20140709 aripaev

TELLIJATELE

EUROOPA LIIT

Põllumehi ootab rekordiline viljasaak

Junckerile terendab ELi mõjukaim amet

Teraviljamaakler INDREK AIGRO usub, et Eesti võib tänavu arvestada 1,4 miljoni tonnise saagiga. Põllumajandus

Järgmised viis aastat võib Euroopa Komisjoni juhtida JEAN-CLAUDE JUNCKER , kes es Briti peaministri David Cameroni arvates esindab bürokraatiat, mida valija ei taha. 8

AASTAT MAJANDUSLEHTE

Kolmapäev, 9. juuli 2014 nr 125 (5019) 3 eurot

EUR/USD 1,3589

USD/EUR 0,7359

EUR/SEK 9,2977

EUR/RUB 46,5133

NordPool 35,71

Euribor 0,303%

Petturi leebe karistus ärritab See, et 30miljonilisest maksupettusest saab riik tagasi veerandi, riivab maksuasjatundjate hinnangul õiglustunnet.

4–5

SUUREJOONELISE käibemaksupet-

tusega tegelemiseks kuritegeliku ühenduse loonud Oleg Belokrõlov pääses tingimisi vanglakaristusega.

FOTO: ANDRES HAABU

Äripäev ilmub suvel kolm korda nädalas 30. juunist kuni 10. augustini ilmub Äripäev ESMASPÄEVAL, KOLMAPÄEVAL JA REEDEL .

Veebilehel www.aripaev.ee värsked majandusuudised iga päev!

TULEMUSED

INVESTOR

Kütusemüüjate rammus kasum

Edukas Vene börs toob julgetele kasumit

Alexela Oil jõudis mullu välja aastatepikkusest kahjumist ja teenis üle miljoni euro kasumit – suuresti tänu kopsakamale jaemüügile, kus kasumlikkus on hulgimüügist suurem. 10–11

“Mina Vene aktsiatesse ei investeeriks,” soovitas kolm kuud tagasi Valge Maja pressiesindaja. Kes tema soovitust kuulas, kaotas palju, sest Vene börs on praegu üks parimaid maailmas. 20–21

KOLUMN

Turumajandusliku riigi jaoks peaks olema ainus põhjus majandusse sekkuda turutõrge.

Millise sekkumise viisi riik valib, sõltub sellest, millist probleemi soovitakse lahendada, kirjutab majandusanalüütik ja peaministri nõunik Maris Lauri. 18

2 TOIMETUS

TEGIJA Johan Dennelind kasvatas hüppeliselt TeliaSonera turuosa TeliaSonera AB nõustus ostma Tele2 AB Norra äri 547 miljoni euro eest, suurendades sellega oma mobiilside turuosa Skandinaavias 23%-lt 40%-le. “Suurus on meie valdkonnas tähtis ja ma usun, et turuosa suurendamine annab meile võimaluse teenida tulevikus head

ÄRIPÄEV 9. juuli 2014 toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post peep.talimaa@aripaev.ee

kasumit,” ütles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind. Tänavu aprillis teatas kasumlikkusega hädas olnud TeliaSonera, et üritab probleemi lahendada tegevuse laiendamisega idas, kus on laienetud Türgis, Venemaal ja mitmes endises NSV Liidu riigis. Nüüd napsati turuosale lisa läänest.

TÄNA ÄRIPÄEVA VEEBIS

Milline on Eesti noorte finantskirjaoskus?

Täna tutvustatakse PISA 2012 testiga kontrollitud 15aastaste õpilaste finantskirjaoskuse tulemusi. Mis selgub, vaata lähemalt Äripäeva veebist www.aripaev.ee.

UURINGU tulemusi

tutvustab ka haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski.

PÄEVA FAKT

3 MAADEVAHETUSE kohtuasjas süüdi mõistetut jäävad ilma tee-

netemärgist: Toomas Annus, Ester Tuiksoo ja Kalev Kangur.

ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA

JÄRGMISES LEHES Õllemeister maitsestab jooki espresso ja apelsiniga.

JUHTKIRI

LOE REEDESEST ÄRIPÄEVAST

Pankrotimaks juhi rahakotile VÕLGLASED SOOMES?

ROIGASAIAD OÜ

Kiirhagiavalduste esitamine tasumata arvete alusel. Nõustamine eesti keeles.

Mauren OÜ Seppo Maunula info tel 55 64 64 74, seppo@mauren.ee

PLASTPROFIILIDE

· tootmine · arendus

ATI Profiil

liist@atiprofiil.ee www.atiprofiil.ee

Roigasaedade valmistamine ja paigaldamine tel 509 2933 • info@roigasaiad.ee www.roigasaiad.ee

PARIMA HINNA–KVALITEEDI SUHTEGA KAITSE PÄIKESE, VIHMA, LUME ning TRANSPORDIKAHJUSTUSTE VASTU.

KÕIK KASUTUSVÕIMALUSED LEIATE KODULEHELT.

www.3selli.com

S

oomes saab võlausaldaja pankrotis ettevõttest tagasi 90% oma rahast, samas kui Eestis kaotavad võlausaldajad äripartneri pankroti korral ligi kaks kol-

mandikku.

Sellises olukorras ei peaks seaduseandja leevendama pankrotiga seonduvaid seadusepügalaid, millest oli juttu esmaspäevase Äripäeva põhiloos. Vähemasti mitte ilma pahatahtlike pankrottide vähendamiseks samme astumata, näiteks n-ö pankrotimaksu kehtestamiseta.

Hiljuti kirjutas Äripäev, kui lihtne on likvideerijate ja tankistidega firma allavett lasta, nii et võlausaldajad jäävad pika ninaga järele vaatama – kui üldse teavad vaadata, sest võlgnikust äripartneri kadumine võib tulla ka üllatusena. Tihti ongi nii, sest kui raugemine juhtub pankrotti välja kuulutamata, ei teavitata teisi võlgnikke ega korjata võlgu.

Justiitsminister Andres Anvelti hinnangul ei saa raugemisega lõppenud pankrottide juures rääkida pahatahtlikkusest. Tõsi, kõigi juhtumite puhul ehk mitte, ent statistika näitab selliste pankrottide arvu kasvu, kus puututakse kokku nulleurose varaga äriühinguga ehk enamasti teadliku vara väljakantimisega.

Kui juhtide praegune kriminaalkaristus pankrotiavalduse esitamata jätmise eest asendatakse leebema tsiviilkaristusega, on see kui rohelise fooritule süütamine pankrotimeistritele.

Kedagi ei huvita. Soovis seadusi lihtsustada kumab asjaolu, et riik ei taha pankrotiasjadega innukalt tegeleda. Nagu kinnitab kas või Autorollo kohtuasi, leiab enamik pankrottidest käsitlemist pigem tänu võlausaldajatele, kes soovivad saada kas õigust, õiglust või raha.

Nad maksavad seejuures riigile ise, lootuses, et ehk saab pankrotipesast midagi kätte. Enamasti aga löövad ettevõtjad käega, sest pankrotimenetlus ei pruugi ära tasuda.

Seaduse leebemaks muutmist ei poolda ka advokatuuri äriõiguskomisjoni juht Karin

Pankrotiga seonduvaid seadusepügalaid ei peaks leevendama pahatahtlike pankrottide vähendamiseks samme astumata.

Madisson. Tema sõnul on praegu seadustes olevaid meetmeid küll vähe kasutatud, aga see ei tähenda, et neid poleks vaja.

Madisson teeb kolm ettepanekut, mida toimetus soovitab ministeeriumil kindlasti kaaluda.

Menetluseks raha juhatuse liikmelt. Esiteks tõdeb Karin Madisson, et pankrotimenetlust ei saa teha, kui pankrotis firmas pole selleks raha – selmet koormata juba niigi rahast ilma jäänud võlausaldajat, võiks menetluseks vajaliku raha küsida juhatuse liikmelt, kes hilines pankrotiavalduse esitamisega.

Selline nii-öelda pankrotimaks ja isikliku rahakotiga vastutamine paneks nii mõnegi firmajuhi pankrotimenetlust õigel ajal algatama.

Vandeadvokaat soovitab võtta eeskuju Soomest, kus on rajatud ekspertkomisjon, mis vaatas läbi kõik pankrottide raugemised.

Ekspertkomisjoni rahastas riik. See tasus kuhjaga ära, kuna riik sai tagasi maksutulu, mis jäi eelnevalt pankrottides saamata. Teguviisi edu kajastus ka Doing Businessi raportis, mille andmeil saab võlausaldaja 1eurose võla juures tagasi 90,2 senti.

Selline komisjon kuluks Eestiski ära, sest Eesti võlausaldaja saab tagasi vaid 38,9% rahast.

Kolmandaks paneb Madisson ette, et omanike antud laenud tuleks teatud ulatuses lugeda nn allutatud laenudeks, mis makstakse tagasi viimases järjekorras, kuna omanikel on kõige parem ülevaade äriühingu investeeringuvajadusest. Investeering on risk, mida tuleb kanda omanikel ja seda riski ei saa panna sunniviisiliselt võlausaldajatele.

Ka esimene maksehäire on tähtis. Kahtlemata on oluline, et ettevõtjad oleksid oma (potentsiaalsete) äripartnerite suhtes tähelepanelikud ja kohustustega nõudlikud. Juba esimeste maksehäirete ajal tuleks asjasse täie tõsidusega suhtuda, sest tagantjärele võib seadusest vähe abi olla.

REKLAAM 3

ÄRIPÄEV 9. juuli 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

Kompressorikeskus OÜ asutasid aastal 1999 kaks partnerit, Allan Aasmäe ja Lembit Talts. Algaastatel kandis firma nime GD Kompressorid OÜ.

Põhilised tegevusalad on suruõhu- ja vaakumseadmete müük, paigaldus ja järelhooldus.

Algsest kolme inimesega ettevõttest on nüüdseks saanud 20 töötajaga firma, mis on selles valdkonnas Eesti suurim ja edukaim. Bürood on meil Tallinnas ja Tartus, hoolduskeskus ka Ida-Virumaal.

Meie missioon: “Õppides tundma oma klientide tegelikke vajadusi, saame neile pakkuda kõige ökonoomsemaid ja nüüdisaegsemaid suruõhuning vaakumtehnikalahendusi. Meie kliendid saavad rahuliku südamega keskenduda oma äriliste eesmärkide täitmisele.”

Visiooniks on kujuneda Baltikumi suurimaks ja nõutuimaks suruõhulahenduste pakkujaks. Seda saame me teha vaid väga tihedas koostöös klientide ja partneritega.

Kõik firma töötajad on missiooni ja visiooni omaks võtnud ning tegutsevad neid silmas pidades, olles samas oma eriala tõelised spetsialistid. Ini-

mesed ongi meie kõige väärtuslikum vara, keda püüame igati toetada ja arendada.

Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektrisüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus.

Meie toodete hulgas on lai valik mitmesuguseid kompressoreid, madalsurvepuhureid ja vaakumpumpasid. Samuti täielik valik suruõhu järelkäsitlusseadmeid, nagu filtrid, kuivatid, kondensaadieraldid ja tarvikud. Lisanduvad veel suruõhku tarbivad tööriistad ja seadmed, nagu lämmastikugeneraatorid. Tarnitavate seadmete valmistajad on valdkonna tipptegijate hulgast, kelle tooted on eranditult kõrge kvaliteedi ja töökindlusega. Meie kliendid väärivad vaid parimat.

Elering AS-i nõukogu kuulutab välja avaliku konkursi eesmärgiga leida

JUHATUSE LIIGE Juhatuse liikme ülesanne on äriühingu üldjuhtimine.

Sobivat kandidaati iseloomustab: • vähemalt 3-aastane edukas töökogemus ettevõtte tippjuhina; • magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, soovitavalt energeetika või majanduse valdkonnas;

Kõikidele müüdavatele seadmetele tagame garantii, hoolduse ja originaalvaruosad, mis kindlustavad seadmete pika eluea.

• laiapõhjalised ja sisulised teadmised äriühingu tegevusvaldkonnast ja seda reguleerivatest õigusaktidest; • eesti ja inglise keele oskus tasemel C1, eeliseks on vene keele oskus;

Kompressorikeskuse edukuse on taganud keskendumine ühele valdkonnale, ehkki selle kümne tegutsemisaasta jooksul on olnud palju kiusatusi ka muudest valdkondadest.

Spetsialiseerumine, töötajate professionaalsus ning kiire ja kvaliteetne klienditeenindus on olnud ja jääb ka tulevikus meie edu võtmeks.

• koostöökogemus rahvusvahelistes projektides või organisatsioonides; • tugev motivatsioon stabiilse ja pikaajalise visiooni kujundamisel ning elluviimisel.

Digitaalselt allkirjastatud elulookirjeldus (CV), motivatsioonikiri, haridust tõendava dokumendi koopia ja kuni 2 lk pikkune essee teemal “Visioon Eleringi juhtimisest ja eesseisvatest väljakutsetest aastani 2019” palume esitada hiljemalt 28. juulil 2014 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi personaliosakonda aadressil Harju tn 11 või e-posti aadressil cv@mkm.ee.

Lisainfo: personaliosakonna nõunik Katrin Noormägi, katrin.noormagi@mkm.ee.

www.kompressorikeskus.ee Tallinna büroo: Kadaka tee 5, 10621 Tallinn • tel 615 5550, faks 615 5551 • info@kompressorikeskus.ee Tartu büroo: Vasara 52D, 50113 Tartu • tel 7303 500, faks 7303 501 • tartu@kompressorikeskus.ee

Tallinna Tehnikakõrgkool Tehnosiirdekeskus Pärnu mnt 62 10135 Tallinn

Ettevõtja, tule arenda oma toodet või teenust

kaasaegses tehnoloogiakeskuses TEADUSKONNAD

TEENUSED

TÄIENDUSKOOLITUS

Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond

Laboriteenused

Arhitektuur

Ehitusteaduskond

Uuringud

Ehitus

Mehaanikateaduskond

Tootearendus

Mehaanika

Rõiva- ja tekstiiliteaduskond

Eksperimendid

Rõivas ja tekstiil

Transporditeaduskond

Konsultatsioonid

Transport

www.tktk.ee/ettevotjale

4 KAANEL ÄRIPÄEV 9. juuli 2014 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Aivar Sõerd: Selle kaasuse puhul tekib küll küsimus, kuidas ikka neid kokkuleppemenetlusi tehakse.

Endine maksuameti peadirektor ja rahandusminister, praegune riigikogu liige ei pea õigeks, et raskendavate asjaoludega maksupettuse eest sisse nõutud summa on vaid veerand riigilt väljapetetust.

KOHTUOTSUS MAKSUAMETI juht Marek Helmi

Maksupetturi karistus. Sõerd

sõnul on Belokrõlovi tabamisega kütusesektoris pilt taas selline nagu peab – maht ja maksulaekumised on korras, kusjuures tarbimine on suuresti sama mis mullu. Selle aasta laekumised on läbi aegade parimad. FOTO: EIKO KINK

tahab ministrilt aru pärida ELIISA MATSALU eliisa.matsalu@aripaev.ee

Riigile 30 miljoni euro suuruse maksukahju tekitanud suurpetturile määratud karistus ei pane õiglust tunnetama, ütles maksuameti peadirektor Marek Helm. Juunis mõistis Harju maakohus kokkuleppemenetluses süüdi suurejoonelise käibemaksupettusega tegelemiseks kuritegeliku ühenduse loonud Oleg Belokrõlovi ja tema üheksa kaasosalist, kelle tegevuse tõttu jäi riigil saamata 30,2 miljonit eurot. Sellest summast sai riik tagasi umbes veerandi, pettust juhtinud Belokrõlov sai tingimisi vanglakaristuse. End töötuks nimetav Belokrõlov sõitis kohtuotsust kuulama Lätis registreeritud valge Bentleyga.

“Kahju on suur, aga otsus pole selline, et paneks õiglust tunnetama,” ütles maksuameti peadirektor Marek Helm. Tema sõnul pole karistuse määramine maksuameti kätes ja teise tööd ta kritiseerida ei taha – maksuameti ülesanne on vaid pettusi võimalikult hästi uurida. See-eest annavad Helmi ütlust mööda hinnangu ühiskond ja ettevõtjad. “Ma loodan, et otsuse järeldused ja hinnangud alles kestavad ja nii lihtsalt seda ei jäeta,” ütles ta.

Pettuste uurijail tööd jätkub. Helm lisas, et on siiski positiivne, et maksuamet suutis Belokrõlovi maksupettuse lõpuni uurida. Kuna Belokrõlovi nimi ei jooksnud materjalist kuskilt otse läbi, võttis uurimine aega mitu kuud. Belokrõlovi maksupettuse näide on Helmi sõnul nagu õpikust võetud. “Sisuliselt vähem kui aastaga 30 miljonit eurot,” ütles ta.

Mis on mis Kuritegu ...

MAKSUPETTUSES kokku-

leppemenetlusega süüdi mõistetud Oleg Belokrõlov saabus kohtuotsust kuulama Lätis registreeritud valge Bentleyga.

FOTOD: ANDRES HAABU

Oleg Belokrõlovi juhitavad ettevõtted vähendasid kütuste müügil tekkinud käibemaksukohustust metallide ja väärismetallide fiktiivsete ostutehingutega.

Pettuse toimepanekuks kasutati ettevõtteid, millel oli majandustegevuse registris kütuse müügi ja tarbimisse lubamise registreering.

Ettevõtted soetasid dokumentide kohaselt aktsiisilaost kütust ja toimetasid kütuse aktsiisilaost välja.

Tekkinud käibemaksukohustuse vähendamiseks organiseeritigi vääris- ja teiste metallidega seotud näiliste ostu-müügitehingute ahel, milles olid mitme riigi vari- ja puhverfirmad.

Kuigi kunagi ei saa teada, kas tuvastatakse kõik maksupettused, on Helmi sõnul üldiseks maksupettuste mahuks hinnatud üle 200 miljoni euro aastas. Probleem pole aga mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas, kus on käibemaksupettused Helmi sõnul nagu tööstus omaette.

“Kahjuks on maksupettused levinud. Pole hirmu, et uurimiskomisjon oleks selle koha pealt töötu,” ütles Helm. Viimati jõudis maksuamet suurpettuse jälile mais – esialgsete andmete järgi jäi toiduõli hulgikaubanduses toime pandud käibemaksukelmuses riigile maksudena laekumata üle 900 000 euro.

Kohtuotsus tekitab küsimusi. Endine maksuameti peadirektor ja rahandusminister, riigikogu liige Aivar Sõerd märkis, et sügisel, kui algavad riigikogu istungid, tuleks Belokrõlovi kaasuse kohta justiitsministrilt aru pärida. “Selle kaasuse puhul tekib küll küsimus, kuidas ikka neid kokkuleppemenetlusi tehakse,” ütles ta. Sõerd selgitas, et tavaolukorras, kui tegemist on maksualase haldusõiguse rikkumisega, mitte kriminaalasjaga, peab maksumaksja tasuma riigile kogu maksmata jäänud maksusumma koos intressidega. Kui tegu on tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidumisega, võivad intressid ulatuda kuni viie aastani.

Kriminaalasja puhul on aga Sõerdi sõnul juures veel ka kriminaalkoosseis, organiseeritud kuritegelik tegevus, fiktiivsed dokumendid ja tehingud, mis on kõik raskendavad asjaolud võrreldes maksuseaduse rikkumisega, kus kriminaalkoosseis puudub. “Siin on aga raskendavad asjaolud juures ja ühiskonna seisukohast palju suuremat kahju tekitanud tegevus, aga tasuda tuleb vaid veerand tasumisele kuuluvast maksusummast,” märkis Sõerd.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et kohtu

Neil firmadel puudus reaalne majandustegevus ja need olid Belokrõlovi grupi kontrolli all

ja karistus Kokkuleppemenetluses mõisteti maksupetturist Belokrõlovile karistuseks nelja ja poole aasta pikkune tingimisi vangistus.

