Issue(142)

BÖRS

E-KAUBANDUS

Baltika raske nädal: trahv ja kohtukutse

Veebipood võtab tavakauplusele järele

Venemaa ja Ukraina konflikti pärast raskustes rõivatootja sai Tallinna börsilt trahvi ja aktsionärilt kohtukutse. 10

E-poe avanud ettevõtjad usuvad, et peagi ostetakse veebist rohkem kui tavakauplusest. plusest.

Baltika turundusdirektor KATI KUSMIN ütles, et veebipood avab firmale uusi turge. ge. 6

AASTAT MAJANDUSLEHTE

Esmaspäev, 14. juuli 2014 nr 127 (5021) 3 eurot

EUR/USD 1,3595

USD/EUR 0,7356

EUR/SEK 9,2176

EUR/RUB 46,4237

NordPool 37,22

Euribor 0,304%

Pankade kinnisvaraportfell hakkab tühjaks saama Pangad on suuremast osast halbade laenude tagatisvarana omandatud kinnisvarast lahti saanud. 4–5

SEB pangale kuuluv suurim äri-

pind asub keset Tallinna linna.

Tartu maanteel asuvas Scala Citys on üle 6500 ruutmeetri pinda, mida pakutakse üürida.

FOTO: RAUL MEE

Äripäev ilmub suvel kolm korda nädalas 30. juunist kuni 10. augustini ilmub Äripäev ESMASPÄEVAL, KOLMAPÄEVAL JA REEDEL .

Veebilehel www.aripaev.ee värsked majandusuudised iga päev!

INVESTOR

VABAKAUBANDUSLEPING

Rootsi aktsiaturul on tõusuks kindel alus

Euroopa tahab eksportida USA gaasi

Pikaajalistele investoritele võiks Rootsi börsifirmad olla atraktiivsed, sest intressimäärade langetamine lubab kasumeid kasvatada ning see võiks mõjutada positiivselt ka aktsiaturgu. 20–21

Täna läheb käima ELi ja USA vabakaubanduskõneluste kuues voor, kus Venemaa impordile alternatiive otsiv Euroopa Liit taotleb muu hulgas lõppu USA energiakandjate müügikeelule. 8

KOLUMN

Riik üksi ei saa kutsehariduses midagi ära teha.

Kutseharidusse peavad olema kaasatud ka ettevõtjad, kelle jaoks tulevasi töötajaid välja õpetatakse, kirjutab kindlustusseltside liidu juhatuse liige Andres Piirsalu. 18

2 TOIMETUS

TEGIJA Marek Linnutaja pani käima KEVILI ringlusfondi Teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu KEVILI on loonud justkui oma panga ehk ringlusfondi, et liikmetele konkurentsieelis luua.

Fondi põhimõte on lihtne – käibevahendite saamiseks suunatakse üks osa müügitulust ringlusfondi. Ühistu liikmed, keda on praegu 131, saavad

ÄRIPÄEV 14. juuli 2014 toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post peep.talimaa@aripaev.ee

ise otsustada, mida rahaga teha. KEVILI tegevjuhi Marek Linnutaja sõnul nõudis otsus kõva eeltööd, omajagu küpsust ja otsustusjulgust kõigilt ühistu liikmetelt. Eestis on tema sõnul selline asi esmakordne ning enne arutati teemat pikalt nii põllumajandusnõuandjate kui ka juristidega.

TÄNA ÄRIPÄEVA VEEBIS

Mis juhtub majanduses, kui ministrid puhkavad?

Majandusministeeriumi teatel puhkavad tänasest mõlemad majandusministrid, nii Urve Palo kui ka Anne Sulling. Mis juhtub samal ajal Eesti majanduses, saab vaadata Äripäeva veebist aripaev.ee.

MINISTER Urve

Palo (vasakul) puhkab 27. juulini ja minister Anne Sulling 19. juulini.

TSITAAT Rosimannuseid kaitsma asudes on minister Ligi asunud kaitsma pankrotimeistreid ning võlausaldajate tüssamist. Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA

JÄRGMISES LEHES Viimane samm: kuidas valminud ehitis vastu võetakse LOE KOLMAPÄEVAL ÄRIPÄEVAST

ROIGASAIAD OÜ

Roigasaedade valmistamine ja paigaldamine tel 509 2933 • info@roigasaiad.ee www.roigasaiad.ee

VEE– JA TUULEKINDEL “ILMASTIKUSEIN” ...VASTUPIDAV TUULTELE; JÄÄB KAETUD OBJEKTILE PINGUL TRUMMINAHANA; KILEPAANIDE VAHEDE ÜHENDAMISE VÕIMALUS; MINIMISEERIB OBJEKTI TEMPERATUURIKADUSID...

KÕIK KASUTUSVÕIMALUSED LEIATE KODULEHELT.

www.3selli.com

JUHTKIRI

Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid

R

äägitakse küll, et vaenlast on kõige tõhusam lüüa tema enda relvaga. Korruptsiooni vastu võitlemisel sellist taktikat aga soosida ei saa.

Toimetuse arvates on end korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Eerik-Niiles Kross käitunud liiga sarnaselt nendega, kelle vastu ta protestib. IRLi ühe juhtpoliitiku roll arvatavate maksupetturite skeemis paistab olevat sisulisem, kui Kross tunnistab.

Reedeses Äripäevas kirjeldati, kuidas Kross aitas plaanida äriskeemi, millega kavatseti aseritest partnerite abil Valgevene kaudu diislikütust tarnida. Kross pidas läbirääkimisi koos skandaalse ärimehe Jürgen Järvikuga.

Arvatavasti Aserbaidžaanist tulema pidanud diislikütus oleks Eestisse jõudnud siinsete turuhindadega võrreldes märksa soodsamalt, vaatamata pikale vahemaale. Seega võib eeldada, et pakkumisel oli mõne välisriigi maksudest puhtaks pestud, kui mitte lausa varastatud kütus.

Asjast teadlik. Nüüd pisendab Kross oma osa läbirääkimistel. Tema väitel viis ta lihtsalt inimesed kokku ja saatis esimese tutvustava e-kirja. Toimetusele teadaolevalt osales Kross esiotsa aktiivsemalt, hiljem ühe kirjasaajana läbirääkimistel. Kogu protsessi juures pidid tema vahe mõistus ja elukogemus kindlasti märku andma, et ettevalmistamisel oli tõenäoliselt pettus.

Pole põhjust kahelda, et Kross oli Jürgen Järviku taustast teadlik. Äripäev oli toona juba kirjutanud Järviku ja Marko Kalevi hämarast kütuseärist, mille keskmes oli Ida-Virumaal Soldinas asuv kütuseterminal. See oli 2011. aastal ehk aasta enne seda, kui aseritega läbirääkimisi peeti. Kross kui Järviku peretuttav oli ilmselt veelgi informeeritum. Tunnistas Kross ju isegi, et Järvikul on maksuametiga erimeelsusi. Ausa ettevõtja või eetilise po-

Korruptsiooni vastu võitlemine eeldab ka maksupettuste vastu võitlemist, mitte nende talumist.

liitiku või mõlemana korraga oleks Kross pidanud lõpetama ärisuhted Järvikuga, mis siis, et tegu on peretuttavaga. Selle asemel andis ta panuse skeemi laienemisse.

Poliitik võib ettevõtlusega tegeleda, kuid Krossi lipukirjaks olev korruptsiooni vastu võitlemine eeldab ka maksupettuste vastu võitlemist, mitte nende talumist või koguni neis kas või väga kaudselt kaasa löömist.

Laen petuskeemi firmalt. Loo muudab pikantsemaks asjaolu, et 2011. aastal oli Kross Järvikult laenu küsinud ja ka saanud. Ettevõte, kust Kross laenu sai, osales petuskeemis, mida maksuamet ja prokuratuur üle paari aasta uurisid ja peagi kohtu ette toovad.

Peale Krossi ärisidemete paneb hämmastama, et prokuratuur ei ole eelmainitud seltskonna Soldina terminalis organiseeritud arvatava maksupettuse uurimises kahtlustust esitanud Jürgen Järvikule, erinevalt Marko Kalevist. Äripäev ootab prokuratuurilt selle kohta senisest põhjalikumat selgitust. Järvik püüdis avalikes infokanalites oma huve küll varjata, ent tema seos asjade aktiivse korraldajana on siiski ilmne.

Pank võis skeemist teada. Kummaline on seegi, et kui Järvik ja Kalev tahtsid hämara äriskeemi jaoks DNB Pangast laenu saada, soovitas pangatöötaja neil variisikud ettevõtete grupi struktuurist välja jätta.

See viitab, et pank võib olla teadlik äriskeemidest, mille eesmärk on riigi ehk meie kõigi tagant varastada. Kas ongi nii, et kui paberil on asjad korras ja ka pank kaudselt petuskeemidest teenib, võib probleemidele läbi sõrmede vaadata?

Loe Äripäevast UUDIS “DNB Pank Järvikule: jätame variisikud

välja” tänases lehes lk 12

ÄRIPÄEV 14. juuli 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

REKLAAM 3

4 KAANEL

Tõnis Rüütel: Kahtlemata on pangad saanud koduvõtja valu. Nad on väga palju õppinud ja kolmneli aastat heas mõttes konservatiivsed olnud.

ÄRIPÄEV 14. juuli 2014 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht kiidab pankade õppimisvõimet

KINNISVARATURG

Pangad väljuvad kinnisvaraärist.

Hapud varad müüdud MARTA JAAKSON marta.jaakson@aripaev.ee

SWEDBANKI kinnisvarafirma Ektorneti juht

Meelis Šokman seisab nende kõige kallimal objektil – Tallinna südalinnas Maakri kvartalis paiknevale kolmele kinnistule näeb plaan ette ehitada 21korruseline hoone. FOTO: RAUL MEE

Pangad tõmbavad kinnisvaraäris otsi kokku – pankrotivarana ostetud hapude laenude tagatisvarast on suur osa müüdud ning juurde midagi ei osteta.

Kahe suurema, Swedbanki ja SEB kinnisvaraäri portfellid on aastaga mitu korda kahanenud.

“Meie hinnangul hakkas turg normaalselt toimima juba 2012.–2013. aastal ning seetõttu ongi käsil väljumisfaas,” kommenteeris SEB panga kinnisvarafirma Estectus tegevjuht Hannes Kuhlbach.

Elavnes elamispindade ja äripindade müük, samas jäi kahvatuks tootmis- ja ärimaa ning elamumaa nõudlus linnade lähivaldades. Kuhlbachi sõnul võib nõustuda, et vähemasti kahe suurema panga kinnisvara haldusettevõtted on oma tegevust saneerijatena lõpetamas. Estectus müüs eelmise aasta alguses vara 17,5 miljoni euro eest, müügis on vara veel veidi enam kui 5 miljoni euro väärtuses.

Pane tähele Mis on suurematel pankadel veel müügis kolm kallimat objekti portfellis

99 000 €

2,9 mln €

Swed müüb vaid maad. Lõpetamisfaasis on ka Swedbanki kinnisvaraäri, millele oli eelmine aasta kokkutõmbamise aeg. Aasta varasemaga võrreldes suuri tehinguid ei olnud ning likvideeriti eluaseme ja äripindade portfell. Praegu on aktiivses müügis vaid maa, millega tegeleb Ektornet Land.

Ettevõttega liitus mullu veel kaheksa panga kinnisvaraettevõtet.

Firma müügis oleva kinnisvara kogus kahanes aastaga kolm korda, praegu on müügis veidi enam kui 10 miljoni euro väärtuses vara.

1 mln € Nordea ujub ajutiselt vastuvoolu. Konkurentidest erinevalt toimib Nordea panga kinnisvarafirma Promano Est OÜ, mille kinnisvaraporfelli haldab Ober-Hausi Kinnisvara.

Möödunud aastal ostis ettevõte kolm ja müüs neli objekti.

Nordea kinnitas, et kavatseb varade soetamist jätkata ka tänavu, ent pigem on samuti suund vara realiseerimisele. Nordea kliendikommunikatsiooni projektijuht Mirjam Mikkin ütles, et möödunud aasta oli kinnisvarafirmale edukas – turu taastu-

610 000 €

1 ,5 mln €

mine võimaldas vara müügiga alustada ja vähendada oluliselt uue vara sisseostmist.

Kui eelmise aasta sügisel rääkis Nordea Äripäevale, et plaanib kinnisvara juurde osta, siis tänavu plaanib pank suurema osa kinnisvarafirma varast ära müüa. Panga kinnisvarafirmal on vaid elukondlik kinnisvara – korterid ja eramajad. “Pangale on oluline, et vara hulk Nordea kinnisvarafirmas

EKTORNET NET

ESTECTUS TECTUS

Kinnistud Tallinnas Maakri 26 Maa Kentmanni 28, 30 Lao ja tootmishoone Paljassaare tee 28c

Ridaelamu Harku vallas Krunt Tammelaane teel Viimis Äripind Rakveres, Kuke 3

väheneb, kuna kinnisvara omamine ei ole panga põhiülesanne,” märkis Mikkin.

Liit: hea, et laenubuumi ei köeta. “Pankade kinnisvarafirmasid tuleb kiita. Kui pangad ei oleks kinnisvarafirmadega turule tulnud, oleksid hinnad praegu veel kõrgemad,” kommenteeris Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevjuht Tõnis Rüütel.

Loe veebist

ÄRIPÄEVA TELLIJA

sai seda lugu veebis lugeda juba EILE KELL 18.00

10,1

miljoni euro eest ehk kolm korda vähem kui eelmise aasta alguses on kinnisvara müügis Ektornet Landil.

Estecus müüb kinnisvara 5 miljoni euro väärtuses, 2012. aasta alguses ulatus portfell 17,5 miljoni euroni.

Tasub teada Kõik müügiks ehk kuidas toimivad pankade kinnisvarafirmad Pankade kinnisvarafirmade tegevusalaks on laenude tagatiseks oleva tagatisvara omandamine, haldamine ja müümine.

Vara omandatakse avalikel enampakkumistel, mida korraldavad kohtutäiturid või pankrotihaldurid.

EKTORNET LAND

Kuulub Swedbankile.

Firmasse koondati mullu 8 senist kinnisvaraäri.

Eelmisel aastal müüs 155 korterit, 61 maatükki ja 9 kommertsobjekti. Vara juurde ei ostnud.

Tänavu müüb portfellis olevaid arendusprojekte, plaanis on vara mahu oluline vähendamine.

Majandustulemused mln eurodes

2012 2013

käive

kasum

19,32 20,81

–0,26 2,79

2012. aastal 9 pangale kuulunud ja prgusks Ektornet Landiga liidetud kinnisvarafirma koondkäive.

ESTECTUS

Üks küsimus Millist vara praegu eelistada, et mitte ebamõistlikku hinda maksta?

TÕNIS RÜÜTEL Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht

Kui peaks täna ostusoovitust andma, siis soovitan eelistada pigem eramuid või ridaelamuid korteritele.

Korteritel investeerimise mõttes enam väga palju hinnatõusu ruumi ei ole. Maa on ka võrreldes buumiajaga liiga kõrge hinnaga.

Kuulub Skandinaviska Enskilda Banken AB tütarfirmale Baltectus B.V. Firma portfelliga tegeleb BPT Real Estate Service AS. Eelmisel aastal uut vara ei omandanud ning keskendus vara müümisele ja müügiks ettevalmistamisele. Mullune märkimisväärseim müük oli Mööbliaida kinnistu Tartumaal. “Turg on tööle hakanud ja seega on võimalik vara plaanipäraselt realiseerida,” ütles portfelli eest vastutav Hannes Kuhlbach.

Selle aasta lõpuks plaanib portfelli jätta vaid mõned varad.

Majandustulemused mln eurodes

käive

kasum

2012 2013

0,51 0,61

–1,31 –0,43

NORDEA PROMANO EST

Kuulub Nordea pangale, portfelli haldamise teenust osutab AS Ober-Hausi Kinnisvara.

Eelmisel aastal soetati kolm ning müüdi neli kinnisvaraobjekt. Tänavu ostab juurde neli.

Majandustulemused

140 000 €

Ta selgitas, et buumi ajal kergekäeliselt jagatud laenude eest vastutasid pangad sellega, et lõid tagatisvara realiseerimiseks kinnisvarafirmad ning alustasid konservatiivsema suhtumisega laenude andmisel. Viimane pidurdas aga kõrgustesse pürgivat kinnisvarahinda.

Rüütel selgitas, et pankade kinnisvarafirmade eelmiste aastate majandustulemused peegel-

mln eurodes

käive

kasum

2012 2013

0,2 0,25

0,002 0,33

ALLIKAS: ÄRIPÄEV, ETTEVÕTTED

davad turuolukorda, kus korteritel ja eramutel on minekut, ent maad seisavad. “Kahtlemata on pangad saanud koduvõtja valu. Nad on ka väga palju õppinud ja kolm-neli aastat heas mõttes konservatiivsed olnud,” ütles Rüütel. Ta lisas, et suuremate pankade kinnisvarafirmade sulgemise märke on ka tema täheldanud. “Eks ma olen ka märganud, et SEB on Estecust sulgemas,” nentis ta.

KAANEL 5

6 UUDIS

14. juuli 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

KAUBANDUS

E-kaubandus sai hoo sisse.

Astub tavapoele kandadele PILLE IVASK kaasautor

Eestis kaua kiratsenud e-kaubandus tõstab pead ja võib mõne aastaga tavakauplustest möödagi minna. Kaubandusettevõtjad, kes ajavad äri nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt, nendivad, et kaalukauss hakkab vaikselt vajuma e-kaubanduse poole.

Mitme ettevõtja 2013. aasta majandusaruandest selgub, et veebipood on end igati ära tasunud.

EMT seadmete ja jaemüügi grupi juht Heiko Sõro ütles, et Elion ja EMT müüvad üha rohkem kaupa e-kanalite kaudu. Tema sõnul jääb e-poodide osakaal kogumüügist praegu 25–30% vahele, aga e-kanalite kampaaniate ajal, näiteks Elioni ostuööl, ületab veebimüük juba 30%. “Usume, et paari aasta jooksul pöördub vahekord e-poodide kasuks ja valdav osa kaubast ostetakse just e-kanalite kaudu,” ütles Sõro.

