20140721 aripaev

UKRAINA

ÕIGUSABI

Rahvusvaheline surve Putinile kasvab

Ainult heast advokaadist ei piisa

Lääs peab Venemaa suhtes karmima hoiaku võtma, kui selgub Venemaa roll lennukatastroofis, leiavad ELi valitsusjuhid. 8–9

Advokaat tuleb Äripäeva küsitletud ettevõtjate sõnul valida töö iseloomu järgi. Kõike ei saa siiski jätta advokaadi hooleks, ka ise ei tohi olla lontkõrv, leiab JÜRI MÕIS . 6–7

AASTAT MAJANDUSLEHTE

Esmaspäev, 21. juuli 2014 nr 130 (5024) 3 eurot

EUR/USD 1,3525

USD/EUR 0,7394

EUR/SEK 9,2282

EUR/RUB 47,4000

NordPool 47,63

Euribor 0,303%

Kalevipojana Soomes MUHUMAA ehitusfirma

Trajali OÜ omaniku Kaino Traumanni sõnul on nad välisturul läbi löönud tänu oma töö heale kvaliteedile. FOTO: VÄINU ROZENTAL

Saaremaal soomlaste suvilate renoveerimisega alustanud OÜ Trajali ehitabki nüüd ainult Soomes. Edukas gasellfirma plaanib põhjanaabrite juures laieneda.  4–5

Äripäev ilmub suvel kolm korda nädalas 30. juunist kuni 10. augustini ilmub Äripäev ESMASPÄEVAL, KOLMAPÄEVAL JA REEDEL .

Veebilehel www.aripaev.ee värsked majandusuudised iga päev!

INVESTOR

KINNISVARA

Börsil kaubeldavate fondide tähelend

Äri laiendaja loeb uue poe ees kliente

Huvi börsil kaubeldavate fondide ehk ETFide vastu on nii maailmas kui ka Eestis kõvasti kasvanud.

Põhjuseks on suur valik ja väikesed kulud, leiab Swedbanki maakler Meelis Maasik. 16–17

Et hinnata uue poepinna potentsiaali, käib Juustukuningate omanik Erwin Wassenaar maja eest läbi sõitvaid autosid loendamas.

Poe jaoks tasub Eestis pinnad üürida, mitte osta. 12–13

KOLUMN

Pimedatel on väga raske avatud tööturule jõuda.

Töövõimereformi puudulikul kujul rakendudes võib töötavatest nägemispuudega inimestest suure osa töötamine lõppeda, tõdeb Eesti Pimedate Liidu juhatuse liige Priit Kasepalu. 14

2 TOIMETUS

TEGIJA Jüri Raidla teenis advokaadibürooga kopsakaima kasumi Eesti advokaadibüroode kogukasumiks oli 2013. aastal 10,9 miljonit eurot, aasta varem oli see number 9,9 miljonit eurot. Teenitud kasumi osas on kindel turuliider Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo 2,6 miljoni euro suuruse kasumiga, mis moodustab ligi veeran-

ÄRIPÄEV 21. juuli 2014 toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post peep.talimaa@aripaev.ee

di advokaadibüroode kogukasumist ning edestab teiseks tulnud Advokaadibüroo Sorainen kasumit umbes miljoni euroga.

Käibe poolest oli aga Raidla Lejins & Norcous oma ligi 5,8 miljoni eurose käibega napilt Advokaadibüroo Sorainen järel teine.

TÄNA ÄRIPÄEVA VEEBIS

Kuidas läks Baltikal?

Kuidas läks Baltika Grupil 2014. aasta II kvartalis? Tule ja loe seda täna kell 12.15 Äripäeva veebist aripaev.ee.

TÄNAVU I kvartalis

suurenes Meelis Milderi juhitava Baltika Grupi müügitulu mullusega võrreldes ligi poole miljoni euro võrra.

PÄEVA FAKT

83% EESTI paberitööstuse toodangust läks mullu ekspordiks. Suurimaks ekspordituruks tõusis puidutselluloosi ekspordi kasvu tõttu Hollandi asemel Itaalia.

JÄRGMISES LEHES

ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA

Pakiveoturu kasv paneb kullerifirmad investeerima

JUHTKIRI

LOE ÄRIPÄEVAST

Tragöödia avab maailma silmad sõja suhtes

TÕESTATULT VASTUPIDAV !

Kasutatud büroomööbel ja kodumasinad üle 130 aastase kogemusega ettevõte • Autotransporditeenus kogu Euroopas • Rahvusvaheline lennutransport • Rahvusvaheline kolimisteenus Reti tee 4, Rae vald Harjumaa tel +372 6777 491 info@goellner-spedition.ee www.goellner-spedition.eu

PLASTPROFIILIDE

E-N 10 - 17 R 10-18

· tootmine · arendus

Tähetorni 21j, Tallinn Tel 552 6608

www.

.ee

ATI Profiil

liist@atiprofiil.ee www.atiprofiil.ee

Rahvusvahelise kaubandusega seotud aruandlus!

Eesti suurim Intrastati ja pakendiaruande vormistaja! vaata www.toll.ee

E

hkki Hollandist Malaisiasse teel olnud Malaysia Airlinesi lennuki allatulistamise uurimine pole veel kuigi kaugel, on tegelikult juba selge, mis on selle tragöödia põhjuseks. Selleks on sõda, mis sisuliselt juba pool aastat Euroopa ühes suuremas riigis Ukrainas käib.

Paraku tuleb tõdeda, et laia maailma teadvusse jõudis see sõjategevus alles nüüd ja nii traagilisel moel selgemalt pärale. Lennuki allatulistamine saab kahtlemata pöördepunktiks, aga veel pole selge, kuhu suunda ja millise kiirusega asjad nüüd liiguvad.

Ajaloost laias laastus paralleeli otsides võib meenutada, et 1915. aasta 7. mail uppus Iirimaa ranniku lähistel Saksa allveelaevalt saadud torpeedotabamuse ja sellele järgnenud plahvatuse tõttu reisilaev Lusitania. Ligi 1200 inimese hukkumine tõi toona ülejäänud maailma, eeskätt siis Ameerika Ühendriikide elanike teadvusse, et Euroopas käib sõda, mida nüüd esimese maailmasõja nime all tunneme.

Ehkki Saksamaa oli eelnevalt hoiatanud, et Suurbritanniat ümbritsevad veed on kuulutatud sõjatsooniks, ning Saksa saatkond USAs oli koguni avaldanud ajalehes kuulutuse, et inimesed Lusitanial ei reisiks, oli reisilaeva põhjalaskmine mõistagi šokiks. Ning ühtlasi üheks ajendiks, et USA paar aastat hiljem Saksamaale sõja kuulutas ning maailmasõtta astus.

Praeguse tragöödia puhul ei ole veel teada, millise käigu sündmused võtavad. Aga senine suuresti patiseisuga sarnane olukord enam ei jätku, see on selge. Ukraina sündmustest on saanud üleilmne kõigile tunnetatav kriis. Arvatavasti järgnevad nüüd senisest märksa suuremad rahvusvahelised pingutused (vahe)rahu saavutamise ja Ukraina terviklikkuse taastamise nimel. Suurbritannia paluski Ukrai-

Laia maailma teadvusse jõudis sõjategevus Ukrainas paraku alles nii traagilisel moel selgemalt pärale.

na olukorra tõttu kohe kiiresti kokku kutsuda ÜRO julgeolekunõukogu.

Sõjategevuslikus mõttes võib see tuua edu Ukraina armeele, kel õnnestub Ida-Ukraina nn separatistide üksusest jagu saada. Esiteks võib väheneda Venemaa võimalik tugi separatistidele ning viimastel endil võib olla samuti soov võimalikult kiiresti Ukrainast pageda, eeskätt üle piiri Venemaale pakku minna. Teisalt võib aga samal ajal veelgi kasvada lääneriikide abi Ukraina vägedele.

Sanktsioonid võivad karmistuda. Samuti võib kiiremini kätte jõuda hetk, kus Putini režiimi vastu suunatud sanktsioone veelgi laiendatakse ja karmistatakse.

Suureks löögiks on lennukikatastroof kahtlemata ka Malaysia Airlinesile, kelle jaoks on tegemist juba teise traagilise sündmusega lühikese aja jooksul. Mäletatavasti kuulus samale firmale ka lennuk, mis jäi märtsis tõenäoliselt India ookeani kohal saladuslikult kadunuks. Firma aktsiad näiteks on langenud 80% võrreldes viia aasta taguse ajaga, samal ajal kui riigi aktsiaturg tervikuna on samal ajavahemikul 80% kasvanud.

Nagu on öelnud president Toomas Hendrik Ilves, on igal juhul vajalik läbi viia lennukatastroofi põhjuste rahvusvaheline, objektiivne, kiire ja pädev uurimine. “Kõik katsed seda takistada, eksitada või aeglustada on lubamatud,” sõnas Ilves oma reedeses avalduses.

Iseküsimus on see, kui kiiresti ja tõhusalt sellega sisulist algust saadakse teha. Aga 298 reisija ja meeskonnaliikme surma süüdlaste väljaselgitamisele ning karistamisele alternatiivi ei ole.

Loe Äripäevast LUGU “Putini tõehetk”

tänases lehes lk 8–9

ÄRIPÄEV 21. juuli 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

REKLAAM 3

4 KAANEL

Mihkel Ling: Ta rõhus algusest peale omapoolse kontrolli ja ehituse kvaliteedi peale.

OÜ Trajali endine osanik kiidab praeguse ainuomaniku Kaino Traumanni pühendumist.

ÄRIPÄEV 21. juuli 2014 toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

GASELL

Saarlane Soomes.

Ehitusele lumekelgu ja kaatriga

VÄINU ROZENTAL vainu.rozental@aripaev.ee

otsib teist. Ma arvan, et ehitamine on tal geenides.

Tema isa töötas ehitajana ja Kaino vennal on oma ehitusfirma.”

Tulemused OÜ Trajali käive tõusuteel eurodes

käive Üheksa aastat tagasi Saaremaal soomlaste suvilate renoveerimisega alustanud Muhumaa ehitusfirma OÜ Trajali koduturuks on juba aastaid olnud hoopis Helsingi ja selle lähiümbrus.

Järjepidev ja kvaliteetne töö teisel pool Soome lahte on andnud Trajali arengule tubli hoo – firma jõudis tänavuses kiiresti arenevate ettevõtete ehk gasellfirmade TOPis 514. kohale. Aastatel 2010– 2012 kasvas ärikasum 3,20 ja käive 2,17 korda.

Trajali omaniku ja juhi Kaino Traumanniga on võimalik kohtuda tema kodus Orissaares vaid nädalavahetusel, sest äripäeviti viibib ta Soomes, juhtides mitut ehitusobjekti ja korraldades 15 eestlasest töömehe eluolu. Energilise oleku ja jutuga Traumanni kuulates jääb kõrvu üks omapärane sõna, millega ta iseloomustab oma tegutsemist.

Ta räägib, kuidas ta on üksinda mürranud Saaremaa objektidel, koos töömeestega mürranud Soome ehitusobjektidel ja koos kaardilugejaga mürranud ralliradadel.

“Kaino ilma tegutsemiseta olla ei saa, ta kogu aeg midagi ehitab,” sekkub köögist kohvikannuga naasev elukaaslane Elerin Mahlak. “Kaino naudib ehitamist. Kui üks asi valmis saab, siis ta juba

501 864 kasum

41 920

09

10

ALLIKAS: OÜ TRAJAL

11

12

Tagasilöök andis uue hoo. Traumanni osalusega OÜ Trajali alustas 2005. aastal soomlaste suvilate renoveerimisega Saaremaal. Õige pea sattus kliendiks üks soomerootslane, kellele saarlaste töö meeldis sedavõrd, et ta tegi ettepaneku tulla ehitama Rootsi. 2006. aastal sai Trajali esimese ehitustellimuse Soomes. Paar aastat hiljem tabas Trajalit tõsine tagasilöök, kui üks koostööpartner Soomes ja teine Rootsis pankrotistusid ning saarlaste väikefirmal jäi saamata kokku ligi 50 000 eurot. Ehkki kaasosanikud olid valmis Trajali tegevuse lõpetama, otsustas Traumann siiski jätkata ning ostis kompanjonide osalused välja. “See ei olnud minu jaoks riskantne samm,” kinnitab Traumann. “Olin siis ja olen siiamaani kindel, et tänu oma kvaliteedile lööme igal pool läbi. Ma ei kartnud firma ainuomanikuks saades, et tööd ei ole.”

Alates 2012. aastast on Trajali keskendunud vaid Soome ehitusturule. “Mitmes riigis töötamine muutus liiga kurnavaks ja kulukaks,” põhjendab Traumann. “Samuti oli Rootsis keelebarjäär liiga suur, sest rootsi keelt ma ei oska.”

Trajali keerukamad ehitised on olnud Soomes Strömso saarel. Kuna ööbimisvõimalused saarel puudusid, ostis eramute tellija tööl käimiseks uue kaatri. “Igal hommikul 10 minutit kaatrisõitu objektile jõudmiseks ja õhtul tagasi,” meenutab Trau-

15

ehitajat töötab OÜ-l Trajali Soomes. Neile on üüritud Helsingis 2 maja ja 2 korterit; transport Eestist tööle ja tagasi on firma kulul.

KAANEL 5 AS BACULA Aakre Moos

FUNKTSIONAALNE MOOS Taust Mis on kiire kasvu põhjused?

Aastatel 2010–2012 kasvas OÜ Trajali ärikasum 3,20 ja käive 2,17 korda.

1.

EI ÜTLE ÜHELEGI PAKKUMISELE EI. Ala-

ti proovitakse leida tegijad kas oma firmast või väljastpoolt. Trajali omanik Kaino Traumann tavatseb sellisel juhul helistada läbi oma tuttavad, kes teevad Soomes tööd FIEna. Kellelgi ikka on võimalik appi tulla ning töö ära teha. Trajali põhimõte on, et ükski objekt ei tohi kunagi venima jääda, sest see ei ole ei tellija ega ehitaja huvides.

2.

KESKENDUMINE SOOME EHITUSTURULE. 2012. aastal loobus Trajali ehitustest

3.

INVESTEERINGUD VAID OMAVAHENDEIST. Trajali ei ole oma arenguks kasu-

Rootsis ning tegutseb vaid Soomes.

Tänu sellele on firma ehitusmahud kasvanud väga kiiresti, näiteks 2013. aastal sisuliselt kaks korda.

Firma on ehitustöödega Soomes kindlustatud vähemalt 2015. aasta suveni.

tanud laene ega pankade abi. Kõik masinad ja seadmed on kohe välja ostetud, firma rendib suurtel objektidel vajadusel vaid suurt kraanat. Kuna firmal ei ole ühtegi võlga kaelas, on see aidanud üle elada raskeid aegu.

LEPINGUD OTSE TELLIJAGA . Trajali ei kasuta vahendajaid ja üritab vältida alltöövõttu.

4.

Mis on mis OÜ Trajali ASUTATUD 20.12.2004 Saaremaal.

TEGELEB ehituse ja majutusteenuse pakkumi-

sega.

Pane tähele ÄRIPÄEVA gaselli rubriigis kirju-

tame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest. ÄRIPÄEVA GASELLI TOP ilmus 20. veebruaril. Lähteandmeteks olid müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2010–2012. 2010. aasta käive pidi olema üle 100 € ja 2012. aasta oma alla 13 mln €.

TOPi jõudis tänavu 1115 ettevõtet.

Gaselliliikumist toetab LHV

Loe Äripäevast VIIMATI ILMUNUD LOOD GASELLETTEVÕTETEST

“Arenenud koos koristusturuga” Lääne-Virumaa firmast OÜst Puhastusekspert 7. mai lehes.

“Rehviäri veereb ludinal” Viljandi firmast OÜst Aalux Trading 20. mai lehes. “Äri, mida ei saa katsuda” Tallinna firmast OÜst Donoway Assurance 6. juuni lehes.

“Reisipisik nakatas õpetaja” Võru firmast OÜst Loodusreisid 16. juuni lehes.

ASUTAJAD Kaino Traumann, Mihkel Ling ja

soomlane Aleksei Jakovlev. 2008. aastal ostis Kaino Traumann kaasomanikud välja.

Traumann on registreerinud Rootsis firma Trajali AB ja Soomes firma Trajali OY. 2005 alustas tegevust soomlaste suvilate renoveerimisega Saaremaal. Sai esimese tellimuse Rootsis.

2006 sai esimese tellimuse Soomes.