Pettur oli vabatahtlikult nõus tasuma natuke üle miljoni euro, teise miljoni saab riik kinnipidamisel konfiskeeritud rahast ja kahe luksusauto, korteri ja kolme parklakoha müügist saadud summadest.

Belokrõlovi kaks käibemaksupettuses osalenud firmat maksavad karistusena 4,5 miljonit eurot. Ülejäänud 3,5 miljonit jäävad tingimisi kohaldamata, kui katseaeg edukalt läbitakse.

6,5

miljoni euro ringis on riik tagasi saanud Belokrõlovi poolt tasumata jäänud 30 miljonist eurost.

Kahju on suur, aga otsus pole selline, et paneks õiglust tunnetama. maksuameti juht Marek Helm

22

Võrdlus Käibemaksulaekumine paranes tänavu hüppeliselt Vedelkütusealase registreeringuga ettevõtete käibemaksu laekumine, mln eurodes

15

15,5

KAANEL 5

miljoni euro võrra rohkem laekus kütusefirmadelt käibemaksu tänavu viie kuuga, võrreldes mulluse sama ajaga. Maksuameti juht Marek Helm nimetas 2013. aastat nn Belokrõlovi aastaks, kus kütuseettevõtted hakkasid tegema tehinguid ka väärismetallidega ja viisid näiliste tehingutega käibemaksukohustust alla.

17,4

15,8

15,5 13

10

9. juuli 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Vähendab pettusi või kiusab ausaid?

Maksuameti peadirektor Marek Helmi sõnul on maksuamet olnud käibemaksudeklaratsiooni lisa kõva kriitik. “Loodame sellest rehaga üle käia, et varifirmadel poleks enam nii lihtne käibemaksu tasumata jätta,” ütles ta. Parandatud dekla-

ratsiooni lisa järgi peaks Helmi sõnul varifirma kohe välja tulema: kui korraliku mainega ettevõte ostab kaupa, siis peaks tema ostu deklaratsioonist müüja tasumata jäetud käibemaks välja paistma. Praegu võtab skeemide avastamine kaua aega.

Eesti Maksumaksjate Liidu tegevjuhi Lasse Lehise sõnul näitab Belokrõlovi kaasus hästi, kui mõttetu 1. detsembril kehtima hakkav käibedeklaratsiooni lisa nõue tegelikult on. “Maksuametile on tegelikult need maksupetturite grupeeringud tea-

da ja kui neid pätte korralikult ei karistata, siis ei ole mingit kasu mingitest andmebaasidest ega deklaratsiooni lisadest – lõpuks saab riik ikka kätte ainult nii palju, kui ta kurjategijate vara suudab mingil hetkel arestida,” rääkis Lehis.

5 www.ruukkikatus.ee

0 2012 2014 jaanuar

2012 2014 veebruar

2012 2014 märts

2012

2014 aprill

2012

2014 mai

ALLIKAS: MAKSUAMET

otsust tal arvustada ei sobi. Küll aga tahaks ta näha, et ühiskond suhtuks maksukurjategijatesse samamoodi kui tasku- ja korterivarastesse. “Kuni nad varastatud rahaga seltskonnas aktsepteeritud liikmed on, tasub varastamine ennast nende jaoks ära,” ütles Ligi.

Põhja prokuratuur: karistus piisavalt karm. Põhja ringkonnaprokurör Martin Tuuliku sõnul polnud Belokrõlovi kriminaalmenetluse otsene eesmärk maksutulude ja -võlgade sissenõudmine, mida teeb maksuhaldur, vaid kuritegude avastamine ja tõestamine ning süüdlaste karistamine ja kriminaaltulu konfiskeerimine.

Antud juhtumi puhul said Tuuliku sõnul need eesmärgid täidetud kiiresti ja tulemuslikult – aega kulus selleks vähem kui aasta. “Mahukate ja rahvusvahelist mõõdet omavate maksukuritegude puhul on see pigem erand kui reegel,” ütles ta.

Kohus mõistis Belokrõlovile karistuseks viis aastat ja neli kuud vangistust, millest 107 päeva oli ta ka vahistatud. “Seega on ta saanud lisaks tingimisi vangistusele ka šokivangistuse,” märkis Tuulik. Pikk tingimisi vangistus samuti pika katseajaga peaks Tuuliku sõnul ära hoidma selle, et süüdimõistetu mõne uue kuriteo toime paneks.

Tuuliku sõnul võeti kokkulepete sõlmimisel ja karistuse liigi ja määra osas arvesse, et süüdistatavatel polnud varasemast kehtivaid kriminaalkaristusi. “Varem karistamata nii-öelda valgekraelistele kurjategijatele on ka suhteliselt lühiajaline šokivangistus sageli piisavalt karm karistus,” ütles ta.

Tuulik lisas, et praegusel juhul pole riik kriminaalmenetluses sõlmitud kokkulepete järgi loobunud maksukahju sissenõudmisest ja summat on endiselt võimalik sisse nõuda. Maksuameti teatel analüüsitakse praegu, mida maksukahju kättesaamiseks edasi teha.

MIS OLEKS KUI KATUS MAKSAKS OSA SINU ELEKTRIARVEST Ruukki® päikeseküttelahendused tarbevee soojendamiseks ja eluruumide kütteks.

Tutvu Ruukki päikeseküttepakettidega www.ruukkikatus.ee Universaalne päikeseküttepakett

Classic® päikeseküttekatus

Kommentaar Maksupettuste karistusmäärad on piisavad ANDRES ANVELT justiitsminister

Üks asi on kahju summa, teine asi aga karistus. Õiglustunde üle arutlemisel tuleks vaadata juhtumit tervikuna ja arvestada, et lisaks kriminaalkaristusele saab maksuhaldur kogu tasumata, kuid tuvastatud maksusumma maksumenetluses sisse nõuda.

Maksukelmuste puhul on karistusmäärast teinekord olulisemgi see, kas suudetakse leida riigilt väljapetetud raha ja see kurjategijatelt konfiskeerida. Tegu on kuriteoliigiga, mis toob riigile kaasa suuri kahjusid ning mille avastamine ja tõendamine on väga keeruline. Mida kiiremini pettus avastatakse, seda väiksemaks jäävad

kahjud, suurem võimalus on leida tõendeid ja seeläbi ka tasumata maksud kätte saada.

Julgen öelda, et kehtivas seaduses ette nähtud karistusmäärad on piisavad. Praegu eristab karistusseadustik maksude tasumisest kõrvalehoidumist ning maksukelmust.

Hiljuti vastu võetud karistusõiguse revisjoni eelnõuga nähakse alates järgmise aasta algusest ette üks kuriteokoosseis – maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine. Karistusmäärana on selle kuriteo eest ette nähtud rahaline karistus või kuni 5aastane vangistus, eriti suure ehk üle 400 000 eurose kahju korral 1–7aastane vangistus.

Ruukki teraskatused ja päikeseküttelahendused – lihtne osta, lihtne, paigaldada, lihtne omada.

Loodud inimestele, kes nõuavad enamat. www.ruukkikatus.ee

tasuta infotelefon 1914

6 UUDIS

9. juuli 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

MAKSUD

Vedajad tahavad teede maksustamist. Ametnikud vastu PILLE IVASK pille.ivask@aripaev.ee

Eesti veofirmad leiavad, et Eestis peaks kehtestatama teemaks, majandusministeerium ning rahandusministeerium teemaksu ei poolda.

Eesti on koos Soomega üks väheseid Euroopa riike, kus ei ole kehtestatud teemaksu. Viimati läks teemaksule üle lõunanaaber Läti, kus see hakkas kehtima veidi enam kui nädala eest. Veokitele ja autorongidele täismassiga 3501 kg kuni 12 000 kg maksab üks päev Läti teedel sõitmist 8 eurot, veokitele ja autorongidele täismassiga üle 12001 kg aga olenevalt EURO emissioonist ja vedavate telgede arvust 9 või 11 eurot.

Saksamaal kehtib teemaks veokitele juba aastaid, hiljaaegu otsustas riik kehtestada teetolli kõigile välismaal registreeritud autodele. Saadavat tulu plaanib riik kasutada teede ja sildade korrastamiseks. Kõik see paneb küsima, kas ka Eestis ei võiks teemaks kehtida.

Poolt. Veondusega tegelevad ettevõtted on igati teemaksu poolt. “Kui vaadata näiteks Tallinna–

See on diskrimineerimine ja kindlasti lubamatu.

Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla selgitas, miks tuleb juba eos välistada variant, kus teekasutusmaksu küsitakse ainult välismaist numbrimärki kandvatelt sõidukitelt

Pärnu maateed nädalavahetusel, siis võib öelda küll, et 10 veoautost vaid kaks on Eesti omad,” ütles Herentese logistik Marko Voolaid. Voolaid märkis, et teemaks võiks aidata Eesti teed paremasse olukorda saada.

Teemaksu nägi mõistlikuna ka ASi Alpter Grupp juhataja Alar Parv. Ta lausus, et ühelt poolt on teemaksu hea külg võrdsuse printsiibi tagamine, teisest küljest oleks tegu taastootliku maksuga ehk kui teed on teemaksu kaudu paremas olukorras, läheb ettevõtetel vähem raha autode remondi peale ning autod on paremas korras.

Raam Transport OÜ omanik Meelis Raam toetab samuti teemaksu ning käis välja idee, et kuna 2020. aastal lõppeb ära Euroopa Liidu rahastamisperiood, siis teemaksust saadav tulu võiks korvata lõppenud toetusi.

Vastu. Nii majandus- kui ka rahandusministeerium näevad asja teisest küljest. Mitu Äripäevaga vestelnud veofirmade esindajat rääkis, et Eesti ettevõtted pole näiteks naabermaa veoettevõtetega võrdses olukorras – Eesti ettevõtted peavad maksma nii raskeveokimaksu, mis on küll kehtiv kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, ent lisaks sellele peavad maksma välisriikides sõites ka teemaksu, samal ajal kui “võõraste” numbrimärkidega veokid meie teedel vurades teemaksu tasuma ei pea.

Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla selgitas, et teemaksu direktiiv on kõikidele kohustuslik, selles on sarnaselt aktsiisidega sätestatud raskeveokimaksu miinimummäärad. “Eesti rakendabki miinimummäärasid, mis omakorda tähendab seda, et meie raskeveoki omanikud on samas või pigem soodsamas olukorras – riikide suhtes, kus rakendatakse miinimummääradest kõrgemaid määrasid – kui teiste liikmesriikide raskeveoki omanikud. Selles suhtes ebavõrdsus puudub,” selgitas Uusküla.

TEEMAKSU

laekumisest saaks teid korrastada, ettevõtetel läheks siis vähem raha autode remondi peale, arvavad vedajad. FOTO: ERIK PROZES

Üks-ühele üle võtta ei saa. Siiski lausus Uusküla, et tegelikult võib olukorras näha ka ebavõrdsust.

Nimelt eelmainitud Saksamaa analoogiat kasutades teemaksu kehtestamine Eesti oludesse ei sobivat. “Liiklustihedus ja -koormus on erinevad, meil väiksemad, rahaline koormus langeb peamiselt kohalikele sõidukijuhtidele ning tasulisele teele pole meil pakkuda alternatiivi,” selgitas ta. Uusküla lisas, et teekasutusmaksu ei saa kehtestada nii, et seda tuleb tasuda ainult välismaist päritolu sõidukite eest. “See on diskrimineerimine ja kindlasti lubamatu,” lisas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda lausus, et kütuseaktsiisi asendamine mõne muu maksuga võib olla kaalumist väärt, kui on sobiv tehnoloogia ning mak-

Algkoosseisus: Mihkel Smeljanski, Jüri Vlassov ja Vello Toomemets

LAIP ON LAIP Esmakordselt elavas ettekandes! Üle 30 hiti kullafondist ja 2 uut lugu!

Saatebänd E-Retro (Sulliwan, Paldra, Kuusk, Tüli) 11.07 13.07 Õhtujuht Henrik Normann 14.07 Õnnitlema tulevad Jaak Joala, Siiri Sisask, Juhan 15.07 Parts, Angela Merkel, Mati Murumaa, Peeter 16.07 Oja, Sepo Seeman, Aeroobikakuningannad jt.

17.07 Külalised Brigita Murutar, Maia Vahtramäe 18.07 19.07 21.07 22.07 23.07 24.07

PAIDE RAKVERE TOILA VILJANDI ELVA HAAPSALU KEILA KURESSAARE TARTU PÄRNU VÕRU TALLINN

Algus 20.00

UUDIS 7

ÄRIPÄEV 9. juuli 2014 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Euro-suurusest võlast saab tagasi 39 senti

Kallas pooldab Saksamaa teemaksu Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas märkis Euroopa Komisjoni koduleheküljel, et Komisjon pooldab Saksamaa meetmeid rahastamaks infrastruktuuri. Alates 2016. aastast hakkab Saksamaa nõudma sealsete teede kasutamise eest teemaksu kõigilt välismaal registreeritud sõidukitelt. Aknakleebise hinnaks saab olema keskmiselt 88 eurot aastas. Nii Saksamaa kui ka teiste liikmesriikide puhul on see igati loogiline samm täitmaks “investeerimistühimikku” ja et teha vajalikke ja olulisi investeeringuid Saksamaa infrastruktuuri, kirjutas Kallas.

Kuigi Euroopa Komisjon toetab Saksamaa meetmeid, on ta riiki hoiatanud, et seesugune süsteem võib tunduda diskrimineerimisena. “Kõik peaksid maksma teede kasutamise ning

88

eurot hakkab keskmiselt maksma Saksamaal auto esiklaasile käiv kleebis 2016. aasta seaduse järgi. korrashoiu eest õiglase summa,” leidis volinik. Kallas märkis, et kuigi komisjon on Saksamaa teemaksu poolt, tahab institutsioon riigi kavandatavat plaani detailselt arutada, et välja selgitada, kas teemaks on kõigi Euroopa Liidu seadustega kooskõlas. Viimase all peetakse silmas eeskätt diskrimineerimisevastast printsiipi.

su administreerimine on lihtne. “Eesti ootab ära Euroopa Liidu teemaksu üldise lähenemise ja teeb oma otsused tulevikus vastavalt sellele,” lausus Ruuda. Kui soovida teede hoiuks rohkem raha koguda, siis piisaks tema sõnul sisuliselt ka aktsiisi tõstmisest. Teekasutustasu on mõistlik kehtestada juhul, kui seda diferentseeritaks sõidu asukoha järgi. See võimaldaks suunata liiklust ning muuta liikumiskäitumist.

MARTA JAAKSON marta.jaakson@aripaev.ee

Eestis on pankrotimenetluse käigus võlgade sissenõudmise tase naabritega võrreldes kordades madalam. Kui Eestis saab tagasi ühe euro kohta ligi 39 senti, siis Soomes ja Norras üle 90 sendi.

“Selle järgi on seis Eestis päris nutune ja näitab ilmselt, et probleem on ammu olemas,” märkis advokatuuri äriõiguskomisjoni esimees Karin Madisson.

Esmaspäeval kirjutas Äripäev, et olukorras, kus ligi 41 protsenti pankrottidest lõppeb enamasti firma varatuse tõttu raugemisega, on tegemist reeglina pahatahtlike pankrottidega. Samas justiitsministeerium kavatseb seadust muutes pankrotimeistrite elu veel leebemaks muuta.

Otsus on seda üllatavam, et maailmapanga Doing Business raporti andmetel on Eestis võlausaldajatel pankrotimenetlusest

raha tagasi saamiseks kõige kesisemad võimalused, võrreldes lähinaabritega.

2012. aastal rauges nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist 397 pankrotimenetlust ning 2013. aastal 457 pankrotimenetlust.

Raamatupidamisdokumentide hävitamise, nende võltsimise või esitamata jätmise on politsei registreerinud 2013. aastal 31 korda. Maksejõuetuse põhjustamist 18 korda. Pankrotimenetluses vara varjamist 18 korda.

Pankrotiavalduse esitamata jätmisi on politseis registreeritud 26 korda.

Justiitsminister Andres Anvelt kommenteeris Äripäevale, et kõiki raugemisi ei saa lugeda pahatahtlikeks pankrottideks, ent möönis, et tegemist on olulise teemaga, millega ministeerium aktiivselt tegeleb. Justiitsministeerium plaanib pankrotiõiguse probleemile lahendusi.

EVR Cargo kaubaveomaht vähenes 4,4%

Lätis asjad läbimõtlemata. Kristiina Tõkke, kes on ASi Linford Saksamaa, Holland, Belgia, Suurbritannia vedude korraldaja, hoiatas, et teemaksu kehtestamine peaks olema väga läbimõeldud protsess. Ta tõi näite Lätist, kes on teemaksu kehtestanud riikide klubi uusim liige. “Lätis on asi tegelikult täiesti läbi mõtlemata. Teemaksu saab maksta kas krediitkaardiga või interneti kaudu, kuid paljudel ei olegi üldse krediitkaarti või parasjagu ligipääsu internetile,” selgitas ta.

Piiril saab tema sõnul maksta ainult sularahas, kuid päris sageli pole juhtidel sularaha kaasas. See omakorda tekitab pikki järjekordi, kus peab sageli seisma tund aega. Lisaks eelpool nimetatutele saab teemaksu maksta ka Statoili, Virši-A ja Lukoili tanklates, kus võetakse umbes kahe euro suurune teenustasu. Tanklates saab tasuda sularahas, pangakaardiga ning Statoil EUROPE kaardiga.

Eesti riigile kuuluva raudteekaubaveoettevõtte EVR Cargo esimese poolaasta kogumaht 8,1 miljonit tonni jääb mullusele veomahule alla 4,4 protsenti.

Veomaht ulatus tänavu juunis 1,14 miljoni tonnini, mis on mullu juuniga võrreldes 4,2protsendine kasv.

EVR Cargo juhatuse esimehe Ahto Altjõe sõnul kasvasid olulisemate kaubagruppide veomahud juunis vähe. “Paraku ei kompenseeri väike kasv juunis

Valmisfirmade müük, äri- ja mittetulundusühingute asutamine Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik www.wasp.ee info@wasp.ee tel 677 0155 mob 51 12 061

wasp project

varasemate kuude kaubaveomahu langust, mille on peamiselt põhjustanud suurima kaubagrupi ehk vedelate naftatoodete veomahu vähenemine,” märkis Altjõe.

Konteinerite veomaht kasvas juunis mulluse juuniga võrreldes 67%, 6336 konteinertingühikuni (TEU). Esimese poolaasta jooksul on EVR Cargo vedanud 38 293 TEUd ehk 30% rohkem kui mullu esimesel poolaastal. ÄRIPÄEV.EE

KINNISVARA

Siilatsil suured plaanid Kernu mõisaga Kernu mõisa uus omanik Viktor Siilats plaanib kompleksi rajada seminari-, büroo- ja majutusruumid ning söögikoha, Pähklimäe kinnistule aga väikelennuvälja ja selle teenindamiseks vajalikud hooned.

Kinnisvaraportaal adaur.ee vahendab, et Kernu mõisa ostis 2012. aastal 350 000 euro eest Viktor Siilatsi ettevõte Evore. “Evore soov restaureerida mõisa peahoone ja ehitada mõisakompleksi äri- ja puhkekeskus aitaks kaasa piirkonna väljaarendamisele atraktiivseks puhkealaks, millega kaasneks uute töökohtade loomine,” kommenteeris vald.

MAKSUNUMBRISÜSTEEM

Soome kaalub süsteemi laiemat kasutust Soome maksuamet kaalub ehituses rakendatud maksunumbri süsteemi laiendamist ka teenuste valdkonda, kirjutas Kauppalehti.

Kaalumisel on, kas sarnast süsteemi võiks rakendada ka montaažitööde, laevaehitus-, transpordi-, remondi- ja hooldustööde alal.

