tähelepanupüüdja, mis tarbijate kõrval paelus ka potentsiaalseid partnereid ning pälvis meediakanalite huvi.

Alates 2010. aastast on CANYON peale Graffiti seeria tulnud välja selliste eriväljaannetega nagu Stripes, X-Ray, Rising Sun, Stealth ja Chrome. Rising Sun loo-

di 2011. aastal Jaapanit tabanud maavärinas ja hiidlaines kannatanute abistamiseks. Iga selle seeria müüdud toote pealt läks teatud protsent tulu Jaapani toetusfondi.

2013. aasta tõotab tulla põnev, sest eriseeria Tattoo loomisele aitab kaasa üks maailma tuntumaid tattoo-meistreid Henk Schiffmacher.

Aastal 2012 korraldas CANYON taas huvigruppide uurimusi, et saada väärtuslikke ideid ja arendada uusi edukaid projekte. Positsioneerimaks end igal turul õigesti, teevad uuringuid kohalikud meeskonnad.

Loovus ja innovatsioon aitasid ka siis, kui CANYON otsustas tugevdada oma mainet unikaalse ja atraktiivse IT-jaemüüjana. Selleks töötati toodetele välja uued pakendid, mis eristuksid konkurentidest ja oleksid pilkupüüdvad.

“Lisaks tuleb meeles pidada, et oluline suund on ökoloogiline ja keskkonnasõbralik tootepakend,“ nendib Jaanika Evonen.

“Oleme vähendanud oma pakendite suurust, et kahandada transpordikulusid ning võimaldada edasimüüjatel paremat kujundust kauba väljapanekul. Kuna uuringu järgi tehakse 70% ostuotsuseid kauplustes, on selge, et just ilus ja praktiline pakend on brändi edu nurgakivi.“

CANYONi esindaja Eestis: ASBIS-Baltik AS I Luha 34, Tallinn 10131 I tel 640 7130 I sales@asbis.ee I www.asbis.ee

Dünaamiline ASBIS ASBIS Enterprises Limited on üks suuremaid arvutikomponentide turustajaid uutel Euroopa turgudel. 1990. aastal rajatud firmat on peetud üheks dünaamilisemaks ettevõtteks kogu Kesk-Euroopa regioonis. ASBIS teenindab rohkem kui 6000 aktiivset klienti oma kolme jaotuskeskuse ja 21 kohaliku lao kaudu, mis paiknevad erinevates regioonides.

ASBIS-Baltik AS on ASBIS Enterprises Limitedi tütarfirma, mis loodi 1998. aastal. Seega tähistab ettevõte 2013. aastal oma 15. aastapäeva. Firma põhitegevus on arvutikomponentide importimine ja hulgimüük.

ASBIS-Baltik pakub oma koostööpartneritele terviklikku teenuste paketti, mis sisaldab parimaid hindu, tootjatepoolset garantiiteenindust ja erialaseid konsultatsioone.

Praegu esindab ASBISBaltik Eesti turul selliseid kuulsaid tootjaid nagu Canyon, Prestigio, Cygnett, Intel, Goodram, Silicon Power, Seagate, Kingston, HGST, Toshiba, Western Digital, Fujitsu, MSI, Sapphire, Gainward, Lite ON, Ferrari by Logic3, Dell, Inter-Tech, Buffalo, ZyXel, AMD, AVG, Fenda, OCZ, Tenda, Promise ja LSI Logic.

14 PERSOON

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

ÕIGUSTEENUS

Aivar Pilv: 20 aastat tagasi oli töö lihtsam

URVE VILK urve.vilk@aripaev.ee

20 aastat tagasi tegevust alustanud advokaadibüroo asutaja Aivar Pilve sõnul on täna töö huvitavam ja raskem, tollane töö tundub tagasi vaadates meeldiva aja veetmise vormina.

Mis kakskümmend aastat tagasi alustades tänasega võrreldes teisiti oli? Mäletan selgelt hinges valitsenud kõhklusi, kas tulla ära tolleaegsest suurest Vanalinna advokaadibüroost ehk endisest teisest õigusnõuandlast, või mitte. +Terve rida kolleege oli oma advokaadibüroo juba asutanud ja kaalusin tükk aega millist sammu astuda, kas saan sellega hakkama, kuidas see kõik toimuma hakkab – kõik oli uudne ja olukord teistsugune.

Olime varem elanud advokaaditeenuse mõttes õigusruumis kahe õigusnõuandla baasil: oli Tallinna esimene ja teine õigusnõuandla, mõlemad on hiljem muutunud advokaadibüroodeks.

Kaalusin pikka aega ja lõpuks otsustasin, et teen ühemehe advokaadibüroo ära. Tol ajal oli väga suur probleem büroole ruumide leidmine. Büroohooneid praktiliselt ei eksisteerinud, olid suured nõukogudeaegsed majad, kus äriühingutele pinda välja renditi. Esimene büroo tegevuskoht asus Roosikrantsi tänaval (Keele ja Kirjanduse Instituudi majas), kuhu sai fuajeesse ehitatud üks lisaruum ehk üks tuba advokaadibüroo jaoks.

Kuid peale seda oli jätkuvalt päevakorras ülesanne, kust leida suuremat ruumi, et tööle võtta sekretär ja ka mõni kolleeg. Aasta hiljem saime rendipinna Harju tänavale nõukogudeaegse Ühing “Teaduse” ruumidesse.

Harju tänaval meie kolmest ruumist koosneva büroo kõrval tegutses näiteks ettevõtte, kes pakendas tapeediliimi kilostesse pakkidesse ja mille kottidesse tampimine oli läbi seina kuulda. Samuti müüdi samal korrusel sellel ajal suhteliselt

1993. aasta alguseks polnud paljusid fundamentaalseid seadusi, millega me täna harjunud oleme, veel vastu võetud.

Aivar Pilv, omanimelise advokaadibüroo asutaja

uudseid sulejopesid. Praegu ei kujuta kesklinna büroohoones sellist pilti ettegi.

Teine asi, mis mulle algusajast meelde on jäänud, on see, et tol ajal püsis kuritegevuse tase kõrge ja erinevate kuritegelike grupeeringute omavahelise võitluse mõju oli ka otseselt elus tunda. Harju tänava nurgal asus Estonian Airi klienditeeninduspunkt, mille ees 1994. aastal omavaheliste arveteklaarimiste käigus pandi plahvatama üks pomm, mis purustas läheduses olevate hoonete aknaid.

Purunesid ka nende ruumide aknad, kus pidime paari päeva pärast tööd alustama. Oli õnn, et värskelt ostetud arvutid seisid kuvaritega ruumi sissepoole, muidu oleksid klaasikillud arvatavasti kuvarid purustanud.

Mis kehtinud õigust puudutab, siis oli tolleaegne seadusandlus tänasega võrreldes paljudes valdkondades reguleerimata. Tundsime, et olime tulnud nõukogude ühiskonnast, palju oli tekkinud uusi õigussuhteid: omandireform ja maareform, tsiviilõiguslikud suhted eeldasid täpsemat ja laiemat regulatsiooni, haldusõigus- ja haldusmenetlus olid aga sisuliselt alles väljatöötamise järgus.

Näiteks 1993. aasta alguseks polnud paljusid fundamentaalseid seadusi, millega me täna harjunud oleme, veel vastu võetud: näiteks võlaõigusseadus, äriseadustik, asjaõigusseadus, pankrotiseadus. Õigusruum oli oluliselt lihtsam ja tänasega võrreldes primitiivsem. Õigussuhted olid lihtsamad ka sisuliselt. Tegutsesime suurel määral õigusruumis, mis oli alles Eesti NSV aegadest. Olemasolevatesse seadustesse oli tehtud küll rida kohandusi, aga selle aja seadusandlust tervikuna iseloomustas oluliselt üldisem ja vähemdetailsem regulatsioon kui praegu. Näiteks ei saa võrrelda tollal kehtinud tsiviilkoodeksit ja hilisemat võlaõigusseadust, võlaõigusseaduse regulatsioon ületas tsiviilkoodeksi sisulist mahtu kordades ja sisulised muudatused olid põhimõttelised. Äriõigus, maksuõigus ja haldusmenetluse üldpõhimõtted olid kujunemisjärgus ja lapsekingades, esmased kokkupuuted konkurentsiõigusega ja paljude muude seadustega olid võõrad. Tollaste advokaatide jaoks oli see sisuliste valikute aeg ja koht – kas minna muudatustega kaasa ja inten-

siivselt uut seadusandlust tundma õppida või pidama jääda eelnevale perioodile omasele tüüpilisele kriminaal-tsiviilõiguslikule õigusruumile.

1993. aastal oli turul teenuse pakkujatena umbes neli korda vähem advokaate kui praegu, ehk siis advokatuuri liikmeskond oli natuke üle kahesaja ja praegu on see üle kaheksasaja liikme. Advokaatide juurdekasv viimasel viiel-kuuel aastal iseloomustab õigusteenuste mahu kasvu ja seda kui erinev on õigusruum võrreldes 1993.–1994. aastaga. Kasv on täna tunda andnud ka teistmoodi: konkurents on aasta- aastalt läinud järjest tugevamaks ja pingelisemaks. Majanduskriisi tingimustes mõjutas see ka turgu, sest tundus, et õigusteenust osutavaid advokaate on mingil ajaperioodil rohkem kui pakutavat tööd.

Praegu on enamik advokaatidest (umbes 80%) koondunud Tallinnasse ja tendents on kahjuks selgelt ühesuunaline – õigusteenus kolib järk-järgult ära Eesti suurematesse keskustesse: eelkõige Tallinna ja Tartusse, veel ka Pärnusse ja Rakverre.

Uus põlvkond teistesse piirkondadesse väga tööle ei kipu. Kõik otsivad paremaid ja huvitavamaid võimalusi. 1993. aastal olid kõik maakonnakeskused veel tolle aja vajadustega hästi kaetud ja advokaate jagus ka sinna, kus nüüd enam keegi varsti ei tegutse. Seda suundumust on käesoleval ajal ilmselt ka väga raske muuta.

Tol ajal oli ka töökorraldus ja spetsialiseerumine praegusega võrreldes nagu öö ja päev. 1993. aastal püüdis suur osa advokaatidest osutada teenust seinast-seina. Aja jooksul on seadusandluse maht, regulatsiooni keerukus ja praktika tinginud selle, et oma valdkonda peab tundma süviti. 1993.– 1994. aasta olid murrangulised aastad, mil spetsialiseerumist hakati teadvustama ja see hakkas välja kujunema.

Praeguse infotehnoloogia tormilise arengu taustal meenub, et 20 aastat tagasi olid olemas ka juba 286-tüüpi arvutid. Need olid tol ajal väga kõva sõna ja infotehnoloogiline hüpe tulevikku. Sel ajal oli see märkimisväärne samm edasi, sest veel kolm aastat enne seda tuli õigusdokumente koostada trükimasinaga. Vanalinna advokaadibüroos oli neid piiratud arv ning nende kasutamiseks pi-

ÜHEMEHE ADVOKAADIBÜROONA

alustanud Aivar Pilve büroos töötab praegu kokku 17 advokaati, neist Tallinnas 13 ja Tartus 4.

FOTO: ANDRES HAABU

REKLAAM 15

JUUBEL 31. jaanuar 2013 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095, e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

Feel it! Use it! Love it!

2002. aastal asutatud IT-toodete arendaja ja valmistaja Prestigio pakub eksklusiivset kombinatsiooni elegantsist, kvaliteedist, arenenud tehnoloogiast ja tänapäevasest disainist. Prestigio müügijuht Eestis Jaanika Evonen tutvustab äsja kümneaastaseks saanud brändi lähemalt.

Tutvustage veidi Prestigiot.

Prestigio peakontor asub Küprosel. Bränd on esindatud kokku 31 riigis Euroopas, Aafrikas, Aasias ja Lähis-Idas. Prestigio paneb rõhku disainile, kvaliteedile, innovatiivsusele, elustiilile ja heale hinna ning kvaliteedi suhtele. Kõik nõuded peavad olema täidetud enne tootedete tooteportfelli lisamist. Meie slogan on: Feel it! Use it! Love it!

Kuidas Prestigio bränd loodi?

LCD-monitoride ja TV-komplektide tootmine sai alguse tegelikult juba 2001. aastal. Tuginedes aga maailma juhtivate tarnefirmade kogemusele, mõistsime, et juhtivad firmad muutuvad koos IT-tehnoloogia arenguga. Enamik brände ei keskendu kohalike tarbijate erinõudmistele, vaid uued tooted disainitakse algselt Ameerika ja Lääne-Euroopa turge silmas pidades ning kohandatakse siis pealiskaudselt kohaliku turu jaoks.

ASBIS-grupi rajaja Serhei Kostevitch lõi ja sõnastas koos oma meeskonnaga Prestigio uue strateegia, mille eesmärk on saada idaeurooplastele sama tähtsaks, nagu on Apple ameeriklaste ja Samsung korealaste jaoks.

liteetne, vaid peaks andma tarbijale lisandväärtust ka oma välimuse ning kasutajamugavuse näol. Igaüks leiab meie toodete hulgast kindlasti selle ainulaadse, millega täiendada oma elustiili ja peegeldada isikupära. Pakume muu hulgas ka kollektsioone, kus näiteks GPS-navigaatorid, mälupulgad, telefonid või arvutid on kaetud nahaga, kullatoonides või karbonkattega.

Mis on Prestigio eelised konkurentide ees?

Esiteks muidugi meie suunitlus turule, kus tegutseme. Prestigio brändi prestiižsne välimus ja taskukohane hind ning omapärane ja glamuurne stiil ning disain teevad meie toodetest suurepärase kingituse neile, keda armastad.

Loomulikult põhinevad Prestigio tooted uusimatel Ida-Euroopas nõutud ja eelistatud tehnoloogiatel.

Pakume tooteid, mis ühendavad endas kõrgtehnoloogiat ja uuenduslikku disaini, vastates samas kõigile tänapäevasetele digitaalse maailma kodu ja kontori vajadustele ning nõuetele.

Lisaks on meil kvaliteedikontroll äärmiselt range ning garantiitingimused ühed paremad turul. ohtuse ja usaldusväärsuse standarditele ning tõendavad, et oleme pühendunud oma keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamisele.

Prestigio on auhinnatud sadade auhindadega parima tootedisaini eest enam kui 50 riigis.

Kui suured on Prestigio müüginumbrid?

Globaalses mõistes on Prestigio müünud: 500 000 LCD-monitori aastatel 2002–2005 500 000 sülearvutit aastatel 2003–2006 1 500 000 GPS-seadet aastast 2010 5 000 000 lisatarvikut 500 000 tahvelarvutit 12 kuuga 100 000 nutitelefoni viimase 2 kuuga

Mis tooted kuuluvad Prestigio tooteportfelli?

Tooteportfoolio on päris lai, sinna kuuluvad nutitelefonid, tahvelarvutid, mälupulgad, arvutihiired, veebikaamerad, välised kõvakettad, lauaarvutid, GPS-navigaatorid, autode videoregistraatorid ja e-lugerid. Eestis me lauaarvuteid ei müü, kuid klientide soovil võime ka selle tooteliini oma valikusse lisada.

Mis on teie brändi esmärk?

Brändi eesmärk on pakkuda klientidele IT-toodete ja koduelektroonika turul paremat elukvaliteeti kõrgeima kvaliteedi, tänapäevase disaini ja taskukohase hinnaga. Praktiline tehnoloogiaseade ei pea olema mitte ainult tehniliselt kva-

Loe lähemalt:

Mida olete 10 aastaga saavutanud?

Meist on saanud number üks GPS-seadmete tootja Ida-Euroopas alates 2011. aastast. Samuti kuulume kolme enimmüüdud tahvelarvutite brändi hulka paljudes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, endise Nõukogude Liidu riikides ja Pärsia lahe riikides.

Oleme esindatud 31 riigis ning saavutanud tuntuse nii Euroopas, Aafrikas, Aasias kui ka Lähis-Idas. Prestigio kaubamärki kandvaid tooteid võib müügilt leida aga enam kui 70 riigist.

Meie tehased asuvad Taiwanis, Hiinas, Venemaal, Valgevenes ja Tšehhis.

Omame rahvusvahelisi ISO 9001 ja 14 001 sertifikaate, mis näitavad vastavust kvaliteedi,

www.prestigio.com

Prestigio esindaja Eestis: ASBIS-Baltik AS Luha 34, Tallinn 10131 Telefon: + 372 6407 130 e-mail: sales@asbis.ee

16 PERSOON di järjekorras olema. Seega tuli endale soetada personaalne trükimasin. 1993. aastal polnud enam ka seda probleemi nagu veel paar aastat varem, et poest ei saanud tavapärast valget paberit osta. Kui kaubandusest sai vaid pruunikat halva kvaliteediga paberit, millele koostatud dokumente oli eriti piinlik anda välismaalastele, kes vaatasid seda alati imestunult. Näiteks selleks, et 1991. aastal välismaalasest kliendile elementaarse kvaliteediga paberile vastuvõetava kujul dokument koostada, tuli osta valuutapoest pakk valget paberit ja panna see kappi luku taha, et keegi seda ära ei kasutaks. Mäletan, et üks soome mark maksis sellel ajal valuutavahetuspunktis umbes 25 rubla. Üks oluline asjaolu , mis pani oma advokaadibüroo loomises kõhklema ja selle asutamist edasi lükkas, oli ka 1992. aasta rahareform ja enne seda valitsev absurdile sarnanev majandussituatsioon.

Puudus igasugune kindlustunne ja arusaam, mis üldse sellises majanduskeskkonnas edasi saab. Rahareformile eelnenud talv oli lumine ja tänavad sageli koristamata. Bensiini sai osta umbes 20 liitrit kuus ja auto tehnilisse passi löödud templi alusel – valitses elementaarsete tarbekaupade defitsiit. Polnud võimalik üldse tajuda, kuidas kaupade ja teenuste hinnad pärast rahareformi kujunema hakkavad. Hinnasuhe tundus hoomamatu. Mäletan, et sõitsime perega jaanipäevaks Otepääle, olles eelnevalt vahetanud rahareformi käigus igale isikule lubatud 150 krooni. Tee pealt soovisime süüa osta ja Mäo ristis olid mingid kauplejad, kes müüsid paki nn näkileibu 17 krooni eest. Tekkis küsimus, et kui leivapakk nii palju maksab, siis millised on pärast reformi teiste kaupade ja teenuste hinnad. Õigusteenuste hinnad olid ka sellel ajal muidugi hoopis teised. Rahareformi järel maksis näiteks hagiavalduse ja õigusdokumendi koostamine sõltuvalt keerukusest vahemikus 50 kuni 100 krooni. Ja nii suuri ning keerukaid õigusvaidlusi muidugi polnud kui viimastel aastatel. Võrdluseks võin tuua, et selle aja paari aasta toimikute maht advokaadibüroos oli väiksem kui praegu paari suure kohtuvaidluse dokumentatsioon kokku. Asjade vormistamine ja dokumenteerimine oli oluliselt teistsugune, dokumendid olid oma sisult

50

krooni maksis hagiavalduse ja õigusdokumendi koostamine Aivar Pilve advokaadibüroos selle algusaastail.

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

ja argumenteerituselt oluliselt lihtsamad ja mahud pole võrreldavad. Tolle aja dokumendid meenutavad mulle võrreldes tänastega koolipoisi õppetöid, erinevus on kirjeldamatult suur.

Kas põnevam on töötada praegu või kakskümmend aastat tagasi? Praegu on kindlasti palju põnevam ja huvitavam, aga ka palju keerulisem ning vaimselt pingelisem ja väsitavam. Tolle aja seaduste suurim puudus oli see, et nad olid kohandatud eelmise õigusliku formatsiooni baasil ja nad ei vastanud sageli üleminekuühiskonna ega ammugi tänastele vajadustele. Siis toimunud õigusvaidlused olid oma olemuselt oluliselt lihtsamad, teisalt olid seadused ka “ümmargusemad ja auklikumad”.

Seetõttu oli võimalik tänu seaduses esinevatele puudustele ja kohtupraktika puudumisele uute õigusaktide rakendamisel leida sageli nüansse ja aspekte, kuidas vaidlust enda kliendi kasuks kallutada. Praegu on see sadu kordi keerulisem. Esiteks on õiguslik regulatsioon oluliselt täpsem, selgem ja ühemõttelisem. Ehkki Eesti kohtupraktika on jätkuvalt ebastabiilne, saab praegu tugineda läbikäidud kohtupraktika mõttes ka eelnevale ajaperioodile 10–15 aasta lõikes. Praegune töö on väga palju huvitavam, aga ka väga palju raskem, palju rohkem energiat ja närve sööv ning vaimset pinget on väsimuse mõttes ikka väga palju rohkem. Praegu tundub mulle, et tollane töö oli tänasega võrreldes nagu meeldiv ajaveetmise vorm.

Ja on veel üks erinevus. Sellel ajal olid tihedamalt säilinud kollegiaalsed suhted, advokatuur oli väiksem, üksteist tunti ja suheldi rohkem, elutempo oli teine. Praeguse advokaatide arvu juures on võimatu kõiki kolleege teada ja tunda ning head kollegiaalsed suhted võivad olla teatud osaga kolleegidest säilinud. Ent äris, elus ja hariduses olev konkurents on üle kandunud ka õigusteenuse osutamise valdkonda ja tavapäraseks suhtlemiseks jääb aina vähem aega. 1990ndate alguses oli advokaatide ühtekuuluvustunne kindlasti oluliselt suurem ja sellist konkurentsitunnetust ei olnud välja kujunenud. Enne esimeste advokaadibüroode tekkimist ajas kahes Tallinna suures õigus-

nõuandlas (advokaadibüroos) iga advokaat n-ö oma asja ja büroode vahel tulevikus tekkivat konkurentsi polnud keegi veel endale teadvustanud.

Aastatega on ka advokaaditööga kaasnev vastutus järjepidevalt kasvanud ning tööle esitatavad nõuded muutunud palju kõrgemaks. Kutsetegevuse regulatsioon on välja arendatud euroopalikul tasandil ja advokaadid peavad nendest nõuetest juhinduma. Kuigi ka 20 aasta tagust perioodi iseloomustavad konkreetsete nõuete olemasolu ja üldtunnustatud põhimõtted on kutsetegevuses samad, ei ole need siiski enam kaasajaga võrreldavad. Klientide ootusi ja nõudeid pole üldse võimalik võrrelda. Õiguslike probleemide keerukus ja järjest uuenev ja täienev seadusandlus, aga ka erinevate klientide projektide ja küsimustega seotud riskid panevad advokaadile kui teenuse osutajale järjest suurema vastutuse. Muuhulgas on ka neid kliente, kes arvavad, et advokaat peab suutma ette näha ja hinnata ka neid küsimusi ja olukordi, mis ei ole otseselt õigusabi osutamise ega advokaaditeenusega seotud. Paraku saab advokaat ikkagi ja eelkõige hinnata õiguslikke küsimusi ning teatud olukordades on praeguses õigusruumis ja majanduskeskkonnas kiirete lõpplahenduste leidmine raskendatud ja küsimusele tuleb läheneda erinevate etappide kaupa.

Kui 1990ndate alguses oli advokaadi elu- ja töötempo piltlikult võrreldav 90kilomeetrise tunnikiirusega sõitmisega, siis praegu sõidetakse õigusalases töös kahesajaga – tempo on nii intensiivne ja töö efektiivsus ja intensiivsus on niivõrd erinevad.

Kas tol ajal mõjutas kuritegevus ka õigusvaldkonna tegevust? Tolleaegne kuritegevus oli ühiskonnas selgelt tunnetatav ja ka tänavapildis oli näha dressipükstes ja nahktagides seltskondi, kes üleolevalt ringi liikusid ja ennast teatud olukordades peremehena tundsid. Seda, et kuritegelik maailm oleks õigusteenuse valdkonda katusepakkumisena või millegi muuna sisse sõitnud, ma ei mäleta.

Advokaat on ikkagi olnud isikuks kelle õigusabi on vajanud kõik ühiskonna kihid – järgnevad 20 aastat on seda vaid kinnitanud.

REKLAAM 17

JUUBEL 31. jaanuar 2013 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095 e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

20aastane Balti Veski – loodud Eesti turule Esimese Eesti vabariigi aegse suure jahuveski, ladude ja üle-eestilise kaupluseketi omaniku J. Puhk & Pojad järeltulija AS Balti Veski on Eestis tegutsenud juba 20 aastat. Ettevõtte kaubamärk Veski Mati on tuntud kui väärt kauba sümbol.

T

eraviljatoodete töötleja, kuivainete pakendaja ja hulgimüüja Balti Veski emaettevõte on Soomes tegutsev veski Helsingin Mylly OY, mille asutaja ja omanik oli 20. sajandi esimesel poolel Eesti tuntuim äriperekond Puhk. See nimi oli esimese Eesti vabariigi ajal edukuse ja edumeelsuse võrdkuju, perekond aitas Eesti vabariigile aluse panna ja jäi sellega kokku lõpuni.

Tegutseti mitmel alal, kuid suguvõsa jõukuse ja mõjukuse alus oli ikka teraviljatööstus. Nõukogude ajal perekonna vara natsionaliseeriti. Alles Eesti iseseisvuse taastamine võimaldas neil uuesti Eestis äriga algust teha ning luua siia tuleval aastal 80aastaseks saava Helsingin Mylly OY tütarfirma.

Balti Veski tegevjuhi Ergo Neeme sõnul alustas ettevõte Eestis tegevust 1993. Aastakese tegutses firma Laagris, siis Sakus, kuid alates 1998. aastast ollakse Jüris selleks otstarbeks renoveeritud ruumides.

“Meie trump on Veski Mati tooted, mis on aastate jooksul turul hästi tuntuks saanud. Uuringufirma Nielsen andmeil oleme mahu poolest jahude ja helveste müügis Eestis 1.-2. kohal,” ütleb Neeme ja lisab, et kokku on Veski Mati tooteportfellis umbes 250 toodet. “Toodame kuni 400 tonni erinevat kuivainet kuus. Ega me suviti õlle ja grill-lihaga konkureerida suuda, samuti on siis kinni koolid ja lasteaiad, aga talvel süüakse putrusid palju ja küpsetatakse samuti rohkem.”

Kuulsusrikas minevik kohustab hoolt kandma tuleviku eest. Alates 2010. aastast on Balti Veskil strateegiline plaan suurendada käivet igal aastal 10% võrra.

“Kolm aastat tagasi lisandus meile 500 m2 laopinda ning seega lähiajal

“

Hindan väga kõiki Veski Mati täisteratooteid ja jahusegusid. Täisteratooted on vajalikud, sest lisavad meile aastaid. Oma viimases kokaraamatus kasutasingi kõikides küpsetistes just täisteratooteid.

Jahusegud muudavad inimeste elu kergemaks: on ju suurepärane, kui keegi on näinud suurt vaeva ning pannud kokku parimad jahusegud kuklite või muretaina jaoks.

Aitan heal meelel Veski Mati tooteid testida ning mõtlen neile välja jahusegusid, mis tasakaalustavad inimeste toidulauda. Ühes teraviljas on ju ühed vitamiinid ja mineraalid, teises teised, seega ongi parim kasutada nende segu.“ Aive Luigela, toitumisspetsialist

rohkem investeeringuid ega laienemisi plaanis pole. Üritame samades tingimustes tõhusamad olla ja oma turuosa kasvatada. Aasta-aastalt õnnestub see üha paremini. Ekspordiga tegeleme samuti väikestviisi. Soome müüme küll tatra-, hirsi- ja odratooteid ja meie head kvaliteeti teatakse ka kaugemal, kuid meie kaubamärk Veski Mati on mõeldud ja loodud ainult Eesti turule,” nendib Ergo Neeme.

Mahehullus on mööduv nähe, aga oma pudru keedab eestlane ise Veski Mati tootevalikus on olemas mahetooted, ettevõttel on õigus mahekaupa käidelda ja ladustada. Samas on mahetoodangu müük ikkagi üsna tagasihoidlik. Igas suures kaubandusketis on küll loodud pisike ökonurgake, kuid inimesed on hinnatundlikud ning seetõttu ei kogu need tooted

kuigi suurt populaarsust ilmselt ka tulevikus,” arvab Neeme ja toob näite, et mõni aasta tagasi kasvas mahetoodangu tarbimine Soomes 60%, mis tundus olevat meeletu. “Tegelikkuses jäi isegi sellise kasvu järel ökokaupade müük väiksemaks kui 2% toidukaupade kogumüügist. Uuringu järgi tahaksid inimesed mahedalt toodetud kaupa osta, kuid tegelikult ostetakse lihtsalt häid tooteid hea hinnaga.”

Kui meie inimesed söövad meelsasti putrusid ja küpsetavad kodus pagaritooteid, siis Euroopa jaekaubanduskettides on olukord Ergo Neeme sõnul eestlase jaoks pisut imestamapanev.

“Muudes maades reisides vaatan alati poodides ringi ja üllatun. Nende kuivaineletid on kolm-neli korda Eesti omadest lühemad ning sisaldavad enamasti kukli-, ciabatta- jms jahusegusid. Meie sortiment on kordades laiem ja loodan, et nii jääbki.

Pudruhelbed asuvad Euroopa poodides terviseletis ja neid esitletakse kui mahetoodangut – pikkade ilusate tutvustuste ja kasutamisõpetustega.

Eesti inimeste jaoks tundub see nii elementaarne. Putru oskame ikka ise teha. Jälle üks oskus, mida igapäevaseks peame, aga mis on tegelikult täitsa eriline. Seda tuleb hoida ja hinnata,” räägib ta. Ühe osa Balti Veski müügist moodustavad magustatud kiirpudrud, millel on täiesti oma tarbijaskond. “Mina võin ju öelda, et puder võiks ikka soolane olla, aga inimeste maitsed on erinevad. Magusaid kiirputrusid hindavad kõrgelt näiteks kestussportlased,” märgib Neeme.

Eestlaste isetegemise tahet, küpsetamisoskust ja -harjumust tõestab seegi, et Veski Mati kõige müüdum kaubaartikkel on Eriti Hea nisujahu, mille kvaliteeti näitab tootmine: tonnist nisuteradest saab vaid 9% Eriti Head nisujahu, ülejäänust tehakse mannat, pagarinisujahu ja loomasööta. “Hämmastuma panevad mind keskealised võileibu armastavad inimesed, kes räägivad midagi lasteaiast saadud pudrušokist. Kuidas sellised müüdid ikka veel levivad? Halbade mälestuste vastu ei saa muud moodi kui uut ja paremat pakkudes. Ehk meie puhul – kõige parema tootega!” ütleb Neeme.

Uue toote turuletulek võtab tublisti aega Kui Balti Veski meeskonnale erialamessidel ja laatadel kuivainesortimendist miski oma hea maitse ja kvaliteediga silma jääb, proovitakse seda ka Eestis müüa. “Oodata pole mõtet, head kaupa tuleb tutvustada kohe.

Samas on uue toote turuletoomine ja müümine meie valdkonnas aastapikkune või veelgi pikem protsess,” räägib Ergo Neeme. “Kõik sõltub sellest, millal suudame jaekaubandust veenda, millal kaup riiulile jõuab, millal klient selle sealt avastab ja omaks võtab!”

Ka üllatusi tuleb ette. Mõni aasta tagasi avastas Balti Veski meeskond ühelt messilt täitsa hea sushi-riisi.

“Poole aastaga suutsime jaekaubanduses müüa tonni sushi-riisi, aga nüüd läheb seda lausa mitu tonni kuus.”

Samas jäid lettidele puutumatuna

naturaalsed, maitse- ja värvaineteta kartulihelbed, mis importijale endale põneva kaubana tundusid. Praeguseks on need sortimendist välja arvatud.

“Alati küsime uute toodete puhul oma 16 töötaja arvamust – esimesed katsed teeme ikka iseenda peal. Siiski on mõttekam mitte otsida, uurida ja huupi uusi tooteid arendada, vaid ringi vaadata ning toiduainetööstuste klientidelt küsida, kuidas saame abiks olla,” mõtiskleb Ergo Neeme.

“Näiteks uurisime paneerimissegusid ning jõudsime riivsaia ja -leivani, mis on mõlemad nüüd poodides müügil. Turul oli sellele lihtsalt koht olemas. Kusjuures Veski Mati riivsaia ja -leiva jaoks küpsetatakse spetsiaalseid leiva- ja saiatooted, mis seejärel jahvatatakse.”