2012 loobus ehitusest Rootsis ja Eestis ning keskendus vaid Helsingi ehitusturule. Helsingis ja selle ümbruses on praegu ehitamisel neli eramaja ja renoveerimisel mitu korterit. Ootejärjekorras on 3 eramaja.

Tänavuses Gaselli TOPis 514. kohal.

TRAJALI OÜ omanik Kaino Traumann põhjendab vaid Soome turule keskendumist sellega, et mitmes riigis töötamine muutus kurnavaks ja kulukaks. Ka takistas Rootsis keelebarjäär. FOTO: VÄINU ROZENTAL

mann. “Õnneks kuulus brigaadi üks saarlane, kellel oli mingisugunegi ettekujutus kaatriga sõitmisest. Eks algul oli päris keeruline ka õige saare ülesleidmisega.” Talvel käidi tööl lumekelgu ja ATVga. Mis puudutab tööasju, siis siin on Traumann äärmiselt pedantne ja planeerib kõik asjad ette.

“Tulin eile Soomest ära ja jätsin poistele maha paberi, kus kõik tööd punkthaaval kirjas,” räägib ta ajakirjanikuga kohtumisel ühel juunikuu nädalavahetusel. “Ja muidugi olen ma täna hommikul juba poistega suhelnud. Ma ei saa magada, kui midagi on lahendamata või õhus ripub teadmatus.”

Töökoormus hakkas tervisele. Traumann nendib, et eduka firma ülesehitamine ja töös hoidmine pole lihtsalt tulnud. “Mul on terviseprobleem olnud,” tunnistab ta pärast väikest pausi. “Kui mind Soomes haiglast välja kirjutati, siis arst käskis mul kõigepealt elu mõtte üles leida, sest muidu võin ma tema juurde tagasi jõuda. Arst ütles, et pean vähendama töömahtu 30 protsenti. Mis ma pean tegema? Ma ei saa ju kolmandik töömehi lahti lasta!”

Tegelikult plaanib Traumann hoopis tegevust Soomes laiendada. “Et osaleda suurematel hangetel, tuleks arvatavasti ühineda mõne teise ettevõttega,” mõtiskleb ta. “Ma ei eita, et kui mulle kunagi tehakse hea pakkumine, siis ma hea meelega müün firma maha ja saan tegeleda asjadega, millega ma praegu tegeleda ei saa. Arvan, et kõik ettevõtjad unistavad sellest, et mingil hetkel peab palgapäev ka ju tulema.”

Toiduainetööstuses 25 aastat tegutsenud innovaaƟline väikeeƩevõte AS BACULA tõi turule funktsionaalse moosi, mis on välja töötatud koostöös Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja teadlastega.

Üks küsimus Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?

KAINO TRAUMANN, OÜ Trajali omanik ja tegevjuht

Töö kiidab tegijat. Meie moto on: kvaliteet on moes. Poisid teavad, et meie firma ei tegele poolpehmete asjadega ja keskpärase tööga. Olen alati rõhutanud, et peame teistest erinema tänu tippkvaliteetsele tööle.

Kommentaar Vastutab saba ja sarvedega MIHKEL LING, OÜ Muhro juhataja, OÜ Trajali asutaja

Kui me omal ajal Trajali asutasime, siis oli Kaino see, kes käis kõikjal kohal ja hoidis objektidel silma peal. Ta rõhus algusest peale omapoolse kontrolli ja ehituse kvaliteedi peale. Ta tundis, et just tema vastutab saba ja sarvedega kõige eest, mis Trajali ehitanud on.

Väga tähtis on ka see, kuidas ta hoolitseb oma Soomes töötavate meeste eest, ta on neile üürinud korterid ja majad. Kaino on tunnistanud, et üüripindu on kallis pidada. Aga kui töömees on rahul, no see toob ju tagasi.

Loe veebist

ÄRIPÄEVA TELLIJA

sai seda lugu veebis lugeda juba EILE KELL 11.10

www.moos.ee • tellimine@moos.ee

6 UUDIS

21. juuli 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

ÕIGUSABI

Advokaadi valik lähtub töö sisust.

Ettevõtjate näpunäited

ALYONA STADNIK alyona.stadnik@aripaev.ee

Kui ettevõtja peab vaidlema riigiga, siis tasub palgata tuntud advokaat, et teisel poolel tekiks hirm. Kui aga on tegemist tõsise vaidlusega erafirmade vahel, siis palka noor ambitsioonikas advokaat, sest tema otsib seadustest uusi lähenemisnurki, on valmis tegema kõvasti tööd ning soovib muuta Eesti õiguspraktikat. Selliseid soovitusi jagasid enda kogemusele tuginedes Äripäeva küsitletud ettevõtete juhid advokaadi valimiseks. Advokaadi töö tulemus sõltub aga eeskätt tema kliendist.

Protsessis on kogu pakett väga tähtis, tellija ei tohi olla lontkõrv. Nii ei ole, et võtan hea advokaadi ja ta lahendab probleemid ära, nii nagu minule on kõige parem, lausus ettevõtja Jüri Mõis. Tema on üritanud vaidlusi ise juhtida. Otsustab, millal ha-

getakse ja millal mitte või kus peab advokaat end hoidma tagasi või vastupidi – panema jõudu juurde. “Kui sul on ärialane liiklusõnnetus, siis mida kogenum sa oled, seda vähem läheb sul advokaaditeenust vaja,” rääkis Mõis.

Esimene valik tehakse Mõisa sõnul aga spetsialiseerumise järgi: mõned advokaadid on septsialiseerunud kriminaalõigusele, teised tsiviilõigusele ja kolmandad haldusõigusele. See spetsialiseerumine on turul teada, märkis ta.

Mõisa sõnul peaks kogenud inimesed olema valmis ootamatuteks ehk neil peaks olema oma usaldusarst, usaldusadvokaat, torumees jne.

Tõsiste asjade jaoks võetakse parim. Lemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimees Sven Pertens ütles, et nemad on erinevate vaidluste puhul kasutanud erinevaid büroosid. “Kui on tegemist tõsise asjaga, siis valime oma teadmise järgi kõige parema büroo,” selgitas Pertens. Valikul arvestab Lemminkäinen Eesti büroo tausta, referentse ja eelnevat kogemust sarnaste probleemide lahendamisel.

Pertensi sõnul on Lemminkäinen Eesti kaalu-

nud erinevaid variante – kas osta teenus sisse või omada n-ö isiklikku advokaati. Bürooga lepingu sõlmimise eeliseks peab ta seda, et büroodes on advokaadid spetsialiseerunud ja saab kasutada erinevaid nõustajaid sõltuvalt teemast.

Loe veebist

ÄRIPÄEVA TELLIJA

Pank panustab oma spetsialistidele. Danske Banki Eesti filiaali tegevjuht Aivar Rehe märkis, et panganduse põhiteenuste häireteta toimimiseks on vaja juriidilistele aspektidele pöörata suurt tähelepanu. “Seadusandlus nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil on pidevas muutuses. Pangal on mõistlik leida õige tasakaal oma juriidilise teenistuse arendamise ja välise juriidilise teenuse ehk advokaadibüroo kasutamise vahel,” rääkis Rehe.

Danske Bank on Eestis valinud tee, kus eelkõige panustab kõrge professionaalsusega majasisese juriidilise teenistuse arendamisele. “Spetsiifilistel juhtudel on mõistlik kasutada vastava spetsialiseerumisega juriidilist teenust väljastpoolt panka,” märkis Rehe. Ta tõi näiteks rahvusvahelise mereõiguse, eri riikide äriõiguse ja ka harvadel juhtudel kriminaalõiguse.

Äripäeva tellijaid said advokaatide kasumite ja käivete edetabelit täismahus lugeda veebist juba reede hommikul. Advokaatide dividendide edetabel on samuti veebilehel täismahus tellijatele kättesaadav.

Suvekontserdid Roostal Vaata lähemalt www.roosta.ee/ suvekontserdid-roostal-2014

Info: 525 6699 e-post: roosta@roosta.ee

UUDIS 7

ÄRIPÄEV 21. juuli 2014 toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Edetabel Advokaadibüroode käibe ja kasumi TOP 10 büroo nimi

käive eurodes 2013 5 797 206

1. SORAINEN

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Raidla Lejins & Norcous Borenius* Glikman & Partnerid* Tark Grunte Sutkiene Varul Lawin Lextal Aivar Pilv Glimstedt

5 793 057 3 284 622 3 191 967 3 141 842 2 890 721 2 662 538 1 868 770 1 370 028 1 336 333

2012 5 345 283 5 352 459 3 258 945 2 903 203 2 605 870 2 726 505 1 478 980 1 422 112 1 247 135

kasum eurodes 1. RAIDLA LEJINS & NORCOUS

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Sorainen Tark Grunte Sutkiene Borenius* Pohla & Hallmägi Red Legal Glikman & Partnerid* Lextal Aavik & Partnerid Aivar Pilv 262 253

2013 2 596 320

1 591 729 710 941 639 838 561 874 432 130 428 569 388 495 319 361 147 273

2012 2 401 582 1 044 109 205 438 829 992 773 155 333 779 27 364 81 783

*Boreniuse majandusaasta lõpeb augustis; Glikman & Partnerite andmed on aga majandusaasta aruandest, mis on koostatud ajavahemiku 01.01.2012–30.06.2013 kohta.

Kui sul on ärialane liiklusõnnetus, siis mida kogenum sa oled, seda vähem läheb sul advokaaditeenust vaja. ettevõtja Jüri Mõisa hinnangul ei lahenda hea advokaadi palkamine kõiki probleeme, ka ise tuleb aktiivne olla.

FOTO: RAUL MEE

Rehe lisas, et panga ja kliendi suhteid teenuste kasutamisel toestavad arvukad lepped, mis on standardsed ning põhinevad valdavalt kohalikel seadustel, aga on ka keerulisi, mis tuginevad rahvusvahelisele õigusele. “Erimeelsuste lahendamise kohaks ei ole üksnes Eesti kohtusüsteem, vaid ka teiste riikide kohtud ning rahvusvahelised arbitraažkohtud,” sõnas Rehe.

“Hea tulemus saavutatakse inimeste koostöös.

Siinjuures rõhutan, et ka panga juhtkond peab olema aktiivselt kaasatud, nii on võimalik jõuda kiiremini lahendusteni, sest eesmärk on saavutada osapoolte jaoks kvaliteetne tulem,” lisas Rehe.

Valitakse advokaat, mitte büroo. Swedbanki juriidilise divisjoni direktori Riho Roopõllu sõnul arvestab pank advokaadibüroo valikul nagu iga teisegi teenuse ja kauba soetamisel kvaliteeti, kompetentsi ja senist koostöökogemust. Pank kaasab väljast õigusabi pigem harva, kuid kui seda tehakse, siis valitakse õigusabi pakkuja mitte büroo, vaid konkreetse advokaadi süvateadmistest ja kogemustest lähtuvalt, lisas ta.

Taust Millest ettevõtjad lähtuvad advokaadibüroo valikul?

KUI ON KINDLUS , et pole eksitud, ja vaieldakse ava-

liku sektoriga, siis tasub võtta tuntud nimega advokaadibüroo, et teist poolt hirmutada.

KUI OLLAKSE AGA SÜÜDI ja asi on halb, siis tuleks palgata Monika Mägi stiilis advokaat, kellel on palju kontakte ning kes lahendab ka lahendamatuna tunduvad probleemid.

KUI ON TÕSINE VAIDLUS kahe eraettevõtja vahel, siis tasub palgata noor ja terav advokaat, kes leiab seadusest uusi lähenemisnurki.

KUI ON VAJA TEHA lihtsalt tööd (nt aastakoosoleku läbiviimine), siis antakse see töö mõne tuttava või sõbra juristist lapsele.

KUI ADVOKAADIBÜROO ülesanne on aidata ettevõtet igapäevases tegevuses ja on vaja teha erinevaid seadusest tulenevaid toiminguid, siis on oluline teenuse hind ja eelnev kogemus.

SOOVITUSED ON KOOSTATUD KÜSITLEDES JÜRI MÕISA, SVEN PERTENSIT, AIVAR REHET JA RIHO ROOPÕLDU

Swedi kasum suurem kui teistel kokku Swedbanki Eesti üksus teenis 2014. aasta esimesel poolaastal 80,3 miljonit eurot puhaskasumit ehk rohkem kui kõik teised Eesti suurimad pangad kokku. Võrdluseks SEB poolaasta kasum oli 39,4 miljonit, Nordeal 19,1 miljonit ja LHV grupil 3,3 miljonit eurot.

Aasta varem oli Swedbanki kasum 84,1 miljonit eurot. Panga teatel oli langus peamiselt tingitud tulumaksureservi loomisest ja väiksemast laenukahjude eraldiste vähenemisest. Venemaal ja Ukrainas toimuv tulemustele mõju ei avaldanud.

“Swedbanki äritulemused olid teises kvartalis stabiilsed.

Hoolimata majanduse negatiivsest reaalkasvust näeme eelmise aastaga samaväärset majanduslikku aktiivsust nii ettevõtjate kui ka eraisikute seas,” kommenteeris Swedbanki Eesti üksuse juht Priit Perens pressiteate vahendusel.

“Eraisikute poolel on iseäranis suurenenud huvi tarbimislaenude vastu, ent ka kinnisvara soetamiseks kasutatakse laenuraha enam kui eelmisel aastal. Ka ettevõtete huvi finantseerimise vastu on kasvanud,” selgitas Perens.

Alates sellest aastast rakendab Swedbank Balti riikides teenitud kasumi jaotamisel uusi põhimõtteid. Nüüdsest maksab pank 60% jooksva aasta kasumist dividendideks. Kuna Eestis maksustatakse kasum alles selle jaotamisel, siis kajastatakse jaotatava kasumiga seotud tulumaks praegu, kuigi see tuleb tasuda 2015. aasta esimeses kvartalis.

2014. aasta esimesel poolaastal moodustas edasilükkunud tulumaks 11,8 miljonit eurot.

Lisaks tasusid panga Eesti tütarettevõtted Swedbank P&C Insurance AS ja Swedbank Life Insurance AS Swedbank ASile makstud dividendidelt teises kvartalis tulumaksu 4,6 miljonit eurot. ÄRIPÄEV.EE

TULEMUS

Eestist lahkuv Skanska kasvatas tellimusi Põhjamaade suurima ehitusfirma Skanska tellimuste arv teises kvartalis kasvas.

Skanska, kelle suurim turg on USAs, teatas 925 miljoni Rootsi krooni (100 mln eurot) suurusest kvartalikasumist. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes kasum üle 30 protsendi. Tulemust mõjutas ettevõtte teatel projektidest loobumine ning ümberkorralduskulude kasv Ladina-Ameerikas.

Skanska ehitustööde tellimuste maht kasvas 36 miljardilt 37,9 miljardile Rootsi kroonile (4,1 mld eurot).

“Me näeme mitmes oma tegevusrajoonis üldise majanduskeskkonna paranemist, mis peaks järgneva 12 kuu jooksul kaasa aitama ka ehitus- ja arendusprojektide mahu kasvule,” ütles ettevõtte tegevjuht Johan Karlstrom.

Skanska tegutseb ka Eesti turul. Eelmise aasta sügisel aga teatati, et 2014. aasta lõpuks siinselt turult lahkutakse.

TULEMUS

Fortum: ebastabiilne rubla võib kahju tuua Soome elektrifirma Fortum teatas, et teise kvartali ärikasum vähenes Põhjamaade madalate elektrihindade tõttu 12 protsenti.

Soome riigi kontrolli all oleval Fortumil on käsil ka laiaulatuslikud projektid Venemaal. Ettevõte teatas reedel, et nõrgeneva rubla tõttu ei pruugi nad Venemaal 2015. aastal teenida loodetavat 500 miljoni eurost kasumit.

Teises kvartalis oli Fortumi kasum 255 miljonit eurot, mis on 34 miljoni võrra vähem kui mullu. Samas ületas Fortum analüütikute ootusi, kes prognoosisid 232 miljoni eurost kasumit.

Fortum toodab elektrit ka Tartus ja Pärnus. Kokku moodustab Eesti käive 1 protsendi kogu ettevõtte käibest.

SEADUS

Konkurentsialase väärteo trahv tõuseb Konkurentsialaste väärtegude eest saab alates 2015. aastast määrata senisest suuremaid rahatrahve, vahendas advokaadibüroo Sorainen oma uudiskirjas.