Veebimüük toimib ka raskel ajal. Elektroonikapoe ONOFF omanik Dennis Jansen ütles, et möödunud aasta oli firmale majanduslikult raske, aga 2012. aastal eraldi ettevõttena käima lükatud e-pood läks asja ette. Möödunud aastal oli ONOFF Online’i käive üle miljoni euro. Sel aastal plaanib ettevõte veebiplatvormi arendamisse veel investeerida ja lähema kolme aastaga liikuda ka välisturgudele.

Laiemat e-kaubanduse tõusutrendi on täheldanud ka Baltika Grupi turundus- ja müügidivisjoni direktor Kati Kusmin, kelle sõnul läheb Montoni e-poel hästi. “Müügikasv selle aasta algusest võrreldes eelmise aasta sama ajaga on olnud üle 40%,” lausus ta.

Kusmin ütles, et lähiaastatel muutub e-kanal Baltikale ilmselt aina tähtsamaks ja e-poodi pannakse müüki ka firma teised brändid.

Uued turud. Kusmini sõnul avab virtuaalne pood ettevõttele uued võimalused ja turud. “Saame oma Montoni e-poe kohta öelda, et see on meie võimalus jõuda palju rohkemate turgude ja klientideni, kui oma tavapoodide kaudu jõuaksime,” ütles Kusmin.

Pane tähele Veebikliendi profiil ehk kes ostab kaupa e-poest?

PIGEM noor inimene.

HINDAB e-kanali mugavust ja

valikuvõimalusi.

KÄEGA KATSUMINE või näiteks riideeseme selga proovimine ei ole talle oluline.

HINDAB PRIVAATSUST – veebist ostmiseks ei pea kodustki väljuma.

EI VAJA vahetut suhtlust poemüüjaga, sest on ostus kindel ka konsulteerimata.

EI TAHA kaupa kohe ostmise hetkel kätte saada, vaid suudab uue asjaga tutvumisega oodata ka järgmise päevani (või kauem, kuni kaup on kohal).

ALLIKAD: HEIKO SÕRO JA KATI KUSMIN

30

protsendi lähedale on tõusnud Elioni ja EMT veebipoodide müügi osakaal võrreldes tavakauplusega.

Samas on rahvusvahelise e-kaubanduse turul konkurents üha tihedam ning selleks, et löögile pääseda, tuleb tõsiselt vaeva näha.

Jansen lisas, et on omamoodi paradoksaalne, et Eesti e-kaubandus alles hakkab jalgu alla saama, samal ajal kui interneti kättesaadavus kodudes on meil Euroopa üks paremaid. Siiski uskus ta, et veebikaubandus on tulnud, et jääda ning edaspidi tehakse üha rohkem oste interneti kaudu.

Usaldus innustab veebipoode avama. Kahel viimasel aastal on e-poe pidajate arv Eestis märgatavalt kasvanud. Näiteks e-kaubanduse liidus on praegu 82 liiget ehk peaaegu kaks korda rohkem, kui oli kaks aastat tagasi.

Liidu tegevjuht Merike Kangur ütles, et ühelt poolt tuleneb e-kaubandusega tegelevate ettevõtete arvu kasv sellest, et inimesed julgevad e-kauplusi usaldada, mis omakorda võimaldab kasvada ettevõtete käibe- ja kasuminumbritel ning end seeläbi reklaamida.

Kanguri sõnul on uute e-kauplejate seas palju neid, kes on tahtnud oma tavapoe kõrvale veebiplatvormi arendada. Samas on tema sõnul olnud ka juhuseid, kus e-poe pidaja on otsustanud ka tavapoe avada.

Veebipood on mitmes mõttes paindlikum Virtuaalses poes ei saa kunagi ruum otsa, nimetavad ettevõtjad veebipoe suurima eelise.

Elektroonika müügi juures on ruum ja valikuvõimalus eriti oluline, ütles ONOFFi omanik Dennis Jansen. Ta selgitas, et mobiili- ja kaameratootjad toodavad ühte marki telefoni või kaamerat reeglina erinevates värvides. “Kui tavapoes on iga marki toodet saada ühes värvis, kuna väljapanekuks rohkem ei mahu, siis veebist saab tellida toodet kõigis neis värvides, mida tootja on tootnud,” rääkis ta.

Eriti kasulik on veebipood siis, kui müüakse suuremaid esemeid, lausus ka EMT seadmete ja jaemüügi grupi juht Heiko Sõro.

Näiteks müüvad EMT ja Elion tema sõnul umbes 80% teleritest just veebipoe kaudu.

Janseni hinnangul muutub e-pood kasutaja vastu üha sõbralikumaks, näiteks on kliendile vastu tuldud erinevate maksevõimalustega. Kodumasinaid ja tehnoloogiavidinaid ostetakse sageli järelmaksuga ja veebi vahendusel saab klient kiiresti vastuse, kas ta saab kauba eest järelmaksuga tasuda või mitte.

Varem pidi selleks poodi kohale minema.

Baltika Grupi turundus- ja müügidivisjoni direktor Kati Kusmin tõi välja ka mugava tagastuspoliitika – kui ese ei sobi, saab selle postiga tagasi saata.

TÕESTATULT VASTUPIDAV !

VÕLGLASED SOOMES?

Kasutatud büroomööbel ja kodumasinad

Kiirhagiavalduste esitamine tasumata arvete alusel. Nõustamine eesti keeles.

Mauren OÜ Seppo Maunula info tel 55 64 64 74, seppo@mauren.ee

PLASTPROFIILIDE

· tootmine · arendus

ATI Profiil

E–N 10–17, R 10–18 Tähetorni 21j, Tallinn Tel 552 6608

www.

teenuste rubriigi dreklaam standar aga 15€ 4 2 x 26 m

.ee

liist@atiprofiil.ee www.atiprofiil.ee

m hinn

Reklaami tellimine: reklaam@aripaev.ee Tel 667 0105 • faks 667 0200

UUDIS 7

ÄRIPÄEV 14. juuli 2014 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Timtšenko müüs osaluse väimehele Vene miljardär Gennadi Timtšenko müüs 30% osaluse Venemaa suurimas kalafirmas Russkoje More oma väimehe Gleb Franki ettevõttele, vahendas Interfax. Timtšenko pressiesindaja sõnul oli tehingu eestvedaja väimees. Pressiesindaja selgitusel oli Russkoje More Timtšenkole finantsinvesteering ja nüüd, mil ettevõte on kindlalt jalul, oli õige aeg sellest loobuda.

Tehingu summat ei avalikustatud, kuid Timtšenko esindaja sõnul vastas see turutingimustele. Samas ei täpsustanud ta, milleks või kuhu vabanev raha paigutatakse.

Teenis korraliku käibe. Russkoje Morel on kaks peamist tegevust – kalakasvatus ja müük. Ettevõtte käive oli mullu 18 miljardit rubla ja kasum 2,3 miljardit rubla. Ettevõte läks Vene börsile 2010. aastal, kui müüs 15 miljonit aktsiat (18,9% osalus) 90 miljoni dollariga.

Frank kuulub Russkoje More nõukogusse, samuti on ta koos Maksim Vorobjoviga suuromaMONTONI e-pood on sel aastal müünud 40% rohkem kui mullu samal ajal, ütles Baltika Grupi turundus- ja müügidivisjoni direktor Kati Kusmin. FOTO: ANDRAS KRALLA

Paari aastaga pöördub vahekord e-poodide kasuks ja valdav osa kaubast ostetakse e-kanalite kaudu.

EMT seadmete ja jaemüügi grupi juht Heiko Sõro

18

MILJARDIT rubla oli kalakasva-

tuse Russkoje More käive möödunud aastal, kasum ulatus 2,3 miljardi rublani.

nik firmas Russkoje More Dobõtša, millele kuuluvad suured kalapüügifirmad Kaug-Idas.

2011. aastal lõid Timtšenkole kuuluv Volga Resources ja Vorobjovi RS Group ühisfirma RSEA Holdings Limited, millele kuulus 60,9% Russkoje More aktsiatest. Pärast seda, kui USA, Kanada ja EL kehtestasid Timtšenkole sanktsioonid, on ta loobunud osalustest välismaal, sh on ta väljunud Gunvori omanikeringist, vahendas Vedomosti.

Frank on endise transpordiministri ja riikliku laevaettevõtte Sovkomfloti juhi Sergei Franki poeg ja Timtšenko väimees. ÄRIPÄEV.EE

Adidas võttis Nikelt lepingu Nike teatas, et ei uuenda sponsorlepingut Suurbritannia jalgpallihiiuga Manchester United, sest meeskond tahab liiga palju raha. 13 aasta pikkune leping saab läbi järgmisel aastal.

Uue lepingu sõlmib Manchester United Nike rivaali Adidasega, 10aastase lepingu väärtus on 2,3 miljardit dollarit.

Adidase senine kõige kallim leping oli Hispaania tiimiga Real Madrid, kellele makstakse 53 miljonit dollarit aastas.

Nike teenis 2013. aastal peaaegu 28 miljardit dollarit kasumit, aga Manchester Unitedi kü-

situd summa oli nende aktsionäride jaoks üle mõistuse suur, teatas ettevõte. “Iga partnerlus peab olema mõlemale poolele kasulik. Uues lepingus pakutud tingimused ei olnud Nike aktsionäridele piisava väärtusega,” teatas Nike.

Adidase globaalse jalgpalli osakonna asepresident Markus Bumann märkis, et tema arvates ei tähenda Nike’i läbirääkimistest loobumine seda, et kahe rivaali vaheline konkurents muudab rõivaste sponsorluse ebamõistlikult kalliks ÄRIPÄEV.EE

8 UUDIS

14. juuli 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

VABAKAUBANDUS

Euroopa tahab USA gaasi. Piiritu eksport SIRJE RANK sirje.rank@aripaev.ee

Täna läheb käima ELi ja USA vabakaubandusndu uskõneluste kuues voor, kus Venemaa impordile ord dille alternatiive otsiv Euroopa Liit taotleb muu huluh ul-gas lõppu USA energiakandjate müügikeelule. elulle.

Müügikeelu lõpp puudutaks ka LNG-terminali min nalii kavandavat Eestit, kuna üks tarnija võiks olla a USA, USSA, ütles Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadi oraa adi direktor Signe Ratso.

Kõnelusi varjutab Saksamaal lahvatanud spioospio ooniskandaal, mis kantsler Angela Merkeli ssõnul õn nul tõmbab tähelepanu tähtsamalt kõrvale. Sakslasksla astest 58% leiab, et lepingust saab eelkõige kasu u USA USSA ja vaid 14% arvab, et võidab Euroopa Liit.

“Meie arvates tuleks vabakaubanduskõneluõne nelused USAga peatada,” ütles Saksamaa opositsiooni sioon onii vasakpartei parlamendisaadik Andre Hahn agentuuri Bloomberg vahendusel.

Ratso möönab vastuseisu vabakaubanduslepingule – eurooplastele terendavad “kloorikanad” ja hormoonidega “rikastatud” liha. Protestid on aga tihti emotsionaalsed, pole ennast kurssi viidud, mille üle läbi räägitakse. Varju jääb lepingu positiivne pool – paremad ekspordivõimalused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning suurenenud konkurentsist soodsamad hinnad tarbijale.

“Kui meie seadused seda (hormoonliha – toim) ei luba, siis see ei ole see, mille üle me läbi räägime,” ütles Ratso. ELis on paigas selge skeem, kuidas geneetiliselt muundatud organismid saavad turule siseneda. Ratso sõnul see süsteem ei muutu.

Miks peaks finantssektor olema vähem oluline kui fütosanitaarreeglid?

Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadi direktor Signe Ratso ootab vabakaubanduslepingust ühiseid pangandusreegleid.

FOTO: PEETER LANGOVITS/POSTIMEES/SCANPIX

Eesmärk: nafta ja gaasi vaba liikumine. Ukraina kriisi pärast on Euroopas päevakorras energiajulgeolek ja tarnijate mitmekesistamine. Praegu on sisuliselt keelatud nii gaasi kui ka nafta eksport USAst. Naftat võib eksportida ainult presidendi loal, gaasi puhul on vaja litsentsi.

“Me tahaks kindlust, et kui meil on vabakaubandusleping, siis ekspordipiirangud naftale ja gaasile peaksid saama keelustatud. See on meie eesmärk,” rääkis Ratso. “USA on siin üks võimalus.

Samamoodi Eestile. Kui see LNG-terminal kunagi tuleb, võiks USA olla üks allikas.”

ELi ja USA vabakaubanduskõnelused puudutavad läbi aegade suurimat kahepoolset vabakaubanduslepingut, mis hõlmab ligi 40% maailma SKPst. Leping annab suuna ja loob standardeid ka

7((0( 7 ' /( ((67,

Parandame teie territooriumil asfaldiaugud, tõstame kaevud teega samasse tasapinda ja teeme muud väiksemad asfalteerimistööd soodsalt ja kiirelt.

Tasub teada Tariifide kaotamise hea mõju USA võidaks tariifide kaotamisest 90 mld eurot.

EUROOPA LIIT võidaks 120 mld eurot.

EESTI jaoks oli USA 2013. aastal suuruselt 14.

kaubanduspartner ja 8. ekspordipartner (2,9% koguekspordist, 358 mln eurot).

TEENUSTE EKSPORT Eestist USAsse kasvab jõudsalt, eesotsas arvuti- ja infoteenustega.

VABAKAUBANDUSLEPING tähendab firmadele väiksemaid kulusid ja paremat juurdepääsu USA turule, sh riigihangetele.

teistele maailma riikidele, mis on ka leppe suurim väärtus, kuna tariifid on juba madalad, keskmiselt 4% tasemel. Mõju oleks siiski märkimisväärne.

Vaidlus finantsteenuste üle. “Euroopa Liidu poolt võib öelda, et oleme USA pakkumises pettunud,” oli Ratso üsna järsk, selgitades, et USA ettepanekud ei ole tööstus- ja põllumajandustariifide langetamiseks piisavalt ambitsioonikad.

Vaidluseks on läinud ka selle üle, kas USA ja ELi vabakaubandusleping peaks reguleerima finantsteenuseid. USA leiab, et ei peaks, kuna kardetakse, et ühtlustades ei saaks pangandusreeglid piisavalt ranged ja selliseks koostööks ja koordineerimiseks sobiks paremini G20 tasand. USA tahaks läbi rääkida vaid finantsturgudele juurdepääsu üle.

EL, mille pangad on USA reeglite rikkumise eest trahvi saanud (viimati Prantsuse Paribas), on huvitatud regulaatorite tihedamast koostööst.

“Kui lepingu eesmärk on regulatsioonide lähendamine, miks siis peaks finantssektori kõrvale jätma? EL ja USA kokku on 70% kogu maailma finantsturust. Miks see peaks olema vähem oluline kui fütosanitaarreeglid?” ütles Ratso. Varem pole lepingud küll niisugust koostööd hõlmanud, aga selle lepingu eesmärk ongi kaugemale minna.

Ratso avaldas lootust, et tuleva aasta alguses, kui USA Kongressi vahevalimised on läbi, jätkuvad läbirääkimised kiiremas tempos. “Poliitilises mõttes võiks järgmine aasta olla hea, mingeid valimisi pole plaanis,” ütles ta. Siht on kõnelused 2015. aasta lõpuks ühele poole saada.

Sisu arvelt Ratso sõnul järeleandmisi ei tehta.

“Kui teatud valdkondades osutuvad läbirääkimised keerulisemaks, kuna me tahame minna kaugemale kui eelmiste lepingutega, võib minna ka oluliselt kauem,” ütles ta. “Sõltub poliitilisest tahtest.”

UUDIS 9

ÄRIPÄEV 14. juuli 2014 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

73 VENEMAA tahab uues maailmapangas juhtivaid ametikohti, ütles Venemaa rahandusminister Anton Siluanov. FOTO: EPA

mld eurot on Brasiilia, Venemaa, Hiina ja Lõuna-Ameerika uue maailmapanga maksimaalne kapitalimaht.

Praeguse Maailmapanga kapitalimaht on 163 mld eurot.

Vajalik puhver. Siluanov kinnitas ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) alternatiivi loomist, mille maht on 73 miljardit eurot.

See käivitub juba 2015. aastal.

“Oleme kokku leppinud, et kehtivas kapitali volatiilsuse tingimustes on meil tähtis omada puhvrit, nn mini-IMFi – rahandusorganisatsiooni, mis saab kiiresti reageerida kapitali väljavoolule, pakkudes likviidsust tugevas valuutas, täpsemalt USA dollarites,” selgitas Siluanov.

Mullu kasvas Eesti töötlevas tööstuses keskmine palk 7–8% ja tööga hõivatute arv umbes 3%. Suurim töökohtade looja oli puidutööstus, teatas majandusministeerium.

2012. aastaga võrreldes suurenes riigisisene tootmismaht kümnendiku võrra. Kõige kiiremini kasvas õlitootmine, aga hästi läks ka teistes keemiatööstuse allharudes, puidu- ja elektroonikatööstuses ning ehitusmaterjalide tootmises. Tootmine vähenes tekstiili- ja masinatööstuses ning metalltoodete ja elektriseadmete tootmises.

Mullu tootsid ettevõtted 1,8% rohkem kui 2012. aastal. Müügitulu suurenes ligi 5%. Mõnevõrra kiiremini kasvas ka eksport.

Töötleva tööstuse tootjahinnad tõusid aastaga keskmiselt 1,2%. Kiirem hinnatõus iseloomustas taas toiduainetööstust.

Suurem hüpe toimus ka joogitootmises.

Peamine probleem majanduses on ebapiisav nõudlus, samas paranes tootmisvõimsuste rakendatus ja tööhõives ei olnud suuri negatiivseid muudatusi.

ÄRIPÄEV.EE

ÄRIPÄEV.EE

BRICSi riigid teevad oma maailmapanga. Mini-IMF BRICSi riigid ehk Venemaa, Hiina, India, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika Vabariik otsustasid luua uue maailmapanga.

Praegune Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on nende hinnangul liialt kaldu USA ja Euroopa poole, vahendas EuObserver.