Paneerimine kuulub otsapidi juba suuremasse toidumaailma ja seepärast on Balti Veski tootearenduses oluline osa töisel suhtlemisel kokkade ja tootearendajatega. Kokad maitsevad ja katsetavad ning nende arvamust võetakse kuulda. Nõnda töötati üheskoos välja kaheksaviljahelbed kliide ja linaseemnetega – keerulise koostisega põnev toode, kus viljade omavaheline suhe eriti täpselt paigas peab olema, et ükski maitse teisi ei varjutaks. Hea koostöö toimib Aive Luigelaga, kes on kokaraamatute autor ja tervisliku toitumise eestkõneleja.

Teravili on oluline osa paljudest toitudest. Seepärast tahab Balti Veski Puhkide traditsiooni hoida ja edendada, hoolitsedes selle eest, et eestlaste toiduharjumuste vundament püsiks tugev. Kvaliteetsele põhjale saab ehitada ükskõik kui fantaasiarikkaid ja loomingulisi lahendusi. Ja isegi puder võib iga päev uue ilme saada. Nippe ja nõkse leiab näiteks Veski Mati kodulehelt. Põhiline on siiski parim põhitoidus parimatele inimestele. Selle eest seisab hea Balti Veski.

www.veskimati.ee

18 1993

ANDRES Sarri,

kellest ärimaailmas 1990. aasta saabudes veel midagi ei teatud, oli 1993. aastaks kujunenud väikeriigi majanduselu üheks tähtsamaks niiditõmbajaks.

FOTO: ANDRUS VAHER

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

TEGIJA

URVE VILK urve.vilk@aripaev.ee

Aasta ärimees.

Andres Sarri tõusis äriilma tippu

1993. aastal valis Äripäev aasta ärimeheks Andres Sarri.

ASi Eesti Talleks juhatuse esimees Andres Sarri, kellest ärimaailmas 1990. aasta saabudes veel midagi ei teatud, oli 1993. aastaks kujunenud väikeriigi majanduselu üheks tähtsamaks niiditõmbajaks. Närvilise, kuid eduka aasta jooksul erastas Sarri pikale veninud protsessi lõpuks Talleksi, asus juhtima tööstuse keskliitu, võttis oma kontrolli alla Estexpanga ja lõi mõttekaaslastega maksumaksjate klubi.

1993 19

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

juurde osta ja saavutada nii kontrolli umbes viiendiku üle Talleksist.

Sarri hakkas ka pangaomanikuks. Võrreldes mitme pangandusega seotud klubikaaslasega maksumaksjate seltskonnas oli Sarri 1993. aasta sügiseni vaeslapse ossa jäänud. Novembri lõpus aga vormistas ta endise Estexpanga aktsiate kontorollpaki oma firmade nimele.

Nii kontrollisidki 1988. aastal Krafti poolt Estari rahamasinaks loodud panka aktsiaseltsid Kadeks ja Hõbeseekel. Viimase neist lõi Sarri koostöös Meelis Milderi ja teiste eraettevõtjatega spetsiaalselt panka investeerimiseks.

Sarri esimene firma Kadeks tegeles panga omamise kõrval ka bensiinikaubandusega ja ehitas Pärnusse bensiinijaama.

Ühe esimese erastamisele läinud suurettevõtte ostnud erafirma juhi ja ekskavaatoritehase endise direktori Paul Treieri korraldatud kohtuepopöa teise peaosatäitjana sai Andres Sarri nimi tuntuks nii kodu- kui ka välismaal.

Sarri valik pärast tehnikaülikooli masinaehitustehnoloogia eriala lõpetamist oli teadustee.

Tallinna Polütehnilises Instituudis juhatas ta mitu aastat laborit, mis tegeles katsetootmisega masinaehitustööstusele.

Sarri esimesed ärikogemused pärinesid kooperatiivide ajastu künnisel TPI juurde rajatud väikeettevõttest Tipnet.

Oma ettevõtmistele – ASile Kadeks, kes hakkas tegelema hulgikaubanduse ning Talleksi ruumides toidupoekese pidamisega –, pani ta aluse 1989. aastal riiklikus Talleksis töötades.

Andres Sarri juhitud ASi Eesti Talleks ja tema

tütarfirmade 1993. aasta 100 miljoni kroonine käive oli kunagise poekesega võrreldes suur progress, aga see polnud aktiivse mehena tuntud Sarrile tipp.

“Kui ma tegeleks mingi kaubandusliku äritegevusega ainult mulle kuuluvas firmas, oleksin kindlasti juba miljonär,” tunnistas mees 20 aastat tagasi.

“Kuivõrd aga energia kulub tootmisega tegelevate firmade peale, mis hakkavad tagasi andma hiljem, tuleb veel veidi oodata ja loobuda nii mõnestki asjast, et tulevikus selle võrra rohkem teenida,” lisas ta.

Aktsiate kohta Eesti Talleksis märkis Sarri 1993. aastal, et ta loeb oma osalusprotsenti veel ühekohalise numbriga, kuid aktsiaseltsi juhatusega on sõlmitud kokkulepe, et teatud eesmärkide saavutamise korral võib esimees firma aktsiaid endale

Kui ma tegeleks mingi kaubandusliku äritegevusega ainult mulle kuuluvas firmas, oleksin kindlasti juba miljonär.

Andres Sarri, ASi Talleks juhatuse esimees

TKP – Sarri valuline mälestus. 1993. aasta jaanuaris valis Eesti Panga president Siim Kallas Sarri TKP likvideerimiskomisjoni esimeheks. Veel märtsis uskus ta, et Tallinna linnakohus kuulutab Eesti Kütusele pankroti ja sealt saadavad miljonid päästavad untsu läinud panga aktsionärid kaotusest.

Mais tegi Sarri suurejoonelise žesti, loobudes Laari ja Kallase vahendusel kütusefirma direktori Toomas Saksaga sõlmitud rahulepingus koos viivistega juba üle miljardi läinud võlanõudest. Eesti Kütus tunnistas, et tema võlg likvideeritud panga ees on 125 miljonit krooni, millest toonase seisuga oli tasutud pisut üle 35 miljoni. Soov raha üle kanda riigil kui kütusefirma omanikul aga puudus ja nii oligi vaidlus lepingute kehtivuse üle taas kohtusse jõudnud.

1993. aasta mätsis sai Sarri veel teise tähtsasse auametisse. Eesti Tööstuse Keskliidus (ETKL) läks võim vanade tööstusjuhtide Veskivälja ja Krafti käest uue generatsiooni eraettevõtjatele. ETKLi volikogu esimeheks sai Sarri ja tema asetäitjaks Meelis Milder.

Milderiga – nagu ka 12 ülejäänud mõttekaaslasega maksumaksjate klubist – oli Sarril aasta jooksul palju pistmist olnud. Just nende meestega aeti palju äriasju.

Andres Sarri suri 2011. aasta juulis 53aastasena.

Ettevõtlusega alustamine eeldab head ideed, taustauuringut ja keelteoskust

KONTAKTID ISE KOJU KÄTTE EI TULE

küsiti võimaluse kohta saada Eestist kogemustega metallitööpartner. Kui tutvus tehtud ning kaup ja asjaajamine korrektseks tunnistatud, sai astuda järgmise sammu koostööks. Nüüd esindab Mainsten OÜ Põhjamaade juhtiva klaasfassaadi pesusüsteemide valmistaja AMV Kolteki tooteid Eestis, Lätis ja Leedus.

Kuna valguspostide tootjaid Euroopas kuigi palju pole ja Eestis tegutsevad suured hulgimüüjad saab kahe käe sõrmedel üles lugeda, on Mainsten OÜ oma ringkonnas tuntud. Siiski rõhutab Peeter Ütt, et klientide ja koostööpartnerite kontaktid ise koju kätte ei tule.

“Ideid, mida maailmale pakkuda, on tegelikult igal inimesel, kui ta veidigi süvenenult ringi vaatab. Eks iga teemaga alustamine nõuab ajakulu, sest toote või teenuse edukaks pakkumiseks peab tegema uurimuse, mis turul toimub. Aga see tasub end ära,” on Peeter Ütt kindel.

tihedas koostöös klientidega sobivaid projektlahendusi. Ettevõtte üks tugevaid külgi on spetsiaalsetel pinkidel toru- ja vinkliprofiilide painutamine, mida eriti paljud metallitöötegijad ei paku.

2003. aastal asutatud metallkonstruktsioonide valmistaja Mainsten OÜ ekspordib valdava osa oma toodangust Norra, Rootsi, Soome, Lätti, Leetu ja Belgiasse. Ettevõtte juht Peeter Ütt sõnab, et peale soovi luua stabiilne ekspordiga tegelev firma on vajalik korralik taustauuring ja keelteoskus.

fondist või osaleda edukalt ettevõtluskonkurssidel.

“Paljude alustavate ettevõtete häda seisneb selles, et ei viitsita guugeldada analoogseid tooteid – kas midagi samalaadset juba on olemas ning kui on, siis mis täpselt. Eesti inimeste ideed on sageli kuldsed, kuid kodutööd tuleks rohkem teha,” räägib ta. “Ettevõtlusega alustamine ei ole keerukas, kui on olemas kindel tahe.”

“Kahjuks on üks tänapäeva ettevõtlike noorte nõrkusi ka keelteoskus. Ma ei pea silmas inglise keelt – seda õpitakse palju ja osatakse hästi, kuid see ei ole maailmas ainus võõrkeel,” ütleb ta. “Rõhutaksin vene keele tähtsust, sest nõukogude ajast jäi meile palju kuldsete käte ja ajudega mehi, kes pole suutnud seni riigikeelt selgeks õppida.

Seetõttu juhtub, et ettevõtted jäävad ilma väga headest töömeestest, kuna nendega ei osata suhelda. Ja muidugi aitab keeleoskus juhtudel, kui mõni välismaa firma tahab sul nahka üle kõrvade tõmmata.”

Peeter Ütt julgustab, et oluline pole isegi algkapitali suurus, sest kui mõte on hea ja erakordne, pole raske leida kaasamõtlejaid, taotleda raha mõnest

Oma ettevõtte loomise idee tuli Peeter Ütil, kui ta töötas müügijuhina ühes Eesti firmas, mida tal ei lastud enda hinnangul soovitud viisil arendada.

“Minagi alustasin ettevõtlust nii, et mul polnud raha, aga leidsin partneri, kes mu ideed toetas. Rahvusvahelises infrastruktuuride ja tehnikatoodete kontsernis töötanuna teadsin, et kaugelt metalltoodete tarnimine jääb sageli toppama pika transpordiaja ja suurte logistikakulude taha. Võtsime ühendust ühe Prantsusmaa ettevõttega, pakkusime võimalust nende jooniste järgi standarditele vastavaid valgustikonsoole ise toota ja saata tellijatele üle Euroopa, sest niikuinii pannakse valgustipostid kokku ostja juures. Tõime hinnad normaalsele tasemele ning võitjad oli kolm: postitootja, nende ostja ja meie.”

Praegu moodustavadki Mainsten OÜ põhitoodangu välivalguse kandurid ja konsoolid ning kõrghoonete külge kinnitatavate fassaadipesuks vajalike relsside kandurid, samuti luuakse

“Kontaktide saamiseks on minu kogemuste järgi kaks head võimalust: sõprade-tuttavate kaudu ühenduse võtmine või rahvusvahelistel messidel külastajana käimine ning enda huvipakkuvate firmade esindajatele tutvustamine,” kõneleb ta. “Messidel käies otsin välja tootjad ja teenusepakkujad, kes võiksid olla huvitatud Mainsteni pakutavast. Viimane kord sain Hollandi messil väga hea kontakti Belgiast ja oleme sealse ettevõttega juba aktiivset koostööd alustanud.”

Keerulisem olevat siseneda Norra turule. Mainsten OÜ sai jala ukse vahele tänu juhuslikule isiklikule kontaktile – Norras mõne aasta elanud sõbra õelt

20 KÜSITLUS

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

ARENG

Kuidas on ärikeskkond viimase 20 aasta jooksul muutunud?

ANTI ORAV Põltsamaa Felix ASi juhataja

Viimase 20 aasta suurimaks muudatuseks on Euroopa Liiduga seonduv, mis laiendas meie jaoks turu mõistet, ning euro kasutuselevõtt, mis on oluliselt lihtsustanud asjaajamist. Tingituna Eesti avatusest on konkurents endiselt tihedaks jäänud, võrreldes 20 aasta taguse ajaga on aga oluliselt vähem neid ettevõtteid, kes ebaausal teel konkurentsieelist saavutada püüavad.

See tähendab, et äri tegemine on läbipaistvam ja mõiste ärieetika ei ole enam nii paljudele ärijuhtidele võõrsõna.

Mul on hea meel, et valisime kohe alguses skandinaavialiku ärikultuuri tee, hakates seda praktiseerima juba 20 aastat tagasi Felixi tulekuga Eestisse. Taoline vastutustundlik ärijuhtimine on praeguses Eestis levinum kui kunagi varem. Maakonna suurima tööandjana tunneme vastutust kohaliku elu-olu eest, seda nii keskkonnahoiu, töötajate töötingimuste kui ka kohalike projektide toetamisel. Endalegi on olnud üllatav, et 20 aastaga on Põltsamaa Felix muutunud väikesest kohalikust ettevõttest kõige laiema valikuga – aedviljakonservid, valmistoidud, kastmed, veinid, mahlad –, juhtivaks toiduvalmistajaks Eestis. Eestis toodetud kaubast ekspordime ligi 40% – Rootsi, Soome ja teistele turgudele jõuavad meie tehase kaudu Eestis kasvatatud kõrvitsad, kurgid ja teisedki tooted.

Viimase aja olulisematest majandussündmustest on hästi meeles masu, millest tingitud käibe langus pani sisemise efektiivsuse nimel tõsiselt pingutama. Tulime toime ilma koondamisteta ning töötajate palkade kallale minemata. Nüüd oleme selle tõttu paremas vormis kui enne masu.

RAIVO KÜLASEPP Grüne Fee Eesti ASi tegevjuht

Ärikeskkond on, arvestades seda, kust tuleme ja kuhu suundume, oluliselt muutunud ja seda ilmselt õiges suunas. Vähe on neid ettevõtlusega seotuid, kelle ettekujutus ettevõtlusest ja selle olemusest viimase 20 aasta jooksul muutunud pole. Üks asi, mis kohe meelde tuleb ja mis on oluliselt positiivses suunas muutunud, on usaldus. Tolleaegsed maksetingimused ja laenuvõimalused pole praegustega võrreldavad. Sellega seotud on ka sularahatehingute osakaal, mis on praeguseks marginaalseks muutunud.

Mida algusaastatel olnust tänasesse päeva juurde ihkaks – see on inimeste entusiasm. Seda tundub praegu vähem olevat. Aga oma osa selle vähenemises on kindlasti üldisel heaolu kasvul.

Meie äriühing on nende aastatega kasvanud – töötajate arv on neljakordistunud ja käive on ligi kümme korda suurem kui algusaastal. Seega on tegemist hoopis teistsuguse ettevõttega. Oleme lõpetanud lillekasvatuse ja alustanud aastaringset salatite ja maitserohelise kasvatamist – juba

Mis riskide hajutamist saab ikka õppida ettevõtja, kelle ainsaks toormeks on räim ja ainsaks tooteks räim tomatis.

Tallinna linnakantselei majandusnõunik, Keskerakonna liige Heido Vitsur Äripäev 12.06.2003

Mida algusaastatel olnust tänasesse päeva juurde ihkaks – see on inimeste entusiasm.

Seda tundub praegu vähem olevat.

Grüne Fee Eesti tegevjuht Raivo Külasepp

aastast 1999. Nüüd on eestlastel võimalus juba aastaid aasta läbi kodumaist värsket kurki ning salateid ja maitserohelist tarbida. Kuna meie tootmisprotsess on energiamahukas, on meile olulise tähtsusega lähituleviku suundumused energiakandjate hinnaturul.

RAIVO KÜTT Amserv Grupi ASi juhatuse esimees

Suurim erinevus tollase ja praegusega oli kindlasti asjaolu, et kogu turg oli praktiliselt kõikides tegevusvaldkondades tühi. Kes tegid uue restorani või tõid turule uue toote, kõigil oli eeldusi tippu jõuda. Ja kuna turg oli tühi, siis oli ka hea võimalus teenida korralikku kasumit. Kõik, kes uskusid olevat ettevõtja loomusega, tahtsid minna kohe maailma vallutama.

Ilmselt mäletame esimesi kooperatiive, mis kandsid nimesid “Universal …”, “Royal …” või “Worldwide …”. Tegelikkuses muidugi polnud enamikul juhtudel piisavalt kogemust, keeleoskust ega vastavat haridust ning laia maailma ei jõudnud neist keegi.

Praeguseks on Eesti väike turg kujunenud paljudele firmadele arengu piduriks ja tihe konkurents eeskätt kaubandus- ja teenindussektoris on hävitanud firmade kasumlikkuse. Kui esmapilgul võib öelda, et tarbija on sellest ainult võitnud, siis pikemas perspektiivis kukub koos kasumlikkuse langusega ka teeninduse kvaliteet ja toodete sortiment jääb väiksemaks.

Tolle aja märksõna oli ka kindlasti arenenud kuritegevus. Esimestel aastatel pidi ikkagi püstolit kaasas kandma. Sel ajal sai alguse ka ESSi edulugu, kes oskas edukalt allilma ja ettevõtjate vahel laveerida.

Kõige suurema arengu on selle ajaga teinud finantssektor. Kui algusaastatel osteti kõik autod raha eest välja, siis nüüd saavad sellist luksust endale lubada vaid suured edukad ettevõtted. Kuid tänu liisingule on auto ost kujunenud nüüd kättesaadavaks pea kõigile soovijatele.

Kui 20 aastat tagasi kehtis ka autoostul põhimõte “cash is king”, siis praeguseks on see täiesti käibelt kadunud. Kindlasti on seda lisaks finantsinstitutsioonide arengule mõjutanud ka rahapesu seadus.

Aga on aga üks asi, mis on jäänud muutumatuks. See on inimene ja tema roll. Pole vahet, on ta siis tööandja või töövõtja. Kurikuulus ütlus “kaader otsustab kõik” on sama aktuaalne ka tänapäeval.

EDDA VAHTRAMÄE Laatre Piim ASi tegevjuht

Praegu meenub, et toona ootasid ja lootsid inimesed elu ning toimetuleku paranemist, olid optimistlikud ja kannatlikud. Ärimaastikul puudusid kogemused ja agressiivsust oli märga-

Ühelt poolt võib tööandja käituda peremehena, kuid teiselt poolt peab töötaja peremehena tegutsema ehk mitte ainult täitma tööandja korraldusi, vaid ka hindama, kas see korraldus on tööandjale kasulik.

Ametiühingute Keskliidu õigussekretär Margarita Tuch Äripäev 17.06.2003

tavalt vähem, kindlasti ei virisetud ka nii palju.

Ka õpitud abitus oli minimaalne.

20 aastaga on kadunud külast algkool, suletud sidekontor ja lasteaed, samuti mitmed tootmisettevõtted. Keskkool ilmselt 2013. aastal enam kümnendat klassi ei ava.

20 aasta jooksul on meie ettevõte kasvanud ja maakasutuse järgi jõudnud ka naabervaldadesse.

Oluline sündmus oli 2004. aasta kevadel omanike vahetus, mis võimaldas investeeringuteks paremini laenu saada.

Kuna töötajaid jääb Eestimaal aina vähemaks, siis meie juurde käiakse tööle kuni 40 kilomeetri kauguselt.

Paremaks on muutunud töötingimused ja kindlasti ka tõusnud töötasu. Põllul töötavad tänapäevased võimsad masinad ja lüpsikari on juba seitse aastat külmlaudas.

Mida tagasi igatseda? Teeks lauda projektis muudatusi ja valiks teise asukoha. Üldpildis on ikkagi elu edasi läinud ja nendel, kes tahavad töötada, on parem. Aina läheb kiiremaks, mida küll praegu teeks, kui poleks taskutelefoni, arvutit, internetti, head autot ja päris head teed Valgasse, Tartusse, Viljandisse.

TOOMAS SAARELAID Mariine Auto ASi juhataja

Peamine ja samas ülitähtis muutus 20 aasta taguseid algusaegu tänapäevaga võrreldes on kindlasti IT hüppeline areng. Toona polnud faksiaparaate, mobiiltelefonidest rääkimata.

Müügipaberite ja erinevate dokumentide edastamine võttis päevi aega, paralleelina võib näiteks praegu liisingutaotlusele vastuse saada 10–15 minutiga. Noorem põlvkond ei oska ega saagi nõnda kaugele tagasi mõelda, et täpsemalt arengut mõista.

Autosektoris on ärikultuur ja teeninduse kvaliteet samuti ülisuure edasimineku teinud. Võin tõesti edusammude ees mütsi maha võtta, sest julgen väita, et teeninduse kvaliteedis oleme Soomest ja Rootsist eespool. Samuti oleme tehniliselt kvalifikatsioonilt kõrgemal tasemel.

Praeguses ärikliimas on kindlasti äripartneritevaheline läbisaamine parem, usaldus on kõrgema väärtusega ning mõistetakse heade suhete tähtsust ja olulisust.

Loomulikult, meilgi on olnud keerulisi aegu, mida pingestas ja pingestab veelgi väga tihe konkurents Eesti autoturul. Sellest hoolimata ei meenu ühtegi faktorit või olustikku, mille poolest algusaegu tagasi ihata.

Automüügist rääkides oli 20 aastat tagasi äriga alustamine oluliselt lihtsam – meie startisime tühjalt kohalt ehk nii-öelda nullist ja mitmed teised automüüjad veelgi. Praegu aga on nullist alustamine kapitali omamata ilmvõimatu.

Ehk olulisim samm ja radikaalseim muutus, mille üle võime uhkust tunda ning öelda, et õigel ajal sai tehtud õige otsus, oli 2000. aastal, mil otsustasime laieneda ja müügisalonge avada ka väljaspool pealinna.

Praeguse seisuga oleks reisijatele parim soovitus enne piirile saabumist kõht tühi hoida, et enne tollikontrolli kõik üle piirnormi jääv või keelatu lihtsalt ära süüa.

Tolliameti pressiesindaja Aivar Pau kommeneteerides uusi piiranguid toidukaupade sisseveol Eestisse, Äripäev 11.06.2003

REKLAAM 21

JUUBEL 31. jaanuar 2013 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095 e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

● Diivaniparadiisi juhatuse esimehe Ahti Rattasepa sõnul on ettevõtte eesmärk muutuda mööblipoest sisustuskaupluseks.

Nii leiab sealt juba praegu näiteks Inglise stiilis romantilisi lauanõusid.

Diivaniparadiisi müügidirektor ● Ivika Kook ettevõtte õppeklassis järjekordset klienditeenindajate koolitust ette valmistamas.

● Laojuhataja Andrus Oraka demonstreerib Diivaniparadiisi hitt-toodet – suurt vedrumadratsit, mida tänu nutikale pakendamisele on imelihtne transportida.

Diivaniparadiis – 15 aastat Eesti äris 1998. aastal loodud Diivaniparadiis on üks edukamaid ettevõtteid Eesti mööbliturul. Firma väärtushinnangutest ja tegemistest 15 aasta jooksul räägib lähemalt Diivaniparadiisi juhatuse esimees Ahti Rattasep.

Kuidas Diivaniparadiis alguse sai?

Nagu on selgunud, on paljud edukad firmad saanud alguse garaažist. Nii alustas Apple ja samamoodi sündis Diivaniparadiis. Nüüd, 15 aastat hiljem, haldab Diivaniparadiis pea 10 000 m2 suurust põrandapinda ja on mitme hoone omanik.

Mis on olnud firma edu alus?

Kõik on saavutatud kogemusi kogudes ja kasutades. Sellest teekonnast võiks lausa raamatu kirjutada. Pean märkima, et midagi ei ole tulnud kergelt, aga üks asi on kindel: Diivaniparadiisi edu võti on algusest peale olnud töötajad. See, et oleme Eestis mööbli jaemüügi tipus püsinud, on saavutatud tänu tublidele ja tööle pühendunud inimestele, kes armastavad seda, mida teevad. Nad annavad endast 100% , et kliendid oleksid rahul. Meie kollektiivis töötavad ässad ja kuningad, kaheksaid-üheksaid meil pole. Töötajate väärtustamist peame ääretult oluliseks.

Kes meile tööle tuleb, jääb enamasti aastateks. Iga uus tulija peab omaks võtma meie väärtushinnangud, muidu ei saaks ta siin töötada.

Millele olete oma tegevuses keskendunud?

Kogu meie tegevuse fookuses on loomulikult klient. Teeme kliendi usalduse võitmise ja säilitamise nimel palju tööd.

Näiteks probleemid lahendame alati nii, et klient rahule jääks – seda seepärast, et meil on soovi ja aega temaga tegeleda. Teistel firmadel see sageli nii ei käi.

Oleme ennast Eesti kliendile võimalikult kättesaadavaks teinud ja avanud poode ka väikestes linnades, kuhu välismaised fir-

Meie kollektiivis töötavad ässad ja kuningad, kaheksaid-üheksaid meil ei ole.

¬

mad minna ei soovi. Võib öelda, et oleme selles mõttes lausa patriootlikud ja sügava missioonitundega.

15 aasta jooksul oleme pidevalt arenenud, otsides uusi võimalusi ja katsumusi.

Oleme alati olnud orienteeritud põhitegevusele ning näidanud kiirust nii otsuste tegemisel kui ka nende elluviimisel.

Soovime olla omapära, ainulaadsust ja kvaliteeti hindavate tarbijate esimene valik kodumööbliturul.

Mida olete klientide paremaks teenindamiseks teinud?

Ehitasime tänapäevase tehnikaga sisustatud 40kohalise õppeklassi, kus toimuvad regulaarselt klienditeenindajate koolitused. Ma ei tea Eestis ühtegi teist firmat, kes oleks endale spetsiaalse õppeklassi rajanud.

Kui näiteks 15 aastat tagasi ei julgenud teenindaja kliendile tere öelda, sest tundus

imelik võõrast inimest tervitada, siis nüüd on see loomulik teenindamise alustamise viis.

Kuidas on mööbel 15 aasta jooksul muutunud?

Oleme nende aastate jooksul näinud erinevate mööblitrendide käekäiku. Täiesti selge on see, et Eesti klient on põhjendatult truu klassikalisele stiilile ja ümaratele vormidele. Täispuidu väärtust hinnatakse aasta-aastalt samuti üha enam.

Kodumaisest puidust toodang sobib ilmselgelt kaunistama iga Eesti kodu.

Vanade majade pööningutelt leiab ikkagi ainult vanu täispuidust mööbliesemeid, mis on kestnud mitu põlvkonda. Sellest on meie noored aru saanud.

Samas kasutatakse Eestis palju ka muid materjale: näiteks on omal kohal spoonitud mööbel, mille müük tänu soodsamale hinnale võrreldes täispuiduga järjest kasvab. Kuigi Eesti klient on hinnatundlik, paneb ta aina rohkem rõhku kvaliteedile.

Seepärast käimegi enne tehastega lepingute sõlmimist kohapeal nende töökultuuriga tutvumas.

Kui kümme aastat tagasi pidi iga diivan olema tumedat tooni ja kindlasti nahast, siis nüüd on otse vastupidi. Enamik meil müüdavaid diivaneid on heledat tooni ja kaetud kangaga. See näitab ilmekalt ostjate muutumist euroopalikumaks. Elamised lähevad ikka avaramateks ja valgemateks ning sellega seoses ka mööblitoonid.

Täiesti uus suund on praegu antiikse tegumoega puitmööbli soetamine. Seesugust võibki leida ainult meie kauplustest.

Väike antiikne kummut sobib imehästi igasse elamisse, tuues ajastu hõngu täna-

sesse päeva. Diivaniparadiisi hitt-toode on juba aastaid olnud antiikse välimusega täispuitmööbel, mis viimistluse lõpus mõneks sekundiks põlema pannakse. See annab tootele ainulaadse vanutatud välimuse, millelaadset Eestis mujalt soetada pole võimalik.

Mida peale täispuitmööbli ja heledate toonide veel eelistatakse?

Kõrgläikega elutoamööbel ja kandilised kõvad diivanid on pigem jäänud hetkeliseks moeröögatuseks. Naturaalsus ja hubasus on esmased soovid, kui inimene mööblit ostma tuleb. Ja mööblit ostetakse üha enam julgemalt ja rohkem, sest erinevalt muudest tööstuskaupade hindadest on näiteks diivanite hinnad pigem langenud. Kui kümme aastat tagasi sai odavaima nahkdiivanikomplekti 700 euroga, siis nüüd kõigest 500 euroga.

Kui palju Diivaniparadiisis müügil olevast mööblist on Eesti toodang?

Siinkohal oleks paslik märkida, et Eesti toodangut võiks meil olla kordades rohkem müügil. Mööblitehaseid on Eestis küll sadu, aga meie teeme tublit koostööd vaid kolme-nelja tehasega. Ei tea, kuhu teised oma toodangu panevad, kuid meile võib alati pakkuda.

Eks seetõttu toomegi palju mööblit sisse mujalt. Üldjuhul on materjal igal pool sama ning siin lõpptarbija jaoks suurt vahet ei ole. Igalt poolt saab kvaliteetset mööblit ja vastupidi, oleneb, mida tehastelt tellida.

Samamoodi ei maksa alati peljata Hiina või mõne muu Aasia riigi mööblitehaseid: kui tellid sealt odava kauba, saad ebakvaliteetse asja, aga kui oled nõus kvaliteedi eest maksma, saab ka sealt väga korralikku mööblit.

On teil lähiajal plaanis kliente ka uute toodetega rõõmustada?

Diivaniparadiisi viimase aja eesmärk on muutuda mööblipoest sisustuskaupluseks, et klient ühest kohast võimalikult väikese vaevaga kõik kätte saaks. Nii leiab meilt Inglise stiilis romantilisi taldrikuid ja nuge-kahvleid, stiilseid pokaale ja vaase, seinamaale ja pilte ning palju muud ainulaadset.

Oleme endiselt Eesti suurim bambusmööbli müüja. Kuna see materjal on naturaalne ja ilmastikukindel, sobib ta meie kliimasse hästi.

Kliendid eelistavad meid eelkõige

¬

Tihti saabub ostuinspiratsioon alles poes jalutades, sest mõni ese lihtsalt on selline, mis peab ilmtingimata kodus olema.

seetõttu, et meilt leiab niisugust mööblit, mida mujalt ei saa. Tihti saabub ostuinspiratsioon alles poes jalutades, sest mõni ese lihtsalt on selline, mis peab ilmtingimata kodus olema. Ja ega seda enne ei usugi, kui alles poes oled ja huvitavat toodet näed.

Kust teie kaupluseid leiab?

Diivaniparadiis on esindatud seitsmes Eesti linnas: Tartus, Narvas, Tallinnas, Pärnus, Kuressaares, Rakveres ja Viljandis.

Peale selle toimib online-kauplus.

Kui suurt populaarsust on võitnud Diivaniparadiisi internetikauplus?

Meie netipood on kasvuteel, sest oleme ostjatele kindel partner. Klient ei pea muretsema, kas me homme oleme olemas või mitte. Oleme Eestis ainulaadne ettevõte, sest meie poed võimaldavad igal inimesel väikse vaevaga kohapeale diivanit vaatama minna ja alles hiljem kodus otsustada. Diivanite ostmisel ongi soovituslik ikka enne selle pehmust ja materjali katsuda, et mitte osta põrsast kotis.

Kuidas olete üle elanud majanduslikult raske ajad?

Nagu kõigil teistel ettevõtetel on ka meil olnud tõuse ja mõõnasid, kuid tänu eestlaslikule ratsionaalsusele oleme säilitanud stabiilsuse ja kindluse. Oleme valdava osa oma tuludest reinvesteerinud firmasse ja alati hoidnud kulusid ohjes. Paberit ja pliiatsit pole kunagi niisama tagavaraks ostetud. Masu ajal oli meil sellistest harjumustest palju kasu.

22 1993

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

Ettevõtte bilansi teadasaamiseks tuli firmajuhte külastada. Vaevaline info hankimine 20 aastat tagasi tegevust alustanud Krediidiinfo üks eesmärke oli tol ajal vältida olukordi, kus ettevõttel on mitu finantsaruannet.

Nii võis juhtuda, et üks aruanne oli mõeldud pangale, teine maksuametile ja kolmas endale.

Krediidiinfo ASi tegevjuhi Veiko Meose sõnul tundsid 20 aastat tagasi väga vähesed firmad sellist mõistet, nagu kaubakrediit või maksetähtaeg. “Ka krediidijuhi ametikoht oli väljaspool pankasid täiesti tundmatu mõiste,” räägib Meos.

