20140822 ap

Nädalavahetus AASTAT MAJANDUSLEHTE

|

Reede, 22. august 2014 | nr 147 (5041) | 3 eurot

Elavad Surnud

1. – 4. hooaeg Alates 8. septembrist Esmaspäevast reedeni

kell 21:50 FOX kanalil

REKLAAM

ÄRIPÄEV 22. august 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

Mööblisalong

Sophisticated Elegantne Living elustiil Pärnu mnt 238, Tallinn Järve kaubanduskeskus, 0-korrus

Septembri lõpuni allahindlus 15% nurgadiivan-vooditele diivanid, nurgadiivanid, diivanvoodid, voodid, tumbad, tugitoolid, madratsid, padjad Oleme avatud iga päev 10–20.

Info tel 670 3838 või mob 59 123 822

Vaata ka: facebook.com/elegantneelustiil

www.sophisticated.ee • www.sophisticated-living.de • www.moobel24.ee

MÜÜK ja EHITUS ON ALANUD! WWW.LIIKURI41.ee Uusarendus Lasnamäe veerel Liikuri tn 41, Lasnamäe linnasuunaline arenduspiirkond, kuhu on uue Lasnamäe üldplaneeringuga kinnitatud ja väljarendamisel uus kaasaegne linnaosa, Lauluväljakust 1 km kaugusel. Läheduses Smuuli teel avati uus Maxima XX. Esimese maja, Vana-Kuuli 15/1, korterite ehitus ja müük juba käib, korterelamu valmib aprillis 2015.

Teise kortermaja, Vana-Kuuli 15/2, müügiga alustasime ning selle valminine on esialgu planeeritud septembrisse 2015.

Korterelamus Vana-Kuuli 15/2 on 33 korterit, milles: üksteist 4-toalist korterit pindalaga 81,3 m2 kuni 92m2, lisandub rõdu 8,1 m2 ja panipaik; üheksateist 2-toalist korterit pindalaga 44,4 m2 kuni 55,1 m2, lisandub rõdu 2,9 m2 ja panipaik; kolm 1-toalist korterit pindalaga 34,8 m2, korteril on prantsuse rõdu, lisandub panipaik.

101 120 101 << KEK KEK << 120

B

Korteriomandid moodustatakse koos rõdu ja lahuspinnana 1-l korrusel paikneva panipaigaga.

Parkimiskohad asuvad korterelamu 0-korrusel paiknevas garaažis ja korterelamu esisel parkimisplatsil. Korteriostjal on võimalus valida garaaži- ja väliparkimiskohtade vahel, parkimiskoha hind lisandub korteri hinnale.

Korteriomandite müügihinnad alates 1500 -1700 eur/m2 Soklikorruse garaazi parkimiskoha hind 6000 eur Parkimine hoovis, parkimiskoha hind 3000 eur

UUDISED

PUHKEPÄEV

Õlletootjate tulevikku varjutab poliitika

Tants, tekst ja muusika ühel fesivalil

Saku Õlletehase ja A. Le Coqi emafirmad Olvi ja Carlsberg avalikustasid nukrad kvartalitulemused. 12

Tallinna Kaubamaja valmis Lätis kohtusse minema

KOLUMN

Augusti TantsuFestival pakub mitmekülgset kava eri sorti etenduskunstidest. Esinejaid on Itaaliast Hollandini. 25

Kaubamaja kavatseb Lätis konkurentsi rikkumise eest saadud 135 000eurose trahvi kohtus vaidlustada. 8

Kahepalgeline kvartal Tallinna börsil

INTERVJUU

Palmér lükkas kasumi kaugemale Olgu gümnaasiumi lõpetamise tingimus, et on osaletud ettevõtte loomises.

Smart Valley omaniku Rainer Aunpu sõnul leiame siis noori, kellel on potentsiaali saada ettevõtjaks. 18

Paljud Tallinna börsi firmad kannatasid Ukraina rahutuste tõttu, samas oli ka üllatajaid. 20

Veel eel kevadel lubas Estonian stonian Airi tegevjuht JAN AN PALMÉR , et lennufirma jõuab sel suvel kasumi lävele, aga nüüd lükkas as tähtaja veel kahe aasta a võrra edasi. Kui veel saaks aaks lahti üleliigsest kahest est lennukist ja rohkem sihtkohti htkohti ka, siis.... 10

Nädalavahetus EUR/USD ???????????

USD/EUR ???????????

EUR/SEK ???????????

NordPool ???????????

Euribor ??????%

NordPool 36,02

Euribor 0,289%

AASTAT MAJANDUSLEHTE

Reede, 22. august 2014 nr 147 (5041) 3 eurot

EUR/USD 1,3262

USD/EUR 0,7540

EUR/SEK 9,1695

EUR/RUB 48,1708

SENI suurima investeeringu sai Taavet Hinrikuse (vasakul) ja Kristo Käärmanni (paremal) idufirma Transferwise välisinvestoritelt eesotsas Richard Bransoniga. FOTO: TRANSFERWISE

LUUBI ALL

Suured panused Eesti idufirmad on kaheksa aastaga kaasanud 138 miljonit eurot. Kuigi tehingute arvult on tipus Eesti investorid, tuleb lõviosa rahast välismaalt.  4–7

2 TOIMETUS

NÄDALA TEGIJA Angela Merkel kainestas karmilt Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli Riias välja öeldud sõnum, et Balti riikidel ei maksa NATO alalist kohalolekut oodata, põhjustas Eesti avalikkuses valusaid reaktsioone. Võimupoliitikud ja julgeolekuametnikud kiirustasid kinnitama, et vahet ei ole, kuidas kohalole-

ÄRIPÄEV 22. august 2014 toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post vilja.kiisler@aripaev.ee

kut nimetada, peaasi, et ta on olemas. Opositsioon väljendas kibedust.

Merkeli öeldu ei tohiks siiski üllatada. Saksamaa ei soovi konflikti Venemaaga, see on varasemast teada. See ei tähenda aga, et NATO oleks Balti riigid hüljanud.

RÕÕMUSTAB Venemaa õgvendas sanktsioone. Laktoosivabade piimatoodete väljaarvamine impordikeelu saanud toodete nimekirjast on nii meie kui ka põhjanaabrite piimatööstustele mokkamööda. Nüüd on neil Venemaale ekspordiks jälle uks irvakil.

Maksukoorem kergeneb. Töötukassa tegi valitsusele ettepaneku alandada töötuskindlustuse maksemäära 3 protsendilt 2,4 protsendile. Seda on küll vähem, kui tööandjad soovivad, aga parem pool muna kui tühi koor.

KURVASTAB Estonian Air lendab ikka kahjumis. Eile avaldatud esimese poolaasta tulemused on kõike muud kui rõõmustavad – käive vähenes, kahjuminumber on küll väiksem kui mullu samal ajal, kuid siiski kopsakas, ning ka reisijate arvu langust pole suudetud peatada. Ka Estonian Airi juht Jan Palmér tunnistas, et enda seatud ootusi täita ei suudetud.

Leedukad hüppavalt alt ära. Mitu Leedu piimatööstust on ühepoolselt lõpetanud lepingu Eesti piimatootjatega. Õnneks ühtegi koormat piima pole selle pärast sõnnikusse kallama pidanud, tunnistas TÜ Epiko juhatuse liige Üllas Hunt.

ESMASPÄEVAL

ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA

Millised seiklused ootavad ees kümme aastat börsil olnud Google’it?

LOE ÄRIPÄEVAST

JUHTKIRI

Mõttetu riigifirma tuleks kiiresti ära erastada

Ä

ripäev kirjutas neljapäevases kaaneloos, et Riigi Kinnisvara AS hangib hooldustöid oma tütarettevõttelt Hooldus Pluss OÜ. Kuus aastat tagasi loodud RKAS tütarettevõtte Hooldus Pluss eesmärk on pakkuda teenuseid vaid emafirmale kuuluvatele objektidele. Teisisõnu, riigi tuge nautiv ettevõte konkureerib eraettevõtetega riigi pakutud tööde nimel. Praegu on Hooldus Plussil hooldada 46 hoonet. Äripäeva hinnangul on Hooldus Pluss mõttetu riigifirma ilmekas näide. Sellest, kuidas riik sirutab oma haarmed sinna, kus seda pole vaja mtte ühegi nurga alt vaadates.

Riigi ülesanne on luua ettevõtlusele soodsad tingimused, kuid vahetult majandustegevusse sekkuda ei ole vaja. Kasulik võib majandustegevus olla vaid tingimuste looja vaatenurgast, näiteks juhul, kui riik omab strateegilisi taristuettevõtteid – raudteed või sadamaid. Samuti saab riigi sekkumine tulla kõneaineks olukorras, kus mõnes sektoris või valdkonnas on tekkinud turutõke – teenust ei pakuta või teeb seda üks monopoolne ettevõte. Hooldus Plussi puhul ei kehti kumbki eeldus.

Vildakad argumendid. RKAS on ise välja toonud, et sektoris on tihe konkurents ning hangetel osaleb kümmekond ettevõtet. Sellele vaatamata esitab RKAS kolm argumenti ettevõtte pidamiseks.

Esiteks on ettevõtet vaja kinnipidamis- ja uurimisasutuste ning julgeolekuga seotud objektide hooldamiseks. Seda argumenti on raske võtta tõsiselt olukorras, kus näiteks Eesti strateegilistele objektidele, nagu Eesti Energia või raudtee taristu, pakuvad turvateenust erafirmad. Isegi USA saatkonda turvavad teiste hulgas erafirma turvamehed. Tõsi, nad läbivad ilmselt eelnevalt julgeolekukontrolli,

Riigi funktsioon on luua ettevõtlusele soodsad tingimused.

kuid sama tehakse ka riikliku Hooldus Plussi puhul. Kui RKASi argumentatsiooni loogikamustrit jätkata, peaks nad looma ka riikliku turvafirma. Milleks?

Teine argument on, et riigifirma peab hooldama riigi esindusfunktsiooni täitvaid hooneid, mis on avalikkuse suure tähelepanu all. Näiteks Stenbocki maja ja ministeeriumide peahooned. Siin kehtib sama vastuargument mis eelmisel juhul – julgeoleku kontroll viiakse läbi nii erafirma kui ka riigifirma suhtes, mis muudab riigifirma pidamise mõttetuks. Kuid ühtlasi on need ka hooned, mis oleks igale eraettevõtjale maiuspala. Ahvatlev kirss tordil. Kvaliteedimärk. Seega ei päde ka argument, justkui erafirmad ei pakuks piisavalt head teenust.

Peab ka aus näima. Valdav osa RKASi objektidest kuulub siiski gruppi, mille teenindamiseks vajaliku lepingu saamiseks tuleb tütarettevõttel konkureerida avalikel hangetel. RKASi võtmeargument tütarettevõtte kaitsel ongi, et ettevõte konkureerib neil hangetel turuosalistega samadel alustel. Kuid see on oma olemuselt vale, arvestades ainuüksi seda, et riigifirma on saanud kapitalisüsti maksumaksjalt, samas kui eraettevõtjad peavad selle kallilt hankima. Mis aga peamine, riigi rahaasjad peavad nii olema kui ka näima läbipaistvad ja ausad. Olukord, kus riigifirma korraldatud hanke võidab tema tütarfirma, seda ei ole. Huvide konflikt, kahtlused ja kõhklused on siia sisse programmeeritud.

Seepärast on Äripäeva soovitus lihtne: Hooldus Pluss tuleb võimalikult kiiresti erastada.

Loe Äripäevast KAANELUGU “RKAS annab iseendale tööd”

eilses lehes lk 4–5

REKLAAM 3

ÄRIPÄEV 22. august 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

Terve päev jalgadel!

Kerged ja vastupidavad TAMREXi sisejalanõud nii naistele kui meestele on võitnud tootmis-, toiduainetööstus-, teenindus- ja meditsiinitöötajate usalduse ning kodukasutajate südame.

art 601W - valge

art 601B - must

32 €

art 609W - valge

32 €

art 609B - must

38 €

38 €

TAMREX kannarihmaga kotad art 601W, 601B, 609W, 609B, 602W

Ülimalt kergetel tööjalanõudel on perforeeritud naturaalsest nahast pealsed ja pööratud nahast sisetallad, 100% polüamiidist kulumiskindel vooder, libisemiskindel PU-välistald (antislip) ja reguleeritav (601W, 601B, 602W) kannarihm.

Jalanõud on antistaatilised ja vastavad standarditele EN20347:2004 E-OB, CE. Sobivad toiduainetööstusse.

art 602W - valge

32 €

KERGE

MUGAV VASTUPIDAV 49 €

TAMREX kannarihmaga kotad art 7075 - valge art 7085 - must

art 7075 - valge art 7085 - must

TALLINN TARTU Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 Aardla 114, Ringtee 37a

U

TAMREXi valikusse on lisandunud uued, eriti pehmed ja vastupidavad kotad, mille ergonoomiline pehmendusega pööratud nahast sisetald tagab mugavuse kogu päevaks.

Parim vastupidavus tuleneb uuest libisemis-, õli- ja bensiinikindlast TPU-välistallast (antislip) ja tugevamast naturaalsest perforeeritud nahast pealsetest.

Mugavust lisab reguleeritav rihm.

Antistaatiliste jalanõude kulumiskindel vooder on valmistatud 100% polüamiidist. Vastavad standarditele CE, EN ISO 20347:2012. OB FO, SRC. TÜV GS – testitud lisaks Saksa standardi DIN 4843 osa 100, lõige 3.1v.8/93 järgi.

Sobivad toiduainetööstusse.

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ

!

D UE

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

PAIDE Pikk 2

4 LUUBI ALL

ÄRIPÄEV 22. august 2014 toimetaja Harry Tuul, tel 667 0009, e-post harry.tuul@aripaev.ee

INVESTORID

Miljonid voolavad Eesti idufirmadesse Idufirmade õitseng Eestis toob loogilise jätkuna siia ka üha enam välisraha, mis on märkimisväärne süst meie majandusse. Alates 2006. aastast on Eesti idufirmad saanud 138 miljoni euro eest investeeringuid. Sellest vaid ligi 28% on Eesti päritolu.

KADRI PÕLENDIK kadri.polendik@aripaev.ee

Garage48 eestvedamisel on üles loetletud kõik teadaolevad investeeringud Eesti idudesse alates 2006. aastast. Kokkuvõttest selgub, et esimestel aastatel panid idudele õla alla peamiselt kodumaised investorid – Skype’i asutajate Ahti Heinla, Priit Kasesalu, Jaan Tallinna ja Toivo Annuse loodud Ambient Sound Investments (ASI) ning Indrek Neiveltile kuuluv Trust IN. 2007. aastal sai esimese suurema välismaise rahasüsti ajatempli teenust pakkuv Guardtime, mis kaasas välisinvestoritelt rohkem kui 800 000 eurot. Sealt edasi on välisinvesteeringute osatähtsus ainult kasvanud.

Nii-öelda rekordaasta oli 2012, mil kohalikud start-up’id kaasasid 20,7 miljoni euro eest investeeringuid ja üksnes ligi 15% sellest oli Eesti kapital. Ka see aasta jookseb juba rekordnumbrites – juuliks oli kaasatud ligi 37 miljonit eurot, millest vaid 3,8 miljonit ehk 10% on tulnud kodumaalt.

Skype polnud esimene. 10aastaselt programmeerima õppinud ja keskkoolis arvutimängu eest esimesed 5000 dollarit teeninud Ahti Heinla tegeleb investeerimisega hobi korras, et jagada kohalikele idudele oma kogemusi ja raha. “Ma hakkaks sellest pihta, et kui ma olin 10aastane, õpetas ema mind programmeerima, aga Skype on kindlasti kõige tuntum asi, kus ma olen osaline olnud,” alustab Heinla intervjuud, kui uurin, kas Skype’i võib tema jaoks alguseks nimetada.

Ta lisab, et Skype ei olnud kindlasti algus, sest oli järjest kolmas start-up sama meeskonnaga, kuhu peale tema kuulusid Janus Friis, Niklas Zennström, Jaan Tallinn, Toivo Annus ja Priit Kasesalu.

“Esimene oli Kazaa, millest saime väga palju kasutajaid, väga palju tuntust, aga mitte raha. Teine oli Joltid, millest ei saanud kumbagi ja millest seetõttu keegi midagi ei tea. Kolmas oli Skype, millest saime mõlemat,” räägib Heinla.

Positiivne on see, kui on näha, et inimesel on unikaalseid mõtteid, tõdemusi, mis tunduvad õiged.

Investor Ahti Heinla idufirmadest

Loe veebist

ÄRIPÄEVA TELLIJA saab lisaks teada, kuhu aktiivsemad investorid on raha paigutanud.

Edetabel Tipus eelkõige Eesti investorid idufirmadesse tehtud investeeringude arv aastast 2006 AMBIENT SOUND INVESTMENTS

22

asutajad: Toivo Annus, Priit Kasesalu, Ahti Heinla ja Jaan Tallinn ARENGUFOND

18

rahastab Eesti riik STARTUP WISE GUYS

11

kiirendi; mentorid Andrei Sergejev, Tiit Paananen, Jevgeni Kabanov, Allan Martinson, Burton Lee, Alex Barrera jt SEEDCAMP 10 ingelinvestorid Barry Smith, Alexander Gerko, Johan Brenner, Sten Tamkivi, Taavet Hinrikus jt AHTI HEINLA 8 ingelinvestor ESTBAN 8 Eesti äriinglite võrgustik; investorid Joel Aasmäe, Riku Asikainen, Indrek Kasela, Gerri Kodres, Andrei Korobeinik, Dag Kirsebom jt SMARTCAP 7 investeeringute haldurid Andrus Oks, Indrek Kelder, Stanislav Ivanov INDEX VENTURES 5 meeskond: Ophelia Brown, Bernard Dallé, Mark de Boer jt WISER FINANCIAL ADVISORS OÜ 5 partnerid Gerri Kodres ja Riivo Anton BELLUS 4 Rolf ja Rikard Relander SIBO INVEST 4 üks omanikke on Guido Kundla THE ENTREPRENEURS FUND 4 partnerid Klaas de Boer ja Dennis Brenninkmeijer TMT INVESTMENTS 4 juht Yuri Mostovoy ARVI TAVASTI VALDUSE OÜ 3 investor Arvi Tavast ATLAS VENTURE 3 investorid Dustin Dolginow, Jeff Fagnan, Barry Fidelman jt BAIN CAPITAL 3 meeskond: Matt Brennan, Elizabeth Bride, Frank Britt jt IA VENTURES 3 meeskonnas on Roger Ehrenberg, Brad Gillespie jt KIMA VENTURES 3 asutajad on Xavier Niel ja Jérémie Berrebi MATRIX PARTNERS 3 partnerid Tim Barrows, Paul Ferri, Jared Fliesler jt MTVP 3 meeskonnas on Allan Martinson, Andres Susi, Kornelijus Chelutka ja Üllar Jaaksoo STEN TAMKIVI 3 ingelinvestor WNB PROJECT 3 meeskonnas on Ivar Siimar, Guido Kundla ja Margus Dintsenko ALLIKAS: GARAGE48, ÄRIPÄEV

Kuid tagasi algusesse – Heinla vanemad olid programmeerijad ja nii nagu ikka õpetatakse kodus lastele tähti või lugemist, nii õpetas ema talle programmeerimist. Isa õpetused ei olnud samuti lihtsate killast – 1. klassis õpetas ta pojale 2. klassi matemaatikat, 2. klassis 3. klassi matemaatikat jne.

“Minu esimene programm ei olnud midagi väga lihtsat. See pidi lahendama matemaatikaülesannet, et kui sul on võimalik osta kolme eri hinnaga näiteks raamatuid ja peaksid kulutama 100 eurot, siis mitu sa peaks ostma ühte, teist või kolmandat, et see raha täpselt täis saada,” kirjeldab Heinla. Sellest ajast hakkas talle programmeerimine meeldima. Kuna tol ajal – 1980ndate alguses – kellelgi kodus arvutit ei olnud, tuli programmeerimiseks leida muid kohti. “Tuli käia vanemate töökohas ja panna kaustikusse kirja, mis ajal ma tahan arvuti juurde saada, ja siis sai näiteks nädala pärast, kaheks tunniks,” meenutab Heinla.

Järgmine oluline etapp oli Gustav Adolfi gümnaasium, kus Heinla pinginaabriks sattus Jaan Tallinn. Samas klassis õppisid ka Toivo Annus ja Tauno Tats, kes on praegu tegevjuht Ambient Sounds Investmentsis. Ka mitu teist noormeest, kes hiljem Skype’is töötasid, olid samas klassis.

Esimene raha. Koos Tallinna ja Priit Kasesaluga, kes oli esimese klassivend eelmisest koolist, hakati koos üht arvutimängu kirjutama. Oli veel sügav nõukogude aeg.

“Metalliärimeeste kaudu müüsime selle mängu Rootsi. Tõenäoliselt tegelesime riigivastase tegevusega, aga saime selle eest 5000 dollarit. Me kõndisime ühel hetkel Jaaniga mööda linna nii, et meil olid sõna otseses mõttes taskud pungil rubladest.

See oli tohutu rahasumma tol ajal,” räägib Heinla õhinaga esimesest olulisest tehingust 18aastasena.

Ilmselgelt ei olnud sellest hetkest enam küsimust, milline on edasine karjäärivalik.

Heinla tee viis edasi Tartu Ülikooli, kus ta otsustas õppida füüsikat, kuid mõistis mõne aja möödudes, et hobitegevust ei tasu ülikoolis õppida ja nii jäi kõrghariduse omandamine pooleli. Samal ajal jätkas ta arvutimängude tegemist ja müümist kuni 1990ndate lõpuni. “Need jõudsid ka mängijate ette, kuid ükski ei saanud selliseks hitiks, mida üle maailma teatakse. Ära sai elatud, rikkad me küll ei olnud,” meenutab Heinla.

Koostöö rootslastega. Kui arvutimängude kirjastamine enam ei õnnestunud, otsustati proovida midagi muud ja nii alustas Heinla tööd portaali Everyday.com juures. “Pakkusid head raha raske ja kiire töö eest. Mõtlesime, et me oleme mänge tehes rasket ja kiiret tööd teinud küll ja küll ja läksime sinna,” kommenteeris Heinla. Portaali juhtis sel ajal Niklas Zennström, ka Janus Friis töötas seal. Aasta möödudes otsustas kogu tulevane Skype’i asutajate tiim enam-vähem samal ajal Everydayst lahkuda.

Zennströmil oli idee luua failide vahetamise programm, mille tegemiseks kutsus ta appi Heinla, kellega liitusid Tallinn, Kasesalu ja Annus. Nii hakati tegema Kazaad. Miks Kazaa raha sisse ei toonud? Heinla sõnul oli põhjus selles, et inimesed ei ole valmis muusika eest maksma ja peamiselt just muusikat Kazaa vahendusel jagati.

PRAEGUSEKS

investori ja nõuandja rolli kasvanud Ahti Heinla alustas programmeerimist 10aastaselt.

FOTO: EIKO KINK

LUUBI ALL 5

ÄRIPÄEV 22. august 2014 toimetaja Harry Tuul, tel 667 0009, e-post harry.tuul@aripaev.ee

Järgmine projekt Joltid, millega taheti pakkuda odavat failide liigutamise teenust firmadele, ebaõnnestus sarnastel põhjustel. Arvati, et turul on võimalus olemas, kuid inimesed ei olnud valmis maksma, ja võimalus kadus. Kui oli selge, et Joltidist asja ei saa, hakati ajurünnakuna otsima uut projekti, millega tegeleda. “Kõik olid masinaehitajad, firmaehitajad, me ei saanud teistmoodi. Me ei mõtle järgmiseks asjaks seda, et lähen nüüd panka tööle,” kirjeldas Heinla Skype’i sündi.

Jagab kogemusi. Kõige eelneva taustal jõudis Heinla ühel hetkel arusaamiseni, et tal on raha, mida investeerida, ning kogemust ja arusaama startup’ide maailmast. “Kuna siin ei ole Silicon Valley, siis siin väga paljudel ei ole. Kui sul on kogemusi oma praktikast, oled näinud kümneid start-up’e mis on saanud edukaks, ja veel rohkem kümneid, mis ei ole saanud edukaks, siis sul on kogemus, mida tasub jagada,” räägib ta.

Kuna Heinla huvi on eelkõige ise uusi idufirmasid luua, on investeerimine tema jaoks hobitegevus. Ta teeb seda missioonitundest ning rõhutab, et kindlasti mitte selleks, et süstemaatiliselt raha teenida. See paistab ka tema aktiivsusest – enda sõnul on ta pigem passiivne investor, kes ei hoia iga päev kõigil oma investeeringutel silma peal ega

sekku firmade tegevusse. Nõu annab Heinla enda sõnul “jaokaupa ja väga paljudele laiali”. Ta märgib, et kui oleks sajaprotsendiliselt ainult missioonitundele pühenduv inimene, siis teeks seda täiskohaga kogu aeg, aga kahjuks investeerimine põhikohaga teda ei köida.

Uus edulugu. Kohti, kuhu investeerida, leiab ta ise, kuid tullakse ka küsima. “See on väga võrgustikupõhine äri. Ma tunnen kõiki Eesti start-up’i-tegijaid või kedagi, kes neid tunneb, ja peaaegu kogu tegevus käib tuttavate kaudu üksteisele tutvustades,” kirjeldab Heinla, mismoodi investeeringuteni jõuda ja kuidas olla kindel, et investeering end ära tasub. Viimase puhul annab kindlustunnet, kui usaldusväärne inimene võrgustikust on oma rahaga tõestanud, et mõni idu on rahastamist väärt.

Heinla portfellis on nii isiklikke investeeringuid kui ka ASI kaudu tehtud rahasüste. Otseinvesteeringuid on ta teinud kümmekond, pool neist firmadest on aja jooksul kinni pandud ja ülejäänud on eri arenguetappides.

Peagi on aga Heinlalt oodata hoopis teist masti uudiseid. Ta on mõnda aega tegutsenud ühe idufirma loomisega, kuid ei ole tahtnud sellega veel avalikkuse ette tulla. Ei ole välistatud, et sellest võib taas tulla üks korralik edulugu.

Kes on kes Ahti Heinla

Üks küsimus Mille järgi valite investeeringuid?