Venemaa tahab juhtivaid ametikohti. Maailmapanga uuele rivaalile on plaanis algus teha juba homme algaval BRICSi tippkohtumisel, mis peetakse Brasiilias. Venemaa rahandusminister Anton Siluanov ütles, et panga peakorter hakkab asu-

ma Shanghais, vahendas ITARTASS. Siluanov lausus, et Venemaa ei pidanud oluliseks saada peakorter endale, kuid riik on huvitatud juhtivatest ametitest.

Panga maksimaalne kapital saab olema 73 miljardit eurot ja pank hakkab peamiselt rahastama taristuprojekte. Riigid, kes soovivad projektiga ühineda, saavad seda teha siis, kui pank on valmis laenamiseks, mis ilmselt juhtub 2016. aastal, teatas Siluanov.

Pangast saab väike Maailmapanga rivaal, mille kapitalimaht on 163 miljardit eurot. Ühtlasi tähistab uus maailmapank USA

Töötleva tööstuse palgatõus ligi 8%

ja Euroopa domineeriva finantssüsteemi lõppu.

Soome ehitusfirmade käive keeras kasvule Soome ehitusfirmade käive kasvas võrreldes aastataguse ajaga veebruaris-aprillis 3,1 protsenti, kirjutas Kauppalehti.

Eelmise aasta samal ajal kahanes käive 2,2 protsenti.

Hoonete ehitamise käive kasvas kiiremini kui rajatiste ehitamine – 4,1 protsenti 2,7 protsendi vastu.

TULEMUS

Soome SKP kahanes teist aastat järjest Soome statistikaameti täpsustatud andmeil kahanes Soome SKP mullu 1,2% esialgselt hinnatud 1,4%se languse asemel.

2012. aastal oli majanduslangus korrigeeritud andmeil 1,5% varasemalt hinnatud 1% asemel. Investeeringud vähenesid 4,9%. Ekspordimaht vähenes 1,7% ja import 2,5%. Avalik sektor oli 4,7 mld euroga defitsiidis, mis vastab 2,3%-le SKPst. Kodumajapidamiste kasutada olev tulu kahanes mullu reaalnäitajates 0,6%..

ÄRIKINNISVARA

Peetri alevikku rajatakse äripark Ehitusettevõte Costas Invest ehitab Rae valda 60 000ruutmeetrise Peetri Äripargi. Tööd algasid mais.

Colliersi ärikinnisvara osakonna juhataja Tarmo Kalviste ütles, et valmis tööstusalal saab tegutseda vähemalt 12 ettevõtet. “Kinnistute suurus on 3000–7000 ruutmeetrit ja krunte saab ka liita,” lausus ta. Müüdud on praegu 30% kruntidest.

AUTENTE •VALMIS OSAÜHINGUD •RAAMATUPIDAMISTEENUSED •MUUDATUSED ÄRIREGISTRIS Tallinnas Jõe 2, II korrus • Telefon 660 1760 Tartus Ülikooli 4-9 • Telefon 734 9966 www.autente.ee • e-post info@autente.ee

AS BACULA Aakre Moos

Traktorid laos kohe saadaval

EHITUS

BR AN

8 76 0SON 2500H € + km

FUNKTSIONAALNE MOOS Toiduainetööstuses 25 aastat tegutsenud innovaaƟline väikeeƩevõte AS BACULA tõi turule funktsionaalse moosi, mis on välja töötatud koostöös Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja teadlastega.

ќ 4WD, hüdrostaaƟline käigukast, tu uvõll, ќ 24 hj, keskmine ja tagumine jõuvõtuvõll, k ќ võimas tagumine rippsüsteem 650 kg ќ GaranƟi 2 aastat!v ќ LAI VALIK LISASEADMEID!

www.talutehnika.ee MASKIN GRUPP OÜ Maaritsa, Valgjärve vald, Põlvamaa

PEEP ORLOVSKI, tel 553 4033 INDREK TÄTTE, tel 5648 9424 URMAS PUNGAR, tel 526 6103 INDREK PUNGAR, tel 504 1986

info@talutehnika.ee

www.moos.ee • tellimine@moos.ee

10 UUDIS

14. juuli 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Väljavõte 20. aprillil 2011 MEELIS MILDER Baltika juht

Ettevõtte praegused suuraktsionärid loomulikult toetavad emissiooni ja ilmselt ka kasutavad oma eelisostuõigusi. Ettevõtted ikka aeg-ajalt võtavad turult raha. Kui meie senised kaks emissiooni olid mõeldud kriisiga toimetulemise finantseerimiseks, siis seekordne on mõeldud kasvu toetamiseks. Aktsiaemissioon on mõeldud eeskätt juba alanud kasvu toetamiseks – uued brändikontseptsioonid, poodide uuendamine ja uute avamine (viimane küll pigem ettevaatlikult), uued müügikanalid, sisseostu suurendamine. Eks see otsus peaks paremini kui meie igakuiselt kasvavad müügid andma edasi meie nägemuse sellest, kuidas Baltikal läheb.

Küsimusele, kas 3,15 miljoni euro suurune emissioon on garanteeritud, Milder ei vastanud. Samuti jäi vastuseta küsimus, mida tehakse emissiooniga, kui turuhind kukub emissioonihinnast allapoole.

BALTIKA

juhatuse esimehe Meelis Milderi ees seisab ülesanne maandada Venemaalt ja Ukrainast tulenevaid riske.

FOTO: ANDRAS KRALLA

BÖRS

Baltikal seljataga raske nädal. Ees võlakirjad RAINER SAAD rainer.saad@aripaev.ee

Baltika hakkab täna pakkuma konverteeritavaid võlakirju, kuid eelmine nädal oli rõivatootjale sündmuste poolest üpris keeruline. Baltika võlakirjade pakkumisperiood kestab 14. juulist 28. juulini. Pakkumine on tehtud 600 võlakirjale hinnaga 5000 eurot võlakiri, seega kokku 3 miljonit eurot. Pakkumise tulemused avalikustatakse 29. juulil.

Märtsi lõpus muutis Baltika nõukogu otsust, mille tõttu suurendati vahetusvõlakirjade mahtu 2 miljonilt 3 miljonile eurole. Põhjuseks on keeruline olukord Venemaal ja Ukrainas. Seepärast pidas nõukogu vajalikuks suurendada sel aastal grupi finantseerimist, lähtudes Baltika Ida-Euroopa turgudega seotud riskide tõusust ja selle võimalikust mõjust finantstulemustele.

Pakkumisel ei ole garanteerijaid väärtpaberituru seaduse tähenduses. Samas on Lauri Kustaa Äimäle kuuluv KJK Fund Sicav-SIF alla kirjutanud lepingule, mille kohaselt kohustub märkima kõik võlakirjad.

Trahv börsilt. Eelmine nädal oli Baltikale keeruline: rõivatootja ei täitnud nõuetekohaselt teabe avalikustamise kohustust ning sai seetõttu Tallinna börsilt trahvi. Lisaks esitati reedel Baltika vastu hagi koos kahjunõudega.

Nasdaq OMX Tallinna börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjon määras kolmapäeval Baltikale 2000 euro suuruse leppetrahvi. Kuigi tegemist pole suure summaga, on see ikkagi löök maine pihta.

Trahv tuli sellest, et börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjoni arvates ei avalikustanud Balti-

Suvekontserdid Roostal Vaata lähemalt www.roosta.ee/ suvekontserdid-roostal-2014

Info: 525 6699 e-post: roosta@roosta.ee

ka informatsiooni oma Venemaa ja Ukraina ettevõtete reorganiseerimise kohta möödunud aastal ega vastanud börsi reglemendi kõikidele nõuetele.

Baltika juhatuse liige Maigi Pärnik väitis reedel avaldatud börsiteates, et Baltika Grupi Venemaa tegevuse lõpetanud ettevõtte müük ei ole olulise osaluse võõrandamine. “Tehing ei ole käsitletav tehinguna seotud isikuga ning Baltika juhatuse ja nõukogu liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud,” ütles Pärnik teates.

Hagi aktsionärilt. Reedel esitas Mikk ja Tõnn Talpsepale kuuluv OÜ Tenlion Harju maakohtule Baltika vastu hagiavalduse, millega nõutakse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist summas üle 52 000 euro. Baltika aktsionär Tenlion on seisukohal, et 2011. aasta 20. aprillil avaldas Baltika juhatuse esimees Meelis Milder Äripäeva ajakirjanikule eksitavat infot Baltika aktsionäride maikuisel üldkoosolekul otsustamisele tuleva täiendava aktsiaemissiooni kohta. Sellega pani Milder toime turumanipulatsiooni ning tekitas Tenlionile varalist kahju. Äripäev kirjutas toona, et Baltika on kaotamas investorite usaldust, kuna teatas kahe aasta jooksul juba kolmandast rahaküsimisest aktsionäridelt. Baltika ei andnud selgeid vastuseid suuromanike panuse ega emissiooni garanteerimise kohta.

Baltika teatas, et vaidleb nõudele täies ulatuses vastu.

Eelmisel nädalal tõusis Baltika aktsia 2%, 0,49 eurolt 0,50 eurole. Aasta lõikes on Baltika aktsia kukkunud 46%, 6 kuu lõikes ligi 9%.

Aktsia Baltika aktsia on langenud ligi 9% eurodes 0,7 0,6

0,5

0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0,0

03.01.14

11.07.14

ALLIKAS: BLOOMBERG

3

miljonile eurole suurendas Baltika nõukogu vahetusvõlakirjade mahtu 2 miljonilt eurolt.

UUDIS 11

ÄRIPÄEV 14. juuli 2014 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Mai tõi mullusest enam turiste.

Venemaalt kolmandat kuud vähem Eesti majutusasutustes peatus mais mullusest rohkem turiste, kuid Venemaa reisijate osatähtsus vähenes.

Mais peatus majutusettevõtetes 274 000 turisti: välisturiste oli 2% ja siseturiste 9% rohkem kui eelmise aasta mais.

Välisturiste ööbis meie majutusettevõtetes 194 000, teatas statistikaamet. 64% turistidest saabus Lätist, Soomest ja Venemaalt. Läti turiste oli 14% rohkem kui eelmise aasta mais. Soome turistide arv püsis eelmise aasta tasemel, aga Venemaa turistide arv vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes kolmandat kuud järjest.

Kasv peaks jätkuma. Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juht Verni Loodmaa kinnitas ERRi raadiouudistele antud intervjuus, et numbritega võib suures plaanis rahule jääda. Tema hinnangul peaks mõõdukas kasvutendents jätkuma. “Maailma turismiorganisatsioon prognoosib meie regiooni riikidele keskmiselt kuni 2,5protsendilist turistide kasvu aastas ja maikuu tulemus on sellele kinnituseks,” lisas ta.

Loodmaa nentis, et loodetavasti on Vene turistide arvu vähenemine ajutine, sest nii nende kui ka teiste naaberriikide tu-

Võrdlus Vene turistide osakaal seitsme aasta jooksul esmakordselt languses kokku 273 658 majutatute arv arv maikuus

2 250 000 2 200 000 150 000 100 1 000

sh Venemaalt

24 182

50 000 0

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

ALLIKAS: STATISTIKAAMET

VENEMAA turistid on tähtsad ja

tuleb loota, et nende vähenemine on ajutine, ütles Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juht Verni Loodmaa. FOTO: ERIK PROZES

ristide hulk on meie majandusele väga oluline.

Mitmest Euroopa riigist saabus rohkem turiste kui aasta tagasi mais – Saksamaalt 13%,

Suurbritanniast 9% ja Leedust 3% rohkem. Rootsist, Norrast ja Taanist saabunud turiste peatus majutusettevõtetes vähem.

Aina rohkem tuleb turiste Aasia riikidest. Eelmise aasta maiga võrreldes peatus majutusettevõtetes kaks korda rohkem Jaapani turiste, Hiinast ja Lõuna-Koreast oli turiste 40% ja 23% rohkem.

70% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinnas. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu linn. 72% välisturistidest olid puhkusel ja viiendik tööreisil.

Siseturistid otsustasid puhata.

Siseturiste peatus majutusettevõtetes 80 000, mida oli üle 6000 rohkem kui eelmise aasta mais.

Harjumaal peatus 28%, Pärnumaal 13% ja Tartumaal 12% siseturistidest.

Mais pakkus teenust 1071 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 20 000 tuba ja 46 000 voodikohta. Eelmise aasta maiga võrreldes lisandus 52 majutusettevõtet 335 toa ja 1295 voodikohaga. Mais oli täidetud 46% tubadest ja 36% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 36 eurot ning oli 2013. aasta maiga võrreldes 2 euro võrra kallim. ÄRIPÄEV.EE

Teleskooplaadur OÜ Viimsi-Tallinn

Teleskooplaaduri ja multiliftveoki teenused Tel.: +372 503 3567 Info@teleskooplaadur.com www.teleskooplaadur.com

MÜÜK ja EHITUS ON ALANUD! WWW.LIIKURI41.ee Uusarendus Lasnamäe veerel Liikuri tn 41, Lasnamäe linnasuunaline arenduspiirkond, kuhu on uue Lasnamäe üldplaneeringuga kinnitatud ja väljaarendamisel uus kaasaegne linnaosa, Lauluväljakust 1 km kaugusel. Läheduses Smuuli teel avati uus Maxima XX. Alanud on esimese maja Vana-Kuuli 15/1 müük ja ehitus, esimene korterelamu valmib aprillis 2015. Ehitatakse kuus 8-kordset, 33 korteriga korterelamut, milles on kokku 198 korterit, soklikorrusel garaaz ja väliparkimiskohad.

Kortermajade ehitus on plaantiud etapiviisiliselt, aastatel 2014 - 2017. Korterelamud ehitatakse kaasaegsed, energiasäästlike B-energiaklassi hoonetena.

Igas korteris autonoomne kõrge kasuteguriga soojusvahetiga sundventilatsioon. Korterite viimistluseks kasutatakse kvaliteetseid materjale, itaalia tootja „Ballardini“ keraamilised plaadid, laudparkett, puitspoon uksed.

101 120 101 << KEK KEK << 120

B

Müüki tulevad 1-, 2-, 3- ja 4-toalised korterid.

Korteriomandid moodustatakse koos rõdu ja lahuspinnana I korrusel paikneva panipaigaga.

Korteriomandite müügihinnad alates 1500 -1700 eur/m2 Soklikorruse garaazi parkimiskoha hind 6000 eur Parkimine hoovis, parkimiskoha hind 3000 eur

12 UUDIS

14. juuli 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Savisaar reklaamiraha ei tagasta NÕUSTAMISEL

Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles, et peab erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutust linna raha eest tehtud valimisreklaami kohta põhjendamatuks, kirjutas ERRi uudisteportaal.

“Ma ei oska öelda, milline on Arvo Sarapuu motiiv, aga mina olen seisukohal, et ettekirjutus oli põhjendamatu kogu ulatuses,” ütles Savisaar portaalile. “Oleme ettekirjutuse kohtus vaidlustanud ning las kohus teeb oma tööd ja arutab seda,” lisas ta.

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu täitis erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutuse, makstes linnavalitsusele 3667 eurot.

Sarapuu sõnul tasus ta linnale raha, et näidata ebaõiglust Keskerakonna suhtes: kui Keskerakonna puhul tegi komisjon avalduse kriminaalasja alustamiseks, siis reformierakondlase Urmas Kruuse puhul seda ei tehtud.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutuse alusel pidid kohalikel valimistel Keskerakonna nimekirjas kandideerinud ja linna raha eest valimisreklaami teinud Edgar Savisaar, Sarapuu, PõhjaTallinna linnaosa vanem Karin Tammemägi, tema asetäitja Priit Kutser ja Tallinna ettevõtlusametis töötav Jaanus Mutli linnale raha tagastama.

Sama ettekirjutuse sai reformierakondlane Urmas Kruuse, kes siis pidas Tartu linnapea ametit ning maksis ka nõutud raha tagasi. ÄRIPÄEV.EE

DNB Pangas soovitas panga töötaja Indrek Vilms, et variisikud võiks omanike seast välja jääda. FOTO: EIKO KINK

KÜTUSEAFÄÄR

DNB Pank Järvikule: jätame variisikud välja. Hämar äriskeem PIRET REILJAN piret.reiljan@aripaev.ee

2012. aasta aprillis, mil Jürgen Järvik ja Marko Kalev tahtsid oma hämara äriskeemi jaoks DNB Pangast laenu saada, soovitas pangatöötaja neil variisikud grupi struktuurist välja jätta.

Olgu öeldud, et Järviku ja Kalevi kontrolli all olnud firmade tegevus oli selleks ajaks juba maksuameti huviorbiidis, kuid uurimine sai avalikuks veidi hiljem, 2012. aasta sügisel, mil Kalev ajutiselt vahistati. Samas pole Järvik seni asjas kahtlustustki saanud. 2012. aasta kevadel aga püüdsid mehed oma äri veel laiendada.

Vajasid lisaraha. “Plaanime komiteesse minna taotlusega 3 miljonit eurot garantiid (2 Soldina ja 1 käibemaksu garantii) + 1,5 miljonit eurot investeerimislaen Rakvere ostuks. Arvelduslimiit 1 miljon eurot jääb samaks,” kirjutas DNB Panga ris-

kiosakonna töötaja Indrek Vilms 2012. aasta aprillis Reimo Piirsoole, kes esindas Järviku ja Kalevi firmasid, mida nad ise nimetasid OK Oil Groupiks.

Järvik ja Kalev vajasid kütuseäri laiendamiseks lisaraha ja DNB Panga poolt nõustas neid samast pangast laenu saamiseks Vilms.

Huvitaval kombel soovitas Vilms nagu muuseas Järvikul ja Kalevil laenu saamiseks variisikud grupi struktuurist kõrvale jätta. “Korrastatud grupi struktuur kopeeritavas versioonis, kus omanikena on Jürgen ja Kalev isiklikult (jätame variisikud välja), kuna 5,5 miljoni eurose laenuriski korral pole see adekvaatne,” soovitas Vilms.