Sel ajal oli turu harimine ja kasvatamine üks Krediidiinfo olulisemaid ülesandeid. “Huvita-

va faktina võib välja tuua, et tolleaegse krediidiregistri, millest nüüd on välja kasvanud Maksehäireregister, üks eesmärk oli vältida olukordi, kus ettevõttel on mitu finantsaruannet – üks pangale, üks maksuametile ja üks endale,” meenutab Meos.

Teenust tarbisid peamiselt pangad ja välisfirmad. “Suurem osa informatsioonist, mis vormistati põhjaliku krediidiraporti kujul, koostati käsititsi,” meenutab Meos. Peamised krediidiinfo teenuste tarbijad olid tol ajal pangad ning välisfirmad.

Samuti toimus info hankimine väga vaevaliselt. Selleks, et et-

tevõte edastaks oma bilansi, tuli tihti suhelda otse firma juhiga.

Näiteks tuleb Meosele meelde juhus, kus bilansi saamiseks sõideti ühe tolleaegse suurettevõtte juhataja linnalähedasse koju Tartusse, et saada koopia firma finantsaruandest ning selle põhjal tellijale krediidiraport koostada.

“Seejuures oli paljude ettevõtete jaoks harjumatu, et nende bilanss on avalik informatsioon,” lisab ta.

Kui Krediidiinfo teenuse peamine eesmärk – anda informatsiooni krediidiotsuste langetamiseks – ei ole 20 aasta jooksul muutunud, siis Meose sõnul on

Detektor paljastas pettusi Tartus loodud AS Pinker Personal hakkas oma töös kasutama valedetektorit, mille abil tehti alateadvuslike rekatsioonide registreerimisega kindlaks, kas küsitletava inimese väited vastavad tõele, kirjutab 1993. aasta Äripäev.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan Peep Pruks kirjutas valedetektori kasutamisvõimaluste kohta oma doktoritöö.

Tema metoodikat hakkas kasutama AS Pinker Personal. Polügraafi abil mõõdetakse mitut füsioloogilist funktsiooni: hingamine, pulss, vererõhk, galvaaniline takistus.

Valedetektorit saab kasutada inimese süü või süütuse hindamiseks, varastatud esemete asukoha leidmiseks, mahavaikimiste ja liialduste avastamiseks, samuti personali valikuks.

Eestis polnud kehtiva seadusega valedetektori kasutamine keelatud. See oli vabatahtlik, uuritav pidi andma selleks ka kirjaliku nõusoleku. Peale detektori kasutamist kontrollisid andmed üle psühholoogid, kelle sõnul tekib igas firmas mingil hetkel konfliktifaas. Suhted lähevad paigast ära, aga vahel piisab asja parandamiseks vaid tööülesannete täpsemast piiritlemisest.

Seejuures oli paljude ettevõtete jaoks harjumatu, et nende bilanss on avalik informatsioon.

ASi Krediidiinfo tegevjuht Veiko Meos

oluliselt muutunud tehnoloogia, kuidas ja kui kiiresti toimub selle info töötlemine ning tarbimine.

“Internetti tol ajal ei kasutatud ning krediidiregister ja online-süsteem oli kallis ning ebamugav,” räägib ta.

Veebis igal hetkel kättesaadav info on suurim edasiminek.

“Kui mõni firma soovis meie informatsiooni abil teha otsust kaubakrediidi kohta, pidi ta kaks nädalat ootama – just niikaua võttis aega info kogumine eri allikatest, selle töötlemine ning edastamine.

Kõige suurem muutus võr-

reldes algusajaga on see, et tänapäeval on kogu krediidiotsusteks vajalik informatsioon kättesaadav igal ajahetkel meie veebikeskkonnas ning muutub pidevalt reaalajas vastavalt uuele informatsioonile, räägib Meos. “See on see kõige suurem muudatus 20 aasta jooksul,” lisab Meos.

Krediidiinfo teenuse tarbimise lõpptulemus ei ole aga Meose hinnangul viimase paarikümne aasta jooksul muutunud – ettevõte saab langetada pakutava informatsiooni alusel õige krediteerimisotsuse, suurendada oma müüki ning vältida krediidikahjusid.

Riiulifirmad moes 1993. aasta jaanuaris oli Eestis registreeritud 50 275 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Statistika põhjal ei saanud aga teha sisulisi järeldusi turumajanduse kohta, sest paljud ettevõtted olid asutatud riiulile.

Vahendusfirmad rajasid paljud firmad n-ö riiulile ja need müüdi siis, kui leidus ligilähedase tegevusalaga tegeleda tahtvaid ettevõtteid.

Piisas 25 tüüppõhikirjast, et rahuldada ostjaid, sest vajadusel sai põhikirja muudatusi teha, muuta firma nime jne. Hinnanguliselt lasti vahendajatel teha või osteti ligi 90% uutest firmadest. Ebatäpsusi tekkis palju ka sellest, et paljud ettevõtted tegelesid muuga, kui põhikirjas lubatud, ja jätsid sellest ettevõtlusosakonna registribüroole teatamata.

Seaduste puudulikkus ei võimaldanud ka jälgida kuidas ettevõtted töötasid. Oli fikseeritud, mida teha ei tohtinud, aga karistusi polnud. Nii ei tohtinud seaduse järgi teha firma põhikirja omavolilisi muudatusi.

Kui aga selline juhtum avastati ja linnavalitsus soovis rikkujat trahvida, võidi öelda, et ei maksta, sest omavalitsus võttis endale seadusandja funktsiooni

1993 23

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

Paulig avas Sauel tehase 1. juunil 1993. aastal alustas Sauel tegevust Pauligi kohvitehas, mis hakkas katma kogu Baltimaade turu vajadusi kuni Poolani välja.

Pauligi tehase tulek Eestisse näitas Saue alevivanema Orm Valtsoni sõnul haldusreformi otsesid tagajärgi. Haldusreformi tagajärjel said linna- ja vallavalitsused selle tulemusena ise otsustada oma regiooni tulevikku puudutavat.

Saue alevivalitsus ei seganud Valtsoni ütlust mööda Tallinna võimusid projekti, et ei tekiks

1993: Restor andis esisuusatajale Kristiina Šmigunile 50

võimalikke takistusi ehk pidurdusmomente – kogu vastutus võeti enda peale.

Alevivalitsus pidas otsuse tegemisel silmas seda, et juurde oleks võimalik luua uusi töökohti, kuna see aitab parandada aleviku elu üldist taset ja on võimalik hakata tasapisi arendama sotsiaalsfääri.

Sauelt läks uude tehasesse tööle umbes 60 inimest.

Kohalike omavalituste reformi käigus tõusis Tallinnast sõltumise probleem Valtsoni sõnul veelgi teravamalt päevakorda –

kas Saue on õigusteta Tallinna osa või õigustega iseseisev üksus.

Tehase pidulikul avamisel oli kohal ka Pauligi president Berti Paulig, kes oli Pauligi kohvitehaste omanike suguvõsa üks järeltulijaid.

Tehase ehitustööd algasid 1. augustil 1992. aastal, tehas valmis seega vaid kümne kuuga.

Tehases hakati valmistama Pauligi kohvi ning segama ja pakkima Santa-Maria maitseaineid.

Tehas alustas tööd esialgu ühe vahetusega, hiljem käivitus see täisvõimsusega.

000

krooni. FOTO: ÄP ARHIIV

Suusatüdruk sai tšeki 50 000-le kroonile 1993. aasta aprillis andis AS Restor Eesti esisuusatajale Kristiina Šmigunile pidulikult üle 50 000 krooni, mida firma oli suusatamise maailmameistrivõistluste aegu sponsorrahana lubanud. Šmigunist sai esimene sportlane, kellele avati isiklik arve Eesti Olümpiafondis.

Kuueteistaastane Kristiina Šmigun tõusis 1993. aasta talvel Eesti parimaks naissuusatajaks ning esindas maailmameistrivõistlustel ainsana meie murdmaasuusatajate õrnemat poolt.

Debüüti suusatamise tipptasandil luges spordiavalikkus kordaläinuks, Šmiguni parimaks oli 31. koht viitstardist distantsil. “Maailmameistrivõistlusi jälgides mõtlesime, et kui Kristiina ettepoole 35. kohta tuleb, siis tasuks teda sponsoreerida, rääkis Restori juhatuse esimees Arsi Kook.

Restaureerimisega tegelevale firmale ei olnud see esimene sponsorleping, kuid nii suurt summat poldud korraga välja antud. Väikesed, 5000sed summad kaovad ära ja puudub tagasiside abipalujaga, meie naudime, kui Šmigunil hästi läheb, otsest reklaamikohustust see temale ei tähenda, rääkis Kook.

Maailmameistrivõistlusi jälgides mõtlesime, et kui Kristiina ettepoole 35. kohta tuleb, siis tasuks teda sponsoreerida.

Restori juhatuse esimees Arsi Kook

Kristiina isa Anatoli Šmiguni sõnul läks maailma tippklassi suusataja jaoks ainuüksi laager maksma 15 000–20 000 krooni. Kristiinal oli olemas ka teine sponsor “Visu”, kelle suuskadega tartlanna tippvõistlustel suusatas. Lisaks toetasid suusatootjad veel laagrite korraldamisel perekond Šmiguni 60 000 krooniga.

Olümpiafondi direktor Reet Hääl kinnitas, et Kristiina Šmigun hakkab raha fondist saama esitatud arvete ja treeningvajaduste alusel. 50 000 saab ta puhtalt kätte, kõik kulud, mis on seotud pankadevaheliste arveldustega, kannab olümpiafond. Anatoli Šmigun, kes oli tütre treener, ütles, et võimalik, et sponsorraha eest ostetakse või üüritakse buss, millega saaks võistlustele ja treeningutele sõidutada kogu treeninggruppi.

Subaru XV alates

21 800 €

Kõigile Subaru mudelitele

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

60

inimest sai Sauelt tööle alevikus avatavasse kohvivabrikusse.

24 PERSOON

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

TEGIJA

Alexander Musarov.

Vahetas arstikitli pelmeenide vastu

OÜ T E E M U  E kinnitusvahendite asjatundja juba 20 aastat

Ehituslike kinnitusvahendite hulgimüüja OÜ Teemu-E on oma klientidele olemas olnud 20 aastat.

Selle aja jooksul on ettevõtte sortiment pidevalt kasvanud. Praegu pakub Teemu-E laias valikus mutreid, kruvisid, polte, tüübleid, keermelatte, puitkonstruktsioonide kinnitussüsteeme, ankruid, aiapostijalgu jpm.

“Meie pikaajalise edu taga on kvaliteetne toode ning paindlik ja kiire teenindus. Ja loomulikult tublide töötajate suur panus,” sõnab ettevõtte juht Peeter Sulu. “Võib öelda, et klientidele on kinnitustarvikute kvaliteet muutunud aastatega aina tähtsamaks.”

Ta lisab, et Teemu-E eesmärk ei ole olnud kasvada suurettevõtteks, pigem areneda tasase tempoga ja paindlikult, järgides klientide huve. “Oleme kogu oma tegutsemisaja tootevalikut laiendanud. Praegu on meil laos üle 10 000 erineva kinnitusvahendi.

Aasta-aastalt kasvab ka ekspordi osa meie käibes, suurt rolli mängib Soome turg.”

Kui kliendi soovitud toode laost puudub, võib ta olla kindel, et tellimus saab tänu Teemu-E headele koostööpartneritele paindlikult ja kiiresti ikkagi täidetud. Ühtlasi on ettevõte avatud eritellimustele.

Teemu-E ladu ja kontor asuvad Tallinnas aadressil Peterburi tee 71.

OÜ TEEMU-E Peterburi tee 71 Tallinn 11415 tel +372 5335 8235, +372 620 5130 julia@teemu.ee www.teemu.ee

“Kinnitusvahendeid impordime oma koostööpartneritelt nii Euroopast kui ka Aasiast,” ütleb Peeter Sulu. Ükski ehitis pole keeruliste kinnitustarvikute puudumise tõttu püstitamata jäänud!

PERSOON 25

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

OKSANA KABRITS oksana.kabrits@aripaev.ee

Alexander Musarov on arst-reanimatoloog, kahe väitekirja autor, teaduste doktor, põline moskvalane... ja toidab oma koduste pelmeenidega juba 20 aastat mitte üksnes Eestit, vaid veel kümmet riiki.

Mul ei ole vist üheski tööstusettevõttes olnud nii lõbus kui Uvici tootmistsehhides: konveierilindil jooksvad pelmeenid, pakendisse vupsavad vorstid, suitsutamiselt tulnud tooted. Tõmmanud enne oma valdustesse sisenemist selga eririietuse, patsutas ettevõtte peremees Alexander Musarov lõbusalt oma päevitunud kiilaspead, öeldes, et see on tema kaitsemüts. Kogu meie vestlus kulges kergelt ja sundimatult, ka tootmisruumides valitses meeldiv harmooniline õhkkond, keegi töölistest ei löönud peremeest nähes kulpi; Musarov tervitas paljusid kättpidi, mitmed hakkasid temaga juttu ajama ja jätkasid rahulikult tööd. Ja ometi tunnistab Musarov ise, et on autoritaarne juht...

Milles Teie autoritaarsus väljendub? Kui ma olen mingi otsuse vastu võtnud ja pean seda ettevõtte jaoks õigeks, siis nii ka jääb.

ALEXANDER

Musarov on arst-reanimatoloog, kahe väitekirja autor, teaduste doktor.

FOTO: INDREK SUSI

Kas see oli nii ka 20 aastat tagasi, kui Te otsustasite oma firma teha? Ei, ei olnud. Pigem on tegemist asjaolude kokkulangemisega. Ma abiellusin 23 aastat tagasi ja sain endale kohe päris suure hõimlasteringi. Vähe sellest, 1990. aastate alguses olid paljud neist kuidagi ripakile jäänud, see tähendab ilma tööta. Mul oli valida, kas hakata kõiki noori töövõimelisi hõimlasi üleval pidama, või anda neile võimalus, et nad saaksid endale ise elatist teenida.

Ja siis tulite mõttele, et võiks teha pelmeene? Ei, pelmeenidest ma isegi ei mõelnud. See on jälle juhus. Sellel ajal ma tegelesin juba äriga ja töötasin

Lauslollusi me teinud ei ole. Tagasi vaadates võib koguni öelda, et me tegime kõik justkui majandusõpiku järgi, kuigi ma ei ole äri kunagi spetsiaalselt õppinud.

Hiinaga – tarnisin neile oftalmoloogilist inventari, saatsin sinna silmaarstide brigaade ja müüsin nägemise korrigeerimise teenuseid. Hiina partnerid soovitasidki mul osta pelmeenide tootmise seadmed. Ja sellepärast on ka meie kõige populaarsema toote pakendil hiinlanna.

Aga kust on pärit nimi Uvic? Mida see tähendab?

Ei tea, äriregistris oli tol hetkel lihtsalt selline nimi vaba. Kõik ongi nii lihtne.

Kas võib öelda, et hiinlased andsid Teile hea idee? Vastuvaidlematult. Me alustasime 100ruutmeetrises ruumis Mustamäel, meid oli kuus inimest ja me lasime välja vaid ühte toodet, neidsamu kollases pakendis pelmeene, mida võib nüüd näha peaaegu kõikide kaupluste riiulitel/külmlettides.

Aga rebranding? See kõik on jama. Meil on praegu juba 170 nimetust tooteid, ja mitte enam ainult pelmeenid, vaid ka kulinaartooteid, sülti, vorste, sinke, suitsutatud tooteid, pitsat jne. Meie käes on 75% kohalikust turust, 10 riiki, kuhu me oma toodangut pidevalt ekspordime, ja terve hulk muid saavutusi... aga kollases pakendis pelmeenid on endiselt meie kõige müüdavam artikkel.

Ja järeldus? Te olete kõik need aastad justkui vastuvoolu ujunud. Kõik on tegelikult väga lihtne. Asi on selles, et meie ettevõtte ideoloogia ei ole tööstuslik. Meie lähenemisviisi võiks nimetada pigem restorani omaks. Loomulikult on ka meie toodangus nii-öelda madala eelarvega tooteid, sest aeg nõuab seda, kuid see ei ole meile kerge. Me valmistame nii, nagu valmistaksime iseendale. Ja selle poolest me erineme kahtlemata tohutult teistest tootjatest.

Kas see tähendab, et te ei tee ulatuslikke küsitlusi, ei moodusta konsiiliume, kes otsustavad, millist toodet tasub turule tuua, millist mitte?

Jah, minu abikaasa Valentina teeb väga hästi süüa.

Ja me püüame kohandada tema retsepte tootmisse.

Aga iga kord see ei õnnestu. Hiljuti valmis tal näiteks suurepärane pilaff, keele viib alla. Katsetasi-

26 PERSOON

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

me seda tootmises... aga selgus, et läheb liiga kalliks. Kuid põhimõtteliselt on sellised kohandamised olnud edukad.

Tuleb välja, et tehnolooge ei olegi vaja? On ikka, aga ainult odavate toodete peale, kus on vähe naturaalseid koostisosi ja palju kõike muud. Siin on vaja spetsiaalseid teadmisi ja oskusi, et panna kokku tasakaalustatud toode. Aga meie – meie oskame kotlette üksnes lihast teha.

Kui palju teil madala eelarvega tooteid on? Vaadake, kriisist heitunud ühiskond hakkas meie käest nõudma odavaid tooteid. See on uskumatu, kuid kriisi ajal kasvas meil odava toodangu osakaal 10 protsendilt 80-le. Nüüd on endine olukord mõnevõrra taastunud, kuid algusaegade tasemeni ei ole jõudnud. Praegu moodustavad odavad tooted meie toodangust umbes 40%.

Kuidas see kõik peegeldus finantsnäitajates?

Selles mõttes ei ole me päris standardne ettevõte.

Asi on selles, et me oleme harjunud, et meie tootmismahud suurenevad igal aastal kaks korda. Ja kui see kasvas kriisiaastal kõigest 20%, tähendas see meie jaoks peaaegu katastroofi, sest plaanid olid hoopis teised. Kuid on ka mõistetav, et suurel ettevõttel on raske tootmismahtu igal aastal kahekordistada, kuigi see ei ole ka võimatu.

Kuidas Te suhtute sellise stabiilse kasumi juures dividendide väljamaksmisse? Hästi. Me ei ole 20 aasta jooksul kordagi dividende välja võtnud.

Ja see ei ole konflikte põhjustanud? Kui, siis ainult iseendaga (hakkab naerma). Ma olen firma ainuomanik ja sellepärast ei ole mul raske endaga ühist keelt leida.

Aga kui oleksid väikeaktsionärid... Kui oleksid, siis teeksin niisamuti. Kui neile miski ei meeldi, ostaksin ma nende aktsiad välja.

Mida Te arvate BLRT Grupi aktsionäride konfliktist? Mul on äärmiselt kahju, et inimesed ei

suutnud vajalikul hetkel kokku leppida. Kõik nad on täiesti adekvaatsed ja teovõimelised inimesed, kuid kahjuks on konfliktis mööda lastud see õige hetk, kui oleks olnud veel võimalik tagasi pöörduda, ning nüüd ei lase emotsioonid konstruktiivset dialoogi alustada. Aga ma kordan: ka meie ei maksnud 20 aasta jooksul kordagi dividende, ning ma mõistan ja jagan kontserni tegevjuhtkonna seisukohta.

Kas Te olete 20 aasta jooksul langetanud otsuseid, mida kahetsete? Lauslollusi me teinud ei ole. Tagasi vaadates võib koguni öelda, et me tegime kõik justkui majandusõpiku järgi, kuigi ma ei ole äri kunagi spetsiaalselt õppinud.

Kas Te arvate, et see on vajalik, või on siiski vajalik ka ärianne? Loomulikult on haridus hea. Kuid ma võin teile täie vastutustundega kinnitada, et kõik selle, mida ülikoolis 5 aastat õpetatakse, võib nutikas noor inimene ettevõttes praktilise tööga omandada 3–4 kuuga.

Kas Teie lapsed liiguvad Teie jälgedes? Loodan

selles suhtes väga oma noorema, 18aastase poja peale.

Teie firma müüb oma tooteid praegu Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Kreekas, Hispaanias, Venemaal. Milline neist turgudest on olnud Teie jaoks kõige ettearvamatum? Loomulikult Venemaa oma. Kuid samas on see just turg, millest me loodame laienemise mõttes kõige rohkem.

UVEC müüb oma tooteid Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Venemaal ja veel teisteski riikides.

FOTO: ANDRAS KRALLA

Kas on midagi sellist, mis oli 20 aastat tagasi olemas, kuid millest Te tunnete praeguses äritegevuses puudust? Muidugi, tehnoloogia on oma töö teinud, ja paljud asjad, mis olid varem praktiliselt mõeldamatud või mille lahendamine nõudis tohutult aega, käivad praegu ühe hiireklõpsuga. Kuid mind hämmastab ja muudab rahulolematuks moodus, mis valitseb Eestis omavahelises suhtlemises: kõik on formaliseeritud, kõik käib kirjavahetuse tasandil.

Inimesed, eriti noored, ei taha enam suhelda otse, näiteks telefoni teel. Valitseb mingi tardumus, ajuti puudub dünaamika.

Täname kliente ja koostööpartnereid 10 aastase koostöö eest ning tervitame võlglasi.

Ajalooline Saku mõis on erakordne koht seminariks või töökoosolekuks Veidi üle kümne aasta tagasi avas Saku mõisa haldaja Saku Maja AS renoveeritud hoones puhke- ja seminarikeskuse, mis mahutab üle saja konverentsikülalise ja pakub erakordset võimalust korraldada põnevas ajaloolises miljöös tööseminar või koosolek.

Pealinnast pooletunnise autosõidu kaugusel asuvas ligi 200 aasta vanuses mõisas on olemas peosaal, seminariruum, konjakituba, majutusvõimalused, pubi ja saunad.

“Pulmi ja pidusid peetakse mõisas palju. Portaali pulmad. ee küsitluses valiti meid mullu populaarsuselt neljandaks peokohaks. Ega Harjumaal naljalt teist nii palju inimesi mahutavat peoruumi leiagi,” räägib mõisa juht Kärt Radik. “Samas tahaksime end meelde tuletada ka seminaride ja konverentside korraldajatele – kiirel ajal on tööinimeste jaoks kosutav ja innustav saada vahepeal linnast välja, võtta aeg maha ning arutada igapäevaprobleeme teistsuguses keskkonnas.”

Saku mõisas on selleks head tingimused: kolm ruumi mahutavad töögruppe alates kümneliikmelisest seltskonnast, olemas on traadita internet ja abiruumid ning köök, kust saab tellida

lõuna- või õhtusöögi sobivaks kellaajaks. Mõisa ümbruses on võimalik korraldada näiteks GPS-seiklusmänge ja Värkstoas keraamika või kingituste töötube. Mõisas on ka ööbimisvõimalus – 11 romantilist tuba kuni 25 inimesele.

“Viimastel aastatel on mõis teinud läbi uuenduskuuri. Lihvisime ja õlitasime ära esimese korruse põrandad ning taastasime seoses Värkstoa avamisega väidetavalt Eesti ühe vanema nii hästi säilinud puitpõranda,” tutvustab Kärt Radik. “Sel aastal

muutub ilusamaks ka Saku vanima hoone ümbrus – mõisa juurde tuleb kiviparkett ja taastatakse pargipoolne trepp.”

Ta lisab, et Saku mõis on alati avatud põnevatele koostööprojektidele. Nii on näiteks koos Saku Pruulikoja, MTÜga Metsanurme Küla, Jazzkaare, Tartu Mänguasjamuuseumi, Saku Lions Klubi ja Eesti Draamateatriga mõisahoones palju toredaid üritusi, näitusi ning teatrija muusikaõhtuid korraldatud.

14. veebruaril on kavas Rain Simmuli ja Jaani Söödi “Kohtumine Raimond Valgrega’’ ning aprillis ootavad džässisõpru taas Jazzkaare kontserdid. www.sakumois.ee Facebookis: Saku Mõis & Saku Manor

Terasteenus OÜ www.terasteenus.ee

JUUBEL 31. jaanuar 2013 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095 e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

REKLAAM 27

ASSI AS: masu oli meile kasulik aeg Roostevabast terasest mööblit tootva ASSI ASi jaoks oli majanduskriis vastupidi enamikule teistele firmadele kasulik aeg: ettevõte laienes hoogsalt, võitis juurde eksporditurge ja kasvatas käivet.

“Masu oli meie seisukohast vaadates väga hea aeg,“ kinnitab ASSI ASi tegevjuht Raigo Merilaht. “Olime valmis halvimaks – vaatasime üle palgad ja koosseisu, pidasime varuplaane ning võtsime vastu kõik tööd, mida pakuti. Aga tehes tööd ja olles paindlik on võimalik ka kehval ajal kasvada. Eks inimesed muidugi muretsesid oma töökohtade pärast ja see pani nad efektiivsemalt tööle ning kokkuvõttes oli ettevõte tootlikum kui eales varem.“ Ettevõtte müügijuht Arno Remmelgas toob välja veel ühe plussi: “Kui varem saatsid kliendid mööblikavandid ja hinnapakkumise palve tavaliselt e-kirjaga, siis kriisiajal võeti aeg maha suhtlemiseks ja asjade läbiarutamiseks. See andis meile võimaluse näidata oma asjatundlikkust ja head kvaliteeti ning jagada kogemusi.

Võib öelda, et masu sundis laisku jalgu kõhu alt välja ajama.“ “Raske aeg tegi meile Skandinaavia turu kättesaadavamaks, kuna ka sealsed inimesed hakkasid raha kokkuhoiule mõeldes rahvuspoliitikalt üle minema hinnapoliitikale. Kõik otsisid odavaid võimalusi, samamoodi Taani, Norra ja Rootsi,“ selgitab Raigo Merilaht. “Olime kursis, et seal suletakse ettevõtteid, kuid me ei teadnud, kui kiiresti kohale peame jõudma. Leidsime edasimüüjad, kelle brändi all oma tooteid pakkuda, ning nüüdseks oleme müünud Skandinaavia ettevõtetele hulgaliselt suurkööke hotellide, restorani-

de ja baaride jaoks. Tänu õigel ajal õiges kohas olemisele õnnestus meil palju laieneda ja oma tegevust avardada.“ Ta lisab, et tegelikult avas masu silmad kogu majanduses, sest sel ajal kasvas Eesti eksport tervikuna. Üks valdkondi, kuhu ASSI jala ukse vahele sai, oli haigla- ja laborimööbel, mille puhul ei piisa lihtsalt ilusatest siledatest lamineeritud pindadest, vaid on vaja happekindlast roostevabast terasest kvaliteettooteid. “Raha kokkuhoiule viidates hakkasid meie haiglad ja laborid otsima kohalikku mööblitootjat, kes oleks võimeline pakkuma Saksa ja Soome ettevõtetega võrdset kvaliteeti nii operatsioonisaali mööbli kui ka roostevabast terasest laoriiulite puhul. Pärast esimest hanget Põhja-Eesti Regionaalhaiglale leiti, et oleme Saksamaaga võrdväärsed tootjad,“ jutustab tegevjuht, kuidas sageli tahavad kohalikud minna seda õiget otsima kuhugi kaugele, kuigi endal on tehas koduõuel olemas.

Eesti jaoks veel liiga kvaliteetne Eestisse toodab ASSI napilt kümnendiku oma toodangust. “Meie mööbliga on varustatud haiglaid ja näiteks Saarioneni Rapla lähedal asuv Mamma toodete tehas. Aga suurköökide vallas ei ole me siin turul konkurentsivõimelised,“ mõtiskleb Arno Remmelgas. “Aastaid Skandinaaviasse kööke tehes oleme lähtunud ülirangetest tehnoloogilistest nõudmistest – enam kui mõned aastakümned kapitalistlikus ühiskonnas elanud inimesed teavad, mida nõuda, et mööbel kaua vastu peaks. Eesti turg on liiga hinnatundlik ega oska veel kvaliteeti vaadata ja mööbli pikaealisust hinnata.“ Raigo Merilaht lisab: “Oleme kaotanud riigihanke 600 euroga, mis on naeruväärne, sest meie kvaliteet ei olnud teiste pakutuga isegi võrreldav. Aga me ei ole nõus kvaliteedis ka alla andma – pigem müüme turgudele, kes oskavad seda hinnata. Eesti ostjad on noored nagu meie vabariik ja nende kogemused on väiksed. Selle kohapealt võime lohutada, et Ukrainas ja Venemaal saab mööbli kätte veel odavamalt!“ Peale Taani, Rootsi ja Norra on ASSI üles leidnud ka Soome ehitusettevõtted, kes võtavad hinnapakkumisi haiglaprojektidele juba eelarvestamisprotsessis. Need on pikaajalised ega pruugi kõik tõeks saada, kuid meeste sõnul annab tugeva tunde, kui tuntud ehituskontsernid hindavad Eesti ettevõtte arvamust ja kogemust. Veel müüb ASSI toodangut Lätti ja Venemaale. Kaugemad riigid pole transpordikulude tõttu rentaabel.

ASSI tootmine on puhtalt kliendipõhine: lähtudes kliendi soovidest ja vajadustest

Lisainformatsioon: www.assi.ee

tehakse koos mööblitootja konstruktoritega joonised või aidatakse parendada valminud projekte. Ettevõtte eelis on paindlikkus toota igale turule tema omapärasid arvestav mööbel. “Oma maitset me peale ei suru,“ muigab Raigo Merilaht. “Aga igas riigis on ühel ja samal tootel enamasti ikka väike nüansivahe. Lihtsalt sellega tuleb arvestada.“ Äsja laienes ASSI tehas 600 m2 võrra.

Kümne aastaga on see kasvanud 1000 m2-lt 2500 m2-ni. Valdav osa ettevõtte tootmisprotsessist toimub käsitööna, standardtööd on tootmises suhteliselt vähe. Siiski planeeritakse 2014. aastaks investeerida paari robotpinki, et inimeste tööd lihtsustada.

“Ausalt öeldes on meie eduka tootmise kõige suurem risk meie töötajad, kuna igaüks neist on väärtus,“ ütleb tegevjuht.

“Kui keegi lahkub, on asendaja leidmine keerukas. Meie standarditele vastava inimese väljaõpe võtab vähemalt aasta.

Meeskonnata pole me keegi ning seetõttu püüame oma töötajaid hinnata nii hea sisekliima kui ka konkurentsivõimelise palgaga.“ Tegevuse algusest peale 2003. aastal ekspordile suunatud ASSI eelmise aasta käibest moodustas kauba väljavedu 88%, Eestisse müüdi vaid 12% toodangust. Ettevõtte käive oli kümme aastat tagasi 300 000 eurot, eelmisel aastal aga 3 miljonit eurot. Inimeste arv on kümne aastaga kasvanud 12-lt 35ni.

28 1998

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

1998: loodi Balti suurim pank. Turu korrastumine 11. juunil 1998. aastal kirjutasid Hoiupanga ja Hansapanga juhid alla memorandumile, mis avas tee kahe panga ühinemisele Baltimaade suurimaks finantsgrupiks. Ühinemine ei tulnud üleöö, sellele eelnes ligi pool aastat põhjalikku ettevalmistust.

Nn Hansa grupist oli räägitud varemgi, kuna Hansapank oli olnud hoiukassade võrgust välja kasvanud Hoiupanga osanik ja üks Hansapanga asutaja Heldur Meerits aitas ka Hoiupanka üles ehitada.

1998. aastal oli taas just Meerits see, kellele usaldati kahe panga ühendamist ette valmis-

800 inimest tuli Hoiupanga ja Hansapanga ühinemise tagajärjel koondada.

tava komisjoni juhtimine. Ta ütles, et kui ühinemist poleks toimunud, oleks kaks panka ikka edasi kasvanud, ainult asjad oleksid märksa aeglasemalt arenenud.

1998. aastal toimus pangaturul üldse suur korrastumine: Hansapank ja Hoiupank ühinesid, turule tuli Rootsi kapital ja virelevad väikepangad lõpetasid ühel või teisel moel tegevuse. Ühinemine tõi Eesti panganduse ajaloos esimest korda kaasa koondamise. Kui selle ajani olid pangad ainult kasvanud, siis nüüd tuli korraga ligi 800 inimest lahti lasta. See tähendas viiendikku pankade töötajatest.

Keskmine eksporditoetus Eesti ekspordiagentuur rahuldas 1998. aastal 98 eksporditoetuse taotlust 137st. Kuna osa ettevõtteid sai aasta jooksul toetust mitu korda, oli toetust saanud ettevõtete arv umbes 90.