Samuti koristusteenuste, tervishoiusektori hooldusteenuste ning restorani- ja majutusteenuste puhul.

Ehitusalal on maksunumbrisüsteemi Soomes kasutatud 2012. a keskpaigast. See on toonud maksuameti orbiiti 27 000 uut isikut ja vähendanud maksuameti hinnangul musta töö osakaalu.

SEADUS

Ettevõtja ei tohi küsida kõne eest lisatasu Kui ettevõtja võimaldab tarbijal endaga telefoni teel ühendust võtta lepinguga seotud küsimustes, ei või ta nõuda tarbijalt kõne eest täiendavat tasu, teatas tarbijakaitseamet.

Selline nõue hakkas kehtima juunis jõustunud võlaõigusseaduse muudatustega.

See tähendab, et kui tarbija on sõlminud lepingu näiteks elektrimüüjaga ja helistab lepinguga seotud küsimustes – soov täpsustada lepingu tingimusi, esitada kaebus või lepingust taganemise avaldus vms – ettevõtja antud numbrile, siis ei tohi kõne olla tarbijale kallim, kui riigisisesele laua- või mobiiltelefoninumbrile helistades. Teisisõnu peab kõne hind lähtuma tavatariifist.

MAKSUAMET

Register tõi nädalaga 12 400 uut töötajat Maksuameti andmetel on esimesel nädalal töötamise registrisse lisandunud peale haigekassast üle tulnud kannete veel 29 000 töötaja ligi 31 000 töötamist. Nendest 12 400 on töölepingu alusel töötajad, kelle registreerimise kohustus oli ka enne 1. juulit.

Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmanni sõnul näitab suur hulk lisandunud töölepingulisi töötajaid, et registri käivitamine on avaldanud soovitud mõju.

KRIISIABI

Kreeka ei taha kolmandat abipaketti Kreeka ei taha uut abipaketti, mis tähendaks riigile uusi nõudmisi ja ettekirjutusi. Troika (Euroopa Keskpank, IMF, Euroopa Komisjon) on seda meelt, et Kreekal on veel vara loota üksi finantsturgudele oma rahavajaduste katmiseks.

Samas hoiatas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi Kreeka rahandusministrit, et vajalikud reformid riigis on pidurdumas.

KINDLUSTUSTEENUSTE KAVANDATAV ÜLEMINEK

ETTEVÕTTELT ALLIANZ WORLDWIDE CARE LIMITED ETTEVÕTTELE ALLIANZ WORLDWIDE CARE S.A. Iirimaal asutatud ettevõte Allianz Worldwide Care Limited, millel on Iirimaa Keskpanga luba pakkuda kahjukindlustust ja mis pakub Eestis kahjukindlustust teenuste osutamise vabaduse põhimõttel, on esitanud Iirimaa Ülemkohtule avalduse (2014 nr 156 COS; [2014 nr 35 COM]) kiita heaks skeem, millega ta kannab oma rahvusvahelised tervisekindlustusteenused üle Prantsusmaal asutatud ettevõttele Allianz Worldwide Care S.A., millel on Prantsusmaa Usaldatavusnõuete Täitmise Järelevalve ja Kriisilahendamise Ameti (Autorité de Contrôle Prudentiel et de Résolution) luba pakkuda Eestis teenuste osutamise vabaduse põhimõttel elukindlustust ja kahjukindlustust. Iirimaa Ülemkohus kiitis skeemi heaks 25. juunil 2014. Skeem jõustus 1. juulil 2014.

Soodne Citroëni hooldus ja remont Renneks Kaubandus OÜ Suur-Sõjamäe tn 36, Tallinn 11415 Oleme avatud: E–R 9–18 Automüük: 510 0745, 504 0601, 627 0580, 627 0583

Skeemi ja muude asjakohaste dokumentide koopiad, sh sõltumatu kindlustusmatemaatilise aruande kokkuvõte, on kättesaadavad aadressil www.allianzworldwidecare.com/specialist-provider-of-international-health-insurance-products.

Autoteenindus: 627 0582 Autorent: 510 0745, 627 0584 info@renneks.ee www.renneks.ee

Eesti elanikest kindlustusvõtjad, kes soovivad kasutada õigust leping katkestada, peaksid oma soovist seda õigust kasutada andma teada kirjalikult aadressil Allianz Worldwide Care, 18B Beckett Way, Park West Business Campus, Nangor Road, Dublin 12, Ireland või saates e-kirja aadressile news.updates@allianzworldwidecare.com ajavahemikus 9. juulist 2014 kuni 10. augustini 2014.

8 UUDIS

9. juuli 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

EUROOPA LIIDU JUHTIMINE

Juncker annab aru. Terendab ELi mõjukaim amet SIRJE RANK sirje.rank@aripaev.ee

Tasub teada Jean-Claude Juncker seab sihiks

1.

2.

3.

4.

5.

MAJANDUSKASVU KIIRENDAMINE ühis-

Jean-Claude Junckeril, kes ilmselt juhib järgmised viis aastat Euroopa Komisjoni, tuli eile europarlamendi saadikutele aru anda Luksemburgi maksusüsteemist ja pangasaladusest ning võimalikust huvide konfliktist uues ametis.

Juncker oli 20 aastat Luksemburgi rahandusminister ja 18 aastat peaminister ning kindlasti mitte osavõtmatu pealtvaataja arengutes, mis kujundasid Luksemburgist Euroopas olulise finantskeskuse ja baasi rahvusvahelistele suurfirmadele. Mullu siirdus enam kui neli viiendikku USA investeeringutest Euroopa Liitu 540 000 elanikuga pisiriiki.

“Olen maksukonkurentsi poolt, kuid mitte maksudumpingu poolt. See ei ole Euroopale õige retsept,” tõrjus Juncker Euroopa Parlamendi valimiste eel teledebatis süüdistusi, et ta pikaajalised kogemused maksudest kõrvale hoidmise alal pole kooskõlas lubadustega vähendada sotsiaalset lõhestumist Euroopas. Juncker tahab igas liikmesriigis (vastavalt elatustasemele – toim) jõustada seadusega kehtestatud miinimumpalga.

Juncker tõrjus kriitikat. Tulevast aastast käivitub Luksemburgil automaatne infovahetus teiste liikmesriikidega, kerkib pangasaladuse loor ning kaob ka käibemaksueelis, kui maksu hakatakse koguma ostja, mitte enam müüja asukohariigi järgi.

Komisjoni presidendina võib Juncker aga ühel päeval olla olukorras, kus tal tuleb heaks kiita otsus, mis nõuab Luksemburgilt firmadega sõlmitud soodsate maksukokkulepete tühistamist. Äsja teatas Euroopa Komisjon, et nõudis Luksemburgilt välja info maksukokkulepetest Amazoniga, et selgitada, kas pole tegemist ebaseadusliku riigiabiga.

Uurimine on käivitatud ka Fiati valdusfirma suhtes ning huvi tuntud Microsofti ja McDonald’si maksulepete vastu. Sarnase luubi all on firmade maksuskeemid Iirimaal ja Hollandis.

Kui Juncker aga parlamendi kadalipust läbi saab, kinnitatakse ta järgmisel nädalal Euroopa Komisjoni presidendiks.

Vastuoluline kandidaat. On ta sobiv kandidaat, selles lähevad arvamused lahku. Soome peaminister Alexander Stubbi arvates pole paremat võimalik tahta. Briti peaministri arvates oli see aga üks õnnetu päev, kui ELi valitsusjuhid juuni lõpus

turu ja eelkõige digitaalse ühisturu väljaarendamise kaudu.

EL-I ENERGIALIIDU LOOMINE , et mit-

te maksta Venemaa energia eest liiga kõrget hinda.

VABAKAUBANDUSLEPING USA-GA ELi

kõrgeid standardeid ohverdamata.

RAHALIIDU REFORMI JÄTKAMINE. SUURBRITANNIA KÜSIMUSELE LAHENDUSE LEIDMINE , ohver-

damata ELi põhivabadusi.

Jah, saab vähema ajakuluga, kuid kuue kuu pärast on tagajärg käes, kui võrdselt kõiki liikmesriike ära ei kuula.

Jean-Claude Juncker

Junckeri kandidaadiks kinnitasid. David Cameroni silmis esindab Juncker kõike seda vana ja bürokraatlikku, mida Euroopa valija ei taha.

Jürgen Ligilt, kes kaheksa aastat eurogruppi juhtinud Junckerit rahandusministrite lõpututelt (kriisi)kohtumistelt hästi tunda võiks, seisukohta saada ei õnnestunud. “Ma ei taha,” vastas Ligi ettepanekule Junckerit iseloomustada.

Värvikas hall kuju. Kirgliku suitsetaja ja alkoholisõbra halli välimuse taga on terane ja osav riukaliku naljasoonega poliitik, kes tunneb ELi masinavärki nagu oma viit sõrme. Kohati võivad tema väljaütlemised olla ehmatavalt ausad. Juncker ei salga näiteks, et vahel tulebki asju arutada tagakambrites, kui iga sõna riskib finantsturgudel tormi tõsta. Isegi Saksamaa poliitikud on Junckerilt (kriisi ajal eurogrupi juhi rollis) kuulda saanud, et jätsid kasutamata hea võimaluse vait olla.

Junckeri suur pluss on võime läbi rääkida nii kaua, kuni sünnib kompromiss, rääkis Äripäevale Brüsselis eurogrupi nõupidamistel osalenud ametnik. Veendunud eurooplasena teab Juncker, et see on omaette väärtus, kui ükski riik ei tunne, et temast on üle rullitud. Nii on “Suurbritannia

küsimusele” lahenduse leidmine üks põhiülesanne, mille Juncker enesele uues ametis on seadnud.

Junckeri plussiks võib pidada ka rahaliidu anatoomia põhjalikku tundmist – ta on Maastrichti lepingu rahaliitu puudutava osa põhiautoreid. Hiljem tuli tal eurogrupi juhina lappida toona tegemata jäänut – luua euroalale stabiilsusmehhanismid ning pankroti äärelt tagasi tuua võla võtmisega liialdanud riigid, manööverdades taas Saksamaa ja Prantsusmaa erinevate visioonide vahel.

Kriis ei ole läbi ja eeldab euroala riikidelt veelgi tihedamat koostööd, arvab Juncker. Euroala ühiste võlakirjade toetamisest on ta aga loobunud.

Mis saab euroala distsipliinist, jääb näha. Juncker on rõhutanud, et majanduskasvu ei saa rajada üha uutele võlgadele. ELi eesistujariik Itaalia pressib aga rahaliidu reeglite leebemat tõlgendust ja on selle väidetavalt sidunud Junckeri toetamisega.

Juncker möönab, et rahaliidu sotsiaalne mõõde vajab arendamist, kuid näeb majanduskasvu retsepti pigem ELi ühisturu väljaehitamises.

Juncker on realist ja pragmaatik. Euroopa Liidu laienemist ta oma mandaadi ajal ei näe. Suhetes Venemaaga tuleb jätkata diplomaatilisi pingutusi ja survet sanktsioonidega. Sest alternatiiv on sõda.

ESIMEST korda on Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks Euroopa Parlamendi valimistel edukaima partei esinumber, konservatiiv Jean-Claude Juncker.

FOTO: EPA

UUDIS 9

ÄRIPÄEV 9. juuli 2014 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Eestlane raatsib rohkem reisida.

Turismifirmale toob edu õige sihtkoht ELIISA MATSALU eliisa.matsalu@aripaev.ee

Eesti reisibürood ja -korraldajad kasvatasid mullu hoogsalt kasumeid ja käibed. Aina rohkem meelitab eestlasi Aasia.

Eesti suurima reisikorraldaja Novatoursi käive oli mullu pea 20 miljoni eurot, kasvades aastaga 20%. Ettevõtte kasumi kasv oli 27%, kasum ulatus ligi 1,6 miljoni euroni. Novatoursi tegevjuhi Andree Uustali sõnul on ettevõte kasumis juba kolmandat aastat järjest ja mullu said 2012. aasta lõpus tehtud prognoosid ületatud.

“Tulemus olnuks veelgi parem, kui Egiptuse olukord oleks püsinud stabiilsena ja kogu talvine reisihooaeg oleks läinud plaanipäraselt,” rääkis Uustal.

Selleks aastaks ootab Novatours 16%-list klientide arvu kasvu.

Edu toovad õiged sihtkohad.

Uustali sõnul on Novatoursi edu valemiks õiged sihtkohad, tugevad kliendisuhted ja mahu õige planeerimine. Kasuks tuli ka reisihooaja varasem avamine ja Eesti jahe ilm.

Möödunud aastal reisisid eestlased Novatoursi kaudu kõige rohkem Türki, mis jääb Uustali sõnul ilmselt eestlaste lemmikpaigaks ka sel aastal.

Võrdlus Estravel mullu konkurentidest kasumlikum reisikorraldajate 2013. aasta majandustulemused, mln eurodes 20 0

SVETLANA VERTJANOVA TEZ Touri turunduskoordinaator

2,0 KÄIVE

KASUM

15 5

1,5 5

10 0

1,0 0

0,9

6,7 5

,5 0,5 0

0

Nova- TEZ tours Tour

Estra- Wris vel

Nova- TEZ tours Tour

Estra- Wris vel

ALLIKAS: ÄRIPÄEV

Möödunud aastal kasvatas käivet ka reisibüroo Wris. Ettevõtte kasum oli 105 585 eurot, mis on pea 24% rohkem kui tunamullu. Käive tegi aga umbes 2% suuruse languse.

Wrisi juhatuse liikme Krista Esta sõnul oli tulemused ootuspärased, selleks aastaks ootab Wris väikest käibe ja kasumi kasvu.

Esta märkis, et möödunud aastal toimus turismis kerge elavnemine, sest inimesed julgesid jälle puhkusele kulutada.

Praegu on eestlastel jätkuvalt suur huvi Aasia vastu, aga meelt-

Kommentaar Müüb eksootika

mööda on ka Euroopa linnareisid lühipuhkusena.

Estravel aastaga rahul. Eesti turismituru liidri Estraveli käibekasv oli mullu tagasihoidlikum kui Novatoursil, vaid 2,7%.

Estraveli turundus- ja kommunikatsioonidirektori Janika Ritsoni sõnul läks eelmine aasta siiski hästi. Puhaskasum langes tunamullusega võrreldes 100 000 euro võrra, 0,9 miljoni euroni. Sel aastal plaanib Estravel korrata eelmise aasta tulemust.

Eelmisel aastal oli Ritsoni

Tahame parandada eelmise aasta tulemusi.

Praegu on nõudlus uute huvitavate sihtkohtade järele. Reageerime sellistele väljakutsetele, näiteks teeme talvel otselende Austria ja Itaalia suusakuurortidesse ning lisasime oma reisikalendrisse eksootikareisid Mehhikosse, Kuubale, Dominikaani Vabariiki ning Sri Lankale.

sõnul Eesti ettevõtete ja eraisikute käekäik üsna hea, mistõttu said paljud endale lubada puhkusereise nii Eestis kui ka kaugemal. Küll aga tekitasid Estravelile muret rahutused Egiptuses ning Tais.

Tihe konkurents. Ritson märkis, et Eesti turismivallas on suur konkurents – registreerituid turismiettevõtteid on üle 400.

Lisaks teevad paljud reisioste internetis, kus pakkujad on peale Eesti ettevõtete ka muude riikide lennufirmad, reisibürood ja -korraldajad.

TULEMUS

Ericssoni kasv Eestis kidub Eesti suurima eksportija Ericsson Eesti möödunud aasta käibe- ja kasumimaht jäi 2012. aasta tasemele. Ettevõte ei plaani ka suuri investeeringuid.

2013. aastal oli Ericsson Eesti käive veidi enam kui 1,35 miljardit eurot, kasuminumbrid jäid pidama 20 miljoni euro juurde. 2012. aasta samad näitajad olid vastavalt 1,33 miljardit ja 27 miljonit.

Ericssoni Põhja-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni kommunikatsioonijuht Milla Nummenpää ütles, et ettevõte ei anna kommentaare, mis on seotud tulevikuga. Nummenpää nentis, et ei 2012., 2013. ega ka tänavu plaani Ericsson Eesti teha suuremaid investeeringuid. Möödunud aastal investeeriti 7,3 miljonit eurot.

MAJANDUSSEIS

Eesti majandus sai keskmise hinde Konjunktuuriinstituut andis eile Eesti majandusolukorrale kümne palli skaalal hindeks viie.

Majandusarengut takistavad nõudluse ja kvalifitseeritud tööjõu puudus. Samuti ei suuda ettevõtted konkureerida rahvusvahelistel turgudel. 2012. aasta seisuga võrreldes ei peeta aga enam tööjõupuudust ja inflatsiooni majandusarengut märkimisväärselt takistavateks teguriteks.

Konjunktuuri andmeil on tarbijate kindlustunde näitaja –4, mis on identne Euroopa Liidu keskmisega. Eesti elanike hinnang oma pere rahalisele olukorrale on samuti valdavalt hea – 40% vastanutest suudab oma tuludest midagi ka säästa.

Majandusministeeriumi majandusarengu asekantsler Ahti Kuninga sõnul on Eesti majanduse probleem investeeringute vähesus, mis tuleb nõudluse puudusest.

KRIMI

Leedu jõuk varastas Eestis haagisveokeid Eestis saadeti kohtu alla kaks kuritegelikku rühmitusse kuulunud leedulast, kes varastasid mullu Pärnumaalt ja Võrumaalt kolm Volvo haagisveokit, kirjutas Võrumaa Teataja.

Süüdistuse põhjal juhtis kurjategija Apalonas ühendust, otsis varastamiseks sobilikke veokeid ja andis autod üle tuvastamata kolmandale isikule, kes korraldas nende müügi Lätis. Samuti hankis Apolonas süüdistuse kohaselt varguste toimepanemiseks vajaliku tehnika teisele jõugu liikmele Petrasele.

Kannatanud esitasid kriminaalasjas tsiviilhagid kogusummas üle 82 000 euro.

ostab

• KASVAVA METSA RAIEÕIGUST • ÜMARMATERJALI • KASVAVAT JA VIRNASTATUD VÕSA Dammix AS Valga mnt 2, 68606 Tõrva, Valga maakond Tel 76 79 355 • Faks 76 79 358 meelis@dammix.ee, tel 5657 9883 • kalle@dammix.ee, tel 5629 4011 dammix@dammix.ee • www.dammix.ee

Suvekontserdid Roostal Vaata lähemalt www.roosta.ee/ suvekontserdid-roostal-2014

Info: 525 6699 e-post: roosta@roosta.ee

Raamatupidaja-finantsist 1-aastane koolituskursus algab 19. septembril 2014 • Raamatupidamisarvestus • Maksundus • Juhtimis- ja kuluarvestus • Finantsaruandluse analüüs • Ettevõtte finantsjuhtimine • Tööseadusandlus ja töötasuarvestus

Pearaamatupidaja-finantsjuht 1-aastane koolituskursus algab 20. septembril 2014 • Finantsarvestus ja -aruandlus • Kontserniarvestus • Kuluarvestus • Maksundus • Finantsaruandluse analüüs

Akadeemia tee 3, Tallinn 12618 Info tel: 620 4006 ta@ttu.ee | www.ttu.ee

Kursustele registreerumine kuni 15. september.

Lisainfo ttu.ee/ taiendusoppijale

10 UUDIS

9. juuli 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

TULEMUSED

Kütusemüüjate rammusad kasumid.

Kiireim kasv Alexelal KRISTJAN ATS MÄGI kristjanats.magi@aripaev.ee

Mullu tegi pea kõigi Eesti kütusefirmade kasum suure hüppe, kuigi käive valdavalt langes. Kõige võimsam tõusja on Eestis Alexela Oil, mille aastatepikkune kahjum suudeti 2013. aasta lõpuks pöörata pisut üle miljoni euro suuruseks kasumiks. Sellega on ettevõte teinud majandusaruande esitanud kütusemüüjate hulgast kõige suurema hüppe.