Huvitav kirjeldus. Järvikut ja Kalevit esindanud Piirsoo iseloomustas meeste äri üsna huvitavalt, kirjutades Vilmsile laenusoovi taustaks, et “plaanime jääda lepingus sõlmitud mahtude juurde (ca 50 000 tonni aastas), sellisel juhul ei ohusta me esialgu suuremaid konkurente, kes mahu suurenedes võiks hakata meile kandadele astuma”. Äripäev küsis nüüd, mil suhtlus ilmnes, DNB Panga esindajalt, kas niisugune nõustamine on tavapärane, mis puudutab võimaliku laenuklien-

di omanikestruktuuri. DNB Panga turundus- ja kommunikatsioonijuht Angela Allik vahendas pangalt järgneva selgituse: “Pangad on kohustatud laenude andmisel järgima sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Õigusaktidest tulenevalt on pangad kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks koguma igakülgselt ja piisavalt andmeid iga finantseerimist taotleva kliendi kohta. Pangad kasutavad kliendilt saadud andmeid krediidianalüüsi koostamisel ja seejärel finantseerimisotsuse tegemisel.”

Tänavu mais kirjutas Eesti Päevaleht, et Valga ärimehed Valter Malm ja Roland Põder väidavad, et DNB Pank susserdas teadlikult ja eesmärgipäraselt eri kinnisvarahindajate hinnangute ning arvamustega, et panga kaela pealt ära saada ühe teise pankrotistunud firma hapuks minevat rämpslaenu. Selleski konfliktis figureeris DNB Panga poolt ka Indrek Vilms.

Loe Äripäevast KAANELUGU “Krossi salajased ärihuvid” ja “Kütus

pesti maksudest puhtaks” 11. juuli lehes lk 4–7

Tallinnas, Pirita Velodroomil, Rummu tee 3 tel 623 8776 Kakumäel, Rannamõisa tee 1 tel 5888 9789

Valmisfirmade müük, äri- ja mittetulundusühingute asutamine Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik www.wasp.ee info@wasp.ee tel 677 0155 mob 51 12 061

kiire tee vastusteni

wasp project

www.raamatupidaja.ee

UUDIS 13

ÄRIPÄEV 14. juuli 2014 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Juuni paisutas oluliselt automüüki. Kasv 10 protsenti Esimese poolaasta müügikasvust andis automüügis lõviosa juuni. Eestis müüdi tänavu esimese poolaastaga 3% võrra rohkem uusi sõiduautosid kui möödunud aasta samal ajal.

Viie kuu järel vaid üks protsent kasvu aitas Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liidu (AMTEL) pressiesindaja Rein Luige sõnul kergitada suhteliselt hea juunikuu müük.

Klientidele anti tänavu juunis üle 1893 uut sõiduautot ehk 10,5% võrra rohkem kui mullu samal ajal. “Tuleb tõdeda, et

308

auto võrra kasvas tänavu esimesel poolaastal uute sõidukite müük – kui mullu müüdi kuue kuuga 10 282 uut sõidukit, siis tänavu 10 590.

väike kasvuprotsent uute sõiduautode turul püsib hoolimata majanduse kergest jahenemisest esimesel poolaastal,” lausus Luik.

Toyota jätkuvalt eestlaste lemmik. Automarkidest on jätkuvalt edukaim Toyota, mida juunis müüdi 265. Järgnes 201 uut autot müünud Škoda ja kolmandale kohale tõusis Peugeot 169 autoga. Kokku on sel aastal kuue kuuga müüdud 10 590 uut sõiduautot.

Tarbesõidukeid müüdi juunis

kokku 258. Edukaim oli Citroën 48 müüdud sõidukiga, Peugeot’ tarbesõidukeid müüdi 44 ja Renault’ omi 27.

Tagasihoidlikuks jäi juunis müük veokite segmendis: Scania müüs vaid 9, Volvo 7 ning Mercedes-Benz ja MAN kumbki ainult 5 veoautot.

Tarbesõidukite turul toimus juunis kerge langus, kui võrrelda eelmise aasta juuniga. “Siiski näitab kuue kuu kokkuvõte nagu sõiduautode puhulgi 3% suurust tõusu,” ütles Luik.

Alates juunist on Würth´i Viljandi esindus kolinud uutesse ruumidesse.

Ootame oma vanu ja uusi kliente E-R 8.00-17.00 aadressil Reinu tee 23

ÄRIPÄEV

Statistika Enim osteti Škoda väikest keskautot uute autode müük juunis 2014 SÕIDUAUTOD MINIAUTO

8

Fiat Kia Mitsubishi Suzuki Škoda VW

3 1 1 1 1 1

VÄIKEAUTO

Peugeot Renault Suzuki Škoda Toyota Nissan VW Dacia Fiat Ford Citroën Hyundai Kia Opel Honda Chevrolet

269

53 46 31 27 20 17 14 13 9 9 7 6 6 6 3 1

VÄIKE KESKAUTO

720

Škoda Toyota Peugeot VW Nissan Renault Kia Ford Hyundai Opel Honda Seat Subaru Citroën Dacia Chevrolet Mazda Mitsubishi Mini Alfa Romeo Audi Lexus Mercedes-Benz

132 116 83 81 69 53 41 32 19 19 15 12 10 9 8 5 5 4 3 1 1 1 1

KESKAUTO

226

Škoda Toyota Peugeot VW Nissan Renault Kia Ford Hyundai Opel Honda Seat Subaru Citroën Dacia Chevrolet Mazda Mitsubishi Mini

46 28 24 23 22 22 13 11 7 6 4 4 4 3 3 2 2 1 1

SUUR KESKAUTO

29

Volvo Audi BMW Mercedes-Benz Cadillac Lexus

14 9 2 2 1 1

LUKSUSAUTO

7

Mercedes-Benz Audi Porsche

5 1 1

SPORTAUTO, KUPEE

Porsche BMW Mercedes-Benz Alfa Romeo Chevrolet Mini

12

5 2 2 1 1 1

Renault Ford Peugeot Toyota BMW VW Dacia Opel Škoda Kia Lancia Seat Chevrolet Mercedes-Benz MAASTUR

Honda Dacia Toyota Kia Subaru Hyundai BMW VW Mitsubishi Škoda Porsche Chevrolet Volvo Fiat Mercedes-Benz Opel Audi Jeep Mazda Land Rover Lexus Nissan Suzuki Citroën Ford

47 17 11 11 9 7 6 6 6 5 2 2 1 1 425

68 55 54 44 35 16 15 15 14 13 12 10 10 8 8 8 7 7 7 4 4 4 3 2 2

TARBESÕIDUKID PIKAP

37

Toyota Ford Nissan VW Isuzu

18 8 7 3 1

VÄIKEKAUBIK

Citroën Peugeot VW Škoda Fiat Dacia Opel Renault Mercedes-Benz Nissan SUURKAUBIK

Ford Peugeot Renault Mercedes-Benz Citroën Fiat VW Opel Toyota Iveco Nissan

109

39 22 11 9 8 5 5 5 3 2 105

23 22 18 13 9 6 5 4 3 1 1

BUSS

6

Iveco VW Volvo

3 2 1

VEOK KUNI 16 T

9

Renault Iveco Mercedes-Benz Ford VW

3 2 2 1 1

RASKEVEOK

MAHTUNIVERSAAL

179

Scania Volvo MAN Mercedes-Benz DAF Iveco Renault

Citroën

48

ALLIKAS: AMTEL

28

9 7 5 3 2 1 1

14 REKLAAM

ÄRIPÄEV 14. juuli 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

Majanduskeskkonna riskide mõjud sisekontrollile

III Sisekontrolli aastakonverents 2014

27. august 2014 Tallink Conference & SPA Hotel (Sadama 1, Tallinn)

8.45–9.20

Registreerimine ja hommikukohv

9.20–9.25

Sissejuhatus. Konverentsi moderaator Haldusuudised.ee toimetaja JUULI LAANEMETS

9.25–9.35

Siseaudiitor - organisatsiooni kolmas kaitseliin. Eesti Siseaudiitorite Ühingu juhatuse esimees ja TÜ siseauditi juht ELSA LEITEN

9.35–10.15

Auditid, mis aitavad nõukogu, juhatust ja omanikku. Siseaudiitor.ee vandeaudiitor SIIRI ANTSMÄE

10.15–10.45 Korruptsiooniohud ja riskikäitumine avaliku ja erasektori suhetes. Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör AIRI MIKLI 10.45–11.20 Huvide konflikt ja riskid seotud osapooltega. KPMG Baltics Manager pettuste uurimine ja kohtuvaidlused ANU AHASSAARON 11.20–12.00 Vestlusring: nõukogu ja auditikomitee roll ja võimalused organisatsiooni juhtimisotsuste mõjutamisel.

LHV Group-i juhatuse liige, LHV Panga ja Varahalduse nõukogu esimees ERKKI RAASUKE; Eesti Raudtee auditikomitee esimees HEIKKO MÄE; Deloitte Audit Eesti partner VEIKO HINTSOV 12.00–13.00

Lõuna

13.00–13.30 Toitlustuse controlling, hotelli näitel. Meritoni Conference & SPA Hotel juhatuse esimees PEEDU ZEIGER 13.30–14.00 Miks inventuur ei pruugi anda tegelikku ülevaadet varadest? Audiitorbüroo BDO vandeaudiitor LAILE KAASIK 14.00–14.45 Organisatsiooni riskide tuvastamine võimalused.

Siseaudiitor.ee juhtivaudiitor, omab CIA kutsetunnistust ANNA DI GREGORIO 14.45–15.10

Koostööpartner:

Kohvipaus

15.10–15.40 Ettevõttes petturite tabamine ehk “nutikas töötaja“ on “kallis“ risk tööandjale.

Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevjuht KAUPO KUUSIK 15.40–16.20 Sisevargused - kuidas neid õiguslikult tõendada ja tekitatud kahju tagasi nõuda?

Advokaadibüroo ATTELA partner ja vandeadvokaat MARKO SAAG 16.20–16.25

Konverentsi kokkuvõte

19. SEPTEMBER 2014

Konverentsi soodushind 25. juulini on 179 eurot (km-ga 214,8 eurot), alates 26. juulist kuni 22. augustini on hind 199 eurot (km-ga 238,8 eurot), tavahind alates 23. augustist 279 eurot (km-ga 334,8 eurot).

Mitme osaleja soodustus -10%.

Registreerimine aadressil juuli.laanemets@aripaev.ee või telefonil 50 83 285.

TTÜ INNOVATSIOONIKESKUS MEKTORY Raja tn 15 Tallinnas

9.30

Best Sales

Konverentsi avapauk

9.45 Müügi TOP 2014 SUUR LAVA: MÜÜGIJUHTIMISE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETUNNID

MÜÜGIJUHTIMISE AASTAKONVERENTS

PRAKTIKUTELT

10.00 Tootejuhtimise ja müügi sõda, Eesti Energia müügidirektor Sten Argos 10.30 Müügiorganisatsioon muutuste tõmbetuules, Kalevi ja Põltsamaa Feliksi müügidirektor Janno Kurg 11.00 Müügijuhtimise psühholoogia? Läbirääkimine!

Vabakutseline päästeekspert Siim Nemvalts 11.30–12.30 LÕUNA 12.30 TÖÖTOAD: MÜÜGIJUHTIMISE PRAKTIKAD Tootmine ja kaubandus: kuidas saada arvamusliidriks kliendi juures?

Saku õlletehase müügidirektor Jaan Härms Teenindus: kuidas panna kogu organisatsioon müüma?

Statoili jaemüügidirektor Indrek Nõlvak Kliendiandmete analüüs: kuidas gigabaite müügis kasutada?

Müügianalüütik Indrek Saul ja ärianalüüsi konsultant Andres Kukke Palk: mille eest müügis palka maksta? Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Areng: kuidas müügiinimesi arendada? ERGO Insurance SE müügidirektor Annika Sööt SUUR LAVA: KUUMAD TRENDID MÜÜGIS 13.15 Suunatud müük veebis: kas sina juba teed? Browserbite´i omanik ja juht Kaspar Loog 13.45 Müügipakkumised, mida loetakse, Alexela müügidirektor Marek Miller 14.15 Müügijuhtimise kasutamata reservid, Change Management OÜ juhatuse liige Arvi Heinloo 14.30-15.15 NETWORKING KOHVI JA KOOGIGA Ärikohtumised spetsiaalses formaadis. Ekskursioon täiesti uude tehnoloogiamaailma.

SUUR LAVA: KAVATSUSEST TULEMUSENI 15.15 Kuidas kliendid osta tahavad? Selveri ostudirektor Katrin Riisalu, müügikriitik Indrek Saul 15.45 Kuidas saada tippmüüjaks? Parim Müük 2014 finalistid 16.15 Personal Excellence Motivation: Sex and Drugs and Rock’n’Roll?

Peter Cook (UK), The Boss Human Dynamics and The Academy of Rock

Osalustasu: 249 eurot + km kuni 01.08 279 eurot + km kuni 01.09 299 eurot + km kuni 19.09

Konverentsi sõbrapakett

Pange ennast kirja registreerimine@aripaev.ee Programmijuht Aira Tammemäe tel 502 5548 Vaadake ettekannete tutvustusi www.bestsales.ee

KARJÄÄR 15

ÄRIPÄEV 14. juuli 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

Seminariruumide rent TEL 667 0105 korraldaja, kontaktandmed

TÄHETORNI HOTELL *** Tähetorni 16, 11625 Tallinn tel 677 9100 / 110 faks 677 9096 tahetorn@neti.ee www.thotell.ee

HOTELL DZINGEL Männiku tee 89, Tallinn tel 610 5300 www.dzingel.ee hotell@dzingel.ee

ruumi suurus

istekohti

hind/ühik

hinna sees

lisatasu eest

majutuskohti

soodustused

lisainfo

konverentsisaal 80 m2, sisaldab tasuta 9 m2 lisaruumi; koolitusruum Sviit 70 m2, sisaldab tasuta 19 m2 lisaruumi; võimalus kohandada väiksemaid (35 m2) seminariruume olenevalt soovist ja inimeste arvust

50

kokkuleppel, teeme Sulle sobiva hinna

wifi, TV, VHS-/DVDmängija, CD-mängija, ekraan, grafoprojektor, pabertahvel, paberid, markerid

dataprojektor, paljundus, toitlustamine, kohvipausid

80+

kokkuleppel, püsikliendisoodustus koolitusruumile, koolitusel osalejatele majutus 40% odavam

Asume kesklinnast 9 km kaugusel Nõmmel.

Väga head parkimisvõimalused, ühistransport bussiga nr 10, 20, looduskaunis ümbrus, meid ümbritsevad terviserajad ja Nõmme seikluspark koos basseinidega.

Hotellis on à la carte restoran, kus saab korraldada ka tähtpäevi, pidustusi ja ärilõunaid. Hotellis on hubane baar ja saun. Küsi kindlasti hinnapakkumist!

Leiame koos Sinuga sobiva lahenduse!

A-saal 45 m2 B-saal 52 m2 C-saal 200 m2 D-saal 117 m2 E-saal 35 m2 F-saal 55 m2 G-saal 70 m2 H-saal 22 m2

30 20 200 70 20 30 45 20

kokkuleppel

TV, video, grafoprojek- toitlustamine tor, pabertahvel, gruppidele, CD-mängija, wifi kohvipausid, koopiad, videodataprojektor

700

kokkuleppel

Hea ligipääs ühistranspordiga, tasuta valvega parkla 100 autole ja viiele bussile, kaks sauna, tasuta wifi, soodsad kohvipausid ja lõunasöögid, võimalik korraldada firmapidusid ja sünnipäevi.

6 50

16

Töökuulutused internetis Vakants.ee SUURIM

TÖÖKUULUTUSTE LEHT EESTIS

www.vakants.ee Tallinna Tehnikakõrgkool Tehnosiirdekeskus Pärnu mnt 62 10135 Tallinn

Ettevõtja, tule arenda oma toodet või teenust

kaasaegses tehnoloogiakeskuses TEADUSKONNAD

TEENUSED

TÄIENDUSKOOLITUS

Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond

Laboriteenused

Arhitektuur

Ehitusteaduskond

Uuringud

Ehitus

Mehaanikateaduskond

Tootearendus

Mehaanika

Rõiva- ja tekstiiliteaduskond

Eksperimendid

Rõivas ja tekstiil

Transporditeaduskond

Konsultatsioonid

Transport

www.tktk.ee/ettevotjale

16 KINNISVARA

ÄRIPÄEV 14. juuli 2014 toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

DOKUMENDID

Detailplaneeringu saamine kiireneb.

Digimenetlus lihtsustab RIVO SARAPIK rivo.sarapik@aripaev.ee

Tallinna linnaplaneerimise amet tahab sügisel tööle panna uue planeeringute registri, millega lüheneks detailplaneeringute menetlemisele kuluv aeg.

“Detailplaneeringu algatamisest kehtestamiseni kulub ligikaudu kaks aastat, kuid mõnel juhul ka rohkem, sest see sõltub huvitatud osapoolte aktiivsusest ning piirkonnast ja keerukusest,” ütles Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein.

Arco Vara arendusjuhi Tiit Nõu hinnangul võtab aega ka näiteks arendajate soov detailplaneeringute menetlemise käigus maksimum kätte saada – näiteks saavutada maksimaalne täisehitusprotsent. “Sealt tekivad täiendavad arutelud, kus üks pool arvab, et nii ikka ei saa ja teine pool püüab teda veenda vastupidises,” selgitas ta.

Lühemaks kui kaks aastat ameti teatel detailplaneeringu menetlemist kärpida ei saa – planeerimisseaduses on sätestatud palju tähtaegu, mida tuleb detailplaneeringu koostamisest teavitamisel ja avalikkuse kaasamisel arvestada.

Otstarbe muutmine puhas loto. “Mõningatel juhtudel võib detailplaneeringu valmis saada ka vaid aastaga, kui planeeringuid ei vaidlustata,” lisas Nõu. “Kui kinnistu ostja tahab aga maa sihtotstarvet muuta, pole kunagi kindlust, et ta seda teha saab. See on puhas risk.” Arendajana arvestabki ettevõte kaheaastase menetlusega.

Planeeringute menetlemise täiselektrooniliseks muutmisest Nõu olulist ajakulu vähenemist ei oota. Võib-olla siis, kui näeks näiteks reaalajas,

millise ametniku käes mingi kaust või dokument parasjagu on.