SÜNDINUD 02.05.1972 1990 lõpetas Gustav Adolfi

AHTI HEINLA

Gümnaasiumi

Ma teen oma ingelinvesteeringuid väga varajases faasis, kus tavaliselt toode ei ole valmis, on ainult mõtted ja tiim, kes ehitab. Turu tagasisidet kui sellist ei ole, on ainult mõtted. Kui ei ole selliseid numbreid, siis muud ei olegi kui inimestele silma vaadata, mõelda kas nad saavad hakkama või mitte, kas nad hoiavad haamrit õiget pidi käes. Selle kohta on väljend pattern of recognition (äratundmismuster – toim). On mingid hoiatusmärgid, mis lähevad põlema, et edukates idudes nii ei ole. Või et: oo, see on unikaalne, vähestel Eesti start-up’idel see on.

1990–1991 õppis Tartu Ülikoo-

lis füüsikat 1999–2000 programmeerija

Everyday.com-is ASUTAS Kazaa, Joltidi, Skype’i,

targetAPi, Defolio OSANIK: Ambient Sound Investments OÜ (25%), Bluemoon Interactive OÜ (33%) ja Lan Xang Holdings OÜ (100%) JUHATUSE LIIGE: Bluemoon Interactive OÜ, Dailyperfect OÜ ja Lan Xang Holdings OÜ NÕUKOGU LIIGE: ASI Private Equity AS, Clifton AS ja ELF Ring OÜ INVESTEERINGUD : Weekdone, Vitalfields, Dailyperfect, Fleep, Newspin, GrabCAD

investor

Positiivsed omadused on silmade põlemine, rahvusvaheline kogemus, targad inimesed ja kiire tegutsemine.

Kiirus on see, millega oma suuri stagneerunud konkurente võidad. Arendad toote valmis kiiremini, kui suured konkurendid jõuavad teha koosoleku, kas on mõistlik selle teemaga tegeleda. Kuidas tarkust mõõta? Silmavaatega, räägid inimesega pool tundi juttu ja saad aru. Näiteks mõtlen sageli pärast start-up-inimesega kohtumist, kas ta ütles midagi, mida ma varem ei teadnud ega poleks suutnud ise välja mõelda. Positiivne on see, kui on näha, et inimesel on unikaalseid mõtteid, tõdemusi, mis tunduvad õiged.

6 LUUBI ALL

ÄRIPÄEV 22. august 2014 toimetaja Harry Tuul, tel 667 0009, e-post harry.tuul@aripaev.ee

EMOTSIOONIDE mõõtmise

tehnoloogiat arendava firma Realeyes asutajad Mihkel Jäätma ja Martin Salo rajasid arenduskontori Budapesti.

FOTO: REALEYES

RAHA TÕSTJAD

Edukad korjavad raha välismaalt KADRI PÕLENDIK kadri.polendik@aripaev.ee

Kaheksa aastaga on Eesti idufirmadesse investeeritud 138 miljonit eurot, seejuures lõviosa ehk 72% rahast tuleb välismaalt. Trend on sel aastal jätkunud ning kodumaalt pärit idusid on tabanud järjest rõõmustavad uudised. Jaanuaris sai 4,7 miljonit eurot tarkvaraarendustööriistu tootev ZeroTurnaround. Fits.me ja Yoga tõstsid teineteise järel kapitali veidi üle 2 miljoni euro. Vastu suve toimus tähtinvesteering – TransferWise’i investorite ringi lisandus Richard Branson, kes koos seniste investoritega panustas panganduses revolutsiooni tegevasse idusse rohkem kui 18 miljonit eurot. Nende kolme tehingu vahele jäi kümmekond väiksemat investeeringut ja väga tõenäoliselt on sel aastal veelgi sarnaseid uudiseid oodata. Äripäev annab ülevaate firmadest, kes on seni teenimatult tagaplaanile jäänud.

Realeyes. Oxfordis 2006. aastal asutatud emotsioonide mõõtmise tehnoloogia väljaarendaja sai esimese rahasüsti EASilt, et panna kokku meeskond teadlasi, kes ehitasid algoritmid, mille abil

Otsime ideid, mis oleksid tehnoloogiliselt huvitavad ning mis edu korral võiksid muuta maailma.

Toivo Annus idufirmadesse investeerimisest

inimeste emotsioone läbi veebikaamera mõõta. Asutaja Mihkel Jäätma sõnul taheti küll arendustiimi Eestis pidada, kuid see ei õnnestunud, sest siin ei ole vajalike oskustega inimesi. Seetõttu asub Realeyesi arenduskontor Ungaris Budapestis.

EASi toetuse järel investeeris idusse Arengufond 240 000 eurot. Eelmise aasta A-ringi investeeringuks oli palju kandidaate, Jäätma käis enda sõnul 50 investori juures, kuid parimaks peeti Londoni fondi Entrepreneurs Fund, mis investeeris ligi miljon eurot. Investorite leidmine on Jäätma sõnul pidev töö: “Rohkem tuleb ise käia ja müüa, idee välja pakkuda ja piisavalt atraktiivseks teha. See oli idee mahamüümine ja äriplaani usaldusväärne esitamine näitamaks, et meeskond ja turg on olemas.”

Enamik investeeringuid on suunanud toote ja turu arendamisse. “Mõni kuu tagasi palkasime New Yorgis professionaalse globaalse müügijuhi, kes meie müügiorganisatsiooni üles ehitab. Need inimesed on väga kallid, enne tuleb nad palgata, ja suured müüginumbrid, mis selle kinni maksavad, tulevad natuke hiljem. Kasvu finantseerimine võtab alati raha,” selgitas Jäätma. Investorid ettevõtte tegevusse palju ei sekku, ühiselt on paika pandud äriplaan, mida on aeg-ajalt muudetud. “On kaks tasandit – strateegiline töö juhatuse tasandil, kus on investorid aktiivselt sees, need otsused teeme üheskoos, aga kui operatiivtasandile läheb, siis ei ole investoritel väga rolli.”

72

protsenti Eesti idufirmade rahast tuleb välismaalt.

Clifton. Cliftoni asutasid 2000. aastal pooljuhtelementide arendajad ja riskikapitalistid. Tartu teaduspargis paiknev ettevõte arendab ja toodab elektroonikatööstusele jõudioodi pooljuhtelemente ja struktuure. Cliftoni enamusosalus kuulub ASI-le, osalus on ka Suurbritannia fondil Quantum Wave Fund ning Ralf ja Rikard Relanderile kuuluval Caplia Investil. Esimese, 1,6 miljoni eurose rahasüsti sai ettevõte just ASI-lt 2006. aastal.

Cliftoni tollane juhatuse liige Olev Schults ütles tookord, et rahastus aitab firma uude arengujärku, kus seni katsetootmises olnud uut tüüpi pooljuhtstruktuurid võivad peagi leida tee maailmaturule. Toivo Annus ASI juhatusest märkis siis, et investeering sobis nende eesmärkidega. “Me otsime ideid, mis oleksid tehnoloogiliselt huvitavad ning mis edu korral võiksid muuta maailma,” lausus ta. Kolm aastat hiljem jõudiski Cliftoni toodang maailmaturule, kui ettevõte sõlmis lepingud inglise ja vene ettevõtetega, kes hakkasid Cliftoni toodangut pakkuma elektroonikatööstustele Euroopas, Aasias ja Ameerikas.

“Tegemist on ettevõtte arengus murrangulise etapiga – oleme leidnud tootearenduse faasist tee ülemaailmsele turule. See on suur ja väga huvitavaid väljakutseid pakkuv turg,” rääkis siis Cliftoni juht Jaak Anton. Tema sõnul on Cliftonis tavaliste tootmisharudega võrreldes pikem arendusfaas ja rohkem riske, kuid ka oluliselt suuremad võidu-

LUUBI ALL 7

ÄRIPÄEV 22. august 2014 toimetaja Harry Tuul, tel 667 0009, e-post harry.tuul@aripaev.ee

Konfera ja Advokaadibüroo Entsik & Partnerid koolitus Edetabel Raha tuleb eelkõige välismaalt Aastast 2006 enim raha kaasanud idufirmad, mln eurot suurim ühekordne investeering

võimalused. ASI nimel kõneles siis Margus Uudam, kes tõdes, et Eestist on rahvusvahelise müügi käivitamine küll raske, kuid partnerite huvi andis lootust, et Eesti võib märgi maha panna mastaapses ja suure potentsiaaliga valdkonnas.

Nüüd ei tahtnud Anton pikalt Cliftoni tollaseid investeeringuid kommenteerida. Ta märkis üksnes, et tugevalt oli vaja investeerida kallitesse seadmetesse ja välisspetsialistidesse, aga ka turundusse. Kuna kogu Cliftoni tegevus on täies ulatuses suunatud välisturule, on investeeringud nii materiaalsesse kui ka inimkapitali kallid ja pikaajalise tagasitulekuga.

“See on täiesti teistmoodi äri kui IT, kus investeerid, 2-3 kuu pärast on mingi rakendus valmis ja juba on rahavood. Cliftonis toimub arendustöö aastaid, aga pluss on see, et kui oled midagi saavutanud, ei lenda turult kiiresti välja, sest suhteliselt raske on kellelgi kiiresti midagi järele teha, erinevalt ITst,” märkis Anton, kellel on kogemusi ka IT-valdkonnast.

Modesat. Ahti Heinla sõnul edukaim Eesti idufirma asutati 2005. aastal. Modemitehnoloogiaga tegelenud Modesat Communications on seni ainus ettevõte, mis on jõudnud start-up’i elutsükli lõppu ehk väljaostuni. 2012. aastal toimus ettevõtte jagunemine, kus USA firma Xilinx ostis Modesati äritegevuse koos meeskonna ja kohustustega. Teise poolena jäi Eestisse tegutsema Opal Communications. Põhjus, miks Heinla peab just Modesati – mitte Skype’i – edukaimaks Eesti iduks, on asjaolu, et see oli Eestis välja mõeldud, eestlastest asutajate ja esimeste töötajatega firma, mis kuulus müümisel peaaegu kogu ulatuses eestlastele.

Modesati idee oli traadita side kaudu võimalikult palju bitte edastada. Ettevõtte loodud tehnoloogia parandas raadiolaine vastuvõtu kvaliteeti ja selle kaudu oli võimalik parandada kanali läbilaskevõimet kuni 30%. Üks asutajaid Tarmo Pihl meenutas, et välist raha otsustati kaasata, sest tehnoloogiast ja ideest müügikõlbuliku tooteni jõudmine võttis aastaid aega. Siingi oli üks esimesi investoreid ASI, mis paigutas Modesati 2006. aastal 500 000 eurot ja omandas sellega kolmandiku firmast. Toetust saadi ka EASilt, et tehnoloogia valideerida ja toote kontseptsioon välja töötada.

“Ilma välise rahastuseta oleks olnud keeruline, sest tootmistsükkel on väga pikk, ja kuna me võtsime suuna telekomivõrkudele, kus toote töökindlus

summa

18,4 24,1 TRANSFERWISE Suurimad investorid: Sir Richard Branson, Valar Ventures, IA Ventures, Index Ventures, TAG ja Kima Ventures Tegevusala: valuutaülesed maksed Asutajad: Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus GRABCAD 6,8 11,3 Suurimad investorid: Charles River Ventures, David Sacks, Atlas Venture, NextView Ventures, Matrix Partners Tegevusala: inseneriteenuse platvorm Asutajad: Indrek Narusk ja Hardi Meybaum FITS.ME 4,0 11,0 Suurimad investorid: Conor Venture Partners, Fostergate Holdings Limited and The Entrepreneurs Fund Tegevusala: virtuaalne riietusruum Asutajad: Heikki Haldre ja Paul Pällin FORTUMO 5,2 5,2 Suurimad investorid: Intel Capital, Greycroft Partners Tegevusala: mobiilimaksete pakkuja Asutajad: Rain Rannu, Veljo Otsason ja Martin Koppel REALEYES 2,5 4,7 Suurimad investorid: Entrepreneurs Fund, Smartcap Tegevusala: emotsioonide mõõtmine Asutajad: Mihkel Jäätma, Martin Salo ja Elnar Hajiyev CLIFTON 2,0 3,9 Suurim investor: Quantum Wave Fund Tegevusala: elektroonikakomponentide tootja Asutajad: Aldona Redi ja Olev Schults MODESAT 1,9 3,8 Suurimad investorid: Arengufond, Bellus, ASI Tegevusala: modemitehnoloogia Asutajad: Tarmo Pihl jt ERPLY 1,7 3,2 Suurimad investorid: Redpoint Ventures, Index Ventures ja 500 Startups Tegevusala: majandustarkvara teenusepakkuja Asutajad: Kristjan Hiiemaa PIPEDRIVE 1,8 2,4 Suurimad investorid: Rembrandt Venture Partners, Storm Ventures, TMT Investments ja inglid Taavet Hinrikus, Ott Kaukver, Mobi / Rain Rannu, Tytus Michalski Tegevusala: müügitarkvara Asutajad: Martin Tajur, Ragnar Sass, Martin Henk, Timo Rein ja Urmas Purde DEFENDEC 1,2 1,9 Suurimad investorid: SmartCap, Firepower Ventures Tegevusala: juhtmevabad turvakaamerad Asutajad: Jaanus Tamm, Tauri Tuubel ja JürgoSören Preden ALLIKAS: GARAGE48, ÄRIPÄEV

peab olema väga suur – 99,99%, siis see võtab päris palju aega,” kõneles Pihl. Hiljem, A-ringis, kui olid riskid maandatud, liitusid investoritena Arengufond ning Rolf ja Rikard Relander.

2010. aastal paigutasid eelnimetatud koos ASIga ettevõttesse 1,8 miljonit eurot. “Tol hetkel oli kliendibaas olemas, valmistoode oli olemas ja peamised riskid adresseeritud. Ühest küljest oli tehnoloogiline risk, et see asi ei tööta. Teiseks oli klientide huvi, mis selleks hetkeks oli olemas. Tururisk oli ka maandatud,” kirjeldas Pihl.

Investeeringud läksid peamiselt tööjõukuludeks, kuna ettevõte laienes ka USAsse, kus tuli maksta kohalikule tasemele vastavat palka. Teine suur kuluallikas oli toote testimine. “Ainuüksi testaparatuuri investeeringu suurusjärk võib olla umbes pool miljonit eurot. Lisaks riistvara arendus, mis erineb tavapärasest tarkvara arendusest, kus saad arvuti taga binaarset koodi kirjutada,” selgitas Pihl ja lisas, et erinevalt tarkvara arendusest tuli Modesatis arendada riistvara platvorm, soetada komponente, neid toota ja testida.

Küll aga ei pidanud ta Modesati paigutatud ligi 4 miljonit eurot kuigi suureks summaks. “Meie konkurent Iisraelis kaasas sarnase toote väljaarendamisse 50 miljonit dollarit. See näitab, mis suurusjärgud on tarvilikud selleks, et jõuda konkurentsivõimelise tootega maailmaturule just riistvara valdkonnas,” märkis Pihl.

Lektor: vandeadvokaat Marko Mehilane, advokaadibüroo Entsik & Partnerid partner

Uuemat riigihangetes • • • • • • • •

2014.a muudatused riigihangete seadusandluses. Mida toob lähitulevik?

Sõlmküsimusi igapäevasest praktikast Levinud vead hanketeates ja hankedokumentides Kvalifitseerumiseks teise isiku kasutamine Pakkuja kvalifitseerimise muutunud tõlgenduspraktika. Esitamata jäänud dokumentide tagantjärgi esitamise võimalused Pakkumuste vastavuse muutunud tõlgenduspraktika. Milliseid puudusi saab tagantjärgi kõrvaldada?

Ettevõtja õiguste kaitse riigihankes Värskemad lahendid VAKO ja kohtupraktikast

Seminari koht ja aeg Aeg: 4. september kell 10.00-16.15 Koht: Meriton Grand Conference & SPA Hotel, Tallinn Paldiski mnt 4 Täpsema päevakava leiate kodulehelt www.konfera.ee Hind ja registreerimine Hind: 139 eurot (km-ga 166.80 eurot). Hind sisaldab koolitusmaterjale, lõunat ja kohvipause.

Täpsem info ja registreerimine www.konfera.ee või mob: 5123770

8 UUDIS

22. august 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

TRAHV

Tallinna Kaubamaja: süüdistus on täiesti alusetu.

Läti amet valmis kohtulahinguks JUHAN LANG, MAIT KRAUN juhan.lang@aripaev.ee, mait.kraun@aripaev.ee

Tallinna Kaubamaja peajuristi Helen Tulve sõnul on Läti konkurentsiameti süüdistus täiesti alusetu ja ettevõte on seisukohal, et rikkumist toime pandud ei ole. Ühtlasi kavatsevad Tallinna Kaubamaja ja KIA Auto otsuse Läti halduskohtus vaidlustada.

Läti konkurentsiamet määras Tallinna Kaubamaja tütarettevõttele KIA Auto AS 135 000eurose trahvi seoses väidetava konkurentsialase rikkumisega. Konkurentsiamet alustas menetlust kaebuse alusel, kus Kia iseseisev edasimüüja SIA Gros Auto Grupa keeldus 2012. aastal ühe Kia Cee’di garantiiremondist põhjusel, et auto hooldustööd olid garantii kehtivuse ajal tehtud sõltumatus remonditöökojas – selline tegevus rikub aga Läti konkurentsiameti arvates Läti konkurentsiseadust, sest sellega piiratakse sõltumatute remonditöökodade ligipääsu turule.

Kia garantiitingimustes on aga kirjas, et sõltumatus remonditöökojas tehtud hooldustööd tuleb üle kontrollida volitatud esinduses – seda tehakse tasuta. SIA Gros Auto Grupa nägi, et autole on hooldustöid tehtud sõltumatus remonditöökojas ning KIA Auto ASiga selles küsimuses konsulteerimata keeldus garantiiremondist.

Mis on mis KIA Auto TEGELEB Eestis, Lätis ja Leedus Kia sõiduautode ja varuosade maaletoomise ning hulgimüügiga.

EESTIS alustas tegevust 1994. aastal. Alates 1999. aastast on KIA Auto ASil ka maaletooja õigused Leedus ning 2002. aastast Lätis.

2014. AASTA augusti seisuga on Eestis, Lätis ja Leedus kokku 21 Kia edasimüüjat.

TALLINNA KAUBAMAJA

omandas 100%se osaluse KIA Auto ASis 2006. aasta detsembris.

Trahv määrati Tallinna Kaubamaja tütarettevõtte TKM Auto tütarettevõttele KIA Auto ASile, kes on maaletooja antava garantii tingimused kehtestanud ning Läti konkurentsiameti meelest olukorra eest vastutab.

Auto peab olema liiklemiseks ohutu. “On olemas küll tingimus, et sõltumatutes remonditöökodades tehtud hooldustööd on vaja üle kontrollida volitatud esindustes,” ütles Tulve. “Samas ei saa seda nii võtta, et sõltumatutel remonditöökodadel on ligipääs turule piiratud.”

Tulve sõnul on tingimuste põhjuseks eelkõige asjaolu, et tööd vastaksid Kia kui tootja tingimustele ning auto oleks pärast töid liiklemiseks ohutu.

“Hilisem tööde kontroll tehti täiesti tasuta. Samuti oleme konkurentsiametit teavitanud mitmest juh-

tumist, kus auto hooldust on tehtud sõltumatus remonditöökojas ja hilisemat tasuta garantiiremonti on sellegipoolest tehtud,” ütles Tulve.

“Seetõttu leiame, et kaubaturule ligipääs ei ole piiratud ja konkurentsiseaduse rikkumist ei esine.

Läti konkurentsiamet on aga asunud seisukohale, et ligipääs kaubaturule oli piiratud ja seega nad leidsid, et see on rikkumine,” nentis Tulve.

Trahv emaettevõtte emaettevõttele. On kummaline, et trahv määrati emaettevõtte emaettevõttele.

Tulve rõhutas, et Kia Auto AS on Tallinna Kaubamaja tütarettevõtte TKM Auto OÜ tütarettevõte ja KIA Auto AS on autode maaletooja. SIA Gros Auto Grupa aga edasimüüja, mille tegevuse eest KIA Auto AS ei saa vastutada, rääkimata Tallinna Kaubamajast.

“Selge ta on, et Tallinna Kaubamaja on TKM

Kõik KIA Auto esitatud argumendid on analüüsitud ja vastatud.

Läti konkurentsiameti pressiesindaja Inita Kabanova

UUDIS 9

ÄRIPÄEV 22. august 2014 toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

KIA sõidukeid müüv Tallinna Kaubamaja tütarettevõte sai Lätis trahvi konkurentsiseaduse rikkumise eest. FOTO: ANDRAS KRALLA

Auto ema ja TKM Auto on KIA Auto ema. Aga igal ettevõttel on oma juhtkond, kes tegeleb iseseisvalt selle ettevõtte juhtimisega,” ütles Tulve. Tema sõnul on süüdistuse suunis veider, sest Tallinna Kaubamaja pole neid garantiitingimusi kinnitanud ega kehtestanud.

Ettevõte teatas börsiteates, et amet pole arvestanud arvukate KIA Auto ASi esitatud tõendite ja väidetega ning on süüdimõistva otsuse teinud, tuginedes ühele tuvastatud rikkumisele, mille puhul Tallinna Kaubamaja kontserniga mitte seotud ettevõte keeldus garantiiremondist ilma konsulteerimata eelnevalt KIA Auto ASiga.

Läti amet peab otsust vettpidavaks. Läti konkurentsiameti teatel ei vasta tõele Tallinna Kaubamaja ja KIA Auto esindajate väited, justkui oleks süü-

distus ja 135 000eurone trahv alusetud ning konkurentsiseaduse rikkumist ei esinenud.

Läti konkurentsiameti pressiesindaja Inita Kabanova ütles, et nad mitte üksnes ei kogunud ega analüüsinud tõendeid, vaid kohtusid ka mitu korda KIA Auto esindajatega ning tutvustasid neile oma materjale ja argumente, et ettevõttel oleks võimalikult palju informatsiooni oma väidete ja selgituste esitamiseks.

“Kõik KIA Auto esitatud argumendid on analüüsitud, vastatud ja kantud ka konkurentsinõukogu lõplikku otsusesse,” toonitas Kabanaova.

Ta lisas, et kuna enamik trahviotsuseid püütakse hiljem kohtus vaidlustada, siis uurimise käigus pannakse rõhku põhjalikule majanduslikule ja õiguslikule analüüsile, tagamaks, et otsus on adekvaatne ja hiljem kohtu jaoks vettpidav.

Nordea Eestil taas uus juht. Asemik tuleb Soomest Veidi enam kui pool aastat tagasi Nordea Eesti juhiks saanud Andreas Laane lahkub ametikohalt, mida hakkab septembris täitma Petri Nikkilä, teatas pank.

Andreas Laane lahkub Nordea Eesti juhi kohalt poolte kokkuleppel. Laane on Nordeas töötanud alates 2007. aastast, enne panga juhi ametisse asumist juhtis ta jae- ja korporatiivpangandust.

Pank on kasvanud. “Lahkun pangast rahuliku tundega ja parimate soovidega uuele juhile,” ütles Laane. “Minu juhtimise ajal on Nordea panga turuosa ja klientide arv suurenenud enam kui kaks korda ning Nordea on kindlustanud positsiooni kolme suurima panga seas. Soovin tänada kõiki kolleege ja kliente,

19,1

miljonit eurot oli Nordea Eesti puhaskasum selle aasta esimesel poolasstal. kes on aidanud sel teekonnal edu saavutada,” sõnas ta.

Soome päritolu Petri Nikkiläl on pikaajaline kogemus globaalse haardega ettevõtete müügi- ja äriarenduse juhtimises, viimati vastutas ta HSBC panga üleilmse klientide strateegia, segmenteerimise ja pakkumiste eest.

Nordea Grupi Balti panganduse juht Inga Skisaker tunnustab Andreas Laanet senise panu-

se eest: “Nordea Eesti on saavutanud häid tulemusi tugeva kliendikeskse lähenemisega. Uus juht Petri Nikkilä toob kindlasti nii Nordea Eesti kui ka kogu Baltimaade pangandusse meile vajalikku rahvusvahelise panganduse kompetentsust.”

Varasemad töökohad. Petri Nikkilä on varem juhtinud Nordea Grupi müügi, klienditoe ja turunduse valdkonda ning HSBC panga globaalse kliendistrateegia, -segmenteerimise ja -pakkumise valdkonda. Ta on töötanud ka äriarendusdirektorina globaalse haardega kontsernis Mars Inc. ja äridirektorina Unilever AMETis. Nordea kuulub Põhjamaade suurimasse finantskontserni Nordea Bank AB. ÄRIPÄEV.EE

LogisƟka Pluss OÜ on suurimaid laopidajaid EesƟs, kes pakub erinevaid logisƟka- ja tootmisteenuseid rahvusvahelistele tööstus-elektroonika suurkontsernidele, toidu-, alkoholi- ja esmatarbekaupade tootjatele ning maaletoojatele.

Töömahu kasvu tõƩu otsime oma meeskonda

MÜÜGIJUHTI Tööülesanded: • • •

• • •

akƟivne logisƟliste lahenduste tutvustamine ja nende müük uutele klienƟdele kliendibaasi täiendamine, uute klienƟde leidmine uute klienƟdega kontakƟvõtmine, kohtumine, läbirääkimistel osalemine, teenuse vajaduse välja selgitamine, hinnapakkumiste tegemine ja vajadusel selle täiendamine, läbirääkimiste lõpuni viimine osalemine suurklienƟde logisƟliste lahenduste väljatöötamise portsessis eƩevõƩe teenuste arendamine ja kujundamine müügitöö analüüs

Ootame sind kandideerima, kui Sul on müügitöö kogemus teenuste müügi vallas, hea analüüsivõime ja majanduskõrgharidus. Pead oskama häsƟ suhelda inglise ja vene keeles.

Veel väga oluline Sinu otsustusjulgust, iseseisvus ning soov võƩa vastu suuri väljakutseid.

EƩevõte pakub Sulle karjäärivõimalust, konkurentsivõimelist töötasu, häid tööƟngimusi.

Töökoht asub Punane 73, Tallinn, Harjumaa.

Kandideerimiseks saada oma CV aadressile personal@logisƟkapluss.ee või kandideeri online-keskkonna kaudu.

10 UUDIS

22. august 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

INTERVJUU

Palmér: ootan kasumit 2017. aastal. Ka väike lennufirma võib kasumit teenida KÄTLIN KARAMA katlin.karama@aripaev.ee

Kui veel kevadel lubas Estonian Airi tegevjuht Jan Palmér, et lennufirma jõuab sel suvel kasumi lävele, siis nüüd lükkas tähtaja veel kahe aasta võrra edasi. Eile avaldatud esimese poolaasta tulemused näitasid taas kahjumit ja Palmér ootab, et aastaks 2016 on firma kasumile lähedal.