Praegu on konkurentsialaste väärtegude eest juriidilisele isikule kohaldatav maksimaalne rahatrahv 32 000 eurot. Seadusemuudatusega tõstetakse seda piirmäära alates tuleva aasta 1. jaanuarist 400 000 euroni ehk üle 10 korra.

Füüsilistele isikutele konkurentsialase väärteo eest kohaldatava rahatrahvi ülemmäär ei muutu. See on endiselt kuni 300 trahviühikut ehk hetkeseisuga kuni 1200 eurot.

TULEMUS

Schibsted pettis ootusi Reedel teise kvartali tulemused avaldanud Norra meediakontsern Schibsted üllatas analüütikuid oodatust kasinamate tulemustega.

“Teine kvartal oli pehme kvartal, online’i EBITDA (ärikasum enne kulumit – toim) valmistas pettumuse,” märkis Danske Bank.

Kontserni EBITDA tõusis 574 miljoni Norra kroonini ehk 92,43 miljoni dollarini võrreldes aastataguse 555 miljoni krooniga. Reutersi küsitletud analüütikute ootus oli 603 miljonit krooni.

TULEMUS

Nõudlus Volvo veokite järele vähenes Volvo veoautosid tootva allüksuse kasumi kasv oli teises kvartalis oodatust väiksem, kuna nõudlus peamisel sihtturul Euroopas pole ootuspäraselt kasvanud. Selle tõttu olid ka varasemad tootmisvõimsused liiga suured.

Veoautode üksuse kasum kasvas 4,3 miljardi Rootsi kroonini (464 mln eurot), aasta tagasi oli see 3,3 miljardit. Analüütikud ennustasid teises kvartalis ettevõttele 5,0 miljardi krooni suurust kasumit.

Veoautode nõudlus vähenes Volvo teatel 6 protsenti, analüütikud prognoosisid aga 3protsendilist langust.

Soodne Citroëni hooldus ja remont Renneks Kaubandus OÜ Suur-Sõjamäe tn 36, Tallinn 11415 Oleme avatud: E–R 9–18 Automüük: 510 0745, 504 0601, 627 0580, 627 0583

Autoteenindus: 627 0582 Autorent: 510 0745, 627 0584 info@renneks.ee www.renneks.ee

8 UUDIS UKRAINA

Putini tõehetk.

21. juuli 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

RELVASTATUD separatistid neljapäeval Ida-

Ukrainas Malaisia reisilennuki allatulistamise kohas. FOTO: REUTERS

Välissurve kasvab SIRJE RANK sirje.rank@aripaev.ee

Venemaa presidendil Vladimir Putinil on viimane aeg näidata, et ta tõesti tahab aidata olukorrale Ukrainas lahendust leida.

Kui Venemaa Ukrainas kurssi ei muuda, tuleb käiku lasta karmimad majandussanktsioonid. Nii võib kokku võtta lääneriikide valitsusjuhtide nädalavahetuse (telefoni)diplomaatia sisu.

Läinud neljapäeval toimunud lennukatastroofi paigast tulnud teadetel ei saanud väliseksperdid ja vaatlejad mitu päeva sündmuskohale vaba juurdepääsu. Tööd sai teha vaid mõned tunnid, piiratud alal ning relvastatud võitlejate meelevallas. Katastroofipaiga puutumatust ei tagatud – laupäeval süüdistas Ukraina valitsus separatiste tõestusmaterjali tahtlikus hävitamises. Osa surnukehi toimetati tundmatute ekspertide lahata ning purunenud lennuki tükke toimetati sündmuskohalt minema.

“See ei ole aktsepteeritav,” taunis ka USA välisministeerium.

Cameron taunib Euroopa ettevaatlikkust. Nädalavahetusel telefonitsi vestelnud Suurbritannia peaminister David Cameron ja Hollandi peaminister Mark Rutte olid ühte meelt, et Euroopa Liit peab Venemaa suhtes teistsuguse hoiaku võtma, kui leiab kinnitust, et reisilennuki tulistasid alla venemeelsed separatistid, teavitas vestlusest Cameroni büroo. Hukkunud 298 inimesest olid 192 Hollandi ja 10 Briti kodanikud.

“Kui see nii on, siis ei saa olla kaheti mõistmist, mida see tähendab: see on otsene tagajärg, et Venemaa destabiliseerib suveräänset riiki, rikub selle territoriaalset terviklikkust, toetab kõrilõikajatest separatiste, õpetab neid välja ja varustab relva-

dega,” kirjutas Cameron nädalavahetusel ajalehes Sunday Times avaldatud arvamusartiklis.

Selles kritiseeris ta teravalt nii Moskvat kui ka lääneriike, mis oma ärihuve esikohale seades pole Venemaale piisavalt jõuliselt vastu astunud.

“Liiga kaua on liiga mitmed Euroopa riigid tõrkunud reageerimast sellele, mis Ida-Ukrainas toimub,” taunis Cameron, märkides, et läinud nädalal toimunud Ülemkogu, kus otsustati sanktsioone küll karmistada, ei olnud selles suhtes erand.

Samas peaks just Euroopa oma ajaloost hästi teadma, kuhu see viib, kui suurtel riikidel lastakse karistamatult väiksemate üle võimutseda.

“Kui president Putin oma hoiakut Ukraina suhtes ei muuda, tuleb Euroopal ja lääneriikidel muuta fundamentaalselt oma hoiakut Venemaa suhtes,” kirjutas Cameron, märkides, et Venemaale on juurdepääs Euroopa turgudele, kapitalile ja oskusteabele vägagi oluline.

Homme arutavad Euroopa Liidu välisminist-

rid detailsemalt uusi sanktsioone, milles ELi liidrid läinud nädalal kokku leppisid. Cameroni büroo vahendas, et Briti peaminister on Saksamaa ja Prantsusmaa valitsusjuhtidega kokku leppinud, et Euroopa peab juba homsel kohtumisel valmis olema sanktsioone karmistama.

Samas ei ole märki, et näiteks karmimaid sanktsioone vastustanud Itaalia oleks vahepeal oma suhtumist muutnud. Ka Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles nädalavahetusel, et esmalt tuleb välja selgitada, mis täpselt juhtus. Lahendus saab olla vaid diplomaatiline. Merkeli vestluses Putiniga nõustus viimane rahvusvahelise juurdluse ning sõltumatu komisjoni moodustamisega.

Putinil viimane võimalus. Putiniga oli “intensiivne” telefonikõne ka Hollandi peaministril Mark Ruttel. “Ma ütlesin talle, et tal on viimane võimalus maailmale näidata, et ta tahab aidata,” vahendas agentuur Bloomberg. Rutte oli sügavalt šokee-

Kui president Putin oma hoiakut Ukraina suhtes ei muuda, tuleb Euroopal ja lääneriikidel muuta fundamentaalselt oma hoiakut Venemaa suhtes.

Suurbritannia peaminister David Cameron

UUDIS 9

ÄRIPÄEV 21. juuli 2014 toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Tõendeid koguneb Ukraina võimud avalikustasid nädalavahetusel fotod, mis väidetavalt tõestavad, et Ukraina separatistidel olid olemas raketid reisilennuki allatulistamiseks. Samuti näitavad fotod rakettide toimetamist katastroofi järel üle piiri tagasi Venemaale.

Teleintervjuus NBC-le kinnitas eile ka USA välisminister John Kerry, et hulk kaudseid tõendeid viitab Venemaa päritolu raketile.

“Kaudseid tõendeid on tavatult palju,” ütles Kerry. “Meil on raketi väljatulistamise kujutis, teame trajektoori, teame, kust see tuli, teame ajastust.”

“See on Putini ja Venemaa tõehetk,” ütles Kerry. “Venemaa peab tõestama, et ta tõesti on heade kavatsustega, kui selliseid tõendeid veel on, mis puudutavad soovi sõnad tegudeks teha.”

Reedel ütles USA president Barack Obama, et USA info näitab, et lennuk tulistati alla maaõhk tüüpi raketiga, mis lasti välja Venemaa toetatud separatistide kontrolli all olevalt maa-alalt.

Obama taunis Venemaa relvatarneid ja toetust separatistidele ning Venemaa ilmset soovimatust aidata kaasa pingete leevendamisele Ukrainas.

ritud katastroofipaigas valitsevast kaosest ja surnukehade kohtlemisest. Hollandi pangad aga kiirustasid meetmeid rakendama, et takistada hukkunute pangakaartide kuritarvitamist.

Austraalia peaminister Tony Abbott ütles nädalavahetusel, et kui Venemaa juurdlusele kaasa ei aita, üritab ta blokeerida Vladimir Putini osalemise novembris G20 riikide tippkohtumisel.

USA president Barack Obama ütles reedel, et katastroof on kõhklevale Euroopale äratuskellaks.

“See on kindlasti äratuskellaks nii Euroopale kui kogu maailmale, et Ida-Ukrainas teravneval konfliktil on tagajärjed, seda ei saa lokaliseerida ega vaos hoida,” ütles Obama. Presidendi sõnul on USA valmis uuteks sanktsioonideks.

Vastukäiguna USA sanktsioonidele kehtestas Moskva nädalavahetusel viisakeelu 12 ameeriklasele. Samal ajal kutsus president Vladimir Putin separatiste üles välisekspertidega lennukatastroofi uurimiseks koostööd tegema.

LENNUNDUS

Kohtuvõit tõi Nordeale tulu Mais riigikohtus saavutatud kohtuvõit vaidluses maksuametiga tõi Nordea pangale tulu.

Neljapäeval teatas Nordea Eesti, et panga puhaskasum 2014. aasta esimesel poolaastal oli 19,1 miljonit eurot ehk ligi poole rohkem kui aasta varem, mil teeniti 12,7 miljonit eurot.

Kas ja kuidas mõjutas tulemusi mais saavutatud võit riigikohtust maksu- ja tolliameti üle, mis tühistas panga vastu esitatud 7,6 miljoni eurose nõude, selgitas Nordea äärmiselt napisõnaliselt. “2014. aasta esimese poolaasta majandustulemustes on tõesti arvestatud nii antud vaidlusega seotud kulude kui ka tuludega täpselt nagu kõigi teiste panga tegevuste puhul sel perioodil. Üldtulemusi mõjutasid ikkagi ennekõike arengud igapäevapanganduse ja säästmisning investeerimistoodete vallas,” teatas pank.

Estonian Air jätkab lende Ukrainasse

Nordea vaidlustas 2011. aastal maksuameti 7,6 miljoni eurose nõude panga vastu, mis tulenes toonasest seadusemuudatusest. Varasemates kohtuastmetes oli võidukas maksuamet, kuid Nordea ei andnud alla ja saavutas võidu riigikohtus.

Riigikohus otsustas, et siinse Nordea filiaali poolt emapangale laenu tagastamine ei ole käsitatav “vara väljaviimisena” tulumaksuseaduse tähenduses, sest peakontorile makstud summaga samas ulatuses vähenesid püsiva tegevuskoha kohustused peakontori ees. Vähenes küll püsiva tegevuskoha bilansimaht, kuid netovara suurus jäi samaks.

Sellest lähtuvalt on maksu määramine õigusvastane ning vaidlustatud maksuotsus tuleb tühistada, otsustas riigikohus.

Lisaks mõistis kohus maksuametilt Nordea kasuks välja 1708 eurot ja 67 senti. ÄRIPÄEV.EE

TREF kasvatas mullu väheneva käibega kasumit Teedeehitusfirma TREF AS kontserni käive vähenes mullu 5,3%, kuid kasum kasvas 38,3%.

TREFi müügitulu oli mullu 36,8 miljonit eurot (2012: 38,8 miljonit eurot) ja puhaskasum oli mullu 2,8 miljonit eurot (2012: 2,1 miljonit eurot). Emaettevõtja käive oli eelmisel aastal 16,1 miljonit eurot (2012: 20,8 miljonit eurot) ja puhaskasum 2,1 miljonit eurot (2012: 0,4 miljonit eurot).

Estonian Air teatas, et eelmisel neljapäeval Ida-Ukrainas alla kukkunud reisilennuk Estonian Airi lende Tallinna–Kiievi liinil praegu ei mõjuta, lennuühendus Kiieviga toimub vastavalt lennugraafikule. Estonian Airi lennukoridor Kiievisse läheb kriisikoldest kaugelt mööda.

Estonian Airi juhatuse liige ja kommertsjuht Indrek Randveer kinnitas, et ükski Estonian Airi lend, sealhulgas Kiievi lend, ei ületa Ida-Ukraina territooriumi.

“Ukraina on pindalalt Euroopa üks suuremaid riike ning kuna meie lennukoridor Kiievisse liigub 700 kilomeetri kauguselt konfliktipiirkonnast eemal, siis käitume nagu teisedki lennufirmad,” sõnas Randveer. Ta selgitas, et õhuruum Kiievi kohal on avatud, seega lennuühendus Kiieviga jätkub ning lennud toimuvad vastavalt lennuplaanile.

LENNUNDUS

Hiigeltehing farmaatsiatööstuses USA ravimifirma AbbVie teatas reedel, et ostis 32 miljardi naela ehk 54,7 miljardi dollari eest Londoni börsil noteeritud Briti ravimitootja Shire Pharmaceuticalsi.

Reutersi teatel aitab ülevõtmine USA firmal oluliselt vähendada maksukulusid. AbbVie on Shire Pharmaceuticalsile ostupakkumisi teinud juba neljal korral, ent varem on need vastuseta jäänud.

Londoni börsifirma, mis valmistab kalleid ravimeid haruldaste haiguste raviks, nõustus viimaks AbbViega käed lööma, kui viimane lubas maksta 52,48 naela aktsia kohta.

TULEMUS

General Electric kasvatas käivet ja kasumit USA tööstuskonglomeraadi General Electricu kvartalitulemused vastasid analüütikute ootustele. Ettevõtte kvartalikäive kasvas 36,2 miljardile dollarile võrreldes mulluse 35,12 miljardiga. Puhaskasumiks aktsia kohta teeniti 39 senti, võrreldes mullu sama ajaga teenitud 36 sendiga osaku kohta. Agentuuri Thomson Reuters küsitletud analüütikud ootasid General Electricu puhaskasumiks 39 senti aktsia kohta ja käibenumbriks 36,3 miljardit dollarit.

Reutersi andmetel peab ettevõte kõnelusi oma majapidamisseadmete brändi müügiks, selle hinnaks on määratud 2,5 miljardit dollarit. Samal ajal soovib ettevõte osta Prantsusmaa energeetikakontserni Alstom ja on Bloombergi andmetel valmis selle eest maksma enam kui 13 miljardit dollarit.

TREF suurendas eelmisel aastal investeeringute mahtu ligi kaks korda, 957 000 euroni .

Kontserni keskmine töötajate arv oli mullu 174, kelle arvestatud tasude üldsumma oli 2,7 miljonit eurot. Juhatuse ja nõukogu liikmete tasud olid eelmisel aastal 37 000 eurot.

TREF ASi suuremad aktsionärid on Anto Ili (12,55%), Altofonte-M OÜ (11,48%) ja Andres Gailit (10,98%). ÄRIPÄEV.EE

VEE– JA TUULEKINDEL “ILMASTIKUSEIN” 7((0( 7 ' /( ((67,

...VASTUPIDAV TUULTELE; JÄÄB KAETUD OBJEKTILE PINGUL TRUMMINAHANA; KILEPAANIDE VAHEDE ÜHENDAMISE VÕIMALUS; MINIMISEERIB OBJEKTI TEMPERATUURIKADUSID...

Teleskooplaadur OÜ Viimsi-Tallinn

Teleskooplaaduri ja multiliftveoki teenused KÕIK KASUTUSVÕIMALUSED LEIATE KODULEHELT. Parandame teie territooriumil asfaldiaugud, tõstame kaevud teega samasse tasapinda ja teeme muud väiksemad asfalteerimistööd soodsalt ja kiirelt.

www.3selli.com

Tel.: +372 503 3567 Info@teleskooplaadur.com www.teleskooplaadur.com

10 UUDIS

21. juuli 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

LAATRE Piima

juhatuse esimehe Edda Vahtramäe sõnul seab piima hinna languse tõttu vähenev käive nende plaanitud investeeringud löögi alla.

FOTO: SVEN ARBET/ MAALEHT/EESTI AJALEHED

TOORAINE

Piima hinna kukkumine paneb tootjaid kulusid kärpima. Tööstuste kasum kasvab PILLE IVASK pille.ivask@aripaev.ee

Võrdlus Maailmaturu hind suve algul langes Maailmas oodatav piimauputus tekitab ka Eesti piimatootjate pea kohale murepilved ning paneb kulusid kärpima. Tööstused näevad hinnalangust pigem leevendajana, pidades silmas eelnevaid raskeid aegu.