Alexela tegevjuhi Ain Kuusiku väitel seisneb nende edu jaemüügi osakaalu suurendamises.

Jaemüügis on kasumlikkus hulgimüügist suurem, meie oleme suutnud jaeturgu rohkem kasvata ehk sealt ka parem tulemus.

Alexela tegevjuht Ain Kuusik (vasakul). FOTO: ANDRAS KRALLA

“Jaemüügis on kasumlikkus hulgimüügist suurem, meie oleme suutnud jaeturgu rohkem kasvatada ehk sealt ka parem tulemus,” ütles Kuusik.

Samuti on edu põhjuseks kahe uue tankla avamine ja autogaasi müügi alustamine. Lisaks osteti neli ja ehitati ise juurde kaheksa vedelgaasitanklat.

2010. aastal kõige suurema kasumiga kütusemüüja Statoil Fuel & Retail Eesti majandusaasta kestab alates 2012. aastast maist aprillini ja mullune aruanne valmib alles selle aasta septembriks.

Ettevõtte finantsdirektori Paavo Siimanni sõnul võib aga mullusega rahule jääda. Tema kinnitusel on viimaste aastate investeeringud kütusemüügi kõrval muudesse teenustesse ära tasunud. “Ka mõjusid lõppenud aasta majandustulemusele positiivselt eelmise aasta soojad suveilmad, mis tõst-

sid nii klientide arvu kui ka kosutasid keskmist ostukorvi,” ütles Siimann.

Käive veereb allamäge. Kuigi kasum tõuseb, on Eesti kütusemüüjate seas valdav trend käibe kukkumine. Põhjused on juhtide sõnul erinevad. Näiteks nelja tanklaga ASi Mokter majandusaruandes seisab, et nende üle miljoni eurose käibelanguse põhjuseks on peamiselt tihedas konkurentsis müügimahu vähenemine.

Suurima languse tegi Neste Eesti – käive kukkus 2012. aastaga võrreldes 15%. Firma peadirektor Ivar Kohv hindas 2013. aastat siiski edukaks. “Erinevalt muudest valdkondadest arvestatakse kütuseäris juurdehindlus mitte protsentides toote hinnast, vaid sentides liitri kohta. Seega edukuse mõõdu-

Väinamere Liinid: osaleme kindlasti. Konkurendid salatsevad KEN ROHELAAN ken.rohelaan@aripaev.ee

Praamihanke enampakkumisele kutsutud kaheksast Eesti ettevõttest on kinnitanud osalemist praegune käitleja Väinamere Liinid, plaanides lähiaastatel hankida ka vähemalt ühe uue laeva.

“Osaleme kindlasti,” ütles Äripäevale Väinamere Liinide juhataja Urmas Treiel. “Kellega koos ja mis vormis osaleme, seda ei ole veel otsustanud.”

Treiel hindab Väinamere Lii-

nide eeliseks meeskonda ning pikaajalist kogemust. “Miinuseks on see, et ettevõttest ja laevaliiklusest on üritatud teha tonti,” ütles Treiel. Tema sõnul jääb kohati mulje, et käitlejaks soovitakse ükskõik keda peale tänase liinioperaatori.

“Mingil põhjusel otsustas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium poolteist aastat tagasi laevu siiski mitte osta, kuigi lepingud olid allakirjutamiseks laual,” ütles Treiel.

Saarte Hääle teatel plaanib

Treieli juhitav ettevõte lisaks olemasolevatele praamidele lähiaastatel võtta kasutusele veel vähemalt ühe laeva, kui mitte isegi kaks.

Konkurendid kaarte ei ava. Viking Line on praamihankes osalemisest kindlameelselt loobunud. Ettevõtte tegevjuhi Inno Borodenko sõnul on Viking Line’i seitse laeva Läänemerel hõivatud, mistõttu nad ministeeriumi konkursil ei osale.

Borodenko lisas, et Saaremaa

Laevakompanii on teinud aastatega tõsise töö ja väga kiiresti arenenud arvestatavale rahvusvahelisele tasemele. “Uutel tulijatel on konkurentsi pakkumine väga keerukas,” märkis Viking Line’i juht.

Hankele kutse saanud Kihnu Veeteed teatas, et ei soovi sel nädalal oma plaane avalikkusele edastada. Kommentaaridest keeldusid esialgu ka Tallink Grupp ja laevaehitusfirma Baltic Workboatsi juht Margus Vanaselja.

TÕESTATULT VASTUPIDAV !

Kasutatud büroomööbel ja j kodumasinad

Teleskooplaadur OÜ Viimsi-Tallinn

Teleskooplaaduri ja multiliftveoki teenused Tel.: +372 503 3567

E-N 10 - 17 R 10-18 1 Tähetorni 21j, Tallinn Tel 552 6608

www.

.ee

Info@teleskooplaadur.com www.teleskooplaadur.com

UUDIS 11

ÄRIPÄEV 9. juuli 2014 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Võrdlus Alexela kasum paisus enam kui miljoni võrra kütusefirmade kasumi kasv 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga, mln eurodes

1,14

ALEXELA OIL

Neste Eesti

0,77 0,66

Lukoil Eesti Sevenoil EST

0,38

Olerex

0,35 0,18

Mokter

Käive Käi kasvas vaid kahel käibe muutus 2013. aastal, protsentides SEVENOIL EST OLEREX

Kaubserv

0,11

Go Oil

0,11

Euro Oil

0,05

Johnny

0,03

Alexela Oil Lukoil Eesti Euro Oil Kaubserv Johnny Mokter Go Oil Neste Eesti

ALLIKAS: ETTEVÕTTED TED

puu on müügimaht liitrites ja see, kui efektiivselt suudetakse tegutseda,” lisas Kohv. Müüdud liitreid Neste paraku ei avalda.

Erandina paistab Eesti kütusefirmadest välja Premium-7 tanklaid haldav OÜ Sevenoil EST, mille käive tõusis tervelt 27%. Juhatuse liikme Mati Luige väitel on käibe kasv saavutatud peamiselt tänu uute kütusejaamade avamisele ja olemasolevate renoveerimisele. “Kindlasti on olnud käibe kasvu saavutamisel oluline osa ka meie müügi- ja turundusmeeskonnal,” lisas Luik.

Imetankla üllatab endiselt. 2001. aastast tanklaketti 5+ KÜTUS pidanud ettevõte OÜ Kaubserv on oma kasumit enam kui kahekordistanud – 2012. aasta 83 711 euro asemel seisab 2013. aasta ma-

20,4 3,7

-0,2 -0,6 -3,2 -5,2 -7,0 -10,3 -10,5 -14,8

Tasub teada Liidrid plaanivad laieneda ALEXELA EESTI plaanib tänavu renoveerida olemasolevaid tanklaid ja ehitada kogu Eestit kattev autogaasitanklate kett.

Investeeringuteks on plaanitud tänavu 2,7 miljonit eurot.

STATOIL kavatseb uuendada mitu jaama nii Tallinnas, Tartus kui ka Pärnus. Lisaks investeerib eraldi pesulatesse.

LUKOIL tahab suurendada kauba müügimahtu ja sortimenti ning lisateenuste mahtu, investeerida plaanitakse sel aastal 420 000 eurot.

NESTE EESTI avab tänavu kolm uut jaama – Hiiumaal (juba töötab), Haljalas ja Tartus Ropkal, lisaks rekonstrueeritakse Tartu ringtee tankla.

KAUBSERV erinevalt suurematest kütusemüüjatest lähiajal suuri investeeringuid ei plaani.

jandusaruandel number 196 839. Ettevõttele kuulub üksainus kütusejaam, samas teenitakse näiteks peaaegu sama palju kasumit kui OÜ Sevenoil EST, mis tegutseb Eestis tervelt 29 tanklast koosneva ketina.

Kuigi turg suureneb, on tarbijad Kuusiku sõnul muutunud kokkuhoidlikumaks. Ivar Kohvi väitel on olulisim trend kütusemaastikul nn diseliseerumine. “Kui mõne aasta eest oli kütuse jaemüügis ülekaalus bensiinimüük, siis praeguseks on mahud 50/50 ja ennustame, et muutus jätkub ka eelolevatel aastatel,” lausus Kohv.

“Valitsus, selle asemel, et kurjategijaid püüda, tõstab makse,” selgitas Alexela tegevjuht. Seda, kas kütuse hind langeb või tõuseb, ta ennustada ei soovinud.

AS BACULA Aakre Moos

FUNKTSIONAALNE MOOS Toiduainetööstuses 25 aastat tegutsenud innovaaƟline väikeeƩevõte AS BACULA tõi turule funktsionaalse moosi, mis on välja töötatud koostöös Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja teadlastega.

www.moos.ee • tellimine@moos.ee

Sisseastumisdokumente uuele erialale

Äriinnovatsioon MBA oodatakse 20. augustini.

Business Innovation MBA on uus ainulaadne ingliskeelne magistriprogramm neile, kes soovivad käivitada ja arendada tehnoloogiapõhiseid äriprojekte.

Programm on mõeldud nii alustavatele ettevõtjatele kui homsetele innovatsioonijuhtidele juba olemasolevatesse ettevõtetesse.

PROGRAMMI TEEVAD AINULAADSEKS ȏ ȏ ȏ ȏ

uudne õppemetoodika uue toote või teenuse turule toomine programmi käigus, pidev ärimentorluse ja coachingu tugi ning interdistsiplinaarne ja rahvusvaheline meeskonnatöö.

Lisainfot: www.ebs.ee/et/magistriope/ariinnovatsioon-mba

12 LOGISTIKA

TÖÖKORRALDUS

KETLIN RAUK

Mida suurem pind, seda kasulikum firmale. Kõige kasulikum on ikka omada suurt paketibussi.

kaasautor

Isiklik auto või kuller?

Sõltub firmast Novaforest OÜ Betooni 11 D Tel 513 5468, 511 5778

Veoautode remondi teenused www.novaforest.ee

Veoautode ja eritehnika diiselmootorite, kõrgsurvekütusepumpade ja -pihustite remont.

Betooni 19B, Tallinn 11415 e-post: info@avtservice.ee

ÄRIPÄEV 9. juuli 2014 toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

GSM: 56 503 593 53 052 213

Oma firmaauto on lisaks logistikale abiks ka reklaamipinnana – see on kulleri teenuse ees suur eelis. Nii mõnigi ettevõte seisab küsimuse ees, kas kasutada ettevõtte isiklikku autot või kullerfirma teenuseid. Millal tasuks eelistada üht, millal teist?

Restoran Mamo perenaine Margit Härma ütles, et neil on oma auto, mis enamasti tegeleb toitlustuse ja kaubaveoga, mitte tavalise logistikaga. “Auto hankimise peale ei tasugi mõelda, kui pole sääraseid toetavaid ülesandeid – siis pole see lihtsalt kasumlik. Kui aga on ka näiteks kaubavedu, tarvikute vedu, catering, siis on lugu hoopis teine ning sellest võikski lähtuda,” lausus Härma.

Härma sõnul on nende jaoks tähtis ajastus – hommikust, lõunat ja õhtust söövad kõik ikka enam-vähem ühel ajal ning muu aeg jääb tühjaks. Ta selgitas, et neil ongi muu tegevus selle järgi sätitud – et kui on lõunasöögi aeg, siis kaubavedusid ei ole.

Oma rattad peavad kogu aeg veerema. Firmale auto valimisel mõeldi Härma sõnul päris palju, näiteks vaadati hoolega, et masin poleks liiga suur. “Saime juba esimesel korral hea liisingupakkumise ja nii see läks,” meenutas ta. “Lasime teha ilusa kujunduse ning nüüd töötab auto ühtlasi ka reklaamina.”

Härma ütles, et ka kulleriteenust kasutatakse edasi, lihtsalt kombineeritakse oma masina sõitudega. “Nemad pakuvad ka teistsuguseid teenuseid, mitte vaid nn pitsavedu ja lõunatoidu transporti,” ütles ta. “Oma auto juures ongi vast oluline tööde ajastamine – et auto oleks ikka pidevalt töös,” lausus ta.

Lähedale viiakse ise, kaugemale teised. La Muu OÜ juhatuse liige Rasmus Rask ütles, et neil on jäätise poodidesse viimiseks oma väike kaubik Peugot Partner, millele oli lihtne külmaruum sisse ehitada. “La Muus on tööl kaks kullerit, Siim ja Kristo, kes lisaks jäätise laialiveole kontrollivad müügikohtades ka külmikute olukorda ja sätivad vaja-

Enno Eichen, ICONPRINT OÜ

dusel väljapanekut,” rääkis Rask. “Kui on vaja jäätist Tallinnast väljapoole vedada, kasutame tavaliselt külmaveoteenust.”

Oma kaubiku ja oma töötajate kullerina kasutamine annab Raski sõnul tegevusse paindlikkust ja tagab parema ülevaate müügikohtadest ja väljapanekust. Pealegi on see kuluefektiivsem kui teenuse sisseostmine. “Kuna meil on palju kohti, kuhu viia, väikesed kogused ja palju tarneid, tuleb paindlikum ja odavam kasutada oma transporti,” tõdes Rask. “Kui oleks aga vähem müügipunkte ning suured kogused, harvad tellimused, siis vast kasutaks näiteks Via3Li või Nordneti.”

RESTORAN MAMO kasutab nii kulleriteenust kui ka oma autot, ütles perenaine Margit Härma. FOTO: ANDRES HAABU

Sõiduk pakkugu palju võimalusi. Veebipoes Hobisport spordikaupu müüva Riveante OÜ juhatuse liikme Riho Everi sõnul toimetavad nemad pakid klientidele oma autoga vaid erandjuhul.

Ta nõustus, et kulleriga oleks kauba viiminetoomine Tallinna lähedal odavam, aga kuna vahel tuleb firmal käia üle Eesti erinevatel spordiüritustel kaupa müümas ning ennast pildil hoidmas, siis selleks kasutatakse oma autot.

Ever märkis, et autole on kleebitud ka reklaamikandja. “Auto valiku juures vaatasime mahutavust, mugavust ja seda, et autot saaks kasutada nii väikebussi kui ka kaubikuna,” selgitas Ever.

Lilleäri Interflora Eesti tegevjuht Ingmar Kaup ütles, et nemad toimetavad kauba ehk lilled kohale täpselt samamoodi nagu Interfloras üle terve maailma – florist, kes tellimuse täidab, viib selle isiklikult kliendile. “Kindlasti leidub juhuseid, kus on vaja läinud kulleriteenust, aga eelkõige siiski mitte. Interfloras vastutab florist isiklikult oma tellimuse eest, ka selle eest, et see on kliendile viisakalt ja kenasti üle antud ja veendutud, et ta sellega rahule jääb,” ütles ta.

LOGISTIKA 13

ÄRIPÄEV 9. juuli 2014 toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

RESTORAN Mamo autod

sõidavad ringi ajal, mil söömas pole palju rahvast.

Oma masina eelis ongi see, et liikuda saab just siis, kui sobib. FOTO: ERAKOGU

Loe veebist Nutikaimad meedialahendused Euroopas ÄRIPÄEVA TELLIJA

sai seda lugu veebis lugeda juba EILE KELL 17.15

Kommentaar Oma auto tähendab tasuta reklaami ENNO EICHEN ICONPRINT OÜ

Oma auto eelis kullerfirma kasutamise ees on see, et saad teha firmale tasuta reklaami.

Auto on ju tegelikult 24/7 toimiv liikuv reklaam. Mida suurem pind, seda kasulikum firmale. Kõige kasulikum on ikka omada suurt bussi.

Ettevõte saab oma auto või bussi dekoreerida vastavalt oma maitsele, mingisuguseid

piiranguid ei ole. Kõige tavalisem ja odavam lahendus on ühe- või kahevärvilised kleebised, kuhu läheb logo, telefon ja kodulehe aadress.

Kujundusest väga palju oleneb sellest, millega klient tegeleb – vastavalt sellele tulevad soovid kujundusele.

Enamasti tahavad kõik olla kõigist isikupärasemad, aga on ka selliseid, kes soovivad väga minimalistlikke kujundusi.

Tasub teada Miks eelistada autot, miks kullerteenust?

Auto toimib liikuva, ööpäevaringse reklaamina.

Ise kohale toimetades saad kohapeal veenduda, kas klient on kaubaga rahul.

Auto tasub ära, kui lisaks kauba kliendini toimetamisele on sellel ka muid ülesandeid.

1.

2.

3.

Auto tagab ülevaate müügikohtadest ja väljapanekutest.

Kui tarneid on palju, on odavam kasutada oma autot. Väiksemate tarnetega on kasulik kulleriteenus.

4.

5.

ALLIKAD: MAMO, LA MUU, RIVEANTE, INTERFLORA

'8+4# 10 4+0)*ÈÈ.+0)7gX /''&+#g 0+0) ,# 6'.'g kommunikatsiooni valdkondades infrastruktuuriteenuseid osutav ettevõte.

Seoses kasvava tööjõuvajadusega otsib Levira täna oma tegusasse meeskonda juurde

PROGRAMMIVÄLJASTUSE MÜÜGIJUHTI PÕHJAMAADES Sinu töö sisuks Leviras on programmiväljastuskeskuse teenuste müük eelkõige Skandinaavias ja Baltikumis. Sinu vastutada on kogu müügiahel alates turu kaardistamisest lepingu sõlmimiseni ja kliendisuhte hoidmiseni. Töö eeldab sagedast reisimist.

Sinu senine kogemus peaks selgelt välja tooma Sinu: 67.'/75.+--75' 8#4#5'/#5 4#*8758#*'.+5'5 /ÜÜ)+6××5X 5118+6#8#.6 6'*01.11)+#g valdkonna teenuste osas; 8Û+/' 1..# /ÜÜ)+24165'55+5 .118 ,# 1/# +&'+& .È$+ '&7-#6' /ÜÜ)+241,'-6+&' '..7 8++#Y 8#./+51.'-7 6××6#&# /È0).'8# -'4)75')# 0++ ''56+g -7+ +0).+5'-''.5'5 '4+#.#5'+& tehnoloogilisi termineid kasutavas keskkonnas; 5118+ ,# -1)'/75' #487-#/# ,# 4#*8758#*'.+5'/# -77.#,#5-100# ''5 '&7-#.6 esineda; 67)'8# 5118+ 5##876#&# 5774'2È4#5'+& 67.'/75+T Kasuks tulevad teadmised televisiooniteenuste turust ning vene ja mõne skandinaavia keele oskus suhtlustasemel.

Omalt poolt pakume huvitavat tööd arenevas sektoris ja tulemuse eest väärilist tasu.

-115 -##5-+4,#)# 2#.7/' 5##6# *+.,'/#.6 ELT ,77.+-5 ##&4'55+.' %8u.'8+4#T''X /È4-5Û0#)# ] ÜÜ)+,7*6 Û*,#/##&'5\T È0#/' -Û+-+ -#0&+&''4+,#+&X '&#5+2ÈÈ5'076')# 8Û6#/' Ü*'0&756 *+.,'/#.6 GET,77.+-5T 0(1 6'.T JLNHNLKX +4'6 ''05#.7X 999T.'8+4#T''

14 EHITUS

ÄRIPÄEV 9. juuli 2014 toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

TÖÖOHUTUS

Kuum kartul ehk ohutus ehitusplatsil.

Kuidas vältida õnnetusi?

TEA TARUSTE kaasautor

Kas tööohutuse eest ehitusplatsil peaks hoolt kandma vaid tööandja ja peatöövõtja või tuleks õnnetuste ärahoidmiseks ka töötajal rohkem vastutust võtta? Ehitusettevõtjad on eri arvamustel.

Skanska ASi juhatuse esimees ja ehitusettevõtjate liidu juhatuse liige Andres Aavik on seda meelt, et vastutuse tööohutuse eest peab võtma peatöövõtja. “Eestis on vaja mõtteviisi muutust ning ükski peatöövõtja ei tohiks öelda, et ta ei tea, mida alltöövõtjad tema ehitusplatsil teevad ja mis seal toimub.