2014. aasta esimesel poolaastal oli Estonian Airi müügitulu 32,9 miljonit eurot, mis on mullusest 8 protsendi võrra väiksem, ning ettevõte on endiselt kahjumis. Estonian Airi kahjum küll vähenes 18 protsenti, 5 miljonile eurole. Selle aasta esimesel kuuel kuul reisis Estonian Airiga 260 00 inimest, mis on mullusest 8% vähem.

Kas olete Estonian Airi esimese poolaasta tulemustega rahul? Tulemustel on kaks poolt. Kogu turg oli esimesel poolaastal väga negatiivne. Me ei täitnud enda ootusi, kuid meil ei lähe nii halvasti nagu osal teistel lennufirmadel. Suhtarvudes läheb meil normaalselt. Ka Ukraina kriisil oli negatiivne mõju turule, sellega ei saa me midagi ette võtta. Ma olen rahul sellega, kuidas firma on olukorraga toime tulnud. Loomulikult tahaksime näha veidi positiivsemat turgu.

Taust Estonian Airi sihtkohad REGULAARLENDUDE liinivõrku kuuluvad järgmised sihtkohad: Stockholm, Kopenhaagen, Amsterdam, Brüssel, Oslo, Moskva, Peterburi, Kiiev, Vilnius, Trondheim ja Bromma MAIST SEPTEMBRINI on sihtkohtade nimistus Nice ja Split JUUNIST AUGUSTINI Pariis JUUNIST OKTOOBRI LÕPUNI

Berliin DETSEMBRIST 2014 KUNI MÄRTSINI 2015 toimuvad

hooajalised lennud Münchenisse

Näib, et Estonian Air seisab paigal. Tulemused on peaaegu samad nagu eelmisel aasta. Miks see nii on? Jah, kuid see on osa ümberkorraldamiskavast. Me oleme selle kava saatnud Euroopa Komisjoni. Plaan on saada firma kasumisse ja olla jätkusuutlik, kuid praegu ei ole toimunud loodetud arengut.

veel kaks lennukit, millele on leping, kuid mida me ei vaja. Loodame, et 2015. aasta lõpuks on olukord lennukitega paranenud, mistõttu on paranenud ka Estonian Airi olukord.

ti, sest seni, kuni firma ei teeni raha, ei ole võimalust kulusid suurendada ega palku tõsta. Me peame endiselt läbirääkimisi, et hoida kulusid võimalikult all.

Millal jõuab Estonian Air kasumisse? Plaani järgi loodame olla 2016. aastal kasumile lähedal.

Ootame positiivseid tulemusi 2017. ja 2018. aastal. Plaan on selline.

Teie leping Estonian Airiga kestab 2015. aasta lõpuni. Kas Te otsite juba järeltulijat? Ei otsi. Ma ei usu, et omanikud sellega praegu tegelevad. Sinna on veel palju aega, nii et saame näha, mis sellest saab. Pole veel jutuks tulnud, mis saab pärast minu lepingu lõppemist.

Kas te plaanite praegu töötajate arvu vähendada? Ei, meil pole plaanis seda teha. Oleme kõike seni teinud programmi raames, välja arvatud see olukord lennukitega. Muidugi teeme väikeseid kohandusi, kuid see võib toimuda mõlemas suunas. Mõnikord peame rohkem inimesi palkama, teinekord peame töötajate arvu vähendama. Kuid vastus on ei, me ei muuda praegu rohkem midagi.

Kas on kavas avada või sulgeda lennuliine? Meil on plaanis avada järgmisel suvel uus suveliin Itaaliasse. Septembri lõpus alustame lendamist Tallinnast Stockholmi Bromma lennujaama. Me ei sulge marsruute, vaid üritame neid natuke juurde teha, et meil oleks suurem liiklus.

Eesmärk on saada Estonian Air vähemalt sellisele tasemele, et ta ei kaotaks raha. Näib, et selle eesmärgi täitmiseni läheb veel kaua aega. Miks?

Kõiki ümberkorraldusi ei ole veel tehtud. Meil on

Kas tõstate oma töötajate palkasid? Mitte eri-

Vaata meie kodulehte ja võida, sest

Kas Te olete selleks ajaks suutnud Estonian Airi muuta edukamaks? Jah, ma arvan nii. Plaan on päris jäik. Ma olen üpris kindel, et me suudame panna firma kasumit teenima. Vaatamata sellele, et tegu on väikese firmaga, ta võiks olla natuke suurem. Probleem on see, et meil ei ole Tallinnast nii palju sihtkohti, kuhu saaks lennata.

Estonian Airi finantsjuhi Wade Stokesi leping aegub septembris. Kas on plaanis temaga lepingut pikendada? Me oleme arutanud, mida tema tahaks teha ning mida firma tahaks teha. Kuid me pole maha istunud ja detaile arutanud. Ma olen üpris kindel, et ta jääb sellele kohale ka järgmiseks ametiajaks.

www.myntmoobel.ee

märksõnaga “ÄRIPÄEV”

KOGU KATALOOGIKAUP meie kodulehelt

AASTA LÕPUNI –20%

ESTONIAN Airi

tegevjuht Jan Palmér ütles tulemustest rääkides, et mitmel teisel lennufirmal läheb veel kehvemini.

FOTO: ERIK PROZES

UUDIS 11

ÄRIPÄEV 22. august 2014 toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

Piimatööstused: Venemaalt jõulukink keset aastat KÄTLIN KARAMA

ajaga suudame kahekordistada selle osakaalu. Suudame muuta vajadusel üsna suure osa toodangust laktoosivabaks,” märkis Koskinen.

katlin.karama@aripaev.ee

Laktoosivabade piimatoodete kustutamine Venemaale sisseveokeelu saanud toodete nimekirjast võib E-Piima juhatuse esimehe Jaanus Muraka arvates tekitada ekspordivõimaluse. Valio peab seda jõulukingiks keset aastat.

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev allkirjastas kolmapäeval määruse, millega muudeti sisseveokeelu all olevate USA ja ELi riikide toodete nimekirja. Sellest jäeti välja laktoosivaba piim ja piimatooted, seemnekartul, hernes, mais, vitamiinid ja toidulisandid, samuti forellija lõhemaimud. Samas lisati sisseveokeeld eluskalale.

“Laktoosivabu tooteid saab olla päris palju, nii et küsimus on natuke tõlgendamises, mida Venemaa konkreetselt selle all mõtleb,” ütles E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas. Tema sõnul võib praeguse sõnastusega piirangu kustutamine tekitada võimaluse sinna erinevaid laktoosi mittesisaldavaid piimatooteid müüa.

Venemaa määrus vajab tõlgendust. Murakas selgitas, et kuna määrus tuli kolmapäeval välja, siis praegu otsitakse aktiivselt

E-PIIMA juhatuse esimees Jaanus Murakas näeb rohelist tuld piimatoodete ekspordiks Venemaale. FOTO: VALLO KRUUSER/DELFI EESTI/ SCANPIX

selgitusi, kust jookseb piir, mida lugeda laktoosivabaks. Tema hinnangul on määrus praegusel kujul paljulubav, kuid veel ei osata öelda, milline on keelu kustutamise täpsem mõju.

Läbi tehniliste reglementide on Muraka sõnul asi palju keerulisem kui üks lause, milles on kirjas, mida määruses muudeti. “See lause on küll lihtsakoeline, aga tehniliste regulatsioonide tõttu ei ole see nii lihtne,” ütles Muraks, kelle arvates tulebki praegu selgusele jõuda.

Laktoosivabade piimatoodete kustutamine Venemaale sisseveokeelu saanud nimekirjast rõõmustab ka Soome Valio piimatööstust.

Piimatööstuse pidu. “Võib küll öelda, et see on jõulukink keset aastat,” lausus piimatööstuse Venemaa suuna juht Mika Koskinen Taloussanomatele. “Kõik äravõetud tooted saab tagasi viia.”

Laktoosivabad tooted moodustasid kümnendiku Valio ekspordist Venemaale. “Lühikese

Jogurti võidukäik. Valio Eesti ASi tegevjuht Maido Solovjov märkis, et vajab veel täpsustamist, milliseid konkreetseid tooterühmi sanktsiooni eemaldamine puudutab. Ta lisas, et seni on olnud juttu laktoosivabast piimast, kuid Valio Eesti laktoosivaba piima ei tooda, küll aga laktoosivabu jogurteid. Seega kui sanktsioonide eemaldamine kätkeb ka jogurteid, on neil teoreetiliselt võimalik müük Venemaale osaliselt taastada, lisas ta.

Miks otsustas Venemaa osa toodete keelust loobuda, pole üheselt selge. Eelmise nädala lõpus kohtus Soome president Sauli Niinistö Sotšis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

Venemaa kehtestas lääne kaubale sanktsioonid 7. augustil pärast seda, kui Euroopa Liit oli vastu võtnud kolmanda laine sanktsioonid Venemaa vastu. Lisaks ELile kehtivad sanktsioonid USAle, Austraaliale, Kanadale ja Norrale. Eelkõige puudutavad Venemaa sanktsioonid toidukaupu.

Ettevõtjatest Eestis peamiselt piimatootjaid ja kalapüüdjaid.

KRIIS

Maagaasi hind Euroopas on tõusuteel Maagaasi hind Euroopas on hakanud tõusma, sest muretsetakse, et Venemaa ja Ukraina vahelised pinged võivad tekitada tarneprobleeme.

Maagaasi järgmise kuu tarne hind rallis Suurbritannias viimase kuue nädala jooksul 17% pärast seda, kui Ukraina teatas, et võib keelata Euroopa suurimal tarnijal Gazpromil kütuse vedamise riigi territooriumil. Keelu põhjus on see, et Venemaa toetab separatistide tegevust Ukrainas, vahendas Bloomberg.

PATRIOTISM

Putini toetus rekordtaseme lähedal Venemaa presidendi Vladimir Putini toetus on rekordtasemel, ehkki inimeste majanduslik heaolu halveneb.

“Poliitika näib praegu olevat tähtsam kui majanduslik heaolu,” ütles agentuurile Bloomberg Citigroupi peaökonomist Moskvas Ivan Tšakarov. “Valdav osa venemaalastest näib olevat valmis oma majanduslikku heaolu ohverdama, kui see teenib suurt eesmärki.”

Selle kuu alguses oli toetus Putinile 87% tasemel, võrreldes madalseisuga 61% tasemel mullu novembris. Kõigi aegade rekordi lõi Putini populaarsus 88% tasemel 2008. a septembris pärast Gruusia sõda.

PIIRANGUD

Valgevene tühistas veto Ukrainale Valgevene välisministeerium teatas eile, et tühistab kõik Ukraina suhtes jõus olnud kaubanduspiirangud.

Enam ei piirata Ukraina õlle, kondiitritoodete ega muude toidukaupade importi, teatas ministeeriumi välismajandussuhete osakonna juht eilsel briifingul, vahendas agentuur Interfax.

STATISTIKA

Norra majanduskasv oodatust kiirem Norra teise kvartali majanduskasv ületas analüütikute ootused, kuna tööturul paranenud seis ja eluasemehindade tõus ergutasid eratarbimist ning kasvasid ka investeeringud.

Nafta-, gaasi- ja laevandussektorit välja arvates kasvas Norra SKP teises kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 1,2%, teatas eile Norra statistikaamet. Kokku kasvas Norra SKP 0,9%.

Agentuuri Bloomberg küsitletud analüütikud olid oodanud keskmiselt 0,6% suurust kasvu. Esimeses kvartalis oli kasv 0,5%.

SÜDALINN KOLIB MERE ÄÄRDE Müügiinfo: info@liven.ee

Pärle Raud 511 5153

www.promenaadimaja.ee

www.liven.ee

12 UUDIS BÖRS

22. august 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

SAKU ÕLLETEHASE emafirma

Õlletegijatel mõrkjas tulevik.

Carlsberg, kelle kasumist kolmandik tuleb Venemaalt, tõmbas tegevuskasumi prognoosi allapoole.

FOTO: BLOOMBERG

Pilgud püsivad Venemaal JUHAN LANG juhan.lang@aripaev.ee

Tunneme, et Ukraina kriisi tõttu on riskitase selles äris oluliselt kasvanud.

Soome analüüsimaja Inderes Oy analüütik Petri Aho

Õlletootjate Saku Õlletehase ja A. Le Coqi emafirmadele pole viimane aasta olnud just meelakkumine. Viimastel päevadel on nukravõitu kvartalitulemused avalikustanud nii Taani õlletootja Carlsberg kui ka Soome õllepruulija Olvi.

Olvi käive kukkus esimesel poolaastal 6,7%, 159,3 miljonile eurole. Üleeile kasumihoiatuse andnud Carlsbergist sai aga üks esimesi suuremaid Euroopa ettevõtteid, kes prognoosib Ukraina kriisi ja Venemaa sanktsioonide tõttu väiksemat kasumit.

A. Le Coq kasvatas kasumit. Aruandes põhjendati Olvi kesiseid tulemusi sellega, et varasuvine külm ilm haukas tüki teise kvartali käibest. Lisaks kahanes maksutõusu ning üldise kehva majanduspildi tõttu Soome alkohoolsete jookide turg.

Kõik see tiris A. Le Coqi emaettevõtte käibe esimesel poolaastal võrreldes mullu sama ajaga 22% allapoole, 52,5 miljonile eurole. Samal ajal vähenes A. Le Coqi käive võrreldes mullusega 2,4%, 41,1 miljonile eurole. Hoolimata käibe langusest kasvas Eesti üksuse ärikasum aastaga siiski 3,3% ja ulatus 8,3 miljoni euroni.

Bloombergi terminalis Olvi aktsiale müügisoovituse andnud Soome analüüsimaja Inderes Oy analüütik Petri Aho rääkis Äripäevale, et joogitoot-

Tule ja õpi

väikelaevajuhiks!

Põhjalik koolitus Praktiline meresõiduõpe Rahvusvaheline juhitunnistus Järgmised koolitused Tallinnas 2. september – 16. oktoober T ja N 18–21 20. september – 6. oktoober Nädalalõpud L–P 10–19

Nüüd ka SRC raadioside koolitus!

Telefon 504 3130 info@paadiluba.ee www.paadiluba.ee

Tasub teada Kes pruulib Eesti õlle?

SKANDINAAVIA KAUDU. Pärast seda kui ülemöödunud sajandi algul Saku mõisniku Karl Friedrich von Rehbinderi püsti pandud Saku Õlletehase aktsiad kuus aastat tagasi Tallinna börsilt välja arvati, saab kodumaiseid õllemarke sümboolselt toetada vaid nende Skandinaavia emafirmade kaudu.

JUBA 1997. AASTAL müüs Eesti vanim õllepruulija A. Le Coq oma Tartu Õlletehase aktsiad Soome suuruselt kolmandale õlletootjale Olvile ja kuulub tänaseks 100% põhjanaabritele.

ALATES 2008. AASTAST ei saa kodumaiseks pidada ka praegu taanlastele kuuluvat Saku Õlletehast, mille ainuomanikuks sai maailma suuruselt neljas õllehiid Carlsberg Group.

ja viimased tulemused valmistasid turule väikese pettumuse ja jäid alla tema ootuste.

“Olvi tulemused Soomes ja Valgevenes olid oodatust selgelt nõrgemad ja seda peamiselt külma ilma ja Angry Birdsi karastusjookide Venemaaekspordi järsu vähenemise tõttu,” nentis ta. “Ja siin pole mingit pistmist sanktsioonidega.”

Müügisoovitus anti Aho sõnul seetõttu, et aktsia on liiga kallis – P/E ehk aktsia hinna ja aktsia kohta teenitava kasumi suhe on 17,42 ning nii Soome kui ka Baltimaade kasvuväljavaade on nigelavõitu. Samuti jääb analüütiku sõnul liialt tagasihoidlikuks ennustatav 3% dividenditootlus.

Samas võib tänu soojale juulile ja augustile tema hinnangul oodata Olvile oluliselt paremaid kolmanda kvartali tulemusi. Ettevõtte peamiseks kasvumootoriks prognoosib Inderes lähiaastatel Valgevene üksust, ent analüütikute hinnangul ei ole joogitootja lähemas perspektiivis siiski eriti paljulubav. “Tunneme, et Ukraina kriisi tõttu on riskitase selles äris oluliselt kasvanud,” selgitas Aho. Kolleegist veidi positiivsem oli Olvile hoia-soovituse andnud Nordea Equity Researchi analüütik Rauli Juva. “Aktsia on ajalooliselt käitunud väga hästi ja ma arvan, et nad suudavad tulemusi parandada tänu Valgevene üksustele ning pikaajalis-

tele investeeringutele,” rääkis ta. Samuti pidas ta aktsia hinda õiglaseks.

Ta toonitas, et Olvi on viimastel aastatel järjepidevalt turuosa kasvatanud, millest võib välja lugeda teatavat konkurentsieelist. “Peamine risk seisneb selles, et ettevõtte kasv sõltub otseselt Valgevenest,” nentis Juva.

Saku ema on Venemaa suurim. Poliitiline risk on analüütikute hinnangul tihedalt põimunud ka Carlsbergi aktsiaga. Kuna enam kui kolmandik kontserni kasumist tuleb Venemaalt, langetas õlletootja üleeile majandusaasta tegevuskasumi prognoosi.

Ettevõte tõi põhjuseks viimased makrosündmused, tarbijakindluse languse ning osa IdaEuroopa majanduste nõrkuse. Carlsberg ei teatanud, kui suurt tegevuskasumit ta selleks aastaks prognoosib, kuid hoiatas, et see tuleb varem prognoositust nõrgem.

Carlsbergi teise kvartali käive kasvas võrreldes möödunud aasta sama ajaga 100 miljoni Taani krooni võrra, 19,16 miljardi kroonini ehk ligemale 2,6 miljardi euroni. Tegevuskasum suurenes 3,4 miljardilt kroonilt 3,6 miljardile kroonile ehk ligi 480 miljonile eurole. Seda, kuidas läks Saku Õlletehasel, kontserni aruandest ei selgu.

Warren Buffett maksab trahvi Miljardär Warren Buffet lõikas kriisiaja investeeringutelt küll ohtralt tulu, ent on nüüd sunnitud aastatetaguse patu eest tasuma ligi miljon dollarit trahvi.

Buffetti investeerimisfirma Berkshire Hathaway teatas eile, et nõustub maksma 896 000 dollarit trahvi konkurentsieeskirjade rikkumise eest 2008. aastal.

Nimelt jättis ettevõtte teatamata olulise osaluse ostust Chicago seinaplaatide tootjas USG. USA justiitsministeeriumi teatel on see teine kord, kui Berkshire pole suurtest ostudest õigel ajal teatanud.

Seaduse järgi tuleb enam kui 283,6 miljoni dollari eest ettevõtte aktsiate või varade soetamise korral teavitada USA föderaalset kaubanduskomisjoni FTC ja justiitsministeeriumi.

Kui USA majandus 2008. aas-

tal kriisi sööstis, ulatas Berkshire päästerõnga hulgale ettevõtetele. USG oli selles nimekirjas üks väiksemaid.

2008. aastal oli Berkshire investeerinud firma 10% intressiga vahetusvõlakirjadesse 300 miljonit dollarit.

Eelmise aasta lõpus soovis USG võlakirjad välja lunastada.

Detsembris konverteeris Berkshire oma osaluse aktsiateks, omandades seega 28% osaluse.

Washingtoni ringkonnakohtu kaebuse järgi oli osaluse väärtuseks 950 miljonit dollarit.

Kolmapäevase seisuga on Buffetti osaluse väärtus kasvanud 1,1 miljardile dollarile. Buffetti sõnul tekkis teate esitamise nõue pärast USGi väljaostu soovi ja tema kinnitusel mõistis investeerimisfirma seda liiga hilja. ÄRIPÄEV.EE

UUDIS 13

ÄRIPÄEV 22. august 2014 toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

21.08.2014

Võrdlus Heineken konkurentidest reipam

Heineken

19,78

õlletootjate aktsiate hinna muutus alates aasta algusest protsentides 10

0

Olvi -9,76 -10

Carlsberg

-20 01

-12,95 02

03

04

05

06

07

08

Olvi ja Carlsbergi aktsiad pole tänavu investoritele rõõmu pakkunud. Oluliselt reipamat sammu on näidanud hollandlaste Heineken.

ALLIKAS: BLOOMBERG

Pane tähele Kuidas aktsiaid osta?

Olvi ja Carlsbergi aktsiad on kaubeldavad kõigi peamiste Eestis tegutsevate pankade vahendusel.

SEB PANK: tasu 0,2% tehingusummalt + 14 eurot.

LHV PANK: teenustasu 11 eurot +0,3%.

NORDEA PANK: soetamiskulu

Möödunud kvartalis vähenes Carlsbergi turuosa Venemaal 1,2 protsendipunkti võrra, 37,4 protsendini. Ida-Euroopas kahanes käive viiendiku võrra ning suur mõju oli selles Vene rubla ja Ukraina grivna nõrgenemisel.

Analüütik: õlle hind võib tõusta. Analüüsimaja Morningstar Amsterdami üksuse analüütik Philip Gorham ütles Äripäevale, et joogitootja tänavuse aasta tulemus sõltub suuresti sellest, kuidas arenevad sündmused Venemaal. Kui sanktsioonid laienevad õllele, surub see juba praegu krõbedate aktsiisimaksude tõttu võrdlemisi kõrgeid hindu veelgi ülespoole, räsides nõudlust.

12,5% langusega on Gorhami sõnul Carlsbergi aktsia tänavu kõigile peamistele konkurentidele kõvasti alla jäänud. Eeskätt maailma suurimale õlletootjale Belgia-USA Anheuser-Busch InBevile, suuruselt teisele SABMillerile ning suuruselt kolmandale Heinekenile. Loetletud tootjate aktsiad on tänavu tugevnenud vastavalt 7,8%, 6,3%, ja 16,77%.

Et Carlsberg on 39% turuosaga Venemaa suurim õlletootja, on investorite hirm seotud idanaabri käikudega. Poliitiline ebakindlus muudab olukorra Carlsbergile raskeks nii Venemaal kui ka Ukrainas, kus valitsus tõstis kõigele lisaks 1. mail õl-

0,2% tehingumahust, minimaalselt 20 eurot.

SWEDBANK: soetamiskulud läbi kauplemiskonto minimaalselt 14,06 eurot või 0,15% tehingusummast.

DANSKE BANK: teenustasu 0,25% tehingusummast, minimaalselt 31,96 eurot.

le maksumäära 43% võrra. Käik võib Morningstari teatel jaehindu 4–5% võrra tõsta.

Pikemas perspektiivis ennustab analüüsimaja siiski poliitilise olukorra stabiliseerumist ja IdaEuroopa müügimahu kasvu jätkumist.

Mirabaud Securitise anaüütik Johnathan Fyfe suhtub Carlsbergi tulevikku optimistlikult ja on andnud sellele ka ostusoovituse.

“Makromajanduse aeglustumine Venemaal on kahetsusväärne ja pärsib kahtlemata stabiliseerumist, kuid me arvame, et Venemaa õlleturg paraneb järgneva 12 kuu jooksul ja on võimeline tagasihoidlikuks kasvuks,” märkis ta ametlikus analüüsis.

Taani õllekontserni P/E suhe on Kopenhaageni börsil 15,44 ja ettevõtte aktsia kaupleb praegu 520 Taani kroonil ehk 69,7 eurol. Kasumihoiatusele reageeris Carlsbergi aktsia börsil enam kui 5protsendilise langusega, ent eile keskpäevaks oli langus kahanenud 3,61%-le.

Fyfe näeb kõigest hoolimata aktsiale veel tublisti tõusuruumi, tõstes aktsia hinnasihi 645 Taani kroonile ehk 86,5 eurole. “Võib-olla ma olen geenius ja kõik teised eksivad või siis olen ma kuskil midagi kahe silma vahele jätnud,” kommenteeris ta analüütikute konsensusest märksa optimistlikumat prognoosi.

Lahkus Andres Haamer

Kolmapäeval suri kontoritehnika ettevõtte Overall asutaja ja nõukogu esimees Andres Haamer. Overall märgib oma looja kohta, et Andres oli ettemõtlejast ettevõtja, tal oli visioon, julgus, uskumatu töökus ja järjepidevus. Kasutades ainult oma pead ja kahte kätt, ei mingeid laene ega investoreid, lõi ta 1990. aastal Eesti suurima ja edukaima kontoritehnika müügija hooldusettevõtte KTK Overall (Overall Eesti) – Canoni hooldusja müügiesinduse Eestis.

Ettevõte toob välja, et Andres

Haamer oli ka tundliku sotsiaalse närviga – ta elas veendumuses, et igal kodanikul on nii vastutus kui ka kohustus oma ühiskonna ees. Andrese väljundiks poliitilistes otsustes osalemiseks on olnud aktiivne suhtlus riigi administratsiooniga Tööandjate Keskliidu ning Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu kaudu. Andrese väljundiks noorte teenimisel ning keskkonna hoidmisel on olnud skautluse taasrajamine Eestis ning töö Eesti Looduse Fondis. ÄRIPÄEV

PLASTPROFIILIDE

Putin ergutab Poolas siidriäri Venemaa kehtestatud impordikeeld on suur probleem Poola õunakasvajatele, kes ergutavad traditsiooniliselt õlut ja viina pruukinud poolakaid rohkem siidrit tarvitama.

Mullu moodustas siider Poolas kogu alkoholimüügist alla 1%, ehkki kogused on 2012. aastast enam kui kolm korda kasvanud, vahendas agentuur Bloomberg. Siidrit joodi mullu kaks miljonit liitrit, õlut aga võrdluseks 3,7 miljardit liitrit ja viina 264,3 miljonit liitrit, näitavad International Wine & Spirit Researchi andmed.

Poola veinitootjate nõukogu hinnangul viiekordistub tänavu Poolas siidri tootmine ja üle-

· tootmine · arendus

ATI Profiil

tab 10 miljoni liitri piiri. Vene turu kaotust see siiski ei asenda – tänavu plaaniti Vene turule eksportida kuni 677 000 tonni õunu. Poola õunasaagi suuruseks prognoositakse sel aastal 3,5 miljonit tonni, ühe siidriliitri valmistamiseks on vaja 1,5– 2 kilo õunu.