“Aga see võib menetlemist hoopis segada, kui ametnikku näiteks telefonitsi tülitama ning tagant kiirustama hakatakse,” kommenteeris ta.

“Ilmselt nii siiski olema ei hakka, et paberil pole enam üldse vaja midagi viia ning et kõik joonised esitatakse ja neid vaadatakse edaspidi läbi vaid elektrooniliselt.”

Uus kord läheb käiku sügisel. Uus register on praegu arendamises ja testimises, kasutusse peaks see jõudma sügisel. Linnaplaneerimisameti teatel jääb toimima ka vana keskkond, mis hakkab tööle ehitusprojektide ja projekteerimistingimuste menetlussüsteemina, kuni uuel aastal valmib uus riiklik ehitisregister.

Sveta Petkina

Maido Kalviste

Kristen Kannik

tel.+372 665 9705 mob. +372 509 0010 sveta.petkina@ober-haus.ee

tel. +372 665 9707 mob. +372 5648 5845 maido.kalviste@ober-haus.ee

tel. +372 665 9728 mob. +372 515 3512 kristen.kannik@ober-haus.ee

Kõik kinnisvara küsimused küsi Skandinaavia ja Kesk-Euroopa suurimast kinnisvaragrupist Ober-Haus / Realia Group OY

Mõningatel juhtudel võib detailplaneeringu valmis saada ka vaid aastaga, kui planeeringuid ei vaidlustata.

Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu

Mis on mis Detailplaneering RUUMILINE PLANEERING , mis koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta.

Koostatakse omavalitsuse üldplaneeringu elluviimiseks.

82 DETAILPLANEERINGUT algatati, 30 võeti vas-

tu ning 45 kehtestati Tallinnas esimesel poolaastal. Üks suuremaid on Nõmme linnaosas 34,14 ha suurune Raku kvartali äri-, tootmisja eluhoonete plaan. Lasnamäel Punane tn 76 kinnistule kavandatakse 15,84 ha alale kaubandus-meelelahutuskompleks.

Soodne Citroëni hooldus ja remont Renneks Kaubandus OÜ Suur-Sõjamäe tn 36, Tallinn 11415 Oleme avatud: E–R 9–18 Automüük: 510 0745, 504 0601, 627 0580, 627 0583

Autoteenindus: 627 0582 Autorent: 510 0745, 627 0584 info@renneks.ee www.renneks.ee

KINNISVARA 17

ÄRIPÄEV 14. juuli 2014 toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

ENNE ehita-

mist kulub detailplaneeringu kehtestamiseks keskeltläbi kaks aastat, kui aga üldplaneeringut tahetakse muuta, siis kauemgi. FOTO:

120

www.reparo.ee

detailplaneeringut algatati eelmisel aastal pealinnas. Seda on poole võrra rohkem kui aasta varem.

RAUL MEE

Loe veebist

ÄRIPÄEVA TELLIJA

sai seda lugu veebis lugeda juba EILE KELL 09.33

ÄRIPINDADE EHITUS, REMONT, SISEVIIMISTLUS

KAUBANDUS

Maxima ehitab Sillamäele kaubakeskuse Juulis võttis Sillamäe volikogu vastu Pavlovi 1 ala detailplaneeringu projekti, mille avaliku arutelu järel peaks Maxima alustama linna suurima kaubanduskeskuse ehitust, kirjutas Põhjarannik.

Maxima Eesti loodab uue kaubanduskeskuse avada 2015. aasta lõpuks. Kavandatud investeeringute summa on umbes 7,2 miljonit eurot. Uues keskuses peaks müügipinda olema 5000 ruutmeetrit, millest poole võtab enda alla toidu- ja tööstuskaupade kauplus Maxima XX. Ülejäänud pinnad antakse rendile.

Linnaarhitekt Vladimir Šurmini sõnul hõlmab projekt 2,5 hektari suurust ala ja mitmeid objekte, seepärast võttis tehniliste aspektide kooskõlastamine aega.

HOLZ Prof© innovatiivne kaitse puidule www.holzprof.ee

Samm-sammult Detailplaneeringuks kulub paar aastat IDEE SAAB PABERILE PAARI KUUGA. Maaomanik arutab arhitekti-

detakse detailplaneering Harju maavalitsusse järelevalvesse.

ga oma ideid. Arhitekt teeb umbes poolteise kuuga eskiisi ja koostab detailplaneeringu algatamise taotluse Tallinna linnaplaneerimise ametile koos joonise ja seletuskirjaga.

MAAVALITSUS HINDAB PROTESTE. Harju maavalitsus otsustab,

ÜLEVAATAMISELE KULUB KUU.

Amet menetleb taotlust 30 päeva ja algatab detailplaneeringu või annab muudatuste nimekirja. Koostatakse delegeerimisleping ameti, tellija ning arhitekti vahel, et linnavalitsus korraldab, arhitekt koostab ja tellija finantseerib planeeringut.

KAVATSUSED SAAVAD AVALIKUKS. Kui detailplaneering alga-

tatakse kohe, teeb amet selle algatamise korralduse, mis suunatakse pärast kooskõlastusringi linnavalitsuse istungile. Siis ilmuvad korraldus, joonis ja seletuskiri istungi päevakorrapunkti lisana veebis.

PLAANI ARUTATAKSE MITU KORDA. Detailplaneering on linna-

valitsuse päevakorras kolm korda: algatamisel, vastuvõtmisel ja kehtestamisel.

KAKS VÕIMALUST KAASA RÄÄKIDA. Pärast detailplaneerin-

gu algatamist on planeering linnaosavalitsuses avalikul väljapanekul ja arutelul. Teine avalik väljapanek ja arutelu toimub enne planeeringu kehtestamist.

Kui seal esile kerkinud probleeme ei lahendata ja märkuse tegijad ei võta neid tagasi, saa-

kas protesti tuleb arvestada või mitte. Kui linnavalitsus otsustab detailplaneeringu algatada, kantakse planeeringu andmed ameti planeeringute registrisse.

KAVA PANEB UURIMA. Siis hakatakse tegema jooniseid, panema kokku seletuskirja, vormistama menetlusdokumente ja tellima uuringuid. Vaja on hankida kooskõlastused tehnovõrkude valdajatega, linnaametite ja linnaosa halduskoguga.

TEINE HINDAMINE VÕTAB KUU.

Kooskõlastustega detailplaneering esitatakse teiseks läbivaatusringiks, mis kestab 30 päeva. Pärast seda tagastatakse see koos märkustega arhitektile, kes teeb parandused. Uus planeering läheb teist korda komisjoni. Arendaja ning amet sõlmivad teede ja tehnovõrkude ehitamise lepingu. Seejärel teeb linnavalitsuse istung detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse.

JOONISTATAKSE RUUM TARISTULE. Arendaja ja linnavalitsus

sõlmivad lepingu, millega osa maad munitsipaliseeritakse ja moodustatakse tänavad ning haljasalad. Siis teeb amet detailplaneeringu kehtestamise korralduse linnavalitsuse või linnavolikogu istungile. Pärast kehtestamist saab hakata ehitama.

ALLIKAS: ARCO VARA

Katse: ühe maja puitu on immutatud HOLZ Profi toodetega, teise oma mitte Toote Holz Prof® 5/10-aastane kestvus on garanteeritud.

KÕIGE KÕRGEM TULEKAITSEKLASS! Tõsiste tuleohutusprobleemide tõttu pööratakse Euroopas aina suuremat tähelepanu puidu tulekaitsele ning 1. juulil 2013 hakkas kehtima uus, direktiivi sätetel põhinev ehitustoodete vastavushindamisega seotud määrus. Eestis täiel määral rakendatav määrus nr 49 ehk “Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja neile nõuetele vastavuse tõendamise kord” seab kõigile materjalidele senisest karmimad nõuded, sätestades ehitustoodetele vastavushindamise protseduurid ning määrates põhiomadused.

Kindla süsteemi kohaselt toimub tuletõkkevahendi Holz Profi© vastavushindamine, mille järel väljastatakse tootele sertifitseerimisasutuste poolt nõuete vastavussertifikaat.

puitu lisaks tulele ka mädanemise, hallituse, puidusine, seente, puidukahjurite ja muude bioloogiliste lagundajate eest.

Holz Prof© vastab kõigile seadustele ja nõuetele ning tootel on Eesti, Skandinaavia ja Euroopa riikide turunõuetele vastav dokumentatsioon. Kuna toode vastab klassifitseerimisstandardile EN 13501-1: 2007 + A1:2010 ja EN 13501-2: 2007+ A1: 2009, on Holz Prof © puidukaitsevahendil tuletundlikkuse klass B-s1,d0 ja tulepüsivusklass K110 ja K 210.

Holz Profi© abil on saanud uue ilme Tallinnas Kungla 22 asuv hoone ning paljud Kadrioru muinsuskaitsepiirkonnas asuvad majad, samuti kasutati toodet Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuse ehitamisel ning Hiina saatkonna restaureerimisel. Holz Profiga© töödeldud puitehitisi saab näha nii Eestis (Tondi tennisehalli, Tondi kasarmute, Solarise keskuse, Baltika büroohoonete, Männiku sotsiaalelamute, Eesti Maaülikooli spordihoone, Põlva Gümnaasiumi puitosad) kui ka välismaal asuvatel objektidel, näiteks 60% Londoni olümpia puitehitistest ja paljud Poola ajaloolised ehitised. Laialdane kasutamine on tagatud tänu efektiivsele ja pikaajalisele puidukaitse toimele, tuletõkkevahend sobib erinevate puiduliikidega ning kaitseb puitu sise- ja välistingimustes.

Holz Profi© puidukaitsevahendi kõrget kvaliteeti tõestab hiljuti Eesti juhtiva puidutootja Raitwoodi saadud CE-märgistus immutatud puidule. Samuti on Holz Prof© mitmetes riikides saanud soovitusi päästeametitelt ja keemiainspektsioonidelt.

Holz Prof OÜ eesmärk on luua puhtam, looduslikum ja ohutum elukeskkond. Puit on olulisim taastuv loodusvara ning tänu oma ökoloogilisusele väga populaarne ehitusmaterjal.

Puidust korruselamute, lasteaedade ja koolimajade ehitamine saab võimalikuks tänu suurepärastele töötlusvahenditele nagu kõrgeima klassi puidu tulekaitsevahend Holz Prof, mis kaitseb

Holz Prof© on ainulaadne tuleohutusvahend oma loodussõbralikkuse poolest. Toode on täiesti ohutu, olles lõhnatu ja värvitu ning tule- ja plahvatuskindel. Aine imbub sügavale puitu ja seondub puiduga, säilitades originaalse tekstuuri ja õhuringluse. Tulemuseks on tugevam, modifitseeritud puit, mida võib hiljem ka üle värvida või teiste dekoratiivvahenditega katta. Holz Prof© pikaajaline koostöö näitab suurepärast sobivust dekoratiivvahenditega ja värvidega värvitootjatelt Vivacolor-Tikkurila, Sadolin, Teknos ja Remmers.

Holz Prof OÜ teeb aktiivset koostööd paljude välisriikide organisatsioonide, laborite ja ülikoolidega. Arvukad testid on tõestanud, et toode suudab puidu tulekindlust oluliselt tõsta ning hoida aastaid eemal hallitust, seeni, putukaid ja majavammi. Innovaatiline puidukaitsevahend Holz Prof© suurendab oluliselt puidu kasutamist tööstuslikus ja avalikus ehituses.

HOLZ Prof OÜ • Kraavi 45/2, 11215 Tallinn • tel/faks 655 9840 • GSM 55 612 370 (eesti, vene) GSM 56 457 321 (inglise) • info@holzprof.ee • www.holzprof.ee

18 ARVAMUS

ÄRILAUSE

ÄRIPÄEV 14. juuli 2014

Olerexi tegevjuht tõdeb, et ettevõtjad ei suuda ega soovi lõpmatuseni tegeleda Eesti eri piirkondade arengutaseme tasakaalustamisega. See on regionaalpoliitika ja haldusreformi ülesanne.

toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post peep.talimaa@aripaev.ee

DEBATT

Piret Miller: Tihti doteeritakse tugevamate müügikohtade arvel keti nõrgimat lüli. See ei saa kesta igavesti.

KOLUMN

Siseminister Hanno Pevkur käis välja idee, et siseturvalisusele võiks tagada 2% sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Kas oleks mõistlik sisekaitse kulud protsendina SKTst fikseerida?

EI RAINER KATTEL Tallinna Tehnikaülikooli majandusteadlane

Riigil poleks mõistlik siduda end fikseeritud kulutustega. Sisejulgeolekule tuleks kulutada nii palju, kui vaja, mitte joonlauaga mõõta 2%.

Väljapakutud protsent on õhust võetud suvaline number ning riigieelarve sidumine selliste numbritega poleks tark tegu. Pigem on vaja sisulist arutelu, milles seisneb sisejulgeoleku probleem ja kui palju miski maksab. Kulutuste fikseerimine kaotaks ära riigi paindlikkuse.

Me peamegi vaidlema, kas kulutame rohkem haridusele, julgeolekule või mõnele muule valdkonnale. Keegi ei tea, mis on parim lahendus, mistõttu peabki tegema kompromisse. Mida rohkem eelarvet me kindlate kulutustega lukku paneme, seda väiksem on võimalus kompromisse teha.

JAH JAAK NIGUL Tarmeko juhatuse liige

Sisejulgeolekule 2% tagamine SKTst oleks mõistlik, kuid ebareaalne. Eesti maksumaksjate õhuke kiht ei suuda seda fikseeritud kuluna kanda.

Idee oleks teostatav vaid juhul, kui riik lõpetaks raiskamise. Poliitikute ebavajalike kulutuste peale kulub väga palju raha.

Sisejulgeolekule saaks 2% tagada juhul, kui seda tahaksid mitte ainult maksumaksjad, vaid ka poliitikud. Sellisel juhul peaksid viimased paljudest praegustest prioriteetidest loobuma.

Siseturvalisus on sama oluline kui väliskaitse ja fikseeritud kulutused annaksid võimaluse maksta rohkem palka ja motiveerida valdkonnas töötavaid inimesi, näiteks politseinikke. Kas SKTst peaks tagama just 2%, pole kindel. Mingi osa kindlasti.

LUGEJA ARVAB Järjekordne suur samm reaalse vastandumise poole maailmas.

Otsustusvõimetul Euroopal ja agressivsel USA-l läheb omavahelise koostööga keeruliseks. Kokkuvõttes – kes teab, mis jama sellest kasvab.

Lugeja kommentaar artiklile “Venemaa, Hiina ja India loovad uue maailmapanga” LOE WWW.ARIPAEV.EE

Peatoimetaja: Meelis Mandel Väljaandja: AS Äripäev Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222 Toimetus: e-post: aripaev@aripaev.ee tel: (372) 667 0111 Reklaamiosakond: e-post: reklaam@aripaev.ee tel: (372) 667 0105 Tellimine ja levi: e-post: register@aripaev.ee tel: (372) 667 0099 Tellimine internetis: www.aripaev.ee/tellimine

Äripäeva tellija eelised – ostukeskkond privileeg.aripaev.ee ja soodsaim võimalus soetada Äripäeva raamatuklubi raamatuid. Äripäev veebis: www.aripaev.ee Trükk AS Kroonpress Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

Osa kutseharidusest saavad endi õlule võtta ettevõtjad

I

segi kõige edukam ametikool ei suuda üksinda tagada kutseõpet, mis ettevõtjate soove rahuldaks. Õppeprotsessi peavad olema kaasatud ka selle valdkonna ettevõtjad, kelle jaoks töötajaid välja õpetatakse.

Mis on üldse hea kutsehariduse mõõdupuu?

Tööandjate jaoks on vastus selge − hea kutseharidus on selline, mis lubab tööandjal lõpetanu kohe tööle võtta. Sisseastujale tähendab hea kutseharidus aga võimalust pärast kooli lõpetamist erialane töö leida.

Kutseharidussüsteemilt ei saa nõuda tippspetsialistide koolitamist. Tippspetsialistiks saamiseks on vaja pikemat töökogemust ja täiendkoolitust. Kutseõppeasutus peab tagama, et kooli lõpetaja tunneb oma tegevusvaldkonda, teab selle tähendust Eestis ja Euroopas, mõistab valdkonna toimemehhanisme, regulatiivset raamistikku ja praktilisi töövõtteid.

Ametikoolide õppetase peab olema selline, et tööandja, kes võtab kutsekooli lõpetanu enda juurde, saab kindel olla, et ei pea kulutama minutitki aega ega sentigi raha kõige eelöeldu selgitamiseks. Ettevõtte või asutuse mureks jääb vaid konkreetse organisatsiooni spetsiifilisi iseärasusi selgitada.

Ettevõtjate panus. Ettevõtete juhtide ja erialaorganisatsioonide esinemistes jääb tihti kõlama nurin, et riik ei õpeta välja nende erialale vajalikke spetsialiste ning nad ei leia endale kvalifitseeritud töötajaid.

Riigi süüdistamine ei ole siinkohal alati põhjendatud. Võib-olla tuleks hoopis iseendale otsa vaadata ja küsida, kas oleme ettevõtjatena või terve ettevõtlussektorina piisavalt panustanud, et kutsehariduse tase vastaks ettevõtete ning tööturu vajadustele.

Näitena avaliku ja erasektori koostööst kutsehariduses võib tuua kindlustuse spetsialisti õppekava, mille Tallinna Majanduskool käivitas koostöös kindlustusseltside liiduga eelmisel aastal.

Majanduskooli pärusmaaks selle õppeprogrammi juures on kogu korralduslik ja administratiivne pool, kindlustussektori kanda on õppekava sisuline pool. Meie peame tagama, et lõpetanu teab, mis on kindlustus, omab ülevaadet

ANDRES PIIRSALU Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige

Tööandjate jaoks on hea kutseharidus selline, mis lubab lõpetanu kohe tööle võtta.

kõikidest kindlustusteenustest, -protsessidest ja -tegevustest ning oskab kõike seda teavet ka mis tahes kindlustusvaldkonna ettevõttes nõutaval tasemel kasutada. Kogu õppeprogrammi lahutamatu osa algusest lõpuni on loomulikult praktika.