Paraku on meil levinud suhtumine, et õnnetuses on süüdi see, kellega õnnetus juhtub,” rääkis ta.

Ehitaja: tööline ei vastuta millegi eest. Semuehitus ASi juhatuse liige ja ehitusdirektor Ahto Vink Aavikuga nõus ei ole. Tema sõnul on riik pannud peatöövõtja õlule ebaõiglaselt suure koorma. “Tööline on tõstetud privilegeeritud seisusesse ja ta ei vastuta millegi eest. Kui keegi tahab enesetappu sooritada ja hüppab auto alla, on see õnnetus.

Kui aga inimene hooletuse tõttu katuselt alla sajab, on see tööõnnetus. Ma peaksin kontrollima, kes õigeid töövõtteid jälgib, käima sabas igal töölisel, kes redeli seina najale toetab – see on nonsenss,” rääkis Vink.

Ta kurtis, et tööandjana pole tal eriti vahendeid, millega töötajaid mõjutada. “Loen moraali ja õpetan nagu lasteaiakasvataja, aga kui sanktsioone kasutada, kõnnib töötaja minema.”

Töötaja eksitab tööandjat. Vink toob näiteid juhtumistest, kus töötaja hoolimatuse tõttu toimunud õnnetustel on tööandja süüdi jäänud.

Näiteks paneb ehitusmees hommikul objektijuhi silme all rakmed peale, ent võtab need mõne aja pärast ära, kukub alla ja saab tõsiselt viga. “Seadus näeb tööohutuse koha pealt märksa rohkem

ette, kui keegi täita suudab. Tööline töötab sellele pahatihti vastu ega ole nõus oma mugavuse nimel nõudeid täitma,” tõdes ta.

Vink tunnistas, et vastutuse maatriks alltöövõtja töölistega on veel keerulisem. “Pahatihti ei saa alltöövõtja lepingut sõlmides aru, miks ma küsin tema käest tööohutuse plaani. Väidetakse, et “aga mul ju ei ole ohtlikku tööd”, aga ka elektrik võib tellingutelt alla kukkuda. Eks ohutusplaane saab alati paremini teha, aga kuskil on mõistlikkuse piir ja ma ei saa igale töölisele järelevalvet palgata,” sõnas ta ja lisas, et tema arvates tuleks tööohutusega seonduv seadusandlus ümber vaadata ning panna töötaja vastutama oma lohakuse eest.

Turvaline plats on kasumlik plats. Aaviku sõnul saab tööohutus, nagu ka kasumlikkus, alguse planeerimisest ja korrast ehitusplatsil. Tööohutuse planeerimine on üks osa tavalisest tööde planeerimisest, kus paar nädalat enne töölõiguga alusta-

Tõsteseadmed otse tootjalt

mist vaatab objektijuht läbi kõik eeldused, mis peavad olema töö alustamiseks täidetud.

Samuti tuleks mõelda, kas ohutuks töö tegemiseks on kõik eeldused täidetud. “Kes väidab, et tööohutuse tagamine kasvatab objekti maksumust, peaks kooli tagasi minema. Pigem on ikka nii, et objektil, kus on kord majas, teenitakse ka kasumit – seda on ehitusplatsile pilku heites kohe näha,” on Aavik kindel.

Kahjud maksab alltöövõtja või ohver. Kui ehitusplatsi inspekteerimise tulemusena ehitustööd peatatakse, on see ettevõttele mõistagi otsene kahju. Aaviku arvates ei taju peatöövõtjad tööde kehva planeerimisega seotud kahjusid – need veeretatakse hiljem alltöövõtjate või ka ohvrite kaela.

Aavik usub, et tööohutus hakkab pihta juhtimisest ja eeskujust. “Muutus saab toimuda vaid siis, kui suurte peatöövõtufirmade tippjuhid seavad ohutuse prioriteediks,” märkis ta.

Kommentaar Katusele mineja tuleb sealt ise alla KUNNAR SIPELGAS Kunnely OÜ, Gaselli TOPi 26. koht

Meie ettevõttes isikukaitsevahendite kasutamisega probleeme pole. Kui on järsk katus, on rakmed peal.

Tööohutus firmale mingi oluline kulu küll pole, see on investeering, mis teenib end tasa. Töid teen nii pea- kui ka alltöövõtukorras. Tööohutuse seisukohast on vahe vaid selles, et alltöövõtjana vastutad vaid enda töötajate, ent peatöövõtjana kõigi eest.

Lifting BusinessesTM

METALLIMÜÜGITURUL AASTAST 2000

Telfrid, sildkraanad, konsoolkraanad, pukk-kraanad valmistab ja paigaldab teile maailma üks suuremaid kraanavalmistajaid

Lisaks • Hooldame, remondime ja moderniseerime kõikide valmistajate tööstuskraanasid • Teeme kraanade ülevaatusi, katsetamisi ja kraanateede mõõdistamisi • Hooldame ja remondime tööpinke • Pakume tööpinkide kolimisteenust

Konecranes OÜ, Punane 42, 13619 Tallinn, tel 611 2795

Restid Astmed Trepid Profiilpinnad Perforeeritud metall-lehed Metallvõrgud Tootmine

Visase 12, Tallinn tel 666 9966, faks 666 9969 metaldis@metaldis.ee

www.konecranes.ee

www.metaldis.ee www.metal-disain.com

EHITUS 15

ÄRIPÄEV 9. juuli 2014 toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Tööohutus luubi all Skanska võttis tööohutuse tõsiselt ette 2011. aastal, mil eestlased olid kontsernis ses vallas viimaste hulgas. “2013. aastal olime Soome üksustest mööda läinud, meil on kõige vähem õnnetusi miljoni töötunni kohta ja ka suhtumine on muutunud,” ütles Skanska juht Andres Aavik. “Meetmeid, mida kasutasime, on erinevad: algul rohkem piitsa, hiljem präänikut – inimeste tunnustamist ja parimate platside premeerimist.

Peatöövõtjal tuleb kaasata ka alltöövõtjad, kellele algul ehk instrueerimine ebavajalikuna

Taust Ohutus tagaplaanil Eelmisel aastal tuvastatud rikkumised ehituses: EI OLE TAGATUD ohutus kõrgustes töötamisel; EI KASUTATA isikukaitsevahendeid; EHITUSTELLINGUD ja redelid ei vasta nõuetele; LIIKUMISTEED, liikumisruum ja/ või ohualad ei vasta nõuetele; PUUDUVAD nõuetele vastavad olmeruumid.

Lisaks kõrguses töötamisele ja liiklusega seotud ohtude kõrval vajab tähelepanu ka pinnase- ja kaevetööde ohutuse tagamine.

TÖÖOHUTUS saab alguse

korrast ehitusplatsil, on ASi Skanska juht Andres Aavik kindel. FOTO: ANDRAS KRALLA

2061 rikkumist avastas tööinspektsioon möödunud aastal ehitussektoris. 907 korral rikuti töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Kommentaar Tööandja peab nõudma kaitsevahendite kasutamist INDREK AVI tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna tööohutuse peaspetsialist

Tööandjal on kohustus jälgida, et töötajad kasutaksid isikukaitsevahendeid. Kui on kahtlus, et seda ei tehta, tuleb tarvitusele võtta mingid meetmed. Näiteks tuleb teha töötajatele selgeks, et tööandja teda ilma kaitsevahenditeta objektile ei lase.

Professionaalsel ehitusmehel tuleb oma tervist kaitsta, ta ei saa ju selleta leiba lauale, aga kahtlemata on palju neid, kes mingil põhjusel trotsivad ohtu ja arvavad, et nendega midagi ei juhtu või ei tunne oma õigusi või ei julge oma õiguste eest seista.

Karistuseks hoiatus, rahatrahv või töö peatamine. Kui platsil pole asjad korras ja tööinspektor tuvastab rikkumise, selgitatakse välja vastutaja, kes pidi nõudeid täitma.

Kergemate rikkumiste puhul tehakse suuline hoiatus, antak-

se aeg rikkumise kõrvaldamiseks, ent eluohtlike olukordade puhul peatatakse töö. Korduvate rikkumiste korral tuleb trahvi maksta. Ega keegi ei taha teadlikult nõudeid rikkuda ja inimeste elu ohtu seada.

Paraku on tööandjal töötaja harjumusi väga keeruline kujundada, see eeldab vahel igapäevast selgitamist, kuidas tööd õigesti ja ohutult teha. Väga suur roll on juhtivtöötajatel: kuidas nad suudavad oma töötajatelt nõuda reeglite täitmist.

Varjatakse vähem. Raskete tööõnnetuste osakaal väheneb ning ettevõtjad on saanud nõuetest üha teadlikumaks.

Kergete tööõnnetuste arvukus on tõusnud – see näitab, et kergeid tööõnnetusi registreeritakse rohkem, sest neid varjatakse vähem.

Töötajad võivad töö kaotamise kartuses varjamisega nõustuda, ent varem või hiljem tuleb see ikka välja.

näis, ent pikapeale mõisteti, et ka nende töö teeb tööohutuse planeerimine lihtsamaks,” jagas Aavik kogemusi.

Kogemus õpetas. Skanska juht meenutas aega, mil ettevõte lennujaama ehitas: “Nõudsime katusetöö tegijatel rakmete kasutamist, aga mõni leidis, et nendeta on mugavam – kuni hetkeni, mil üks mees libises ja jäi 5–6 m kõrgusele rakmetesse rippuma. Järgmisest päevast polnud vaja enam midagi seletada ja kõikidel töölistel olid rakmed peal.”

www.reparo.ee

ÄRIPINDADE EHITUS, REMONT, SISEVIIMISTLUS

MÜÜK

Korteripakkumiste arv kasvab Korteripakkumiste arv kasvab ja see suurendab konkurentsi korterimüüjate vahel. Aeg näitab, kas pakkumise kasv on sedavõrd suur, et see suudab peatada kiire korterite hinna kasvamise, kirjutas Tõnu Toompark portaalis adaur.ee Juunis oli portaalis KV.EE pakkumisel 16 868 korterit, mis on aastataguse ajaga võrreldes 8% enam. Tallinna korteripakkumisi lisandus aastaga 25%. Korteripakkumiste Eesti keskmine ruutmeetrihind kasvas aastaga 1273 euroni, see teeb aastaseks juurdekasvuks 20%. Tallinna korterite pakkumishinnad tõusid aastaga 15%.

16 EHITUS

ÄRIPÄEV 9. juuli 2014 toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Ohutus tagab hea maine ja töö tulevikus.

Korralagedus objektil kisub alla ka peatöövõtja autoriteedi TEA TARUSTE kaasautor

Tasub teada Kuidas õnnetust ära hoida ehk mida kontrollida?

Korralagedus ehitusobjektil räsib lisaks ohutusele ka juhtide ja peatöövõtjate autoriteeti, leiab Oma Ehitaja juhatuse esimees Kaido Fridolin. Ohutusse tehtud kulutused tulevad tagasi hea maine, aga ka partnerite huviga koostööd teha.

Küsimustele vastab Kaido Fridolin.

Mil moel on seotud tööohutus platsil ja ehituse kasumlikkus? Tegemist on filosoofilise küsimusega. Kindlasti põhjustab tööohutusnõuete tagamine ehitusobjektil kulutusi. Samas on kindel, et kui ehitusobjekt on turvatud kukkumisohu vältimiseks ohutuspiiretega ja töölise töömaa on töö tegemiseks korrektne ja korras, saab ka töö tegija keskenduda vaid konkreetse tööoperatsiooni tegemisele. Inimene tunnetab alateadlikult, et töötamine on ohutu.

Vastupidises olukorras ta hindab ja tuletab endale pidevalt meelde võimalikku ohtu – mitteturvalises keskkonnas ohutunde kadumisel ei ole kahjuks õnnetusjuhtum kaugel. Sel juhul on inimese keskendumisvõime jagatud mitme erineva asja vahel ning seetõttu kannatab keskendumine töö tegemisele ning hea tulemuse saavutamisele.

Korralagedus objektil tekitab ka töömeeste hulgas autoriteedi langust oma juhtide ja ka peatöövõtja suhtes. Eelnev jutt viitab tööde tegemise efektiivsusele, sealt edasi töö tulemile ehk siis kasumlikkusele.

Kui rääkida veel kasumlikkusest otse, siis tõesti, raha, mis suunatakse ohutustehnikasse, võib olla märkimisväärne kulu, aga tulu (ka kasumlikkus) tuleb töövõtjale tagasi ka hea mainena ning tellijate huviga koostööd teha.

Mida ütleksite ehitusettevõtjale, kes näeb tööohutusega tegelemises vaid suurt kuluallikat? Näiline hetkeline kokkuhoid tööohutuse arvel põhjustab kindlasti tulevikus suure-

KAS KÕIK EHITUSPLATSIL vii-

bivad isikud kannavad nõuetekohaseid kaitsepeakatteid ja -jalatseid?

KAS TÖÖTAJAD kasutavad tööle vastavaid isikukaitsevahendeid?

KAS EHITUSPLATS on taraga ümbritsetud, et kõrvalised isikud sellele ei pääseks?

KAS KÕIK TÖÖTAJAD pääsevad ohutult oma töökohale, näiteks tellingutele, ja saavad seal ohutult töötada?

KAS VAJALIKUD sildid on üles pandud (näiteks liikumisteed, volitatud töötajad)?

KAS EHITUSPLATS on korras, hästi valgustatud ja hea planeeringuga?

KAS ON VÄLJA SELGITATUD

OMA EHITAJA pöörab oma objektidel erilist tähelepanu kukkumisohu vältimisele, ütles ettevõtte juht Kaido Fridolin. FOTO: VEIKO TÕKMAN

maid ja ettearvamatuid kulutusi. Tegelikkuses ei saa inimelu või püsivat invaliidsust mõõta rahas.

Millele pöörate enim tähelepanu ehitusplatsil? 2013. aasta tööohutuse statistika järgi esines enim probleeme kukkumise kaitse valdkonnas – kõrgusest kukkumise vältimine kaitsepiirete paigaldamise ja/või vahelagedes olevate avade katmisega.

Selletaolisi puudusi esineb kõige rohkem hoone karkassi ehitamise ajal. Oma Ehitaja pöörab oma objektidel erilist tähelepanu kukkumisohule ja tööohutusele töötamisel töölavadel ning tellingutel.

Näiline hetkeline kokkuhoid tööohutuse arvelt põhjustab kindlasti tulevikus suuremaid ja ettearvamatuid kulutusi.

ASi Oma Ehitaja juhatuse esimees Kaido Fridolin

Kuidas ohutuse oma platsidel

Warma-uunit ahjud Soomest -Hubane toasoe mõistliku hinnaga!

KAARHALLID Kahhelahi kaalub 1300 kg ja kütab ära üle 70m2 suuruse ruumi.

Tule ja tutvu Warma-uunit ahjude valikuga ning küsi pakkumist!

Lintman salong Lauliku 2b, Tallinn tel 6 776 478 www.lintman.ee Kahhelahi Kakluuni

3390 € (koos paigaldusega)

PVC HALLID

tagate? Oma Ehitajas kehtiv juhtimissüsteem vastab muu hulgas tööohutuse rahvusvahelise standardi OHSAS 18001:2007 nõuetele. Tööohutusnõuete tagamine ehitusobjektidel on olnud meil kogu aeg olulise tähelepanu all.

Oma Ehitajas on kasutusel seadusandlusega ja töövõtulepingutega nõutavad ennetusmeetmed tööohutuse tagamiseks ehitusobjektidel.

Iga ehitusobjekti kohta koostatakse enne ehitustöödega alustamist ehitusobjekti tööohutuse ja sisekorra eeskirjad, mis on kohustuslikus korras täitmiseks kõigile ehitusobjektil viibivatele isikutele.

Iga objekti tööohutust kontrollib igal nädalal objekti töö-

 Materjal: teraskaared kaetud alutsingiga (25/75)  Materjali paksus 0,75 mm; 1,00 mm ja 1,20 mm sõltuvalt mudelist ja soovitud lumekoormusest  sõltuvalt suurusest ja mudelist  Laius 5–25 m  Pikkus piiramatu  Kaarte ühendamine poltühendused  Paigaldamine vundamendile või siledale ja loodis platsile  Korrosioonigarantii 20 aastat  Laius: 10 – 25 m, pikkus piiramata  Seina kõrgus: 3–8 m  Karkass: tsingitud teras või alumiinium  Sandwichpaneelid  Katus: PVC või sandwichpaneelid 

SOODUSPAKKUMINE: 10x20m hall 14500 € +km Tentest Trade OÜ | www.kaarhall.ee | info@kaarhall.ee | tel 669 1828

ohutuse ja töötervishoiu koordinaator (objektijuht).

Lisaks kontrollivad tööohutust ehitusobjektidel ettevõtte kvaliteediosakonna töötajad.

Koos alltöövõtjatega korraldatakse enne töödega alustamist ehitusobjektil algusnõupidamine, kus muu hulgas käsitletakse konkreetse alltöövõtuga kaasnevaid võimalikke riske ja nende ennetusmeetmeid.

Objektil töötavatele inimestele tutvustatakse enne töödega alustamist objekti tööohutuse plaani ja töösisekorraeeskirju.

Objektil töötavatelt alltöövõtjatelt nõutakse, et nende töötajad kasutaksid töö iseloomule vastavaid isikukaitsevahendeid ja töörõivastust.

olemasolevad elektriliinid ja hangitud vastavad töövahendid?

KAS ON VÕETUD ettevaatusabinõusid elektrisüsteemide ohutu seisukorra tagamiseks?

KAS LIIKUMISTEID hoitakse ohutus seisukorras?

KAS TÕSTESEADMED on nõuetekohaselt paigaldatud?

KAS TELLINGUID püstitavad, teisaldavad ja võtavad maha pädevad isikud?

KAS TELLINGUTE seisukorda kontrollitakse regulaarselt ja pärast halbu ilmastikutingimusi (näiteks tugevat tuult)?

KAS ON VÕETUD meetmeid töötajate ja esemete kukkumise vältimiseks?

KAS AVAUSED on kukkumiste vältimiseks kaitstud selgesti märgistatud ja kinnitatud kaantega?

KAS KAEVANDID on piisavalt toestatud või rajatud nii, et nende kokkuvarisemise oht oleks minimaalne? Kas seda kontrollib regulaarselt pädev isik?

ALLIKAS: EUROOPA TÖÖOHUTUSE JA TÖÖTERVISHOIU AGENTUUR

REKLAAM 17

ÄRIPÄEV 9. juuli 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

TTÜ INNOVATSIOONIKESKUS VAT A SIOONIKESKUS

MEKTORY MEK

kaubandus.ee

ja kutsuvad

Raja tn 15 Tallinnas

KAUBANDUSE AASTAKONGRESS

2014

19. SEPTEMBER 2014

8. oktoobril Original Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses

MÜÜGIJUHTIMISE AASTAKONVERENTS

KONGRESSI AVAMINE Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees RAUL PUUSEPP, Äripäeva peatoimetaja MEELIS MANDEL

Kaubanduse TOP autasustamine Kaupmeeste Liidu auhinna „Aasta kaubandustegu“ üleandmine Eesti majanduse arengutrendid, nende mõju kaubandusele.

Pankade analüütikute debatt

PRAKTIKUTELT 9.30

Konverentsi avapauk

9.45 Müügi TOP 2014 SUUR LAVA: MÜÜGIJUHTIMISE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETUNNID 10.00 Tootejuhtimise ja müügi sõda, Eesti Energia müügidirektor Sten Argos 10.30 Müügiorganisatsioon muutuste tõmbetuules, Kalevi ja Põltsamaa Feliksi müügidirektor Janno Kurg 11.00 Müügijuhtimise psühholoogia? Läbirääkimine!