Poola suurim siidritootja on Varssavi börsil noteeritud Ambra SA, mis müüs mullu 800 000 liitrit siidrit. Bank Millennium SA prognoosis juulis firma siidrimüügi kasvu 2014. aastal 4–4,5 miljonile liitrile. Embargo on tõuge Poola põllumajanduse arendamiseks, märkis Ambra juhatuse esimees Robert Ogor. ÄRIPÄEV.EE

liist@atiprofiil.ee www.atiprofiil.ee

TÕESTATULT VASTUPIDAV !

Kasutatud büroomööbel ja kodumasinad

E–N 10–17, R 10–18 Tähetorni 21j, Tallinn Tel 552 6608

www.

.ee

Peasponsor:

E R E P U G KO V E Ä P U S I RULLU START:

Pühapäeval, 31.08.2014 Tallinnas, Filtri teel

KAVAS: 11:00 11:20 12:00 12:01 14:30

Pisirull 0,5 km POP Lastesõit 2 km Rulluisumaraton 42 km Rulluisumaraton, naised 42 km Poolmaraton 20 km

14:31

Rahvarull 10 km

16:00

Suusarull 20 km, vabatehnika

Rullilaat! diskorite kooli * Noorte etteaste * Lapsevanematele: lastehoid * Lastele: batuudijuss ja Pipi!

INFO JA REGISTREERIMINE: www.rullituur.ee

14 GASELL

LOGISTIKA

Nimi võib määrata firma saatuse.

Ainulaadsed logistilised lahendused

ÄRIPÄEV 22. august 2014 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

IRINA ŠKARINOVA kaasautor

Kohalikul ettevõtlusturul ei kohta just eriti sageli firmat, mis ei püüa võita konkurentidelt nende turuosa dumpinguga, vaid eelistab luua oma ja nullist.

Vaatamata sellele, et peaaegu kogu Tallinna logistikaettevõtte OÜ Fast Train tegevus on koondunud välisriikidesse, ei ole jäänud firma edu Eestis märkamata – ettevõte asetus tänavuses Gaselli TOPis 169. kohale.

Venemaa ja Euroopa turgudel tegutseva Fast Traini põhiomaniku ja juhi Mihhail Stankevitši sõnul ergutavad kõrged kohad TOPides, autasud ning diplomid nii ettevõtte omanikke kui ka töötajaid. Ettevõtte partneritel on samuti hea meel teada, et nad teevad koostööd ühe parema firmaga turul. Stankevitš on veendunud, et kõige paremini iseloomustab ettevõtet siiski see, kuidas ta tuleb toime erinevate ülesannetega ning kuidas läheneb klientidele.

Ei tunne sõna “ei”. Stankevitš rõhutab, et Fast Traini igapäevases tegevuses juhindub ta põhimõttest “me ei tunne sõna ei”. See tähendab, et ettevõte on võimeline töötama välja ja pakkuma logistilist lahendust igale kliendile.

Stankevitš teab oma kogemustest, kui tähtsad on vedudes aeg ja raha, sest kunagi tegeles ta ise jahutoodete tarnimisega Venemaalt Eestisse. Alguses tõi ta jahu vagunitega ja seejärel juba laevadega.

Kuna aga vedajad ei suutnud rahuldada tellija kõiki vajadusi, otsustas Stankevitš luua oma logistikaosakonna. “Ajapikkuhakkas logistika mind üha

rohkem huvitama ja ma läksingi sellele üle,” põhjendab ta Fast Traini asutamist 2006. aasta algul.

Stankevitš on seda meelt, et logistik peab mõtlema nagu klient. “Kui logistik teab, kuidas kiiremini ja paremini kaup kohale toimetada, ei tule tellijal kokku puutuda mingi probleemiga. Samuti peab logistik olema valmis aitama tollidokumente vormistada,” märgib Fast Traini põhiomanik. Ta lisab, et tihtipeale õpetab ta oma töötajad ise välja, sest professionaalne haridus ei pruugi tagada, et selle omandajast on saanud hea spetsialist.

Stankevitš elavneb märgatavalt, kui näitab paberilehte, millel on kujutatud tarneahel järjekordse kliendi jaoks. “Teie jaoks on need kõigest nooled ja kastikesed, kuid selles on kogu point!” hüüatab ta. “Selliste skeemide joonistamiseks ei pea olema joonestaja, kuid kui sa oskad skeeme koostada, saab kauba toimetada kohale kliendi jaoks maksimaalse mugavusega ning meie väldime tühi-

Pane tähele ÄRIPÄEVA gaselli rubriik, kus

kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus. ÄRIPÄEVA GASELLI TOP ilmus 20. veebruaril. Lähteandmeteks olid müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2010–2012. 2010. aasta käive pidi olema üle 100 € ja 2012. aasta oma alla 13 mln €.

TOPi jõudis tänavu 1115 ettevõtet.

Gaselliliikumist toetab LHV

Teie jaoks on need kõigest nooled ja kastikesed, kuid selles on kogu point!

Fast Traini põhiomaniku ja juhi Mihhail Stankevitši sõnul on logistiku jaoks oluline osata tarneahel endale skeemina ette joonistada, nii suudetakse vältida tühisõite.

Loe Äripäevast LOOD GASELLETTEVÕTETEST

“Reisipisik nakatas õpetaja” Võru firmast OÜst Loodusreisid 16. juuni lehes.

“Saarlane Soomes” Saaremaa firmast OÜst Trajali 21. juuli lehes.

“Vennaksed majandavad gaselltalu” Pärnumaa firmast OÜst Helgi & Pojad 6. augusti lehes.

GASELL 15

ÄRIPÄEV 22. august 2014 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

Mis on mis OÜ Fast Train ASUTATUD 2006 Tallinnas.

169. KOHAL tänavuses Gasel-

li TOPis. OMANIKUD : 70% Mihhail

Stankevitš, 30% Yeudakiya Stankevich (Valgevene).

EKSPEDEERIB rahvusvahelisi veoseid. Suuteline korraga vedama 9050 m3 või 4373,4 tonni kaupu. Kuni 2012. aastani tegutseti põhiliselt Venemaa, veidi ka Eesti turul.

2012 lisandus Kasahstani turg, 2013 ELi riikidest Läti, Leedu, Saksamaa ja Holland ning väljaspool ELi Jaapan, Valgevene ja Moldova.

TÖÖTAJAID 7.

TULEMUSED:

2013. aastal oli käive 3 510 195 eurot ja kasum 190 396 eurot. Aastatel 2010– 2012 kasvas käive 6,09 ja ärikasum 4,29 korda.

Üks küsimus Milline vanasõna iseloomustab Teie tegevust?

Taust Kiire kasvu põhjused

1.

MEELEKINDLUS. Nagu

igas muus äris, peab ka logistikas iga päev mõtlema sellele, kuidas muuta firma tegevus paremaks, kuidas saavutada edu.

2.

SUHTED KLIENTIDEGA.

Sa võid küll öelda enda kohta, et oled edukas ja kiiresti arenev ettevõte, kuid tähtis on öeldut kinnitada oma konkreetsete tegudega. Vastasel juhul ei jõua sa läbirääkimistest kaugemale.

SÕNAPIDAMINE. Kui sa ütlesid kliendile hinna ja hiljem avastasid, et oled eksinud arvutamisel enda kahjuks, siis pead sa kõik oma kohustused tegema ära kliendile öeldud hinnaga. Ära hakka hinda muutma ning ära püüa teenida vahet teiste klientide arvel tagasi.

RAAMATUPIDAMISE ÄRIPLAAN Kas? Kuidas? Kus? Kellega?

9. oktoobril 2014

3.

Kommentaar Kvaliteedis järele ei anta RODION NABOIŠTŠIKOV MC Logistics CISi vanemjuhataja

MIHHAIL STANKEVITŠ OÜ Fast Train juhatuse esimees

Millest rõõm ühele, sellest ka teisele. Meie loome, mitte ei konkureeri – sellisena võiks kõlada ka meie ettevõtte moto. See tähendab, et me ei sekku juba töötavatesse vedudesse ega paku konkurentidest madalamat hinda. Meie loome ja kasvatame logistilise lahenduse nullist. Selleks tuleb mõista iga kliendi vajadusi.

Tuleb selgeks teha, mis nimelt on kliendile oluline, ja pakkuda talle sobiv lahendusvariant. Lisaks sellele arutame oma pikaaegsete koostööpartneritega uusi ideid ja püüame ühiselt leida võimalusi uusi ideid ellu viia.

Meie firma teeb Mihhail Stankevitšiga koostööd juba üle viie aasta. Mihhail ja tema meeskond paistavad silma eelkõige sellega, millist tähelepanu nad osutavad veose valdaja vajadustele, ja kui paindlikult nad oma ülesandeid täidavad.

Fast Train tahab alati osutada kõrgekvaliteedilist teenust.

300 kinnist vagunit ja 120 platvormvagunit peaks firma vagunipargis olema 2014. aasta lõpuks.

KIIRELT kasvava logistikafirma Fast Train põhiomanik ja juht

Mihhail Stankevitš näeb Aasia suunal tohutut potentsiaali. FOTO: ANDRAS KRALLA

sõite. Meie vagunid liiguvad praegu 90protsendilise täituvusega.”

Turu langust juba märgata. Ettevõtte nimetus Fast Train peegeldab firma strateegiat ja iseloomustab ühtlasi omanikku ennastki: kihutada aina edasi.

Mihhail Stankevitš räägib innukalt oma ärist, sellest, kuidas tahab firmat arendada, kuid pidevalt pöördub ta ikka ja jälle tagasi poliitika juurde. Ta märgib, et kui meie poliitikud oleksid natukenegi ettenägelikumad, oleks Eesti transiidisektoril palju lihtsam “hingata, kasvada ja õitseda”. Praegu näeb Stankevitš arengut eelkõige Venemaa, Kasahstani ja Aasia suunas. Ta on veendunud, et Venemaa ja Aasia turgude potentsiaal on väga suur ja korvab kuhjaga raskused, mis nendel turgudel ette tulevad. “Euroopa turg on juba välja kujunenud, aga Venemaal ja Aasias on suured võimalused,” lausub ta.

Ebastabiilne olukord Ukrainas mõjutab Euroopa transporditurgu. “Läti, Leedu ja Eesti kaotavad väga palju,” räägib Stankevitš. “Seda on juba märgata. Turg langeb, maksed sealt ei laeku. Töötasime Ukraina turul vähe, kuid meil oli plaanis osta uued vagunid. Nüüd lükkasime ostu edasi – kui turg langeb, mida vagunitega peale hakata?”

Atraktiivne Kasahstan. Seevastu Kasahstaniga on Stankevitšil seotud ainult positiivsed ärikogemused. “Kasahstanil on tugev finantspotentsiaal, seal on hea ärikliima ja ka investorite silmis näeb riik atraktiivne välja,” märgib Stankevitš. “Näiteks ei maksustata seal pärast kolme tegevusaastat dividende. Kas see on siis halb?”

Stankevitši hinnangul on Kasahstan justkui kündmata uudismaa. Logistikateenuste maht seal aga näitab praegu kasvutrendi. “Kasahhid kaaluvad võtta kasutusse riigisisese kohaletoimetamise süsteemi meie Eesti Posti eeskujul,” seletab ta.

“Turg on seal suur, 17 miljonit inimest, pluss lähinaaber Hiina ning kogu Aasia.”

Venemaa bürokraatia ei hirmuta. Venemaal, täpsemalt Peterburis on Stankevitšil samuti väike transpordifirma. “Venemaa mastaabis on 20– 40 vagunit praktiliselt mitte midagi,” nendib ta, ent lisab, et ometi jätkub Venemaal tööd ka nende vagunitele.

Stankevitš möönab, et muidugi on Venemaal oma eripära. “Kõik teavad, et Venemaal vohab bürokraatia,” seletab ta ja toob näiteks mõne aasta taguse vahejuhtumi maksuametiga. “Esitasime deklaratsiooni käibemaksu tagastamiseks, summa oli väike, midagi 400 000 rubla ringis. Ometi korraldas maksuamet vastukäiguna väga põhjaliku kontrolli, kuna firma, kellega koos töötasime, osutus pahauskseks.” Fast Train sai nõutud käibemaksu pooleteise aasta pärast tagasi. Stankevitš märgib, et teda Venemaal lokkav bürokraatia siiski ei peata, kuna turul on väga suur potentsiaal.

Stankevitš prognoosib oma Eesti ettevõttele jätkuvat kasvu. “Loodan, et tuleval aastal oleme jälle Gaselli TOPis,” oli ta optimistlik. Kui vaadata Fast Traini eelmise aasta majandustulemusi, siis pole see sugugi võimatu. Kasv on olnud muljetavaldav – 2013. aastal teenis Fast Train 3,5 miljoni eurose käibe juures ligi 0,2 miljonit eurot kasumit. Aastaga kasvas kasum 2,77 ja käive 2,37 korda.

Kuidas raamatupidamisbüroo rajada, äriideed finantseerida, teenusteportfelli laiendada, ettevõte kasumlikumaks muuta, ennast ja edu kindlustada?

Oma kogemusi ja praktilisi näpunäiteid jagavad: Veebirakenduse GoWorkABit kaasasutaja KEI KARLSON Swedbanki äripanganduse juht LAURI VAIKSAAR Solonpartners juhtivpartner YRJÖ OJASAAR Deloitte Eesti partner VEIKO HINTSOV TTÜ Majanduskoolituskeskus KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liige MARIKO RUKHOLM Advokaadibüroo SORAINEN advokaat JUULIKA AAVIK Vesiir OÜ juhatuse liige ENNO LEPVALTS 1Office Groupi tegevjuht RAGNAR EVEREST

Täpsema ajakava leiad

www.seminar.aripaev.ee Konverentsil osalemine maksab kuni 1. oktoobrini 199 eurot (km-ga 238,8 eurot). Alates 2. oktoobrist kehtib täishind 249 eurot (km-ga 298,8€ eurot).

Kahe või enama isiku korraga registreerimisel ühest maksjaettevõttest kehtib hindadele 5% soodustus.

Registreerimiseks kirjutage annely.raudhein@aripaev.ee

16 HOBI

ÄRIPÄEV 22. august 2014 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

DISC-GOLF

Mis on mis Disc-golf

Odav mäng.

PÄRINEB USAst, kus see on

väga populaarne ja kus korraldatakse maailmameistrivõistlusi nii proffidele kui ka amatööridele.

EESMÄRK: saada ketas korvi, kasutades võimalikult vähe viskeid. Rajameistrite määratav “par” on keskmine visete arv raja kohta, millega võistlejad saavad oma tulemust võrrelda.

MÄNGIJATE ARV: kõige parem on mängida 4–6 inimesega.

VARUSTUS: kolme liiki spetsiaalsed lendavad taldrikud – lühimaa ketas ehk putter, keskmaa ketas, kaugmaa ketas ehk driver.

Lendavate taldrikutega leviv krooniline haigus

10

kuni 15 eurot maksab disc-golfi ketas.

RIIETUS: vabam kui golfis,

kuid keelatud on sandaale kanda ning õlad peavad olema kaetud. Soovitatav on kanda golfisärki.

KUIDAS MÄNGITAKSE:

HALDI ELLAM kaasautor

DISC-GOLF eel-

dab võistluste tasemel head keha valdamist ja pakub piisavalt hasarti.

Eestis kogub populaarsust disc-golf – spordiala, mis paelub lendavate taldrikute, seltskonna, värske õhu ja loodusega. On algajaid, kes on poole aastaga jõudnud professionaalsele tasemele, kuid enam pole tippu jõudmine lihtne, sest konkurents muutub tihedamaks. Nagu nimigi ütleb, sarnaneb disc-golf golfimänguga. Disc-golfi mängitakse lendavate taldrikutega, mis tuleb lennutada suurde korvi. Üks staažikamaid disc-golfimängijaid Eestis on Raul Mägedik, kes on selle spordialaga seotud olnud 13 aastat. “Puutusin esimest korda disc-golfiga kokku 2001. aastal, kui nägin ultimate frisbee (mäng lendavate taldrikutega) turniiril Rootsi lendava taldriku ajakirjast disc-golfi mängu tutvustust. Tol ajal olin golfist vaimustunud ja mulle meeldis mõte, et golfi saab mängida ka lendavate taldrikutega,” selgitas Kettapood OÜ omanik Raul Mägedik.

Kuna sel ajal Eestis disc-golfi radu polnud, oli kõige lähem võimalus seda mängida Soomes. Mägedik valmistus sinna minekuks, kuni talle tehti ettepanek turniir hoopis Eestis korraldada. 2002. aastal toimuski Pirital esimene turniir, kuhu Soome mängijad tõid võistluste ajaks 9 paigaldatavat korvi ja kettad.

Mägediku sõnul mängitigi esimestel aastatel paigaldatavate korvidega, mida sai igale poole kaasa võtta. Esimesed disc-golfi rajad avati 2003.– 2004. aastal Jõulumäel ja Mammastes, lisaks erarada Mäeotsal. Praegu on üle Eesti kokku 35 rada.

Pakub põnevust nii seltskonnas kui ka proffidele. “Mäng köidabki eelkõige võistlusmomendi poolest. Täpsusmänguna esitab see suure väljakutse keha valdamisele,” selgitas Mägedik. “Golf on na-

FOTO: RAUL MEE

Kallist varustust ei ole vaja, saab värskes looduses jalutada.

Meilver OÜ omaniku Margo Petersi sõnul pole tegemist kurnava spordialaga.

tuke igavam, kettaga on rohkem võimalusi. Golfipall liigub enamasti ainult otse, ketast saab aga kaarega visata. Ketta valdamisel on lennukaared planeeritavad. Kaugete vahemaade korral kipub mängija paari meetriga eksima ja kaugelt tabamine on peamiselt juhuslik. Eesti inimesele meeldib looduses liikumine ning disc-golf pakub ka piisavalt hasarti,” selgitas Mägedik.

Getup OÜ juhatuse liige Tommy Markus sai disc-golfi pisiku kolm aastat tagasi sõbralt, kes teda mängima kutsus. “Enne mängisin pesapalli ega tahtnud midagi muud. Nüüd on vastupidi, pesapall enam ei kutsu, küll aga disc-golf,” rääkis Markus. Küsimusele, miks disc-golf paelub, vastas ta, et sellest arusaamiseks peab seda ise proovima. Mängu juures meeldib talle, kuidas ketas teeb õhus kuni 120 meetri pikkusi lende ja täpselt sinna, kuhu soovitud. “Kõige mõnusam on, kui sa tead, kuhu ketas läheb. Lisaks on see lahe ajaveetmisviis – saab sõpradega ringi liikuda, viibida värskes õhus. Mida veel tahta?” küsis Markus.

Odav spordiala. Disc-golfi populaarsuse taga näeb Markus selle suhtelist odavust võrreldes paljude teiste spordialadega. “Näiteks golf on kallim ja golfiradade haldamine kulukam. Disc-golfirajad vajavad kergelt muru niitmist, ei vaja kastmist ega muru lappimist,” rääkis ta. Radade kasutamise eest tavaliselt maksma ei pea ning alustamiseks piisab ka 10–15 eurot maksvast kettast. Siiski on võimalik ka selle ala peale kulutada, soetades nõudlikuma mängija varustust, mis hõlmab kvaliteetseid kettaid, korralikku kotti, tooli, vihmavarju.

“Tippsport on aga alati kallis,” nentis Markus, lisades, et kõige kallim on muidugi ostetud asju mitte kasutada.

Markus toob välja Eesti omapära: nagu eestlased sõidavad suurte ja kallite autodega, on ka paljud disc-golfi mängijad kohe mängimist alustades soetanud pea 200eurose profikoti ketaste hoidmiseks.

Meilver OÜ omanik Margo Peters sattus discgolfi esmakordselt mängima kolm aastat tagasi.

“Kallist varustust ei ole vaja, saab värskes looduses jalutada. Ei ole kurnav spordiala ning kui rumalusi ei tee, saab ilma traumadeta hakkama,” võttis Peters ala kokku.

Eesti “metsikud” rajad. Eestis on viimastel andmetel 35 disc-golfirada ning neid tekib aina juurde. Võrreldes välismaiste radadega, millest paljud asuvad korrastatud parkides, on Eesti rajad peamiselt metsades.

“Disc-golfi parke on kerkinud nagu seeni pärast vihma,” selgitas Markus, kellele meeldib uusi kohti proovida. Ta nentis, et paraku ei anna paljud kodumaised mängurajad disc-golfipargi mõõtu välja, kuna asuvad sisuliselt metsas. Ameerikas on näiteks enamik radu parkides. “Minust on saanud gurmaan ja enam ma igale poole ei tiku,” märkis Markus.

Petersi sõnul on paremas korras need rajad, mis kuuluvad mõnele klubile, kes neid püsivalt korras hoiab. Nn metsikute radade plusspooleks peab ta seda, et need pakuvad rohkem mängulusti, eriti kui lühikesed ja kerged rajad enam ei meeldi. Samas tuleb keerulisemate radade juures arvestada kettast ilma jäämise võimalusega, kui see võssa kaob.

Sõltuvust tekitav ala. Disc-golfi mängimisel peab Peters kõige olulisemaks tehnika valdamist ja osavust. Algajatel huvilistel soovitab ta vaadata internetist mängu tutvustavaid videoid ning minna turniiridele, kus saab asjatundjate käe all mängu õppida ning kogemusi koguda.

Paljude radade juures saab ka kettakomplekte laenutada, kuid Petersi sõnul on isiklik ketas siiski parem. “Oma kettaga tead, kuidas see käitub ja millises seisukorras on,” selgitas ta.

“Kes alustab mängimisega, see enamasti lahti ei saa,” hoiatas Peters. Tema sõnul on olnud algajaid, kes on jõudnud suhteliselt kiiresti professionaalsele tasemele, näiteks poole aastaga. Siiski ei ole tippu jõudmine nii lihtne, sest ala muutub aina populaarsemaks ja konkurents tihedamaks.

Raja lõpus on spetsiaalsed korvid, mille sisse peab ketas maanduma.

Ketast visatakse nagu tavalist lendavat taldrikut. Visata võib ükskõik kuidas, peaasi, et taldrik liigub korvi suunas.

Ka veeretamine on lubatud.

Igale korvile lähenemist alustatakse eraldi kohast, mida nimetatakse tiialaks, nt korvile number kaks lähenemist alustatakse tiilt number kaks, korvile number kolm tiilt number kolm jne. Edasi mängitakse sealt, kus esimese viskega ketas seisma jäi.

Koht, kus ketas pärast viset seiskus, märgitakse ära markerkettaga. Selles kohas peab mängija sooritama järgneva viske.

Ketas loetakse kadunuks, kui mängijate grupp on ühiselt otsinud ühe mängija ketast kolm minutit. Mängija jätkab sealt, kus ketast viimasena nähti, ja tema tulemusele lisatakse üks karistusvise.

Kui ketas jääb puu otsa, tõmmatakse ketta asukohast puul sirgjoones mõtteline joon otsejoones alla maapinnale ja sealt toimub järgmine vise.

Visatakse nii kaua, kuni ketas on maandunud korvi. Seejärel loetakse kokku visked, mis tehti selle korvi tiilt korvi jõudmiseks. Tulemus märgitakse skoorikaardile. Edasi liigutakse järgneva korvi tiile.

Võidab see, kelle visete üldsumma kogu raja läbimise järel on väikseim.

HARRASTAMINE EESTIS:

Eesti Discgolfiliit loodi 2004. aastal.

Tänavu suve seisuga 35 rada, mängijaid ca 1000, neist 100 võistlus- ja 7 profitasemel.

Võistlusi üle 50 aastas, peamiselt suvel, professionaalsel tasemel ka talvel.

Vaata veebist DISCGOLF.EE

Eest discgolfi lehelt leiab rajad ja võistluskalendri.

REKLAAM

ÄRIPÄEV 22. august 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

you are the power.

VELATURA. Tänu rootorile, mis teeb kuni 100 000 pööret minutis, muudab Seiko Kinetic sinu liigutused energiaks nii, et patareid ei ole kunagi vaja vahetada. 10 BAR veekindluse ja safiirkristallklaasiga on uus Velatura Kinetic Direct Drice tugev, turvaline ja ideaalne kaaslane võistlemisel kiirustel 20 sõlme ja enam. seikowatches.com

REKLAAM

ÄRIPÄEV 22. august 2011 reklaamiosakond, tel 667 0161, e-post reklaam@aripaev.ee

ÄRIPÄEV 22. august 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

REKLAAM

REKLAAM

ÄRIPÄEV 22. august 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

REKLAAM 17

ÄRIPÄEV 22. august 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

TÕLGE

Parim tööandja otsib Eestis parimaid töötajaid!

Alusta karjääri, liitudes kasvava ja dünaamilise meeskonnaga, mis on üks Eesti tööstuse juhtivaid ettevõtteid juhtimise, arhitektuuri, projekteerimise ning tootmise alal. Tööta oluliste ja inspireerivate projektide kallal. Revolutsioonilised kinnisvaraarendused Euroopas.

SWISS PROPERTY ON TÖÖANDJA NAGU EI KEEGI TEINE

ARHITEKTUURIOSAKONNA JUHT

PEAINSENER

VANEMARHITEKT

Viitenumber: SP102

Viitenumber: SP101

Peadisainerilt ootame vähemalt 7aastast praktilist töökogemust arhitektuurse disaini valdkonnas, peadisainerina vastutad disainimeeskondade juhtimise ja koordineerimise eest. Sa oled osav meekonnamängija, kes paneb eri osapooled mõistma uusi nõudeid, hankima uusi projekte ja seab paika prioriteedid. Sul on suurepärased suhtlemis-, ajaplaneerimis- ja organiseerimisoskused.

Viitenumber: SP103

Peainsenerilt ootame vähemalt 7aastast töökogemust tsiviilehituse alal, sinu ülesanne on jälgida ettevõtte projekteerimisprojekte ja tagada projekti meeskondade toimiv töö. Sul on tugev taust projekteerimismeeskondade juhtimisel ja parimad meetodid terve projekti arenguprotsessi juhtimiseks. Oled laialdaste erialateadmistega ja sulle sobib töötamine maatriksorganisatsioonis. Oled eesmärgikindel ja hea meeskonnamängija, kes nõustab, juhendab ning abistab insenere nende arengus ja saavutustes.

KONSTRUKTOR

PROJEKTEERIMISE PROJEKTIJUHT

HVAC INSENER

Viitenumber: SP106

Viitenumber: SP105

Sinu peamine ülesanne on koordineerida projekti ajakava ja hallata projekti disaini ja projekteerimist. Oled innovaatiline ja kogemustega projektijuht, kellel on tugevad organisatoorsed oskused ja head teadmised ehituslikust ja arhitektuursest kavandamisest ja MEP disainist. Oled enesekindel ja motiveeritud, oled vilunud nii mitmete projektide juhtimises, planeerimises kui ka heade suhete arendamises. Oled julge ja valmis väljakutseteks.