Senise kogemuse järgi hinnates on äärmiselt oluline, et kutseharidussüsteemi kaasatakse päevast päeva vastava tööga kokku puutuvad praktikud. Tänu erinevate tööandjate vastutulekule on see kindlustusspetsialistide õppekavas õnnestunud. Nii esimese kui ka teise õppeaasta kõik lektorid on pikaajalise kogemusega tippspetsialistid.

Riik vajab partnereid. Riik üksi ei saa kutsehariduses midagi ära teha. Kogu sektor peab seljad kokku panema ning leidma ühiselt tugeva esindusorganisatsiooni kaudu hea partneri – kutseõppeasutuse, kes on võimeline ja valmis kõvasti panustama. Vähe sellest, ettevõtjad peavad ka motiveerima oma tipptegijaid, et nad oleksid valmis minema kooli oma igapäevatööst rääkima.

Kui õppeprogramm on edukalt käivitatud, tuleb tööandjail võtta enda kanda praktikantide kaasamisega seotud kulu. Kui see kõik on tehtud, pole kahtlustki, et tuleb ka edu ja investeering tasub end ära kogu sektori jaoks.

Kutsekoolide edetabel. Ametihariduse andmist aitaks veelgi parandada töölesaamise koondstatistika avalikustamine iga kutseõppeasutuse kohta.

Igal aastal tekitab palju vastukaja gümnaasiumide lõpuhinnete põhjal koostatud koolide edetabel. Palju praktilisem ja sisulisem väärtus oleks edetabelil, mis avaldaks kutseharidusasutuste statistikat lähtuvalt lõpetajate erialasele tööle saamise määrast. See annaks õppurile võimaluse hinnata konkreetse õppeasutuse kvaliteeti ja eriala perspektiivikust.

Teisalt oleks selline edetabel signaaliks vastava ettevõtlusvaldkonna ja õppeasutuse koostöövõimekusest ning ettevõtjate soovist oma valdkonna järelkasvu panustada. Kui sellist statistikat kindla standardi järgi regulaarselt avaldatakse, kaovad varem või hiljem ka jutud kehvast kutseharidusest.

VASTUKAJA

Nabala kaitseala kallikskippuv hind Rail Balticu trassi kavandamisel tahetakse nn Nabala kaitsealale suur look ümber teha ning minna pea asustamata ala asemel kümnete ja kümnete majapidamiste kallale.

Ehitamisel ulatub sel juhul lisakulu kümnetesse miljonitesse eurodesse, ekspluatatsioonis sadadesse miljonitesse. Selliseid põhimagistraale ehitatakse ju ikkagi sajandiks, vahest kauemakski.

Geotehnikainsenerina saan ainult imestada sellise lahmimise üle. Elektriraudtee reostuskoormus muu transpordiga võrreldes on ju märksa väik-

AGO VILO BaltiRaili (Helsingi) juhatuse liige

Pea asustamata ala asemel tahetakse Rail Balticuga minna kümnete majapidamiste kallale.

sem. Isegi praegune Nabala ala oma asustuse, inimkoormuse ja teedevõrguga reostab loodust suurusjärgu võrra enam, kui selline raudtee üldsegi võiks.

Tänapäevased võimalused.

Pealegi on meil tänapäeval võimalusi ehitise mõjude täielikuks eraldamiseks alusest reostuse suhtes tundlikumates kohtades, kas või näiteks geotekstiiliga.

Tundlikkuse enda selgitamiseks on aga külluses meetodeid – mitte ainult puurimine, vaid ka elektroluure meetodid,

mikroseismika jms. Seda tuleb aluse kandevõime hindamiseks niikuinii teha.

Iseasi on see, mida ja milleks seal Nabalas üldse kaitstakse.

Eesti ühe suurema paemaardla “külmutamise” valguses tuleb aga tõdeda, et Eestis ei taheta ühiskonna hüvanguks kasutada peaaegu mitte ühtegi maavara, mille poolest me rikkad oleme.

Küsimus on, kas talitame nii ainult järgmiste põlvede tänule lootes (ikkagi kingitus missugune) või pidurdame sellega mõtlematult oma maa ja rahva arengut.

PANK ANNAB LAENU LIHTSATE TÕDEDE JÄRGI. Ettevõtetele laenamise juures keh-

STATOIL: KURB ON PETTURILE RIIGIHANGETEL ALLA JÄÄDA. Maksupetturite karistus-

ARVAMUS 19

tivad lihtsad tõed, kirjutas LHV Panga juhatuse liige Indrek Nuume.

tel peaks olema ennetav mõju, ütles Statoili finantsdirektor Paavo Siimann.

NABALA KAITSEALA KALLIS HIND. Kui Rail Balticu trassiga Nabala kaitsealale look ümber teha, teeb see raudtee ehitamise kümneid miljoneid eurosid kallimaks, kirjutas BaltiRaili juhatuse liige Ago Vilo.

toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post peep.talimaa@aripaev.ee

LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee

KOGU MAAILMAS NÕUTUD SÕIDUKOOLITAJA. Silberauto sõidukoolituse projekti-

juht Aivar Kuivkaev on õpetanud Araabia Ühendemiraatides, Aafrikas ja Venemaal, kirjutas Äripäeva lisaleht Logisitika.

KOMMENTAAR

Äriteenused

Laen käib lihtsate tõdede järgi Hiljuti negatiivse intressimäära kehtestanud Euroopa Keskpanga retoorika näitab, et intressimäärad jäävad madalaks ilmselt pikemaks ajaks. Laenamise juures kehtivad aga üldised tõed, millest pank oma tegevuses lähtub.

Esimene ja kõige olulisem tõde on tunda inimesi, kellele raha laenad. Hindame, kas laenusaaja on võimeline kohustusi täitma, aga ka seda, kas laenusaaja soovib lepingutingimusi täita. Ettevõtjal võib laenumakseks vajalik raha olemas olla, aga kui puudub soov see pangale anda, on probleem ikkagi ukse ees. Kui oleme veendunud, et laen meile tagasi makstakse, teemegi positiivse krediidiotsuse.

Vaatame krediidiajalugu. Laenamise teine tõde on selgitada välja, kuidas on nende inimestega seotud ettevõtetel varem läinud.

Hea krediidiajalugu vähendab laenamisega seotud riske.

Nagu ilma ennustades võib öelda, et homme on 75% tõenäosusega sama ilm, mis täna, võib ka ettevõtete finantsaruannetega tutvudes öelda, et suure tõenäosusega saavad oma kohus-

14. juuli 2014 ÄRIPÄEV

INDREK NUUME LHV Panga juhatuse liige, privaat- ja ettevõtete panganduse juht

Kõige olulisem tõde on tunda inimesi, kellele raha laenad. tuste täitmisega hakkama need ettevõtted, kellel on varem hästi läinud. Heade ettevõtete hea käekäigu taga on alati head juhid.

Kolmas tõde on saada aru, kes kui paljuga riskib. Tugevad ettevõtted on need, kes arvestavad küll omakapitalile tootlust, kuid mõistavad, et väike omakapitali hulk võib rasketes turuoludes saatuslikuks saada.

On ju ettevõtte omakapital ressurss, mille arvel raskeid aegu üle elatakse.

Kasutatavast kapitalihulgast ainuüksi ei piisa, tähtis on ka see, millistesse varadesse on kapital paigutatud. Ettevõtted ebaõnnestuvad oma tegevu-

reklaam

TEL 667 0105, reklaam@aripaev.ee

ses mitte ainult selle tõttu, et ei teenita kasumit, vaid ka piisava likviidsuse puudumise pärast.

Kas varuplaan on? Neljas tõde ütleb, et alati on hea, kui on varuplaan juhuks, kui kõik ei lähe kava järgi. Finantseerimisläbirääkimistesse asudes tuleb mõelda ka riskidele. Ettevõtluseski töötab Paul Kerese ütlus, et ka halva plaaniga mäng on parem kui mäng ilma plaanita.

Panga poolt vaadates on varuplaan laenudele tagatiste küsimine. See võimaldab kaitsta hoiustajate raha ka neil juhtudel, kui ettevõtte äriplaan välja ei vea.

29. augustil

PARNUS Kuursaalis, Mere puiestee 22

Motivatsioon. Viies finantseerimise tõde on saada aru, kui suur on motiveeritud isikute ring, kes seisavad ettevõtte hea käekäigu eest. Riske vähendab asjaolu, kui ettevõttel on rohkem kui üks tuumikomanik.

Samas ei tule kasuks omanike- ja otsustajateringi liigne killustatus.

Nendele tegelikult lihtsatele tõdedele võib juurde lisada veel tavalise talupojatarkuse, et kui koostöö ettevõtja ja panga vahel algab ladusalt, siis ilmselt sujub see ka edaspidi hästi.

KOMMENTAAR

Juhatus ebavõrdses seisus Töötuskindlustuse seaduse muudatused rikuvad inimeste võrdse kohtlemise põhimõtet ja sotsiaalseid põhiõigusi. Tekkinud on olukord, kus ettevõtlike inimeste eest makstakse küll töötuskindlustusmakseid, kuid mingit hüve nad vajaduse korral ei saa.

Hiljuti jõustunud töötuskindlustuse seaduse muudatused tekitasid ettevõtjatele ootamatu probleemi. Enam ei võeta töötuna arvele isikut, kes on äriühingu juhatuse liige. Ühtlasi kaotavad juhatuse liikmed ka kõik töötu sotsiaalsed hüved, sh töötuskindlustuse hüvitise.

Seadus vastandab. Seadusemuudatus vastandab jõuliselt tavatöötajaid ning töötajaid, kes täidavad ka juhatuse liikme kohustusi, kas siis antud ettevõttes või näiteks oma firmas.

Kindlustushüvitise maksmine on kohustuslik kõigile töötajatele, kuid hüvitise saavad ainult need, kes ei ole äriühingu juhatuse liikmed.

Piltlikult öeldes on kõik inimesed kohustatud ostma bussipileti, kuid sõita saavad ainult need, kellel on jalas sinist värvi kummikud. Punaste kummi-

MERLIN SALVIK advokaadibüroo Hedman Partners juhtivpartner

Kui inimesi käsitletakse võrdsena kindlustusmakse tasumisel, tuleb neid kohelda ühtmoodi ka hüvitise väljamaksmisel. kutega inimesed peavad kõndima bussi kõrval jala.

Kui inimesi käsitletakse võrdsetena kindlustusmakse tasumisel, tuleb neid kohelda ühtmoodi ka kindlustushüvitise väljamaksmisel. Seega peaks juhatuse liikmed kas vabastama töötuskindlustuse maksete tegemisest või võrdsustama nende sotsiaalsed hüved töötajatega, kes ei ole juhatuse liikmed. Sotsiaalsed põhiõigused tagavad inimesele asendussissetuleku töötuse ajal ning abi tööturule naasmisel erinevate tööturuteenuste kaudu. Sea-

dusemuudatus lõi aga olukorra, kus tuhanded jäetakse ilma töötu sotsiaalsetest hüvedest.

Vastuolus põhiseadusega.

Sellesisulise kontrollipalvega õiguskantsleri poole pöördunud Teenusmajanduse Koja hinnangul on muudatus vastuolus nii ettevõtlusvabaduse põhimõtete kui ka põhiseadusega, sest piirab põhiseaduslikku õigust saada riigilt abi olukorras, kus inimene seda vajab.

Keeldumise põhjus on seejuures formaalne – oma ettevõtlusvabadust teostanud inimene on kantud äriregistrisse juhatuse liikmena.

Variisik juhatusse? Tihti ei saa alustavad ettevõtjad rahanappuse tõttu maksta juhatuse liikme tasu ega dividende, seega viiakse nad nüüd äärmuslike olukordadeni, kus osaühingu ainuosanik peab töötuskindlustuse hüvitise saamiseks likvideerima talle kuuluva osaühingu või valima juhatuse liikmeks variisiku.

Ettevõtlusorganisatsioonid juhtisid probleemile tähelepanu ka eelnõu menetluses, aga riik jättis märkused arvestamata.

Cannes Lionsi ja Eurobesti ametlik esindaja Best Marketing korraldab 29. augustil Pärnus Baltikumi reklaamifestivali Balticbest ja auhinnagala.

Miks osaleda?

Euroopa tuntuimad loovinimesed annavad ülevaate uusimatest trendid loovuses ja reklaamis.

Saab ülevaate, kuidas üle Baltikumi tegutsevad ettevõtted turundust korraldavad, kultuuride erinevusest tulenevaid probleeme lahendavad ja piiriülest turundusorganisatsiooni juhivad.

Saab teada, millised on Baltikumi parimad agentuurid ja annab hea võimalus sõlmida uusi kontakte ning leida endale parim agentuur. Agentuuridel on võimalus ennast heast küljest näidata ja uusi kliente leida.

Hea võimalus kutsuda kokku oma Pan-Balti meeskond ja suhelda ka konkurentidega Pärnu meeldivas keskkonnas.

Balticbest konverentsile registreerimine on avatud, palume tutvuda kavaga:

best-marketing.ee/balticbest

Soodushind 14. augustini registreerides (konverents, auhinnatseremoonia & afterparty):

268 + km € (km-ga 321.60)

(täishind alates 15. augustist 318 € + km) Ainult auhinnatseremoonia & afterparty: 69 € + km

20 INVESTOR

TÕUSJA

LANGEJA

Suurbritannia tubakafirma teatas, et peab kõnelusi uute kaubamärkide omandamiseks.

Saksa lennufirma juht kaitses firma odavteenuste laiendamisplaane.

Imperial Tobacco

2716 GBp

Lufthansa

+2,14%

22,00

2600

19,25

2400

16,50

2200

13,75

2000

ÄRIPÄEV 14. juuli 2014

-1,87%

11,00 08

toimetaja Juhan Lang, tel 667 0136, e-post juhan.lang@aripaev.ee

14,45 EUR

2800

10

12

02

04

06

08

10

12

02

04

06

1403,22

AKTSIAD

7.07.2014

Rootsi võiks pikaajalist investorit huvitada.

Kasvule alus rajatud

Indeks Rootsi börsil on olnud hea aasta Stockholm börsiindeski muutus

1194,75 9.07.2013

MAIT KRAUN kaasautor

Tasub teada Analüütikud soovitavad Nokia aktsiat Ettevõte

Stockholmi börs reageeris Rootsi keskpanga juuli alguse intressimäära langetamise otsusele esimesel päeval kerge tõusuga ning keskpanga otsus parandab börsifirmade kasumlikkust. Sellele vaatamata ei ennusta Swedbank tänavu enam Rootsi börsile tõusu.

“Aasta algusest on turg tõusnud 10 protsenti ning meie prognoos 2014. aastaks on samuti 10 protsenti. Seega on turg eeldatud tõusu ära teinud ning kodusele turule prognoosime aasta teiseks pooleks piiratud tootlust,” ütles Swedbanki analüütik Jerker Söderström.

Pikaajalistele investoritele võiks aga Rootsi börsifirmad olla atraktiivne investeerimisvõimalus, sest intressimäärade langetamine on loonud eelduse ettevõtete kasumi kasvuks ning see võiks ka aktsiaturgu positiivselt mõjutada.

Swedbank on praegu arvamusel, et pikemas perspektiivis võiks Rootsi aktsiaturg olla vähemalt 7 protsenti kõrgemal tasemel.

Kõikujad võivad kasvada. Söderström eeldab, et Rootsi keskpanga intressikärbe mõjutab positiivselt valdkondi, mis sõltuvad rohkem majanduse üldisest kõikumisest – auto-, ehitus- ja

Müü

12 kuu oodatav tootlus %

16

8

+4,68

11 6 7 23 11

4 8 10 9 6

+3,52 –0,88 –3,67 –4,26 +5,03

Osta

Hoia

NOKIA OYJ

17

Electrolux AB Swedish Match AB SSAB AB AstraZeneca PLC Getinge AB

11 9 8 7 3

Bloombergi küsitletud analüütikute antavad soovitused (analüütikute arv, kes antud otsuse tegemist soovitavad, kuu oodatav tootlus on analüütikute keskmine).

masinatööstus. Sellistes sektorites võib kasum tänu keskpanga otsusele kasvada 2–3 protsenti.

Eksport saab hea võimaluse. Kui aasta esimesel poolel oli eksportijate probleem tugev Rootsi kroon, siis intressikärpe järel langeb krooni väärtus dollari ja euro suhtes ning see parandab kodumaiste ettevõtete ekspordivõimet ja kasumlikkust. See omakorda loob eelduse aktsiate väärtuse kasvuks.

Septembris Rootsis toimuvad valimised aktsiaturgu Söderströmi hinnangul oluliselt ei mõjuta. Tema sõnul võivad valimised tekitada volatiilsust, kui pärast valimisi ei suudeta panna kokku enamusvalitsust.

7

protsenti kõrgemal tasemel võiks olla Rootsi aktsiaturg Swedbanki hinnangul pikemas perspektiivis.

Üks küsimus Mil määral on Rootsile mõjunud ettevõtte tulumaksu ning üksikisiku tulumaksu vähendamine ja kuidas mõjutab see kohalikku aktsiaturgu?

JERKER SÖDERSTRÖM Swedbanki analüütik

Rootsi aktsiaturu ettevõtted on globaalsed ning 65 protsenti nende käibest tuleb teistelt turgudelt. Madalam ettevõtte tulumaks (langetati 1. jaanuaril 26-lt 22 protsendile) pole seega eriliselt aktsiaturgu mõjutanud. Pangad ja tarbijasektori ettevõtted, kes müüvad suure osa oma toodetest siseturule, on tulumaksu vähendamisest kasu saanud. Nende kasum ühe aktsia kohta on tõusnud 4–6 protsenti. Madalam üksikisiku tulumaks on positiivselt mõjunud sisetarbimisele ning tõstnud kinnisvara hindu.

Rootsis on tehtud ka ettepanekuid, et maksumäär võiks olla 16,5 protsenti ettevõtetele, kellel on väike laenukoormus, välja arvatud pangad. Selle jõustumisel suureneksid aktsiaturult finantseeringut saavate ja kodumaisele turule suunatud ettevõtete kasumid 6-7 protsenti. Suure laenukoormusega ettevõtetele võib see aga negatiivselt mõjuda, sest nende maksumäär sellisel juhul ei lange.