Vabakutseline päästeekspert Siim Nemvalts 11.30–12.30 LÕUNA 12.30 TÖÖTOAD: MÜÜGIJUHTIMISE PRAKTIKAD Tootmine ja kaubandus: kuidas saada arvamusliidriks kliendi juures?

Saku õlletehase müügidirektor Jaan Härms Teenindus: kuidas panna kogu organisatsioon müüma?

Statoili jaemüügidirektor Indrek Nõlvak Kliendiandmete analüüs: kuidas gigabaite müügis kasutada?

Müügianalüütik Indrek Saul ja ärianalüüsi konsultant Andres Kukke Palk: mille eest müügis palka maksta? Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Areng: kuidas müügiinimesi arendada? ERGO Insurance SE müügidirektor Annika Sööt SUUR LAVA: KUUMAD TRENDID MÜÜGIS 13.15 Suunatud müük veebis: kas sina juba teed? Browserbite´i omanik ja juht Kaspar Loog 13.45 Müügipakkumised, mida loetakse, Alexela müügidirektor Marek Miller 14.15 Müügijuhtimise kasutamata reservid, Change Management OÜ juhatuse liige Arvi Heinloo 14.30-15.15 NETWORKING KOHVI JA KOOGIGA Ärikohtumised spetsiaalses formaadis. Ekskursioon täiesti uude tehnoloogiamaailma.

SUUR LAVA: KAVATSUSEST TULEMUSENI 15.15 Kuidas kliendid osta tahavad? Selveri ostudirektor Katrin Riisalu, müügikriitik Indrek Saul 15.45 Kuidas saada tippmüüjaks? Parim Müük 2014 finalistid 16.15 Personal Excellence Motivation: Sex and Drugs and Rock’n’Roll?

Peter Cook (UK), The Boss Human Dynamics and The Academy of Rock

Best Sales

Osalustasu: 249 eurot + km kuni 01.08 279 eurot + km kuni 01.09 299 eurot + km kuni 19.09

Konverentsi sõbrapakett

Pange ennast kirja registreerimine@aripaev.ee Programmijuht Aira Tammemäe tel 502 5548 Vaadake ettekannete tutvustusi www.bestsales.ee

Swedbanki peaökonomist TÕNU MERTSINA, Danske Panga ettevõtete panganduse divisjoni direktor TÕNU VANAJUUR, Nordea Panga peaökonomist TÕNU PALM, LHV Panga majandusanalüütik HEIDO VITSUR, SEB majandusanalüütk RUTA ARUMÄE

Vestlusring: eesti kaubanduse hetkeseis ja tulevik Prisma Peremarketi tegevdirektor JANNE LIHAVAINEN, Tallinna Kaubamaja tegevdirektor ERKKI LAUGUS. Vestlusringi juhib Äripäeva peatoimetaja MEELIS MANDEL

E-kaubanduse arengusuunad maailmas. Millised on väikeste kaupmeeste võimalused konkurentsis globaalsete hiidudega?

E-kaubanduse arendusettevõtte Practicology juht MARTIN NEWMAN (UK)

Vestlusring: hulgikaubanduse arengusuunad – vahendajast logistika ja tarneahela juhtimise valdkonnaks Esinejad kinnitamisel

Kuidas aidata klientidel ostukogemust meeldivamaks muuta?

TNS Emori uuringuekspert KERSTEN JÕGI ja käitumisteaduste ekspert KAIRIIN VEROMANN

Müüja/ teenindaja kuvand Eestis. Kuidas muuta müüja/teenindaja töö atraktiivsemaks?

Kommunikatsioonibüroo Powerhouse tegevjuht JANEK MÄGGI ja Statoil Fuel & Retail personalijuht HEDI NURMEMCDONALD

Soome väikeettevõtete e-kaubanduse edulood Tegevjuhtide nõunik, coach KARE CASALS (Soome)

Omnichannel kaubandus SportsDirecti näitel: mida on Eesti kaupmeestel sellest õppida?

SportsDirect International ettevõtte arendusjuht JOHN HARRISON (UK) Täpne ajakava www.kaubandus.ee Kongressi soodushind kuni 31. august 209 eurot (km-ga 250,80), 1. september - 22. september 229 eurot (km-ga 274,80).

Alates 23. septembrist kehtib tavahind 269 eurot (km-ga 322,80).

Korraga rohkem kui ühe osaleja registreerimisel ühest maksjaettevõttest kehtib allahindlus 5%.

Lisainfo ja registeerimine: Maarit Eerme, telefon 51 44884, või kirjutades maarit@kaubandus.ee

18 ARVAMUS

ÄRILAUSE

ÄRIPÄEV 9. juuli 2014

Ettevõtja ja kirjaniku sõnul on Tallinna siluett liiga ilus, et selle põhjal teha kogu riiki ja rahvast puudutavaid juhtimisotsuseid, ning tema hinnangul võiks pealinna institutsiooni kolida Tartusse.

Armin Kõomägi: Ridikülide ja lakkkingade illusoorne väärtus kahaneb pöördvõrdeliselt nende kaugusega pealinnast.

toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post peep.talimaa@aripaev.ee

ÜKS KÜSIMUS

KOLUMNISTIDE KOLMAPÄEV

Statistikaameti andmetel pöördusid hinnad juunis aastases võrdluses 0,4 protsendiga langusesse.

Igor Rõtov | Aivar Hundimägi | Meelis Mandel | Maris Lauri | Marek Reinaas | Heido Vitsur

Mida näitab hindade langemine?

MARJE JOSING konjunktuuriinstituudi direktor

Majanduslangus ja hindade langemine on seotud rohkem globaalsel tandril toimuvaga ning Eestile see midagi hullu ei ennusta. Pigem on tegu hingetõmbeajaga, kus tarbija saab rõõmustada veidi madalamate hindade üle.

VIKTOR TRASBERG Tartu Ülikooli majandusteooria dotsent

Kui tavatarbijale on hindade langus mokkamööda, siis hoopis murelikum on ettevõtjate pale, kelle toodangu ostmine väheneb. Kuna Euroopa turud on taastumas, on just ettevõtetel paras aeg suuremale ekspordimahule mõelda.

RASMUS KATTAI Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja

Tavaliselt võib hinnalangus majanduskasvu elavnemist pärssida, aga praegu on selle mõju pigem vastupidine. Valdavalt energia hinna langusest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevõtetele.

Praegune hinnalangus jääb siiski ajutiseks, sest aasta teises pooles inflatsioon kiireneb.

KRISTJAN PUNGAS rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Aastane hinnamuutus jääb lähikuudel nullilähedaseks, samas sügisel hakkab järk-järgult kiirenema. See sõltub muu hulgas toiduainete edasistest hinnaarengutest. Jaheda suve alguse tõttu võib saagikus kannatada, kergitades kohalike aiasaaduste hindu. Aasta inflatsioon tuleb rahandusministeeriumi prognoosist madalam.

LUGEJA ARVAB

Riigi sekkumiseks majandusse peab ilmnema turutõrge

R

iik peaks majandusse sekkuma nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Sekkumiseks peab olema põhjus ja sekkumisviis peab aitama probleemi lahen-

dada.

Riigi – nii kesk- kui ka omavalitsuse tasandil – rolli üle majanduses on pidevalt vaieldud. Maailma riigid suhtuvad sellesse väga erinevalt ja aja jooksul on arusaamised ka riikide sees olulisi edasi-tagasi võnkeid teinud. Kui 1990ndatel liikus Eesti selgelt nn ameerikaliku ehk liberaalse ilmavaate poole, siis viimasel kümnendil oleme mitmesugustel põhjustel liikunud riigikesksema majandusvaate poole.

Ainus põhjus sekkuda: turutõrge. Tüüpiline põhjus, miks riik majandusse sekkub, on seotud turutõrkega ehk olukorraga, kus mingil põhjusel turumehhanismid normaalselt ei toimi. Tegelikult peaks see olema turumajandusliku riigi jaoks ka ainus põhjus majandusse sekkuda.

Iseasi on see, et normaalsust määratletakse ühiskonniti erinevalt. See, mis meile Eestis tundub normaalne, ei pruugi seda olla Soomes või Ukrainas. Tähelepanuta ei tasu jätta sedagi, et normaalsuse mõiste ajas muutub, sest ühiskond muutub. Mõningad normaalsused on siiski demokraatlikes turumajandustes suhteliselt universaalsed, kuigi konkreetsetes määratlustes ja sisus on ikkagi tihtipeale erinevusi, aga nende erinevuste osaski võib täheldada koondumist.

Korruptsiooni tajutakse üldiselt halvana ning konkurentsi tagamise ja monopolide ohjeldamise nimel pingutab enamik riike. Hariduse ja tervishoiuga seotud teemad on aga riigiti lahendatud väga erinevalt. Nii on USAs juba mitu aastat kirglikult vaieldud selle üle, kui palju võiks riik osaleda tervishoiu korraldamisel ja kättesaadavuse tagamisel. Suuremale osale eurooplastele on need vaidlused ilmselt olnud mõneti kummalised, sest Vana Maailma jaoks on isegi demokraatide lähenemine liialt liberaalne.

MARIS LAURI majandusanalüütik, peaministri nõunik

Tüüpiline majandusse sekkumine on riigi osalemine loomulikes monopolides.

ja. Kuna ühiskond ja majandus muutuvad, siis peavad ka regulatsioonid muutuma. Kahtlemata on keeruline säärast paindlikkust tagada, kuid majanduse sujuvaks toimimiseks on see hädavajalik. Küllap oleks paindlikkuse tagamine lihtsam, kui reguleerimise vajadus oleks väiksem, ehk kui majanduses tegutsejad – ettevõtted, inimesed – suudaksid mõnes olus käituda n-ö terve mõistuse ja aumeeste kokkulepete alusel ehk olla viksid ja viisakad. Aga seda on vist palju loota.

Majandustegevust saab mõjutada ka maksudega, näiteks muutes ebasobivat tarbimist kulukamaks. Ka maksudest saadud tulude ümberjaotamisega toimub majandusse sekkumine. Ühtlasem tulude jaotus ja teatud ühiskondlikult normaalseks peetava sissetuleku tagamine muudab ühiskonna stabiilsemaks, viimane aga soodustab ettevõtlustki.

Riik saab sekkuda majandusse ka riiklike ostude kaudu. Ostudeks saadakse raha oma riigi maksudest, kuid seda võib saada ka teiste riikide maksudest (nagu Eestigi puhul ELi raha). Riigi tellimused annavad tööd paljudele ettevõtetele, sellise kulutamise kaudu luuakse ka töökohti.

Seades tellimuste juures mingeid tingimusi – nt energiasäästu, teatud tehnoloogilise lahenduse – toetatakse ettevõtteid juba konkreetsemates valdkondades.

Otsene osalemine. Lõpuks võib riik majandust mõjutada veelgi otsesemalt ehk ise majandustegevuses osaleda. Tüüpilisemaks on riigi (sh omavalitsuste) osalemine loomulikes monopolides, kas ainu- või põhilise omanikuna. Nii püüab riik tagada olulise teenuse piisavas mahus ja kvaliteedis ühiskonnale sobiva hinnaga. Muidugi võib loomulik monopol olla erakapitali omanduses, kuid praktika on osutanud, et paljudel juhtudel (aga mitte alati) on sellise monopoli kontrollimine ja mõjutamine äärmiselt keeruline.

Millise majandusse sekkumise viisi riik valib, peab sõltuma sellest, millist probleemi ehk turutõrget soovitakse lahendada. Turutõrget võidakse küll riigiti erinevalt mõista, ent see ei tähenda, et iga turutõrke jaoks sobib igasugune riigi sekkumise viis. Tulude ebaühtlast jaotust pole võimalik tasandada riigi omanduses oleva ettevõtlusega, siin sobib ümberjaotamine. Tihtipeale piisab tõrke ületamiseks regulatiivsetest sammudest ehk lihtsate reeglite kehtestamisest. Igale probleemile tuleb leida õige lahendus.

Majanduses võib sel kümnendil korrektsioon toimuda, aga USAd see eriti ei puuduta. USA on endale üle ilma ajusid kokku kraapinud ja saanud sellega muu maailma suhtes olulise eelise tehnoloogias ja sellele järgnevas majanduses.

Sekkumisviise on palju. Riik võib majandustegevust mõjutada mitmel viisil. Tavapärasem on regulatsioonide ehk seaduste, määruste ja eeskirjade abil teatud käitumisjuhiste ja -reeglite loomine. Kuid sellise regulatiivsuse hulk peab vastama reaalsele vajadusele ehk reguleerida tuleks siis, kui selleks on vajadus, ja seda, mida on va-

Lugeja kommentaar artiklile “Maloney: maailma rahasüsteem vahetub enne kümnendi lõppu”

BLOGI

LOE WWW.ÄRIPÄEV.EE

Kinnisideed suretavad maksudebati

Peatoimetaja: Meelis Mandel Väljaandja: AS Äripäev Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222 Toimetus: e-post: aripaev@aripaev.ee tel: (372) 667 0111 Reklaamiosakond: e-post: reklaam@aripaev.ee tel: (372) 667 0105 Tellimine ja levi: e-post: register@aripaev.ee tel: (372) 667 0099 Tellimine internetis: www.aripaev.ee/tellimine

Äripäeva tellija eelised – ostukeskkond privileeg.aripaev.ee ja soodsaim võimalus soetada Äripäeva raamatuklubi raamatuid. Äripäev veebis: www.aripaev.ee Trükk AS Kroonpress Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

Erakonnad elavad programmilistes kinnisideedes ja parteilise võitluse loogikas, mis ei lase lahendada Eesti ees seisvaid probleeme. Uute kampaaniatega vahetatakse halvad kinnisideed veel halvemate vastu. Hallidest aegadest võimul püsiva Reformierakonna kinnisideed on tapnud sisuka maksudebati. Üks peamisi puutumatuse oreooliga pärjatud kinnisideid on tulumaksu langetamine,

ANDRES HERKEL riigikogu liige, MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik esimees, Vabaerakonna algatusrühma liige

Lõpuks sõltub kõik Eesti kodanikuühiskonna küpsusest.

mis paneb eelarve surve alla.

Sammhaaval kasvab aga muude maksude osakaal. Tulumaksu langetamine kombinatsioonis sotside lubadustega sunnib otsima üha uusi mooduseid riigieelarve tulude lappimiseks.

Vale suund. Sammud, millega seda tehakse, viivad meid sinna, kuhu kaasaegse turumajanduse ehitajad Eestit algselt kindlasti viia ei tahtnud.

Meie tulevikku kujundavad

üleregulatsioon, uute kontrollimehhanismide ehitamine ja halvenev ettevõtluskliima. Eriti kannatab väikeettevõtja.

Lõpuks sõltub kõik aga Eesti kodanikuühiskonna küpsusest.

Tuletan meelde, et tegelikult on ka erakonnad – vähemalt teoreetiliselt – kodanikuühiskonna osa. Samuti on seda ettevõtlusorganisatsioonid, kelle häält viimase käibemaksuseaduse muudatuse puhul pole taas kuulda võetud.

ARVAMUS 19

LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee EESTI ENERGIA HIILIV ERASTAMINE. “Igal juhul tuleb Eesti Energia probleemideks jupitada ja ka sellega tegelda,” ütles mullu kevadel rahandusminister Jürgen Ligi.

MALONEY: MAAILMA RAHASÜSTEEM VAHETUB ENNE KÜMNENDI LÕPPU. Tuntud ra-

handusajaloolane ja Rikka Isa seeria raamatu “Teejuht investeerimisel kulda ja hõbedasse” autor Michael Maloney ütles

portaalile PeakProsperity antud intervjuus, et maailma rahasüsteem vahetub veel sellel kümnendil.

SAKSAMAA PANEB VÄLISMAALASED TEETOLLI MAKSMA. 2016. aastast hakkab Sak-

samaa välismaal registreeritud sõidukitelt Saksamaa teede kasutamise eest tolli nõudma. Plaan on valmis ja avalikustati esmaspäeval, kirjutas Wall Street Journal.

KOMMENTAAR

Äriteenused

Ämari logistikakeskus ehitaks ida ja lääne vahele õhusilla Ämarisse võiks rajada ka tsiviillennuvälja ja logistikakeskuse, mis aitaks kaasa majandusliku silla loomisele ida ja lääne vahel.

Oleme jõudnud Eesti riigi arenguga staadiumi, kus kodanike majandusliku heaolu tõstmiseks on vaja pikaajalisi eesmärke ja narratiivseid edulugusid. Kui soovime majanduskasvu, ei piisa üksnes lähiturgudele eksportimisest ning kohalikele ettevõtjatele ja töötajatele mantrana pähe tagumisest, et tagage tootlikkuse kasv. Tegelikult tuleb eksportturge ja äripartnereid leida ka kaugemalt, näiteks üha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast. Peaksime kõik oma jõud ühendama, et suudaksime oma kaupu müüa esmapilgul meile võõraste väärtushinnangutega turgudel.

Lennuväli nii kaitse- kui ka tsiviilotstarbel. Aga üht-teist saab selleks teha ka meie enda riigis. Üheks võimaluseks on lennukauba logistikakeskuse loomine Ämari lennuväljale, mille kasuks räägib meie asukoht. Maailmas on hulk näiteid (lähiregioonis nt Reykjaviki lennuväli), kus lennuvälju ka-

9. juuli 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post peep.talimaa@aripaev.ee

TOOMAS PETERSON airPetersoni juht

Ämaris on moodne militaarne lennuväli, nüüd võiks rajada n-ö teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistikakeskuse. sutatakse kaitse- ja tsiviilotstarbel koos. Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia. Vahepealsetel aastatel on Ämarisse osaliselt NATO rahaga rajatud moodne militaarne lennuväli, nüüd võiks rajada n-ö teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistikakeskuse.

Võib ju küsida, miks peaksid idast tulevad lennukid maanduma Ämaris, mitte lendama otse mõnda Euroopa suurlinna. Selleks peab olema mingi põhjus.

Peamised pooltargumendid on Eesti geograafiline asend (üks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ja asjaolu, et Ämaris saab n-ö suuremate lennukitega toodud kaupu väiksemate lennukitega kohalikele turgudele vedada.

Mõeldav on ka nendele kaupadele lisandväärtuse andmine mõnes tootmisettevõttes. Loomulikult eeldab see Ämarit siduva taristu moderniseerimist.

Meie peamised eksportturud tammuvad praegu ise paigal. Kogu Euroopa finantsjuhtimine ei ole väljunud kriisist.

Euro tugevnemine, mis teeb keerulisemaks Euroopa kaupade eksportimise, on alles viimasel ajal peatuma hakanud.

TEL 667 0105, reklaam@aripaev.ee

24.septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas MAJANDUSKONVERENTS

Mõjuvõimsad, autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevõtjad räägivad oma ootustest ja hirmudest 2015. aasta eelarve koostamisel.

Võimegi jääda unistama.

Kui siia lisada meie oma Eesti finantsjuhtimise vaoshoitus, mille väljenduseks on äärmiselt madal riigi välisvõlg võrreldes eurotsooni keskmisega, olemegi olukorras, kus on raske leida väljapääse ning kestab negatiivne majandusemotsioon. Me võime sellel põllul küll efektiivselt rabada, ent uute edulugudeta jäädagi unistama ELi keskmisele järele jõudmisest.

Konverentsil esinevad:

Eesti Panga asepresident Alexela suuromanik Windoori omanik ZeroTurnaroundi suuromanik Soome äriikoon Tolaram Groupi Balti juht LHV Groupi suuromanik Danske Banki juht Majandusteadlane Utilitase omanik Tallinki suuromanik

KOMMENTAAR

Avaliku asemel hoopis hiiliv Eesti Energia erastamine Selmet Eesti Energia avatult ja läbipaistvalt börsile viia, on riigifirmat aastate jooksul vähehaaval ning hiilivalt erastatud.