Mullu piima hinna taevastesse kõrgustesse löönud Hiina rekordnõudlus ennustab sel ja järgnevatel aastatel piima üleküllust. Bloomberg kirjutas, et Hiina rekordnõudlus tõstis piima hinna lakke ning saadud tulust tehtud investeeringud on kaasa toonud piima ülekülluse ning hinna languse.

Küsides piimatööstustelt, kuidas võiks eelnev neid mõjutada, jäävad nad pigem tagasihoidlikuks või ei soovi kommentaari üldse anda. Seda ka põhjusel, et mõne aja eest oli piima hind väga kõrge ning tööstustel rasked ajad, praegune hinnalangus on neile pigem leevendus.

Tootjatel kasum väheneb, tööstustel suureneb.

Valio Eesti ASi tegevjuht Maido Solovjov nentis

piima hind arvestatud 100 naela (u 45 kg) kohta, dollarites 24.04 24 24,31 233 17.07

2 22

21,51

21 21 20

18.01 20,94 02

03

04

ALLIKAS: BLOOMBERG

05

06

07

vaid, et kohalikule turule müüvate tööstuste kasum suureneb ja tootjate oma väheneb. Tavatarbija seisukohast hinnates märkis ta, et tarbijatele ilmselt muutusi ei kaasne. Võimalikud muutused võivad tema sõnul esineda üksnes kampaaniahindades, mis võivad olla tavapärasest soodsamad.

Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimees Andi Saagpakk märkis, et Eesti turul on hinnad suhteliselt stabiilsed ning siseturgu see tõenäoliselt ei mõjuta. “Me oleme regionaalne ettevõte ning võib öelda, et mujal maailmas toimuv meid nii palju ei mõjuta,” lausus ta.

Tootjatel kibedad päevad. Hummuli Agro OÜ juhataja Janar Leeduks rääkis, et piimatootjaid mõjutab hinnalangus maailmaturul väga palju. “Piima hind on praegu madal ning pole näha, et see lähiajal tõusta võiks,” ütles ta. Leeduksi sõnul on tulu kaotus võimalik tasa teha kulutuste kärpimisega.

“Peame vaatama ringi, et saaksime kõige odavama sööda hinna, hoidma omahinna madalal,” ütles ta.

Möödunud aastal tootis Hummuli Agro 5528 tonni piima, millest realiseeriti 5333 tonni. Ettevõtte müügitulu oli möödunud aasta majandusaasta aruande põhjal 3,2 miljonit eurot, mis on miljoni võrra rohkem kui 2012. aastal.

Ka ASi Laatre Piim juhatuse esimeest Edda Vaht-

ramäed tegi piima hinna langus murelikuks. “Jah, piima kokkuostuhind langeb. Meil on piima müük käibele olulise tähtsusega. Aasta algul on plaanitud ja ehitajaga kokku lepitud investeeringud, lepingud allkirjastatud. Laen kogu summat ei kata ja nüüd kipub omaosalus väheseks jääma,” arutles ta.

Vahtramäe märkis, et surve palkadele on suur ja töötasu vähendamine pole mõeldav. Samuti on lihahinnad madalamad kui möödunud aastal.

“Puudub kindlustunne. Lootus on heale viljasaagile, mille üle saab otsustada siis, kui vili salves,” lisas Vahtramäe.

Möödunud aastal oli ettevõtte käive 2,9 miljonit eurot, mis on ligi 200 000 euro võrra enam kui aasta varem.

Piimatootja Põlva Agro juhataja Peeter Alep lausus samuti, et piima hinna langusega kaasneb ka kulude kärpimine, mis tuleb nii investeeringute kui ka muude kulude arvel. Investeeringute arvel kokkuhoidmine tähendab omakorda, et ettevõtte arengus tuleb seisak. “Palgafond on kindlasti viimane, mille kallale me läheme,” välistas ta igasuguse võimaluse, et piimafarmi töötajaid palgalangus ees oodata võiks. Tema sõnul avaldab hinnalangus suurt mõju eeskätt seetõttu, et toetuste osakaal on vähenenud, samal ajal kui muude sisendite hinnad on tõusnud.

Valmisfirmade müük, äri- ja mittetulundusühingute asutamine Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik www.wasp.ee info@wasp.ee tel 677 0155 mob 51 12 061

kiire tee vastusteni

Tallinnas, Pirita Velodroomil, Rummu tee 3 tel 623 8776 Kakumäel, Rannamõisa tee 1 tel 5888 9789

wasp project

www.raamatupidaja.ee

KARJÄÄR 11

ÄRIPÄEV 21. juuli 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

Seminariruumide rent TEL 667 0105 korraldaja, kontaktandmed

TÄHETORNI HOTELL *** Tähetorni 16, 11625 Tallinn tel 677 9100 / 110 faks 677 9096 tahetorn@neti.ee www.thotell.ee

HOTELL DZINGEL Männiku tee 89, Tallinn tel 610 5300 www.dzingel.ee hotell@dzingel.ee

ruumi suurus

istekohti

hind/ühik

hinna sees

lisatasu eest

majutuskohti

soodustused

lisainfo

konverentsisaal 80 m2, sisaldab tasuta 9 m2 lisaruumi; koolitusruum Sviit 70 m2, sisaldab tasuta 19 m2 lisaruumi; võimalus kohandada väiksemaid (35 m2) seminariruume olenevalt soovist ja inimeste arvust

50

kokkuleppel, teeme Sulle sobiva hinna

wifi, TV, VHS-/DVDmängija, CD-mängija, ekraan, grafoprojektor, pabertahvel, paberid, markerid

dataprojektor, paljundus, toitlustamine, kohvipausid

80+

kokkuleppel, püsikliendisoodustus koolitusruumile, koolitusel osalejatele majutus 40% odavam

Asume kesklinnast 9 km kaugusel Nõmmel.

Väga head parkimisvõimalused, ühistransport bussiga nr 10, 20, looduskaunis ümbrus, meid ümbritsevad terviserajad ja Nõmme seikluspark koos basseinidega.

Hotellis on à la carte restoran, kus saab korraldada ka tähtpäevi, pidustusi ja ärilõunaid. Hotellis on hubane baar ja saun. Küsi kindlasti hinnapakkumist!

Leiame koos Sinuga sobiva lahenduse!

A-saal 45 m2 B-saal 52 m2 C-saal 200 m2 D-saal 117 m2 E-saal 35 m2 F-saal 55 m2 G-saal 70 m2 H-saal 22 m2

30 20 200 70 20 30 45 20

kokkuleppel

TV, video, grafoprojek- toitlustamine tor, pabertahvel, gruppidele, CD-mängija, wifi kohvipausid, koopiad, videodataprojektor

700

kokkuleppel

Hea ligipääs ühistranspordiga, tasuta valvega parkla 100 autole ja viiele bussile, kaks sauna, tasuta wifi, soodsad kohvipausid ja lõunasöögid, võimalik korraldada firmapidusid ja sünnipäevi.

6 50

16

Töökuulutused internetis Vakants.ee SUURIM

TÖÖKUULUTUSTE LEHT EESTIS

www.vakants.ee

Raamatupidaja-finantsist 1-aastane koolituskursus algab 19. septembril 2014 • Raamatupidamisarvestus • Maksundus • Juhtimis- ja kuluarvestus • Finantsaruandluse analüüs • Ettevõtte finantsjuhtimine • Tööseadusandlus ja töötasuarvestus

Pearaamatupidaja-finantsjuht 1-aastane koolituskursus algab 20. septembril 2014 • Finantsarvestus ja -aruandlus • Kontserniarvestus • Kuluarvestus • Maksundus • Finantsaruandluse analüüs

Akadeemia tee 3, Tallinn 12618 Info tel: 620 4006 ta@ttu.ee | www.ttu.ee

Kursustele registreerumine kuni 15. september.

Lisainfo ttu.ee/ taiendusoppijale

12 KINNISVARA

ÄRIPÄEV 21. juuli 2014 toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Tabasalu kauplusepinna puhul tegelesin piirkonna analüüsiga põhjalikumalt – analüüsisin möödasõitvate autode sagedust erinevatel ajahetkedel.

KIIRELT kasvava

kaupluseketi Juustukuningad omanik Erwin Wassenaar veedab tulevasel äripinnal aega, et hinnata selle potentsiaali.

FOTO: TERJE LEPP

ÄRIKINNISVARA

Juustuäri juht loeb uue poe ees autosid.

Kuidas valida kauplusepinda KAIRI OJA kaasautor

Kiirelt kasvava juustuäri Juustukuningad omanik Erwin Wassenaar käib firmale uue poe otsinguil ka selle eest läbi sõitvaid autosid loendamas.

Seda selleks, et hinnata, kui suurt potentsiaali kant ettevõttele kannab. Võimalikkuse hindamine on üks viga, mida ta ettevõtte laienemisest välja toob – näiteks Pärnu poodi luues jäi ta uskuma kinnisvarafirmade numbreid, mis tegelikkusele alla jäid.

Kanda kinnitas pood aga Tallinnas. Pärast kriisi esimese ärina Rotermanni keskuses oma poe avanud Juustukuningad kavatseb lähiaastail kümme uut kauplust avada. Koha valiku teeb seejuures ära kinnisvaraomanik – laienetakse vaid sinna, kuhu kutsutakse.

Igal pool ei pääsegi löögile. Enne Tallinna kesklinnas kaupluse avamist oldi aga valiku ees, kas Mustika keskus või Rotermanni kvartal. “Mõtlesin selle valiku üle üsna pikalt, kuid otsustasin viimaks siiski Rotermanni kasuks. Selgeks pooltargumendiks oli asjaolu, et tegemist on kesklinna piirkonna ühe ilusama ning samas soliidsema linnajaoga, teisalt komplitseeris olukorda fakt, et peale meie seal teisi üürilisi praktiliselt polnud,” märkis Wassenaar.

Kolm aastat tagasi oli Wassenaaril vaid ambitsioonikas plaan. “Plaan avada kuus kauplust kolme aastaga,” täiendas ta. Vaatamata jumekale äriideele polnud kõik sugugi nii lihtne – selliseid ruume, mis juustukauplusele sobida võiksid, ei olnud just ülemäära palju.

“On teatud piirkonnad, mis on populaarsemad kui teised ning kuhu rendipinna saamine võib kujuneda keerukaks. Väga raske on siseneda kas või hulgiäridesse, isegi kui äriplaan on muidu vettpi-

Tasub teada Juustukuningate kogemus ärile uue kodu valikul

1.

ÜÜRIMINE MÕISTLIK, OSTMINE MITTE. Kin-

nisvara ostmist oma kaupluste tarvis ei ole kaalunud. Eestis on üürihinnad muu maailmaga võrrelduna mõistlikud, samas kui kinnisvara müügihinnad seda sugugi ei ole. Kaalukausile saaks asetada siis vaid valiku, kas üürimine heas piirkonnas või ostmine halvas piirkonnas.

2.

LASE HALDAJAL END MEELITADA. Juustu-

kuningate äri on seadnud edasiseks sihiks laieneda vaid neisse piirkondadesse, kuhu haldaja neid ise kutsub. Selline kontekst loob juba eos positiivsed eeldused ja tunneme, et meiega tahetakse koostööd teha. Siin võib tõmmata paralleeli abieluga, kus kumbki pool annab 50%. Kui suhe toimib ja teineteist väärtustatakse, saavad asjad minna vaid ülesmäge. Kui suhe toimib, kestab see kaua, kui ei, minnakse lahku.

3.

ÄRA USALDA VAID REKLAAMI. Näiteks

Port Artur 1 oli selge viga – oleksin pidanud põhjalikumalt süvenema, veetma kohapeal enam aega potentsiaali tunnetamiseks. Jäime uskuma kinnisvarahaldajate väljareklaamitud külastajate arvu,

mistõttu tundus see valik hea, kuid alles hiljem selgus, et ega seal suuremat külastajaid käinudki.

Nüüd veedan iga uut äripinda vaatamas-kaalumas käies kohapeal tunde. Enamasti lähen ma sinna just nimelt nädala sees, näiteks esmaspäevast kolmapäevani. Nii saan ettekujutuse seda kohta ja piirkonda külastavatest inimestest ja potentsiaalse klientuuri eripärast. Ja ma näen, kui palju seal tegelikult ja argipäeviti rahvast käib.

4.

KUULA, MIDA KÕNELEB MAJA. Kui po-

tentsiaalne üüriline tuleb äripinnaga tutvuma, eriti kaubanduses, mängib ümbritsev keskkond alati suurt rolli.

Kui kohast huvitatud uus rentnik märkab, et suur osa rendipindadest on tühjad, hakkab ta selle koha potentsiaalis kahtlema. Pigem tasuks omanikul anda pind kas või mõneks ajaks tasuta üürile, kui et hoida seda tühjana. Kui koht võidab populaarsust juurde ja tahtjaid on kutsumatagi, küll siis jõuab raha küsida ja hinda tõsta.

90% meie Rotermanni poe igapäevasest külastajaskonnast sooritab poes ostu.

ALLIKAS: ERWIN WASSENAAR

dav. Ka Rocca al Mare keskusesse on näiteks üsna raske pinda saada,” nentis Wassenaar.

Edukas pood toob kliendid. Rotermanni ärihoone oli ehitatud buumiajal, mil ärihoonete omanikel ei olnud vähimatki raskust üüriliste leidmisega. Kriisi saabudes lahkus ärikeskusest suur osa üürnikest kas üle jõu käiva üürihinna või pankroti tõttu.

Praegu käib Juustukuningate poes vilgas sagin, inimesed tulevad siia juba teadlikult. Ometi on üürilisi endiselt vähevõitu, kuid Wassenaar loodab, et olukord paraneb. Tema äriga sarnaseid kauplusi on Rotermanni piirkonnas palju, paljud neist on toidu või toitlustamisega seotud.

Ise tuleb tänaval müümas käia. Wassenaari sõnul ei käinud Rotermanni kaupluses pärast avamist rahvast kaugeltki nii palju kui praegu. “Praegune stabiilne külastajate arv on meie pikaajalise pingutuse tulemus,” märkis ta ja lisas, et kaupluse avamise ajal käis ta ise kandikuga väljas ukse ees külastajaid meelitamas. “Eks ma peaksin seda tegema nüüdki, polegi ammu midagi taolist teinud,” ütles ta naerdes.

Wassenaari sõnul oli ta mõnevõrra üllatunud, kui kinnisvaraomanikud mõni aeg pärast Rotermanni kaupluse avamist temaga ühendust võtma hakkasid. “Mingil moel oli meil õnnestunud endale juba pisut nime teha, helistajad pakkusid erinevaid võimalikke kinnisvaralahendusi kauplusepindadeks,” ütles Wassenaar.

Tabasalus luges autosid kokku. Läbirääkimised käivad praegu veel mitme uue rendipinna üle, näiteks lähiajal on kavas avada kauplus Tabasalus. “Tabasalu kauplusepinna puhul tegelesin nüüd piirkonna analüüsiga põhjalikumalt – analüüsisin möödasõitvate autode sagedust erinevatel ajahetkedel, see andis üsna hea ettekujutuse piirkonna potentsiaalist,” rääkis Wassenaar.

Kui kõik läheb hästi, plaanib Wassenaar avada Tallinnas ühtekokku 8–10 kauplust ning Eestis 2018. aastaks kokku umbes 16 kauplust.

Kommentaar Kiiruga kokku pandud komplekt ei tööta EDUARD SOROKIN Pindi Kinnisvara maakler

Kohese maksimaalse tulu asemel peaks üürileandja alguses keskenduma koha käimasaamisele ja üürnike sünergiale. Paraku on pinna omaniku tasuvustabel tihtipeale maksimumi tuunitud, nii et kaob hinnapaindlikkus.

Nii ongi olukordi, kus üürnikud vajavad kiiresti pinda, on valmis maksma küsitud hinda ja omaniku-üürileandja kiirustamise tulemusel moodustuvad komplektid, kus naabriteks on loomatoidukauplus, autovaruosad ja beebiriided. Selline puuduliku sünergiaga kooslus ei tööta.

Varu vähemalt pool aastat TARMO TUISK Arco Vara äripindade osakonna juht

Kauplusele käidavas piirkonnas vaba pinda leida on raske. Kaubandusettevõtetel tuleb oma plaanid varakult läbi mõelda ja mitte loota sellele, et kui laienemise mõte pähe torkab, on sobiv pind kohe olemas.