STOCKHOLMI

börsi suurim tõusja Nokia on saanud Bloombergi analüütikutelt kõige rohkem ostusoovitusi, aga ka müügisoovitusi on pea sama palju. FOTO: BLOOMBERG

ELEKTER

VALUUTA

INTRESS

Eratarbijad peaksid arvestama, et elektrienergia hinnale lisandub lepingus ka käibemaks.

Euroopa Keskpanga negatiivne intressimäär survestab eurot nõrgemaks.

Euribor on EKP sammude tõttu olnud tugevas languses.

1,4

100

miljonit uut klienti liitus teises kvartalis USA suurima telekommunikatsioonifirmaga Verizon.

EUR/USD

Nord Pool Eesti -12,96%

1,3689

60

1,3376

40

1,3063

08

10

12

02

04

08

10

12

02

04

0,25

06

08

10

jooksev hoius % keskmiselt kuu kuu jäägilt püsijäägilt

pank

1 kuu

2 kuud

3 kuud

04

06

tähtajaline hoius % 9 kuud 1 aasta

6 kuud

2 aastat

3 aastat

min summa

Kontakteeruge pangaga

Tallinna Äripank

0,05

0,10

0,15

0,20

0,40

0,50/1,5

0,70/1,7

0,90/1,9

-

200

Tallinna Äripank (3)

0,05

0,25

0,30

0,35

0,60

0,70

1,00

1,20

-

200

0,10

0,40

0,50

1,00

1,30

1,60

150

0,60

0,90

1,00

1,20

1,50

1,80

350

Citadele Pank

-

-

Versobank

0,01

DNB

0,10 (7)

Krediidipank

-

0,01

0,40

-

-

0,50

0,20

0,01

BIGBANK

-

-

0,25

0,40

0,55

0,70

0,80

0,90

300

0,10

0,15

-

0,25

0,50

0,65

0,90

1,10

1,20

100/200 (4)

0,15

0,20

0,25

0,40

0,40

1,00

1,20

1,50

300-1500

BIGBANK

-

-

-

-

-

0,40

0,40

1,00

1,20

1,50

1500-30 000

BIGBANK

-

-

-

-

-

0,45

0,45

1,05

1,25

1,55

üle 30 000

Pankade kontaktandmed

tähtajaline hoius %, USD pank

1 kuu

2 kuud

Danske Bank Tallinna Äripank Citadele Pank

3 kuud

6 kuud

9 kuud

1 aasta

min summa

Kontakteeruge pangaga 0,15 -

Versobank

0,30

DNB

0,10

Krediidipank

0,15

0,25 0,30 0,20

0,25

0,55

0,70

0,85

200

0,10

0,40

0,70

1,00

200 500

0,40

0,70

1,20

1,50

0,15

0,30

0,40

0,50

300

0,30

0,50

0,70

0,90

100/200 (4)

CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn,

tel 770 0000, faks 770 0001, e-post: info@citadele.ee BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, faks 737 7582, e-post: bigbank@bigbank.ee, www.bigbank.ee VERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501

DNB PANK Tartu mnt 10, Tallinn, tel 686 8500, faks 686 8501, e-post: info@dnb.ee, www.dnb.ee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn, tel 669 0941, faks 661 6037 TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn, tel 668 8066, faks 668 8065

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad; (3) personaalpanganduse klientidele; (4) kontoris; (7) päevalõpu kontojäägilt

BÖRS

Moskva al. 8690

Tallinn aktsia Arco Vara

VALUUTA

Euroopa Keskpank

EUR/SEK

P/E

ROE

P/B

-1,71

1 187

1,0

79,1%

0,75

0,0%

0,00

0

-

-23,1%

2,31

0,0%

Ekspress Grupp

1,030

0,00

0

31,0

2,3%

0,72

1,0%

Harju Elekter

2,730

0,00

101

15,0

5,1%

0,76

3,3%

Järvevana

0,750

0,67

6 880

-

-0,3%

0,90

0,0%

Merko Ehitus

7,100

0,00

1 158

13,5

7,6%

1,02

5,8%

Nordecon

1,050

1,94

315

5,6

16,8%

0,94

0,0%

1,970

1,55

209 362

11,6

24,1%

2,78

5,1%

Premia Foods

0,700

-1,41

494

27,6

2,7%

0,75

1,4%

Pro Kapital Grupp

2,340

0,00

0

-

-4,5%

1,95

0,0%

Silvano FG

1,920

0,52

13 150

8,1

14,9%

1,21

13,0%

Tallink Grupp

0,748

-0,40

0

13,4

5,0%

0,67

6,7%

Tln Kaubamaja

5,020

0,40

0

5,7

21,5%

1,22

7,0%

13,300

0,00

0

14,2

21,5%

3,05

6,3%

Trigon PD

0,452

0,00

0

-

-0,7%

0,94

0,0%

Skano Group

1,070

0,00

0

-

-10,1%

0,71

0,0%

P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevõtja osa põhjal

11.07

46,4237

6,85

0,00

6,0

0,6

Latvijas Gaze

10,10

-1,94

14,1

0,7

-

1,446

Rumeenia leu

RON

Olainfarm

8,05

0,37

8,3

2,0

-

sulgemishind, EUR

muutus eelm, %

AUD

Bulgaaria leev

BGN

1,956

Singapuri dollar

SGD

1,687

Hiina jüaan

CNY

8,435

Suurbritannia nael

GBP

0,794

Hongkongi dollar

HKD

10,536

Šveitsi frank

CHF

1,214

INR

81,569

Taani kroon

DKK

7,456

4,417

Tai baat

THB

43,715

Tšehhi kroon

CZK

27,440

Türgi liir

TRY

2,886

JPY

137,750

Kanada dollar

CAD

1,447

Korea won

KRW

1385,870

Leedu litt

LTL

3,453

Ungari forint

HUF

310,150

Norra kroon

NOK

8,377

USA dollar

USD

1,360

Poola zlott

PLN

4,143

BÖRSIKAUBAD

sulgemishind, EUR

muutus eelm, %

Grindex

P/E

P/B

Vilnius aktsia Apranga

11.07

Värvilised metallid

10.07

Nafta IPE, bbl

107,55

Alumiinium LME

Nafta NYMEX, bbl

101,92

Vask LME

Mootoribensiin, t

1041,00

1910,5 7090,5

-

P/B

divid. tootlus

2,7

0,00

-

3,8

1,740

0,58

7,2

0,9

-

Invalda

3,000

0,00

-

1,1

-

Linas Agro

0,700

0,43

8,7

0,8

-

Panevezio Statybos

1,260

0,00

-

0,6

-

Siauliu Bankas

0,291

0,00

52,8

0,8

-

Snaige

0,344

-0,86

-

1,1

-

TEO LT (Telekomas)

0,778

0,00

14,6

2,1

16,4

City Service

5,4

11.07

aktsia hind, EUR

muutus eelm, %

Alma Media

2,68

-0,37

16,1

2,6

3,7

Citycon

2,74

0,74

10,8

1,1

5,4 5,8

USD/t

USD

divid. tootlus

11.07 P/E

Helsingi Kütused

divid. tootlus

aktsia

Austraalia dollar

Jaapani jeen

käive, EUR

Riia

EUR/RUB

9,2176 India ruupia

muutus eelm, %

1,150

Olympic EG

www.estonian-air.ee

11.07 sulgemishind, EUR 0,500

Baltika

Tallinna Vesi

senti ja 2015. aastal 3,1 protsenti. Euroopa Liidu liikmesriikide kasv oli kokku aga vaid 0,1 protsenti.

Rootsi rahandusministri sõnul ongi nende majanduse peamiseks piduriks paljude euroala majanduste halb väljavaade. Ministeerium peab järsku majanduslangust ebatõenäoliseks. Samas tõdetakse, et pikema stagnatsiooni risk on olemas.

Sel aastal vähendas Frederik Reinfeldti juhitav koalitsioon üksikisiku tulumaksu juba viiendat korda alates võimuletulekust 2006. aastal. Sellega loodetakse suurendada kohalikku tarbimist ning eksporti.

Samuti on mitu korda vähendatud ettevõtte tulumaksu, et luua uusi töökohti ning tekitada keskkond ettevõtluse kasvuks. Rootsi on näidanud viimasel ajal Euroopa keskmisest tunduvalt paremaid majandustulemusi – see annab tõestust, et valitsuse maksekärped töötavad.

02

reklaam

Danske Bank

Keskpangal oli kaks valikut

12

RAHA

Rootsi börsi suurimad tõusjad ja langejad (eelmise aasta 7. juulist)

Rootsi keskpank kärpis juuli alguses investorite üllatuseks baasintressimäära lausa 0,5 protsendi võrra, 0,25 protsendile. Põhjenduseks tõi keskpank liiga madala inflatsiooni. Mais alanesid tarbijahinnad Rootsis aasta baasil 0,2 protsenti, mis oli juba viies järjestikune kuu langus. Intressikärbe viis Rootsi krooni võrreldes euroga madalaimale tasemele alates 2010. aastast.

Seni hoidus Rootsi keskpank intressimäärade langetamisest, põhjendades seda asjaoluga, et väiksemad laenukulud võivad õhutada kodumajapidamisi endale liiga suuri kohustusi võtma.

Seega oldi dilemma ees – kas takistada deflatsiooni ja viia laenukulud alla või lasta deflatsioonil tekkida ja hoida laenukulud finantsstabiilsuse huvides kõrgel.

Juuli alguses vähendas Rootsi valitsus majanduse kasvuprognoosi. SKP kasvab sel aastal Rootsis prognoosi kohaselt 2,5 prot-

0,30

06

Kommertspankade intressitooted

kodutehnikat ja masinaid professionaalseks kasutamiseks.

Ettevõtte toodete hulka kuuluvad külmikud, nõudepesumasinad, pesumasinad, tolmuimejad ja pliidid.

Selle aasta algusest on aktsia langenud 3,50 protsenti.

SWEDISH MATCH AB –2,23% Toodab ja turustab suitsuvabu tubakatooteid.

Ettevõtte toodete hulka kuuluvad huuletubakas, nuusktubakas ja närimistubakas.

Samuti toodetakse ja turustatakse tulemasinaid ja tikke.

Ettevõtte aktsia on aastaga langenud 2,23 protsenti, kuid selle aasta algusest on aktsia 7,19 protsenti tõusnud.

GETINGE AB –12,33% Arendab, toodab ja müüb desinfitseerimiseks ja steriliseerimiseks mõeldud tooteid.

Müük toimub farmaatsiatööstusele, haiglatele, hambaravikliinikutele ja laboritele.

Getinge tootmisüksused asuvad Suurbritannias, Prantsusmaal, USAs ja Austraalias.

Ettevõtte aktsia on langenud aastaga 12,33 protsenti. Selle aasta algusest on aktsia langenud aga lausa 21,95 protsenti.

+0,000

0,35

30 ettevõttest koosnev Rootsi börsiindeks Stockholm OMX 30 on eelmisest suvest tõusnud aastaga kokku 18,65 protsenti. Indeksi koosseisus olevatest ettevõtetest on ainult kolme aktsia olnud miinuses.

mobiilside ettevõte, mis toodab mobiiltelefone ja arendab võrgu infrastruktuuri.

Samuti pakub ettevõte müügija klienditeenindust.

Ettevõte on loonud mitmeid rajatisi, mis tegelevad tarkvara arenduse ja teadustööga.

Aktsia on aasta algusega võrreldes langenud küll 0,23 protsenti, kuid alates eelmise aasta juuli algusest on ettevõtte aktsia olnud Stockholmi börsil suurim tõusja.

SSAB AB +67,22% Rootsi metallitööstusettevõte ja Põhjamaade suurim profiil- ja lehtterase tootja.

SSAB AB tootmisüksused asuvad Rootsis ja USAs. Selle aasta algusest on aktsia tõusnud 27,14 protsenti.

ASTRAZENECA PLC +59,71% Rootsi valdusettevõte, mille tütarettevõtted toodavad ja turustavad sünteetilisi ja bioloogilisi ravimeid.

Peamiselt keskendutakse seedetrakti, onkoloogia, südameveresoonkonna, hingamisteede, kesknärvisüsteemi, valuvaigistite, narkoosi ja infektsioonivaldkonnale.

Aasta algusest on aktsia tõusnud 29,14 protsenti.

0,304% 0,40

1,2750

20

Pane tähele Stockholmi börsil on läinud hästi

LANGEJAD ELECTROLUX AB –0,83% Toodab

-0,07%

0,45

80

06

TÕUSJAD NOKIA OYJ +92,65% Globaalne

Euribor 6 kuud

1,3595

37,22

21

NUMBER

P/B

divid. tootlus

22,27

-1,11

16,9

3,9

Diislikütus, t

906,75

Nikkel LME

19050

Finnair

2,84

0,71

-

0,6

-

Kerge kütteõli, t

889,75

Tina LME

22100

Fortum

19,35

1,04

5,6

1,4

-

Masuut (1% väävel), t

612,00

Tsink LME

2260

HKScan

Maagaas Henry Hub, btu, USD

Põllumajandus Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t Kakao NYBOT, USD/t Nisu NYSE LIFFE, USD/t Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga

2172

4,115

11.07

nael = 453,59 g

Kohv NYBOT, USc/nael

Plii LME

Väärismetallid

11.07

USD/unts, unts = 31,105 g

159,50 449,60 3120,00 132,25 331,5

Elisa Comm.

P/E

3,88

-0,51

476,8

0,5

2,6

Kesko

28,42

0,35

18,6

1,2

4,9

Neste Oil

13,44

-0,44

-

1,2

4,8

5,51

-0,09

-

3,4

-

Olvi

24,55

0,70

16,0

3,0

2,6

Nokia

1335,22

PKC Group

20,84

-0,29

38,6

2,5

3,4

Plaatina NYMEX

1511,25

Stockmann

11,00

0,27

17,7

1,0

3,6

Pallaadium NYMEX

868,70

Stora Enso

6,88

-0,15

-

1,0

-

UPM Kymmene

12,19

-0,16

-

0,9

4,9

YIT

7,99

-0,50

16,1

1,6

4,8

Kuld COMEX

Hõbe COMEX

21,41

22 REKLAAM

ÄRIPÄEV 14. juuli 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

24.septembril 2014 toimub Nordea Kontserdimajas MAJANDUSKONVERENTS

Mõjuvõimsad, autoriteetsed ja aktiivsed Eesti ettevõtjad räägivad oma ootustest ja hirmudest 2015. aasta eelarve koostamisel.

Konverentsil esinevad:

Eesti Panga asepresident Alexela suuromanik Windoori omanik ZeroTurnaroundi suuromanik Soome äriikoon Tolaram Groupi Balti juht LHV Groupi suuromanik Danske Banki juht Majandusteadlane Utilitase omanik Tallinki suuromanik

logistikauudised.ee 26. august

Ülo Kaasik Heiti Hääl Mailis Lintlom Jevgeni Kabanov (eelkokkuleppel) Björn Wahlroos Sonny Aswani Rain Lõhmus Aivar Rehe Urmas Varblane Kristjan Rahu Ain Hanschmidt

Original Sokos Hotel Viru, Tallinn

Konverentsi juhivad: Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ja peadirektor Igor Rõtov

SÄÄSTLIK AUTOPARK

VAATLUSE ALLA TULEVAD VÕIMALUSED KUIDAS MUUTA AUTOPARK EFEKTIIVSEKS

Osaledes seminaril saab teada: kuidas hakkab riik 51 miljoni euroga sügisest toetama biometaani kasutamist transpordis; millised on LPG ja CNG gaasiautode müüdid ja kas need vastavad tegelikkusele; kogemuslood – millal valida ettevõttele hübriid-, elektri- või CNG masinapark; millal muutub autopargi haldusteenuse sisseostmine ettevõttele kasumlikuks, millised on haldusteenuse sisseostmisega saavutatud võidud; seadusemuudatusest – mida peab autopargi omanik arvestama auto kasutamisel töövälisel ajal; kuidas aitab GPS-logistikalahendus maksuameti aktsepteeritavat sõidupäevikut pidada.

Soodushind registreerimisel 30. juulini 159 eurot (km-ga 190,8 eurot) Täishind 209 eurot (km-ga 250,8 eurot). Kahe või enama isiku korraga registreerimisel ühest ettevõttest kehtib hindadele 5% soodustus.