1998. aastal oli ekspordiagentuuri käsutada riigieelarvest saadud 4,27 miljonit krooni, millest 2,75 miljonit oli 11 kuu seisuga juba ettevõtete toe-

tuseks läinud, ülejäänud rahal olid peal kohustused.

1999. aasta riigieelarvest taotleti ekspordiagentuuri projektijuhi Emeri Lepa sõnul ligi kaks korda suuremat summat.

Phare ekspordiarendusprogrammi raames eraldati agentuurile aga peaaegu neli korda suurem summa, 13,8 miljonit krooni.

1999. aastal Phare projekt

lõppes, mis tähendas, et 2000. aastal ekspordi arendamiseks raha enam ei eraldatud.

7% ettevõtetele antud toetustest läks näitustel osalemiseks ning reklaam- ja muu esitlusmaterjali tarbeks.

Keskmine toetus ühe ettevõtte kohta oli 28 000 krooni, suurim 150 000 krooni. Täismahus toetusi ei antud, ettevõte pidi ka ise panuse tegema.

Ettevõtluse alustamine ebastabiilsel ajal sisaldab endas nii ohte kui ka võimalusi.

Sten Luiga, advokaadibüroo Borenius vanempartner

Üks küsimus Kas ettevõtlusega oli lihtsam alustada 15 aastat tagasi või on see praegu kergem ja miks?

STEN LUIGA advokaadibüroo Borenius vanempartner

Meie alustasime tegevust aprillis 1998. Võrreldes üheksakümnendate algusega oli õigus- ja majanduskeskkond selleks ajaks juba mõnevõrra stabiliseeruda jõudnud. Möödas oli ettevõtluse loomise esimene laine, lõppenud massprivatiseerimine, käes juba esimene pankrotilaine ja panganduse konsolideerumine.

Ettevõtluse alustamine ebastabiilsel ajal sisaldab endas nii ohte kui ka võimalusi. Hüppeliselt kasvab kiiret reageerimist vajavate äriklientide hulk, väljakujunenud struktuurid ja suhted purunevad ning annavad teed uutele.

Kahe kriisi vaheline aeg paistis silma teatava stabiilsusega ja uute ettevõtete loomine meie sektoris oli samuti tagasihoidlik.

Analoogselt 15 aasta taguse olukorraga sagenes uute ettevõtete loomine meie sektoris viimase majandusmullistuse perioodil hoogsalt ja konkurents äriklientide segmendis on kindlasti suurenenud.

Kui kõrvutada ettevõtte loomisaja katsumusi hilisematega, võiks võrdluseks tuua laevaehituse. Laeva eripärade tundmine meresõidul tuleb kindlasti kasuks, kuid oluline on pidevalt omandada ka uusi meresõiduoskusi.

Mõnes mõttes võiks ettevõtte käivitamist lugeda üsna lihtsaks võrreldes selle käigushoidmisega. Kui asutamisel on siht kindel ja edu käega katsutav, siis käigushoidmine nõuab pidevalt sihtide ümberseadmist ja nende kohandamist muutuvale väliskeskkonnale.

Turule tulemise eelis on võimalus valida kohe ajakohane ärimudel, pinnale jäämine pikas perspektiivis eeldab kohanemisvõimet. Kuni kõik läheb ainult üles, on palju lihtsam hoida head tuju kui tagasilöökide ajajärkudel.

Praegune keskkond pakub rohkem ettearvatavust ja stabiilsust, kuid samas nõuab märksa suuremat panustamist infotehnoloogiasse, organisatsiooni arengusse, töötajate täiendusõppesse ja motiveerimisse.

ANU ANNUS ASi Rõngu Mahl tegevdirektor

Varasemaga võrreldes on ärikeskkond läinud ausamaks ja vähem on bürokraatiat. E-teenused, mobiilside ja internetirakendused on teinud töö palju lihtsamaks.

Ettevõtlusega on praegu kergem alustada. Ettevõtet on võimalik luua laua tagant tõusmata interneti teel ja saadaval on palju rohkem infot alustavale ettevõtjale.

REKLAAM 29

JUUBEL 31. jaanuar 2013 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095 e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

Igaühel on õigus puhtale õhule

C

amfi l Farr sai alguse tuumaenergiaprojektist. Rootsi valitsus oli meie lähedal üles seadnud uuringukeskuse, kus 1960. aastal alustas tööd kaks eksperimentaalset tuumareaktorit. Tuumaenergia oli uus kuum uurimisala, mis tarku päid ligi tõmbas.

Gösta Larson nägi selles võimalust, kuna ta oli Ameerikas toodetud tööstusfi ltrite müügiesindaja. Ta mõistis, et tuumaenergiakompleks vajab fi ltreid, mis oleks täiesti uuel tehnilisel tasemel. Rootsis kohapeal käies rääkis ta tuumauurijatelt välja lepingu, lubades esitleda fi ltrit, mida veel ei eksisteerinud. Läinud tagasi oma USA varustaja juurde, näitas ta saadud lepingut ja sai nad pikapeale nõusse uues fi ltritehases oma partneriks hakkama. Camfi l oli sündinud.

Uue tehnoloogia loomisega tuldi toime. Gösta Larson müüs esimesel aastal toodangut 47 000 dollari eest. Firmal oli kolm töötajat: kaks valmistasid fi ltreid, kolmas hoolitses paberimajanduse eest.

keskust. Camfi l Farr investeerib toodete ja õhu testimisse aastas üle viie korra rohkem kui teised fi ltritootjad üle maailma kokku.”

Camfi l Farri eesmärk on leida kõige efektiivsemalt töötavad fi ltreerimislahendused, praegu tagatakse juba kuni 30%ne energiasäästlikkus. 95% Euroopa uutest hoonetest on projekteeritud Camfi li õhupuhastusseadmeid ja -fi ltreid arvestades.

Filtritootmist alustati HEPA-fi ltitest. Kottfi ltrid, mis on nüüdseks kasutusel peaaegu igas seadmes, oli Camfi li järgmine katsumus, kuna paneelfi ltri pindala on piiratud ega sobi seadmetele, mida läbivad suured õhuhulgad.

Tänu 2012. aastal kehtima hakanud uuele Euroopa standardile (EN779:2012) on kliendil lihtne selekteerida kvaliteetseid fi ltreid, mis omavad asjakohast tähistust. “Meil on hea meel tõdeda, et oleme standardi kvaliteedinõuetest juba praegu ca 50% ees. Näiteks nõuab uus standard klassi F7 fi ltritelt, et õhust eemaldataks osakesi vähemalt 35% ulatuses, samas on Camfi li vastava fi ltri näitaja 54%,” tunneb Poogen heameelt.

Praegu on Camfi lil enam kui 2600 töötajat ja ta müüb parima kvaliteediga fi ltreid, olles esindatud kõigis maailma riikides. “Suurlinnade ärihoonete ja elamute sise“Alates 1992. aastast, kui olime koduturul õhk võib olla isegi rohkem saastatud kui selle valdkonna ainus ettevõte, on meil välisõhk. Selle taga on ventilatsiooniolnud hea meel esindada ettevõtet, kes on seadmetes kasutatavad madala klassi või hoidnud kätt õhufi ltri tehnoloogia pulsil kehva kvaliteediga fi ltrid. Enamik inimesi 50 aastat,” sõnas Nate NM OÜ esindaja viibib keskmiselt 90% oma elust siseruuMarko Poogen. “Meil on 23 tehast, mille mides – nad on pika osa päevast tööl ja juurde kuuluvad laboratooriumid ser- puhastamata õhuga kontoris viibimine on tifitseeritud õhu- ja õhufi ltriuuringute tervisele ohtlik,” täheldab Tehnohalduse tegemiseks nii enda kui ka teiste firmade (Ermeesia OÜ) esindaja Ivo Kivirand. tarbeks, samuti neli teadus- ja arendus-

Tavainimene tunneb kehva õhu ära lihtsalt. Tekivad näiteks peavalu, pearinglus ja seletamatu väsimus.

Samuti võivad välja lüüa nahaärritusnähud, nagu kuivus, kihelus jms.

Arvutiga töötamise korral täheldame sageli silmade väsimust ja ajutist nägemise ähmasust, mis on samuti osaliselt siseõhu kvaliteedist tingitud. Üsna tihti avaldub inimestel ninakinnisust ja kurguärritust. “Tööstushoonetes, haiglates jm võib kehva kvaliteediga fi ltri kasutamine tähendada toodete hävinemist, operatsioonijärgsete tüsistuste suurenemist jne,” lisab Poogen.

“Juba aastaid ei ole tehnosüsteemide hooldus enam pelgalt kuiv tehniline töö, vaid kogu süsteemi oskuslik juhtimine. Meil on hea meel tõdeda, et viimase aastakümne jooksul on nii kinnisvara omanikud kui ka kasutajad hakanud rohkem tähelepanu pöörama energiasäästlikkusele ja heale sisekliimale. Meile kui kinnisvarahooldusega tegelevale ettevõttele on see olnud inspireeriv proovikivi.

Aastatepikkuse töö tulemust tunnustasid möödunud aasta detsembris Soome spetsialistid, kes meie tegevust auditeerisid,” räägib Kivirand.

Energiakulu on pärast Camfi li fi ltrite kasutamise alustamist oluliselt väiksem. Visioon on pakkuda täislahendusi, mitte tegeleda remondi-

Tehnohaldus, Ivo Kivirand, Ermeesia OÜ | tel 5689 8648 | info@tehnohaldus.ee | www.tehnohaldus.ee Camfil Farr, Marko Poogen, Nate NM OÜ | tel 682 8570 | info@camfil.ee | www.camfil.ee

ga. “Meie eesmärk on probleeme ära hoida, et mitte hiljem tagajärgedega tegeleda. Kliendi jaoks tähendab niisugune lähenemine alati töötavaid seadmeid ja puhast sisekliimat,” lisab Kivirand.

Nagu hoonetel, kodumasinatel jms on energia tarbimise märgistuse süsteem olemas ka fi ltritel, täpsemalt Euroventi energiaklassifi katsioon. Filtreid hinnatakse klassides A-st G-ni, kusjuures A-klassi fi ltrid on kõige säästlikumad. Tarbija saab nõuda Euroventi siltide olemasolu pakenditel ning standardiga EN779:2012 vastavuses olevate testide protokolli.

Camfi l Farr tahab olla ka järgmised 50 aastat juhtiv fi ltreerimislahendusi välja töötav ettevõte, kelle suur arendustöö mõjutab kogu turgu. Tänu sellele muutub sisekliima paremaks.

30 2003

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

MAKSUDE OPTIMEERIMINE

Minister Tõnis Palts astus ametist tagasi 2003: Tiit Arge Premium Motorsi salongi ees. FOTO: RAUL MEE

2003: Tuli välja, et Palts optimeeris makse, kui ostis endale firma

kaudu luksuskaatri. FOTO: RAUL MEE

Rahandusminister Tõnis Palts astus 2003. aasta sügise hakul ametist tagasi. Pärast seda, kui ajakirjanduses oli ilmunud ridamisi paljastavaid artikleid tema maksude optimeerimisest.

Kuni 2003. aasta suveni läks Paltsu poliitiline karjäär ülesmäge. Suvel tegi ta – osaliselt endistest kolleegidest ettevõtjate survel – lõpu maksuameti võimuliialdustele ning vahetas emotsionaalselt ja häälekalt välja ameti peadirektori Aivar Sõerdi.

Vahetusi ja õigesse leeri hüppeid oli ta oma poliitiku karjääris jõuliselt läbi viinud varemgi. Isamaaliidu ridades Tallinna linnapea kohale jõudnud, vahetas Palts ettenägelikult erakonda ning sai Res Publica tuules riigikokku ning edasi juba ministritoolile.

Paltsu probleemid algasid aga juba enne ministriks saamist. Maksuamet algatas Paltsu tegevuse suhtes uurimise aasta varem, ent avalikkus polnud selle käigust teadlik.

Palts ise väitis korduvalt, et on kõik ausalt ära maksnud ja sel-

lega asi piirdus. Tundus, et kõik on korras.

Ajakirjandusliku uurimistöö tulemusel selgus aga, et Palts oli jätnud deklareerimata ligi poole miljardi krooni ulatuses makse. Palts oli oma Levicomi grupi firmade aktsiate müügist saadud tulu deklareerinud ja maksud maksnud läbi Hollandi Antillide Curacao saare, kus tulumaksumäär on ligi 3%. Hollandi Antillid olid kantud maksuameti musta nimekirja. Musta nimekirja maade ettevõtetes osalust omavad isikud pidid oma omanduse deklareerima ja maksma tulumaksu vastavalt Eesti seadustele. Teadaolevalt Palts seda aga ei teinud.

Samuti selgus, et Palts optimeeris makse, kui ostis endale firma kaudu luksuskaatri.

Pärast nende ja mitmete teiste faktide ilmsikstulekut hakkas ta avalikkust ignoreerima. Septembri teisel poolel astus Palts rahandusministri ametist tagasi. Tagasi astumise ajal oli temaga seotult maksuametis käsil viis revisjoni ja üks andmete kontroll.

PARIM ÄRIIDEE

Hummeri müüjate peadpööritav edu Parimaks äriideeks valis Äripäev 2003. aastal Tiit Arge autokaubamaja ja Eesti kohta erakordselt tõhusa Hummerite müügi.

AS Premium Motors ja nende Eesti esimene autokaubamaja oli üks 2003. aastal enim kõneainet pakkunud teema. Ja mitte ainult Eestis – kogu Euroopas räägiti “hulludest eestlastest”, kes muutsid oma kodumaa riigiks, kus jagus ühe elaniku kohta kõige rohkem Hummereid. Välja arvatud Iraagis, kus Ameerika sõdurid Hummeritega sõidavad.

Suuresti võlgnesid Premium Motorsi eestvedajad Tiit Arge ja Jürgen Vester edu eest tänu oma konkurendile, kes siseministri Hummeriga sõitma pani ja

autole hiljem mitu nädalat kestnud tasuta reklaamikampaania korraldas.

Hummerimüüjad ise tõid oma edu põhjusena välja soodsama hinda, korraliku laoseisu ja koostöö ametliku tehasediileriga Rootsis. Kokku müüs Premium Motors 2003. aasta jooksul 15 Hummerit. Ülejäänud kaks automüüjat, kes sama margiga tegelesid, piirdusid mõlemad vaid ühe auto müümisega.

Sellest hoolimata ei ajanud teistel automüüjatel karva turri mitte niivõrd Premium Motorsi edukas Hummerimüük, vaid tõsiasi, et autokaubamaja tegeles veel ka tosina muu automargi müügiga ja seda märksa soodsamate hindadega.

Ingle AS: tahame olla kasulikud Eesti ettevõtetele Tööstuskemikaalide hulgimüügiga tegeleva Ingle ASi nõukogu esimees Aare Leinberg ja tegevjuht Vello Kivimurd kiidavad ettevõtte ostu- ja müügiinimesi, kes suudavad oma klientidele leida hea hinnaga enam-vähem kõik vajalikud kemikaalid. “Hea tunne on, kui saab kaasa aidata kohalikule tööstusele,” sõnavad mehed.

AS Ingle asutati 1993. aastal, kui Raplamaal asunud Valtu kolhoos 25 osaks lammutati. “Üks osa neist jätkas desovahendite tootmist ja sinna kutsuti ka mind. Eelmiselt juhatajalt poole lehekülje pikkune info ettevõtte kohta saadud, alustas “uus kolhoos“, kus koristajast juhatajani olid kõik aktsionärid, tööd,“ meenutab Aare Leinberg. “Tagantjärele mõeldes – kui oleks teadnud, mille kõigega peab tegelema, ei olekski vist käsi külge pannud. Aga nüüd on mul hea meel, et see etapp on üle elatud.“ Ingle tegevuse alguses oli oluline roll Venemaa kontaktidel. Desovahendit tehti äädikhappeanhüdriidi põhjal, mis

on teatavasti üks mõnuaine komponentidest. “Ja siis avastati Tallinnast ühest keldrist 10 liitrit äädikhappeanhüdriidi.

Sellest tuli meedias meeletu paanika.

Tegelikult oli sel ajal Eestis kokku umbes 300 tonni äädikhappeanhüdriidi, millest 100 tonni oli meie käes,“ muigab Leinberg.

AS Ingle keemikud oskasid äädikhappeanhüdriidist teha äädikat. Ostnud kokku ka ülejäänud äädikhappeanhüdriidi, algaski ettevõtte aktiivne tegevus.

“Alustasime mitte midagi teades, aga millegagi ju pidi tegelema. Lähenesime eestlaslikult, mõeldes, et see, mida müüa tahame, peab meil laos olemas olema. Turul oli peale meie veel Aleksandr Utkinile ja Vjatšeslav Spirinile kuuluv firma, mis tegutses palju suurejoonelisemalt – müüs kaupa vaid vagunitega.

Lõpuks aga hakkasime üksteist turul segama. 1999. aastal otsustasime ühineda ning tekkis suurepärane sünergia: meie omasime ohtlike veoste tegemiseks vajaliku ADR-transpordi võimalust ja ladusid, neil olid sidemed. 1 + 1 ei teinud

kokku mitte kaks, vaid neli!“ Aleksandr Utkin on praegu Ingles kommertsdirektor ja juhatuse kiige, Vjatšeslav Spirin aga Ingle AS nõukogu liige.

Aktiivne rahvusvaheline laienemine Edukast liitumisest vaimustatuna hakkasid Ingle omanikud mõtlema veelgi jõulisemale laienemisele ning juba 2001. aastal üritati kosja minna Leedu kemikaale müüvale ettevõttele Margunas. Ühinemiseni jõuti alles kümme aastat hiljem. Praeguseks kuulub kontserni juba üheksa firmat: kolm Eestist, kaks Lätist, üks Poolast, üks Saksamaalt ja kaks Leedust. Läbirääkimised käivad ettevõtetega Venemaalt ja Ukrainast.

“Liitumine on sünergia ja paljude sidemete kõrval toonud ka mitmesuguseid probleeme, sest meil pole kellelgi kontsernis füüsilise töö kogemust,“ ütleb Leinberg ja lisab, et samas on kiire laienemine olnud samm järgmisele astmele ning küll kõik rööbastesse läheb. “Uhkeks teeb, et oleme jõudnud nii kaugele,

läbimata mingeid sahkerdusi, ümbernimetamisi ja kunstlikke pankrotte. Noateral kõndimine pole kunagi olnud meie eesmärk, vaid ikka aus ja selge ettevõtlus. Ingle nimi oli, on ja jääb.“ Ingle töötajaskond on stabiilne. Kui keegi lahkubki, siis sõbralikult. Seegi näitab Leinbergi sõnul firma tugevust, kui suudetakse kasvatada enda vajadustest rohkem potentsiaalselt edasiarenevat tööjõudu. Praegu on ettevõttes 50 töötajat, kellest osa töötab Valtu ja Ingliste külas asuvas vedel- ja tahkekemikaalide laos ja tootmisosakonnas ning osa Tallinnas asuvas ostu- ja müügiosakonnas.

“Muidugi on kemikaalide ladu kohalikes inimestes vahel küsimusi ja kahtlusi tekitanud, kuid tegutseme erialal, mida ametkonnad pidevalt kontrollivad. Seni pole probleeme olnud, mis näitab, et oleme õigel teel,“ sõnab Kivimurd. “Sageli küsib päästeamet meilt kui praktikutelt nõu ja oleme koos päästeametiga korraldanud oma laos ühiseid päästeõppusi.

Mõned aastad näitasime ja rääkisime Valtu rahvale, millega keemialadu täp-

selt tegeleb. Kui kellegi on huvi, tulge ja me selgitame! Meie tegevus ei ole mingi saladus. Ja kui kõiki ohutusnõudeid täidetakse, ei ole töö ka ohtlik. Ohtlikuks teeb teadmatus.“ 2012. aastal oli Ingle ASi käive 39 miljonit eurot ehk veidi suurem kui aasta varem. Ettevõtte põhilised müügiartiklid on tööstusele mõeldud kemikaalid.

Olulised kaubagrupid on mitmesugused happed (äädik-, väävel-, sool- ja lämmastikhape), alused (seebikivi) ja metanool.

Meie kliendid on peaaegu kõik Eesti ettevõtted, kes vajavad kemikaale kas toodangu tooraineks või tootmisprotsessides muul otstarbel kasutamiseks.

Suured kliendid Eestis on Ida-Virumaal asuvad tööstused, nagu Eesti Energia elektrijaamad, Viru Keemia Grupp, Molycorp Silmet ja Eastman Specialties, Ecometal ja paljud teised.

Tervitame ja õnnitleme oma saatusekaaslasi, kes on koos meiega need 20 aastat kõige kiuste vastu pidanud.

Lisainfo: www.ingle.ee

2003 31

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

TEADUS

Tartu teadlaste avastatud piimhappe bakteri tüvi õhutas piimatööstuste vahel konkurentsi Biomeedikumi seinte vahel küpsenud avastus – tervistava mõjuga piimhappebakteri uus tüvi – jõudis tarbijani 2003. aastal piimatoodete sarja Hellus koostises.

Kolme miljoni krooni suurune rahapaigutus Eesti oma laktobatsilli tüve – ME-3 – turuletoomisse tootis ennast juba samal aastal tasapisi tagasi. Batsill oli patenteeritud ning selle tootelitsentside müügiõigus kuulus Tartu Ülikoolile (TÜ).

See, et Helluse kaubamärki kandev sõbralik piimhappebakter sai õiguse uhkeldada sildiga Made in Estonia, läks aga üle noatera. 1990.aastate teisel poolel, kohe pärast piimhappebakteri uue tüve avastamist, pakkus selle väljatöötamiseks Eesti teadlastele raha üks Hollandi kontsern. Ülikooli kogenematuse tõttu välisläbirääkimisi pidada jäi tehing viimasel hetkel tegemata, tagantjärele võib öelda, et õnneks. Vastasel juhul oleksid kõik bakteri õigused kuulunud hollandlastele.

Laktobatsilli uue tüve avastamise lugu sai alguse 1960. aastal, mil praegu TÜ mikrobioloogia instituuti juhtiv professor ja Skandinaaviamaade kolleegide poolt laktobatsillide kunin-

K

ui soovite, et munadest tehtud toit oleks isuäratav, tuleb kasutada Linnu Talu tumekollase rebuga mune. Just munakollane on see, mis annab praele või küpsetisele ligitõmbava välimuse. Tumekollane rebu on meie munade tunnusjoon ja tugevaim eelis turul. Vaatamata munakoore pruunile või valgele värvusele on rebud ikka ühtmoodi tumekollased. Munakoore värvus sõltub kana sulestikust: pruunil kanal on pruunid ja valgel kanal valged munad.

Meie kanade munad tunneb poes ära kollaste karpide järgi, mis paistavad letis juba kaugelt silma. Kõigil munadel on peal farmi kood ja Linnu Talu nimi, et tarbija võiks kvaliteedis kindel olla.

Paljud kliendid on meile helistanud ja küsinud, miks on karpidel kirjas “kollased talumunad”, kui karpides leidub ka valge koorega mune. Selgituseks tuleb öelda, et kollase all peame silmas ikka munarebu, mitte koort. Sel aastal lasime karpidele trükkida lisateksti “eriti kollase rebuga”, et juhtida erilist tähelepanu meie munade oluliselt tumedamale munakollasele võrreldes teiste munadega.

Millega me munarebud kollaseks teeme? Söödame kanadele karotinoide, mis on osalt looduslikud ja osalt sünteetilised. Ainult loodusliku materjali söötmine käiks üle jõu. Koduõues sibliv kana saab munakollase tumedaks rohtu süües. Oma suures tootmises peame seda ise jõusööda sis-

gannaks tituleeritud teadlane, ent tollal alles üliõpilane, Marika Mikelsaar hakkas tegelema mikrobioloogiaga.

1995. aastal hakati koostöös Rootsi teadlastega võrdlevalt uurima Eesti ja Rootsi laste mikrofloorat. Uurimist ajendas tõdemus, et mida arenenum riik, seda rohkem vaevleb selle elanikkond erinevate allergianähtude käes – puudus aga vastus, miks see nii on.

Koostöö oksüdatiivsuse uuringuks. Batsilli kaitsevõime uurimise käigus ühendas Mikelsaare töögrupp oma jõud tuntud toitumisteadlase ja meditsiinibiokeemiku, professor Mihkel Zilmeri juhitava TÜ biokeemia instituudi teadustöödega. Nimelt tundsid biokeemikud huvi paljude erinevate ainete võime vastu vähendada inimorganismis esinevat oksüdatiivsust.

ME-3 esitati Eesti patendiametile 29. juunil 2001. Euroopa kultuurikollektsioonis on Eesti bakter kirjas nimetuse all DSM numbriga 14-241. Seejärel aktsepteeris bakterit ka Euroopa patendiamet. Patendi hoidja on TÜ, omades ka selle litsentside müügiõigust.

2003. aasta maikuus poodi-

se segama, et rebud ikka kollased oleks. Mis muna see muidu on, kui rebu ja valge ühte tooni on? Ühtlasi peame vajalikuks märkida, et meie kanade sööt põhineb eranditult kodumaisel teraviljal, mida on jõusöödas ca 80% jagu.

Uudse tootena ja Eestis ainukesena toodame loodusliku seleeniga rikastatud kanamune, mis tugevdavad immuunsüsteemi ja hoiavad tervemana. Muu hulgas suurendab seleen viljakust ja vähendab Alzheimeri tõve riski.

Need munad on müügil ainulaadsetes sinistes karpides, mis näiteks Prisma kauplustes paistavad eriti hästi silma.

Linnu Talu on juba 20 aastat vana. Esimesed kümme aastast tegutsesime FIEna. Seega võiks üksiti tähistada juba teise kümnendi täitumist. Paarikümneaastase ajaloo vältel on meie kanakari kaks korda suuremaks kasvanud, kui see alguses oli.

Truuks oleme jäänud ikka ainult munakanadele, sest seda valdkonda tunneme kõige rohkem. Peale munade müüme arvestataval hulgal ka eluskanu, eriti kevadeti. Supikana on Linnu Talu kolmas müügiartikkel, mida saame pakkuda aeg-ajalt, kui kanapartiisid vahetame. Meie toodetud supikanast saab vaiksel tulel hautades imehea puljongi või supi.

Aastatega oleme õppinud seda, et oma kliente tuleb usaldada ja hoida ning antud lubadustest peab kinni pidama.

www.linnutalu.ee

Tallinna Piimatööstus kulutas Helluse reklaamikampaaniale üle kahe miljoni krooni.

2003:

FOTO: ANDRAS KRALLA

desse jõudnud piimhappebakterit ME-3 sisaldav Tallinna Piimatööstuse (TPT) tootesari Hellus oli tegelikult juba teine katse Eestis avastatud laktobatsilli mõne toiduaine koostises turule paisata. Esmakordselt võttis ME-3 tootmisse Vana-Kuuste Piimaühistu 2002. aasta suvel, pannes selle oma Tervise juustu koostisse. Asi jäi soiku, kuna väike Põlvamaa juustutööstus ei suutnud oma tehnoloogiat euroliidu nõuetega vastavusse viia.

ME-3 sisaldus ka ASi Võru Juust Bio-Atleedi koostises, ent

Toodete kvaliteeti ei tohi ka rasketele aegadele vaatamata alla lasta, vaid latti tuleb kogu aeg kõrgel hoida. Aja jooksul tekkinud usaldus meie vastu on väärtus, millel Linnu Talu püsib ja edasi tegutseb. Selle puudumisel peaksime panema pillid kotti, kuid seda me teha ei taha.

Jõudsalt oleme arenenud just viimase kümne aasta jooksul ning murdnud turule järjest tugevamalt ja püsivamalt. Meie talumunad on müügil pea kõikides suurtes kaubakettides ning selle eest võlgneme tänu oma pikaajalisele partnerile Kaupmees & Ko, kes on meid selles raskes töös aidanud ja edasi viinud. 95% toodangust müüme kodumaal, ülejäänud osa läheb Euroopa Liitu.

Asudes väikses Tagula külas Valgamaal, on meie tublid töötajad kõik kohalikud inimesed, kes tulevad kanalasse juba enne kukke ja koitu, et varahommikusi mune korjata. Palju tööd tehakse käsitsi ning igal nädalapäeval peab keegi kohal olema, sõltumata puhkepäevadest ja pühadest. Kanad tahavad pidevat hoolt ja järelevaatamist. Samuti on vaja iga päev neile süüa ja juua anda, mune korjata ning sorteerida. Töötame selle nimel, et Teile meeldejäävaid toiduelamusi pakkuda ning kohtuda taas juba järgmisel juubelil.

Suur tänu, et saame Teie soove täita!

3

miljonit krooni kulus uuringutest ME-3 leidmiseks kuni bakteri tootmisse andmiseni.

ka sellele polnud määratud pikka iga, sest Võru Juustu omandanud Valio polnud Eesti bakteri kasutamisest huvitatud.

Suured investeeringud. Valio Eesti ASi turundusjuht Kairi Valgerist märkis, et piimbakteri LGG turuletoomisse on ettevõte juba palju investeerinud: “Gefiluse näol on tegemist Eestis tuntud kaubamärgiga ja Valio ei olnud huvitatud investeerimisest teise probiootikumi tüvesse ja sellega kaasnevatesse lisauurimustesse.”

Pärast seda, kui info laktobatsillist teadusajakirjade vahendusel laia maailma jõudis, tundis aga mitu juhtivat toiduainetetööstust ME-3 vastu huvi.

Uuringutele ME-3 leidmisest kuni bakteri tootmisse andmiseni kulus umbes kolm miljonit krooni. Tootearenduseks kulus ESTAGi raha 5,5 miljonit krooni, TPT on Helluse reklaamikampaaniale kulutanud üle kahe miljoni.

Ainuüksi ülemaailmne patendikaitse maksaks keskeltläbi 300 000 krooni aastas.

Raplamaa kohalik tanklakett Hepa sai 20aastaseks Omaniku tehnikaspordihuvist välja kasvanud tanklakett Hepa on tegutsenud juba kaks kümnendit. Ettevõtte edukuse ja pikaealisuse saladus peitub tanklaketi juhi ja omaniku Helmet Palmi sõnul tahtmises teha just seda, mis meeldib, millest aru saad ja mida oskad.

“O

len kütusega aastakümneid seotud olnud,” ütleb Helmet Palm, kes on 14. eluaastast peale aktiivselt tehnikaspordiga tegelenud. “Tehnika ja kütused käivad käsikäes.“ Palm meenutab, kuidas ta juba 1986. aastal liikuva tankla peal töötas. 1993. aastal haaras ta kinni võimalusest osta järelmaksuga konteinertankla. Enne seda oli kriis, kus kütust polnud ning iga autojuht sai 20 liitrit bensiini masina kohta kuus. Seegi ei pannud meest ümber mõtlema.

Esimese statsionaarse tankla rajas Hepa 1997. aastal,

kaks aastat hiljem järgnes teine, koos maakonna bussijaamaga valminud tankla.

Mõne aasta pärast lisandus kompleksi täisautomaatne autopesula.

Praegu on Hepal Raplamaal seitse tanklalt, mis Palmi hinnangul katavad maakonna kenasti.

“Raplamaalt väljapoole pole meil plaanis laieneda, oma kodukohas oleme end tõestanud ja sellest piisab. Siin meid tuntakse, meie kasuks räägib suur tutvusringkond ja püsiklientide olemasolu.

Ja meie rõõmuks meeldib paljudele inimestele osta kütust kodumaisest firmast.”

Hepa tanklaketis töötab ligikaudu 50 inimest, kellest põhiline osa on firmas olnud aastaid. Leidub ka neid, kes on vahepeal paremaid jahimaid otsimas käinud, kuid tulnud tagasi.

“20 aastat on möödunud nii kiiresti, et ei saa ise arugi, kuidas see juubel juba kätte jõudnud on,“ muheleb Palm.

“On olnud palju ilusaid aegu, aga ka raskeid. Praeguseks on turg paika loksunud ja proovime jätkata samas vaimus.“

32 2003

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

SYLVESTERI MÜÜK

LUKSUS

Soome kontserni kontroll Eesti metsatööstuse üle

Victoria I – suur ja kallis reisilaev Läänemerel

Sylvesteri enamusosaluse müük oli läbi aegade suurim tehing Eesti metsatööstuses – omanikku vahetasid kõik Sylvesteri metsavarumisfirmad ja 66 protsenti ettevõtte puidutööstustest.