“Igal juhul tuleb Eesti Energia probleemideks jupitada ja ka sellega tegelda. Üksikute projektide, liitmise-lahutamise põhjendatus või mittepõhjendatus tuleb kõik üle vaadata,” ütles rahandusminister Jürgen Ligi ajal, kui valitsus tõstis Eesti Energia tema haldusalasse. See juhtus mullu kevadel.

Varem valitses energiafirmat majandusministeerium.

Selgub aga, et jupphaaval on Eesti Energiat ka erastatud.

Nimelt on Sandor Liive juhitud Eesti Energia ainuüksi viimase viie aastaga müünud osaluse viies firmas, neist lõviosa eraettevõtetele. Kõige värskem, seitsme miljoni euro suurune tehing, sõlmiti juunis, kui sündis leping elektri- ja sidevõrke ehitava tütarettevõtte Võrguehitus müügiks Saksa pä-

HARRY TUUL Äripäeva toimetaja

Nii otsuse põhjendamine kui ka mõju ettevõtte väärtusele on jäetud tagaplaanile. ritolu Leonhard Weissile. Lisaks müüdi aastal 2012 Televõrgu aktsiad Tele2-le ja Kohtla-Järve Soojuse enamusosalus Viru Keemia Grupile. Kaks tehingut on toimunud ka riigiga, kui 2010. aastal müüdi Elering ning mullu sidusettevõtte Estlink vara omakorda Eleringile ja Fingridile.

Ettevõtte seisukohast on ilmselt tegu kaalutletud ja mõistliku korrastamisega, kus kesken-

reklaam

Ülo Kaasik Heiti Hääl Mailis Lintlom Jevgeni Kabanov (eelkokkuleppel) Björn Wahlroos Sonny Aswani Rain Lõhmus Aivar Rehe Urmas Varblane Kristjan Rahu Ain Hanschmidt

Konverentsi juhivad: Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ja peadirektor Igor Rõtov

dutakse põhitegevusele ning vähemolulistest ja -kasumlikest projektidest loobutakse. Kuna tegu on aga riigifirmaga, satub mõistagi iga tehing terava tähelepanu alla. Just nagu börsifirmadel, kelle vastu investorid ja avalikkus kõrgendatud huvi tunnevad.

Otsus tagantjärele faktina.

Kuid vastupidiselt avalikult noteeritud firmadele on riigile kuuluva Eesti Energia puhul osa tegevuste lahtiriigistamist investorile (firmaomanikust maksumaksjale) esitatud juba tagantjärele faktina. Nii otsuse põhjendamine kui ka mõju ettevõtte väärtusele on jäetud tagaplaanile.

Selle haiguse raviks on parim lahendus lähtuda börsireeglitest. Samas plaan viia Eesti Energia börsile, mis oli aastatel 2010−2011 lõpusirgel, kuid siis toonase valitsusjuhi Andrus Ansipi otsusel diskvalifitseeriti, on sügavale maha maetud. Asjata.

Registreerimine veebis www.konverents.aripaev.ee või telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31.08.2014 429 eurot (km-ga 514,8 eurot), tavahind 469 eurot (km-ga 562,8 eurot) Korraldaja: Toetajad: Koostööpartner:

20 INVESTOR

TÕUSJA

LANGEJA

Lenovo Group sai Hiinalt loa osta osaliselt ära IBM odavate serverite äri.

Prantsuse-Hollandi lennundusgrupp andis välja kasumihoiatuse.

Lenovo Group

10,76 HKD

toimetaja Juhan Lang, tel 667 0136, e-post juhan.lang@aripaev.ee

8,67 EUR

11,00

12,00

9,75

10,25

8,50

8,50

7,25

6,75

6,00

ÄRIPÄEV 9. juuli 2014

+2,87%

Air France

08 10 12 02 04 06

-7,73%

5,00 08

10

12

02

04

06

AKTSIATURG

Investorid uljad sanktsioonide kiuste. Venemaa börsi tõus ei peatu RAINER SAAD rainer.saad@aripaev.ee

Indeks Dollaripõhine Venemaa börsiindeks RTS on märtsi keskpaigast usinalt üles roninud.

Indeks punktides,

Vene aktsiaturg jätkas geopoliitiliste pingete vähenedes ka eelmisel kuul tõusmist, olles üks parimaid börse maailmas.

Märtsi keskpaigas, kui lääneriigid kehtestasid Venemaale Krimmi annekteerimise tõttu sanktsioonid, soovitas Valge Maja panustada Vene aktsiate langusele. Ameerika Ühendriikide presidendi peakorteri pressiesindaja Jay Carney ütles, et tema ei investeeriks mingil juhul Vene aktsiatesse.

Kolm kuud hiljem näib, et need soovitused on risti vastupidi sellega, mida investorid oleks pidanud tegema. USA börsid on küll jätkanud uute rekordkõrgete tasemete vallutamist, ent need pole kolme kuu jooksul suutnud tootlusega edestada Vene aktsiaturgu.

Ida-Ukrainas käivad verised võitlused, aga Vene börs on tervitanud kõnelusi Venemaa president Vladimir Putini ja Ukraina president Petro Porošenko vahel.

Viimasel kolmel kuul on Venemaa dollaripõhine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt paremuselt kolmas maailmas. Märtsi keskpaiga põhjast oli RTS tõusnud juuni lõpuks üle 33% ja seda vaatamata ohule, et nii USA kui ka Euroopa Liit on lubanud Venemaale kehtestada täiendavaid sanktsioone. Rublapõhine Micex tõusis sama ajaga ligi 15%.

Sanktsioonid tõusu ei peata. Parima esitusega on olnud just need aktsiad, mida sanktsioonide tõttu on kõige riskantsemateks peetud.

Alates märtsist, kui USA rahandusministeerium kehtestas Vene miljardär Gennadi Timšenkole sanktsioonid, on tema suurosalusega gaasitootja Novatek aktsia tõusnud üle 37%. Aasta algusest on Novatek tõusnud 7%.

Alates aprillist, kui lääs kehtestas Rosnefti tegevjuhile Igor Setšinile sanktsioonid, on Venemaa suurima naftakompanii aktsia tõusnud üle 17%.

VTB on Venemaa riiklik pank, mille aktsia kukkus märtsis kolme aasta madalaimale tasemele. Pärast seda on VTB aktsia tõusnud ligi 40%, vaatamata USA kehtestatud sanktsioonidele.

Ka teistel Vene suuremate firmade aktsiatel on pärast märtsi keskpaika läinud hästi. Vene suurima panga Sberbanki aktsia on tõusnud 23% ning Gazprom 30%.

Investorid, kes ei võtnud kolm kuud tagasi Valge Maja pressiesindaja soovitusi tõe pähe, võivad nüüd rahul olla, kuna RTSi üle 30protsendiline tõus alates märtsi keskpaigast on olnud väga tugev.

ALLIKAS: BLOOMBERG

1390,35 8.01.2014

Dow Jones on sama ajaga tõusnud 4%, Nasdaq 6% ning S&P 500 umbes 5,5%.

Ärimehed peaksid lõikama kasu igast olukorrast.

Rosnefti juht Igor Setšin ostis pärast sanktsioonidest kuulmist 30 mln dollari eest oma firma aktsiaid ja on teeninud üle 3 mln kasumit

Välisfondid pole eemale hoidnud. Selgub, et Vene börsifirmade aktsiatesse on lisaks kohalikele investoritele investeerinud ka välismaised fondid.

Vene maaklerfirma BCS Financial Groupi turgude juht Jospeh Dayan ütles Financial Timesile, et investorid aimasid, kui hambutud sanktsioonid tegelikult on. “Suured rahvusvahelised investorid ja Vene investorid ostsid aprillis ja mais,” ütles ta.

Pärast esimestest sanktsioonidest teatamist ostis usinalt Rosnefti aktsiaid Rosnefti enda juht Igor Setšin. Ta kulutas aktsiatele 30 miljonit dollarit ning arvestades praegust aktsia hinda, on ta oma investeeringuga teeninud üle 3 miljoni dollari kasumit. “Ärimehed peaksid lõikama kasu igast olukorrast,” ütles ta mõni kuu tagasi.

Märtsis ja aprillis ostis aktsiaid ka Novateki tegevjuht Leonid Mikhelson, kuid praegu pole veel selge, kui palju.

Pikaajalised investorid ei võitnud. Viimaste kuude ralli Vene börsil on olnud tõesti võimas, aga pikaajalised investorid pole sellest kasu saanud. Fondid, mis investeerisid Venemaale enne Ukraina kriisi algust, pole suutnud ületada aasta alguses saavutatud tootlust.

Koos euroala majanduse taastumisega on kasvanud ka investorite isu hiljuti abipaketti vajanud Küprose aktsiate järele. Eelmisel kuul oli Küprose börs ligi 10%-lise tõusuga parim börs maailmas.

Küprose börsi suurimate tõusjate hulgas oli juunis 35%ga jaekettide grupp Ermes Department Stores, järgnes 13%ga hotelligrupp Lordos Hotels Holdings ning 11,5%ga Hellenic Bank.

Halvimad olid juunis Lähis-Ida börsid. Dubai börs kukkus üle 22%. Suurim kukkuja Dubai börsil oli ehitusfirma Arabtec, mille aktsia langes kuu ajaga lausa 60%. Tagantpoolt teine ja kolmas olid vastavalt Katari ja Abu Dhabi börsid.

Balti börsidest oli nõrgim Tallinn. Eelmisel kuul oli 2,33%-lise tõusuga Balti börsidest parim Vilnius, järgnes 2,28%-ga Riia ning 0,45%-ga Tallinn.

Suurim huvi oli investoritel juunis laevafirma Tallinki ja Leedu rõivafirma Apranga aktsiate vastu. Kui Tallinki aktsiatega kauplemise käive ulatus 2,7 miljoni euroni, siis Aprangal oli see peaaegu 2,1 miljonit eurot. Samas ei näidanud kumbki aktsia tõusu. Tallink langes juunis 3% ning Apranga 2,2%. Üle miljoni ulatus käive veel Olympic Entertainment Groupil, Silvano Fashion Groupil, Linas Agrol, Tallinna Kaubamajal ja Tallinna Veel.

VIIMASE

kolme kuu jooksul on Venemaa dollaripõhine aktsiaindeks RTS olnud tootluselt paremuselt kolmas maailmas. FOTO: ANDREI RUDAKOV/ BLOOMBERG

123

ELEKTER

VALUUTA

INTRESS

Eratarbijad peaksid arvestama, et elektrienergia hinnale lisandub lepingus ka käibemaks.

Euroopa Keskpanga negatiivne intressimäär survestab eurot nõrgemaks.

Euribor on EKP sammude tõttu olnud tugevas languses.

EUR/USD

Nord Pool Eesti -33,61%

Euribor 6 kuud

1,3589

35,71

-0,02%

100

kopterit ostavad Hiina ettevõtted Airbus Groupi helikopterite divisjonilt.

21

0,303%

0,000

NUMBER

0,45

80

1,3689

60

1,3376

40

1,3063

0,40

0,35

0,30

1,2750

20 06

08

10

12

02

04

08

06

10

12

02

04

06

0,25 08

10

12

02

04

06

RAHA

reklaam

Kommertspankade intressitooted jooksev hoius % keskmiselt kuu kuu jäägilt püsijäägilt

pank

1 kuu

2 kuud

Danske Bank

3 kuud

tähtajaline hoius % 9 kuud 1 aasta

6 kuud

2 aastat

3 aastat

min summa

Kontakteeruge pangaga

Tallinna Äripank

0,05

0,10

0,15

0,20

0,40

0,50/1,5

0,70/1,7

0,90/1,9

-

200

Tallinna Äripank (3)

0,05

0,25

0,30

0,35

0,60

0,70

1,00

1,20

-

200

0,10

0,40

0,50

1,00

1,30

1,60

150

0,60

0,90

1,00

1,20

1,50

1,80

350

Citadele Pank

-

-

Versobank

0,01

DNB

0,10 (7)

Krediidipank

-

0,01

0,40

-

-

0,50

0,20

0,01

BIGBANK

-

-

0,25

0,40

0,55

0,70

0,80

0,90

300

0,10

0,15

-

0,25

0,50

0,65

0,90

1,10

1,20

100/200 (4)

0,15

0,20

0,25

0,40

0,40

1,10

1,40

1,70

300-1500

BIGBANK

-

-

-

-

-

0,40

0,40

1,10

1,40

1,70

1500-30 000

BIGBANK

-

-

-

-

-

0,45

0,45

1,15

1,45

1,75

üle 30 000

Pankade kontaktandmed

tähtajaline hoius %, USD pank

1 kuu

2 kuud

Danske Bank Tallinna Äripank Citadele Pank

3 kuud

6 kuud

9 kuud

1 aasta

min summa

Kontakteeruge pangaga 0,15

0,25

-

Versobank

0,30

DNB

0,10

Krediidipank

0,15

0,30 0,20

0,25

0,55

0,70

0,85

200

0,10

0,40

0,70

1,00

200 500

0,40

0,70

1,20

1,50

0,15

0,30

0,40

0,50

300

0,30

0,50

0,70

0,90

100/200 (4)

CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn,

tel 770 0000, faks 770 0001, e-post: info@citadele.ee BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, faks 737 7582, e-post: bigbank@bigbank.ee, www.bigbank.ee VERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501

DNB PANK Tartu mnt 10, Tallinn, tel 686 8500, faks 686 8501, e-post: info@dnb.ee, www.dnb.ee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn, tel 669 0941, faks 661 6037 TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn, tel 668 8066, faks 668 8065

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad; (3) personaalpanganduse klientidele; (4) kontoris; (7) päevalõpu kontojäägilt

1402,88 8.07.2014

BÖRS

Trondheim al. 6990

Tallinn aktsia Arco Vara

www.estonian-air.ee

muutused arvestatud eurodes PARIMAD BÖRSID KÜPROS

9,4

Sambia Kasahstan Tai Horvaatia Tokyo (Topix) Venemaa RTS Kanada Brasiilia Rumeenia

8,5 5,9 5,8 5,5 5,1 5,0 5,0 4,6 4,5

–22,3

Katar Abu Dhabi Bulgaaria Ghana Ungari Kuveit Portugal Iirimaa Saudi Araabia

–16,5 –12,0 –8,9 –6,0 –5,6 –5,3 –4,4 –4,1 –4,0

ALLIKAS: BLOOMBERG

P/B

1

0,9

79,1%

0,72

0,0%

0,41

5 789

-

-23,1%

2,27

0,0%

Ekspress Grupp

1,010

2,02

333

30,4

2,3%

0,70

1,0%

Harju Elekter

2,700

0,75

3 019

14,9

5,1%

0,76

3,3%

Järvevana

0,0%

0,740

-0,67

10 863

-

-0,3%

0,89

Merko Ehitus

7,140

-0,83

4 998

13,5

7,6%

1,02

5,7%

Nordecon

1,030

0,00

1 529

5,5

16,8%

0,92

0,0%

Olympic EG

1,950

-0,51

46 629

11,5

24,1%

2,76

5,1%

Premia Foods

0,710

0,00

3 905

28,0

2,7%

0,76

1,4%

Pro Kapital Grupp

2,500

0,00

0

-

-4,5%

2,08

0,0%

Silvano FG

2,000

-1,48

156 253

8,5

14,9%

1,26

12,5%

0,751

0,13

26 129

13,5

5,0%

0,68

6,7%

5,050

-0,59

20 320

5,7

21,5%

1,23

6,9%

13,300

-0,75

25 945

14,2

21,5%

3,05

6,3%

Trigon PD

0,452

0,00

0

-

-0,7%

0,94

0,0%

Skano Group

1,010

1,00

677

-

-10,1%

0,67

0,0%

P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevõtja osa põhjal

46,5133

Olainfarm

Grindex Latvijas Gaze

AUD

1,446

Rumeenia leu

RON

4,389

Bulgaaria leev

BGN

1,956

Singapuri dollar

SGD

1,690 0,794

divid. tootlus

-0,90

aktsia

Austraalia dollar

08.07 sulgemishind, EUR

muutus eelm, %

P/E

P/B

divid. tootlus

6,88

-0,29

6,0

0,6

-

10,20

0,00

14,2

0,7

-

8,00

-0,25

8,3

1,9

-

sulgemishind, EUR

muutus eelm, %

Hiina jüaan

CNY

8,428

Suurbritannia nael

GBP

Hongkongi dollar

HKD

10,532

Šveitsi frank

CHF

1,216

India ruupia

INR

81,253

Taani kroon

DKK

7,456

Jaapani jeen

JPY

138,260

Tai baat

THB

44,011

Tšehhi kroon

CZK

27,437

Apranga

2,71

-0,73

-

3,8

5,3

Türgi liir

TRY

2,890

City Service

1,770

-1,12

7,3

1,0

-

Invalda

2,950

1,37

-

1,1

-

Linas Agro

0,700

-0,71

8,7

0,8

-

Panevezio Statybos

1,260

1,61

-

0,6

-

Siauliu Bankas

0,292

0,34

53,0

0,8

-

Snaige

0,347

1,76

-

1,1

-

TEO LT (Telekomas)

0,778

-0,26

14,6

2,1

16,4

hind, EUR

muutus eelm, %

Kanada dollar

CAD

1,451

Korea won

KRW

1375,880

Leedu litt

LTL

3,453

Ungari forint

HUF

308,860

Norra kroon

NOK

8,397

USA dollar

USD

1,359

Poola zlott

PLN

4,134

BÖRSIKAUBAD

Vilnius aktsia

08.07 P/E

P/B

Helsingi Kütused

08.07

Värvilised metallid

04.07

divid. tootlus

08.07

aktsia

USD/t

USD

HALVIMAD BÖRSID DUBAI

ROE

Riia

EUR/RUB

9,2977

Tasub teada Suurimad tõusjad ja langejad tulevad arenevatelt turgudelt

P/E

1,100

Tallinna Vesi

EUR/SEK

käive, EUR

0,492

Tln Kaubamaja

Euroopa Keskpank

muutus eelm, %

Baltika

Tallink Grupp

VALUUTA

08.07 sulgemishind, EUR

P/E

P/B

divid. tootlus

Nafta IPE, bbl

109,99

Alumiinium LME

1926,5

Alma Media

2,69

0,00

16,2

2,6

3,7

Nafta NYMEX, bbl

103,96

Vask LME

7115,5

Citycon

2,69

0,00

11,5

1,0

5,5

Mootoribensiin, t

1058,75

Diislikütus, t

22,44

-0,27

17,0

3,9

5,8

Nikkel LME

19300

Finnair

2,85

0,00

-

0,6

-

Plii LME

912,75

Elisa Comm.

2192

Kerge kütteõli, t

895,25

Tina LME

22710

Fortum

19,44

0,05

5,7

1,4

-

Masuut (1% väävel), t

614,00

Tsink LME

2247,5

HKScan

3,89

-3,23

478,1

0,5

2,6

Maagaas Henry Hub, btu, USD4,2

Põllumajandus

08.07

nael = 453,59 g

Väärismetallid

08.07

USD/unts, unts = 31,105 g

Kesko

28,61

-1,65

18,7

1,3

4,9

Neste Oil

13,84

-1,56

-

1,2

4,7

5,47

-1,97

-

3,3

-

Olvi

24,75

-0,20

16,1

3,0

2,6

Nokia

Kuld COMEX

1322,91

PKC Group

20,94

-2,60

38,9

2,6

3,3

Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t461,10

Plaatina NYMEX

1501,38

Stockmann

10,94

-1,62

17,6

1,0

3,7

Kakao NYBOT, USD/t

Pallaadium NYMEX

873,50

Stora Enso

7,10

-1,18

-

1,1

-

12,37

-1,90

-

0,9

4,9

8,18

-4,77

16,5

1,6

4,6

Kohv NYBOT, USc/nael

Nisu NYSE LIFFE, USD/t

169,25 3117,00 132,95

Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga

Hõbe COMEX 336

21,12

UPM Kymmene YIT

22 REKLAAM

Ă„RIPĂ„EV 9. juuli 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

26. august Original Sokos Hotel Viru

Ă„RIPĂ„EVA HOMMIKUSEMINAR

FIRMAAUTODE JA SĂ•IDUHĂœVITISTE MAKSUSTAMINE Seminaril käsitleme järgmisi kĂźsimusi: t 1MBOFFSJUBWBE NBLTVTUBNJTNVVEBUVTFE ja nende rakendamine: isikliku sĂľiduauto hĂźvitise maksuvabastus, tĂľendamiskohustus, käibemaksu mahaarvamine ettevĂľttele sĂľiduauto ostmisel. t .JT PO JTJLMJL TĂœJU KB NJT PO UÚÚTĂœJU t ,VJEBT UÚÚTĂœJUF UĂœFOEBEB t .JMMJTFJE WJHV UÚÚTĂœJUVEF LBKBTUBNJTFM KB UĂœFOEBNJTFM UFIBLTF t *TJLMJLV TĂœJEVBVUP LBTVUBNJOF UÚÚTĂœJUVEFLT ning lähetuseks. t .BLTVIBMEVSJ QSBLUJLB LPOUSPMMJNJTFM Seminari soodushind registreerimisel 21. augustini on 129 eurot (km-ga 154,8 eurot).