Võimalik, et sobiva pinna vabanemist tuleb ka oodata. Igal juhul tuleb hea kaubanduspinna otsimiseks varuda aega ja vähemalt pool aastat. Sobiva pinna leidmiseks võib kuluda aga ka paar aastat.

KINNISVARA 13

ÄRIPÄEV 21. juuli 2014 toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Kontoreid vahetatakse väiksemate vastu. Turg jahtub RIVO SARAPIK rivo.sarapik@aripaev.ee

Ehkki ettevõtjad soovivad paremaid ja säästlikumaid büroopindu, ei taha nad nende eest märkimisväärselt enam maksta. “Üürnikud otsivad pidevalt parema kvaliteediga ruume, aga ei ole valmis oma rendikulusid märkimisväärselt suurendama,” ütles Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno.

Nii kahanes tänavu teises kvartalis sektori aktiivsus, mille põhjuseks hinnatõus.

Kui eelmise aasta lõpus prognoositi, et vabad parimad büroopinnad hõivatakse tänavu esimeses pooles kiiresti, võttes arvesse pidevalt suurt nõudlust moodsate ja kvaliteetsete ruumide järele kesklinna äripiirkonnas, siis praegu on mõned Aklassi büroopinnad siiani vabad.

Klient loeb raha. Uue pinna valimisel taotletakse 1Partner Kommertskinnisvara juhatuse liik-

Võrdlus Hinnakäärid kahekordsed büroopindade üürihinnad Tallinnas, eurot ruutmeeter KESKLINN

nüüdisaegsetes uutes hoonetes vanemates hoonetes

12–14 10–13

KESKLINNA ÜMBRUS

uutes büroohoonetes

10–13

ÄÄRELINN

vanemates, kuid hea kvaliteediga hoonetes

6–10

ALLIKAS: 1PARTNER KOMMERTSKINNISVARA

me Tanel Tarumi sõnul efektiivsust – uute kontoripindade lahendused võimaldavad efektiivse pinnakasutusega hakkama saada väiksema büroopinnaga, samal ajal töötingimusi parandades.

“Uusi büroopindasid lisandub järjest. Sel aastal tuleb Tallinnas turule ligi 40 000 ruutmeetrit uut kontorit. Sellele lisandub viimane uudis uue Eesti Loto maja ehitamisest,” märkis Tarum, kelle sõnul hoiab li-

sanduv pakkumine üürihinnad paigal.

Arendajail murekortse pole.

Büroopindade turu jahtumisest hoolimata on arendajad Tinno sõnul endiselt optimistlikult häälestatud, alustades ja planeerides mitmeid uusi projekte nii Tallinna südalinnas kui ka väljaspool.

Büroopindade turgu mõjutavad lisaks ka teised tegurid: üldine suveperioodi madal aktiivsus,

suuremad soovid ja ootused üürileandjatele ning asjaolu, et vabade esmaklassiliste Tallinna bürooruumide hinnad ületavad enamiku potentsiaalsete üürnike rahalist võimekust.

Tööstuspind meelitab. Colliersi turuülevaate kohaselt on praegu kõige aktiivsem tööstuskinnisvara sektor, kus uue trendina on rohkem tegutsemas väike- ja keskmise suurusega arendajaid ja maaomanikke, kes otsivad kasumlikke ärivõimalus. Näiteks Tallinnas ja selle äärelinnades ehitatakse praegu 16 tööstus- ja laohoonet kogupindalaga umbes 80 000 ruutmeetrit.

“Peagi tehakse algust veel mitme uue projektiga. Üürileandjad otsivad aktiivselt võimalikke üürnikke ja on valmis looma uusi eriklientide soovi järgi kohandatavaid projekte,” selgitas Tinno. Aktiivsust toetab tema sõnul odav raha ja väiksemad arenduskulud võrreldes teiste kinnisvarasegmentidega.

www.reparo.ee

ÄRIPINDADE EHITUS, REMONT, SISEVIIMISTLUS

ARENDUS

Linnupõld kaasas raha üllatavalt kiiresti Endise Swedbank Investeerimisfondide juhi Loit Linnupõllu juhitud ühisrahastus Crowdestate kogus uue kinnisvaraprojekti tarbeks üle 115 000 euro vaid mõne päevaga.

“Kaks ja pool tööpäeva läks selleks. Ise ka üllatusin. Arvasin, et läheb ikka mõni nädal,” rääkis Linnupõld.

Tallinna Sipelga 3 korterelamu kogumaksumus on 665 500 eurot.

ROIGASAIAD OÜ

Roigasaedade valmistamine ja paigaldamine tel 509 2933 • info@roigasaiad.ee www.roigasaiad.ee

EHITUSMASINATE RENT

Kaeve- ja laadimistöödeks tel 5749 3533 • petronren@gmail.com • www.petronren.ee

Rendime kopplaadureid ja Bobcat-tüüpi masinaid ja lisaseadmeid, pinnasepuure, haaratseid, Roxone.

• kaevetööd • • tänavakivi paigaldus • • freesasfalt ja paigaldus • • haljastustööd •

14 ARVAMUS

ÄRILAUSE

ÄRIPÄEV 21. juuli 2014

Advokaadibüroo Fort asutaja sõnul on advokaaditöös isiklikul kogemusel väga suur tähendus, kuid see ei ole tingimata seotud vanuse, vaid töökuse ja enesekriitikaga.

toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post peep.talimaa@aripaev.ee

ÜKS KÜSIMUS

Kuldar-Jaan Torokoff: Ilma iga päev pingutamata paremaks advokaadiks ei saa, nii võib saada vaid vanemaks advokaadiks.

KOLUMN

Juunis võttis riigikogu vastu karistusseadustiku muudatused.

Kas peate õigeks, et pankrotiavalduse õigeaegne esitamatajätmine dekriminaliseeriti?

HEIDO VITSUR LHV majandusanalüütik

See ei ole otseselt majandus-, vaid eeskätt juriidiline ja ühiskondliku moraali küsimus. Või pigem vastupidi. Eeskätt moraali küsimus, sest motiiviks on siin, nagu igagi teise pettuse korral, ebaseaduslikust tegevusest tulu saada. Kui seda tüüpi, see on teadlikud, kavandatud seaduserikkumised sagenevad, on tegu ühiskondliku õigusteadvuse ja moraali kas lokaalse (ettevõtlusega piiratud) või üldisema allakäiguga.

NEEME SUUR riigikogu õiguskomisjoni esimees

Pahatahtlike pankrottide juhtumites on eelkõige tegemist olukorraga, kus ettevõtte pankrot kutsutakse tahtlikult esile. Pankrotiavaldusega viivitamine on aga tihti seotud hoopis sellega, et maksejõuetuse tekkimise täpset momenti ongi keeruline kindlaks teha.

Peame silmas pidama, et pankrotikuritegude koosseis väheneb sisuliselt vaid avalduse esitamisega viivitamise võrra, muus osas tekib koosseise ka juurde.

Nii et ma ei usu, et muudatused saavad veelgi suurendama kuritahtlike pankrottide arvu. Arvan, et see muudatus on mõistlik.

PAUL VARUL vandeadvokaat

Arvan, et karistusseadustikust pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmise eest kuriteokoosseisu väljajätmine on põhimõtteliselt vale otsustus.

Põhjendusena on viidatud muudele abinõudele, kuid neid nn muid hästi toimivaid abinõusid ei ole olemas. Seadusandjalt on see vale signaal, mis ilmselt aitab kaasa sellele, et pankrotiavaldusi esitatakse õigeaegselt veelgi vähem kui praegu.

Tegemist on selgelt õiguspoliitilise veaga.

LUGEJA ARVAB Oleme tublid palgalised kratid, kes onudele mere taga mammonat kokku tassivad...

Lugeja kommentaar artiklile “Swedbanki tulemused peegeldasid suurt mõjuvõimu”

Pimedad ja vaegnägijad ootavad kaitstud töökohti

K

avandatava töövõimereformi puudulikul kujul rakendudes võib töötavatest nägemispuudega inimestest suure osa töötamine lõppeda ning mittetöötavate puhul tööle asumise soov kaduda.

Kuigi töövõimereformi eesmärk on õige, on selles nägemispuudega inimeste jaoks olulisi puudusi. Pimedatel on väga raske avatud tööturule jõuda, kuid reformikavas ei ole välja töötatud vajalikke meetmeid kaitstud töökohtade ja paindlike töövormide loomiseks.

Puudub seaduste tugi eraalgatusel põhinevate puudespetsiifiliste teenuste arendamiseks, samuti puuetega inimeste omaalgatuse, näiteks mõnda probleemi lahendava sotsiaalse ettevõtluse toetamiseks. Puudub ka puudespetsiifilisi vajadusi arvestava kestliku tugisüsteemi rakenduskava.

Nende probleemide lahendamiseta võib töötavatest nägemispuudega inimestest suure osa töötamine lõppeda. Mittetöötavate pimedate ja vaegnägijate tööleasumise soov aga hoopis kaduda.

Pimedatel ja väga väikese nägemisjäägiga inimestel, kelle töövõime kaotuse protsent on praegu 90−100 ning kes endale kõrgendatud nõudmisi esitades töötavad, ei ole kindlust, et neile ei määrata järgmisel hindamisel töötamise tõttu osalist töövõimet. Riigikogus esimese lugemise läbinud töövõimetoetuse seaduse eelnõu kohaselt on puuduva ja osalise töövõimega inimeste toetuste vahe 140 eurot, kuid näiteks nägemispuudega massööride, komplekteerijate ja harjavalmistajate töötasu on samas suurusjärgus.

Tööandja valmisolek on vajalik. Töövõime hindamise metoodikat küll juba testitakse, kuid sellegi juures on küsitavusi. Kavandatavas hindamise taotlusvormis tahetakse pimedatelt muu hulgas teada, kas vastaja suudab teistelt inimestelt vastu võtta suures kirjas trükituna või punktkirjas edasi antud lihtsaid sõnumeid. Eelnevalt on selgitatud, et lihtne sõnum tähendab näiteks teavet selle kohta, kus asub tualettruum. Punktkirja valdaval pimedal inimesel ei ole aga sellest oskusest suhtlemisel tööandjaga abi, sest tööandja ju seda kirja ei valda.

Kodust töökohale jõudmine on nägemispuudega inimeste jaoks keerukas – tavaliselt on neil

PRIIT KASEPALU Eesti Pimedate Liidu juhatuse liige

Punktkirja valdaval pimedal ei ole sellest suhtlemisel tööandjaga abi, sest tööandja ju seda kirja ei valda.

võimalik kasutada vaid ühissõidukeid. Linnades lisab raskusi vajadus ületada tiheda liiklusega tänavaid ja sõita mitme bussiga.

Võrreldes veerandsaja aasta taguse ajaga on töötavate nägemispuudega inimeste arv Eestis vähenenud umbes kümme korda. Kunagised õppe-tootmiskombinaadid lagunesid turumajanduses ning uusi töökohti on loonud ja töötajate väljaõpet korraldanud vaid nägemispuudega inimesed ise. Peamiselt töötatakse FIEdest massööridena, samuti harjade ja punutiste valmistajate ning erinevate komplekteerimistööde tegijatena. Enamasti on puudega töötajatega sõlmitud lepingud töötamiseks osalise, näiteks veerandi koormusega. Õppust võiks võtta Soomest. Soomes töötab nägemispuudega inimesi lisaks n-ö traditsioonilistele aladele ka telefonimüügi, hooldus- ja abistamistööde ning infotehnoloogia valdkonnas. Mõne aasta eest sai IT-alal tööd üsna hõlpsalt, kuid see valdkond areneb kiiremini, kui nägemispuudega inimeste abivahendid järele jõuavad.

Soome riik maksab firmale, mis puudega inimese tööle võtab, 85 protsenti töötaja palgast.

See kehtib kuni kaks aastat. Mõnel juhul on aega võimalik ka pikendada.

Sealsetel nägemispuudega töötajatel on võimalus kasutada töökohale ja sealt koju jõudmiseks kaks taksosõitu päevas, lisaks igapäevatoiminguteks 18 sõitu kuus. Teenuse omaosalus on hind, mida tuleks maksta sõiduks ühistranspordis. Näiteks Helsingis on see 41,20 eurot kuus nagu kuupiletki.

Võrdluseks, Tallinnas saavad sügava või raske nägemispuudega inimesed invataksoteenuse puhul kasutada 32eurost kuulimiiti, millest omaosalus on veerand sõiduhinnast. Selle eest saab teha neli-viis sõitu.

Soomes on igal abivajajal õigus saada isiklik abistaja. Teenus sisaldab hädavajalikku abi nii igapäevatoimingute, õppimise, töötamise kui ka harrastustega tegelemise juures. Pimedal töötajal on võimalik kasutada isikliku abistaja abi enam kui 30 tundi nädalas. Tallinnas, kus samalaadne teenus on Eesti mõistes suhteliselt hea, saab pime töötaja kasutada vaid ligilähedaselt sama palju tunde kuus. Isikliku abistaja teenust kasutatakse aga esmalt selleks, et koos toidukaubad poest koju tuua.

BLOGI

Teadusraha energeetikasse juurde

LOE WWW.ARIPAEV.EE

Peatoimetaja: Meelis Mandel Väljaandja: AS Äripäev Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222 Toimetus: e-post: aripaev@aripaev.ee tel: (372) 667 0111 Reklaamiosakond: e-post: reklaam@aripaev.ee tel: (372) 667 0105 Tellimine ja levi: e-post: register@aripaev.ee tel: (372) 667 0099 Tellimine internetis: www.aripaev.ee/tellimine

Äripäeva tellija eelised – ostukeskkond privileeg.aripaev.ee ja soodsaim võimalus soetada Äripäeva raamatuklubi raamatuid. Äripäev veebis: www.aripaev.ee Trükk AS Kroonpress Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

Riigikogus juunis heakskiidu leidnud elektrituruseaduse muudatus aitab panustada senisest enam energeetikaalase teadus- ja arendustegevuse (T&A) edendamisse. See toetab ka Eleringi plaane tõsta T&A osakaal ühe protsendini ettevõtte käibest.

Kindlasti ei saa T&A suunad olema seotud ainult ettevõtte enda majandustegevusega, vaid tahame panustada arendustegevuse toetamise kaudu laiemalt Eesti ja Euroopa energiamajanduse edendamisse.

Suurema T&A toetamise kaudu

TAAVI VESKIMÄGI Eleringi juhatuse esimees

Suurema T&A toetamise kaudu energeetikasektoris on hea võimalus anda midagi ühiskonnale tagasi.

energeetikasektoris on hea võimalus anda midagi ühiskonnale tagasi, aidates luua uut väärtust laiemalt.

Praegu kaks korda vähem. Tänavu investeerib Elering teadus- ja arendustegevusse ligikaudu 650 000 eurot ehk 0,5 protsenti käibest. Järgmisel aastal jätkuvad juba algatatud projektid ning alustatakse mitme uuega. Uurimistegevuse prioriteedid on tarkvõrgu arendamine, valmisoleku loomine Kesk-Euroopa sagedusalaga ühinemiseks ning elektri-

ja gaasituru tõrgeteta toimivuse tagamine. Seejuures on olulised info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste lahenduste senisest veelgi intensiivsem kasutuselevõtt energiamajanduse tõhustamiseks ning koostööprojektid teiste Euroopa põhivõrguettevõtjatega.

Mõistagi ei tööta me tänagi T&A projektide kallal üksi. Soovime areneda energeetika kompetentsikeskusena osana võrgustikust, mis hõlmaks ülikoole, riigiasutusi, turuosalisi, teiste riikide süsteemihaldureid jt partnereid.

ARVAMUS 15

LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee USA OTSUS KALAŠNIKOVILE TUGEV TAGASILÖÖK. USA sanktsioonid annavad tuge-

ja teenida kopsakaid dividende, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Alyona Stadnik.

va löögi Vene relvatootjale Kalašnikov, kes jääb nii eemale maailma suurimast käsirelvade turust, kirjutas Vedomosti.

EESTIST LAHKUVA SKANSKA TELLIMUSTE ARV SUURENEB. Põhjamaade suurima ehi-

NOORED ADVOKAADID ASTUVAD VARJUST VÄLJA. Noored ambitsioonikad advokaa-

DIVIDENDIDE TOPI VÕITJA NOPIB TÄNAVU PEA 10 MILJONIT EUROT. Mullu maksis

did ei rahuldu enam suurbüroos teenimisega, vaid tahavad olla ise omanikud

Petromaks Spediitor 5 miljonit eurot dividende, tänavune plaan on 9,97 miljonit.

tusfirma II kvartali tellimuste arv kasvas.