ELEKTRI- JA AUTOMAATIKAINSENER Viitenumber: SP109

Oled keskendunud, motiveeritud ja kogemustega elektri- ja automaatikainsener, kelle kireks on elektri-, madalpinge- ja automaatikasüsteemide projekteerimine. Oma valdkonna insenerina oled vastutav terve süsteemi eest, alates kontseptsiooni välja arendamisest kuni üksikasjaliku kirjelduse, mudelite ja joonisteni. Suudad hästi hallata mitmete ülesannete juhtimist. Sul on vastav insenerikraad ja vähemalt 5aastane töökogemus erinevate elektri- ja automaatikaprojektide juures.

Viitenumber: SP107

Töötades meie projekteerimismeeskonna lahutamatu osana, oled aktiivselt kaasatud kõigisse moodulmajade projekte puudutavatesse küsimustesse. Selle hulka kuulub teostatavuse hindamine ja projekteerimise kujunemine arhitektuursest disainist kuni lõpliku moodulmajani. Kindla ja praktilise disainilähenemisega omad mooduldisaini ja tõhusate lahenduste välja arendamisel võtmepositsiooni.

Lisaks tehnilisele pädevusele ootame sinult suurepärast suhtlemisoskust ja ambitsioonikust.

EHITUSINSENER Viitenumber: SP110

Oled loominguline erialase kogemusega ehitusinsener, kellel on tugev teadmistebaas. Oled vastutav konstruktsioonilahenduste välja arendamise ja koormusarvutuste ja -analüüsi eest. Oma oskuste ja pisiasjadele suunatud tähelepanuga oled osa rahvusvahelisest arendusmeeskonnast.

EXCITING BEYOND EXPECTATIONS

Peaga töötaja

Vanemarhitektilt ootame vähemalt 10aastast töökogemust arhitektuuriprojektide arendamisel. Hea otsustusvõime ja pisiasjadele suunatud tähelepanuga saad rahvusvahelise kvaliteetseid arhitektuurilahendusi pakkuva arendusmeekonna liikmeks. Vajalik on erialase projekteerimistöö tundmine ning objekti järelvalve kogemus.

Edukas HVAC insener omab diplomit või vastavat insenerialast kraadi või vähemalt 5–8aastast töökogemust vastavas valdkonnas. Sul on hea planeerimis-, organiseerimis- ja suhtlemisoskus, et viia läbi ventilatsiooni-, kütte- ja jahutusalaseid kalkulatsioone, energiatõhususe uuringuid ja projekteerida innovatiivseid HVAC modulaarseid lahendusi. Tunned end mugavalt töötades nii iseseisvalt kui ka meeskonnas ja naudid suhtlust igal tasandil.

STANDARDISEERIMISSPETSIALIST Viitenumber: SP111

Oled kogenud standardiseerimisspetsialist, kellel on suurepärased oskused arhitektuurses disainis ja moodulmajade projekteerimises. Arendad välja meie arendusprojektide raames universaalsed standardid ja disainilahendused.

Sinu ülesanne on pideva standardimisprotsessi kaudu suurendada tõhusust. Koos projekti meeskondadega täita juhtimisstandardeid, projekti ajakava ja eelarvet. Oled julge, motiveeritud, ja suhtud kirglikult toote tõhusate strandardiseerimis-/lihtsustamisstrateegiate arendamisse.

ARHITEKT

Viitenumber: SP104

Arhitektina suhtud kirglikult kaasaegsesse, loomingulisse arhitektuuri, soovid töötada disainile orienteeritud keskkonnas. Sul on tugevad tehnilised oskused ning oled valmis andma oma panuse tipptasemel disaini. Sul on vähemalt 5–7aastane töökogemus ja põhjalik arhitektuurse disaini portfoolio.

VEEVARUSTUSE- JA KANALISATSIOONIINSENER Viitenumber: SP108

Oled suurepärase analüüsivõimega ning oskad hästi probleeme lahendada, oled vastutav moodulmajade sisemiste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise eest.

Sinu ülesanne on teha vajalikud kalkulatsioonid, arendada välja protsessi diagrammid ja viia läbi projekteerimine kavandamisest kuni lõplike mudelite ja joonisteni. Vajalik on huvi veemajanduse ja keskkonnaprobleemide vastu.

Sul on vastav insenerikraad ja vähemalt 5aastane töökogemus erinevate veevarustus- ja kanalisatsiooniprojektide juures.

ENERGIATÕHUSUSE SPETSIALIST Viitenumber: SP112

Oled energiatõhusese/kliimainsener, kellel on suurepärased oskused ja kogemus säästva disaini ja energiatõhusate ehitussüsteemidega. Lood meie luksuslike hoonete jaoks efektiivseid lahendusi ja töötad tihedalt koos projektimeeskonnaga, täites projekti juhtimisstandardeid, ajakava ja eelarvet. Oled julge, motiveeritud ja suhtud kirglikult arhitektuurse kvaliteethoone jaoks energiasäästlikuima lahenduse arendamisse ja lood meie klientide jaoks parima keskkonna.

Põnevateks töökogemusteks kandideeri töökohale, saates enda CV ja kaaskirja enne

Lisainformatsiooniks kontakteeruge: Annika Lootus, personalijuht

30. septembrit aadressile: recruitment@swiss-property.ch.

Kandideerides märkige ära viitenumber. Võimalik kandideerida ka aadressil www.cv.ee.

Telefon: +372 797 7001 SWISS PROPERTY AS, Rotermanni 8, Vana Jahuladu, 4. korrus, Tallinn, www.swiss-property.ch

TÕLGE LK 9

Äripäev on osa Skandinaavia suurimast meediafirmast Bonnier.

Asutamisest alates 1989. aastal on Äripäev vahendanud informatsiooni Eesti juhtidele, et muuta ärikeskkond läbipaistvaks ja kõigile võrdseid võimalusi pakkuvaks.

Praeguseks oleme kasvanud laia tooteportfelliga Eesti juhtivaks ettevõtetele suunatud info pakkujaks.

Tule Äripäeva uudistetoimetusse

ajakirjanikuks ja aita vahendada olulist infot Eesti tippjuhtidele, kelle otsused mõjutavad Eesti ühiskonna arengut.

Pakume • mõnusat meeskonda, kes paneb sul silmad särama • põnevaid väljakutseid • motiveerivat lisatasusüsteemi • põhipuhkusele lisaks: igal aastal 5 päeva talvepuhkust ja iga kolme aasta järel 30 päeva loomingulist puhkust • ajakohast töökeskkonda • arenguvõimalusi kiiresti kasvavas ja Eesti ainsas välisomanikule kuuluvas suures meediafirmas Oma kandideerimissoovist anna teada 27. aadressil kristi.malmberg@aripaev.ee

Lisainfo telefonil 6670 158

augustiks

BIGBANK on spetsialiseerunud tähtajalistele hoiustele ja tarbijalaenudele – tegutseme Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ning Hispaanias. Pakume piiriüleseid teenuseid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis.

Meie põhieesmärk on teha ¿nantseerimine lihtsaks, et luua inimestele võimalusi oma elu paremini elada.

Meie ettevõtte peakorter asub Eestis, meie kontsernis töötab rohkem kui 500 nooruslikku, ettevõtlikku, fantastilist inimest. Täiendavat teavet kontserni, sh meie 20-aastase ajaloo kohta leiab siit: www.bigbank.ee

BIGBANK ootab oma meeskonda

Eesti äriüksuse juhti Ametikoha põhiülesanneteks on: • Eesti äriüksuse igapäevane juhtimine • äriüksuse eelarve koostamine ja selle tulemuslikkuse kontrollimine • Eesti äriüksuse plaanide väljatöötamine ja elluviimine vastavalt panga strateegiale eesmärgiga suurendada turuosa, efektiivsust ja kasumlikkust • luua ja hoida tulemuslikke suhteid suurimate partneritega • uute ärivõimaluste leidmine ja kasutusele võtmine Eeldused kandidaadile: • kõrgharidus majanduse või ärijuhtimise alal • 3-aastane töökogemus meeskonna juhtimises ja arendamises • suurepärane eesti keele ja väga hea inglise keele oskus • kasuks tulevad teadmised ja kogemused tarbimislaenu või e-panganduse sektoris • lahendustele orienteeritud, initsiatiivikas ja pühendunud suurepärastele tulemustele • otsustusvõimeline ja leiab lahendusi seal, kus teised seda ei näe • väga hea suhtlemisoskusega BIGBANK’is toetab töötaja arengut: • töökas ja toetav professionaalne meeskond • rahvusvaheline töökeskkond • head eneseteostus- ja karjäärivõimalused Palju väljakutseid ja arenguvõimalusi pakkuv töö ootab sind Tallinnas või Tartus Kandideerimiseks saada oma inglisekeelne CV aadressile cv@bigbank.ee hiljemalt 29. augustiks (k.a).

Lisainfo: PƗvels Gilodo, Balti ja Kesk-Euroopa piirkonna juht, +371 2933 8229

18 ARVAMUS

ÄRILAUSE

ÄRIPÄEV 22. august 2014

Maag Piimatööstuse juhatuse esimehe hinnangul nõrgestaks dumping niigi nõrgas seisus piimasektorit.

toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post vilja.kiisler@aripaev.ee

MINISTER ANNAB ARU Valitsus langetas kabinetinõupidamisel Rail Balticu ühisettevõtte loomise otsuse.

Eesti maksab Rail Balticu firmasse 650 000 + 240 000 eurot URVE PALO majandus- ja taristuminister

Täna volitas valitsus majandus- ja taristuministrit asutama Rail Balticu valdusettevõtte ja hiljem omandama kolmandiku suuruse osaluse Rail Balticu ühisettevõttes.

Valdusettevõtte nimi on Rail Baltic Estonia OÜ ja selle peamine ülesanne on Eesti riigi huvide esindamine hiljem asutatavas ühisettevõttes, kus on juba kolme riigi esindatus.

Vastavalt Eesti, Läti, Leedu ühisettevõtte RB Rail AS asutamislepingu projektile teevad kõik asutajad selle aasta jooksul esimesed aktsiakapitali sissemaksed mahus 650 000 eurot aktsionäri kohta. Kõik kolm riiki ühesuguse summa. See summa kantakse kõigepealt riigieelarvest valdusettevõtte arvele ja valdusettevõte kannab selle hiljem ühisettevõtte arvele.

Lisaks tehakse ettevõttesse osakapitali sissemakse summas 240 000 eurot, millega kaetakse nii sellel kui ka järgmisel aastal tegevuskulud valdusettevõttes ja ka need vajaminevad summad on riigieelarvesse planeeritud juba varasemalt.

Valdusettevõtte ainsaks omanikuks on Eesti riik. Valdusettevõttel on kolmetasandiline juhtimine: on osanike koosolek, keda esindab majandus- ja taristuminister, on nõukogu, mis on 3-liikmeline ning juhatus on esialgu plaanitud 1-liikmelisena.

Me tahame hoida kulusid võimalikult madalal, juhtimiskulusid ja administratiivseid kulusid üleüldse, nii et see ettevõte hakkab asuma majandusministeeriumi ruumides, me eraldi ruume selleks ei rendi kuskil kõrghoones.

Tuleb ainult üks palgaline tegevtöötaja ehk juhatuse esimees. Selle juhatuse esimehe leidmiseks on välja kuulutatud konkurss. Nii et palun levitada informatsiooni, kõik head kandidaadid on teretulnud. Ühisettevõtte nõukogus on igast riigist 2 esindajat, kes valitakse kolmeks aastaks. Nõukogu esimehe ja aseesimehe kohad roteerivad aastase intervalliga. Praegu on kokku lepitud, et esimesel aastal on see positsioon Eesti käes.

LUGEJA ARVAB Paari kuuga ei leia mingeid uusi turge. Kes vähegi ekspordiga on tegelenud, teab, et ühelegi küsimusele võid sa vastust oodata paar nädalat kuni paar kuud.

Kommentaar artiklile “Leedu tööstused vintsutavad Eesti piimatootjaid”

Valdis Noppel: Riik võiks turul toimuval silma peal hoida, et keegi ei hakkaks dumpingut tegema.

KOLUMN

Ettevõtlus on loomu poolest unistus millestki enamast

E

ttevõtjad ja majandusinimesed murravad pead, kuidas parandada ettevõtluse ja ettevõtjate mainet. Loodetakse, et maine paranemise tulemusena valib rohkem inimesi elustiiliks ettevõtluse. Ikka selleks, et majandusel ja inimestel paremini läheks.

Eesmärk on üllas, kuid põhjus ja tagajärg on valepidi. Tavakodaniku, ja mis seal salata, ka paljude ettevõtjate endi arusaamise järgi on ettevõtja põhiline eesmärk teenida kasumit. Kuigi kasuahnus ja enesekesksus on iseenesest edasiviivad jõud, ei tajuta neid reeglina ühiskonnas positiivsete omadustena. On raske hinnata heaks ja vajalikuks kedagi, kelle tegutsemine on omakasupüüdlik. Pealegi paistab ettevõtja staatus väljastpoolt vaadatuna nagu saatuse kingitus – reeglina arvatakse, et investeeritud kapital ja teenitud tulu on ettevõtjale kuidagi kogemata või teenimatu kingitusena kätte tulnud.

Kindlust ei olegi. On see pilt realistlik? Kes oskab vastata? Teadagi kes – need, kes ettevõtlusega ise tegelevad. Ettevõtjad. Mis nad siis vastavad? Äkki midagi sellist: “Kui ma olin jõudnud sellesse eluetappi, ei olnud mul õieti muud valikut. Minu kvalifikatsioonile vastavat mõistlikult tasustatud tööd polnud.

Hea, kui mu oskusi üldse kusagil vaja oli. Leib oli vaja lauale tuua. Peale selle tahtsin midagi ära teha. Nii siis otsustasingi riskida. Vähe jäi puudu, et oleksin kaotanud kogu oma maise varanduse ja perekonnagi. Alguses tundus, et kõik läheb nagu lepase reega. Käive kasvas ja hakkas juba kasumit tekkima.

Siis tulid esimesed tagasilöögid – majanduslangus, klientide maksmata arved, müügitöö ei edenenud enam, mitu töötajat lahkus päevapealt. Kaalusin allaandmist. Raha oli otsakorral.

Olin sunnitud ellujäämiseks sõpradelt laenu võtma. Aga ma ei jätnud jonni. Rühkisin edasi. Sisimas teadsin alati, et saan hakkama. Esialgu ei olnudki suuremat eesmärki kui ellu jääda. Aga unistus millestki enamast ei kadunud hetkekski.

Tegelikult ei saanudki ma aru, kus oli murdepunkt. Riske, närveerimist ja pingutamist on olnud kogu aeg. Nüüd on mured tegelikult suuremad – raha on rohkem, vara on rohkem, kaotada on rohkem. Lisaks vastutan peale enda ja oma pere veel hulga inimeste heaolu eest. Aga ma olen

RAINER AUNPU Smart Valley OÜ juht ja omanik

Vähekasutatud potentsiaal: inimesed, kes ei tea, kui ettevõtlikud nad olla võiks.

sellega ära harjunud. Ebakindlusest on saanud normaalne asjade seis. Teadmatus tuleviku ees, mis mõni aasta tagasi oleks mind ajanud närvivapustuse äärele, sunnib nüüd optimistlikult õlgu kehitama – küll kuidagi ära lahendame.

Oluline õppetund on olnud, et maailmas ei olegi kindlust. Kõik muutub ja suurema osa protsesside üle meil kontrolli ei ole. Annad lihtsalt endast parima, et asjad muutuks paremaks.”

Kindlasti on veel tuhandeid teistsuguseid lugusid, aga iva ei muutu. Ettevõtlusega tegelemine on vaimselt (ja tihti ka füüsiliselt) ülimalt raske töö. See nõuab julgust, loovust ja sihikindlust.

Teadmisi ka, aga kõiki neid teadmisi koolist ei saa. Saab vaid katsetades – kogemuse kaudu.

Kogemuse kaudu. Kuidas siis parandada ettevõtluse mainet? Mida suurem on teadjate (ettevõtlusega katsetanute) osakaal ühiskonnas, seda kõrgemalt ettevõtjaid hinnatakse ja seda parem on ettevõtluse maine. Kes sporti teinud, see teab – platsil austatakse neid, kes ise palli mängivad.

Ettevõtluse tutvustamist tuleb alustada juba lasteaias ja koolis. Lastele ei tohi teha piiranguid ettevõtluse juures viibimisele ja kaasalöömisele.

Kui ikka isa on mehaanik, peab laps maast madalast käsielektrikäia kätte võtma. Mis siis, et on pagana ohtlik. Kui näppu lõikad, tuleb plaaster peale panna ja edasi töötada.

Paraku me ei saa ettevõtlust ega ettevõtlikkust õpetada, seda peab ise elama. Teatud väike hulk inimesi sünnib selle “geeniga”, teisi sunnib elu raskeid valikuid tegema. Aga on veel hulk vähekasutatud potentsiaali. Inimesi, kes ise ei tea, kui ettevõtlikud nad on või olla võiks. Selle seltskonna liikumapanemiseks on oluline, et neid kaasataks ettevõtlusse igal võimalikul juhul. Eelistatult noorelt, kui kaotada on vähe ja riskivalmidus on suur.

Olgu Eestis gümnaasiumi lõpetamise eeltingimuseks see, et on loodud või osaletud vähemalt ühe tegevust alustanud või alustada üritanud (õpilas)ettevõtte loomises. Ettevõtte ja osaleja edukust ei mõõdeta. Oluline on osalemine. Kui seda rakendatakse kogenud mentorite toel, selguvad kiiresti need, kellel on potentsiaali ja huvi ettevõtlusega põhjalikumalt tegeleda. Õppimine on see niikuinii. Ja saame midagi ka ettevõtluse maine parandamiseks – need, kes ise läbi ei löö, õpivad hindama neid, kes läbi löövad.

REPLIIK

Vaata, mille eest advokaadile maksad

LOE WWW.ARIPAEV.EE

Peatoimetaja: Meelis Mandel Väljaandja: AS Äripäev Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222 Toimetus: e-post: aripaev@aripaev.ee tel: (372) 667 0111 Reklaamiosakond: e-post: reklaam@aripaev.ee tel: (372) 667 0105 Tellimine ja levi: e-post: register@aripaev.ee tel: (372) 667 0099 Tellimine internetis: www.aripaev.ee/tellimine

Äripäeva tellija eelised – ostukeskkond privileeg.aripaev.ee ja soodsaim võimalus soetada Äripäeva raamatuklubi raamatuid. Äripäev veebis: www.aripaev.ee Trükk AS Kroonpress Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

Advokaadibüroo kliendil on kasulik jälgida, millistest põhimõtetest lähtudes büroo kliendile arveid esitab. Kui arvel kajastub üldkulu, mis pole otseselt seotud õigusteenuse osutamisega, on mõistlik leppida kokku teistsuguses tasustamise korras. Muidu jäävad ka kohtuvaidluse võidu korral advokaadibüroole tasutud bürookulud kliendi enda kanda.

Mitu advokaadibürood eeldab kliendilt peale tunnitasu ka büroo üldkulude katmist.

Arvel kajastub see üldjuhul real “büroo üldkulu”, “büroo üldku-

KEIJO LINDEBERG vandeadvokaat

Bürookulude kajastamine kliendile esitatud arvel pole põhjendatud menetluskulu.

lu seoses õigusabi osutamisega” vms. Selle suurus algab tavaliselt ühest protsendist arve kogusummast ning on enamasti kuni 3–5%.

Riigikohtu lahend. Riigikohus on selle aasta juuli lahendis rõhutanud, et advokaadibüroo arvetel kajastatud bürookulud ei ole põhjendatud menetluskulu. Riigikohus leidis, et kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalik, ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust

seoses konkreetse kohtuasjaga. Riigikohus jõudis järeldusele, et mõistlik on eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas, mitte selle kohta ei lisata arvele eraldi rida.

Kõnealune riigikohtu lahend on kooskõlas ka tsiviilkolleegiumi varasema kohtupraktikaga. Näiteks saab tuua 2011. aasta tsiviilasja, mille puhul jõudis kohus samuti järeldusele, et kliendile esitatud arvetel kajastatud bürookulu ei kuulu põhjendatud menetluskulude hulka.

ARVAMUS 19

LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee 70 000 AUTOT LÖÖGI ALL. Venemaa võib

uute sanktsioonidega valusalt näppu lõigata, kui peaks kehtestama piirangud autode impordile, sest kaotajateks jääksid nii Vene ettevõtjad kui ka lõpptarbijad.

VALIO: NAGU OLEKS JÕULUD SAABUNUD.

Laktoosivabade piimatoodete kustutamine Venemaale sisseveokeelu saanud

nimekirjast rõõmustab Soome Valio piimatööstust.

RIIGIFIRMA JUHT PÕIKLEB VASTUSTEST.

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) hangib hooldustöid oma tütarettevõttelt Hooldus Pluss OÜ. Kuigi eraettevõtjate arvates solgib see turgu, ei näe kummagi riigifirma juhid olukorras probleemi, kirjutas Äripäev neljapäevases kaaneloos.

TOIMETAJA VEERG

Äriteenused

Lihtsamat tööd ei taheta teha, sest selle eest ei tunnustata Vähegi tegijamad ei taha lihttööd teha, sest raha saab selle eest vähe ja tunnustust veelgi vähem. Nii on ettevõtjad sunnitud tööle võtma inimesi, kelle peale ei saa kindel olla. Kes loovad firmale viltuse näo. Raha paremate töötajate nimel aga rohkem välja käia ei tahaks. Nii tekib surnud ring.

Loomulikult on olulised sellised inimesed, kes suudavad midagi täiesti uut välja mõelda ja ellu viia.

Samal ajal on aga äärmiselt oluline ka nende inimeste olemasolu, kes teevad ära igapäevased, normaalse elu toimimiseks vajalikud liigutused.

Kannavad ette sööki ja ajalehti postkastidesse, pühivad ära tänava ja sätivad sinu lemmikleiva poeriiulis õigesse kohta.

Laovad kaubiku täis liha või jäätist, pesevad ära sinu lõunasöögi nõud büroohoone sööklas.

Palk on närune. Tuttavate firmajuhtidega rääkides kordub refräänina: raske on leida normaalset lihtsama töö tegijat.

Raske on leida häid kauba pakkijaid, laotöölisi, müüjaid, ettekandjaid, metsalangetajaid. On palju valdkondi, kus seesama

KRISTI MALMBERG veebi sisujuht

“Mis ma lähen mingiks Maxima müüjaks vä?” lihttööline on ettevõtte visiitkaart, esimene inimene, kellega kohtutakse.

Kui näiteks ettekandja on Lõuna-Euroopas tihti väärikas vanem mees (sest noortel ei ole ju ometi kõiki neid teadmisi toitudest ja veinidest, mis vaja), siis meil on see noorte mornide tüdrukute amet.

Ja üsna kerge on ennast koostööpartneri silmis naerualuseks teha, kui sinu oskamatud laotöölised koormat peale pannes tõstukiga läbi seina sõidavad. Rääkimata sellest, et purjus ja lohakas metsalangetaja on lihtsalt eluohtlik.

Muidugi peavad siinkohal peeglisse vaatama ettevõtjad

ise, sest palk paljude lihttööde eest on tõesti närune. Ent minu arvates teeb samasuguse karuteene heade töötajate leidmisele ka ühiskonnas levinud suhtumine nende tööde tegijatesse.

“Mis ma lähen mingiks Maxima müüjaks vä!?” Olen sellist lauset ise kuulnud töötu inimese suust ja teatud moel ka mõistan teda. See on raske, tüütu ja odav töö. Halva mainega.

Naerata müüjale. Kindlasti oleks palju abi sellest, kui üldine suhtumise muutuks. Ma ei usu, et need inimesed töötavad ainult raha nimel, tunnustus on tähtis kõigile. Kui mõtleks nii, et lihttööline on oluline osa ahelast, tema tehtav töö on väärtuslik ja vajalik? Jäta ettekandjale tippi, naerata poes müüjale, tereta kojameest. Nii ehk äkki jõuavad ükskord neile kohtadele sellised inimesed, kes seda tööd teha ka tahavad, mitte need, kes kusagil mujal tööd ei saa.

Naiivne? Muidugi. Aga proovida ju võiks, sest selge on see, et häda töötajate leidmisega aasta-aastalt ainult süveneb ja järsku palgatõusu pole ettevõtjatel kuskilt võtta.

KOMMENTAAR

Heaolu saab hinnata mitme näitaja järgi Majanduse käekäigu ja ühiskonna heaolu mõõtmiseks kasutatakse tänapäeval eripalgelisi näitajaid.

Näiteks majandusliku poole pealt sissetulekute, tarbimise ja toodangu näitajaid, aga ka rohkem sotsiaalsfäärile keskendunud inimarenguindeksit, õnneliku planeedi indeksit, tarbijate rahulolu uuringuid jpm, mille kohta avaldavad infot ÜRO ja OECD. SKPst räägitakse enim. Eestis on enim tsiteeritav majandusnäitaja sisemajanduse koguprodukt (SKP). Näitaja pärineb suure depressiooni järgsest ajast, mil otsiti võimalusi majanduse trendide regulaarseks jälgimiseks.

1934 esitas Simon Kuznets SKP kontseptsiooni, mille eesmärgiks oli hinnata majanduses toodetavate hüviste hulka.

Tagamaks riikidevahelist võrreldavust, kehtestati hiljem ÜROs näitaja rahvusvaheline standard.

Statistikaamet lähtub SKP

ROBERT MÜÜRSEPP statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna vanemanalüütik

SKP pole lõplik tõde inimeste heaolu kohta. arvutamisel Euroopa statistikute kogukonnale kehtivatest ELi eeskirjadest. Nii on Eesti andmed võrreldavad nii Euroopa kui ka muu maailma riikide andmetega, kes oma majanduse edenemist ÜRO standardist lähtuvalt mõõdavad. Kuna maailm on pidevas muutumises, siis peavad muutuma ka selle mõõtmise reeglid.

SKP pole lõplik tõde inimeste heaolu kohta. Väärtõlgenduste eest hoiatas juba Kuznets: ei ole õige võtta majanduse kvan-

22. august 2014 ÄRIPÄEV toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post vilja.kiisler@aripaev.ee

titatiivseid mõõdikuid kvaliteedinäitajate pähe elik ühe majanduse kasvamine või kahanemine ei peegelda tingimata muutusi inimeste heaolus.