2003. aasta suurim ostumüügitehing, metsatööstuskontserni ASi Sylvester müük Soome-Rootsi metsandushiiule Stora Enso Timberile sai lõplikult joone alla veebruaris, kui Sylvesteri endiste omanike arvetele laekus hinnanguliselt kuni kaks miljardit krooni. Suurem osa sellest reinvesteeriti tulumaksu vältimiseks erafirmade kaudu ettevõtlusesse.

Sylvesteri enamusosaluse müük oli vaieldamatult Eesti metsatööstuse läbi aegade suurim tehing. Sylvesteri 97 osaniku arvele laekus raha veebruari keskel, kui väärtpaberite keskdepositioorium registreeris Sylvesteri aktsiate ülemineku Stora Enso Timberile.

Sylvesteri omanike kinnitusel oli tehing rahaline ning see, kas ostja kandis raha üle aktsionäri isiklikule pangaarvele või vahetult enne tehingut moodustatud firma arvele, oli igaühe vaba valik.

Enamik Sylvesteri suurakt-

Soomes valmis 2003. aastal suurim ja kalleim reisilaev, mille Eesti firma oli kunagi Läänemerele seilama tellinud.

Laeva maksumus – 2,3 miljardit krooni – oli üks suuremaid siinmail ühte seadmesse tehtud investeeringuid.Uhiuus laev Victoria I pidi 2004. aasta 1. maist hakkama sõitma Tallinna– Stockholmi liinil vahepeatusega Ahvenamaal, mis andis võimaluse maksuvaba kaupa, hoolimata

SYLVESTERI aktsiate müümist Stora Enso Timberile tutvustavad

pressikonverentsil Mati Polli, Kaido Jõeleht ja Margus Kohava.

FOTO: RAUL MEE

sionäridest kasutas maksuameti poolt aktsepteeritud skeemi, mille kohaselt võis müügist saadud miljoneid liigutada läbi spetsiaalselt selleks loodud firma edasi järgmistesse kasumit tõotavatesse äriprojektidesse, sealjuures füüsilise isiku tulumaksu tasumata.

Kuigi Eesti kapitalile kuulunud Sylvesteri mahamüümist võrreldi meie panganduse lipulaevade Hansapanga ja Ühispanga mahaparseldamisega, rääkis

Stora Enso gruppi kuuluva ASi Imavere Saeveski juhataja Peedo Pihlak 2003. aastal, et Sylvsteri müük on majandusele kasulik.

Uued omanikud investeerivad raha Eesti saetööstuste arendamisse, eriti järeltöötlemisse, uskus Pihlak.

Stora Enso Timber jätkas Sylvesteri laiendamisplaane Balti riikides, novembri lõpus avati Leedus Alytuses Leedu võimsaim saeveski, mille rajamine neelas 344 miljonit krooni.

Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga, edasi müüa.

Tallink oli 2003. aastal 40protsendilise turuosaga Tallinna–Helsingi liini liider, 27protsendilise turuosaga järgnes Silja Line. Et Tallinna– Stockholmi liinil teisi operaatoreid ei tegutsenud, arvestas Tallink sealseks turuosaks 100 protsenti.

Tallinkil käive oli 2,99 miljardit krooni. Kasum kasvas 245

miljonilt 381 miljonile kroonile. Soomlastest konkurendid pidasid Tallinki edu eeliseks eestlastest meeskonda. “Tänu Eesti meeskondadele on Tallinkil madalad meeskonnakulud,” ütles Eckerö Line’i turundusjuht Sigrid Tammes.

Stockholmi vahet sõitis kaks laeva – Fantaasia ja Regina Baltica. Neist viimane jäi sõitma Victoriaga paaris, Fantaasia plaaniti liinilt ära võtta.

AASTA ÄRIIDEE

Talude koostöö Hurmiorus Äripäev valis aasta tulemuslikumaks äriidee rubriigis ilmunud projektiks Hurmioru koostöövõrgustiku Põlvamaal, mis laienes turismipiirkonnaks, kus erinevaid teenuseid pakkus 31 talu.

“Eks elu ise sunnib – kui niisama midagi oodata ja ringi vaadata, siis ei jõua kuhugi,” kirjeldas 2003. aastal turismiobjekti sündi Arvo Jää Savi talust.

2000. aastal otsustasidki Hurmi küla 10 talu koostööd

tegema hakata. Ühiselt oli lihtsam ürituste jaoks raha taotleda ja kergem ka reklaami teha.

Hurmi küla kümne taluga alustanud koostöövõrgustik hõlmas 31 talu neljast vallast: Kanepist, Lahedast, Põlvast ja Kõllestest.

Käsitöö, õlletegu, leivaküpsetamine, suitsusaun, sepikoda, matkarada, rebasekasvatus, mesindus – need oli vaid mõned Hurmiorus pakutavast teenustest.

Iga talu leidis midagi, mille poolest turistile atraktiivne olla. Vajadusel sai Hurmiorust ka trükiteenust, matemaatika- ja elektroonikaalast nõustamist, loenguid psühholoogiast, lapsehoidjateenust.

Umbes kolmveerandi Hurmioru külastajatest moodustasid Eesti inimesed, välismaalasi tuli 25 riigist. Hurmiorus veetsid aega ka Suurbritannia ja Venemaa suursaadikud. ÄRIPÄEV, 2003

REKLAAM 33

JUUBEL 31. jaanuar 2013 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095 e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

20 aastat vabakutselist notariaati Eestis 1993. aastal jõustunud notariaadiseadusega loodi Eestis vabakutseline notariaat. Tegevust alustas tõenäoliselt esimese Eesti avalik-õigusliku juriidilise isikuna kõiki notareid ühendav Notarite Koda. Alguses kuulus kotta 46 notarit, nüüd on Eestis töötavaid notareid 94.

“N

otarite Kotta kuulumine on notari jaoks kohustuslik. Tegu on notarite omavalitsusliku organisatsiooniga, mille tegevust juhib seitsmeliikmeline eestseisus. Koja põhilised ülesanded on seotud notarite tegevusega alates koolitamisest ja bürootöötajate väljaõppest kuni järelevalve tegemise, praktika ühtlustamise, välissuhete arendamise ning notarite elektroonilise infosüsteemi haldamise ja arendamiseni,“ loetleb Notarite Koja tegevdirektor Eve Strang. “Meie kohus on esindada notarite huvisid õigusaktide väljatöötamisel. Samuti pakume vajadusel notarile, kes on temast mittesõltuvatel põhjustel raskustes, majanduslikku abi büroo töö lõpetamisel või ümberkujundamisel.“ Koda jagab informatsiooni kõigile, kellel tarvis teavet notarite kontaktandmete, notariaalsete toimingute ja osutatavate teenuste kohta. “Näiteks küsitakse sageli, kas notar saab vajadusel tulla ka väljapoole bürood mõnda toimingut tegema. Selline võimalus on tõesti olemas,“ märgib Notarite Koja jurist Kaitti Persidski.

Notarite tegevus sõltub suurel määral seadusandjast ja majanduse arengust. Nende ametikohti luuakse juurde vajadusest lähtuvalt. “Mida vähem on majanduslikku aktiivsust ja notariaal-

selt sõlmitavaid leppeid, seda vähem on notaritel tööd,“ selgitab Eve Strang ja lisab, et praegu on Eestis ametisse määratud optimaalne arv notareid.

“Kõige enam on meil ametis olnud sada notarit, see oli aastal 2008. Euroopas öeldakse, et üks notar 20 000– 30 000 elaniku kohta on täiesti piisav.“ „Seadused muutuvad pidevalt ja inimeste ootused on notarite suhtes väga kõrged,“ lisab Kaitti Persidski. „Notar töö seisneb suuresti selles, et kõigile osapooltele arusaadavalt lepingu sisu selgitada. Tehingus osalejal tuleb tehingu asjaolude üle põhjalikult järgi mõelda ning alles siis teha otsus: olgu see siis eluaseme ostmise või osaühingu osa müümise suhtes.“ “Teatud tehingute tõestamise või muude toimingute tegemise õiguse ja kohustuse panemine notaritele tagab uute seaduste kiire rakendumise, kuna notarid peavad uute põhimõtetega enamasti arvestama juba seaduse kehtimise esimestel päevadel,“ märgib Eve Strang.

Nagu igal teiselgi alal peavad ka notarid pidevalt end täiendama. Igal aastal korraldatakse neile vähemalt kümme koolitust. Praeguseks on Eestis notareid atesteeritud kaks korda – võlaõigusseaduse jõustumisel 2003. aastal ja uue perekonnaseaduse jõustumisel 2010. aastal.

1993. aastal ametivande andnud 46 notarist on 2013. aastal endiselt ametis 21: Tiit Juse, Ülle Mesi, Anne Heinsaar, Maira Kattel, Tatjana Boitsova, Ene Nuka, Anne Kaldvee, Irma Rahnu, Marika Saaver, Irina Kritsuk, Liia Aigro, Heli Mõttus, Piret Press, Marika Rei, Sirje Rõõm, Tiit Sepp, Ragne Tehver, Anne Kuill, Tiina Tomberg, Vivian Agu ja Virgi Ojap.

“

Tänavu 1. novembril tähistab Eesti avalik-õiguslik notariaat oma taasloomise 20. aastapäeva. 20 aastat on Eesti õigusruumis pikk aeg, mille jooksul on oluliselt muutunud nii seadused kui ka kogu ühiskond tervikuna. Samamoodi on muutunud notariaat.

Alates päevast, kui Eesti notarid hakkasid uuesti tegutsema oma nimel ja oma vastutusel vaba elukutse pidajatena, on nende igapäevane töö oluliselt teisenenud. Alles on jäänud vundament – kõige olulisemad põhimõtted ehk notari roll sõltumatu ja erapooletu õigusnõustajana, kes peab tagama nii oma klientide kui ka kolmandate isikute huvide kaitsmise. Hoone, mis sellele vundamendile rajatud, on aga suuresti teistsugune kui kakskümmend aastat tagasi.

Järjest rohkem on notar muutunud lihtsast tehingu vormistajast poolte õigussuhete kujundajaks ja nende õigussuhete elluviimise tagajaks. Üha tähtsamaks on kujunenud notari antavad selgitused ja õigusnõu. Peale traditsiooniliste notariaalsete tehingute tegemise korraldamise võib notar tänapäeval olla õigusnõustaja ka muudes suhetes, samuti on notarile antud pädevus sõlmida ja lahutada abielusid, olla vahekohtunik ja lepitaja. Kuna notari töö hõlmab suurt osa tsiviilkäibest, sealhulgas suure väärtusega ja olulised toimingud, nagu kinnisasjade võõrandamine, pandiõigused, aga ka pärimismenetlused jms, siis on notar õige abistaja paljude tehingute juures.

Oma juubeliaastal tahame klientide probleemide suhtes olla senisest veelgi avatumad ning soovime kõigile notariaadi senistele ja tulevastele klientidele edukat majandustegevust.

Anne Saaber, Notarite Koja esimees

Mida on muutnud infotehnoloogia areng ja Euroopa Liitu astumine?

Notariaadi jaoks on olnud oluline käia kaasas infotehnoloogia arenguga. Selle tõendus on Notarite Kojale kuuluv e-notari infosüsteem, mis võimaldab suhtlemist elektrooniliste registritega ja hõlbustab notarit tehingu tõestamiseks andmete kogumisel ja dokumentide koostamisel.

E-notari kasutamine on notaritele kohustuslik juba 2007. aastast.

“On suurepärane, et meil on olemas toimivad registrid ja andmebaasid ning võimalik on tehinguid teha peaaegu paberivabalt,“ räägib Eve Strang. “Varasemast märksa lihtsam on lepete koostamine ja päringute tegemine. Kõik sõlmitud lepped on inimestele tasuta kättesaadavad riigiportaalis eesti.ee. Arvestada tuleb infosüsteemide kiire arenguga – kui muudatusi tehakse mõnes registris, nõuab see kohest muudatust ka enotaris. See eeldab meilt kiiret reageerimist.”

Euroopa Liiduga ühineme tõi kaasa muudatuse seoses notarite kodakondsusnõudega. Nüüd saab notarina töötada Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. “Seni meil sellist pretsedenti veel pole, ja tõenäoliselt peitub põhjus keeleoskuses. Notari liikumine riigist riiki on mõeldav Kesk-Euroopas sama riigikeelega maades, kus võivad olla ka sarnased seadused,“ kommenteeris Kaitti Persidski.

Alates 1995. aastast on Eesti Notarite Koda Ladina Notariaadi Rahvusvahelise Liidu (UINL) liige, alates 2004. aastast Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu (CNUE) liige. Igal aastal toimuvad ümarlauakohtumised Balti riikide notariaatide vahel.

Koostöös Šveitsi, Saksamaa ja Gruusia notariaatidega on korraldatud ühiseid seminare.

toiminguteks ja -teenusteks. Selline jaotus tekkis 2009. aasta juunis ja oli seotud notariaadiseaduse muudatustega, mille järgi on notaril peale kohustuslike ametitoimingute ka vabatahtlike teenuste osutamise võimalus.

Notari peamine ametitoiming on õiguskindluse tagamise seisukohalt nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute jaoks oluliste tsiviilõiguslike tehingute tõestamine.

Põhilised tehingud, mis kuuluvad notariaalsele tõestamisele, on kinnisvaraga tehtavad tehingud, piiratud asjaõiguste seadmise lepingud, äriühingute asutamise lepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pantimise lepingud, abieluvaralepingud või abikaasade ühisvara jagamise lepingud, testamendid ja volikirjad.

Notari pädevusse kuuluvad ka pärimismenetlused.

2012. aastal tegid notarid kokku 285 565 ametitoimingut ning osutasid ametiteenuseid kokku 5029 korral. 2011. aastal oli ametitoiminguid 281 490 ja ametiteenuseid 5917. Suurim oli ametitoimingute arv 2006. aastal, kui neid tehti kokku koguni 739 718.

2012. aastal tõestasid notarid 56 881 kinnisvaratehingut. Seda on veidi rohkem kui 2011. aastal, kui tõestatud kinnisvaratehingute arv oli 52 420. Enim kinnisvaratehinguid tehti 2007. aastal, kui nende arvuks kujunes 100 376.

Juriidilise isikute asutamis-, ühinemis-, jagunemis- või ümberkujundamistehingute arv on ajapikku vähenenud – 2012. aastal tõestati sellised lepinguid kokku 2383. 2011. aastal oli neid 2661 ja 2007. aastal 8008.

Abielu sõlmimisi kinnitasid notarid 2012. aastal 265, lahutusi 224, 2011. aastal vastavalt 267 ja 200. www.notar.ee

Notarite läbi aegade kibedaim tööaeg oli 2006. aasta Notari ametitegevus jaguneb ameti-

Notarite tegevust enim mõjutanud seadused 1993–2013 01.11.1993 jõustus riigikogus 17. juunil 1993 vastu võetud notariaadiseadus. Justiitsminister nimetas ametisse 46 notarit. Tegevust alustas avalikõiguslik Notarite Koda, mille liikmed on kõik notarid. Varem tegutses notarite asutatud eraõiguslik ühing.

01.12.1993 – jõustusid asjaõigusseadus ja kinnistusraamatuseadus, millega loodi alused tänapäevastele tugeva kinnistusraamatu ja kinnisasjadega tehtavate tehingute õigusaktidele. Paralleelselt olid kuni 2004. aastani vallasasjadena käibes ehitised ja korterid, millealune maa ei olnud kinnistatud. Reformiperioodil oli notaritel suurem roll eluruumi erastamise käigus korterite erastamise lepingute vormistamisel, hiljem kortermajades korteriomandite kinnitamisel.

01.09.1994 jõustus tsiviilseadustiku üldosa seadus, selle uus versioon 01.07.2002 koos võlaõigusseadusega.

01.01.1995 jõustus perekonnaseadus. Abikaasad said võimaluse sõlmida abieluvaralepinguid ja leppida varalistes asjades kokku. Abieluvaralepingute suhtes kehtestati notariaalse tõestamise nõue.

01.09.1995 jõustus äriseadustik ning alustas tegevust äriregister. Võrreldes varasemaga oli notarite jaoks tegemist täiesti uue valdkonnaga, aga sama oli see enamasti kogu ühiskonna jaoks.

01.01.1997 jõustus eelmine pärimisseadus. Esialgu pidid notarid pärimisi menetlema mõne aasta, hiljem oli plaan pärimismenetlused üle anda kohtutele.

01.02.2002 jõustusid notariaadiseaduse uus versioon ja tõestamisseadus, millega kehtestati notariaalse tõestamise reeglid. Olulised muudatused notariaadiseadusse tehti 2009. aastal, kui laiendati notarite pädevust.

01.07.2002 jõustusid võlaõigusseadus ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse uus versioon.

Oluline etapp Eesti eraõiguse reformis, tekkis tänapäevane lepinguõigus.

01.01.2009 jõustus uus pärimisseadus. Menetlus muutus, mindi üle aktiivselt pärandi vastuvõtmise süsteemilt loobumissüsteemile.

01.07.2010 jõustus uus perekonnaseadus. Tekkis kolm abieluvarasuhte võimalust, mida saab valida abielludes või muuta hiljem. Notarid said õiguse abielusid ja lahutusi kinnitada.

01.01.2010 hakkasid notarid tegelema välisriiki esitatavate avalike dokumentide apostillimisega.

01.07.2010 hakkasid notarid reaalselt abielusid sõlmima ja lahutama.

Notarite Koda

34 2003

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

2003: Laenuralli algataja lasti lahti. Erinev nägemus strateegiast

Ette evõ õte ete os stu u-m müü ügi nõu usta amin ne Ette evõ õte ete

vä äärrtu use e hind dam min ne

Kap pita ali kaas sam min ne Pärnu mnt 130-10, 4. korrus, 11317 Tallinn andres@sentio.ee, tel +372 502 5425

ww ww.se enttio..ee e

Riigikogu alandas maksukoormust Riigikogu võttis 2003. aasta detsembris 54 poolthäälega vastu seadusemuudatused, mis kergendasid oluliselt maksumaksja maksukoormust.

Kolme aastaga otsustati kahekordistada maksuvaba miinimumi 2003. aastal kehtinud 12 000 kroonilt 24 000 kroonini 2006. aastal ja tulumaksu määr langes kolme aastaga 26 protsendilt 20 protsendile. Muudatusi taotles Reformierakond.

20

protsendile langes 2006. aastaks tulumaksu määr, mis 2003. aastal oli 26%.

Eesti 2003. aasta laenuralli algatanud Nordea Panga Eesti filiaali juht Juhani Seilenthal lasti 2003. aasta detsembris päevapealt lahti, ilma võimaluseta leida grupis uus töökoht.

Vallandamise ametlik põhjus – erinev tulevikunägemus – jättis õhku mitmeid küsimusi. Ametlikult kinnitamata andmeil võis probleeme tekitada erinev nägemus Nordea Eesti filiaali staatusest, agressiivsusest laenuturul ja arengu kiirusest. Tüli, mis päädis Seilenthali lahkumisega, tuli ametlikult “erinevast nägemusest strateegiate osas”. Nordea Baltimaade ja Poola piirkonna juht Thomas Neckmar selgitas, et tal on Seilenthalist erinev arusaam selle kohta, kuidas äri teha.

Seilenthal juhtis Nordea Panga Eesti filiaali tööd alates 2001. aasta juulist. Nordea Eesti alandas kahe aasta jooksul agressiivselt laenuintresse, minnes mööda Sampo Pangast, tõustes Eestis suuruselt kolmandaks.

Kroonilaenude intressi langetati eurolaenude intressiga samale tasemele ning ambitsiooni avaldati ka Ühispangast mööda saamiseks. Laenude mahu kasv 12 kuu jooksul oli 53%, äriühingutele antud laenude maht kasvas aasta jooksul 29%, eraisikutele väljastatud laenude maht kasvas

Taust Hoogne eluasemelaenude kasv VEEBRUAR 2002 Nordea Eesti alandab eluase-

2003. aasta laenuralli algatanud Nordea Panga Eesti filiaali juht Juhani Seilenthal.

FOTO: ERIK PROZES

aastaga 132%. 2003. aasta detsembris avaldas Eesti Pank muret hoogsa eluasemelaenude kasvu pärast. Muret jagasid Hansapank ja Ühispank, Nordea leidis, et eluasemelaenude turul oli kasvuruumi veel mitu korda.

melaenu intressi 0,6% uutele taotlejatele. Seilenthali sõnul otsiti läbipaistvate tuludega inimesi, kes kavatsesid võtta laenu uue korteri või maja soetamiseks.

APRILL 2002 Nordea laseb uute objektide ning suuremate laenusummade puhul laenuintressi 6,2 protsendini. Seilenthal kommenteeris seda nii, et ollakse agressiivselt turul.

AUGUST 2002 Nordea Pank läheb Eestis poolaasta seisuga mööda Sampo Pangast, tõustes Eestis suuruselt kolmandaks. Poole aastaga kasvas Nordea laenumaht 40%, Sampol oli vastav näitaja 4%.Turu keskmine laenuportfelli mahu kasv oli 13%.

SEPTEMBER 2002 Nordea langetab kroonilaenude intressi eurolaenude intressiga samale tasemele. Nordea avaldab ambitsiooni saada mööda ka Ühispangast. Eesti Pank väljendab muret hoogsa laenuvõtmise pärast.

MÄRTS 2003 Nordea Pank toob turule kodulaenu, mille laenuintress on esmakordselt alla 5 protsendi.

APRILL 2003 Nordea Pank langetab eluasemelaenu intressi alla 4%, 3,95%ga saavad laenu need, kes ostavad uues majas korteri või ehitavad omale uue maja. Nordea turuosa laenuturul on kasvanud 10%-le ettevõtete osas ja eraisikute poolel 7,1%-le.

DETSEMBRIS 2003 Eesti Pank avaldab taas muret hoogsa elamulaenude kasvu pärast.

ALLIKAS: ÄRIPÄEV

Comfort AE: ventilatsiooni terviklahendus aitab säästa energiat ja raha AS Comfort AE on 1993. aastal loodud Eesti erakapitalil põhinev sanitaartehnika ja ventilatsiooniseadmete müügi ning paigaldusega tegelev ettevõte, kelle eesmärk on pakkuda kliendile terviklahendusi. Firma looja ja juhi Enno Rõõsi sõnul peaks säästlik eluviis meie kõigi südameasi olema.

Comfort AE alustas 20 aasta eest sanitaartehnikaseadmete importimise ning jae- ja hulgimüügiga, olles esimene Gustavsbergi ja Uponori toodete müüja Eestis.

Praegu on ettevõte arenenud kolme suunda, mis tekitavad tugeva ja täiusliku sümbioosi. Müügiosakonna põhitähelepanu on pööratud ventilatsiooniseadmete, sanitaartehnika ja kodumasinate müügile. Ehitusosakond tegeleb projekteerimise ja ventilatsioonisüsteemide ehitusega ning hooldusteenistus seadmete hoolduse, ventilatsioonisüsteemide torustike puhastuse ja soojuspumpade paigaldusega.

“Meie ettevõte on ühelt poolt äritegevus, teisalt tahaksime teha ära midagi inimeste tarbimisharjumuste ja hoiakute muutmiseks. Õnneks leidub üha enam neid, kes on mõistnud, et tuleviku elukvaliteet on meie enda kätes,” räägib Rõõs.

“Inimühiskonna kasutatavad loodusvarad on piiratud. Iga säästetud energiakilovatt lubab tulevastel põlvedel loota, et elukeskkond säilib. Kodus on energia säästmiseks mitu võimalust: seda saab teha kodumasinate, saunakerise, televiisori, muusikakeskuse ja valgustuse kasutamise ülevaatamise kaudu. Paraku jäetakse sellest loetelust tihti välja ventilatsioon, üks peamisi energiakulutajaid!”

Comfort AE kuulub kümne Eesti suurema ventilatsioonisüsteemidega tegeleva ettevõtte hulka. Firmal on aga ambitsioonikas plaan jõuda lausa kolme suurema sekka.

“Oleme kliendi jaoks olemas olnud 20 aastat ja kiire reageerimine on andnud häid tulemusi.

Tehtud tööd peavad kestma kaua – see on hakanud uuesti klientide teadvusse jõudma,” ütleb ettevõtte juht.

Kuidas kõik algas...

“Ettevõtte sündis loomulikult – ühel hetkel tundus, et just nüüd on õige aeg alustada oma ettevõtmisega. Olime selleks ajaks koos Andres Jalakuga saanud piisavalt kogemusi ehituse vallast ning omasime piiritaguseid sidemeid.

Need kaks olid meie tugevad konkurentsieelised aastaid,” meenutab Rõõs. “Alustasime täiesti nullist: üürisime ruumid, panime panti oma kodud, et saada ettevõtte loomiseks laenu... Läksime n-ö täispangale ega saanud ebaõnnestumisele mõeldagi!”

Risk õigustas end igati, sest praegu on Comfort AE Eesti ventilatsiooniseadmete turul tuntud nii importija kui ka ehitajana. Üle on elatud ka raskeid aegu, nagu aastail 1996–1997 ehitusvaldkonnas tihenenud konkurents, ehitusturu seisak aastal 2003 seoses järjestikuste valimistega ning mõne

aasta tagune masu, mis oli kõigile keeruline üldise kesise majandusolukorra tõttu. “Nimetamata ei saa jätta ka pettureid ja kaake, kes jätsid aastail 2009–2010 ehitusturule maha hulgaliselt võlgu,” nendib Enno Rõõs. “Nende käitumine puudutas ka meid ning kardetavasti pole suurt lootust seda raha enam kunagi näha.”

Ta märgib, et kui veel 15 aastat tagasi ehitati koostatud projektide järgi, siis vahepeal oli aeg, kus ainus eesmärk oli madal hind.

Nüüd on taas projektide järgi hakatud ehitama ja Eesti suundub Põhjamaade eeskujul kvaliteetse ehituse poole.

Aastate jooksul on Comfort AE vaikselt, ent püsivalt igal aastal 10–20% kasvanud. 1997 algas ettevõtte koostöö praeguseks suurima välispartneriga Enervent Oy. Samal aastal hakati arendama ventilatsioonisüsteemide paigaldust ja esimeseks objektis osutus Moe piiritustehase AGA gaasitsehhi ventilatsioon.

1998. aastal kolis Comfort AE kontori ja kaupluse Paidesse Jaama tänavale ning vabanes üüripindadel opereerimisest. 2008.

aastal ostis ettevõte Paide Kodutehnika OÜ. 2012 avas Comfort AE esinduse Tallinnas aadressil Kadaka tee 42h, et olla oma PõhjaEesti klientidele lähemal.

Aastate jooksul on stabiilselt toetatud kohalikku kultuuri ja sporti, lastekülasid ja üksikuid lastega seotud projekte.

“Meie mullune käive oli 2,7 miljonit, kasum 250 000 eurot, 2011. aastal olid need numbrid vastavalt 1,7 miljonit ja 80 000 eurot.

Oleme püüdnud hoida investeeringuid suurusjärgus 20% kasumist. Viimased investeeringud tegime Tallinna esinduse avamisse,” räägib Rõõs. “Meie eksport ulatub umbes 10%ni käibest.

Peamine välisturg on Soome, pisut ka lõuna- ja idanaabrid.”

Praegu töötab ettevõttes 21 inimest, kellest enam kui pooled on seotud ehitustegevusega. “Tahame oma 20. sünnipäeva puhul tänada kõiki oma töötajaid, partnereid ja kliente. Loodame jätkata sama edukalt!”

www.comfort.ee

REKLAAM 35

JUUBEL 31. jaanuar 2013 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095, e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

Endisest riiklikust projekteerimisinstituudist Kommunaalprojekt välja kasvanud projekteerimisbüroo K-Projekt AS loodi 1988. aastal.

Tänavu detsembris täitub firma asutamisest 25 aastat. Ettevõtte põhitegevus on insenerilahenduste loomine infrastruktuuriobjektidel, planeeringute koostamine ja ehituskonsultatsiooniteenuse osutamine.

“Nõukogude ajal plaanimajanduse tingimustes määras riik, kui suure summa eest aastas võib Kommunaalprojekt mingile ettevõttele projekteerimistöid teha. Kuna meie võime oli suurem ja juba olid tekkinud esimesed kooperatiivid, mille kaudu oli väiksemaid projekteerimistöid võimalik teha limiite omamata, tuli idee luua Kommunaalprojekti juurde iseseisev väikeettevõte K-Projekt,” meenutab kunagise Kommunaalprojekti töötaja, K-Projekti juhatuse liige Rein Annusver. “Seega võib öelda, et K-Projekt sündis puhtinimlikust ahnusest.”

Väikeettevõtet luues ei osanud Kommunaalprojekt aimatagi, et ajapikku saab K-Projektist neile konkurent. Nii läksid firmade teed lõpuks lahku, kuid mälestusena suurest projekteerimisfirmast

Annusver. “Kui buumiajal vaevlesime inimeste nappuses, olime sunnitud võtma enda sekka ka kõrgkoolis õppivaid kogemusteta noori. Nad töötasid meil neli-viis aastat, omandasid vajalikud töökogemused, lahkusid, tegid oma firmad ja on nüüd meie konkurendid. See ei ole aga üldse paha, sest konkurents viib edasi, hoiab erksana ning paneb pingutama ja aina paremaid lahendusi välja töötama.”

Ta lisab, et ühtlasi võib K-Projekt olla uhke, et on andnud panuse Eesti projekteerimisturu korrastumisse korralike projekteerijate näol, kes teevad oma tööd läbimõeldult ja hästi vormistatult. Lisaks võtavad ettevõtte insenerid ja spetsialistid osa erialaliitude tööst ning käivad peale enda täiendamise ka ise loenguid andmas ja oma töid tutvustamas.

Kadrioru pargi kanal töötab K-Projektis siiani üheksa endise Kommunaalprojekti töötajat.

“Paraku on meil endiselt muresid kompetentse tööjõu leidmisega, sest koolis õpetatakse noortele ainult teooriat ja 25 aastat on möödunud kiiresti ja põne- arvutamist. Praktilist tööd näevad nad valt. Annusveri sõnul oli noore ettevõtte alles reaalselt tööle asudes,” ütleb K-Projaoks kõige hullem aeg Eesti krooni tulek, jekti inseneriosakonna juhataja Malle Ütt. kui infrastruktuuriobjektide ehitustege- “See tekitab meile kui tööandjale lisakulu. vus soikus ja projekte ei tellitud, vaid kõik Arvan, et teooria kõrval võiks kool noortele projekteerimishuvilistele õpetada vaatasid, kuidas endal hinge sees hoida. arvutioskust ja programmide tundmist.

“Sündis uus tööliik: müüsime pikka aega Projekteerimisprogrammid pole ju sugugi tõkkepuid ja garaažiuksi, mille paigalda- salajased!“ misega tegeles üks meie parimatest projekteerijatest. Ainult see aitas raske aja Vatmanpaberist 3D mudelini üle elada. Elasime võlgu ja nurusime enne palgapäevi tellijatelt projektide eest tasu, “Kui oma tööd alustasime, käis projeket inimesed palka saaksid. Algusaastatel teerimine puhtalt paberi ja pliiatsi abil,“ trükkisime raamatuid, parandasime tele- räägib Ütt. “Aastail 1994 ja 1995 oli meil reid, ehitasime – tegelesime kõigega, mis juba kamba peale üks DOS-arvuti, mida oli võimalik ja legaalne,” räägib ta. pärast tööd ühe projekteerija tuttav arvutipoiss õpetamas käis. Vanem generat1998. aastaks oli K-Projekt nii palju kosu- sioon kasutab siiani käskluste andmiseks nud, et ostis Türi tänavale oma hoone ja klaviatuuril tähekombinatsioone – see jäi otsustas keskenduda ainult projekteeri- lihtsalt nii käe sisse.“ mistegevusele. Sellest ajast alates hakkas ettevõtte ka jõudsalt kasvama ja arene- Aastate möödumine ja Windows tõid ma. 2005. aastast tegutseb K-Projekt kaasa rohkem arvuteid ning AutoCADi, Tallinna kesklinnas Ahtri tänaval asuvas mida projekteerijad juba omal käel õppiAdmirali majas. Täna töötab ettevõttes sid. “Ja printerid, kuhu sai panna sisse pa56 inimest. berid neid eelnevalt käsitsi õigesse mõõtu lõikamata,“ meenutab Ütt. “Aasta-aastalt Kogemustega projekteerijatest läks meie töö aina tehnoloogilisemaks.