KOMMENTAAR

Äriteenused

Õpilasfirmad laovad vundamenti ettevõtlusele Eesti noortel on gümnaasiumis ja peagi ka põhikoolis muu hulgas võimalik omandada ettevõtlusteadmisi. Euroopa Komisjon on avaldanud ekspertarvamusi, et üks tõhusamaid viise selleks on õpilasfirma programm.

Euroopa riikides, kus õpilasfirma programmiga on noori haritud juba pikemat aega, on tehtud ühtlasi hulk uuringuid, et saada lisaks eksperthinnangutele ka tegelikke tõendusi programmi positiivse mõju kohta ettevõtlusele tulevikus.

Tähelepanuväärsemad uuringud on läbi viidud Suurbritannias Young Enterprise UK 50. aastapäevaks ja Rootsis, kus programm on kasutusel alates 1980. aastast. Mõlemal juhul on tegu suure valimiga ning on olemas ka adekvaatsed kontrollrühmad. Rootsi uurijad rõhutavad eriti, et uuringus pöörati suurt tähelepanu sellele, et tulemustes kajastuks just ettevõtlusõppe, mitte aga mingite muude tegurite mõju.

Ettevõtlusega alustajaid rohkem. Nii rootslaste kui ka brittide tulemused näitavad, et õpilasfirma programmi läbinud alustavad suurema tõenäosuse-

EPP VODJA Junior Achievement Eesti tegevdirektor

Õpilasfirma programmi läbinud alustavad suurema tõenäosusega ettevõtlusega. ga ettevõtlusega ning nende ettevõtted maksavad konkurentide omadest kõrgemat palka.

Suurbritannias on oma ettevõte 42,4% vilistlastest kontrollrühma 26,4% vastu. Rootsis tõuseb oma ettevõtte avamise tõenäosus 24%.

Britid toovad ühtlasi hulga näiteid vilistlaste seeriaettevõtlusest: üks ettevõte vahetatakse teise idee vastu, kui see tundub olevat perspektiivikam. Tulemustele omab mõju kindlasti seegi, et uuringuriikides annab igale õpilasfirmale nõu lisaks õpetajale ka ettevõtluskogemusega mentor.

Mõlemad uuringud näitavad

sedagi, et programmi läbinute hulgas on töötuse tase madalam, sissetulekute tase kõrgem ka töötajana ning neist saavad suurema tõenäosusega juhid.

Samas näitab Rootsi uuring, et vabatahtliku programmi korral on sageli programmis osalejate koolihinded teistes ainetes kontrollrühmast madalamad. Siiski ei ole nende ülikoolihariduse saamise määr väiksem. Hilisemat edu seostavad uurijad selliste oskuste omandamisega nagu püsivus, loovus ja tulevikku vaatav käitumine.

Hea võimalus. Kuna õpilasfirma programmis ongi tihti edukad akadeemiliselt väiksema huviga noored, on see suurepärane võimalus ka suurlinnadest kaugemal olevatele või äärelinnakoolide, et aidata kaasa oma õpilastel elus edukalt hakkama saada.

Eestis oleks taolist uuringut praegu väga raske läbi viia, kuna varasematel aastatel on õpilasfirmades valdavalt tegutsenud vabatahtlikud noored, see aga võib tähendada nende loomupärast suuremat ettevõtlikkust. Sama kehtib enamasti ka teiste meil ettevõtlikkust arendavate programmide kohta.

KOMMENTAAR

Lihasaldost rõõmu ja muret Liha tootmise ja tarbimise mullused numbrid annavad meie loomakasvatajale ja lihatöötlejale põhjust ühtaegu nii rõõmustada kui ka muret tunda. Arvatavasti on kasvanud ka halli majanduse osakaal lihaäris. Nii sealiha tarbimine kui ka tootmine olid viimaste aastate tasemel ja sealiha valitsemisel niipea lõppu ei paista – pigem vastupidi. Eestlane sõi mullu keskmiselt 35,5 kg sealiha ja tootmine oli tarbimisest 6% suuremgi. Tarbimise kasvuks andis tugevaima tõuke sealiha hinna langus ELis valitseva ületootmise tõttu. Ületootmine kestab. Eestis kasvas sealiha tarbimine ka suhteliselt kalli veiseliha söömise vähenemise arvel, seda nii liha kui ka valmistoodete tarbimise kaudu. Ületootmine Euroopas Venemaa ekspordikeeldude tõttu aga kestab, seega on oodata sealihale ka lähiaastail soodsat hinda ja kõrget tarbimist.

Linnuliha tarbimine oli mullu esmakordselt üle 23 kg inimese kohta. Tasapisi on kas-

21. juuli 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post peep.talimaa@aripaev.ee

TEET SOORM ASi HKScan Estonia juhatuse esimees

Kogu ametlik lihatarbimine jätkub aga suhtelises madalseisus. vanud kodumaine linnuliha tootmine, kuid isevarustatus on endiselt vaid 59%, sest tarbimine kasvab sama kiiresti kui tootmine. Linnuliha tarbimise kasvu põhjused on endiselt selle suhteliselt soodne hind ja tervislikkus. Kasvu on soodustanud ka tootearendus, mis on pannud inimesi rohkem linnuliha tarbima erinevate uute toodete kaudu. Järjest suurem roll on kanafileel ja fileest tehtud toodetel. Võib öelda, et me läheneme oma eelistustes Skandinaavia tarbijatele.

Kogu ametlik lihatarbimi-

ne jätkub aga suhtelises madalseisus. Erinevate lihaliikide lõikes vaadatuna on veiseliha tarbimine nii tugevas languses, et see nullib kana- ja sealiha tarbimise kasvu. Tagasihoidlik tarbimine koos kasvava loomakasvatuse mahuga on teisalt viinud kogu lihasaldo rekordilise isevarustatuse tasemeni – 90%.

Kokku sõi eestlane mullu ametlikel andmetel 69 kg liha.

Seda on sama palju kui kümme aastat tagasi ning vaid natuke rohkem kui 2012. aastal. Vahepealsetel aastatel oli sama näitaja aga koguni üle 75 kg.

Osa liha statistikas ei kajastu. Samas müügimahud ja küsitlused sellist nõrka trendi ei toeta. Jääb üle arvata, et statistikast möödamineva tootmise ja impordi numbrid peavad olema suurenenud ning hall majandus oma osakaalu lihaäris tõstnud. Tekib küsimus, kas erinevate ettevõtjate otse tarbijale müük ning turgude ja ajutiste müügilettide näitajad on ikka riiklikus statistikas kajastatud ja ka maksud makstud. Selles on põhjust kahelda.

TEL 667 0105, reklaam@aripaev.ee

reklaam

16 INVESTOR

TÕUSJA

LANGEJA

Maailma suuruselt teine kodutehnika valmistaja teatas oma teise kvartali tulemused.

Autotootja veoautosid tootev allüksus teatas oodatust väiksemast kasumikasvust.

Electrolux

178,8 SEK

Volvo +4,62%

110

172,5

100

155,0

90

137,5

80

120,0

ÄRIPÄEV 21. juuli 2014

-5,36%

70 08

toimetaja Juhan Lang, tel 667 0136, e-post juhan.lang@aripaev.ee

87,35 SEK

190,0

10

12

02

04

06

08

10

12

02

04

06

ETF

Börsil kaubeldavate fondide buum.

Abiks riskide hajutamisel JUHAN LANG juhan.lang@aripaev.ee

Börsil kaubeldavad fondid ehk ETFid on alates turule tulekust üle ilma võimsalt populaarsust kasvatanud. Hüppelist investorite ja kauplejate huvi suurenemist on tunnistanud ka Eestis tegutsevad pangad.

“Tõepoolest on ETFide populaarsus mõne aastaga plahvatuslikult kasvanud nii era- kui ka institutsionaalsete investorite seas,” tõdes Swedbanki aktsiaturgude maakler Meelis Maasik. Tema sõnul on ETFide populaarsus tingitud suurest valikuvõimalusest ja väikestest kuludest.

Traditsioonilised fondid kaotavad tähtsust. “Üks määravaid tegureid on kindlasti ka hajutatuse võimalus – investorid on tasapisi tavapärased aktsiafondid oma portfellides ETFide vastu välja vahetanud ja selle võrra on kauplemismahtudes aktiivsust juurde tekkinud,” selgitas ta ja lisas, et soetamiskulude poolest on ETFid samal pulgal aktsiatega ehk oluliselt soodsamad kui näiteks investeerimisfondid.

SEB panga aktsiaturgude osakonna maakler Karmo Piikmann rääkis, et pigem on panga vahendusel kauplemine suurenenud, kuna see pakub teadlikumale kliendile võimalust koostada isiklik portfell ilma üksikaktsiatesse investeerimiseta või panustada turgude lühiajaliste liikumiste peale võimendusega ETFide puhul.

Nende fondide plussiks on tema hinnangul võimalus investeerida erinevatesse regioonidesse või sektoritesse vastava ETFi kaudu, mis üldiselt peaks olema väiksema riski ja volatiilsusega kui üksikaktsiad.

Ehkki aktsiatel ja ETFidel on sama tasu, tõi Piikmann ETFide miinusena välja ETFi pakkuja võetava tasu, mida üksikaktsiatel ei ole. Tema sõnul peaks silmas pidama sedagi, kui likviidne konkreetne fond on, kas sel on turutegijad ning kui suure hinnavahega nad hindu väljas hoiavad. Indeks-ETFide puhul soovitab ta vaadata ka seda, kui edukalt on suudetud jälgida alusindeksi hinnaliikumist.

LHV: hoidke eemale tagurpidi võimendusest.

LHV maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul annab ETF võimaluse investeerida kümnetesse ja sadadesse aktsiatesse ühekorraga ning sisuliselt kaob ära üksiku ettevõtte risk. Miinuseks on aga tihti asjaolu, et valitakse liiga riskantne sektor või investeeritakse instrumentidesse, mis on mõeldud eelkõige lühiajaliseks kauplemiseks.

Mis on mis Börsil kaubeldavad fondid ETF ehk Exchange Traded Fund OMADUSED JA EELISED samad mis tavalisel aktsial.

ERINEVUS TAVALISEST FONDIST: saab lühikeseks müüa ja

osta võimendusega, kaubelda päevasiseselt ning kasutada erinevaid orderitüüpe.

JAGUNEVAD KAHEKS:

kinnised fondid (closed end ETFid) lähtuvad investeerimisel fondijuhi otsustest indeksfondide (index ETF) portfell vastab mõne indeksi koosseisule, seetõttu järgib hind indeksi liikumist ega sõltu fondijuhi otsustest.

Üks määravaid tegureid on kindlasti ka hajutatuse võimalus.

Edetabel Parim tootlus tänavu kullakaevanduste aktsiatele panustanud ETFidel

Swedbanki aktsiaturgude maakler Meelis Maasik põhjusest, miks investorid vahetavad tavapärased aktsiafondid oma portfellides ETFide vastu.

ProShares Ultra VIX Short-Term Futures (UVXY) Direxion Daily Russia Bull 3X Shares (RUSL) Direxion Daily Semicondct Bear 3X Shares (SOXS) Direxion Daily Gold Miners Bear 3X Shrs (DUST) Direxion Daily Jr Gld Mnrs Bear 3X Shrs (JDST)

Loe veebist

ÄRIPÄEVA TELLIJA

sai seda lugu veebis lugeda juba LAUPÄEVAL KELL 19.07

tootlikumate ja halvemate fondide TOP, sektor ja tootlus tänavu protsentides SUURIMAD TÕUSJAD

Direxion Daily Jr Gld Mnrs Bull 3X Shrs (JNUG) Direxion Daily Gold Miners Bull 3X Shrs (NUGT) Direxion Daily Real Estate Bull 3X Shrs (DRN) Direxion Daily Semicondct Bull 3X Shares (SOXL) Direxion Daily India Bull 3X Shares (INDL)

väikesed ning keskmised kulla- ja hõbedakaevandused kulla- ja hõbedakaevandused kinnisvara pooljuhid India regiooni aktsiad

97,25 75,91 64,26 63,07 55,78

S&P 500 VIX Short-Term Futures Index Venemaa Market Vectors Russia indeks PHLX Semiconductor Sector Index (lühikeseks müük) kulla- ja hõbedakaevandused (lühikeseks müük) väikesed kulla- ja hõbedakaevandused (lühikeseks müük)

-57,11 -46,45 -46,91 -65,61 -85,49

SUURIMAD LANGEJAD

ALLIKAS: MORNINGSTAR

Ühtegi konkreetset regiooni või ETFi ta soovitada ei julgenud. “Turgude viimaste kuude tõus on olnud nii püsiv ja kindel ning ootaks siin pigem korrektsiooni, mis ei jätaks puutumata ka ETFe,” toonitas ta. “Pikemas perspektiivis tuleks eelistada regioone, mis on kiirelt arenevad ning mida teised investorid pole veel avastanud.”

Tema sõnul võib ka lähtuda oletusest, et üksik investor turgu lüüa ei suuda, ning sellisel juhul võiks eelistada võimalikult laiapõhjalisi fonde. Investoril soovitab Vallikivi igal juhul eemale hoida tagurpidi (reverse – ingl k) ja võimendusega

ETFidest. Ta märkis, et tihti on ka futuurihindadel põhinevad ETFid (volatiilsus, nafta, kullafutuur) investorile pikaajaliseks hoidmiseks liiga kallid.

“Need instrumendid jäägu lühiajalistele kauplejatele,” rõhutas ta. Lisaks haldustasudele ja kaubeldavusele tuleks tema sõnul uurida ka, kas konkreetsele fondile leidub alternatiive, kuna näiteks indekseid järgivate fondide puhul võib populaarsemaid indekseid järgida õige mitu ETFi. Samuti peaks silmas pidama seda, kuidas dividende makstakse või kas need näiteks reinvesteeritakse.

Nõnda nagu Swedbankis ja SEB pangas, nii on

ELEKTER

VALUUTA

INTRESS

Eratarbijad peaksid arvestama, et elektrienergia hinnale lisandub lepingus ka käibemaks.

Euroopa Keskpanga negatiivne intressimäär survestab eurot nõrgemaks.

Euribor on EKP sammude tõttu olnud tugevas languses.

54,7

100

miljardi dollari eest ostis USA ravimifirma AbbVie Londoni börsil noteeritud Briti ravimitootja Shire Pharmaceuticalsi.

Viimasel ajal on kaubelduimad ETFid olnud pigem arenevate turgude suunalised Emerging Market (XMEM GY ja EEM US) ja Emerging Asia (XMAS GY). Populaarsemad indeksaktsiad eespoolmainitute kõrval on ka regiooni- ja/või riigipõhised indeksaktsiad, nagu SPY, ILF, INP, XDAX. Lisaks on väikeinvestorite seas hakanud populaarsust koguma ka igasugused volatiilsuse tõusule või langusele panustavad ja võimendusega kauplevad instrumendid, nagu näiteks VXX US (S&P 500 VIX Short-Term Futures) ja SVXY US (Short VIX ST Future).

SWEDBANK

Üldiselt on panga klientide seas populaarsemad suuremate indeksite ETFid. Näiteks MSCI World, STOXX Europe 600, S&P 500. Samuti ka võimendusega ETFid erinevatele USA indeksitele.

-9,38%

17

Euribor 6 kuud

1,3525

47,63

+0,00%

0,303%

-0,001

0,45

80

1,3689

60

1,3376

40

1,3063

0,40

0,35

0,30

1,2750

20 06

Üks küsimus Kuhu paigutavad raha Eesti investorid?