Heaolu on suhteline mõiste. Seetõttu ei saa selle hindamiseks kasutada ainult majanduslikke näitajaid. Peale SKP on rahvamajanduse arvepidamises veel mitmeid näitajaid. Näiteks ELi liikmemakse määratakse hoopis kogurahvatulu järgi.

Kodumajapidamiste heaolu analüüsides peavad analüütikud oluliseks kasutatavat kogutulu. Majanduse tasakaalustatust välismaailma suhtes hinnatakse majanduse netolaenuandmise/võtmise järgi. Valitsemissektori jätkusuutlikkuse puhul hoitakse silma peal aga koondeelarvel ja riigivõlal.

Statistikaamet ei prognoosi ega ennusta, vaid mõõdab möödunud sündmusi. Euroopa riikidel on statistika tegemiseks oma aukoodeks, mis sisaldab 15 põhimõtet statistika kvaliteedi tagamiseks.

TEL 667 0105, reklaam@aripaev.ee

reklaam

20 INVESTOR

TÕUSJA

LANGEJA

Austria pank üllatas positiivselt teise kvartali puhaskasumiga.

Kullatootja aktsia kukub, kuna Hiina tehased tegid augustis halva tulemuse.

Raiffeisen Bank

20,41 EUR

Fresnillo

+9,47%

1500

26,5

1250

23,0

1000

19,5

750

16,0

ÄRIPÄEV 22. august 2014

941,5 GBp

30,0

500 10

toimetaja Harry Tuul, tel 667 0009, e-post harry.tuul@aripaev.ee

-3,19%

12

02

04

06

08

10

12

02

04

06

08

TALLINNA BÖRS

Kahepalgeline kvartal. Kriis jättis pitseri

Indeks Tallinna börs on vajunud pooleteist aasta madalaimale tasemele

28.03 838,2

14.08

12.11

851,35

855,25

14

77

14.12 728,24 21.08.2012

682,31 09

11

2013 01

03

05

RAINER SAAD rainer.saad@aripaev.ee

Juuni oli niivõrd kehv, et kasvu oodata olnuks narr.

Premia Foodsi juht Katre Kõvask suve alguse kehva ilma mõjust

Baltikal väike kasumi kasv. Rõivatootja Baltika teenis koos lõpetatud tegevusvaldkonna tulemiga teise kvartali puhaskasumiks 0,65 miljonit eurot, mis on 24 000 euro võrra parem tulemus kui eelmise aasta samal ajal. Baltika teise kvartali käive suurenes veerand miljoni võrra, 12,97 miljonile eurole. Ettevõtte juht Meelis Milder ütles, et rõivafirma liigub seatud eesmärkide poo-

PREMIA FOODS BALTIKA

Ekspress Grupp OEG Merko Ehitus Harju Elekter Arco Vara Tallinna Kaubamaja Nordecon Tallink Tallinna Vesi Silvano FG ALLIKAS: TALLINNA BÖRS

09

2014 01

11

Kommentaar Krimmi sündmused ei jätnud ka Tallinna börsi puutumata

Võrdlus Premia Foods ja Baltika eristuvad

JOONAS JOOST LHV Panga vanemanalüütik

börsifirma aktsiate muutus II kv tulemuste avaldamisest kuni eilseni, protsentides

Geopoliitilised pinged ning naaberriikide nõrgad majandusolud ei jätnud ka Tallinna börsifirmade tulemusi teises kvartalis mõjutamata.

Tallinna börsi suurim firma Tallink teatas kasumi langusest, põhjuseks suurenenud konkurents Läänemerel ja nõrk Soome majandus. Soome avaldas mõju ka Harju Elektri käibele, mis kukkus 15%. Kinnisvarafirma Arco Vara langes kahjumisse ning ehitusfirmad Merko ja Nordecon teatasid käibe langusest.

Kuid oli ka positiivseid üllatajaid. Premia Foods teatas viie aasta kõrgeimast käibest ning Swedbank tõstis pärast tulemusi Olympicu aktsia soovitust ja hinnasihti. Üllatajaid oli teisigi.

Kinnisvarafirma Arco Vara jäi teises kvartalis 0,4 miljoniga kahjumisse. Ettevõtte käive oli 1,1 miljonit eurot, mis on 2,4 miljonit vähem kui mullu sama ajal. Käibe languse põhjuseks tõi ettevõte arendusdivisjoni. “Kontserni arendusprojektid on staadiumis, kus müügitulu ei ole veel tekkinud,” põhjendas kinnisvarafirma. Teiseks poolaastaks lubati arendusdivisjoni müügitulule olulist kasvu. Sel nädalal vajus Arco aktsia ka alla 1 euro piiri, kaubeldes 0,98 eurol.

07

7 5

2 1,5 1,1 0,4 –2 –2 –2,9 –3 –3 –4

Märtsi alguses Krimmis aset leidnud sündmustel oli pea ühene negatiivne mõju kõigile Tallinnas kauplevate ettevõtete aktsiatele, mille tõttu hinnad langesid paari aasta

tagusele tasemele. Praeguseks on enamik hindu mõnevõrra taastunud. Hoolimata Venemaa ja lääneriikide vahel olevatest pingetest (ning nende viitega saabuvast mõjust reaalmajandustele) või nende potentsiaalsest leevenemisest, on Tallinna

le. “Jaemüük on endiselt meie suurima mahuga müügikanal, kuid oleme aktiivselt panustamas teiste kanalite arendamisse – e-pood, hulgimüük ja frantsiis, mille panus grupi müügitulemustesse peaks vastavalt meie strateegilisele nägemusele üha kasvama,” ütles ta.

Lõppenud kohtuvaidlus. Meediakontsern Ekspress Grupp teatas, et teise kvartali puhaskasum kasvas kolmandiku võrra, 1,86 miljonile eurole. Tulemustes oli juunis lõppenud kohtuvaidlus ASi SL Õhtuleht ja ASi Ajakirjade Kirjastus aktsiate omandi üle seotud juriidiliste kulude 50 000 euro suurune tagasiarvestus. “Heade majandustulemuste peamine põhjus oli nii online- kui ka perioodiliste väljaannete segmendi oluline kasv võrreldes eelmise aastaga,” teatas ettevõte börsile. Teise kvartali käive suurenes 6%, 16 miljonile eurole.

Harju Elekter ostis teises kvartalis Soome suurima komplektalajaamade valmistaja Finnkumu Oy. Ostu rahastamiseks müüs Harju Elekter 200 000 PKC Groupi aktsiat. Kokkuvõttes kasvas Keila elektriseadmete tootja puhaskasum teises kvartalis 1,75 miljonilt eurolt 6 miljonile. Samas tegi käive suure languse, sest müük vähenes nii Eesti, Soome kui ka Leedu turul. Eestis kukkus müük

börsil ettevõtteid, kelle kasum lähitulevikus pigem kasvab ja kellel pigem kahaneb. Loomulikult on kestvatel pingetel kaubanduse vähenemise kaudu negatiivne mõju pea kõigi ettevõtete pikaajalisele kasumipotentsiaalile.

20% ning Soomes 17,5%. Kontserni käive vähenes teises kvartalis 15%, 11,1 miljoni euroni.

Ehitusfirmad Merko ja Nordecon teatasid kasumi kasvust, kuid käibe langusest. Merko puhaskasum suurenes rohkem kui poole võrra, 3,6 miljonile eurole. Nordeconi puhaskasum tegi märksa väiksema kasvu, suurenedes 1,48 miljonile, samas ärikasum kasvas kümnendiku võrra.

“Kasumi teenisime peamiselt teises kvartalis, mil puudusid aasta algusele iseloomulikud tulemust negatiivselt mõjutavad ilmastikutingimused ning tehnoloogilise pausiga seotud püsikulud,” ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink.

Nordeconi teise kvartali käive langes 9%, sest eelmisel aastal oli ehitusfirmal pooleli rohkem suuri projekte. Merko käive langes 1,6%, 64,8 miljonile.

Kaks edukat erandit. Swedbank tõstis kasiinofirma Olympic Entertainment Groupi aktsiasoovituse tugevaks ostusoovituseks ja hinnasihi 2,15 eurolt 2,3 eurole. OEG teise kvartali käive suurenes 9,1%, 37,2 miljonile eurole. “Teise kvartali konsolideeritud käive, EBITDA-kasum ja puhaskasum vastasid meie ootustele. Olime mõnest detailist positiivselt üllatunud,” kirjutas Swedbanki Balti aktsiaanalüüsi juht Marek Randma.

03

NUMBER

4%

ELEKTER

VALUUTA

INTRESS

Eratarbijad peaksid arvestama, et elektrienergia hinnale lisandub lepingus ka käibemaks.

Euroopa Keskpanga negatiivne intressimäär survestab eurot nõrgemaks.

Euribor on EKP sammude tõttu olnud tugevas languses.

EUR/USD

Nord Pool Eesti -3,02%

Euribor 6 kuud

1,3262

36,02

-0,17%

100

on S&P 500 indeks tõusnud alates augusti alguses saavutatud kolme kuu madalaimast tasemest.

21

0,289%

-0,003

0,45

80

1,3689

60

1,3376

40

1,3063

0,40

0,35

0,30

1,2750

20 10

12

02

04

10

06 08

12

02

04

06

08

0,25 10

12

02

04

06

08

RAHA

reklaam

Kommertspankade intressitooted jooksev hoius % keskmiselt kuu kuu jäägilt püsijäägilt

pank

1 kuu

2 kuud

Danske Bank

3 kuud

tähtajaline hoius % 9 kuud 1 aasta

6 kuud

2 aastat

3 aastat

min summa

Kontakteeruge pangaga

Tallinna Äripank

0,00

0,10

0,15

0,20

0,40

0,50/1,5

0,60/1,60

0,70/1,70

-

200

Tallinna Äripank (3)

0,00

0,25

0,30

0,35

0,55

0,65

0,75

0,85

-

200

0,10

0,40

0,50

1,00

1,30

1,60

150

0,60

0,90

1,00

1,20

1,50

1,80

350

Citadele Pank

-

-

Versobank

0,01

DNB

0,10 (7)

Krediidipank

-

0,01 -

-

0,50

0,20

0,01

BIGBANK

-

0,40

-

0,25

0,40

0,55

0,70

0,80

0,90

300

0,10

0,15

-

0,25

1,00 (4)

0,65

1,50 (4)

1,10

1,20

5000 (4)

0,15

0,20

0,25

0,40

0,40

1,00

1,20

1,50

300-1500

BIGBANK

-

-

-

-

-

0,40

0,40

1,00

1,20

1,50

1500-30 000

BIGBANK

-

-

-

-

-

0,45

0,45

1,05

1,25

1,55

üle 30 000

Pankade kontaktandmed

tähtajaline hoius %, USD pank

1 kuu

2 kuud

Danske Bank Tallinna Äripank Citadele Pank Versobank

3 kuud

6 kuud

9 kuud

1 aasta

min summa

Kontakteeruge pangaga 0,05

0,05

0,30

DNB

0,10

Krediidipank

0,15

0,30 0,20

0,05

0,10

0,15

0,20

0,10

0,40

0,70

1,00

200 200

0,40

0,70

1,20

1,50

500

0,15

0,30

0,40

0,50

300

0,30

0,50

0,70

0,90

100/200 (4)

CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn,

tel 770 0000, faks 770 0001, e-post: info@citadele.ee BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, faks 737 7582, e-post: bigbank@bigbank.ee, www.bigbank.ee VERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501

DNB PANK Tartu mnt 10, Tallinn, tel 686 8500, faks 686 8501, e-post: info@dnb.ee, www.dnb.ee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn, tel 669 0941, faks 661 6037 TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn, tel 668 8066, faks 668 8065

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad; (3) personaalpanganduse klientidele; (4) kampaaniapakkumine eraklientidele; (7) päevalõpu kontojäägilt, Äripanga .jooksva hoiuse intressimäär on nüüd 0%

BÖRS

Kopenhaagen al. 6990

Tallinn aktsia

TALLINKI

.03 21.08.2014

77,9

770,55 05

07

ALLIKAS: BLOOMBERG

kasumit kahandasid teises kvartalis suurenenud konkurents ja nõrk Soome majandus.

Arco Vara

Premia Foodsi aktsia rallis 8,6 protsenti, sest jäätisetootja teatas poolaasta lõikes viimase viie aasta suurimast müügitulust, mis oli 49,5 miljonit eurot. Ettevõtte juhi Katre Kõvaski sõnul täidavad nad oma viisaastakuplaani hästi. Teise kvartali käive kasvas 4,6%, 1,3 miljonile eurole.

“Juuni oli niivõrd kehv, et kasvu oodata oleks olnud narr,” viitas Kõvask kehvale ilmale.

Jätkuv nõrkus. Naistepesu tootja Silvano kvartalinumbrid kuivavad jätkuvalt kokku, sest teise kvartali kasum ja käive kahanesid veerandi võrra.

Silvano teise kvartali käive oli 27,6 miljonit eurot ja puhaskasum 3,1 miljonit. Ettevõtte teatel mõjutas tulemusi mitu sisest ja välist faktorit, mistõttu vähenes müük pea kõikidel põhiturgudel, välja arvatud Balti riikides. Nõrkus jätkus Venemaal, Valgevenes, Ukrainas ja Kasahstanis.

Suurenenud konkurents Läänemerel on üha rohkem hakanud mõjutama laevafirma Tallink tulemusi. Selle aasta algusest on aktsia kukkunud veerandi võrra ning ka teise kvartali tulemustes polnud midagi rõõmustavat. Nii geopoliitiliste sündmuste kui ka laevade hooldustööde tõttu kahanes puhaskasum teises kvartalis kolmandiku võrra, 6,1 miljonile eurole. Käive vähenes 1%, 246,5 miljonile eurole.

Dividendide tõttu maksis Tallinna Kaubamaja väiksemat tulumaksu ja see aitas kasvatada teise kvartali kasumit 16%, 5,4 miljonile eurole. Käive suurenes 10,5%, 136,7 miljonile eurole. Kaubamaja suurima ärisegmendi, supermarketite käive mitmekordistus 1,3 miljonile eurole.

Veefirma Tallinna Vee kasumit langetasid saastetasud, swap-lepingute väärtuse muutus, suuremad tasud ning dividendiga seotud tulumaksu suurenemine. Puhaskasum oli 0,77 miljonit eurot, mis on rohkem kui poole võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal. Käive vähenes protsendi võrra, 13,37 miljonile eurole.

1,3

52,9%

0,67

0,0%

0

-

-25,6%

2,31

0,0%

Ekspress Grupp

1,060

0,00

0

21,9

3,4%

0,74

0,9%

Harju Elekter

2,700

0,00

1 337

6,3

11,9%

0,76

3,3%

Järvevana

0,829

0,00

0

-

-0,3%

1,00

0,0%

1,02

5,8%

16,8%

0,91

0,0% 5,2%

1,920

0,00

555 887

10,8

25,1%

2,71

Premia Foods

0,680

0,00

0

11,7

6,2%

0,73

1,5%

Pro Kapital Grupp

2,500

0,00

0

-

-4,5%

2,08

0,0% 14,6%

1,710

-2,29

9 580

8,1

13,3%

1,08

Tallink Grupp

0,684

3,95

67 126

13,4

4,6%

0,62

7,3%

Tln Kaubamaja

5,020

1,41

15 029

10,7

11,4%

1,22

7,0%

13,000

0,78

15 941

14,6

20,4%

2,98

6,5%

Trigon PD

0,480

0,00

0

-

-0,7%

1,00

0,0%

Skano Group

1,000

0,00

0

-

-8,2%

0,66

0,0%

P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevõtja osa põhjal

21.08

0,00

5,9

0,5

-

1,78

12,8

0,6

-

Olainfarm

7,30

0,00

7,5

1,8

-

sulgemishind, EUR

muutus eelm, %

4,413

Bulgaaria leev

BGN

1,956

Singapuri dollar

SGD

1,658 0,799

Hiina jüaan

CNY

8,161

Suurbritannia nael

GBP

Hongkongi dollar

HKD

10,278

Šveitsi frank

CHF

1,211

India ruupia

INR

80,462

Taani kroon

DKK

7,456

Jaapani jeen

JPY

137,710

Tai baat

THB

42,412

Tšehhi kroon

CZK

27,814

Türgi liir

TRY

2,891

Kanada dollar

CAD

1,454

Korea won

KRW

1356,310

Leedu litt

LTL

3,453

Ungari forint

HUF

314,180

USA dollar

USD

1,326

8,163

8,6%

5,4

9,16

RON

4,189

11,8

1 031

6,69

Rumeenia leu

PLN

5 947

Latvijas Gaze

1,428

NOK

-1,11 0,00

48,1708

AUD

Poola zlott

7,110 1,020

aktsia

Austraalia dollar

Norra kroon

sulgemishind, EUR

muutus eelm, %

Grindex

aktsia Apranga

P/B

21.08 P/E

P/B

2,71

0,00

-

3,4

1,83

7,1

0,8

-

Invalda

3,120

0,00

-

1,2

-

Linas Agro

0,677

1,04

8,4

0,8

-

1,170

0,86

-

0,5

-

0,299

0,00

54,3

0,8

-

Snaige

0,315

0,00

-

1,3

-

TEO LT (Telekomas)

0,755

-0,13

14,8

1,9

16,9

20.08

hind, EUR

muutus eelm, %

101,69

Alumiinium LME

2054,5

Alma Media

2,93

0,69

23,6

2,7

Citycon

2,70

1,50

10,6

1,1

5,5

20,68

0,00

15,1

4,3

6,3 -

P/B

divid. tootlus 3,4

93,45

Mootoribensiin, t

952,50

Plii LME

Diislikütus, t

879,75

Nikkel LME

18875

Finnair

2,50

-1,96

-

0,5

Kerge kütteõli, t

861,50

Tina LME

22430

Fortum

19,51

-0,20

5,8

1,5

-

Masuut (1% väävel), t

567,00

Tsink LME

2331,5

HKScan

3,70

1,93

3,4

0,5

2,7

Põllumajandus

6905

P/E

Nafta NYMEX, bbl

Maagaas Henry Hub, btu, USD

Vask LME

5,3

21.08

aktsia

USD/t

USD

Nafta IPE, bbl

Värvilised metallid

divid. tootlus

1,670

Helsingi 21.08

divid. tootlus

City Service

Panevezio Statybos

BÖRSIKAUBAD

P/E

Vilnius

Siauliu Bankas

Kütused

divid. tootlus

8 284

Riia

EUR/RUB

9,1695

P/B

0,98

Tallinna Vesi

EUR/SEK

ROE

0,00

Silvano FG

Euroopa Keskpank

P/E

1,030

Olympic EG

VALUUTA

käive, EUR

0,500

Nordecon

www.estonian-air.ee

muutus eelm, %

Baltika

Merko Ehitus

FOTO: ERIK PROZES

21.08 sulgemishind, EUR

2235,5

3,872

21.08

nael = 453,59 g

Väärismetallid

21.08

USD/unts, unts = 31,105 g

Elisa Comm.

Kesko

28,13

1,15

18,4

1,3

5,0

Neste Oil

14,62

0,41

-

1,3

4,4

Nokia

6,26

1,13

-

3,2

-

Olvi

25,00

0,28

16,8

3,0

2,6

Kohv NYBOT, USc/nael

185,60

Kuld COMEX

1277,53

PKC Group

19,09

1,54

51,6

2,5

3,7

Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t

429,60

Plaatina NYMEX

1418,50

Stockmann

9,67

0,73

39,9

0,9

4,1

875,85

Stora Enso

6,53

1,01

-

1,0

-

UPM Kymmene

11,28

0,09

-

0,8

5,3

YIT

7,24

3,06

21,3

1,4

5,2

Kakao NYBOT, USD/t

3215,00

Nisu NYSE LIFFE, USD/t

120,20

Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis

322,75

Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga

Pallaadium NYMEX Hõbe COMEX

19,44

22 REKLAAM

ÄRIPÄEV 22. august 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

27. august 2014 Tallink Conference & SPA Hotel (Sadama 11A, Tallinn)

III Sisekontrolli aastakonverents 2014

Majanduskeskkonna riskide mõjud 9 19 sisekontrollile päev

a

st

t euro

soodu

Viima

10.09

ind! sh

Siseaudiitor - organisatsiooni kolmas kaitseliin z Auditid, mis aitavad nõukogu, juhatust ja omanikku z Korruptsiooniohud ja riskikäitumine avaliku ja erasektori suhetes z Huvide konflikt ja riskid seotud osapooltega z Vestlusring: nõukogu ja auditikomitee roll ja võimalused organisatsiooni juhtimisotsuste mõjutamisel z Toitlustuse controlling, hotelli näitel z Miks inventuur ei pruugi anda tegelikku ülevaadet varadest? z Organisatsiooni riskide tuvastamine võimalused z Ettevõttes petturite tabamine ehk “nutikas töötaja“ on “kallis“ risk tööandjale z Sisevargused - kuidas neid õiguslikult tõendada ja tekitatud kahju tagasi nõuda?

HOTELL EUROOPA

PROJEKTEERIMIS K O N V E R E N T S

Kas energiatõhus hoone tähendab koledat arhitektuuri?

Eesti projektid ongi kehvad, ehk kes vastutab projektipuuduste eest?

Vastutuskindlustus – millal, kes ja kuidas tegelikult vastutus jaguneb?

Vastuolud vastutuses ja usalduses Vastutus ja usaldusreeglite looja – Riik

Koostööpartner:

Konverentsi soodushind 22. augustini on 199 eurot (km-ga 238,8 eurot), tavahind alates 23. augustist 279 eurot (km-ga 334,8 eurot). Mitme osaleja soodustus -10%.

Registreerimine aadressil juuli.laanemets@aripaev.ee või telefonil 50 83 285.

Konverentsi soodushind 1. septembrini on 189 eurot (km-ga 226,8 eurot). Täishind on 279 eurot (km-ga 334,8 eurot).

Lisainfo ja registreerimine: sulev@ehitusuudised.ee, tel 667 0234.

investeerimisfondid INVESTOR 23 Dow Jones USA +0,35%

16979,13

OMX Stockholm

1382,62

OMX Helsinki

+0,66%

2943,58

EPI II samba indeks

+0,60%

161,58

17000

1400

3000

165,00

16000

1300

2750

161,25

15000

1200

2500

157,50

14000

1100

2250

153,75

13000

2000

1000 10

12

02

04

06

10

08

12

02

04

06 08

12

02

04

06

08

reklaam

Avaron Asset Management

19.08 müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) % 12 kuud

3 aastat

fondi maht 5 aastat

10

12

02

04

06 08

AS SEB Varahaldus

19.08 ost

müük

12 kuud

3 aastat

SEB Energiline Pf, EUR

0,783

0,791

0,791

6,16

6,48

9,22

5,65

SEB Konservatiivne Pf, EUR

0,904

0,913

0,913

2,51

2,59

2,81

1,67

2,96

SEB Optimaalne Pf, EUR

0,857

0,866

0,866

3,50

3,83

5,43

3,08

3,71

17 119 799,93

SEB Progressiivne Pf, EUR

1,010

1,020

1,020

4,22

4,87

7,02

4,45

4,83

336 490 542,57

0,993

1,013

1,003

6,85

6,95

10,23

9,14

7,98

15 583 771,81

1,193

1,217

1,205

3,18

4,62

6,52

3,99

4,47

12 473 568,22

1,99

5,32

5,70

364 080 000,00

Avaron Areneva Euroopa Fond D, EUR

12,77

12,52

12,52

8,18

8,96

14,05

14,55

-

39 936 527

Avaroni Privaatportfell B, EUR

14,89

14,89

14,89

2,74

5,69

8,32

8,01

8,65

8 589 432

SEB Tasakaalukas Pf, EUR

11,77

11,77

11,77

3,73

7,22

10,29

-

-

9 770 157

Vahendatavad Fondid *

Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR

SEB Aktiivne Pf, EUR

SEB Corporate Bond Fund, EUR

Compensa Life

18.08 ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) % 12 kuud

fondi maht

3 aastat

5 aastat

Kasvuportfell, EUR

-

-

1,38

-

-1,90

-2,20

7,10

13,20

5 968 709

Võlakirjaportfell, EUR

-

-

12,13

-

2,10

2,40

3,40

-

738 513

19.08 NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) % 12 kuud

3 aastat

fondi maht 5 aastat

Danske Pension 25, EUR

1,02

1,03

1,03

2,24

3,82

6,16

5,00

4,64

12 256 549

Danske Pension 50, EUR

1,20

1,21

1,21

2,84

4,38

7,78

6,26

5,21

181 337 588

Danske Pension Intress, EUR

tootlus (p.a) %

fondi maht 5 aastat 15 941 820,60 57 643 961,45

1,580

1,580

1,580

4,08

4,91

113,270

112,149

4,41

7,49

470 820 000,00

109,944

109,944

109,944

3,28

5,25

628 400 000,00

SEB Strategy Growth Fund

118,237

119,419

118,237

6,37

10,87

269 520 000,00

SEB Strategy Opportunity Fund

114,889

116,038

114,889

5,94

9,66

402 920 000,00

* Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 30.06.2014.

AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 7D,

Danske Capital AS müük

riski- % aasta aste algusest

112,149

SEB Strategy Balanced Fund SEB Strategy Defensive Fund

NAV

Fondivalitsejad

Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 30.06.2014. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 30.06.2014.

ost

ÄRIPÄEV 22. august 2014 toimetaja Juhan Lang, tel 667 0136, e-post juhan.lang@aripaev.ee reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee

150,00 10

FONDID

ost

0,00%

0,90

0,91

0,91

1,54

2,07

2,72

3,21

3,57

3 970 314

Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss, EUR

1,57

1,61

1,58

4,66

4,67

10,00

10,09

8,80

3 795 827

Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss, EUR

0,78

0,80

0,79

2,37

2,48

3,48

3,22

317 834

B-korpus, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664 4201, info@avaron.ee, www.avaron.ee AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681, info@gafm.ee, www.gafm.ee ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501, funds@ergo.ee, www.ergo.ee

LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, info@lhv.ee, www.lhv.ee NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 1251, eesti@nordea.com, www.nordea.ee AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@seb.ee, www.seb.ee

AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT

Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, tel 680 2630, faks 680 2631, info@gildrealestate.com www.gildrealestate.com DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, tel 675 2295, faks 675 2895, funds@danskebank.ee, www.danskecapital.ee, www.danskebank.ee

Maaklerifirmad

Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.

COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE

ERGO Funds

19.08 ost

müük

NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) %

fondi maht

12 kuud

3 aastat

ERGO Pensionifond 2P1, EUR

0,95

0,96

0,96

1,56

4,03

4,93

3,32

3,73

9 211 974,64

ERGO Pensionifond 2P2, EUR

1,18

1,19

1,19

2,92

3,08

6,28

5,89

5,82

52 894 459,94

ERGO Pensionifond 2P3, EUR

0,67

0,68

0,68

3,41

2,27

6,43

6,56

-

2 168 791,95

ERGO Pensionifond 3P1, EUR

0,93

0,95

0,94

3,31

4,40

8,33

7,89

6,58

466 749,71

ERGO Pensionifond 3P2, EUR

0,96

0,98

0,97

4,33

2,36

7,74

8,20

6,81

363 264,75

ERGO Pensionifond 3P3, EUR

0,91

0,93

0,92

5,16

1,17

7,45

8,37

5,29

338 716,09

ost

müük

riskiaste

% aasta algusest

12 kuud

Pensionifond L, EUR

1,43

1,44

1,44

2,30

1,85

1,97

5,42

6,52

259 674 187

Pensionifond M, EUR

1,14

1,15

1,15

1,54

2,19

2,55

4,81

6,07

38 424 628

Pensionifond S, EUR

1,21

1,22

1,22

1,35

3,21

3,54

3,82

5,34

47 087 511

Pensionifond XL, EUR

1,23

1,25

1,25

3,13

1,21

1,24

6,12

6,55

63 490 309

5 aastat

LHV Varahaldus

VERSOBANK AS Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501 DANSKE BANK Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2104 SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 6622, faks 665 6802

MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, info@mandatumlife.ee, www.mandatumlife.ee

19.08 NAV

tootlus (p.a) % 3 aastat

fondi maht 5 aastat

Pensionifond XS, EUR

1,13

1,14

1,14

1,45

3,57

3,94

4,10

5,62

10 445 520

Täiendav Pensionifond, EUR

1,38

1,39

1,39

3,25

1,63

1,92

6,63

7,36

5 915 138

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR

15,57

15,72

15,72

13,56

28,19

34,37

29,92

20,22

-

LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR

9,95

10,05

10,05

13,56

28,19

34,37

29,91

20,21

56 710 998

LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR

8,09

8,17

8,17

11,40

-6,23

2,30

2,59

2,13

-

LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR

5,17

5,22

5,22

11,40

-6,23

2,30

2,58

2,12

1 423 951

ost

müük

Mandatum Life

19.08 NAV

riski- % aasta aste algusest

tootlus (p.a) % 12 kuud

3 aastat

fondi maht 5 aastat

Investeeringute haldusteenus: Turvaline, EUR

116,58

116,00

116,00

-

3,60

-0,10

0

-

-

Konservatiivne, EUR

114,47

113,34

113,34

-

4,40

-0,54

0

-

-

Tasakaalustatud, EUR

114,08

112,39

112,39

-

4,90

-0,79

0

-

-

Progressiivne, EUR

108,79

106,66

106,66

-

5,47

-1,10

0

-

-

113,77

111,54

111,54

-

5,93

-1,31

0

-

-

Agressiivne, EUR

Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, faks 610 3010 info@compensalife.ee, www.compensalife.ee LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, faks 680 0402

Koolitaja on Eesti Raamatupidaajate Kogu juhatuse liige, vandeaudiitor, NITS TTÜ dotsent MARGUS TINITS

Koolitusprogramm:

FINANTSTEADMISTE KOOL 16. september – 9. detsember 2014

Investeerimisportfellid: Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR

142,23

141,52

141,52

-

10,76

8,14

3,24

-0,59

-

Mandatum Life Nordic High Yield Abs, EUR 104,88

104,36

104,36

-

3,93

-0,24

-

-

-

113,81

113,81

-

-8,16

1,81

-

-

-

Mandatum Life Europe Equity, EUR

116,09

Mandatum Life Europe Equity Abs, EUR

156,38

153,31

153,31

-

6,12

3,47

0,46

0,00

-

Mandatum Life Nordic Equity Abs, EUR

143,19

140,38

140,38

-

-20,90

0,34

-7,31

0,00

-

16.–17. september I moodul Finantsarvestuse põhitõed 21. oktoober II moodul Finantsanalüüs 18. november III moodul Kuluarvestus ja eelarvestamine

Nordea Pensions Estonia

19.08 ost

müük

riskiaste

% aasta algusest

1,01

1,02

12 kuud

1,02

4,81

4,01

8,48

7,35

Nordea Pensionifond A Pluss, EUR

0,83

0,84

0,84

5,75

3,69

8,81

8,77

Nordea Pensionifond B, EUR

0,93

0,94

0,94

3,75

3,98

6,6

5,47

5,3

15 038 110,16

Nordea Pensionifond C, EUR

0,85

0,86

0,86

2,60

5,07

5,72

3,65

3,88

2 596 739,83

Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR

1,26

1,29

1,28

8,29

4,2

10,96

12,41

9,47

5 170 353,02

Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR

0,74

0,76

0,75

3,98

5,09

7,17

ost

müük

NAV

12 kuud

3 aastat

Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 178,93

184,41

182,59

11,21

5,31

9,22

8,16

8,51

-6,40

-7,36

2,60

Nordea Pensionifond A, EUR

NAV

tootlus (p.a) % 3 aastat

fondi maht 5 aastat 6,67

819 930,42

19.08 tootlus (p.a) %

Balti Fond, EUR

12,87

13,32

13,06

Uus Euroopa Fond, EUR

25,24

26,13

25,62

9,19

2,26

14,38

16,51

17,10

16,76

19,72

-11,47

-6,58

Venemaa Top Picks Fond, EUR

77 520 100,26 9 706 894,30

Trigon Funds riski- % aasta aste algusest

9. detsember IV moodul Investeeringud ja rahastamine

fondi maht 5 aastat 4 889 536 0,42

1 449 305

16,56

14,39

61 726 017

-4,79

10,42

3 613 023

Koolitusprogrammi soodushind 1749 eurot (km-ga 2098,80 eurot) kehtib 29.08.2014 Koolituse tavahind 1899 eurot (km-ga 2278,80 eurot) Mooduli hind 379 eurot (km-ga 454,80 eurot)

Täpsem programm aadressil akadeemia.aripaev.ee

Info ja registreerimine telefonil 667 0100, elektronposti aadressil akadeemia@aripaev.ee või koduleheküljel akadeemia.aripaev.ee

24 INVESTOR

OMX TALLINN

TEGIJA TURUL

Lars Peter Hansen: Selged poliitilised otsused on kriitilise tähtsusega.

52 nädalat Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja lisanimekirja aktsiate liikumisi.

775,12

+1,14%

850

825

800

775

750 10

ÄRIPÄEV 22. august 2014 toimetaja Juhan Lang, tel 667 0136, e-post juhan.lang@aripaev.ee

Nobeli majanduspreemia laureaadi sõnul vähendab USA ebaselge rahanduspoliitika tulevikus hulga investeeringuid.

Riske arenevatel turgudel liiga palju

TÕUSJAD

Saf Tehnika

1,55 EUR

+6,90% Scanfil

2,12 EUR

+4,95% Outokumpu

6,17 EUR

+4,58% Tallink Group

0,684 EUR

+3,95% Veolia Environment

13,13 EUR

+3,10% YIT

7,24 EUR

+3,06% Suurbritannia jaemüük kasvas juulis aeglasemalt, kui analüütikud ootasid, kuna tarbijate kulutused toiduainetele kahanesid esimest korda 25 aasta jooksul.

M

aailma suurim riiklik rahahaldusfond tõmbab koomale oma paari aasta taguseid eesmärke ning aeglustab laienemist arenevatele turgudele. “Laieneme küll mõnele uuele turule, kuid palju väiksema kiirusega, kui aasta alguses planeeritud,” rääkis Norra fondi juht Yngve Slyngstad eile Oslos toimunud pressikonverentsil, mida vahendas Bloomberg.

880 miljardi dollarine rahahaldusfond hakkas kiirendama oma investeeringuid arenevatele turgudele 2012. aastal, mil sai loa viia suure osa oma portfellist arenenud turgudelt ära, et tootlust kasvatada. Toona lubas valitsus vähendada investeeringud Euroopas 54%-lt 41%-le kogu portfellist.

Slyngstadi sõnul pole fond viimasel kaheksal kuul Vene aktsiatega kaubelnud, kuna uurib sanktsioonide mõju sealsele majandusele. Norra, kes ei ole küll Euroopa Liidu liige, on otsustanud toetada USA ja Euroopa Liidu kaubandussanktsioone Venemaa vastu.

“Meie investeerimisstrateegia on ühesugune iga riigi jaoks, kes on sattunud geopoliitiliste pingete keskele – me ei osta ega müü,” ütles fondijuht.

BIRJO MUST

BÖRS

Vene börs tegi kümnendi kiireima lühiajalise tõusu

birjo.must@aripaev.ee

Me ei osta ega müü midagi, mis on sattunud geopoliitiliste pingete keskele.

Norra riikliku rahahaldusfondi juht Yngve Slyngstad

Arenevatelt turgudelt märkimisväärne kasum. Samas teatas fond hiljuti, et teenis teises kvartalis 192 miljardit Norra krooni (23,5 miljardit eurot) tulu, mis oli teenitud peamiselt energiafirmade aktsiate tootlusest ja arenevate turgude rallist.

“Teises kvartalis aktsiaturud tõusid ja arenevad turud näitasid parimat tulemust,” sõnas Slyngstad, kelle kinnitusel voolas turgudele märkimisväärne kogus raha, mis surus aktsiate hinnad üles.

Juuni lõpus olid 9,9% fondi aktsiatest ja 13,4% võlakirjadest arenevate turgude omad. Norra valitsuselt juhiseid saav fond hoidis juuni lõpu seisuga 61,3% portfellist akstiates, 37,3% võlakirjades ja 1,2% kinnisvaras.

MSCI Emerging Market Index kukkus eile 0,5%, mis on esimene kukkumine viimase üheksa päeva jooksul. Sel aastal on indeks tõusnud 7,7 protsenti.

Vene börsiindeks Micex tõusis eile kümnendat järjestikust päeva, mis teeb sellest pikima lühiajalise tõusu viimase üheksa aasta jooksul.

Loodetakse, et Vladimir Putini kohtumine Ukraina presidendiga tuleval nädalal vähendab pingeid, vahendas Bloomberg.

Micex tõusis eile 1,1%, 1463,73 punktile, mis teeb indeksi kümnepäevaseks tõusuks 9,8%. Viimati lõppes 11päevane järjestikune tõus 2. septembril 2005.

Mõni investor spekuleerib, et Ukrainas toimuvale leitakse varsti lahendus. Ukraina president Petro Porošenko ja Venemaa president Vladimir Putin nõustusid kohtuma 26. augustil Minskis, et arutada kriisi leviku peatumist.

USA börsil kaubeldavatesse fondidesse, mis investeerivad Vene aktsiatesse, on alates 7. augustist voolanud sisse 110 miljonit dollarit, mis moodustab nende turuväärtusest 4,9%.

Riigi suurim laenuandja OAO Sberbank panustas Micexi rallisse kõige rohkem. Panga aktsia hind tõusis 1,4%, jõudes oma kõrgeimale tasemele alates 22. juulist.

Rubla kukkus aga eile dollari vastu 0,1%. Valuuta langes juba kolmandat päeva järjest.

STATISTIKA

Hiina tehased kaotavad hoogu Hiina tehaste aktiivsus kahanes augustis kolme kuu madalaimale tasemele, mis näitab, et hoolimata valitsuse stimuleerimismeetmetest on sektor endiselt nõrk.

HSBC Purchasing Managers’ Index (PMI) oli 50,3 punkti, mis jääb Reutersi analüütikute oodatud 51,5 punktile oluliselt alla. Juulis oli indeks 51,7 punkti, vahendab CNBC. Kuigi indeks jääb ülespoole 50 punkti, mis eraldab kasvu kahanemisest, on see halvim tulemus alates maikuust.

Maailma suuruselt teise majanduse kasv oli teises kvartalis 7,5%. Analüütikud prognoosivad käesoleva aasta kasvuks samuti 7,5%.

TOOTMISJUHTIMISE KOOL

UUS LEND

12

02

04

perioodi kõrgeim perioodi madalaim

06

08

855,25 773,22

LANGEJAD

Vestas Wind Systems

257,90 DKK

-4,76% Vopak

37,94 EUR

-0,12% Molycorp

1,9 USD

-2,06% Finnair

2,50 EUR

-1,96% Schibsted

316,30 NOK

-1,40% Pernod Ricard

86,69 EUR

-1,19% Jaapani tööstuse aktiivsus tõusis augustis, kuna nii riigi eksport kui ka kodumaine nõudlus kasvasid. Börsiindeks Topix tõusis eile kolme nädala kõrgeimale tasemele.

KOOLITAJA JARI KUKKONEN

Toimub ajavahemikul

11. september 2014 – 15. jaanuar 2015 MOODULID: I moodul – 11. september ORGANISATSIOON. Innustava juhtimiskultuuri loomine.

II moodul – 9. oktoober PROTSESSID. Lihtsad ja efektiivsed tööriistad tööprotsesside täiustamiseks.

III moodul – 6. november RESSURSID. Masinate ja seadmete suutlikkuse kasvatamine.

IV moodul – 27. november TARNEAHELA KVALITEET. Tegelikku konkurentsieelist loov kvaliteedijuhtimine.

V moodul – 11. detsember Sinu ettevõtte tootlikkuse parendamine – METOODIKAD PRAKTIKASSE. VI moodul – 15. jaanuar MUUTUSTE ELLUVIIMINE. Edulugude tutvustamine.

Koolitusprogrammi SOODUSHIND 1749 eurot (km-ga 2098,8 eurot) kehtib 29. augustini. Tavahind on 1899 eurot (km-ga 2278,80 eurot).

Info ja registreerimine aadressil akadeemia.aripaev.ee, telefonil 667 0100 või akadeemia@aripaev.ee

30.

augustil toimub Narvas linnuse territooriumil degusteerimisvõimalusega laat. | Nädalalõpulisa |

Tants, tekst ja muusika

Augusti TantsuFestival rõõmustab oma viimasel toimumisaastal publikut tiheda programmiga, kust leiab esinejaid Eestist, Belgiast, Itaaliast, Hollandist, Prantsusmaalt, Hispaaniast ja Rootsist.

HETK Alessandro Sciarroni

lavastusest “UNTITLED_I will be there when you die”. FOTO: ANDREA PIZZALIS

MARI HIIEMÄE kaasautor

Tänavuse Augusti TantsuFestivali üks märgilisi sündmusi on kindlasti kaasaegse koreograafia jaoks olulise tegija Anne Teresa De Keersmaekeri osalemine. Festivalil tuleb 30. ja 31. augustil etendamisele tema 1982. aastal Steve Reichi muusikale loodud duett “Fase, Four Movements to the Music of Steve Reich”, mis kuulub kaasaja tantsuteatri klassikasse. De Keersmaeker tantsib selles ka ise. 30. augusti etenduse järel on publikul võimalus staarkoreograafiga ka silmast silma kohtuda ning vestelda.

De Keersmaeker, kes on festivali kuraatori Priit Raua sõnul kindlasti üks kaalukamaid ja prominentsemaid kaasaegse tantsu koreograafe ja edendajaid maailmas, külastab Eestit esmakordselt, kuid tema koreograafiat on siin näidatud varemgi – 2010. aastal esitasid tema õpilased Augusti TantsuFestivalil legendaarset lavastust “Drumming”, mis on samuti loodud Steve Reichi muusikale. Eeldatavasti esineb daam Eestis ka järgmisel

augustil – festivalil, millest saab Augusti TantsuFestivali järglane.

Kaks uuslavastust. Nagu ikka, pakub Augusti TantsuFestival ka esietendusi. Festivali avab Mihkel Ernitsa soololavastus “Mehed. Pühendumine”, kus lavalolevat Tarvo Truusi toetavad Einar Lintsi video ja Marit Ilisoni kujundus. See on lavastus sisemonoloogidest ja küsimustest, mis on seotud pühendumisega paarisuhte kontekstis. Tegu on tekstipõhise ingliskeelse lavastusega, mida saab täna õhtul vaadata Kanuti Gildi saalis.

Täna ja homme vallutab Von Krahli Teatri kogemusetendus “GRIND”. Huvitav on ka Kadri Noormetsa ja Diego Agulló kohaspetsiifiline lavastus “Darks in Blues”, mis on korraldajate sõnul filmilik kogemus. Etendus toimub vabas õhus ning publik viiakse kohale bussiga.

Veel etendub Augusti TantsuFestivalil omanäoline “Püha öö”, mis sünteesib teatri, performance'i, tantsu, kujutava kunsti ja puhtalt sotsiaalse eksperimendi elemente ning uurib baas-tasandil termodünaamika ja mehaanika algtõdesid.

Kaasaegse teatri vallas pakub elamuse prantslane Philippe Quesne oma trupiga. Tsirkuse ja teatrikunsti piire kompab Itaalia koreograaf Alessandro Sciarroni. Heli, valguskunsti ja liikumise sfää-

Fookuses Augusti TantsuFestival 21.–31. AUGUSTIL Tallinnas www.tantsufestival.ee

Tasub teada Kaasaegsed tantsulavastused Eesti teatrites CIRCO AEREO

re uurib Rootsi-Hollandi koreograaf Jefta van Dinther. Festival lõppeb lavastusega Belgia koreograafilt Lisbet Gruwezilt.

Uued horisondid. Festivali kunstilise juhi Priit Raua sõnul on 15. korda toimuv Augusti TantsuFestival arenenud koos ajavaimuga ning valdkonniti hägustunud koos erinevate kunstiliikide piiride hägustumisega. “Eelkõige on see festival kunstnikest, nende mõtetest ning tegudest. See on festival, kus võetakse riske ja esitatakse küsimusi. Küsimusi ühiskonnast, demokraatiast, kunstist, tulevikust, armastusest, identiteedist, inimese ja ühiskonna valikutest – ühesõnaga paljuski sellest, millest moodustub tähendus sõnapaarile "tänapäevane elu””, tutvustas Raud festivali.

Tänavune Augusti TantsuFestival toimub sama nime all viimast korda. Järgmisel aastal on oodata selle järglasena juba uut festivali, mis on muutunud nii nime kui ka ülesehituse osas.

4.–6.09 kl 19 toimuvates Circo Aero etendustes kohtuvad tugev dramaturgia, näitlejameisterlikkus, tsirkuse maagia ning tehnilised oskused.

Kalasadama 6 www.kultuurikatel.ee CASANOVA

Ühtaegu barokne ning kaasaegne tantsulavastus üle aegade suurest südamemurdjast. Viimane etendus 14.09 kl 19 Tartu Vanemuise väike maja www.vanemuine.ee KAS MA TOHIKS OLLA MOZART?

Muusika ja näitlejate kehakeele kaudu jutustab see lavastus inimese õigusest omada isiklikke ihasid. Järgmine etendus 15.10 kl 18. Vene Teatri suur saal www.veneteater.ee

26 ELAMUS

RESTORANIDE TOP 10 Heidi Vihma hinnang viimase kahe aasta külastuste põhjal 1. ALEXANDER , Pädaste, Muhumaa 2. LA BOTTEGA , Vene 4, Tallinn 3. PÕHJAKA , Mäeküla küla, Paide vald 4. TCHAIKOVSKY, Vene 9, Tallinn 5. NOA , Ranna tee 3, Tallinn

PUHKEPÄEV 22. august 2014 toimetaja Mari Hiiemäe, tel 667 0218, e-post aripaev@aripaev.ee

30 30 30 30 30

6. KAHEKSA JALGA , Kõue vald, Harjumaa 7. NEH , Lootsi 4, Tallinn 8. DOMINIC , Vene 10, Tallinn 9. UMAMI , Kadaka tee 141, Tallinn 10. FELLIN , Kauba 11, Viljandi

30 29 28 28 28

TOIMETAJA VEERG

Abi positiivsest mõtlemisest MARI HIIEMÄE Puhkepäeva toimetaja

Seda, et positiivne mõtlemine on kasulik ja hea, olen kuulnud oma elus korduvalt. Täpsemalt öeldes juba lapsepõlvest peale.

See on nagu selline taustateadmine, mis ilmub välja siis, kui on vaja kellegi teise väsimusest või saatuselöökidest põhjustatud tuska peletada. Siis on hea targutada, et mõtle positiivselt ja kõik saab korda. See, et positiivsuse imenippi saab ka iseenda jaoks kasutada, läheb alatasa meelest ära.

Alles nädal tagasi leebusin Facebookis postitatud lapsesuu lause peale “oi, milline armas väike vihmapilv”, kommentaarina halli lausvihma peale. Ja positiivsuse teema tuli taas meelde. Otsustasin, et minu jaoks on taevas sel päeval “soliidselt hall”, kasutatava arvutiprogrammi järjestikune kokkujooksmine on “sümpaatselt järjekindel” ning üleüldse on tegemist “täiuslikult nässus päevaga, mida saavad nautida vaid äravalitud”. Hakkas kergem, isegi suunurgad läksid ülespidi. Minu algul eneseirooniaga välja mõeldud ülistavad fraasid ümbritsevale läksid järjest julgemateks, kuni kogu päev hakkas tunduma veidralt naljakana.

Nüüd on mu positiivse mõtlemise periood kestnud terve nädala. Elu ei ole oluliselt muutunud.

Küll aga see, mismoodi ta paistab. On helgem ja kergem, juhuslikud apsakad ja kogemata kombel vale bussi peale istumine panevad ainult itsitama.

Ning huvitav on märkida, et ka mu sõbrad hakkavad muutust tasapisi märkama.

Kummaline on teada, et see, mismoodi asjad paistavad, oleneb lihtsalt olukorra iseenese jaoks läbi sõnastamisest. Ning see päev, kus midagi ebameeldivat ei sünni, ei ole mitte täiuslikult nässus päev, vaid lihtsalt täiuslik päev.

Tõenäoliselt satun ma peagi jälle mõne tuttava muret kuuldes targutama, et positiivse mõtlemisega saab kõik korda. Sest tegelikult ju saabki.

PUHKEPÄEV SOOVITAB Kontsert-õhtusöök: Mihkel Poll Pädastes 23. augustil saab Pädaste mõisas kontsertõhtusöögi formaadis osa võtta noore ja paljukiidetud pianisti Mihkel Polli privaatsest kontserdist, millele järgneb kolmekäiguline õhtusöök, mis on just seda õhtut silmas pidades peakokk Yves Le Lay poolt kokku pandud. Mihkel Polli kontsert koos õhtusöögiga on muutunud Pädaste Mõisa iga-aastaseks traditsiooniks. Hind 89 € külalise kohta. Kontsert algab kell 19.00. www.padaste.ee

Ekskursioon: Tasuta Arhitektuurimuuseumisse 28. augustil kell 16.30 tutvustavad arhitektid Ra Luhse ja Indrek Peil soovijaile Eesti Arhitektuurimuuseumisse välja pandud näitust Arvo Pärdi Keskuse uue hoone kavanditest. Pärast ringkäiku ootab tervitusjook ning vaba pääs muuseumi teistele näitustele.

Punk: Maavalla anarhistide kogunemine 23. augustil, kui kogu Ida-Euroopa peab MolotoviRibbentropi pakti 75. aastapäeva, toimub Tallinnas Von Krahli baaris Maavalla anarhistide kogunemine – mõistagi uue tõeliselt vaba maailma esilemanamise üllal eesmärgil. Peaesinejaks Vennaskond. Esinevad ka Täht Nimega Päike, Chungin Han Minjujui, Motor Tension Anxiety ning DJ Villu Tamme. Uksed avatakse kell 21.00

LAUAD tasuks Umamis ette kinni panna, sest huvilisi on palju. FOTO: JULIA-MARIA LINNA

RESTORANITEST

Kuum Umami köidab meeli

S

elle suve ja sügise kuumimaks restoraniuudiseks Tallinnas on Umami – restoraniga Leib ja Aed kuulsust kogunud sommeljee Kristjan Peäske ja peakokk Janno Lepiku uus restoran Tallinnas Kadaka teel.

Nagu Leiva, nii ka Umami juurde kuulub suur aed, sedapuhku koos õunapuudega. Ei mingeid terrasse, teeradasid ega päevavarje, lauad on tõstetud lihtsalt puude alla. Just nagu linnavanaema juubelil, ainult ühe pika laua asemel on palju väikesi. Mustamäe-Õismäe vaheline liiklussõlm on küll viimane koht, kust sellist idülli oskaks otsida, aga seal see on, liikusmürast kõrge planguga enam-vähem kaitstud. Restoranil on ka oma parkla, tõenäoselt suurim, mis ühel Tallinna söögikohal iial olnud.

Menüü on originaalne ja uperpallitab lõbusalt. Kalamatsi meierei kitsejuust on saanud kaaslaseks pak choi ja tšillikastme, ahjus küpsetatud koha anšoovisepesto, searibi täiendavad klaasnuudlid, kimchi ja korianderi ning hummusest on saanud supp. Aga on ka tasakaalukamaid kooslusi nagu suitsuforell kartuli ja heeringamarja-hapukoorekastmega või juustukook.

Lõuna juhatasime sisse kahe äärmusega: rustikaalne kalasupp, kus kartulid olid peaaegu et tükeldamata jäetud, ja eksootiline eelroog “Kombits”, mis koosnes frititud kaheksajalast, wakame-rukolasalatist ja vasabimajoneesist. Erinevad stiilid, kuid teostuselt ühtviisi head − supp tihedalt tummine, kombits võimsa välimuse ja eriliselt krõbeda kattega. Suvel ja sealihal pole minu jaoks just kõige parem klapp, kuid pearoogadest jäi valik seekord just searibile – sellel olid nii ebaharilikud lisandid, et ei suutnud uudishimule vastu panna. Ribiliha oli pika madalal tem-

HEIDI VIHMA kaasautor

Maitseelamus Umami Aadress: Kadaka tee 141, Tallinn Telefon: 600 1035 Avatud: T–P 12–23

28 TOIT

⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁ TEENINDUS

⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁ INTERJÖÖR

⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁ PÕHIROOGADE HINNAD:

8,40–17,90 eurot

peratuuril küpsemisega omandanud äärmiselt pehme, vaevu koos püsiva tekstuuri. Paks magus glasuur, klaasnuudlid, kimchi ning värske koriander tegid kodusest notsust tõelise eksoodi − pigem Tai või Hiina kui Eesti seaprae.