Kogu selles virvarris tuleb tänada omaon alati puudus nikke, sest kunagi tegid nad õige otsuse “Meie tugevused on läbi ajaloo olnud osta kõik programmid litsentsi uuendastabiilne juhtimine, omanike osalemine mise lepinguga. Seega pole me pidanud igapäevatöös ning ääretult võimekad kunagi kasutama vananenud programme projektijuhid ja projekteerijad,“ lausub ning IT pole tööd takistanud.“

| 25 konkurents hoiab erksana Sellest hoolimata töötab K-Projektis kaks inimest, kes joonestavad meelsamini pliiatsiga paberile. “Kusjuures nende tööd on väga head ja puhtad ning lahendused isegi kiiremad tulema kui arvutiga töötajatel,“ sõnab Annusver. “Samal ajal oleme jõudnud praeguse aja viimase tasemeni – projekteerimiseni 3Ds. Nii et vatmanpaberist 3Dni polnudki eriti pikk maa.“

kohale ehitatud korrusmajade piirkonna ja Rannamõisa tee ääres on rajamisel Pärnaõue elamurajoon.

Veel on K-Projekt osalenud Rotermanni kvartali, Solarise keskuse, Viru keskuse, Pärnu Kaubamajaka ning paljude teiste suurte ja väikeste objektide projekteerimisel. Kuigi firma on oma Eesti tellijatele projekteerinud ka näiteks Ukrainas, Peterburis, Lätis ja isegi Sardiinia saarel asuvaid objekte, pole kunagi ettevõtte eesmärk olnud teha tööd väljapoole Eestit.

Tallinna ja selle lähiümbruse liiklusmudeli koostamisega. “Niisuguse mudeli valmimine võtab aastaid, enne kui see usaldusväärseks muutub, kuid praegu on see meil olemas ja liikluslahenduste kavandamisel ääretult suureks abiks,“ tutvustab Annusver. “Tegu on Tallinna liikluse ja ühistranspordi parima mudeliga, ilma milleta ei toimu ühtegi projekteerimistööd. Keerukate ristmike ja liiklussõlmede projekteerimisel koostame simulatsioonid reaalselt liikuvate autodega, et veenduda meie lahenduste toimivuses.“

Tegutsemisaja jooksul on K-Projekt pro- K-Projekti arvukad jekteerinud kõike, mis asub väljaspool detailplaneeringud hooneid: teed, tehnovõrgud, parklad, tanklad, alajaamad, asendiplaani osad ehk “Omame aastatepikkust kogemust detailsidumised arhitektuuribüroode projekti- planeeringute koostamise vallas. Igal aasdele jms. tal jõuab kehtestamiseni mõnikümmend

K-Projektis ei tegelda ainult tellimustööde täitmisega: ettevõte on koostanud ja koostamas eskiise liiklusprobleemide lahendamiseks. “Tallinna kesklinna liikluse sujuvamaks muutmiseks oleme välja pakkunud idee tunneli rajamiseks Balti jaama

Projekteeritud liiklussõlme parim tagasiside on sujuv ja ohutu liiklus

väljavõte Ülemiste liiklussõlme projektist Ettevõttel on pikaajalised kogemused tegelemaks ehituslubade ja kooskõlastuste saamisega nii hoonetele kui ka infrastruktuuriobjektidele. Neljandiku projekteerimistööde mahust moodustavad detailplaneeringud.

K-Projektis on aastate jooksul koostatud paljude pealinna uute või rekonstrueeritavate tänavate projektid, nagu Männiku tee, Merivälja tee, Vabaduse puiestee, Tehnika tänava pikendus, Ehitajate tee, Kadaka puiestee, Järvevana tee, Smuuli tee läbimurre Punasest tänavast SuurSõjamäeni tänavani, Nõmme tee, Tondi tänav jne.

Projekteerimistöid tehakse Topi liiklussõlmes (ühendab Pärnu maanteed Jälgimäe tee ja Instituudi teega) ning Väo liiklussõlmes. Viimane suur katsumus oli Eesti suurim ja keerulisim praegu töös olev tee-ehitusprojekt ehk Ülemiste liiklussõlm. Ehitustööd on pooleli ka Ranna tee rekonstrueerimisel ja liikluseks on avatud Luige liiklussõlm Viljandi maanteel.

K-Projekt on osalenud Tallinna lennujaama rekonstrueerimise projekteerimisel, lahendanud Virtsu, Kuivastu, Rohuküla ja Heltermaa sadamate teede ja liikluse osa ning koostanud lahendusi Tallinna Vanasadamas ja Muuga sadamas. 1998. aastal tellis Arco Vara K-Projektilt Veskimöldre, tol ajal ühe suurema elamurajooni projekti ja hiljem Merivälja ligi 200 elamuga elurajooni projekteerimise. Piritale projekteeris ettevõte TTP tellimusel Mähe aiandi

jalakäijate tunnel Tehnika-Veerenni ristmikul meie loodud detailplaneeringut, millest piirkonnast Paldiski maanteele,“ loetleb valdava osa oleme teinud Tallinnas ja Har- Ütt. jumaal, nagu Kumu ja Eesti Kunstiakadeemia detailplaneering kesklinnas, Ülemiste “Veel on meil valminud eskiis Smuuli tee City arenduslinnaku detailplaneering ühendamiseks Pirita teega, lahendus Lasnamäel, Loomäe tehnopargi, Kulda- Nõmme samatasandilise raudteeülesõidu la elamurajooni ja uue Tallinna Vangla likvideerimiseks, Viljandi maantee ühendetailplaneering Rae vallas, Merivälja ja damiseks Tervise tänavaga, trammitee Mähe vahelise piirkonna detailplaneering rajamiseks Vanasadama D-terminali juuPirital, Patarei vangla ja lennusadama ala rest Lennujaamani ja trammitee viimidetailplaneering Põhja-Tallinnas ning Ka- seks Järve keskuseni. Oleme teinud oma daka Aiandi territooriumi detailplaneering nägemuse Põhjaväila lõigule Russalka ristmikust Ahtri tänavani. Koostatud on Mustamäel,“ loetleb Annusver.

Tallinna trammiliikluse ümberkorraldaK-Projekti koostatud detailplaneeringu mise ettepanek ning loodud palju muid alusel ehitatakse Rannamõisa tee äärde ideelahendusi ja eskiise,“ räägib ta.

Pärnaõue elamurajooni. Leidub veelgi huvitavaid lahendusi: endise Balti Manu- Selliste lahenduste koostamisel on Kfaktuuri alale on loodud detailplaneering, Projekt rakendanud vanemate inseneride mis annab võimaluse Tallinna esimese elukogemust ja noorte projekteerijate pilvelõhkuja ehitamiseks, ning Admirali- entusiasmi, kellele on niisuguste ideelateedi basseini äärse ala detailplaneerin- henduste koostamine hea algus projekgud, mida nüüd tasapisi realiseerima on teerimismaailma sisenemisel. asutud. Ühtlasi on K-Projektis koostamisel Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala, Lutheri kvartali ja Noblessneri kvartali detailplaneeringud, samuti planeering muusikakoolide ja balletikooli ühisele hoonele ehitusõiguse määramiseks ning Paljassaare tehissaarte detailplaneering.

Ettevõtte laiahaardelisus ulatub liiklusprobleemide lahendamiseni Juba aastaid on K-Projektis tegeletud

36 2003

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

2003: Kordaläinud aasta. Toimus euroreferendum 2003. aasta oli Eesti majandusele edukas, Eesti ütles “jah” ELile ja ärikliima püsis ettevõtjasõbralikuna.

JAANUAR 03.01 Saab teatavaks, et 2002.

aasta eelviimasel päeval kutsus Tallinna Piimatööstuse nõukogu tagasi ettevõtte tegevjuhi Neeme Jõgi.

09.01 Ootamatult lahkub ametist Rautakesko ASi juht Peeter Raudsepp.

15.01 AS Tallegg vabastas päevapealt ametist kaks juhtkonna liiget – müügidirektori Kai Rimmeli ja lihatööstuse direktori Ain Koitla.

29.01 Vastuolu Rootsi omanikuga viis Eesti ühe äriliidri, kaheksa aastat Kreenholmi juhtinud Meelis Virkebau ootamatu tagasiastumiseni.

VEEBRUAR

17.02 Hansapanga Grupp andis teada aegade suurimast, ligi 1,9 miljardi kroonisest kasumist, mis ületas 2001. aasta tulemust viiendikuga.

MÄRTS 02.03 Riigikogu valimistel said

Keskerakond ja Res Publica võrdselt 28 parlamendimandaati, Reformierakond kogus hääli 19 mandaadi jagu, Rahvaliit sai Riigikogus 13, Isamaaliit 7 ja Mõõdukad 6 kohta.

20.03 USA valitsus teatab ametlikult, et Iraagi sõda on alanud – esimesed õhurännakud Bagdadile leidsid aset varahommikul kell 03.45.

26.03 Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit sõlmisid koalitsioonileppe.

ku firma ostis 155 miljoni krooni eest ärimees Margus Fingi firmalt maja Tallinna vanalinnas, mille erastamisel mullu mais Fingi firmale oli Kaasik konsultandiks.

20.05 Riigimetsa Majandamise Keskuse juht Aigar Kallas lasi lahti finantsdirektori ning peaaudiitori.

AUGUST 08.08 Ahtme vagunitehas sai

tus höövelliin, ASis Viljandi Liimpuit pandi tööle uus liimpuitkomponentide tootmisliin.

28.08 Pikaajaline levi puudumi-

ga Shelli bensiinijaamad.

MAI 13.05 Advokaat Viktor Kaasi-

67% hääletanutest vastas 14. septembril “jah” Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga.

nurgakivi. ne EMT võrgus.

SEPTEMBER 14.09 Euroreferendumil ütles

02.04 Algas suurima Eesti kau-

10.02 Tallinna lennujaama lähedal kukkus alla Enimexi kaubalennuk AN-28, õnnetuses sai surma kaks, vigastada üks inimene.

Aivar Sõerd kõrvaldati ametist.

JUUNI 02.06 ASis Sauga Saeveski käivi-

APRILL 01.04 Statoil ühendas enda keti-

banduskeskuse, Ülemiste Keskuse ehitus. Norra Linstowile kuuluva müügikeskuse suurus on võrreldav ligemale kahe Tallinna lauluväljakuga ja see valmis 2004. aasta kevadel.

14.04 Nordea Pank alustas intressisõda, langetades laenuintressi uute majade ja korterite ostul rekordiliselt madalale – 3,9 protsendile.

18.07 Maksuameti peadirektor

vi suuromanik Oliver Kruuda sai Tallinna linnakohtus valusa kohtukaotuse, mis võis mehele tähendada enam kui 100 miljoni kroonist lisakulutust.

Kohus tuvastas, et Kruudal on kohustus teha ülevõtmispakkumine Kalevi 1300 väikeaktsionärile.

10.06 Eesti Telefon teatas, et hakkab augustist kandma nime Elion.

19.02 Hansapanga töötajaid seostati panga siseinfo kasutamisega.

JUULI 4.07 Maksuamet nõudis Alexe-

lalt vanade salakütusetehingute pealt paarikümne miljoni eest makse. Lisaks peab firma maksma kuni 12 miljonit makse riigireservina hoiul olnud kütuselt.

67% hääletanutest “jah” Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga.

15.09 Rahandusministri allkirja sai seaduseelnõu, mis euronõuet järgides kehtestaks Eestis järgmise aasta 1. maist sisuliselt kohustusliku liikluskindlustuse hinnatõusu 20–30% võrra.

19.09 Rahandusminister Tõnis Palts astus tagasi.

23.09 A. Le Coq Tartu Õlletehas ostis suurosaluse Ösel Foodsis.

NOVEMBER 10.11 Ametist lahkus EMT juht

Peep Aaviksoo.

17.11 Rahvaliit esitas koalitsioonipartneritele ultimaatumi.

20.11 Eesti edukaimate ettevõttete TOP 100 võitis teist aastat järjest Tele 2 Eesti AS. 27.11 Valitsuskriis laheneb, maksureform lükkub aastaks edasi.

DETSEMBER 01.12 USA dollari väärtus kukkus

allapoole 13 krooni taseme.

OKTOOBER 09.10 Hansapank ostis Leedu

10.12 Nordea Panga juht Juhani

juhtiva elukindlustusfirma, mille tagajärjel sai Hansapangast juhtiv elukindlustusfirma Balti riikides.

14.10 Hukkus metsaäriga seotud jurist Toivo Vender.

31.10 Kohus tuvastas, et Kale-

Seilenthal vabastati ametist.

22.12 Tallinna linnakohus tühistas Aivar Sõerdi ametist vabastamise.

24.12 Äripäev valis aasta ärimeheks BLRT Grupi juhi Fjodor Bermani.

Saku pruulikoda on suurepärane koht firmapidustuste, tähtsündmuste, seminaride ja väikeste nõupidamiste korraldamiseks.

Vaid 15 kilomeetri kaugusel Tallinna keskusest Vääna jõe kaldal asub ajaloolises hoones Saku pruulikoda.

Pruulikoja meeskond hoolitseb kogu ürituse korralduse ja sujuvuse eest.

Asume: Tallinnas, Tartus ja Pärnus Tel 6 979 200; www.frens.ee Nüüd ka e-pood avatud www.pood.frens.ee

Küsi pakkumist saku@pruulikoda.ee või tel 5302 6858.

Uuri hinda ka koos ekskursiooniga Saku Õlletehasesse!

REKLAAM 37

JUUBEL 31. jaanuar 2013 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095 e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

IM Arvutid on juba 20 aastat eestlasi Maci arvutitega hullutanud

Apple’i ametlik edasimüüja IM Arvutid AS saab sel aastal 20aastaseks. Just nii pikka aega on Eestisse toodud Maci arvuteid, mis IM Arvutite tegevjuhi Jaanus Treilmanni sõnul ei ole lihtsalt tooted, vaid pigem religioon, millel on algusest peale olnud oma tulihingelised austajad.

“Võib-olla mäletavad Maci austajad, kuidas esimesed Maci arvutid 1990ndate alguses Eestisse jõudsid?

Mac oli tugevalt seotud trükiettevalmistuse ja kujundusvaldkonnaga ning seetõttu kasutati ja kasutatakse ka praegu neid palju reklaaminduses,” räägib Jaanus Treilmann. “Mac leviski alguses just neid ettevõtteid pidi, sest ka teised trükiettevalmistusega seotud firmad vajasid neid.

Nii loodi Macidega tegelemiseks IM Arvutid, kellest sai nii müüja kui ka garantii ja hoolduse pakkuja.”

Alguses ei toodud professionaalidele suunatud Maci tooteid Eestisse kuigi palju, sest eratarbijaskonda toona eriti polnud ning üks arvuti maksis rohkem kui auto. Pealegi kehtis 1990ndate alguses endiselt embargo, mis ei lubanud USAst pärit strateegilisi ja kõrgtehnoloogilisi kaupu Nõukogude Liitu tuua. Esimesed Macid jõudsidki siia sisuliselt salakaubana Soome kaudu. “Soome Apple’i tolleaegne regioonijuht oli õnneks eestimeelne mees ning toetas igati seda, et Apple ka siia jõuaks,” jutustab Treilmann.

“Tegelikult oli olukord sarnane praegusajaga: Apple’i toodete puhul ületab nõudlus pakkumist ning kõike ei saa osta vabalt, vaid ikka pingutades.”

Kui Apple uue mudeliga turule tuleb, ei jõuta neid enamasti nii palju toota, kui üle maailma osta soovitakse. Näiteks majandustulemuste järgi müüdi 2012. aasta neljandas kvartalis maailmas kümme iOSiga seadet igas sekundis. Kokku müüs Apple kolme kuuga 47,8 miljonit iPhone’i ja 22,9 miljonit iPadi.

Seejuures tuli esimene iPad müügile alles kolm aastat tagasi.

“Apple’i fi losoofia olnud algusest peale üks: tootearenduses keskendutakse lihtsusele, esteetilisusele ja kasutusmugavusele ning toodete eest osatakse küsida väärilist hinda.

See on see, mis on nende massidesse mineku edu taga,” mõtiskleb IM Arvutite juht. “Tõelisi murranguid on aastakümnete jooksul olnud mitu: iPod, iTunesi muusikapood,

iPhone... Kui esimesed iPodid ühildusid vaid Maciga, siis pärast Windowsiga ühildumist kasvas nende müük plahvatuslikult. Samamoodi oli revolutsiooniline leida online’is muusika allalaadimise müüginišš ajal, kui käis tohutu piraatlusega võitlemine. See tabas naelapea pihta!”

Ta lisab, et eeldatavasti toob Maci kasutajaid lähiaastatel palju juurde iPhone’i meeletu edu, kui nutitelefoni kasutajad mõistavad, kuidas neile armsaks saanud Apple’i baasfi losoofia kumab läbi igast tootest.

Jaanus Treilmann. “Meie kliendid on ajaloost tulenevalt suuresti reklaamide, kujunduse ja trükiettevalmistusega tegelevad firmad ja eraisikud, samuti väikefirmad ja õppeasutused.”

areneda – kes saab ülesande teistest kiiremini tehtud, võib oma võimete kohaselt minna järgmisele tasemele. Seejuures saavad lapsed aru, et tegemist pole mängukonsooli, vaid õppevahendiga,” lisab ta.

Uuel aastal uued tooted

Just hariduse vallas on IM Arvutitel käsil põnev projekt koos Eesti juhtiva digiõpikute kirjastajaga AS Koolibri ja õpikute digitaliseerijaga Mobile Digital OÜ: üheskoos on

Tema sõnul on iPadide kasutamine õppevahenditena kasvav tendents.

“Samas pole iPadi soetamine kooli jaoks eriti suur investeering, sest ka raamatud maksavad palju ning

“Apple näib praegu olevat pidurdamatu, kõik uued asjad lähevad fännidele väga hästi peale ning Apple’i kasutajaskond üha suureneb,” sõnab Treilmann.

“Kui varem oli Apple’i salong pigem klubi, kus koos käidi, siis nüüd see enam nii pole. Apple’i esindused rajati üle maailma võimalikult käidavatesse kohtadesse, näitamaks, et oleme olemas ja kättesaadavad kõigile. Kõik poed peavad vastama rangetele nõudmistele ning sarnanema esinduskauplustega Londonis, New Yorgis ja Hongkongis.

Niisiis on kõik üleliigne kauplusest elimineeritud, kujundus on lihtne, platooniline ja toodet esile tõstev.

Meie eesmärk on lasta inimestel kõiki tooteid katsuda ja esindustes reaalselt kasutada. Apple’i kaupluste müüjad on ettevõtte fännid ning tutvustavad klientidele pakutavat, sära silmis.”

lahendada ülesandeid, lohistades ühte kokkukäivad sõnad ja pildid, ning tegevuste õigsust kohe ka kontrollida.

IM Arvutite tegevjuht Jaanus Treilmann

Põnev digiõpikute projekt 1993. aastast tegutseval ettevõttel IM Arvutid on Eestis viis salongi: neli Tallinnas ja üks Tartus. Ühtlasi on ettevõttel kaks fi liaali Lätis ja üks Leedus ning nelja kauplusega tütarfirma Humac OY Soomes. IM Arvutite Eesti esindustes töötab kokku 35 inimest. 2012. aastal oli ettevõtte käive 9 miljonit, 2011. aastal 7,4 miljonit eurot.

“Oleme vanim ja suurim ainult Apple’i toodete müügile ja hooldusele keskendunud ettevõte Eestis. Ja üks kahest garantii pakkujat. Meie missioon on luua oma klientidele innovaatilisi lahendusi, mis rahuldaks nende vajadusi ja aitaks neil olla edukad koos meiega,” ütleb

välja töötatud digiõpikute komplekt 1., 4. ja 7. klassile. Koosneb see ühtekokku 17 õpikust ja 30 õppeprogrammist.

“See on suure potentsiaaliga asi ning õpetajad väidavad, et uuringute järgi tõstab tahvelarvutite ja digiõpikute kaasamine õppetöösse õppeedukust. Samuti lisab see paberõpiku võimalustele muid arendavaid ja atraktiivseid tegevusi ning vähendab koolikoti kaalu. Õpetajate jaoks lihtsustab digiõpik tunnikontrollide ja kontrolltööde ettevalmistamist ning hindamist,” ütleb Jaanus Treilmann.

“Digiõpik laseb lastel individuaalselt

kuluvad ruttu. Meie argument on, et iPad on vastupidavam. Laiemalt vaadates on tehnoloogia palju arenenud, kuid koolis õpetatakse lapsi samamoodi nagu mitukümmend aastat tagasi. Õppekava võib küll muutuda, kuid väga suureks on läinud lõhe selle vahel, mida laps koolis ja mujal näeb.”

Ta lisab, et sel aastal on oodata uuendusi. “Kuulujutud uutele turgudele sisenemise ja nende raputamise kohta levivad aina enam.

Aga ükskõik milliseid uusi tooteid luuakse, saab neid kindlasti osta ka IM Arvutite kauplustest. Me ise ootame kõiki uuendusi suure põnevusega!”

Riiklikule õppekavale vastava paberõpiku alusel loodud digiõpikule on lisatud hulgaliselt atraktiivseid lahendusi: õpilane saab vaadata õpiku pilte suuremalt ja koos lisainformatsiooniga ning kuulata käsitletavate loomade ja lindude hääli.

Võimalik on ise pilte värvida, täita harjutuste tekstiväljad vastustega,

IM Arvutid ASi kasvuplaan selleks aastaks on tagasihoidlik, kuid mõningaid uuendusi on siiski kavas.

“Laiemas plaanis töötame edasi oma teenuse ja hoolduse kvaliteedi parandamisega,” sõnab ettevõtte tegevjuht.

www.imarvutid.ee

38 SÜNNIPÄEV

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

KÜSITLUS

Kuidas ettevõtte 20aastaseks saamist tähistate ja kui oluliseks tähtpäeva peate?

RUTH OLTJER, ASi Chemi-Pharm juhataja

Meie firma peab sünnipäevi oluliseks, nii ettevõtte kui ka oma töötajate sünnipäevi. Kui on tegemist juubelisünnipäevaga, siis valmistume selleks aegsasti. Tavaliselt tuleme välja mõne uue tootega, mis on mõeldud just kodukasutuseks või siis isiklikuks hügieeniks ja kuulub mõnevõrra luksuslikumasse sarja. Meie igapäevane tootearendus on suunatud haiglatele, nii et sinna tuleb olema midagi uut ja üllatavat.

Traditsiooniliselt oleme tähistanud Chemi-Pharmi sünnipäeva Soku Pubis, kus sel puhul toimub õhtusöök, väike kontsert või siis mõni muu etteaste, näiteks mustkunstniku esinemine. Kutsutud on nii meie töötajad, koostööpartnerid kui ka kliendid. Tavaliselt toimub siis ka uue toote esmaesitlus ja külalistele jagatakse väikesi kingitusi.

TRIIN RANDLOO, Viking Motors ASi turundusjuht

Praegu ei ole täpset plaani veel paika pandud ning põhjus on vägagi lihtne – alles juunis toimus meie jaoks oluli-

ne muutus ning Viking Motors osteti ära, nii et nüüd võiks öelda, et oleme teel tähtede poole.

Oleme siiski ka juba mõelnud, mida teha, et ümmargust numbrit väärikalt ja põnevalt tähistada. Kindlasti osutame erilist tähelepanu meie senistele ja ka tulevastele klientidele, tuleb pidu ja kingitusi teeme ka. Tulemas on ka palju kampaaniaid ning veebruaris toimub Viking Motorsi Kia Tammsaare salongi avamine.

Ülearu palju ei tahaks muidugi ka kulutada, ega ressurssidega pole liiga palju priisata, kuid meelespidamine on kindlasti oluline. Oleme praeguses positsioonis eelkõige just tänu inimestele, kes meie ettevõttes südamega tööd on teinud – päris üksikuna poleks keegi võimeline midagi suuremat ära tegema. Seetõttu pakumegi neile võimalust ettevõtte juubeli tähistamiseks nädal aega asutuse kulul puhata, nad on selle ära teeninud.

JAAN SIHV,

JAAK RAUDSEPP ,

Flint Kaubandus OÜ juht

Pühajärve Puhkekodu ASi juhatuse esimees

Tähistame ikka juubelit, kuna kakskümmend aastat tegutsemist on ju päris pikk aeg. Meie ettevõtte sünnipäev on aga mais, mil üldjuhul on inimesi üpris raske kokku saada, seepärast otsustasime tähistada hoopis jaanuaris, saates kogu kollektiivi Egiptusesse nädalasele puhkusereisile. Jaanuar on tööalaselt alati rahulik aeg, seetõttu oli võimalik ka niisugune otsus vastu võtta. Seoses tähtpäevaga on meil oma klientidele tellitud ka meenekruusid ja kevade poole vaatame neile kindlasti veel midagi.

Me pole veel täpselt otsustanud, kas tähistame tänavu juubelit või mitte. Nimelt on meie ettevõttele 1993. aastast tunduvalt olulisem aasta hoopiski 1999, kui leidis aset mitu olulist uuendust.

1993. aasta on küll juriidiliselt oluline tärmin, aga ettevõtte arengu seisukohalt mitte nii väga, seepärast ei oska tänavuse sünnipäeva pidamise kohta esialgu veel midagi öelda. Üldiselt aga suhtume ettevõtte pidupäevade tähistamisse kindlasti positiivselt ja mingil määral oleme püüdnud nende

Oleme praeguses positsioonis eelkõige just tänu inimestele, kes meie ettevõttes südamega tööd on teinud. Seetõttu pakumegi neile võimalust ettevõtte juubeli tähistamiseks nädal aega asutuse kulul puhata, nad on selle ära teeninud.

Flint Kaubandus OÜ juht Jaan Sihv

puhul ikka midagi teha. Kui on head ajad ja on võimalusi ideede elluviimiseks, siis miks mitte olulistel kuupäevadel midagi toredat ette võtta.

AARE SILD , Beweship Eesti ASi juhatuse liige

Meie plaanime oma ettevõtte juubelit kindlasti tähistada, nagu meil juba tavaks on saanud. Tulemas on suuremat sorti üritus, mis on mõeldud nii klientidele kui ka töötajatele.

Igal juhul peame ettevõtte sünnipäevi ja muid tähtpäevi oluliseks ja leiame, et on tähtis neid mingil viisil tähistada, pidades meeles nii oma firma töötajaid kui ka lojaalseid kliente.

MARGO VÄINSAR, Talger-Elektrotehnika OÜ juhatuse esimees

Oleme otsustanud sügisel oma firma juubelit tähistada.

Samas ei ole me veel väga konkreetseid plaane teinud ega ka eelarvet paika pannud.

Võiks vist öelda, et sünnipäevade tähistamist peame keskmiselt oluliseks – see on mingil määral muidugi tähtis, aga samas ei tähtsusta me seda ka üle. Tänavu peaks olema

Toored grillvorstid 500g

Täissuitsuvorst Rae 130g

neid ettevõtteid vist päris palju, kellel suurema või väiksema juubeli tähistamine ees. Üldiselt oleme aeg-ajalt ikkagi teinud midagi juubelite puhul.

Viimati oli suurem firmaüritus siis, kui ettevõttel täitus viisteist tegutsemisaastat.

HEIKI ONTON, Ramirent Baltic ASi tegevdirektor

Peame oma ettevõtte juubelit väga oluliseks. Tähistame seda mingil moel kindlasti ning plaanime korraldada sel puhul ka mõne ürituse – praegu aga pole veel täpset kava paigas, vara veel.

VELLO KIVIMURD, ASi Ingle tegevjuht

Kindlasti plaanime firma sünnipäeva puhul midagi teha.

Kindlat kava seni veel kokku pannud ei ole ja 100% ei oska öelda, mida ja kuidas ette võetakse. Oluliseks peame tähistamist küll, ettevõtte juubelid on tähtsad sündmused. Oma inimestele tegime suurema ürituse viimati siis, kui ettevõttel täitus viisteist tegutsemisaastat.

Klientidele pole me suuremat sorti üritusi seni teinud, kuid tänavu on plaanis ka see.

Verivorst 500g

Täissuitsuvorst Reval 230g

Katame maitsva laua UVIC toodetega!

Sült veiselihast 330g Ukraina vorst 500g

Valmistatud Eestis!

UVIC AS Aruküla tee 57 Rae vald, Jüri 75301 Harjumaa, Eesti Tel 697 7550 Faks 697 7551 E-mail: info@uvic.ee www.uvic.ee

Maksapasteet 200g

Sealiharullid seentega 400g

Pelmeenid

Searibiliha kuldse koorikuga 800g

EUROLIIT 39

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

Paanika võinuks kalliks maksma minna.

Aastatepikkune vaidlus varude üle sai lõpu RIVO SARAPIK

meie ei ole olnud spekulandid,” lisas ta.

rivo.sarapik@aripaev.ee

Möödunud suvel lõppes märgiline, euroliitu astumisega kaasnenud vaidlus. ELiga liitumise eel Eestit tabanud hinnatõusuhirmu tulemusena kokku ostetud suhkur võinuks tuua 50 miljoni eurose trahvi.

2003, aasta enne Eesti ühinemist euroliiduga, puhkes Eestis toiduainete kallinemise paanika. Suhkru kallinemise hirmus varuti valget maiust kordi enam kui Euroopa Komisjon heaks kiitnuks. Aasta jooksul enne 1. maid 2004 veeti Eestisse suhkrut kogustes, mis ületasid tavalise taseme 2,3 korda.

ELi kõnepruugis tähendas see üleliigset laovaru, mis moonutab ühtset turgu. Selle eest määrati trahv.

Viis aastat kestnud jant päädis mullu sellega, et trahvi maksnud firmad said lõpuks oma trahviraha tagasi, ent viiviseid tuleb eraldi taotleda ning menetluskulude puhul kohtuteed jätkata, kirjutas Äripäev mullu oktoobris.

Trahvi maksis mitukümmend ettevõtet. Maksu- ja tolliameti andmeil tasusid üleliigse laovaru tasu (suhkur ja muu) kas osaliselt või täielikult 77 äriühin-

Suhkrutrahviga seoses on halb maik jäänud, sest meisse suhtuti kui spekulanti.

Kadri Rauba, ASi Linda Nektar juhataja

gut kogusummas 1,823 miljonit eurot.

Mullu sügiseks oli kõikidele üleliigse laovaru tasu õigel ajal vaidlustanutele ja kohtusse pöördunutele trahviraha tagasi makstud. Menetluskulude suuruse ja nende tagasimaksmise üle kohtuvaidlused veel käivad.

“Suhkrutrahviga seoses on halb maik jäänud, sest meisse suhtuti kui spekulanti. Varusime suhkrut vaid puhtalt tootmise eesmärgil. Kuna meie tootmine on hooajalise iseloomuga ehk põhitootmine toimub suvel, on meil alati maikuus tavapärasest suurem laovaru. Seda aga ei võetud arvesse,” kommenteeris Äripäevale ASi Linda Nektar juht Kadri Rauba.

“Oldi seisukohal, et kõik üleliigse laovaruga ettevõtted on spekulandid. Aga ei olnud ju,

Varud tulnuks kõrvaldada.

Koos viivistega peaks riik ettevõtjaile kokku maksma veidi üle nelja miljoni euro. Trahviraha tasutakse riigituludest – valitsuse reservis on olemas raha erakorralisteks kulutusteks, sealhulgas trahvide tasumiseks.

2004. aastal ELiga liitunud pidid üleliigsed laovarud kõrvaldama või nende eest tasu maksma, et vältida euroliidu siseturu moonutamist. Euroopa Kohus langetas mullu 12. juulil otsuse, milles leidis, et ettevõtjatelt ei saa üleliigse laovaru tasu nõuda, kuivõrd ELi määrused olid Euroopa Liidu Teatajas nõuetekohaselt eestikeelsena avaldamata ega olnud seega kohustuslikud. “Üleliigsete laovarude teema on jõudnud uude etappi ja praeguse seisuga on suund positiivne nii ettevõtjaile kui ka riigile,” kommenteeris põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder sügisel.

Eesti küsib Euroopa Komisjonilt tagasi üleliigse laovaru tasu summas ligi seitse miljonit eurot, mille riik maksis Euroopa Komisjonile 2007. aasta jaanuaris.

66,9 protsenti Eestis referendumil hääletanuist pooldas septembris 2003 ELiga liitumist.

1.

mail 2004 ehk Eesti ELi astumisel hindas Euroopa Komisjon suhkru üleliigse laovaru suuruseks Eestis 91 464 tonni, millest 42 731 tonni oli kogutud kodumajapidamistesse.

Taust Trahvi maksnud saavad intressi nõuda EUROOPA KOMISJON hindas

1. mail 2004 suhkru üleliigse laovaru suuruseks Eestis 91 464 tonni, millest 42 731 tonni oli kogutud kodumajapidamistesse.