EUR/USD

Nord Pool Eesti

NUMBER

08

10

12

02

04

08

06

10

12

02

04

06

0,25 08

10

12

02

04

06

RAHA

reklaam

Kommertspankade intressitooted jooksev hoius % keskmiselt kuu kuu jäägilt püsijäägilt

pank

1 kuu

2 kuud

Danske Bank

3 kuud

tähtajaline hoius % 9 kuud 1 aasta

6 kuud

2 aastat

3 aastat

min summa

Kontakteeruge pangaga

Tallinna Äripank

0,05

0,10

0,15

0,20

0,40

0,50/1,5

0,60/1,60

0,70/1,70

-

200

Tallinna Äripank (3)

0,05

0,25

0,30

0,35

0,55

0,65

0,75

0,85

-

200

0,10

0,40

0,50

1,00

1,30

1,60

150

0,60

0,90

1,00

1,20

1,50

1,80

350

Citadele Pank

-

-

Versobank

0,01

DNB

0,10 (7)

Krediidipank

-

0,01 -

-

0,50

0,20

0,01

BIGBANK

-

0,40

-

0,25

0,40

0,55

0,70

0,80

0,90

300

0,10

0,15

-

0,25

1,00 (4)

0,65

1,50 (4)

1,10

1,20

5000 (4)

0,15

0,20

0,25

0,40

0,40

1,00

1,20

1,50

300-1500

BIGBANK

-

-

-

-

-

0,40

0,40

1,00

1,20

1,50

1500-30 000

BIGBANK

-

-

-

-

-

0,45

0,45

1,05

1,25

1,55

üle 30 000

Pankade kontaktandmed

tähtajaline hoius %, USD pank

1 kuu

2 kuud

Danske Bank Tallinna Äripank Citadele Pank Versobank

3 kuud

6 kuud

9 kuud

1 aasta

min summa

Kontakteeruge pangaga 0,05 -

0,05 -

0,30

DNB

0,10

Krediidipank

0,15

0,30 0,20

0,05

0,10

0,15

0,20

0,10

0,40

0,70

1,00

200 200

0,40

0,70

1,20

1,50

500

0,15

0,30

0,40

0,50

300

0,30

0,50

0,70

0,90

100/200 (4)

CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn,

tel 770 0000, faks 770 0001, e-post: info@citadele.ee BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, faks 737 7582, e-post: bigbank@bigbank.ee, www.bigbank.ee VERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501

DNB PANK Tartu mnt 10, Tallinn, tel 686 8500, faks 686 8501, e-post: info@dnb.ee, www.dnb.ee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn, tel 669 0941, faks 661 6037 TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn, tel 668 8066, faks 668 8065

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad; (3) personaalpanganduse klientidele; (4) kampaaniapakkumine eraklientidele; (7) päevalõpu kontojäägilt

BÖRS

München al. 12090

SEB PANK

Tallinn aktsia

Investorid on eelistanud eelkõige Euroopa ja USA suuremaid indekseid järgivaid ETFe (QQQ, EFA, IVV). Kauplejate eelistuseks on aga võimendusega pangandussektori ETFid (FAZ, FAS) ning volatiilsuse futuuride liikumist kajastavad ETFid (UVXY, VXX).

Arco Vara

www.estonian-air.ee

LHV PANK

18.07 sulgemishind, EUR

muutus eelm, %

käive, EUR

P/E

ROE

P/B

divid. tootlus

1,170

0,00

1 755

1,0

79,1%

0,77

0,0%

Baltika

0,476

-0,83

1 818

-

-23,1%

2,20

0,0%

Ekspress Grupp

1,040

0,00

5 403

31,3

2,3%

0,72

1,0%

Harju Elekter

2,700

0,00

0

14,9

5,1%

0,76

3,3% 0,0%

Järvevana

0,751

0,81

2 677

-

-0,3%

0,90

Merko Ehitus

7,200

0,84

39 991

13,6

7,6%

1,03

5,7%

Nordecon

1,030

-1,90

8 548

5,5

16,8%

0,92

0,0%

Olympic EG

1,960

-0,51

367 079

11,5

24,1%

2,77

5,1%

Premia Foods

0,700

0,00

1 947

27,6

2,7%

0,75

1,4%

Pro Kapital Grupp

2,450

0,00

0

-

-4,5%

2,04

0,0%

Silvano FG

1,900

-0,52

24 248

8,0

14,9%

1,20

13,2%

Tallink Grupp

0,736

-0,54

26 425

13,2

5,0%

0,66

6,8%

Tln Kaubamaja

5,140

0,00

15 718

11,0

11,4%

1,25

6,8%

SWEDBANKI maakler Meelis

Tallinna Vesi

13,300

0,76

37 417

14,2

21,5%

3,05

6,3%

Maasik peab ETFide plussiks suurt valikuvõimalust ja väikseid kulusid. FOTO: EIKO KINK

Trigon PD

0,478

0,00

0

-

-0,7%

1,00

0,0%

Skano Group

1,020

0,00

0

-

-10,1%

0,67

0,0%

ka LHV pangas ETFide ja üksikaktsiate hinnakiri sama – Balti turgudel kaubeldavad aktsiad ja ETFid on panga teatel teenustasuga 3 eurot pluss 0,2% ning välisturgudel kauplevad ETFid ning aktsiad 11 eurot pluss 0,3% tehingult.

Paljudel fondidel lühike eluiga. Veel mõne aasta taguse ajaga võrreldes on ETFid andnud investoritele rohkelt uusi investeerimisideid, pakkudes võimalusi investeerida nii fondi poolt kindlaks määratud toormete, aktsiate, valuutade kui ka võlakirjade komplekti. Sealjuures annavad need fondid võimalusi vägagi hea fantaasiaga investoritele.

Aastatel 2008–2013 on USAs börsil kaubeldavate fondide hulk kasvanud 78% võrra, küündides finantssaidi CNBC andmetel praegu 1600ni. Traditsiooniliste avatud investeerimisfondide hulk vähenes samal perioodil 4 protsenti.

Morningstari analüütiku Robert Goldsborough’ hinnangul ei tähenda kvantiteet aga sugugi alati kvaliteeti – paljudel fondidel on kapitali vaid mõned miljonid ja nende võime efektiivselt kaubelda on väiksem. Samuti on paljudel väiksematel ETFidel kombeks pärast turule tulekut üsna kiiresti kaduda.

Tuntud USA ajakirjanik ja aktsiaturgude kommentaator Herb Greenberg põhjendab paljude ETFide lühikest eluiga sellega, et nii mõnigi neist on loodud viimaste trendide püüdmiseks, on veidrad või ei oma perspektiivi. “Ma võiksin samuti alustada “viska spagetid vastu seina, et näha, mis kinni jääb” ETFi,” lahkas ta CNBCs.

VALUUTA

Euroopa Keskpank

EUR/SEK

Riia

EUR/RUB

9,2282

aktsia

47,400

Austraalia dollar

AUD

1,441

Rumeenia leu

RON

4,439

Bulgaaria leev

BGN

1,956

Singapuri dollar

SGD

1,679 0,792

Hiina jüaan

CNY

8,397

Suurbritannia nael

GBP

Hongkongi dollar

HKD

10,484

Šveitsi frank

CHF

1,214

INR

81,610

Taani kroon

DKK

7,457

Tai baat

THB

43,463

Tšehhi kroon

CZK

27,433

Türgi liir

TRY

2,875

India ruupia Jaapani jeen

P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevõtja osa põhjal

JPY

137,070

Kanada dollar

CAD

1,453

Korea won

KRW

1392,530

Leedu litt

LTL

3,453

Ungari forint

HUF

310,050

Norra kroon

NOK

8,358

USA dollar

USD

1,353

Poola zlott

PLN

4,148

BÖRSIKAUBAD

18.07 sulgemishind, EUR

muutus eelm, %

Grindex

6,65

-0,75

5,8

0,6

-

Latvijas Gaze

9,60

-2,74

13,4

0,6

-

7,57

-0,66

7,8

1,8

-

sulgemishind, EUR

muutus eelm, %

Olainfarm

P/E

P/B

Vilnius aktsia Apranga

18.07 P/E

P/B

18.07

2,71

0,00

-

3,8

1,720

-1,15

7,1

0,9

-

Invalda

3,270

0,00

-

1,2

-

17.07

108,00

Nafta NYMEX, bbl

103,11

Mootoribensiin, t

989,50

Alumiinium LME

1983,5

0,721

0,14

8,9

0,9

-

Panevezio Statybos

1,250

-0,79

-

0,6

-

Siauliu Bankas

0,289

-1,03

52,5

0,8

-

Snaige

0,344

0,00

-

1,1

-

TEO LT (Telekomas)

0,772

-0,39

14,5

2,1

16,5

hind, EUR

muutus eelm, %

divid. tootlus

2,77

2,59

23,0

2,7

3,6

2,79

0,00

11,0

1,1

5,3

21,29

0,61

15,6

4,4

6,1

7041

Citycon

Plii LME

2190

Elisa Comm.

19175

Finnair

2,83

0,35

-

0,6

-

19,34

-1,98

5,7

1,5

-

Kerge kütteõli, t

886,75

Tina LME

22100

Fortum

Masuut (1% väävel), t

591,00

Tsink LME

2295

HKScan

3,956

18.07

P/B

Vask LME Nikkel LME

nael = 453,59 g

P/E

Alma Media

901,75

Põllumajandus

18.07

aktsia

Diislikütus, t

Maagaas Henry Hub, btu, USD

5,3

Linas Agro

USD/t

USD

Nafta IPE, bbl

Värvilised metallid

divid. tootlus

City Service

Helsingi Kütused

divid. tootlus

Väärismetallid

18.07

USD/unts, unts = 31,105 g

3,89

-0,26

478,1

0,5

2,6

Kesko

28,36

-0,84

18,6

1,2

4,9

Neste Oil

13,59

-0,51

-

1,2

4,8

5,63

2,27

-

3,4

-

24,45

0,20

15,9

2,9

2,7

Nokia Olvi

Kohv NYBOT, USc/nael

164,15

Kuld COMEX

1306,28

PKC Group

21,15

1,44

39,2

2,6

3,3

Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t

451,50

Plaatina NYMEX

1489,00

Stockmann

10,90

-1,00

17,5

1,0

3,7

877,80

Stora Enso

7,00

-0,85

-

1,0

-

12,60

-0,08

-

0,9

4,8

7,98

-1,48

16,1

1,6

4,8

Kakao NYBOT, USD/t Nisu NYSE LIFFE, USD/t Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga

3072,00 129,15 318,5

Pallaadium NYMEX Hõbe COMEX

20,81

UPM Kymmene YIT

18 REKLAAM

ÄRIPÄEV 21. juuli 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

logistikauudised.ee 26. august

19. SEPTEMBER 2014

Original Sokos Hotel Viru, Tallinn

TTÜ INNOVATSIOONIKESKUS VAT A SIOONIKESKUS

MEKTORY MEK Raja tn 15 Tallinnas

SÄÄSTLIK AUTOPARK

VAATLUSE ALLA TULEVAD VÕIMALUSED KUIDAS MUUTA AUTOPARK EFEKTIIVSEKS

Osaledes seminaril saab teada: kuidas hakkab riik 51 miljoni euroga sügisest toetama biometaani kasutamist transpordis; millised on LPG ja CNG gaasiautode müüdid ja kas need vastavad tegelikkusele; kogemuslood – millal valida ettevõttele hübriid-, elektri- või CNG masinapark; millal muutub autopargi haldusteenuse sisseostmine ettevõttele kasumlikuks, millised on haldusteenuse sisseostmisega saavutatud võidud; seadusemuudatusest – mida peab autopargi omanik arvestama auto kasutamisel töövälisel ajal; kuidas aitab GPS-logistikalahendus maksuameti aktsepteeritavat sõidupäevikut pidada.

MÜÜGIJUHTIMISE AASTAKONVERENTS

Soodushind registreerimisel 30. juulini 159 eurot (km-ga 190,8 eurot) Täishind 209 eurot (km-ga 250,8 eurot). Kahe või enama isiku korraga registreerimisel ühest ettevõttest kehtib hindadele 5% soodustus.

Lisainfo ja registreerimine: Martin Kivimäe, martin@logistikauudised.ee, tel 56667056. www.logistikauudised.ee

PRAKTIKUTELT

III Sisekontrolli aastakonverents 2014

9.30

Konverentsi avapauk

9.45 Müügi TOP 2014 SUUR LAVA: MÜÜGIJUHTIMISE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETUNNID

Majanduskeskkonna riskide mõjud sisekontrollile Siseaudiitor - organisatsiooni kolmas kaitseliin z Auditid, mis aitavad nõukogu, juhatust ja omanikku z Korruptsiooniohud ja riskikäitumine avaliku ja erasektori suhetes z Huvide konflikt ja riskid seotud osapooltega z Vestlusring: nõukogu ja auditikomitee roll ja võimalused organisatsiooni juhtimisotsuste mõjutamisel z Toitlustuse controlling, hotelli näitel z Miks inventuur ei pruugi anda tegelikku ülevaadet varadest? z Organisatsiooni riskide tuvastamine võimalused z Ettevõttes petturite tabamine ehk “nutikas töötaja“ on “kallis“ risk tööandjale z Sisevargused - kuidas neid õiguslikult tõendada ja tekitatud kahju tagasi nõuda?

Koostööpartner:

Konverentsi soodushind 25. juulini on 179 eurot (km-ga 214,8 eurot), alates 26. juulist kuni 22. augustini on hind 199 eurot (km-ga 238,8 eurot), tavahind alates 23. augustist 279 eurot (km-ga 334,8 eurot). Mitme osaleja soodustus -10%.

Registreerimine aadressil juuli.laanemets@aripaev.ee või telefonil 50 83 285.

10.00 Tootejuhtimise ja müügi sõda, Eesti Energia müügidirektor Sten Argos 10.30 Müügiorganisatsioon muutuste tõmbetuules, Kalevi ja Põltsamaa Feliksi müügidirektor Janno Kurg 11.00 Müügijuhtimise psühholoogia? Läbirääkimine!

Vabakutseline päästeekspert Siim Nemvalts 11.30–12.30 LÕUNA 12.30 TÖÖTOAD: MÜÜGIJUHTIMISE PRAKTIKAD Tootmine ja kaubandus: kuidas saada arvamusliidriks kliendi juures?

Saku õlletehase müügidirektor Jaan Härms Teenindus: kuidas panna kogu organisatsioon müüma?

Statoili jaemüügidirektor Indrek Nõlvak Kliendiandmete analüüs: kuidas gigabaite müügis kasutada?

Müügianalüütik Indrek Saul ja ärianalüüsi konsultant Andres Kukke Palk: mille eest müügis palka maksta? Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Areng: kuidas müügiinimesi arendada? ERGO Insurance SE müügidirektor Annika Sööt SUUR LAVA: KUUMAD TRENDID MÜÜGIS 13.15 Suunatud müük veebis: kas sina juba teed? Browserbite´i omanik ja juht Kaspar Loog 13.45 Müügipakkumised, mida loetakse, Alexela müügidirektor Marek Miller 14.15 Müügijuhtimise kasutamata reservid, Change Management OÜ juhatuse liige Arvi Heinloo 14.30-15.15 NETWORKING KOHVI JA KOOGIGA Ärikohtumised spetsiaalses formaadis. Ekskursioon täiesti uude tehnoloogiamaailma.

SUUR LAVA: KAVATSUSEST TULEMUSENI 15.15 Kuidas kliendid osta tahavad? Selveri ostudirektor Katrin Riisalu, müügikriitik Indrek Saul 15.45 Kuidas saada tippmüüjaks? Parim Müük 2014 finalistid 16.15 Personal Excellence Motivation: Sex and Drugs and Rock’n’Roll?