Tavahind 159 eurot (km-ga 190,8 eurot).

Kahe vĂľi enama isiku korraga registreerimisel Ăźhest maksjaettevĂľttest kehtib hindadele 5% soodustus.

-FLUPS "EWPLBBEJCĂ SPP "55&-" QBSUOFS KB WBOEFBEWPLBBU TTĂœ finantsarvestuse ĂœQQFUPPMJ SBIWVTWBIFMJTF maksunduse lektor

MARKO SAAG

3FHJTUSFFSJNJOF WFFCJT XXX TFNJOBS BSJQBFW FF WĂœJ UFMFGPOJM 1SPKFLUJKVIU "OOF -Z 3BVEIFJO UFM

v e ä p i r ! a Ä s a a t a þ k V e l e s puhku

tuleb Sinuga puhkusele kaasa.

Saadame Sulle lehe sinna, kus Sa puhkuse ajal viibid.

Anna meile teada, kus Sa soovid suvel Äripäeva lugeda.

Selleks kirjuta register@aripaev.ee vþi helista 667 0099. Äripäeva ßmbersuunamine on tasuta.

Suvel ilmub Äripäev kolm korda nädalas: esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti.

Kaunist puhkust!

investeerimisfondid INVESTOR 23 -0,56%

1386,46

OMX Helsinki

16928,86

OMX Stockholm -0,76%

2911,61

EPI II samba indeks

161,67

-1,23%

17000

1400

3000

165,00

16000

1300

2750

161,25

15000

1200

2500

157,50

14000

1100

2250

153,75

2000

1000

13000 08

10

12

02

04

08

06

10

12

02

04

06

08

10

12

02

FONDID

04

150,00 06

06

reklaam

Avaron Asset Management

07.07

ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) % 12 kuud

3 aastat

fondi maht

08

Dow Jones USA

-0,06%

10

12

04

ÄRIPÄEV 9. juuli 2014 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post turud@aripaev.ee reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee

06

AS SEB Varahaldus

07.07 ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

12 kuud

3 aastat

SEB Energiline Pf, EUR

0,786

0,794

0,794

6,46

6,95

10,65

2,41

SEB Konservatiivne Pf, EUR

0,902

0,911

0,911

2,77

2,40

2,07

1,78

SEB Optimaalne Pf, EUR

0,860

0,868

0,868

3,69

4,14

6,38

2,64

4,74

16 803 086,85

1,015

1,025

1,025

4,51

5,40

8,64

2,81

5,89

331 349 492,43

1,000

1,020

1,010

6,99

7,69

12,75

3,23

9,87

15 613 424,07

1,195

1,220

1,208

3,25

4,83

7,46

3,01

5,20

12 365 039,72

2,15

3,56

3,83

5,34

6,78

3,11

5,97

SEB Progressiivne Pf, EUR

5 aastat

Avaron Areneva Euroopa Fond D, EUR

12,52

12,78

12,52

8,28

8,96

19,25

5,80

-

39 095 050

Avaroni Privaatportfell B, EUR

14,96

14,96

14,96

2,76

6,18

9,98

6,53

9,32

8 434 503

SEB Tasakaalukas Pf, EUR

11,81

11,81

11,81

3,75

7,56

8,67

-

-

9 803 308

Vahendatavad Fondid *

Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR

02

SEB Aktiivne Pf, EUR

SEB Corporate Bond Fund, EUR

Compensa Life

04.07 ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) %

fondi maht

12 kuud

3 aastat

Kasvuportfell, EUR

-

-

1,41

-

0,50

0,70

5,30

18,10

5 884 299

Võlakirjaportfell, EUR

-

-

12,10

-

1,90

2,40

3,00

-

719 366

5 aastat

SEB Strategy Balanced Fund

1.572

1.572

1.572

110.76

111.8676

110.76

07.07 NAV

5 aastat 15 441 577,48 3,43

56 950 359,46

381 240 000,00 443 280 000,00

SEB Strategy Defensive Fund

109.136

109.136

109.136

2,52

4,36

541 750 000,00

SEB Strategy Growth Fund

115.982

117.14182

115.982

4,34

8,86

253 230 000,00

SEB Strategy Opportunity Fund

112.889

114.01789

112.889

4,10

7,55

374 620 000,00

* Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 30.04.2014.

AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt

Danske Capital AS müük

fondi maht

Fondivalitsejad

Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31.05.2014. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31.05.2014.

ost

tootlus (p.a) %

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) % 12 kuud

3 aastat

fondi maht 5 aastat

Danske Pension 25, EUR

1,02

1,03

1,03

2,77

3,46

6,29

3,78

5,18

12 083 687

Danske Pension 50, EUR

1,20

1,21

1,21

3,57

4,14

8,28

4,39

5,93

177 909 069

Danske Pension Intress, EUR

0,89

0,90

0,90

1,98

1,65

2,48

2,93

3,84

3 929 308

Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss, EUR

1,57

1,61

1,58

4,75

4,88

11,72

5,91

10,24

3 778 842

Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss, EUR

0,78

0,80

0,78

2,41

2,20

3,32

2,80

302 486

5–58, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664 4201, info@avaron.ee, www.avaron.ee AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681, info@gafm.ee, www.gafm.ee ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501, funds@ ergo.ee, www.ergo.ee

LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, info@lhv.ee, www.lhv.ee NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 1251, eesti@nordea.com, www.nordea.ee AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@ seb.ee, www.seb.ee

AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT

Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, tel 680 2630, faks 680 2631, info@gildrealestate.com www.gildrealestate.com DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, tel 675 2295, faks 675 2895, funds@danskebank.ee, www.danskecapital.ee, www.danskebank.ee

Maaklerifirmad

Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.

COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE

ERGO Funds

07.07 ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) %

fondi maht

12 kuud

3 aastat

ERGO Pensionifond 2P1, EUR

0,95

0,96

0,96

1,62

3,31

3,94

3,37

4,03

9 022 800,56

ERGO Pensionifond 2P2, EUR

1,18

1,19

1,19

3,13

3,18

6,61

2,83

6,98

51 896 423,05

ERGO Pensionifond 2P3, EUR

0,68

0,68

0,68

3,58

2,55

6,85

1,79

-

2 115 593,06

ERGO Pensionifond 3P1, EUR

0,92

0,94

0,93

3,53

4,06

8,28

4,38

-

463 699,35

ERGO Pensionifond 3P2, EUR

0,96

0,98

0,97

4,60

2,76

8,20

3,53

-

365 431,19

ERGO Pensionifond 3P3, EUR

0,92

0,94

0,93

5,42

2,16

9,31

1,74

-

341 333,24

ost

müük

riskiaste

% aasta algusest

12 kuud

Pensionifond L, EUR

1,43

1,44

1,44

2,50

1,74

2,72

3,24

8,01

253 238 013

Pensionifond M, EUR

1,14

1,15

1,15

1,65

1,88

2,79

3,76

7,41

37 598 272

Pensionifond S, EUR

1,21

1,22

1,22

1,39

2,65

2,97

3,78

6,24

46 103 242

Pensionifond XL, EUR

1,24

1,25

1,25

3,32

1,41

2,76

3,70

8,31

61 772 244

Pensionifond XS, EUR

1,12

1,13

1,13

1,52

2,97

3,22

4,02

6,51

10 227 184

Täiendav Pensionifond, EUR

1,38

1,40

1,40

3,31

2,01

4,04

4,25

8,95

5 858 138

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR

14,28

14,42

14,42

12,75

17,57

34,15

23,81

19,73

-

LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR

9,12

9,21

9,21

12,75

17,57

34,16

23,80

19,72

50 749 354

LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR

8,60

8,69

8,69

11,04

-0,30

12,60

-1,05

4,69

-

LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR

5,50

5,55

5,55

11,04

-0,30

12,61

-1,06

4,69

1 537 507

ost

müük

5 aastat

LHV Varahaldus

07.07 NAV

tootlus (p.a) % 3 aastat

fondi maht 5 aastat

Mandatum Life

07.07 NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) % 12 kuud

3 aastat

fondi maht 5 aastat

Investeeringute haldusteenus: Turvaline, EUR

120,29

119,69

119,69

-

2,94

5,11

4,39

-

-

Konservatiivne, EUR

118,22

117,05

117,05

-

2,55

6,35

2,12

-

-

Tasakaalustatud, EUR

118,05

116,31

116,31

-

2,42

7,45

0,89

-

-

Progressiivne, EUR

113,43

111,21

111,21

-

2,90

9,05

-0,69

-

-

Agressiivne, EUR

120,75

118,38

118,38

-

4,55

11,71

-0,05

-

-

Investeerimisportfellid: Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR

146,35

145,62

145,62

-

2,71

4,52

4,51

5,90

-

Mandatum Life Nordic High Yield Abs, EUR 109,72

109,17

109,17

-

4,16

8,61

-

-

-

Mandatum Life Europe Equity, EUR

127,78

125,27

125,27

-

5,70

26,07

-

-

-

Mandatum Life Europe Equity Abs, EUR

152,33

149,34

149,34

-

-4,82

3,37

-1,05

5,14

-

Mandatum Life Nordic Equity Abs, EUR

144,98

142,14

142,14

-

-0,72

3,24

-8,84

3,51

-

ost

müük

NAV

1,01

1,02

Nordea Pensionifond A Pluss, EUR

0,84

Nordea Pensionifond B, EUR Nordea Pensionifond C, EUR

Nordea Pensions Estonia

Nordea Pensionifond A, EUR

07.07 riskiaste

% aasta algusest

tootlus (p.a) % 12 kuud

1,02

5,35

4,67

10,52

5,5

0,84

0,84

6,49

4,62

11,79

5,74

0,93

0,94

0,94

4,10

4,07

7,21

3 aastat

fondi maht 5 aastat 7,95

76 230 785,56

4,52

6,13

14 796 134,06

9 463 487,54

0,84

0,85

0,85

2,75

3,83

3,89

3,34

4,24

2 522 123,28

Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR

1,28

1,30

1,29

8,42

5,27

14,8

6,92

11,21

5 102 618,17

Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR

0,74

0,75

0,74

4,06

4,49

6,39

ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

12 kuud

3 aastat

Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 172,78

178,07

176,31

11,88

1,69

2,59

0,64

8,57

-2,49

-1,10

-5,59

5,08

1 529 400

794 558,19

Trigon Funds

07.07 tootlus (p.a) %

fondi maht 5 aastat 4 738 189

Balti Fond, EUR

13,40

13,88

13,61

Uus Euroopa Fond, EUR

25,91

26,83

26,30

8,02

4,91

24,24

10,98

18,83

63 233 674

Venemaa Top Picks Fond, EUR

17,97

18,61

18,24

19,58

-3,64

5,18

-8,49

14,01

4 721 876

Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, faks 610 3010 info@compensalife.ee, www.compensalife.ee LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, faks 680 0402

VERSOBANK AS Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501 DANSKE BANK Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 6622, faks 665 6802

MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, info@mandatumlife.ee, www.mandatumlife.ee

TEGIJA TURUL

OMX TALLINN 52 nädalat

Joseph Stiglitz: Need väga kþrged aktsiahinnad on sßmptomiks nþrgale majandusele, mitte tugevale reaalmajanduse taastumisele.

Nr 125 (5019) 09.07.2014

Tallinna bĂśrsi Ăźldindeks, kajastab pĂľhi- ja lisanimekirja aktsiate liikumisi.

803,39

Äripäev

-0,30%

850

825

800

775

750 08

Nobeli preemiaga pärjatud majandusteadlane avaldab muret rekordtasemetel kauplevate USA aktsiaturgude pärast, mis ei vasta tema hinnangul riigi majanduse taastumisele.

TĂ•USJAD

Saksamaa hoog raugemas

TEHING

TeliaSonera kahekordistas turuosa

Saf Tehnika

1,65 EUR

+5,77% Groupon

6,67 USD

+3,41% Kemira

12,04 EUR

+3,35% MMC Norilsk

21,30 USD

+2,65% Rosneft

7,37 USD

+2,02% Heineken

54,12 EUR

+1,54% Prantsusmaa eelarve puudujääk suurenes vaid 0,1 miljardi euro vþrra, 64,3 miljardi euroni, mida on mullusega vþrreldes 8,3 miljardi euro vþrra vähem.

N

eil päevil nii tehaste tellimuste languse kui ka oodatust nþrgema tÜÜstustoodanguga ßllatanud Saksamaa maikuu eksport ja import kukkusid samuti analßßtikute ootustest oluliselt rohkem.

Riikliku statistikaameti andmetel vähenes sesoonselt korrigeeritud eksport mais 1,1 protsenti, samal ajal kui import langes 3,4 protsenti, olles kþige järsem igakuine langus alates 2012. aasta novembrist.

Reutersi kßsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 0,3% ja impordilt oodati 0,5% kasvu. Sarnaselt mullusega on ka tänavu jäänud Saksamaa eksport nþrgaks, langedes kolmel kuul viiest, pärssides nþnda majanduskasvu ja suurendades riigi sþltuvust impordist.

Kaubavahetuse ßlejääk suurenes sesoonse korrigeerimise järel 18,8 miljardile eurole, vþrreldes aprilli 17,2 miljardiga. Reutersi konsensus ootas 16,4 miljardi euro suurust ßlejääki.

Berenberg Banki analßßtik Christian Schulz ßtles Reutersile, et mai nigel kaubandusstatistika vþtab kokku täielikult pettumuse valmistanud kuu.

JUHAN LANG juhan.lang@aripaev.ee

Teisest kßljest on ka pikk nädalavahetus pärast 1. mai pßhi eksporti mþjutanud Unicrediti analßßtik Andreas Rees

TeliaSonera AB nþustus ostma Tele2 AB Norra äri 547 miljoni euro eest, suurendades sellega oma mobiilside turuosa Skandinaavias.

Sellega astub TeliaSonera juba kandadele Telenor ASA-le, Norra juhtivale telekommunikatsiooniďŹ rmale.

TeliaSonera teatas, et tehing tĂľstab nende mobiilside turuosa 23 protsendilt 40-le. Klientide hulk tĂľuseb samal ajal 1,6 miljonilt 2,7 miljonile.

Juhtivat positsiooni mobiilsides siiski Ăźle ei vĂľetud – Telenor ASA pĂźsib 3,22 miljoni kliendiga veel esikohal, vahendas Bloomberg. “Suurus on meie valdkonnas tähtis ja ma usun, et turuosa suurendamine annab meile vĂľimaluse teenida tulevikus head kasumit,â€? Ăźtles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind.

TeliaSonera aktsia tþusis ßleeile ostutehingu järel ligi 2 protsenti ning eile jäi aktsia hind praktiliselt muutumata. Tele2 aktsia tþusis pärast uudist 2,6 protsenti.

TULEMUS

Marks & Spenceri mßßk languses

Analßßtikud kärbivad ootusi. Kuigi mĂľni majandusteadlane on hakanud vähendama oma teise kvartali ootusi, on Unicrediti analßßtiku Andreas Reesi hinnangul mai langus reaktsioon tugevale aprilli kasvule, mil eksport kasvas 2,6%. “Teisest kĂźljest on ka pikk nädalavahetus pärast 1. mai pĂźhi eksporti mĂľjutanud,â€? arvas ta.

Impordi langus on siiski murettekitav, kuna see vĂľib viidata nĂľrgale sisemajandusele.

Saksamaa tÜÜstustoodang tegi mais ßllatuslikult suurima languse alates 2012. aprillist, kui korrigeeritud igakuine tÜÜstustoodangu indeks langes 1,8%. See oli ßllatuseks paljudele analßßtikutele, kuna valdavalt oodati, et numbrid jäävad muutumatuks.

Saksamaa statistikaamet sßßdistas languses muu hulgas puhkuste perioodi, nþrka ehitussektorit, aga ka geopoliitilisi tegureid. Aasta esimeses kvartalis kasvas Saksamaa majandus 0,8%, kuid aasta teises kvartalis on oodata kasvu aeglustumist.

Briti suurim rþivaste jaemßßja Marks & Spencer teatas eile oma 12. järjestikusest kvartaalsest langusest rþivaste, jalatsite ja kodukaupade osakonnas.

Suuresti mĂľjutas mßßki Ăźleminek uuele veebilehele. Poodides, mis on olnud Ăźle aasta avatud, langes mßßk kokku 1,5 protsenti. Tulemus langeb kokku analßßtikute prognoosiga, kes ennustasid mßßgi 1–2protsendilist langust, vahendas Bloomberg. “RĂľivaturul on näha paranemist. Kuid meie ennustus läks täide ning mßßki häiris uude veebikeskkonda kolimine,â€? kommenteeris tulemust ettevĂľtte tegevjuht Marc Bolland.

Uus veebileht on ßks suurimatest muutustest, mida 130aastane ettevþte on teinud. Järjest rohkem tahetakse muutuda rahvusvaheliseks jaemßßjaks.

16. september KOOLITUSE SOODUSHIND 19. augustini 299 eurot LN HB FVSPU

5BWBIJOE FVSPU LN HB FVSPU

*OGP KB SFHJTUSFFSJNJOF UFMFGPOJM 667 0100 FMFLUSPOQPTUJ BBESFTTJM akadeemia@aripaev.ee WĂœJ LPEVMFIFLĂ MKFM akadeemia.aripaev.ee

,PPMJUBKB PO DMITRI VOLOV

10

12

02

perioodi kĂľrgeim perioodi madalaim

04

06

855,25 775,29

LANGEJAD

Delta Air Lines

35,03 USD

-5,07% YIT

8,18 EUR

-4,77% Vestas Wind Systems

256,90 DKK

-4,28% HKScan

3,89 EUR

-3,23% Erste Group Bank

18,40 EUR

-3,01% F-Secure

2,67 EUR

-2,91% USA ja Euroopa peamised aktsiaindeksid langesid eile kolmandat päeva järjest, sest þhus on ßha enam märke majanduse taastumise aeglustumisest.

UUS!

MĂ•JUTAMIS- JA VEENMISOSKUSED Koolitus aitab osalejatel: t .ĂœJTUB WFFONJT KB NĂœKVUBNJTPTLVTUF BMVTQĂœIJNĂœUUFJE t 5FBEWVTUBEB NĂœKVTB BSHVNFOUFFSJNJTF LPNQPOFOUF t 5FBEWVTUBEB FSJOFWBJE NĂœKVUBNJTTUJJMF KB JOTUSVNFOUF t 0TBUB FOOBTU FUUF WBMNJTUBEB PMVMJTFLT WFTUMVTFLT UFJTF JOJNFTFHB FU NĂœKVUBEB UFNB TFJTVLPIUJ t 0TBUB NĂœKVTBMU LĂŠJUVEB WBTUBOEVNJTF LPSSBM LPMMFFHJ BMMVWBHB