KOKKU MÄÄRAS Euroopa Komisjon Eestile suhkru üleliigse laovaru tasu 45,686 miljonit eurot, millest 25% võis Eesti jätta endale kulude katteks.

Eesti nõudis trahviraha sisse ettevõtjatelt.

Eesti on tasunud ühenduse eelarvesse kokku 34,265 miljonit eurot (75% määratud summast) võrdsete osadena 2006., 2007., 2008. ja 2009. aastal.

MUUDE PÕLLUMAJANDUSTOODETE (piimatooted, riis, vein)

eest nõuti Eestilt 6,584 miljonit eurot, mille Eesti on ka tasunud. Euroopa Kohus langetas mullu 12. juulil otsuse, milles leidis, et ettevõtjatelt ei saa üleliigse laovaru tasu nõuda, kuna Euroopa Liidu määrused ei olnud 1. mail 2004 Euroopa Liidu Teatajas eesti keeles avaldatud. Asjakohane määrus (60/2004/EÜ) avaldati Euroo-

pa Liidu Teatajas eesti keeles 4. juulil 2005.

ETTEVÕTJAD on üleliigse laovaru eest kokku tasunud 1,823 miljonit eurot. Kuna üleliigse laovaru tasu vaadeldakse riikliku maksuna, on maksu tagastamisel kohaldatav intressimäär 0,06% päevas.

ALLIKAS: PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM

Valitsusreservist üle 4 miljoni euro Riik peab kompenseerima (miljonites eurodes):

ettevõtjate tasutud ja vaidlustatud SUHKRU üleliigse laovaru tasu 0,898 + ca 1,1 intresse; ettevõtjate tasutud ja vaidlustatud MUUDE TOODETE üleliigse laovaru tasu 0,492 + ca 0,535 intresse; mittevaidlustatud (või vaidlus lõppenud) ja tasutud tasu 0,433 + ca 0,5 intresse; kohtukulud 0,18.

Kokku: 4,138.

ALLIKAS: PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM

S U d U ken pa

Meie rahvusköögi süda www.fazer.ee

40 REKLAAM

JUUBEL 31. jaanuar 2013 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095, e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

EBS – 25 AASTAT

RAHVUSVAHELIST ÄRIHARIDUST 2013. aastal tähistab EBS oma 25. tegevusaastat.

Kuidas teeb EBS Eesti ainsa ärißlikoolina koostÜÜd

1988. aastal kolme mehe – Madis Habakuke,

ettevĂľtetega?

Marshall Fitzgeraldi ja Ilmar Martensi poolt loodud

EBS on alati väärtustanud koostÜÜd nii kohalike kui

Millised on EBSi tulevikuplaanid?

läänelikku äriharidust pakkuv haridusasutus on

rahvusvaheliste ettevĂľtetega. Et meie lĂľpetajad saaksid

EBS liigub kindlalt oma kursil edasi. Oleme juba 25

tänaseks kasvanud tunnustatud rahvusvaheliseks

lisaks akadeemilistele teadmistele ka praktilisi teadmisi,

aastat pakkunud spetsialiseerunud Ăźlikoolina majandus-

Ăźlikooliks.

kaasame programmide arendamisse koostÜÜpartnereid

ja ettevĂľtlusalast haridust ning sellel valdkonnale ka

EBSi Tallinna kesklinnas asuvas hoones ja Helsingis

ja eksperte erinevatest ettevĂľtetest ja organisatsiooni-

kindlaks jäänud. Panustame hetkel Eestis ainsa

asuvas filiaalis Ăľpib eesti- ja ingliskeelsetel Ăľppekavadel

dest. Meie koostÜÜpartneriteks on olnud näiteks LHV

eraĂźlikoolina meie poolt pakutava hariduse kvaliteedile,

kokku ligi 1500 ßliþpilast, kellest pea 30% on välis-

Pank, SEB, Soraineni advokaadibĂźroo ja mitmed teised

mille suureks osaks on Ăźlikooli rahvusvahelistumine.

ĂźliĂľpilased. Ăœlikoolil on Ăźle 70 partnerĂźlikooli Ăźle

ettevþtted. Uuel þppeaastal avame näiteks uued

Jätkame edukalt tegevust ka Soome suunal. Meie

maailma ning koostÜÜlepingud mainekate Inglismaa

þppemoodulid koostÜÜs Teenusmajanduse Koja ning

Helsingi filiaal saab veebruaris Technopolis Ruoholahti

Ăźlikoolidega, kus tudengid saavad osaleda topeltdiplomi

Uus Maa KinnisvarabĂźrooga. Lisaks erinevatele

linnakus uued ruumid, kus hakkab Ăľppima juba ligi 150

vĂľi Ăźhisdiplomi programmides.

koolitus- ja tasemeþppe arendamise ja läbimise

tudengit. Meie eesmärk on anda oma tudengitele nende

vþimalustele pakume ettevþtetele koostÜÜd EBSi

investeeringutele vastavat rahvusvaheliselt konkurent-

Milline on EBSi roll tänasel Eesti

þppejþudude ja ßliþpilaste rakenduslike teadustÜÜde

sivþimelist äriharidust, mis tehtud investeeringu tulevikus

haridusmaastikul?

tasemel.

mitmekordselt ära tasuks.

Inglismaa tunnustatud Ăźlikooliga.

EBS on hetkel Eesti ainus eraßlikool. Oleme spetsialiseeritud ßlikool – pakume kvaliteetset ja rahvusvahe-

EBS avab sĂźgisel ĂźhisĂľppekava Inglismaa

liselt konkurentsivþimelist äriharidust, mis on tihedalt

ßlikooliga. Mida ßhisþppekava täpsemalt endast

seotud tÜÜturu vajadustega. EBSi roll on olla teoreeti-

kujutab?

liste ja praktiliste majandus- ja ettevĂľtlusalaste tead-

TĂľesti, 2013/14 Ăľppeaastal pakume esimese Ăźlikoolina

miste jagaja. Seda nii tulevastele juhtidele ja ettevĂľt-

Eestis oma tudengitele vĂľimalust omandada magistri-

jatele kui ka toetame teiste elualade spetsialist vald-

taseme ßhisdiplom välisßlikooliga. Sßgisel avatava uue

kondades, milles meil on välja arendatud kompetents.

}SSHNDYD QLPHNV RQ (XURSHDQ %XVLQHVV DQG )LQDQFH

Meil on ßhisþppekava näiteks Eesti Muusika- ja Teatri-

mille tudengid läbivad 2-aastase programmi þppides

akadeemiaga, mille raames pakume tudengitele

aasta EBSis ning seejärel pool aastat Inglismaa ßlikoolis

vĂľimalust lisaks kunsti- ja kultuuriteadmistele saada

Nottingham Trent University naastes viimaseks

pĂľhiteadmisi ka majanduse toimimisest. Samuti

semestriks taas Eestisse magistritÜÜd kirjutama.

Ăľpetame koostÜÜs TTĂœ ja Tartu Ăœlikooliga kolme Ăźlikooli

LĂľpetades saavad ĂźliĂľpilased kahe Ăźlikooli Ăźhisdiplomi,

tudengitele ekspordijuhtimise spetsialiseerumismoodulit

mis vastab mĂľlema riigi kĂľrgharidusstandarditele. Meil

Arno Almann

ning korraldame doktorantidele Ăźhist doktorikooli.

on hea meel, et EBS suudab olla vĂľrdne partner

EBSi rektor

EBS JUHTIMISKOOLITUSE KESKUS Ă•PETAB UUSIMAID JUHTIMISTRENDE

arengut ning on valmis enda teadmisi ja kogemusi

Coaching (AoEC) www.aoec.com litsenseeritud

teistega jagama. Oluliseks lisakasuks on kursuse käigus

ainuesindaja ja partner Eestis. VäljatÜÜtamisel on

valmiv lþputÜÜ, kus osaleja teostab oma ettevþtte

eestikeelne coachingu diplomiprogramm – Practitioner

EBS pakub lisaks Ăźlikooliharidusele ka elukestva

reaalsete juhtimisalaste väljakutsete pþhjaliku analßßsi.

Diploma in Executive Coaching.

þppe pþhimþttest lähtuvalt täienduskoolitust

Selle aasta märtsikuus käivituv EBS EMBA programm

erinevate tasemete ja valkondade juhtidele nii

on järjestuselt juba 11. tippjuhtidele mþeldud

avatud kursustel kui ka ettevĂľtete sisekoolitustel.

täienduskoolitusprogramm, milles on aastate jooksul

15. jaanuaril sßnnipäeva tähistanud EBS Juhti-

osalenud Ăźle 120 juhi.

EBS Juhtimiskoolituse Keskuses sel kevadel: ‡ (%6L VWUDWHHJLOLVH MXKWLPLVH (0%$ SURJUDPP ‡ $R(& ([HFXWLYH Coaching Certificate

miskoolituse Keskus (EBS JKK) on juhte Ăľpetanud juba 20 aastat.

Academy of Executive Coaching litsenseeritud

‡ 7XOHPXV NVXVH MXKL DUHQJXSURJUDPP

EBS JKK juhataja Peep Aaviksoo sĂľnul esitab uus

ainuesindaja ja partner Eestis

‡ 3URMHNWLS}KLQH MXKWLPLQH

majandusreaalsus meile kĂľigile, aga eelkĂľige juhtidele

Lisaks on EBS JKK toonud turule uue akrediteeritud

‡ 2ULHQWHHUXPLQH PXOWLNXOWXXUVH HWWHY}WWH NHHUGNlLNXGHV

kþrgendatud nþudeid. „Meie eesmärgiks on käia kaasas

Executive Coaching Certificate 2-päevase coachingu-

‡ 3URMHNWLMXKWLPLVH PHLVWULNODVV

kĂľige uuemate trendidega juhtimisteaduses ning

programmi. Nimelt on alates 2012. aasta maikuust EBS

‡ 0  JLPHHVNRQQD MXKWLPLVH DUHQJXSURJUDPP

soovime jagada neid teadmisi oma arukate partneritega,

Juhtimiskoolituse Keskus Academy of Executive

‡ )LQDQWVLGHVW PLWWHILQDQWVLVWLOH DUHQJXSURJUDPP

kes väärtustavad elukestva arengu pþhimþtteid.

‡ -XED RQ DODQXG ND UHJLVWUHHUXPLQH VHSWHPEULV

Juubeliaasta raames oleme oma koolitusprogrammides

alustavasse Personalijuhtimise arenguprogrammi

teinud arvestatavaid täiendusi ja arendusi. Kindlasti on

KĂľikide EBS Juhtimiskoolituse Keskuse poolt pakutavate

ka sellel aastal valmimas veel lisaks uusi täiendkoolitusi,

avatud kursuste ja firmasiseste koolitusvĂľimaluste kohta

mis on kohandatud just hetkeolukorra turunĂľudmistele.“

saab lugeda täpsemalt www.ebs.ee/taiendkoolitus Lisainformatsioon telefonil 6651323 vþi koolitus@ebs.ee

Tippjuhtidele on valminud uus EMBA programm Uue sisu on saanud EBSi strateegilise juhtimise EMBA programm. Programm on mĂľeldud kĂľrgharidusega kogenud tippjuhtidele. EBS EMBA programmi kutsutakse 15-20 juhti, kes on arvestatava

Peep Aaviksoo

tippjuhikogemusega motiveeritud saavutajad, otsivad

Executive Coach

REKLAAM 41

JUUBEL 31. jaanuar 2013 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095 e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

P A R I M A D L O G I S T I K A L A H E N D U S E D!

LogisƟka Pluss tähistab tänavu oma 15. sünnipäeva OÜ LogisƟka Pluss sai alguse juba eelmisel sajandil: 1998. aastal alustasime tegevust ASi Valior Tolliteenused nime all eesmärgiga pakkuda aktsiisi- ja tollilaoteenuseid hulgimüügieƩevõtetele.

Vana laohoone

Toimetasime umbes 3000ruuƟmeetrisel pinnal kuue töölisega.

Nüüdseks oleme kasvanud üheks suuremaks laopidajaks EesƟs, opereerides pindadel, mida on kokku ligikaudu 34 000 ruutmeetrit, rohkem kui 150 töötajaga. LogisƟka Pluss pakub mitmesuguseid logisƟlisi täislahendusi rahvusvahelistele tööstuselektroonika suurkontsernidele, toidu-, alkoholi- ja esmatarbekaupade

tootjatele ning imporƟjatele.

Meie tegevusvaldkonda kuuluvad kaubavarude jälgimine, kaupade vastuvõƩ, hoiustamine, komplekteerimine, neile lisandväärtuste andmine, täiendavad tootmisteenused ja transport.

Meie tegutsemise ajaloo võib kokku võƩa järgmiselt.

Nagu öeldud, loodi 1998. aastal EesƟ kapitalil põhinev AS Valior Tolliteenused. 2005. aastal otsustasime oma tegevust lao- ja logisƟkateenuste sektoris laiendada. Samal aastal soetasime kinnistu uue logisƟkakeskuse ehitamiseks ja algasid projekteerimistööd.

2006. aastal muutsime strateegiat, hulgimüügieƩevõtete teenindamise kõrval sai põhistrateegiaks logisƟkateenuse pakkumine elektroonikaeƩevõtetele, laiemalt tööstussektorile.

2006. aasta veebruaris alustasime Lasnamäe tehnopargis

Punasel tänaval uue logisƟkakeskuse ehitustöid. Sama aasta kesksuvel registreeriƟ AS Valior Tolliteenused ümber OÜks LogisƟka Pluss ning juba sügisel kolisime vast valminud 15 000ruutmeetrise pinnaga uude majja. Samal ajal investeerisime uude majandustarkvarasse MS Navison. Sellest ajast oleme pidevalt kasvanud.

Tulime turule ka uute teenustega. Peale olemasolevate tolli- ja aktsiisilaoteenuste hakkasime pakkuma kompleksteenust alates kauba vastuvõtust kuni väljastuseni iga partneri erisoovidest lähtudes. Ühtlasi olime tol ajal ainukesed VMI- (vendor management inventory) lahenduse pakkujad EesƟs.

2010. aasta oli LogisƟka Plussi jaoks murranguline. Osalesime koos teiste rahvusvaheliste logisƟkaĮrmadega mitmel suurkontsernide korraldatud logisƟkahankel. Nende võitmine tõi meie jaoks kaasa veelgi kiirema arengu nii jaotus- kui ka töös-

tuslogisƟka vallas. 2011. aastal laiendasime oma tegevust taas, alustades teenuse pakkumist partneri enda ladudes.

Aastal 2011 ja 2012 juurutasime rahvusvahelistest standarditest ISO 9001:2008 ja ISO 14001:2004 lähtuva integreeritud juhƟmissüsteemi, et tagada toodete ja teenuste nõuetele vastavus, kliendisõbralikkus, kvaliteet, tähtaegadest kinnipidamine ja laiemas plaanis eƩevõƩe efekƟivsus.

Tänavu, LogisƟka Plussi juubeliaastal, võin julgelt kinnitada, et Įrma kasv jätkub. Meie kliendid ja partnerid usaldavad meid ja areneme koos nendega, et suurendada koostöö väärtust.

Täname kõiki oma kliente ja partnereid, kelle abiga oleme saanud üheks suuremaks laopidajaks EesƟs.

Toomas Orutar LogisƟka Pluss OÜ juhatuse esimees

LogisƟka Pluss OÜ Punane 73, Tallinn 13619 Tel 6 224 600, info@logisƟkapluss.ee www.logisƟkapluss.ee

42 PINGERIDA

JUUBEL 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

Sisemine konkurents annab parima tulemuse.

Tunnustamine au sisse RIVO SARAPIK rivo.sarapik@aripaev.ee

20 aastat tagasi tegi Äripäev algust ettevõtete tunnustamise konkursiga TOP 100. Selle esimene, 1993. aasta pingerea võitja Balti Laevaremonditehas (BLRT) teenis mullu ajaloo esimese kahjumi.

BLRT juht ja üks omanik Fjodor Berman pidas kaks dekaadi tagasi ettevõtte kasvu põhjuseks sisemist konkurentsi: grupp funktsioneeris holding-keskusena, ühendades mitut samalaadse profiiliga ettevõtet, millest tekkinud sisemine konkurents kergitas töötempot ja parandas kvaliteeti.

Sellele vormile on ettevõte truuks jäänud. Praegu kuulub kontserni sadakond firmat Eestist ja lähiriikidest.

Möödunud aastal tähistas ettevõte oma 100. sünnipäeva. Ühtlasi on tegu TOP 100 ajaloo edukaima Eesti eksportija ja tööstusfirmaga, kes jõudis kõigi aegade pingereas EMT järel teisele kohale. 20 aastaga paisutas ettevõte oma käibe ja kasumi kolmekümnekordseks.

Samas ei ole aastatega muutunud firma profiil. Juba 20 aastat tagasi ütles Fjodor Berman, et tehase olulisim tuluallikas on laevaremont ja nii see jääbki.

“K

“Võib öelda, et oleme efektiivsuselt võimelised konkureerima Lääne-Euroopa samalaadsete firmadega,” kinnitas ta toona.

Tema sõnul olid Läti ja Leedu analoogsed laevatehased küll mitu korda suurema potentsiaaliga, ent nende tehniline varustatus andis konkurentsieelise Eesti töösturile.

Esimene vaid korra, tipus pidevalt. Esikoha on BLRT pingereas noppinud vaid korra, kuid esikümnes on ettevõte figureerinud mitu korda – põhjuseks jõuline kasvamine. Seda suudeti teha ajal, kui mereveod vaevlesid kriisis, laevatellimusi tühistati kõikjal ning aluseid saadeti vanarauaks või jäeti kaupa oodates hulpima.

2007. aastal ostis kontsern Soomes Turu laevatehase ja tõusis nii laevaehitajate kõrgliigasse.

Mullu detsembris omandas BLRT 4,4 miljardi euroga teraskonstruktsioone ehitava ettevõtte, samuti Soomest. Tegu oli ühe viimase aja suurema ostutehinguga, mida on paslik võrrelda Tallinki ja Silja Line’i ülevõtmisega.

Hoogsalt laienes ettevõte ka vennasriikides, näiteks Leedus osteti kaks aastat tagasi laevatehas Baltija Klaipedas.

Peale omanike sisetülide var-

ui olime teiste tekkinud ettevõtetega laudad, põllud ja tehnika ära jaganud, hakkas töö kohe pihta. Mingit peataolekut ega vaakumit tegevusse küll ei tekkinud – kõik said omaette hakkama,” meenutab ettevõtte juht Teet Kallakmaa 20 aasta tagust aega.

“Käes oli muidugi alles toores Eesti aeg ja olime ka ise sotsialismist kapitalismi minekul rohelised. Esimesed aastad ei osanud me investeerida, sõitsime vanade traktoritega, midagi ei uuendanud. Umbes 1997. aastal sain aru, et niisugune vegeteerimine ei saa jätkuda – peame hakkama investeerima uude tehnikasse. Ostsime

jutab BLRT äriedu mullu teenitud, ajaloo esimene kahjum.

2011. aastal teenis ettevõte 347 miljonit eurot müügitulu, investeeris 53 miljonit ning teenis kasumit 9,8 miljonit eurot.

Prognoosi järgi lõppes mullune aasta 365 miljoni eurose käibega. Aasta tagasi ootas eksportija kasumiks 12 miljonit eurot.

Kahjumi teenimisse ei usu ettevõtte väikeaktsionär Mihhail Gnidin. Tema hinnangul ei ole üldine majanduskeskkond üldse nii halb kui ettevõtte juht ja omanik Fjodor Berman seda näidata püüab.

10

Edukad ettevõtted osalesid vahendustegevuses-kaubanduses

korda aeglustus inflatsioon 1993. aastal.

Aasta varem kallinesid hinnad 1076%.

Kahjumi suurus selgub lähiajal. “Teistel BLRT Grupiga samades ärivaldkondades tegutsevatel suurettevõtetel läheb suhteliselt hästi. Näiteks laevanduskontsern Tallink ja transiidihiid Transiidikeskus teenivad rekordkasumeid. Analüütikud ootavad 2013. aastal Tallinna börsil aegade suurimat dividendisadu, sest mitme börsiettevõtte kasum on hoogsalt kosunud ja bilansid muutunud konservatiivseks, eriti arvestades praeguseid laenude hindu,” selgitas Gnidin Äripäevale jaanuaris.

Kui suur miinus eelmisel aastal tuli, selgub ettevõtte teatel esimeses kvartalis.

esimese lääne traktori koos pöördadraga. See traktor teenib meid truult siiani.”

Esimestel aastatel tuli hulk tagasilööke, nii toodangu maht kui ka saagikus kahanesid. “Meie põhitegevusalad olid piimatootmine, seakasvatus ja teravilja-rapsikasvatus,” sõnab Kallakmaa. “Kahe loomakasvatusharuga – piimakarja- ja seakasvatus – tegelemine kujunes meie jaoks liiga raskeks. 2000. aastal otsustasime, et kahte suurt asja ei saa korralikult arendada ning lõpetasime sigade kasvatamise.”

Selleks ajaks oli Metstaguse Agro piimatoodang lehma kohta vähene-

Taust 1993. aastal õppis Eesti majandus kõndima

nud 4000 kilogrammilt aastas 3600 kilogrammile. “See oli väga nõrk tulemus. Tuli hakata tegema otsuseid toodangu suurendamiseks. Hakkasime renoveerima kaht vana lauta, uuendasime seadmeid ja söötmistehnikat. Võtsime malli mujalt maailmast ja 2005. aastal investeerisime miljon eurot uue suure lauda ehituseks. Toodang tasapisi kasvas, aga loomade tervisega seotud probleemid püsisid,” jutustab ettevõtte juht.

“Kolm-neli aastat tagasi hakkasime loomade taastootmise ja tervisega põhjalikumalt tegelema, võtsime tähelepanu alla tõuaretuse ja õige söötmise, vahetasime välja looma-

SUURIMA KÄIBE ehk 1,5 miljardit

TOP 100 AASTAL 1993

krooni teenis Eesti Energia.

SUURIMA KASUMI ehk miljard krooni teenis Eesti Merelaevandus RAS. 100 MILJONIST KROONIST suuremat käivet näitas 30 ettevõtet, lõviosa neist oli seotud taristu ja energeetikaga.

EESTI KROON SEOTI Saksa margaga kursiga 1 : 8.

ALGUSE SAI ERASTAMINE – müüki pandi 52 ettevõtet (näiteks Viru Hotell, Klementi jpt) ning asutatud erastamisagentuur jäi erastamisprotsessi keskmesse kuni 2001. aasta lõpuni.

SAABUS VÄLISKAPITALI . Näiteks Lasnamäele rajas tehase üks nüüdseks suuremaid Eesti eksportijaid Elcoteq, uue nimega Eolane Tallinn.

PANGATURG KORRASTUS – aasta alguses tegutses Eestis 43 panka, vaid 12-l neist olid kõik dokumendid korras.

TEGEVUST ALUSTAS kümnest maapangast kokku pandud Ühispank (praegune SEB), mille juhiks sai Haapsalu Maapanga nõukogu esimees Ain Hanschmidt.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

arsti-seemendaja, kasutasime teiste firmade auditeerimist ning asjad hakkasidki paranema.”

Tulemused olid silmanähtavad: kahe-kolme aastaga suutis firma lehmade arvu 320-lt 530ni kasvatada ning nüüd tulebki otsustada, kas teha uus laut. Eelmisel aastal oli 30 töötajaga Metstaguse Agro toodang 9600 kilogrammi piima lehma kohta aastas. “Piimatoodangu suurenemine ja piima hinna tõus on aidanud meil elama jääda. Rõõm on tõdeda, et raha on hakanud tulema ka teravilja ja rapsi müümisest,” ütleb Kallakmaa.

“15–16 aastat elasime peost suhu, olime võlgu. Nüüd hakkab kõik lõpuks heal tasemel stabiliseeruma,” kinnitab ta. “Mullu investeerisime 400 000 eurot. Sel aastal on plaanis investeerida 600 000 eurot, et ehitada välja söödahoidla-köök ja osta uusi seadmeid. Järgnevatel aastatel peaks ette võtma kahe vana lauda moderniseerimise. Suur abi on meil olnud põllumajandustoetustest.”

Balti Laevaremonditehase AS Abe Rahvusvaheline AS RE Eesti Lennujaamad OÜ Estconde OÜ Fenar AS Makrill AS Kontek Int AS Mistra-Autex AS Eesti Fakta AS Kadeks

KÄIBE TOP 5

Eesti Energia RE Eesti Merelaevanduse RAS Kreenholmi Manufaktuur RAS Kiviter RAS Liviko RE KASUMI TOP 5

Eesti Merelaevanduse RAS Eesti Energia RE Kreenholmi Manufaktuur RAS Kiviter RAS Norma RaE RENTAABLUSE TOP 5

ETK Põltsamaa Põllumajanduskombinaat Pakterminal AS Eesti Mobiiltelefon ÜE ETK Majandusvalitsus Motalis AS ALLIKAS: ÄP

2012. aastal oli Metstaguse Agro käive 2,3 miljonit eurot, millest 1,34 miljonit moodustas piima müük.

Kogu oma tegevuse jooksul on ettevõtte piimatoodangu ostja olnud kohalik E-Piim, mis tarbib veidi alla 300 000 tonni piima aastas. Metstaguse Agro osakaal sellest on ca 6%.

Põllumaad on ettevõttel 1700 hektarit, millest 1000 on teravilja-rapsi ja 700 rohumaa all. Mullu müüs Metstaguse Agro üle 800 tonni rapsi ja 600 tonni teravilja Baltic Agrole.

“Ega me sel aastal kuigi suurt käibe kasvu ei näe, sest loomade arv ja haritava põllumaa maht on jäänud samaks ning toodangu hinna tõusu ei ole ette näha. Aga oleme kindlad, et oleme õigel teel,” nendib Kallakmaa.

REKLAAM 43

JUUBEL 31. jaanuar 2013 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095 e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

KARSKE EESTI OÜ osa

KARSKE EESTI OÜ on isikukaitsevahendite, tuleohutusvahendite, tööjalatsite ja - riietuse müüja ja maaletooja.

grupist

Firma on asutatud 1993 aastal ja meie partneriteks on maailmas tunnustatud isikukaitsevahendite tootjad paljudest riikidest. Alates maist 2007.a-st on OÜ Karske Eesti osa Procurator AB grupist.

OÜ Karske Eesti missiooniks on rikastada isikukaitsevahendite turgu ja eesmärgiks on tagada kvaliteetseid EU normidele vastavaid tooteid. OÜ Karske Eesti müügiesindajad on alati valmis andma kõigile huvitatuile professionaalset nõu ja asjalikke soovitusi.

W W W. K A R S K E . E E

Karske Eesti OÜ – Kaitse ennast ja teisi!

Profline AS on 15 aastat disaininud ja tootnud funktsionaalseid ametirõivaid Kaubamärgi Profline registreeris 1994. aastal AS Klementi eesmärgiga pakkuda kvaliteetseid kostüüme kontorirõivasteks ja militaarvorme. Iseseisva ettevõttena alustas funktsionaalsete vormi- ja ametirõivaste arendaja, disainija ja tootja AS Profline tööd 1998. aasta augusti lõpus ja see annab põhjust tähistada tänavu 15. tegevusaastat.

“Meid teeb eriliseks väljaarenenud lõigete baas, kontrollitud istuvusega mudelite kasutamine ning jätkuv arendustegevus ajaga kaasas käimiseks ja klientide muutuvate nõudmiste rahuldamiseks,“ sõnab ettevõtte juhatuse liige Tiina Pille.

“Oleme võtnud eesmärgi pakkuda klientidele pparimat kvaliteetsete materjalide, asjatundliku töö ja hinna suhet turul.“ asjatun Et eettevõte on astunud õiget rada, sellest annab tunnistust märkimisväärne püsiklientide hulk ja võidud riigihangepüsiklie tel. Üht Ühtlasi suudab Profline erinevalt nii mõnest teisest ametirõivaste tootjast mõnestki pakkud paindlikku järelteenindust. pakkuda Aasta Aastate jooksul on Profline teinud koostöö näiteks Hansapanga, Norkoostööd Pa dea Panga, SEB Panga, If Kindlustuse, Seesam Insurance’i, Salva Kindlustuse, Tallinna Lennujaama, Eesti Posti, Eesti Energia Edelaraudtee ja ElektriraudteeEnergia, Pro ine’ilt on rõivad selga saanud ga. Profl Talli ka Tallinki ja St PetersLine’i laevaliinide teenind teenindajad, Estonian Airi pardapersonal, Eesti Na Naiskodukaitse ja Soome Sotilaskoti liikmed ning Eesti Kaitsejõudude, Ees-

ti Politsei, Riia Lennujaama, paljude hotellide, spaade ja kohvikute töötajad.

Profline’i koolivormi kannavad Tallinna Prantsuse Lütseumi ja Ruila Põhikooli õpilased, koostööd on tehtud Nissi Põhikooli ja Laagri Kooliga.

Esinemisrõivaid on ettevõte valmistanud näiteks Thea Paluoja Rapla tütarlaste- ja mudilaskoorile, TTÜ Vilistlaste Naiskoorile, Rakvere Linnaorkestrile, segakoorile Sõprus ja paljudele teistele.

Pille nendib, et kuna 15 aastat tagasi oli ettevõtlus Eestis lapsekingades, hakkas ka ametirõivaste turg alles siis tekkima ja välja kujunema. “Nüüdseks on korporatiivrõivaste vajadust kui ettevõtte identiteedi olulist osa teadvustatud ja üha enam otsitakse konkurentidest eristuvaid lahendusi,“ jutustab ta. “Kuna oleme kursis mujal maailmas toimuvaga ning kasutame saadud teadmisi Eesti olusid ja eripärasid arvestades, saab iga kollektiiv endale sobiva vormi.“ Ta lisab, et ühtse kollektsiooni erinevas mõõdus naistele sobivaks kujundamine algab mudeli disainimisest ja konstrueerimisest. Silmale esmapilgul märkamatuks jäävate konstruktsiooniliste erisustega tehakse nii suure kui ka väikse rõivanumbriga naistele hästi istuv mudel.

Samuti ei maksa karta, et püksid või jaki varrukad jäävad kellelegi lühikeseks või

www.profline.ee

“

Alates sü sügisest kannavad SEB klienditeenindajad ndajad uusi vorm mirõivastte vormirõivaid. Eestis ja Leedus on vormirõivaste kandmise traditsioon juba sisse juurdunud,, Lätis on o see aga esma aline, esmakordne. Soovisime, et vorm oleks klassika klassikaline, kuid viisa eks kerge esti viisakas ja mugav ning et materjal oleks kergesti hooldatav ja mittekortsuv. Samuti pidasimee olulise hooldata oluliseks eks partneri varasemaid kogemusi ja oskust teha ha koos stööd koostööd suure org detud ASi organisatsiooniga. Kõik meie soovid said täi täidetud Profline jja Tiina Talumehe tehtud pakkumises. ses. Olem me väga Oleme rahul nii sellega, kuidas teenindajad välja näevad, kui ka omavahelise koostööga.“ Maria Žukova, teeninduskvaliteedijuht jaepangandus- ja tehnoloogiavaldkonnas, SEB Pank ank

pikaks, sest kogemustega Profline toodab kõik oma kollektsioonid erinevates kasvugruppides.

Ettevõtte üks tugevusi turul on tootearendus lähtuvalt kliendi spetsiifilistest vajadustest nii igapäevaste vormiriiete kui ka militaarvaldkonnas parimate lahenduste leidmisel. “Arendustöö on kulukas, kuid oleme sellesse algusest peale investeerinud ning saavutanud kopsaka kogemuste pagasi ja suure võimekuse näiteks eriotstarbeliste militaarrõivaste valmistamiseks,” ütleb Pille ja lisab, et Profline on pärast majandussurutist panustanud palju tootearendusse, ostes sisse konstrueerimise ja paigutuste tegemise tark- ja riistvara.

Ettevõtte lähiajaplaan on investeeringute võimalikult efektiivne ellurakendamine, mis peaks tähtaegu ja tootearendust veelgi paindlikumaks muutma.

Jätkuvalt teeb Profline koostööd ühe tuntuma ja hinnatuma moedisaineri Tiina Talumehega, kelle disainitud väike eksklu-

siivne jaeklientidele suunatud kollektsioon jõuab Profline’i kauplusesse 2013. aasta aprillis ja oktoobris.

Samal ajal lisanduvad Tiina Talumehe loodud mudelid ka hulgiklientide mudelivalikusse.