Lisainfo ja registreerimine: Martin Kivimäe, martin@logistikauudised.ee, tel 56667056. www.logistikauudised.ee

Registreerimine veebis www.konverents.aripaev.ee või telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31.08.2014 429 eurot (km-ga 514,8 eurot) tavahind 469 eurot (km-ga 562,8 eurot) Korraldaja: Toetajad: Koostööpartner:

investeerimisfondid INVESTOR 23 16888,80

OMX Stockholm

-0,16%

1361,87

OMX Helsinki

+0,30%

2877,45

EPI II samba indeks

161,24

-0,09%

17000

1400

3000

165,00

16000

1300

2750

161,25

15000

1200

2500

157,50

14000

1100

2250

153,75

1000

13000 08

10

12

02

04

2000 08

06

10

12

02

04

06

08

10

12

02

FONDID

04

150,00 06

06

reklaam

Avaron Asset Management

10.07

ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) % 12 kuud

fondi maht

3 aastat

-0,07%

10

12

02

04

ÄRIPÄEV 14. juuli 2014 toimetaja Juhan Lang, tel 667 0136, e-post juhan.lang@aripaev.ee reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee

06

AS SEB Varahaldus

10.07 ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

12 kuud

3 aastat

0,781

0,789

0,789

6,46

6,16

8,78

2,02

SEB Konservatiivne Pf, EUR

0,903

0,912

0,912

2,77

2,48

2,03

1,76

SEB Optimaalne Pf, EUR

0,858

0,866

0,866

3,69

3,90

5,51

2,48

4,75

16 766 680,62

1,010

1,020

1,020

4,51

4,88

7,32

2,56

5,89

329 727 094,32

0,990

1,010

1,000

6,99

6,57

10,39

2,71

9,95

15 462 548,42

1,193

1,217

1,205

3,25

4,59

6,72

2,94

5,21

12 350 997,81

2,15

3,56

3,83

5,34

6,78

3,11

5,97

SEB Energiline Pf, EUR

SEB Progressiivne Pf, EUR

5 aastat

Avaron Areneva Euroopa Fond D, EUR

12,42

12,66

12,42

8,28

8,01

17,44

5,67

-

38 948 573

Avaroni Privaatportfell B, EUR

14,94

14,94

14,94

2,76

5,99

8,99

6,47

9,23

8 419 172

11,81

11,81

11,81

3,75

7,57

9,37

-

-

9 803 893

Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR

08

Dow Jones USA

SEB Aktiivne Pf, EUR SEB Tasakaalukas Pf, EUR

09.07 ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) %

fondi maht

12 kuud

3 aastat

Kasvuportfell, EUR

-

-

1,41

-

0,30

0,00

4,60

17,80

5 884 299

Võlakirjaportfell, EUR

-

-

12,12

-

2,00

2,50

3,10

-

719 366

5 aastat

SEB Strategy Balanced Fund

1.572

1.572

1.572

110.76

111.8676

110.76

10.07 NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) % 12 kuud

3 aastat

fondi maht 5 aastat

Danske Pension 25, EUR

1,01

1,02

1,02

2,77

3,41

5,92

3,75

5,19

12 077 676

Danske Pension 50, EUR

1,19

1,20

1,20

3,57

3,87

7,47

4,27

5,91

177 454 734

Danske Pension Intress, EUR

15 329 172,81 3,44

56 990 450,10

381 240 000,00 443 280 000,00

SEB Strategy Defensive Fund

109.136

109.136

109.136

2,52

4,36

541 750 000,00

SEB Strategy Growth Fund

115.982

117.14182

115.982

4,34

8,86

253 230 000,00

SEB Strategy Opportunity Fund

112.889

114.01789

112.889

4,10

7,55

374 620 000,00

* Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 30.04.2014.

AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt

Danske Capital AS müük

5 aastat

Fondivalitsejad

Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31.05.2014. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31.05.2014.

ost

fondi maht

Vahendatavad Fondid * SEB Corporate Bond Fund, EUR

Compensa Life

tootlus (p.a) %

0,89

0,90

0,90

1,98

1,71

2,41

2,93

3,83

3 931 528

Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss, EUR

1,56

1,60

1,57

4,75

4,16

10,10

5,65

10,20

3 749 322

Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss, EUR

0,78

0,80

0,78

2,41

2,23

3,26

2,79

302 926

5–58, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664 4201, info@avaron.ee, www.avaron.ee AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681, info@gafm.ee, www.gafm.ee ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501, funds@ ergo.ee, www.ergo.ee

LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, info@lhv.ee, www.lhv.ee NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 1251, eesti@nordea.com, www.nordea.ee AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@ seb.ee, www.seb.ee

AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT

Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, tel 680 2630, faks 680 2631, info@gildrealestate.com www.gildrealestate.com DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, tel 675 2295, faks 675 2895, funds@danskebank.ee, www.danskecapital.ee, www.danskebank.ee

Maaklerifirmad

Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.

COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE

ERGO Funds

10.07 ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) %

fondi maht

12 kuud

3 aastat

ERGO Pensionifond 2P1, EUR

0,95

0,96

0,96

1,62

3,42

3,97

3,35

4,01

9 032 628,38

ERGO Pensionifond 2P2, EUR

1,17

1,19

1,19

3,13

2,86

6,20

2,72

6,98

51 739 379,62

5 aastat

ERGO Pensionifond 2P3, EUR

0,67

0,68

0,68

3,58

1,97

6,23

1,56

-

2 104 058,82

ERGO Pensionifond 3P1, EUR

0,92

0,94

0,93

3,53

3,63

7,72

4,18

-

461 800,33

ERGO Pensionifond 3P2, EUR

0,96

0,97

0,96

4,60

2,03

7,66

3,28

-

361 935,87

ERGO Pensionifond 3P3, EUR

0,91

0,93

0,92

5,42

1,18

8,47

1,46

-

338 035,29

ost

müük

riskiaste

% aasta algusest

12 kuud

Pensionifond L, EUR

1,43

1,45

1,45

2,50

2,12

3,10

3,35

8,09

254 190 269

Pensionifond M, EUR

1,14

1,15

1,15

1,65

2,29

3,17

3,89

7,51

37 750 800

Pensionifond S, EUR

1,21

1,22

1,22

1,39

2,75

3,04

3,78

6,26

46 143 567

Pensionifond XL, EUR

1,24

1,25

1,25

3,32

1,76

3,14

3,80

8,32

61 991 225

Pensionifond XS, EUR

1,12

1,13

1,13

1,52

3,07

3,30

4,02

6,53

10 237 596

Täiendav Pensionifond, EUR

1,38

1,40

1,40

3,31

1,88

3,60

4,09

9,04

5 855 222

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR

14,44

14,59

14,59

12,75

18,94

34,28

24,28

20,28

-

LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR

9,23

9,32

9,32

12,75

18,93

34,28

24,28

20,27

50 564 844

LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR

8,44

8,53

8,53

11,04

-2,15

9,22

-1,62

4,44

-

LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR

5,39

5,45

5,45

11,04

-2,15

9,23

-1,63

4,44

1 503 393

ost

müük

LHV Varahaldus

Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, faks 610 3010 info@compensalife.ee, www.compensalife.ee LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, faks 680 0402

VERSOBANK AS Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501 DANSKE BANK Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 6622, faks 665 6802

MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, info@mandatumlife.ee, www.mandatumlife.ee

10.07 NAV

tootlus (p.a) % 3 aastat

fondi maht 5 aastat

Mandatum Life

09.07 NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) % 12 kuud

3 aastat

fondi maht 5 aastat

Investeeringute haldusteenus: 120,38

119,78

119,78

-

3,02

5,00

4,37

-

-

Konservatiivne, EUR

Turvaline, EUR

117,92

116,75

116,75

-

2,30

5,50

2,10

-

-

Tasakaalustatud, EUR

117,53

115,79

115,79

-

1,96

6,17

0,86

-

-

Progressiivne, EUR

112,71

110,50

110,50

-

2,24

7,32

-0,70

-

-

Agressiivne, EUR

119,79

117,44

117,44

-

3,73

9,72

-0,09

-

-

Investeerimisportfellid: Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR

146,49

145,76

145,76

-

2,82

4,43

4,50

5,91

-

Mandatum Life Nordic High Yield Abs, EUR 109,81

109,26

109,26

-

4,25

8,55

-

-

-

Mandatum Life Europe Equity, EUR

126,61

124,13

124,13

-

4,73

22,14

-

-

-

Mandatum Life Europe Equity Abs, EUR

151,02

148,06

148,06

-

-5,63

1,47

-1,05

5,05

-

Mandatum Life Nordic Equity Abs, EUR

144,26

141,43

141,43

-

-1,21

2,02

-8,51

3,72

-

Nordea Pensions Estonia

10.07 ost

müük

NAV

riskiaste

% aasta algusest

12 kuud

tootlus (p.a) % 3 aastat

Nordea Pensionifond A, EUR

1,00

1,01

1,01

5,35

3,67

8,68

5,1

Nordea Pensionifond A Pluss, EUR

0,82

0,83

0,83

6,49

3,16

9,05

5,17

Nordea Pensionifond B, EUR

0,93

0,94

0,94

4,10

3,65

6,35

4,33

Nordea Pensionifond C, EUR

fondi maht 5 aastat 7,89

75 509 210,11

6,12

14 736 895,21

9 332 902,78

0,84

0,85

0,85

2,75

4,13

4,03

3,44

4,3

2 529 552,56

Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR

1,25

1,28

1,26

8,42

3,21

11,06

6,16

11,08

5 013 639,10

Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR

0,74

0,75

0,74

4,06

4,33

5,89

ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

12 kuud

3 aastat

Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 173,09

178,39

176,62

11,88

1,87

4,28

0,88

795 339,12

Trigon Funds

Raamatupidaja-finantsist 1-aastane koolituskursus algab 19. septembril 2014 • Raamatupidamisarvestus • Maksundus • Juhtimis- ja kuluarvestus • Finantsaruandluse analüüs • Ettevõtte finantsjuhtimine • Tööseadusandlus ja töötasuarvestus

Pearaamatupidaja-finantsjuht 1-aastane koolituskursus algab 20. septembril 2014 • Finantsarvestus ja -aruandlus • Kontserniarvestus • Kuluarvestus • Maksundus • Finantsaruandluse analüüs

10.07 tootlus (p.a) %

fondi maht 5 aastat 4 742 990

Balti Fond, EUR

13,34

13,82

13,55

8,57

-2,93

-1,29

-5,65

5,12

1 520 144

Uus Euroopa Fond, EUR

25,31

26,21

25,70

8,02

2,51

21,41

10,30

18,04

61 801 559

Venemaa Top Picks Fond, EUR

17,75

18,39

18,02

19,58

-4,80

5,86

-8,95

14,49

4 610 304

Akadeemia tee 3, Tallinn 12618 Info tel: 620 4006 ta@ttu.ee | www.ttu.ee

Kursustele registreerumine kuni 15. september.

Lisainfo ttu.ee/ taiendusoppijale

Ă&#x201E;ripäev

TEGIJA TURUL

OMX TALLINN 52 nädalat

Carl Icahn: On aeg olla USA aktsiaturgude koha pealt ettevaatlik. Kuigi meil on suurepärane aasta, olen väga valiv.

Nr 127 (5021) 14.07.2014

Tallinna bĂśrsi Ăźldindeks, kajastab pĂľhi- ja lisanimekirja aktsiate liikumisi.

800,50

+0,22%

850

825

800

775

750 08

Miljardärist aktivistinvestor soovitab investoritel suhtuda ettevaatlikult pikalt ßlesmäge roninud ja järjest rekordeid pßßdnud USA aktsiaturgudesse.

Portugal pani Euroopa turud kihama

TĂ&#x2022;USJAD

Molycorp

2,12 USD

+8,16% Trigon Agri

1,9 SEK

+5,56% Amazon

341,80 USD

+4,23% Vestas Wind Systems

258,10 DKK

+3,86% Erste Group Bank

18,60 EUR

+3,39% Orica

20,95 AUD

+2,60% Majandusteadlased on kßll kärpinud ootusi USA teise kvartali sisemajanduse koguprodukti kasvuks, aga ei usu, et majandust vþiks sel vþi järgmisel aastal suurem langus tabada.

E

elmise nädala lþpul lþi Euroopas lained Portugali suuruselt teise panga vþlaprobleemide ilmsikstulek. Selgus, et panga suurimal aktsionäril on probleemid vþlakohustuste täitmisega.

Portugali Espirito Santo Internationali panga aktsiad kukkusid Ăźle 17%, enne kui kauplemine aktsiatega peatati. Riigi suuruselt teise bĂśrsil noteeritud panga Banco Comercial Portugues SA aktsiad kukkusid 7,7%.

Portugali bÜrsi indeks kukkus neljapäeval 4,3%, kuid taastus päev hiljem, kui riigi keskpank pßßdis turge rahustada, rþhutades, et laenuandja on maksevþimeline. Pärast neljapäevast mßßgilainet naasid nii Euroopa aktsiad kui ka Portugali vþlakirjad reedel tþusuteele.

Uudis oli siiski piisavalt mþjus, et tuua vþrdlemisi rahulikele maailma aktsiaturgudele närvilisust. Taas tþstatus teravalt kßsimus, kas ja kuidas Euroopa majandus tegelikult taastub.

JUHAN LANG juhan.lang@aripaev.ee

See on meeldetuletuseks, et volatiilsus ei ole surnud.

Nordea analßßtik Jan von Gerich

Investorid otsivad ohumärke. Investorite muret aitas rahustada Espirito Santo teadaanne, milles pank väitis, et neil on piisavalt reserve vþimalike kahjude kandmiseks. See aitas kßll kaasa aktsiaturgude stabiliseerimisele, ent investorid otsivad nßßd märke sellest, et probleemid on levinud ßle Euroopa.

SteppenWolf Capitali investeeringute juht Phoebus Theologitese hinnangul on oht Ăźlejäänud eurotsooni nakatumiseks siiski Ăźsna väike ja ohtu krahhiks pole. â&#x20AC;&#x153;Portugali keskpank stabiliseerib olukorra,â&#x20AC;? Ăźtles ta. â&#x20AC;&#x153;See korrektsioon Ăźksnes näitab, et euroalas pole endiselt midagi kindlat, ĂźkskĂľik kui palju Euroopa keskpank ka raha ei trĂźkiks.â&#x20AC;?

Hampstead Capitali riskifondi juht Lex Van Dam ßtles reedel uudistekanalile Reuters, et turud on juhtunust äärmiselt segaduses ja inimesed on mures nii majanduse taastumise kui ka seni lahendamata struktuursete kßsimuste pärast.

Nordea analßßtik Jan von Gerich lausus, et pärast aktsiate ja vĂľlakirjade kaua kestnud rallit vajas turg päästikut kasumivĂľtmiseks ja nii ka läks. â&#x20AC;&#x153;See on meeldetuletuseks, et volatiilsus ei ole surnud,â&#x20AC;? tĂľdes ta.

MAAVARAD

10

12

02

04

perioodi kĂľrgeim perioodi madalaim

06

855,25 775,29

LANGEJAD

Naftajanu hakkab suurenema Nþudlus nafta järele kasvab järgmisel aastal 5 aasta kiiremas tempos, Hiina naftatarbimine suureneb ja arenevate riikide majandused tugevnevad, teatas Rahvusvaheline Energiaagentuur.

Maailma naftatarbimine hakkab järgmisel aastal suurenema päevas 1,4 miljoni barreli vĂľrra. NĂľudluse kasvu juhivad Hiina ning OECD-välised riigid. Toornafta hinnad on viimase kuu jooksul Iraagi ja LiibĂźa probleemide hajumise tĂľttu langenud, kuid raporti järgi on hinnad ajalooliselt kĂľrgel ega paista, et need märgatavalt langema hakkaksid. â&#x20AC;&#x153;Globaalne majandus saab 2015. aastal hoogu juurde,â&#x20AC;? teatas Rahvusvaheline Energiaagentuur, kes muu seas nĂľustab arenenud riike energiapoliitikas. â&#x20AC;&#x153;Nafta 2015. aasta väljavaadet ei näi mitte miski muutvat, sest turu seis jääb tĂľenäoliselt samaks.â&#x20AC;?

Brenti toornafta hind on sel aastal langenud 2%. Liibßa on vþtnud eesmärgi taastada poliitiliste pingete tþttu vähenenud naftatootmine. Iraagi sßndmused ei avalda sealsele toodangule erilist mþju. Ka USA naftatootmine on 30 aasta tipus.

Heidelbergcement

59,83 EUR

-2,70% Tieto

21,25 EUR

-2,25% Saint-Gobain

37,49 EUR

-2,14% Latvijas Gaze

10,10 EUR

-1,94% OMV

31,12 EUR

AKTSIAD

Alibaba hakkab IPOt ette valmistama

-1,64%

Hiina e-kaubandusettevþte Alibaba Group kavatseb oma IPO protsessi käivitada juba juuli lþpus, kirjutab välismeedia. Ettevþte vþib esimese avaliku aktsiate pakkumisega New Yorgi bÜrsil kaasata rohkem kui 20 miljardit dollarit ja minna sellega ajalukku kui suurim IPO. Firma investorid said hiljuti ettevþttelt kirja, milles avaldati IPO korraldamise ajakava, vahendas Wall Street Journal.

Nii suure IPO ettevalmistamine vþtab tavaliselt aega paar nädalat. See tähendab, et kui kþik sujub, algab Alibaba aktsiatega kauplemine New Yorgi bÜrsil augusti keskpaigas.

Alibaba kasvab väga kiiresti. Märtsis lþppenud majandusaastal teenis Alibaba 8,4 miljardilise käibe juures 3,7 miljardit dollarit puhaskasumit.

3515 JPY

Honda Motor

-1,62% India aktsiaturg lþpetas eelmise nädala suurima viiepäevase langusega alates 2011. aasta detsembrist. Alles hiljuti rekordeid pßßdnud turu tegelikud kasvuväljavaated panevad nßßd kþhklema.

9.â&#x20AC;&#x201C;10. oktoober

ESINEMISOSKUSTE INTENSIIVTREENING

U US! 4 KIIREMALE REGISTREERIJALE PO LPPMJUVTF IJOE 429 eurot LN HB FVSPU

5BWBIJOE FVSPU LN HB FVSPU

5Ă&#x160;QTFN QSPHSBNN BBESFTTJM akadeemia.aripaev.ee i

,PPMJUBKBE PO KADRI KĂ&#x2022;IV Ă&#x2022; KB KRISTEL JALAK

*OGP KB SFHJTUSFFSJNJOF UFMFGPOJM 667 0100 FMFLUSPOQPTUJ BBESFTTJM akadeemia@aripaev.ee WĂ&#x153;J LPEVMFIFLĂ MKFM akadeemia.aripaev.ee

Koolitusel harjutame kuidas: t ette valmistada veenvat esitlust t TBBEB BVEJUPPSJVNJ UĂ&#x160;IFMFQBOV OJOH TFEB IPJEB t LBTVUBEB KB LPOUSPMMJEB PNB LFIBLFFMU KB IĂ&#x160;Ă&#x160;MU t LBTVUBEB MJIUTBJE UFIOJLBJE WFFOWVTF KB NĂ&#x153;KVWVTF TVVSFOEBNJTFLT t LBTVUBEB WJTVBBMTFJE BCJWBIFOEFJE 1PXFS1PJOU UBIWFM KBPUVTNBUFSKBMJE KN

t UPJNF UVMMB Ă&#x160;SFWVTFHB OJOH WĂ&#x153;JNBMJLF FTJOFNJTWJQFSVTUFHB t WBTUBUB LB PPUBNBUVUFMF SĂ OEBWBUFMF WĂ&#x153;J OFHBUJJWTF BMBUPPOJHB LĂ TJNVTUFMF t UPJNF UVMMB WBFOVMJLV WĂ&#x153;J SBTLF BVEJUPPSJVNJHB