Peter Cook (UK), The Boss Human Dynamics and The Academy of Rock

Best Sales

Osalustasu: 249 eurot + km kuni 01.08 279 eurot + km kuni 01.09 299 eurot + km kuni 19.09

Konverentsi sõbrapakett

Pange ennast kirja registreerimine@aripaev.ee Programmijuht Aira Tammemäe tel 502 5548 Vaadake ettekannete tutvustusi www.bestsales.ee

investeerimisfondid INVESTOR 19

+0,37%

1385,24

OMX Helsinki

+0,65%

2942,56

EPI II samba indeks

+0,34%

161,62

17039,27

OMX Stockholm

17000

1400

3000

165,00

16000

1300

2750

161,25

15000

1200

2500

157,50

14000

1100

2250

153,75

1000

13000 08

10

12

02

04

2000 08

06

10

12

02

04

06

08

10

12

02

FONDID

04

150,00 06

06

reklaam

Avaron Asset Management

17.07

ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) % 12 kuud

fondi maht

3 aastat

08

-0,11%

10

12

02

04

Dow Jones USA

ÄRIPÄEV 21. juuli 2014 toimetaja Juhan Lang, tel 667 0136, e-post juhan.lang@aripaev.ee reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee

06

AS SEB Varahaldus

17.07 ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

12 kuud

3 aastat

SEB Energiline Pf, EUR

0,785

0,793

0,793

6,46

6,73

8,59

2,70

SEB Konservatiivne Pf, EUR

0,903

0,912

0,912

2,77

2,53

1,80

1,70

SEB Optimaalne Pf, EUR

0,859

0,867

0,867

3,69

4,02

5,06

2,60

4,55

16 841 830,09

1,012

1,023

1,023

4,51

5,10

6,93

2,83

5,59

331 774 184,87

0,996

1,016

1,006

6,99

7,23

10,33

3,61

9,17

15 596 870,47

1,194

1,219

1,207

3,25

4,74

6,39

2,99

5,15

12 421 572,95

2,15

3,56

3,83

5,34

6,78

3,11

5,97

SEB Progressiivne Pf, EUR

5 aastat

Avaron Areneva Euroopa Fond D, EUR

12,60

12,85

12,60

8,28

9,62

17,94

7,27

-

39 554 783

Avaroni Privaatportfell B, EUR

14,98

14,98

14,98

2,76

6,29

9,89

6,79

9,25

8 568 530

SEB Tasakaalukas Pf, EUR

Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR

11,85

11,85

11,85

3,75

7,99

10,17

-

-

9 842 447

Vahendatavad Fondid *

SEB Aktiivne Pf, EUR

SEB Corporate Bond Fund, EUR

Compensa Life

16.07 ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) %

fondi maht

12 kuud

3 aastat

Kasvuportfell, EUR

-

-

1,41

-

0,30

0,10

5,20

18,00

5 968 709

Võlakirjaportfell, EUR

-

-

12,12

-

2,00

2,40

3,10

-

738 513

5 aastat

SEB Strategy Balanced Fund

1.572

1.572

1.572

110.76

111.8676

110.76

17.07 NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) % 12 kuud

3 aastat

fondi maht 5 aastat

Danske Pension 25, EUR

1,02

1,03

1,03

2,77

3,60

5,76

4,00

5,13

12 113 509

Danske Pension 50, EUR

1,20

1,21

1,21

3,57

4,18

7,42

4,66

5,83

178 497 761

Danske Pension Intress, EUR

0,89

0,90

0,90

1,98

1,77

2,35

2,99

3,83

3 929 253

1,57

1,61

1,58

4,75

4,69

10,13

6,46

9,93

3 769 276

0,78

0,80

0,78

2,41

2,29

3,08

2,88

Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss, EUR Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss, EUR

5 aastat 15 501 631,07 3,41

57 066 402,43

381 240 000,00 443 280 000,00

SEB Strategy Defensive Fund

109.136

109.136

109.136

2,52

4,36

541 750 000,00

SEB Strategy Growth Fund

115.982

117.14182

115.982

4,34

8,86

253 230 000,00

SEB Strategy Opportunity Fund

112.889

114.01789

112.889

4,10

7,55

374 620 000,00

* Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 30.04.2014.

AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt

Danske Capital AS müük

fondi maht

Fondivalitsejad

Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31.05.2014. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31.05.2014.

ost

tootlus (p.a) %

307 068

5–58, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664 4201, info@avaron.ee, www.avaron.ee AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681, info@gafm.ee, www.gafm.ee ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501, funds@ ergo.ee, www.ergo.ee

LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, info@lhv.ee, www.lhv.ee NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 1251, eesti@nordea.com, www.nordea.ee AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@ seb.ee, www.seb.ee

AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT

Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, tel 680 2630, faks 680 2631, info@gildrealestate.com www.gildrealestate.com DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, tel 675 2295, faks 675 2895, funds@danskebank.ee, www.danskecapital.ee, www.danskebank.ee

Maaklerifirmad

Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.

COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE

ERGO Funds

17.07 ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) %

fondi maht

12 kuud

3 aastat

ERGO Pensionifond 2P1, EUR

0,95

0,96

0,96

1,62

3,60

3,93

3,40

4,08

9 062 268,85

ERGO Pensionifond 2P2, EUR

1,18

1,19

1,19

3,13

3,27

5,93

3,34

6,81

52 141 867,35

ERGO Pensionifond 2P3, EUR

0,67

0,68

0,68

3,58

2,47

5,92

2,19

-

2 123 314,99

ERGO Pensionifond 3P1, EUR

0,92

0,94

0,93

3,53

4,21

7,59

4,76

-

464 568,24

ERGO Pensionifond 3P2, EUR

0,96

0,98

0,97

4,60

2,70

7,02

4,03

-

364 468,64

ERGO Pensionifond 3P3, EUR

0,92

0,94

0,93

5,42

1,74

7,57

2,37

-

340 143,94

ost

müük

riskiaste

% aasta algusest

12 kuud

Pensionifond L, EUR

1,43

1,45

1,45

2,50

1,99

2,55

3,60

7,80

Pensionifond M, EUR

1,14

1,15

1,15

1,65

2,22

2,83

4,01

7,33

37 866 701

Pensionifond S, EUR

1,21

1,22

1,22

1,39

2,81

2,96

3,80

6,19

46 301 979

Pensionifond XL, EUR

1,24

1,25

1,25

3,32

1,55

2,30

4,08

7,95

62 185 136

Pensionifond XS, EUR

1,12

1,13

1,13

1,52

3,15

3,29

4,08

6,47

10 256 060

Täiendav Pensionifond, EUR

1,39

1,40

1,40

3,31

2,18

3,46

4,50

8,71

5 883 438

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR

14,84

14,99

14,99

12,75

22,21

35,34

25,71

20,32

-

LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR

9,48

9,58

9,58

12,75

22,21

35,34

25,70

20,32

52 258 386

LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR

8,39

8,47

8,47

11,04

-2,77

5,63

-1,33

3,82

-

LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR

5,36

5,41

5,41

11,04

-2,77

5,63

-1,34

3,82

1 499 778

ost

müük

5 aastat

LHV Varahaldus

17.07 NAV

tootlus (p.a) % 3 aastat

fondi maht 5 aastat

Mandatum Life

255 069 211

17.07 NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) % 12 kuud

3 aastat

fondi maht 5 aastat

Investeeringute haldusteenus: Turvaline, EUR

120,48

119,88

119,88

-

3,11

4,83

4,36

-

-

Konservatiivne, EUR

117,77

116,60

116,60

-

2,16

4,96

2,27

-

-

Tasakaalustatud, EUR

117,20

115,47

115,47

-

1,68

5,38

1,16

-

-

Progressiivne, EUR

112,24

110,04

110,04

-

1,81

6,27

-0,25

-

-

Agressiivne, EUR

119,12

116,78

116,78

-

3,14

8,46

0,34

-

-

Investeerimisportfellid: Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR

146,61

145,88

145,88

-

2,90

4,28

4,48

5,87

Mandatum Life Nordic High Yield Abs, EUR 109,95

109,40

109,40

-

4,38

8,31

-

-

-

125,07

122,62

122,62

-

3,46

19,52

-

-

-

Mandatum Life Europe Equity Abs, EUR

151,37

148,40

148,40

-

-5,42

1,04

-0,37

4,58

-

Mandatum Life Nordic Equity Abs, EUR

142,41

139,62

139,62

-

-2,48

-0,05

-7,91

2,76

-

ost

müük

NAV

1,01

1,02

Nordea Pensionifond A Pluss, EUR

0,83

Nordea Pensionifond B, EUR Nordea Pensionifond C, EUR

Mandatum Life Europe Equity, EUR

Nordea Pensions Estonia

Nordea Pensionifond A, EUR

17.07 riskiaste

% aasta algusest

tootlus (p.a) % 12 kuud

1,02

5,35

4,17

8,23

5,57

0,84

0,84

6,49

3,99

8,91

5,93

0,93

0,94

0,94

4,10

3,92

5,88

4,55

3 aastat

fondi maht 5 aastat 7,62

76 208 570,35

5,99

14 811 929,43

9 475 188,58

0,84

0,85

0,85

2,75

4,34

4,13

3,53

4,3

2 541 798,06

Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR

1,27

1,29

1,28

8,42

4,48

11,23

7,25

10,59

5 103 111,23

Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR

0,74

0,75

0,75

4,06

4,58

5,78

ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

12 kuud

3 aastat

Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 173,93

179,25

177,48

11,88

2,36

2,04

1,41

802 115,67

Trigon Funds

17.07 tootlus (p.a) %

fondi maht 5 aastat 4 765 952

Balti Fond, EUR

13,32

13,79

13,52

8,57

-3,11

-2,57

-4,49

4,39

1 544 920

Uus Euroopa Fond, EUR

25,63

26,54

26,02

8,02

3,81

21,48

11,71

17,70

62 675 482

Venemaa Top Picks Fond, EUR

17,09

17,70

17,35

19,58

-8,37

-3,15

-10,48

13,17

4 538 802

Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, faks 610 3010 info@compensalife.ee, www.compensalife.ee LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, faks 680 0402

VERSOBANK AS Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501 DANSKE BANK Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 6622, faks 665 6802

MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, info@mandatumlife.ee, www.mandatumlife.ee

TEGIJA TURUL

OMX TALLINN 52 nädalat

Jim Cramer: On viga praegu aktsiaid osta.

Nr 130 (5024) 21.07.2014

Tallinna bĂśrsi Ăźldindeks, kajastab pĂľhi- ja lisanimekirja aktsiate liikumisi.

800,69

Äripäev

-0,13%

850

825

800

775

750 08

Endise riskifondi juhi ja kuulsa telenäo hinnangul on aktsiate hinnatasemed praegu liiga kþrged ja enne Ukraina lennukatastroofi kohta täiendava info saamist ta ostmist ei soovita.

TĂ•USJAD

Turud kataklĂźsmi hoovuses

TULEMUS

Maarjamaa ainus miljardikäibega ettevþte hiilgas

Ericsson

86,00 SEK

+8,18% Electrolux

178,80 SEK

+4,62% Nokia

5,64 EUR

+2,45% Alma Media

2,76 EUR

+2,22% Swedbank

177,50 SEK

+1,78% Veolia Environnement

13,14 EUR

+1,74% Mehhiko vþimud kiitsid heaks täiendavad þigusaktid, mis aitavad esmakordselt enam kui 70 aasta jooksul avada riigi energiasektori eraettevþtetele.

M

aailma aktsiaturud vþtsid läinud nädala lþpul pärast ohvriterohket Malaysian Airlinesi lennuki allatulistamist Ida-Ukrainas suuna suuremas jaos allapoole.

Lisaks sellele varjutas mÜÜdunud nädalal globaalseid aktsiaturge pingete eskaleerumine Lähis-Idas, kui Iisrael alustas maaoperatsiooni Gaza sektorisse.

IG turustrateegiate juht Chris Weston rääkis uudisteagentuurile CNBC, et enne, kui pole tulnud lþplikke uudiseid, vþib turgudel näha kþrgendatud riskikartlikkust. Teised eksperdid on viidanud, et kriisi eskaleerumise eel hakkavad investorid kasumeid välja vþtma.

USA Standard & Poor’s 500 aktsiaindeks tegi läinud neljapäeval kolme kuu suurima päevase languse. Samuti tegi rohkem kui aasta suurima hßppe volatiilsusindeks (VIX).

JUHAN LANG juhan.lang@aripaev.ee

Turg on väga tundlik geopoliitilistele riskidele.

Highmark Capitali fondihaldur Todd Lowenstein

Hirm ajab mßßma. InvesteerimisďŹ rma Highmark Capital fondihaldur Todd Lowenstein Ăźtles Bloombergile, et inimesed mßßvad, sest nad on hirmunud. “Turg on väga tundlik geopoliitilistele riskidele. Arvestades, et hinnatasemed on kĂľrged, hakkavad inimesed geopoliitiliste sĂźndmuste korral oma aktsiaid mßßma.â€?

Tähelepanuväärne on majandusväljaande Wall Street Journali infokirja teatel seegi, et varem sel aastal USA turud ei Ukraina ega Lähis-Ida kriisidele nþnda valuliselt kui läinud neljapäeval reageerinud pole.

JonesTradingu turustrateegiate juht rääkis Wall Street Journalile, et murdepunkti saab vaadelda kahest vastandlikust vaatepunktist. “Pullid tĂľlgendavad turgude vastupidavust tugevuse märgina ja karud usuvad, et kukkumiseks on veel kĂźllaldaselt ruumi.â€?

Teisalt leidis Yahoo Finance’i vanemkolumnist Mike Santoli, et kui turg ise on terve, on geopoliitilistel pingetel aktsiatele vaid paaripäevane mþju. Tema kinnitusel pole alates teisest maailmasþjast välised faktorid turgudel tþelist langust vallandanud. Teisest kßljest, kui turud on äärmiselt ßlehinnatud ja investorite raha niikuinii lahkumas, siis vþivad sellised sßndmused olla katalßsaatoriks märkimisväärsele langusele.

Rootsi juhtiva telekommunikatsioonifirma Ericssoni teise kvartali tulemused olid ßle analßßtikute ootuste. Ettevþtte teatel tþuseb mßßk heade tehingute tþttu ka aasta teises pooles.

Firma tegevuskasum oli kokku 4 miljardit Rootsi krooni (432 miljonit eurot). Eelmise aasta samal kvartalil oli kasum 2,5 miljardit, mis teeb kasumi kasvuks 60 protsenti. Analßßtikute prognoos oli 3,7 miljardit.

Maailma juhtiva mobiilsidevþrgu seadmete tootja mßßgikäive oli 54,8 miljardit krooni (5,92 mld eurot), 2,3 miljardit rohkem, kui analßßtikud ootasid.

Ericsson on ainuke Eestis tegutsev ettevþte, kelle käive ulatub miljardi euroni. Mobiiltelefonivþrkude tarbeks vþrguseadmeid tootva Ericssoni tehas asub Tallinnas.

VĂ„Ă„RISMETALL

India nþudlus kulla järele kasvas hßppeliselt India kullaimport tþusis juunis hßppelised 65 protsenti, sest keskpank lubas pankadel ning kauplejatel välismaalt rohkem kulda osta.

Selle tagajärjel suurenes aga India eelarvedeďŹ tsiit 11 kuu kĂľrgeimale tasemele.

Kokku eksporditi juunis 3,12 miljardi dollari eest kulda, mis on 65 protsenti enam kui aasta tagasi. HĂľbeda import seevastu langes 53 protsenti, 212,8 miljoni dollarini, teatas India kaubandusministeerium. KaubandusdeďŹ tsiit tĂľusis juunis 11,8 miljardi dollarini, mis on 11 kuu kĂľrgeim tase.

Maailma kullanĂľukogu andmete kohaselt moodustas India 2013. aastal maailma kulla kogunĂľudlusest umbes 25 protsenti.

2013. aastal piiras India keskpank kullaimporti, et vähendada negatiivset kaubandusbilanssi, mis oli liialt nþrgestanud India ruupiat.

Toona kolmekordistati ka kulla impordimakse.

16. september KOOLITUSE SOODUSHIND 19. augustini 299 eurot LN HB FVSPU

5BWBIJOE FVSPU LN HB FVSPU

*OGP KB SFHJTUSFFSJNJOF UFMFGPOJM 667 0100 FMFLUSPOQPTUJ BBESFTTJM akadeemia@aripaev.ee WĂœJ LPEVMFIFLĂ MKFM akadeemia.aripaev.ee

,PPMJUBKB PO DMITRI VOLOV

10

12

02

04

perioodi kĂľrgeim perioodi madalaim

06

855,25 775,29

LANGEJAD

Schibsted

309,10 NOK

-6,05% Tieto

19,93 EUR

-5,90% Cramo

16,60 EUR

-3,60% Comptel

0,63 EUR

-3,10% Latvijas Gaze

9,60 EUR

-2,74% HeidelbergCement

57,98 EUR

-2,51% Austraalia senati mÜÜdunud nädala otsus tunnistada kehtetuks fossiilkßtuste maksustamine annab lÜÜgi vþitlusele globaalse soojenemise vastu.

UUS!

MĂ•JUTAMIS- JA VEENMISOSKUSED Koolitus aitab osalejatel: t .ĂœJTUB WFFONJT KB NĂœKVUBNJTPTLVTUF BMVTQĂœIJNĂœUUFJE t 5FBEWVTUBEB NĂœKVTB BSHVNFOUFFSJNJTF LPNQPOFOUF t 5FBEWVTUBEB FSJOFWBJE NĂœKVUBNJTTUJJMF KB JOTUSVNFOUF t 0TBUB FOOBTU FUUF WBMNJTUBEB PMVMJTFLT WFTUMVTFLT UFJTF JOJNFTFHB FU NĂœKVUBEB UFNB TFJTVLPIUJ t 0TBUB NĂœKVTBMU LĂŠJUVEB WBTUBOEVNJTF LPSSBM LPMMFFHJ BMMVWBHB