Ettevõtte toodangust läks 2012. aastal ekspordiks 10,5%. Põhilised eksporditurud on Läti, Leedu ja Soome ning ettevõtetest SEB Baltic Banka A/S Lätis, AB SEB Bankas Leedus, Riia Lennujaam, Soome Sotilaskoti jt. Profline’i mullune käive oli 2,3 miljonit eurot. Praegu töötab firmas 14 oma ala spetsialisti, kes moodustavad pikaajaliste kogemustega, püsiva ja ühtesulanud meeskonna.

Juubeliaastal pakub Profline oma klientidele esimest korda nelja kollektsiooni – kaht Classicu ja kaht Tiina Talumehe disainitud kollektsiooni.

44 ARVAMUS

juubel 31. jaanuar 2013 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

ÜTLEJAD

Meie president ei väsi kiitmast, kuivõrd demokraatlik on meie põhiseadus. Tal on õigus. Ainult seda ei täideta.

Nõmme majaomanik Peeter Ploomipuu, Eesti Ekspress, 4. juuni 1993

Küsimus pole mitte selles, et laenud on Eesti kohta väga suured, vaid selles, et meie riigieelarve on väga väike. rahandusministeeriumi asekantsler, Postimees, 11. juuni 1993

Tootja on ühtlasi ka tarbija – kui põllumees elab halvasti, elab halvasti ka linnamees. põllumajandusminister Jaan Leetsar, Päevaleht, 15. juuni

Eesti haritlane, pensionär, talupoeg ja noor perekod on teadnud ja teavad ka täna: kroon ei ole paber, kroon on Eesti majandusliku ja poliitilise sõltumatuse lipp.

Eesti Vabariigi president Lennart Meri kõnest Sakala keskuses 18. juunil 1993

Mida rohkem mingit seadust tehakse, seda halvemaks see muutub. riigikogu liige Valve Kirsipuu, Rahva Hääl, 14. mai 1993

Kui luua seadusi igaks elujuhtumiks ette, võivad samad seadused meid aitamise asemel ahistama hakata. riigikogu liige Jaanus Raidal, Postimees, 31. mai 1993

Mõistus on kõige suurem väärtus. See jäi alles.

UBB suuraktsionär Peeter Luik, BNS, 26. jaanuar 1993

ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA

JUHTKIRI

Vajalikud muutused äris toob noor põlvkond ettevõtjaid

R

ääkides 20 aastat tagasi alustanud ettevõtjatega, selgub, et nende hinnangul olid paarkümmend aastat tagasi küll seadused puudulikud, laenu raske saada ning kuritegevus suur, ent siiski oma äriga kergem alustada kui praegu. Tol ajal alustanud ettevõtjate sõnul on praegu optimismi vähem, inimesed mugavamad ja turg teenuseidtooteid rohkem täis. Seetõttu oleks ettevõtlusesse vaja rohkem noori, sest uus põlvkond tooks ettevõtlusesse värskust, uusi lähenemisi, uusi ideidtooteid ja uuenduslikke lahendusi. Aga samas ka ohte.

Ehkki paarkümmend aastat tagasi alustanud ärimehed ütlevad, et tookord oli ettevõtlusega alustamine kergem, võiks öelda, et nüüd on see lihtsam kui varem, sest paljud protsessid on elektroonilised, firma saab püsti mõne minutiga, kui pangast laenu ei saa, on finantseeringuks ka teisi võimalusi – idufirmandus, hooandja-tüüpi ühisrahastamised ja muud võimalused.

Samuti on idufirmade laialdase tekkega paari viimase aastaga toimunud ettevõtlusesse suhtumises oluline pööre. Idufirmade teke ja nende edu maailmas – rahvusvahelised investorite leidmised ja rahakaasamised, üleilmne tähelepanu – tegid ettevõtluse atraktiivsemaks, sest näitavad

Idufirmade edu maailmas tegi ettevõtluse atraktiivsemaks, kuna on näha, et on võimalik oma idee või hobi tööks muuta.

tulevasele võimalikule ettevõtjale, et oma hobi, kire või idee saab tööks muuta. Taoline uue põlvkonna edu võib tuua optimismi ettevõtlusesse ka üldisemalt.

Aastakümneid tegutsenud ärimehed, kes on kõike näinud ja kelle entusiasm hakkab ehk vähenema, võivad olla küsimuse ees, kas ja mida tasub edasi teha, aga noored toovad ettevõtlusesse uusi tuuli ja on kahtlemata ka paremad kohanejad.

Samas on sellel kõigel ka varjupool – kohati oodatakse teiste edu pealt vaadates, et kõik peakski olema lihtne – mõeldakse välja idee, tehakse firma ja müüakse hiljem maha.

Praegune ettevõtluse kiire alustamise võimalikkus on mõnes mõttes murranguline – ettevõtlusega alustamise formaalne pool on küll lihtne, aga sisus on veel puudujääke, ideid genereeritakse meeletult, aga teokstegemise osa lonkab.

Võimed jäävad veel entusiasmile alla. Sellevõrra enam tuleb tööd teha äriideega, pidada silmas konkurentsi, pakkuda midagi uut, paremat või soodsamat, olla paindlik ja kohaneda pidevate muutustega. Olla konkurendist efektiivsem ja ka parem. Kuna Äripäeva TOPides on endiselt vanad tegijad, on uuel põlvkonnal veel palju õppida, et see, mida tehakse, ka raha tooks.

TOIMETAJA VEERG Juubeli eri Toimetaja: Urve Vilk, tel 667 0340 e-post: urve.vilk@aripaev.ee Reklaami projektijuht: Edvin Bürkland, tel 667 0145, e-post: edvin.burkland@aripaev.ee ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl Kujundaja: Eve Rammo, e-post: eve.rammo@aripaev.ee Fototoimetaja: Raul Mee, e-post: raul.mee@aripaev.ee

Peatoimetaja: Meelis Mandel Väljaandja: AS Äripäev Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Trükk AS Kroonpress Toimetus: e-post: aripaev@aripaev.ee tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265 Korrespondent Tartus Väinu Rozental, vainu.rozental@aripaev.ee

Reklaamiosakond: e-post: reklaam@aripaev.ee tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 Seminarid, käsiraamatud, Raamatuklubi ja infolehed: tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Tellimine ja levi: e-post: register@aripaev.ee tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 Tellimine internetis: www.aripaev.ee/tellimine Ainult Äripäeva paberlehe tellija saab lugeda Eesti parimat majanduslehe digiversiooni internetis, iPadis ja nutitelefonis. Äripäev veebis: www.aripaev.ee Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

Paarikümne aastaga tohutu arenguhüpe Paarkümmend aastat tagasi tegevust alustanud ettevõtjatega vesteldes tõid nad kõik välja aspekti, et ehkki me kipume tänapäeval unustama, millised olud valitsesid Eestis 20 aastat tagasi, on aset leidnud arenguhüpe tohutult suur.

Seadusandlus oli 20 aastat tagasi auklik ja puudulik, seisma pidi bensiinisabas, arvuteid oli vähe, sidevahendid algelised, isegi valge paberi hankimine valuutapoest võis olla keeruline ülesanne. Ka kontoriks sobivaid ruume oli tol ajal keeru-

URVE VILK urve.vilk@aripaev.ee

Siin ja seal lõhkes arveteklaarimise käigus aeg-ajalt mõni pomm.

line leida, büroohooneid kui selliseid polnud, pika otsimise peale oli firmadel võimalik leida tuba või paar mõnes nõukogudeaegses ametihoones.

Laene saada oli raske ja intressid olid kõrged. Maksetingimused olid keerukad, müügipaberite ning erinevate dokumentide edastamine võttis ajaliselt päevi. Kuritegevuse määr oli kõrge ning selle mõju jõudis ka tavaellu, siin ja seal lõhkes arveteklaarimise käigus aeg-ajalt mõni pomm, lõhkudes ettevõtete aknaklaase, nahktagides reketi-

mehed jalutasid vanalinnas ringi, pakuti katust ja katusepakkumise ärahoidmise teenust.

Ent kuna enamik ettevõtjaid startis n-ö nullist, ehk stardipositsioon oli kõigil sama, oli ka edu kergem saavutada, konkurents oli väike ja paljude jaoks eraettevõtlus uudne.

Plussiks oli ka asjaolu, et kogu turg oli peaaegu kõikides tegevusvaldkondades täitmata. Kes tegi autopesula või söögikoha, sel olid head eeldused tippu jõuda, kuna turg oli tühi, oli lihtsam ka korralikku kasumit teenida.

REKLAAM 45

JUUBEL 31. jaanuar 2013 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095 e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

Rödl & Partner – rahvusvahelise ettevõtte 20 aastat Eestis Nõustamisfirma Rödl & Partner on 20 aastat pakkunud nii Eesti kui ka rahvusvahelistele ettevõtetele audiitor-, maksu-, raamatupidamis- ja õigusteenuseid. Ehkki nüüdseks on Rödl & Partner turul juba tuntud kaubamärk, tuleb juhatuse liikme Mart Nõmperi sõnul praegugi veel ette naljakaid seiku seoses firma nimega, mis selle sünnipaigas Baierimaal on tavapärane, ent eestlastele mitte kuigi suupärane.

Rödl & Partner on dr Bernd Rödli 1977. aastal Saksamaal Nürnbergis asutatud nõustamisfirma, mille tegevus on pideva arengu tulemusena laienenud nii Kesk- ja IdaEuroopa riikidesse kui ka Aasiasse, Ameerikasse ja Aafrikasse. Praegu töötab Rödl & Partneris 39 riigis 89 büroos kokku üle 3200 töötaja.

Rödl & Partneri tööpõhimõte on olla kliendile strateegiline partner ettevõtte äritegevuse juhtimist ja arendamist ning äriprotsesside hõlbustamist puudutavates asjades.

Klient saab ühest kohast kõik kvaliteetsed ärinõustamisteenused: audit, raamatupidamine, palga- ja personaliarvestus, ettevõtete hindamine, maksukonsultatsioonid ja õigusteenused.

Ettevõtte soov on tagada oma klientidele asjakohane informatsioon, mõelda nendega kaasa ning püüda pakkuda juhtkondadele välja lahendusi. Rödl & Partneri käsutuses olevad kohalikud ja rahvusvahelised eksperditeadmised tagavad klientidele informatsiooni heade otsuste tegemiseks ning abi nende elluviimiseks.

Rödl & Partner Eestis – stabiilsus, areng ja pikaaegsed kogemused Eestis alustas Rödl & Partner tege-

vust 1993. aastal kolme töötajaga Rävala puiesteel erastamisagentuuri ruumide kõrval. Nüüdses kontoris aadressil Roosikrantsi 2 on firma asunud 2005. aastast ja praegu töötab ettevõttes ligi 40 spetsialisti.

arv kasvanud – nad usaldavad hea meelega oma raamatupidamise, palga-, personali- ja finantsarvestuse spetsialistide hoolde, kel on laialdased kogemused mitmest valdkonnast, rahvusvaheline tugi ja võõrkeelte oskus.

Kuni 2010. aastani Rödl & Partner OÜd juhtinud Reidi Strandberg meenutab: “1995. aastal oli Eestis töötajaid kuus, Riias umbes sama palju. Vilniuses veel oma bürood polnudki. Alguses oli põhimõte, et suureneme Balti riikides vaid oma jõududega, mis tagaks ühtse firmakultuuri arengu. Koostöö Balti büroodega oli siis ja on ka praegu tihe. Kuna bürood olid väikesed, tundsime ja teadsime kõiki Balti riikide töötajaid isiklikult.”

Viimasel ajal on Rödl & Partner OÜ eriti jõudsalt suurenenud.

Jaanuaris 2012 liitus ettevõttega raamatupidamisbüroo Competence OÜ, kes tõi endaga kaasa raamatupidamistarkvara Directo oskusteabe.

Raamatupidamisteenused “Raamatupidamisteenuseid on Rödl & Partner osutanud juba aastast 1993. Alguses olid klientideks peamiselt Saksamaa ettevõtjad, kes investeerisid Eestisse või avasid siin oma müügiesindusi. Rahvusvaheline taust ja tugev koostöö kõigi Balti riikide vahel tõi meile kliente ka mujalt – Lätist, Leedust, Rootsist.

Eriti hästi sujus koostöö Rootsi kolleegidega aastatel 2004–2007, kui osutasime koos rootslastega raamatupidamisteenust Rootsi firmadele,” räägib Strandberg.

Aastatega on ettevõtte klientide

Täpselt aasta hiljem, jaanuaris 2013, ühines Rödl & Partneriga Eesti Finantsteenuste Agentuur OÜ Tallinna raamatupidamisüksus, kellel on olemas efektiivne paberivaba raamatupidamise oskusteave.

Lähiaastate jõudsa kasvu tulemusena on Rödl & Partneris raamatupidamisteenust osutavate spetsialistide arv kasvanud üle 20.

Audiitorteenused Rödl & Partner Audit OÜ kuulub keskmise suurusega audiitorbüroode hulka. Selles töötab praegu neli vandeaudiitorit, kellest kolm on sooritanud ka vandeaudiitori avaliku sektori eriosa eksami.

“Kui 1995. aastal oli meil klientidena ette näidata vaid kaks ettevõtet, siis 2012. aastaks oli nende arv kasvanud juba üle 100. Kõik üle maailma asuvad Rödl & Partneri audiitorbürood töötavad hea kvaliteedi tagamiseks ühise, Saksamaal välja töötatud auditimetoodika järgi. Audiitorkogu kvaliteedikontrolli kõrval teeb Rödl & Partner Audit OÜs kvaliteedijärelevalvet kolmeaastase intervalliga ka Rödl & Partneri võrgustik,” tutvustab Nõmper.

Alates 2008. aastast juhib Rödl & Partner Audit OÜd vandeaudiitor Mart Nõmper. “Sageli küsitakse,

millist audiitorit valida? Väikestele firmadele sobivad kindlasti väiksed audiitorfirmad, börsiettevõtetele BIG4 audiitorfirmad. Hea koostöö tähendab, et audiitor ja klient suhtlevad aasta ringi ning valdav osa probleeme lahendatakse kohe, mitte ei jääda audiitori külaskäiku ootama. Enamik klientide küsimusi on seotud maksustamisega. Seega võiksid keskmise suurusega ettevõtted vaadata eelkõige keskmise suurusega audiitorfirmade poole, kes maksuvaldkonda hästi tunnevad ning on vajadusel võimelised osutama ka õigusabi ja andma rahvusvahelist tuge,” räägib Nõmper.

Õigusteenused Rödl & Partneri juriidiliste teenuste puhul on huvitav täiendus koostöö raamatupidajate ja audiitoritega.

“Välismaised ettevõtted, kes on tulnud Eestisse firmat asutama, on väga rahul, kui saavad samas majas minna inimeste juurde, kes osutavad raamatupidamisteenust ja aitavad kohalikus maksulabürindis orienteeruda. Tihe koostöö ja isiklik suhe spetsialistidega on kindlasti parandanud ka teenuste kvaliteeti,” ütleb Nõmper.

Üle kümne aasta Rödl & Partneris töötanud maksukonsultant Virve Aru ütleb: “Tahaksin rõhutada seda, et kolleegidega on meil vedanud. Tööõhkkond on kogu aeg olnud selline, et tööletulekuks ei ole vaja olnud ennast sundida. Kui lisandub uusi kolleege, kas firmast lahkunute asemele või seoses firmade liitumisega, tekib alati tunne, nagu oleks neid juba kaua aega tundnud.”

“Kindlasti on kolleegidevahelistele suhetele kaasa aidanud sisekoolitused ja üritused, mida väljaspool bürood on korraldatud. Nende käigus saab kolleege paremini tundma õppida. Mis puudutab enesetäiendusvõimalusi, siis tööandja on alati soosivalt suhtunud töötaja algatusse valida just endale sobiv koolitus. Koolituse ja töö paremaks sidumiseks on palju koolitusi korraldatud büroos, st koolitaja käib regulaarselt meie juures. Nii on toimunud saksa ja soome keele tunnid,” räägib Aru. Rödl & Partneris väärtustatakse ka töötajate peresid, keda kaasatakse ühisüritustesse. Eelmisel aastal seati kontoris sisse lastetuba töötajate pisipere jaoks.

Töötajad ja erialase pädevuse arendamine

Rödl & Partner praegu ja tulevikus

Rödl & Partneri üheks suuremaks väärtuseks võib kahtlemata pidada selles töötavaid inimesi. Teenindusettevõttena on Rödl & Partneri filosoofia suunatud klientide eesmärkide saavutamisele. Seetõttu peitub ettevõtte tähtsaim edupotentsiaal haritud, motiveeritud ja asjatundlikes töötajates.

Viimased viis aastat, mis paljude firmade jaoks keerulised on olnud, on Rödl & Partnerile positiivset mõju avaldanud. Pärast majanduskriisist tingitud väikest käibe kahanemist 2009. ja 2010. aastal saavutas firma aasta hiljem taas käibe kasvu.

Üks olulisi prioriteete on võimaldada neile tänapäevast ja tervisesõbralikku töökeskkonda ning pakkuda erialase täiendusõppe kaudu arenguvõimalusi. Samuti on aastaid toetatud töötajate keeleõpet.

Rödl & Partneris valitseb liikuvat eluviisi pooldav suhtumine. Firma toetab töötajate sportlikke harrastusi ning töötajad osalevad koos jooksuja kepikõnniüritustel, mis kindlasti neid ka tööalaselt liidab. Peale tavapäraste firmasiseste ühisürituste ja koolituste käivad paljud töötajad üheskoos regulaarselt verd andmas.

2012. aastal oli Rödl & Partneri netokäive Eestis auditi, raamatupidamise ja maksukonsultatsioonide peale kokku pea miljon eurot, tänavu prognoositakse käibeks koos õigusteenustega 1,5 miljonit eurot.

Rödl & Partner OÜ Roosikrantsi 2 Tallinn 10119 tel 680 5620 tallinn@roedl.ee

www.roedl.ee

46 REKLAAM

JUUBEL 31. jaanuar 2013 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095, e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

Eldur Puit: meie 25aastase edu on toonud kvaliteet, paindlikkus ja ausus 1988. aastal kunagise Pärnu MEKi puidu- ja metallitöökoja allüksuse põhjal asutatud väikeettevõte Eldur loodi alguses täitma vaid emafirma tellimusi. Kaheksa aastat hiljem sündis OÜ Eldur, kes pärast esimest tagasilööki õppis riske hajutama ning on nüüd tänu oma stabiilse kvaliteediga toodangule ja ausale käitumisele hinnatud partner.

1996. aastal müüs MEK oma enamusosaluse Eldur Tilgale, kes ostis sellega ettevõttele tegevusvabaduse. “Samal aastal loobusime metallitöödest ja jätkasime südamelähedase puidutöötlemisega,” meenutab Tilk. “Töötasime kallil rendipinnal, elasime peost suhu, investeeringuteks raha polnud. Sama nime all, kasutades kaubamärgina nime EldurPuit, töötame siiani.”

Eldur OÜ tegevus algas kaubaaluste tootmisega, edasi hakati ühena esimestest Eestis valmistama kokkupandavaid kaubaaluste kõrgendusi, mida eksporditi Soome, Saksamaale ja Taani. “Umbes 50% meie toodangust läks ekspordiks.

Sealt tuli ka esimene suur tagasilöök, täpsemalt 1998. aasta Vene kriisi ajal. Kuigi meil nendega kaubavahetust polnud, oli Soome Venemaaga tihedalt seotud ning meie Soome partner lõpetas tellimused päevapealt.”

See pani omanikud tegutsema: toodangu sortimenti otsustati laiendada ja otsida rohkem kohalikke kliente. “Meie toodete valik on kasvanud tellijate soovidest lähtuvalt, sest vaid klienti kuulates saab teada, mille järele on nõudlus. Oleme lähtunud ka põhimõttest, et iga klient on tähtis ja ükski tellimus ei ole liiga väike.

Tänu riskide hajutamisele elasime viimase kriisi kergemini üle, kuigi tänu seotusele ehitussektoriga oli meilgi langus kahekordne,” ütleb Tilk.

Stabiilne investeerimine aitab laiendada toodangut ja suurendada käivet Põhjalikult hakkas OÜ Eldur ettevõttesse investeerima alles pärast 2001. aastat, kui rendipinnalt lahkuti. Tilk märgib, et rentniku staatus on alustuseks hea, kuid ei soosi investeerimist.

“Praeguseks oleme välja ostnud 20 000 m2 kinnistu, ehitanud sellele kaks uut tootmishoonet kogupinnaga 1100 m2 ja renoveerinud ühe 600 m2 tootmishoone. Vahetasime vanad Vene päritolu puidutöötlusseadmed uute Saksa ja Itaalia puidupinkide vastu, samuti ostsime uue tõstuki,” loetleb ta. “Investeeringuid põhivarasse oleme teinud ligi 600 000 euro eest. Viimane investeering oli kinnine puiduladu, mis aitab korralikult ladustada ostetud kuiva saematerjali ja valmistoodangut.”

Kunagise põhilise ekspordiartikli ehk kaubaaluste kõrgenduste tootmist on ettevõte vähendanud väikese rentaabluse tõttu. Praegu lähevad ekspordiks Soome ja Norrasse voodrilauad, piirdeliistud ja muud hööveldatud puittooted. Head suhted on Eesti palkmajatootjatega.

“Oleme Eesti turul olemas nii firmade kui ka eraklientide jaoks, kes ei soovi piirduda vaid kõige odavama masstoodanguga. Meie tugevused on paindlikkus, kiire reageerimine tellimustele ja lai kaubavalik. Pakume tavapärase puiduvaliku kõrval ka sellist puitmaterjali, mida ehituspoo-

didest ei leia. Valmistame restaureeritavate objektide jaoks eritellimusel voodrilauad, karniisid, piirdeliistud ja ehisdetailid. Lisaväärtusena pakume puitmaterjali viimistlemist ja transporti objektile,” räägib Tilk.

Huvitavad objektid, kus on kasutatud OÜ Eldur toodangut, on vanad puitmajad Tallinnas Kadriorus, Kalamajas ja Nõmmel. Samuti võib välja tuua Laidoneri villa Tõnismäel, Viimsi mõisa, Vihula mõisa, Voltveti mõisa, Haapsalu kuursaali, aga loomulikult ka paljud Pärnu puitvillad.

2012. aastal OÜ Eldur käive palju ei kasvanud, kuid samade mahtude juures suudeti töötada palju efektiivsemalt, kasum suurenes 30%. Tänavuseks prognoosib ettevõtte juht umbes 10%st käibe kasvu.

Ettevõtte töötajate arv on vahemikus 10–15 ja see on püsinud stabiilsena pikka aega, ka masuajal.

Kaks töötajat on tööl olnud firma loomisest alates. “Igapäevase töö kõrval aitame kodukandi koole puitmaterjaliga tööõpetuse tundide tarbeks ning oleme toetanud ka noorte spordiväljakute remontimist. Alati võtame heal meelel vastu Pärnu Kutsehariduskeskuse õppureid, võimaldades neile praktiliste tööoskuste õppimist,” lisab Tilk.

Eldur OÜ tänab kõiki oma koostööpartnereid ja kliente, kellega 25 aasta vältel head koostööd on tehtud, samuti tublisid töötajaid, tänu kelle usaldusväärsele tööle on ettevõte suutnud edukalt hakkama saada. www.eldurpuit.ee

HAKA Plast OÜ saab tänavu kümneaastaseks.

Täname kõiki oma endiseid ja praeguseid koostööpartnereid.

Soovime meeldiva koostöö jätkumist ka järgnevatel aastatel.

www.hakaplast.ee

REKLAAM 47

JUUBEL 31. jaanuar 2013 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095 e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

Ë

2012. aastal ehitas Napal ASi Vopak E.O.S. tellimusel Muugale seni suurima ühes hoones asuva termaalõlikatlamaja, mille võimsus on 48 MW.

Napal: kui partneritel ja konkurentidel läheb hästi, Kuidas sündis AS Napal? läheb ka meil hästi AS Napal loodi 1993. aastal. Soojusseadmete importimise, paigaldamise ja hooldamisega tegeleva ettevõtte juhatuse esimees Toomas Laanpere soovib, et nii nende partneritel kui ka konkurentidel läheks alati hästi, sest siis jätkub firmal tööd ning rivaalid ei tee pakkumisi hullusti alla omahinna.

“Kui kõigil läheb hästi, on üldine foon positiivne,” on Toomas Laanpere optimistlik ja lisab, et konkurentide tooteid ei tohi karta, sest inimestel on erinev maitse ja igaüks teeb oma valiku ise. “20 aastat on möödunud, kuid oleme endiselt olemas – eelkõige tänu oma partneritele, kellega meil on vastastikune usalduslik suhe. Oleme tänulikud, et nad on meid ikka ja jälle valinud, ning püüame seda vääriliselt hinnata.”

Tema sõnul on ettevõtte jaoks kõige olulisem sõbralik koostööpartner, pealetükkivus ei too kunagi head.

“Oleme alati end pigem eemale hoidnud, kui oleme tunnetanud, et meid veel ei taheta. Küll tuleb aeg, kui kutsutakse. Ammune tõde, et vägisi armsaks ei saa, kehtib meie igapäevastes toimetamistes. Oleme ettevõtjad (mitte ärimehed!), kes tahavad teha oma tööd ja teenindada kliente.

Meie soov on jätkata sama stabiilselt ja olla oma partneritele kogu aeg kättesaadavad. Vahel aitab usaldustelefoni rolli võtmine nii mõnestki krii-

tilisena näivast loost kergemalt üle saada.”

Laanpere lisab uhkusega, et Napal pole kogu oma ajaloo kestel vaidlustanud ühtegi võistupakkumist ega hanget, samas kui paljudel ettevõtetel on see kujunenud lausa standardiks.

Aastakümnete vältel on Napal koduturule ehitanud lugematul hulgal katlamaju, olles asjatundja nii katlamajade, tööstusautomaatika- ja soojussüsteemide kui ka koostootmisjaamade projekteerimise, ehitamise, käivitamise, hooldamise ja remondi vallas. Viimase kümne aasta jooksul on nimekirja lisandunud võti-kättetermaalõlikatlamajade rajamise kogemus naftatoodete terminalidele Paldiski, Muuga ja Sillamäe sadamas.

Soome tootja Vacon ametliku esindajana tegeleb Napal sagedusmuundurite müügi, hoolduse ja remondiga peale Eesti ka Lätis ja Leedus. “Tarneaegade lühendamiseks omame Vaconi toodangu jaoks regionaalset ladu,” märgib Laanpere.

Napali suuremad partnerid on Ad-

ven (endine Fortum Termest), Tallinna Küte, Eraküte, Eesti Energia, VKG Keemia Grupp, Vopak E.O.S., Alexela Sillamäe, Alexela Paldiski, Vesta Terminal Tallinn, Maardu Terminal ning Baltic Marine Group.

Suure tähtsusega objektidest võib nimetada Tallinna Tehnikaülikooli ülikoolilinnaku katlamaja – seda pigem realiseeritud insenerimõtte taseme kui võimsuse poolest, sest siiani demonstreeritakse seda soojustehnika eriala tudengitele tehnilise õppebaasina. Muide, ligi kolmandik Napali töötajatest on TTÜ diplomiga.

2010. aasta lõpus alustas soojatootmist üks suuremaid Eestis viimase 20 aasta jooksul ehitatud keskküttekatlamaju – Eesti Energia tellitud Ahtme tipu- ja reservkatlamaja, mis rajati koostöös Nordecon ASiga ja mille võimsus on 100 MW. Nüüd VKG Soojus ASile kuuluv katlamaja võib kaugküttega varustada ligi 1300 objekti Ahtmes ja Jõhvis.

Möödunud aastal ehitati ASi Vopak E.O.S. tellimusel Muugale seni suurim ühes hoones asuv termaalõlikatlamaja, mille võimsus on 48 MW. Praeguseks on ettevõte uusi katlamaju käiku lasknud üle 1500 MW ulatuses ja renoveerinud katlamajade võimsusi 500 MW ulatuses. Kuna nii suure turuosa hõivamine on saanud võimalikuks tänu Napali pakutavale kvaliteetsele ööpäevaringselt toimivale teenindussüsteemile, loodi 2008. aastal hooldusobjektide haldamiseks Napal Service OÜ.

Katlamaja valmib kui rätsepaülikond

Napali kontor Tallinnas Nõmme tee ja Tüve tänava ristumiskohas.

Laanpere sõnul tegeleb ettevõte projektidega nagu rätsep ülikonna õmblemisega. “Võtame lähteülesande, kontrollime selle mõistlikkust ja teeme tellijale omapoolsed soovitu-

Eraettevõtluse rõõmudest ja kaotustest tulid esimesed näited elust enesest kooperatiivide ajastul 1980ndate lõpus. Nii juhtuski, et minu jaoks algasid katsetused erinevate omanike ringidega äriühingutes alles 25 aastat pärast TPI soojusenergeetika eriala lõpetamist.

Neist aegadest on siiani jäänud väike, aga armas LTRV ja veidi kopsakam AS Napal. Muide, see nimi pole seotud kardetud lõhkeaine ega kaugete Himaalaja rahvastega, vaid on võetud minu vanaisa-vanaema elutööks olnud Napa talu mälestuseks.

Toomas Laanpere, ASi Napal juhatuse esimees

Juhatuse esimees Toomas Laanpere 2011. aastal Eesti konkurentsivõimelisima ehitusettevõtja tiitliga, mille andis üle Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. sed. Nii projekteerimise kui ka ehitamise ajal on võimalik teha mõistlikuks osutunud muudatusi. See on iseenesestmõistetav, kuna tellija soovib oma raha eest kõige paremat lahendust saada. Meie töö on teda kuulata ja kaasa mõelda. Paraku käib see enamasti eratellijate kohta, sest riigihanked on sageli kohmakalt korraldatud ning ajavad taga vaid madalaimat hinda. Katse neis mingit mõistlikku muudatust teha on juba eos pidurdatud hirmuga “printsipiaalsete” osalejate küllalt levinud hangete vaidlustamisest tekkivate segaduste ees.”

Ta lisab, et kuna Napal on paraja mõõduga ettevõte, ei tõtta nad suurtele riigihangetele rikka kosilaseta tunglemagi. Huvitatud kõrvalseisjana arvab Laanpere mõistlikuks suured riigihanked väiksemateks suutäiteks tükeldada. See annaks turule soodsa ja edasi viiva elevuse, eriti väikestele ja keskmise suurusega firmadele, kellel pangagarantiide

saamiseks vajalikke magusaid (“looduslikke”) maatükke või kallist vanalinna kinnisvara juhtumisi napib.

Tegevuse kitsaskohtadest toob Laanpere välja sobiva tööjõu puudumise. “Seoses kasvamisega otsime praegu koguni kolme soojusenergeetika-, elektri- ja automaatikavaldkonna inimest. Oleme küll vahel võtnud tööle praktikante, aga nende väljaõpe on küllaltki pikk ja vaevarikas ning pahatihti kutsub neid õige pea Austraalia või Singapur,” lisab aastast 2000 Napali tegevjuhi ja juhatuse liikmena ametis olnud Andrus Liima. “Parem ise ära teha kui kümme korda ühte asja korrutada!”

“Osa firmasid võtab töötajaid hooajaks – sealjuures sugugi mitte ainult põllumajanduses või teedeehituses –, aga meile see ei sobi, sest tahame headele inseneridele ja tehnikutele pakkuda stabiilset töökohta, sõbralikku kollektiivi ning soovime vastu nende tööindu ja kogemusi,” sõnab Liima.

www.napal.ee

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

48 REKLAAM

JUUBEL 31. jaanuar 2013 reklaamitoimetaja Jana Järvsoo, tel 667 0095, e-post jana.jarvsoo@aripaev.ee

Nr 1 Single Malt viski Eestis.

Islay saarel, mille pehme kliima ja turbane pinnas on otsekui loodud suurepärase viski sünniks, alustas 1779 a tegevust Šotimaa vanimaid viskitehaseid – Bowmore. Õpi tundma ja nautima kuulsat päritolu – turbasuitsust lõhna ja maitset, mis on iseloomulik kõigile Islay saarelt pärit viskidele.

Paljude asjatundjate poolt on Bowmore Single Malt tunnistatud üheks kõige peenemalt tasakaalustatud viskiks kogu maailmas.

Jah. See on täiuslik.

Värvus: soe merevaik / Aroom: sidrun, mesi, turbasuits Maitse: turbasuits, tume šokolaad

Müügikohad: Stockmann / Solaris / Viimsi Comarket / Laagri Comarket / Tartu Kaubamaja / Tallinna Kaubamaja / Regalia / Araxes / Winestore / Rõõmu Kaubamaja

Maaletooja