Ka ahjus küpsetatud kohaga oli erilisel moel ringi käidud: koha tuli lauale katkisena, tükkideks lõhutuna, koos küpsetatud tomatite ja esialgu lausa ehmatavalt tugevamaitselise pestoga.

Alles teisel-kolmandal suutäiel, maitsetega kohenenult, sai anšoovisepestost, tomatitest ja leebest kalast meeldivalt kokkukõlav ansambel. Eelja pearoad on Umamis tugevamalt esindatud kui magus, “Mätta”-nimelise küpsiseroa maitsed ja tekstuurid jätsid ükskõikseks.

Teenindus, mille kohta esimestel nädalatel kriitilisi sõnavõtte võis lugeda, oli suve edenedes vägagi sujuvaks lihvitud. Külalisi märgati, tervitati ja juhatati lauda − võiks arvata, et elementaarne restoraniviisakus, kuid tegelikkuses vägagi harv nähtus. Menüüd, joogid, leivad, road, ilmusid õigel ajal, ettekandjad tundsid toite ja oskasid pakkuda jooke, mida samuti viimasel ajal eriti sageli ette ei tule.

Ootamatute vihmavalingute jaoks on strateegia välja töötatud − toimub kiire ümberpaiknemine majja. Tükk aega enne esimesi piisku käis ettekandja lauad läbi ja andis teada, millisesse lauda end majas sisse seada. Osa rahvast leidis varju kõrvalhoone katuse all. Neid, kes vihma tõttu eine lõpetama oleks pidanud, ei paistnud seekord olevat, kuigi mõnikord tulevat ka seda ette, et kõik ei mahu majja ära. Siis antakse sellest küll juba broneeringut tehes teada. Laud tasuks aga igaks juhuks ette kinni panna, suur suvi on õuesistujaid soosinud ja Umami on osutunud erakordselt menukaks.

ÜTLES

Jaan Tätte: Usun, et lähima viie aasta jooksul, kitarr käes ja laulud suul, ma suurema publiku ette enam ei astu.

ELAMUS 27 22. august 2014 PUHKEPÄEV toimetaja Mari Hiiemäe, tel 667 0218, e-post aripaev@aripaev.ee

Laulja pärast oma juubelituuri “Peatus” lõppu, 21.08, ÕHTULEHT

Hollywoodi stiilinäide, “Lucy” on järjekordne keskpärane suvefilm KAROLIINA VASLI kaasautor

Lavastaja Luc Bessoni värske linateos “Lucy” kahvatub tema varasemate meistritööde kõrval, filmi ei päästa ka tunnustatud näitlejad Scarlett Johansson ja Morgan Freeman.

Film esitab küsimuse, milleks oleks inimene suuteline, kui ta oskaks kasutada tavapärase kümne protsenti asemel sadat protsenti oma ajumahust? Teema tundub paljulubav. Nagu ka filmi algus, kus Taiwanis õppiv noor üliõpilane Lucy (Scarlett Johansson) satub ootamatult narkoärikate verisesse maailma. Poiss-sõber Richard (Pilou Asbæk) ärgitab teda viima ühte luksushotelli salapärast kohvrit veel salapärasemale Mr. Jangile (Min-sik Choi) ja neiu lähebki. Richard lastakse tema silme all maha ning Lucyl tuleb oma elu eest võidelda.

Sisu pole ollagi. Hotellistseenid on intrigeerivad, samuti see, kui Lucy ühel hetkel leiab end voodilt lebamas, olles eelnevalt uinutatud, et tema kõhtu panna kotike kangete narkootikumidega. Kui üks kõrilõikajatest tüdrukut kõhtu lööb, valgub aine Lucy kõhus laiali. Selle tulemusena hakkab tüdruku ajumaht kasvama − ta suudab varsti asju liigutada, inimlikud emotsioonid kaovad ning ta muutub robotlikuks. Siin lähebki film käest ära. Siiani oli

MUTANTTÜDRUK Lucy (Scarlett johansson) on kõigeks valmis. FOTO: FORUM CINEMAS

Hinnang “Lucy”

⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁ LAVASTAJA: Luc Besson OSATÄITJAD: Scarlett Johans-

son, Morgan Freeman, Analeigh Tipton, Choi Min-sik, Pilou Asbaek jt.

Kinodes alates 15.08

Lucy areng huvitav ning Johansson mängis tema siira abituse hästi välja. Edaspidi tuleb tüdrukul aga vaid inimesi tulistada ning kiiresti arvutiklahvikesi klõbistada. Eriti ebaloogiline on see, et Lucyl on üliinimlikud võimed, aga halvast Jangist

ei taha ta jaks kuidagi üle käia.

Vahepeal tapab tüdruk isegi ühe haiglas operatsioonilaual oleva juhusliku kõrvalseisja, aga Jangiga vastakuti olles jätab ta mehe lihtsalt ellu.

Filmi lõpp hakkab venima, üks märulistseen järgneb teisele ning kogu ajumahu temaatika muutub absurdseks.

Monotoonne õppejõud. Morgan Freemani osaks tundub olevat vaid taustajutustaja roll, ta mängib õppejõudu, kes on aju-uuringutega sina peal. Esiti räägib ta auditooriumis tudengitele, seejärel peab eraldi loenguid ka Lucyle. Kui ta malbelt ning aeglaselt evolutsioonist pajatab, meenub vägisi mees-

hääl, mida kuuleb ETVs loodusdokumentaalidele taustaks kõnelemas.

Filmis on ka särtsakaid stseene, aga kokkuvõttes paneb kõik ikkagi õlgu kehitama. Arvestades, et Luc Bessoni loomingust leiab ka “Viienda Elemendi” ning “Léoni”, osutus “Lucy” lati alt läbi jooksmiseks. Kinost lahkudes kurtsin veel kaaslasele, et Scarlett Johansson tegi möödunud kümnendil ikka hoopis teist masti filme, näiteks “Match Point” ning “Tõlkes kaduma läinud”. Nüüd näeb teda Marveli koomiksifilmides ning “Lucy”-taolistes märulipõnevikes. “Aga seal liiguvad palju suuremad rahad,” ütles sõbranna. Eks ta kahjuks nii olegi.

Raha võidab võitluse URVE VILK urve.vilk@aripaev.ee

Linnateatris Sander Puki poolt lavastatud Dennis Kelly näidend “Armastus ja raha” kujutab tänapäeva laenukriisis vaevlevat maailma ja inimesi.

Etendus algab šokiga. Tavaline kontor, lauad, toolid, arvutid ja kontooritöötajad. David (Alo Kõrve), üks peategelastest, flirdib oma prantsuse kolleegiga ekirja teel. Üle lombi elav mees tunnistab naisele, kellega hiljuti kohtutud ja ehk armutudki, et ta aitas kaasa oma eksnaise enesetapule. Koju tulnud mees, kes avastas, et Jess (Evelin Võigemast) on neelanud hunniku tablette, aga elab veel, ei helistanud mitte kiirabisse, vaid valas naisele kõrri alkoholi, olemaks kindel, et see enam ei toibu.

inimeste isiklikud asjad.

David (Alo Kõrve) ja tema naine Jess (Evelin Võigemast). FOTO: SIIM

VÄIKESTE

VAHUR

Hinnang “Armastus ja raha”

⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁

LAVASTAJA: Sander Pukk KUNSTNIK: Annika Linde-

mann NÄITLEJAD: Anu Lamp, Mar-

Mis põhjustas sellise käitumise? Raha. Ja mehe lootus vabaneda naisest, kellel oli suur võlg ja kes oleks perekonna aja jooksul vedanud veelgi sügavamas-

gus Tabor, Alo Kõrve, Külli Teetamm, Evelin Võigemast, Argo Aadli, Sandra Uusberg või Liis Lass ja Andres Raag

se võlavangi. Mees aga soovis võlast lahti saada. Enamgi veel, tema palk oli hea ja ta unistas uuest autost, mida ta naise pärst endale lubada ei saanud, nagu teised hästiteenivad mehed. Naine versus auto. Võitis auto.

Edasi avaneb vaatajale detail detaili järel kõik see, mis tragöödiani viis. Kuidas naine ja mees kohtusid, millist elu nad elasid, milline oli nende

vanemate, sõprade, töö ja harjumuste roll sündmustes. Lisaks üksikisiku tasandil olevatele inimlikele nõrkustele lisandub ka maailmamajanduslik mõju finantskriisi, liigkasuvõtjatest kiirlaenuandjate ning muu kapitalistliku paratamatuse näol.

Nii mõnigi aspekt saab vaataja jaoks selgemaks, aga miski jääb siiski puudu. Etendus kirjeldab küll kõike halba, mis kapitalismiga tundub kaasnevat, ent puudu jääb see miski, mis tõukaks meid omi arusaamu turumajanduslikust elust muutma.

Vapustavad rollid. Stseenidest väärib äramärkimist Külli Teetamme kristlusest rahausku pööranud naisvambi Vali rabav roll ning Anu Lambi ja Margus Tabori stseen surnud Jessi vanematena. Huvitavateks vahepaladeks on ka ajas edasi-tagasi hüppava tegevustiku vahele põimitud Veiko Tubina unenäosarnased visioonid.

PLAAT

Intensiivne energia klaverist Hiromi värskel ja tormakal albumi on rohkesti improvisatsioonilise džässi maiku.

Kohati paneb rahustav trummitaust muusika aga hoopis tantsulisena mõjuma.

Imelapse tiitliga pärjatud jaapanlannast pianisti trumbiks on ülikiire näputöö ja laitmatu stiilitaju. Otsingulisi klaverihelide kaskaade ohjavad Simon Phillipsi rahustav trummibiit ja Anthony Jacksoni bass. Tulemuselt on meeldivalt struktureeritud muusika, milles on küllaga energeetilisi purskeid. Palade tempo ja intensiivsus kulgeb oma tõusude ja mõõnadega. Avalugu “Alive” on täis tulist energiat. “Dreameris” vahelduvad õrnemad ja õhulisemad klaveriklõbinad tihkemate rütmisettidega. “Seeker” on kirevalt otsinguline, “Player” meeleolukas ja mõistusepärane, kuid ei lase tähelepanul päriselt uinuda. Tuld on tuha sees kõvasti tunda ning kohati purskub see taas välja. Plaadi lõpuosas tempo veidi rau-

KOOMIKS

Hinnang Hiromi “Alive”

⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁⦁ KUULA TASUTA:

www.youtube.com

geb. Kõige aeglasem ja uitavam lugu “Wirefly” on erandlikult lüürilise ja rahuliku sissejuhatusega mõtisklus.

Hiromi plaadi nautimiseks tuleb kasuks eelnev live-kokkupuude pianistiga, et endale seda särtsakat tulesädet paremini silme ette saaks manada. Mullune Jazzkaar andis selleks võimaluse.

MARI HIIEMÄE

28 TEATER PUHKEPÄEV 22. august 2014 toimetaja Mari Hiiemäe, tel 667 0218, e-post aripaev@aripaev.ee

23.08

Linnateatris toimuv hooaja avaüritus “Kontekst” pöörab pilgu teatrist välja – kultuurikontekstile, kuhu teater sünnib. Teatrimajas saab tutvuda valikuga tänasest eesti kirjandusest, filmist, muusikast ja kunstist. Kavas on luulelugemine, lühifilmide programm jpm. Kogu teatrimaja hõlmav mitmenäoline “Kontekst” algab 23. augustil kell 16 ja kestab hilisõhtuni. Sissepääs tasuta. www.linnateater.ee

22.–28.08 EESTI DRAAMATEATER

TALLINNA LINNATEATER

22.08 kl 19 “Hävituse ingel” Paide Kultuurikeskuses 23.08 kl 19 “Laul, mis jääb” 24.08 kl 19 “Laul, mis jääb” 24.08 kl 19 “Kass tulisel plekk-katusel” Laitse Graniitvillas

22.08 kl 18 “Kes kardab Virginia Woolfi?”

23.08 kl 16 “#Kontekst” Avasündmus 25.08 kl 19 “Igatsus” 25.08 kl 19 “Koletis kuu peal” 26.08 kl 19 “Igatsus” 26.08 kl 19 “Koletis kuu peal”

Pärnu mnt 5, Tallinn

Lai 23, Tallinn

GENIALISTIDE KLUBIS 22.08 kl 19 “Morfium” Tbilisi Akhmeteli-nimelise Riikliku Teatri ja Tartu Üliõpilasteatri koostööprojekt Lai 37, Tartu

KANUTI GILDI SAALIS 25.08 kl 20 “Augusti TantsuFestival 2014: “Mehed”” Flo Kasearu, Riina Maidre, Oksana Tralla, Marianne Männi, Veronika Vallimäe /Tallinn/ “Püha öö”

TEATER NO99 24.08 kl 21 “Augusti TantsuFestival 2014” 25.08 kl 21 “Augusti TantsuFestival 2014” 26.08 kl 21 “Augusti TantsuFestival 2014” Sakala 3, Tallinn

TÕSTAMAA SUVETEATER

Pikk 20, Tallinn

23.08 kl 16 “Tsepeliin” 23.08 kl 20 “Tsepeliin”

KANEPI HARRASTUSTEATER

Kalli mnt 13, Tõstamaa vald

23.08 kl 19 “Asenaine” Põlvamaa, Kanepi vald

KELL KÜMME 22.08 kl 19 “Armastus ei hüüa tulles” Ohtu mõisa tallisaalis 23.08 kl 19 “Armastus ei hüüa tulles” Ohtu mõisa tallisaalis 24.08 kl 19 “Armastus ei hüüa tulles” Ohtu mõisa tallisaalis www.kell10.ee

NUKU 22.08 kl 18 “Kapten Granti lapsed” Tallinna Lennusadamas 23.08 kl 18 “Kapten Granti lapsed” Tallinna Lennusadamas 24.08 kl 18 “Kapten Granti lapsed” Tallinna Lennusadamas 26.08 kl 18 “Kapten Granti lapsed”

UGALA TEATER 22.08 kl 18 “Mere märgid” Saueaugu Teatritalus 23.08 kl 14 “Tuul pajuokstes” Männimäe Külalistemaja aias 23.08 kl 18 “Tuul pajuokstes” Männimäe Külalistemaja aias 23.08 kl 18 “Mere märgid” Saueaugu Teatritalus 24.08 kl 14 “Tuul pajuokstes” Männimäe Külalistemaja aias 24.08 kl 16 “Mere märgid” Saueaugu Teatritalus 24.08 kl 18 “Tuul pajuokstes” Männimäe Külalistemaja aias Vaksali 7, Viljandi

VANA BASKINI TEATER 25.08 kl 20 “Nädal aega kolmekesi” Tartu Hansahoovis Tartu mnt 55/59, Tallinn

Lai 1, Tallinn

VANEMUINE STAND-UP ETENDUS 22.08 kl 19 “Kui loll võib inimene olla” Haljala rahvamajas 23.08 kl 19 “Kui loll võib inimene olla” Kuressaare Kultuurivaras 24.08 kl 19 “Kui loll võib inimene olla” Nordea Kontserdimajas 25.08 kl 19 “Kui loll võib inimene olla” Põltsamaa Kultuurikeskuses www.piletilevi.ee

TALLINNA KAMMERTEATER 27.08 kl 20 “Parimad palad” Tartu Hansahoovi Suvelaval Vabriku 12, Tallinn

25.08 kl 19 “Armastan! Armastan!

Armastan!” esietendus Sadamateatris Vanemuise 6, Tartu

VON KRAHLI TEATRIS 22.08 kl 21 “Augusti TantsuFestival 2014” 23.08 kl 20 “Augusti TantsuFestival 2014”

ALLEGOORILISE alatooniga lavastuses käsitletakse elu põhiküsimusi, esiplaanil Markus Dvinjaninov. FOTO: TÕNIS JÄRS

Rataskaevu 10, Tallinn

Vanemuine avab hooaja külalislavastaja autoriteatriga

VÕRU KANDLE AIAS 23.08 kl 21 “Maagiline pildivõru” 24.08 kl 21 “Maagiline pildivõru” Liiva 13, Võru

TÕNU LILLEORG kaasautor

Eesti suurim teater toob järgmisel esmaspäeval publiku ette lüürilise mõistuloo armastusest ja sõjast, lavastajaks gruusia teatri üks suuremaid nimesid Avtandil Varsimašvili.

Lavastuse “Armastan! Armastan! Armastan!” tegevus toimub idüllilises mägikülas, mille elanikud elavad harmoonias ja üksteisemõistmises.

Noormees ja neiu on otsustanud oma saatused ühendada. Õnnetuseks hakkab üks suurriik nende kodumaad ähvardama ning noormehel tuleb minna sõjaväljale.

Lavastuses löövad kaasa kõik seitse värskelt lavaka lõpetanud noornäitlejat, kes asunud tööle Vanemuisesse. Üks uustulnukatest, Markus Dvinjaninov, ütles, et tegu on igavikulise näitemänguga, mida saab mängida ka saja aasta pärast ning mis kõnetab tänapäeva noori. “Armastus on igikestev teema ja kahjuks ka sõda, mis käib kõikide aegadega kaasas,” ütles ta.

Avtandil Varsimašvili on ka näitemängu teksti autor. Näidend põhineb allegoorial, laval on näiteks tegelased Jõgi, Part, Lehm ja Koer. Dvinjaninovi tegelaskuju ülesandeks on peletada linde põllult. “Kui sain teada, et hakkan laval mängima Hernehirmutist, ehmusin veidi ära, kuid uskusin, et

Esietendus “Armastan!

Armastan!

Armastan!”

LAVASTAJA: Avtandil Varsi-

mašvili OSADES : Jaanika Arum, Lin-

da Kolde, Kärt Tammjärv, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Reimo Sagor, Markus Dvinjaninov, Tanel Jonas ESIETENDUS 25.08 Tartu Sadamateatris WWW.VANEMUINE.EE

sellel rollil on metafoorne tähendus,” rääkis näitleja. “Mulle tundub, et olen selle tähenduse rolli luues ka leidnud,” ütles ta.

Avtandil Varsimašvili sõnul on lavastuse väljatoomine olnud talle loominguliselt huvitav. “Lisaks Euroopa näitlejatele olen ma töötanud näitlejatega Türgist, Indiast ja isegi Iraanist ning iga kord imestanud, kuidas näitlejate meisterlikkuses väljendub rahvusgeen,” jagas lavastaja muljeid prooviperioodist. “Eesti näitekool põhineb heal psühholoogilisel tehnikal ning intelligentsete ja eesmärgile pühendunud eestlaste iseloomul. Kõik see on mulle väga huvitav ja seepärast olengi siin töötades õnnelik,” ütles Varsimašvili, kes oma kodumaal Gruusias on Tbilisi Vene Draamateatri peanäitejuht.

Markus Dvinjaninov ütles, et noornäitlejad on saanud külalislavastajaga töötades samuti huvitava ja uudse kogemuse osaliseks. “Avtandilil on kindel visioon, kuidas üks või teine misanstseen välja peab nägema ja meie näitlejatena peame ennast nendesse situatsioonidesse mugavdama. Seni oleme töötanud lavastajatega, kes koos näitlejaga proovivad erinevaid variante ja siis valivad koos selle ühe ja jääva,” selgitas Dvinjaninov.

Uuslavastus etendub Sadamateatris, olles ühtlasi Vanemuise uue hooaja avalöök.

KONTSERT 29

TULEB Kristliku suunitlusega rokkgrupp Skillet (USA) 1. novembril astub Rock Cafes üles USA bänd Skillet. 1996. aastal Memphises loodud bänd teeb kristliku suunitlusega rokkmuusikat. Bändi kuuluvad abikaasad John ja Korey Cooper, Jen Ledger ja Seth Morrison. Skillet on ilmutanud 8 albumit, millest kaks (“Collide” ja “Comatose”) on pärjatud Grammy auhindadega. Viimane album “Rise” ilmus 2013. aastal. Skillet on muu hulgas edukalt tuuritanud koos ansamblitega Shinedown ja Saliva.

Piletid hinnaga alates 32 eurot. www.rockcafe.ee

22. august 2014 PUHKEPÄEV toimetaja Mari Hiiemäe, tel 667 0218, e-post aripaev@aripaev.ee

Värske muusika Lõuna-Eesti publikule.

Tartu muusikanädalal on kirju artistide valik MARI HIIEMÄE kaasautor

Festival Tartu muusikanädal

Sarnaselt Tallinn Music Weekiga koosneb Tartu muusikanädal õhtustest paljude esinejatega maratonkontsertidest.

Igal artistil on enda tutvustamiseks vähem kui tund.

Tartu muusikanädala pressiesindaja Kadri Sundja sõnul on Tartu üritus Tallinna omast siiski oluliselt erinev – seda nii artistide ja publiku arvu kui ka oma haarde ulatuse poolest.

“Kui Tallinn Music Weeki eesmärk on tutvustada värskeid talente ja tõusvaid tähti mitte ainult kohalikule publikule, vaid ka Eestist väljaspoole, siis Tartu muusikanädala fookus on värskel muusikatutvustamisel Eesti sees ja ka just Lõuna-Eestis. Ühtlasi oleme kaasanud toredaid uusi naaberriikide artiste, kes muidu ehk Tartusse veel esinema ei satukski,” sõnas Sundja.

Sel aastal on vingete artistidega esindatud nii Soome (räppar Gracias’e näol), Läti (indipunt Carnival Youth) kui ka Leedu (elektrorokkarid Without Letters). Tartu muusikanädala raames toimub ka bändikoolitus, mille ulatus ja fookus on samuti märksa lokaalsema ja regionaalsema fookusega kui Tallinn Music Weeki rahvusvaheline muusikatööstuse konverents.

22.–23. AUGUST

Ühe õhtu pilet 7/10 eurot www.tartumuusika.ee

Žanriliselt Tartu muusikanädal eelistusi ei ole. Ainuke moment, mille Sundja välja tõi, oli soov hoida raskuskeset elaval muusikal. “Mis ei tähenda aga, et meie programmis poleks elektroonilise muusika produtsente ja ka DJsid,” nentis Sundja. Omaette eesmärgina on Tartu programmis olnud alati esindatud kohalikud Tartu ja Lõuna-Eesti artistid – sest hea muusika ei tule Sundja sõnutsi ainult pealinnast või välismaalt ja kohalikele artistidele esinemisvõimaluste loomine on esinejate jaoks paljude järgmiste sammude alus.

Tartu muusikanädal toimub tänavu kolmandat korda. Selle ajaga on festivalil välja kujunenud oma publik ning ka mõningad muusikanädalal esmakatsetusi teinud artistid on juba tuule tiibadesse saanud. “Laiemateks kokkuvõteteks on praegu veel vast liiga vara, usun et peale tänavust või järgmise aasta festivali saame suuremaid üldistusi teha,” märkis Sundja.

Samal kursil. Suuri kasvu- või laienemisplaane Tartu muusikanädal praegu ei pea. “Me usume, et Tartu muusikanädal võiks jätkata enam-vähem sama formaadiga, mis seni – õhtused live-muusika kontserdid, päevane programm, mille eesmärk on värske muusika toomine õhtusest vööndist väljapoole ja ka bändikoolitus. Fookus võiks igal juhul jääda sinna, kus ta praegu on,” arvas Sundja.

KONGOST pärit

Soome räppar Gracias esineb täna tund pärast südaööd. FOTO: TARTU MUUSIKANÄDAL

Palju huvitavat. Tallinn Music Weeki kahepäevane sõsarfestival Tartus hõlmab endas klubiõhtuid Tartu Uues Teatris, päevaseid kontserte Uues Õues, bändikoolitust, töötubasid, plaaditurgu, viktoriini jpm.

Tartu muusikanädala peamine eesmärk on tutvustada publikule päevakajalisi Eesti ja lähiriikide artiste. Välisesinejaid on tänavuses programmis kolm.

22.–28.08 AL BASTIONE 22.08 kl 18 “Al Bastione Jazzfestival” Mart Soo & Kulgejad (Taav i Remmel, Rain Juurikas, Brian Melvin) 22.08 kl 20 “Al Bastione Jazzfestival” The Bluenote Quintet (Ryo Kawasaki, Vladimir Võssotski, Aleksander Paal, Toivo Unt, Brian Melvin) 23.08 kl 17 “Al Bastione Jazzfestival” Vladimir Vossotski Standards Trio (Toivo Unt, Brian Melvin) 23.08 kl 19 “Al Bastione Jazzfestival” Marjamaa Brothers & The Organisation (Mairo Marjamaa, Holger Marjamaa, Tanel Ruben, Aleksander Paal) 23.08 kl 21 “Al Bastione Jazzfestival” Brian Melvin’s Modern Times (Raul Sööt, Virgo Sillamaa, Heikko Remmel) Viru 23, Tallinn

AMMENDE VILLA 23.08 kl 20 “Therese Raide nimelised Pärnu rahvusvahelised operetipäevad 2014” Operetigala “Siin mu rahvas ja maa” 24.08 kl 15 “Therese Raide nimelised Pärnu rahvusvahelised operetipäevad 2014” Mere pst. 7, Pärnu

HAAPSALU PIISKOPILINNUS 23.08 kl 17 Rahvusvaheline bigbändide festival “Northern Venice Jazz” Haapsalu

HANSA HOOV 22.08 kl 20.30 “Live & Love” Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid Aleksandri 46, Tartu

KADRIORU LOSS 23.08 kl 18 “Olev Ainomäe 60” A. Weizenbergi 37, Tallinn

LUKE MÕIS 22.08 kl 19 “Best of Koit Toome” Luke, Nõo vald

NIGULISTE KIRIK 23.08 kl 19 “X Tallinna Kammermuusika Festival” “Rameau 250” Arete Teemets (sopran), Oliver Kuusik (tenor) ja Ensemble Ausonia (Belgia) Niguliste 3, Tallinn

NORDEA KONTSERDIMAJA 23.08 kl 20 “Balti kett 25” Metsatöll ja Frankie Animal Estonia pst 9, Tallinn

OTEPÄÄ KIRIK 23.08 kl 19 “Orthodox Singers – 25” Ansambli Orthodox Singers Valeri Petrovi juhatusel juubeli kontserdisari Otepää

Head uudised hiphopi fännidele. Serial Killers esineb septembris Tallinnas Rock Cafes

RESTORAN LENDAV TALDRIK 22.08 kl 19 “Liiga palju viiuleid” Jarek Kasari plaadiesitluskontsert Telliskivi Loomelinnak, Tallinn

TALLINNA RAEKODA Hiphopi supergrupp Serial Killers (USA) annab kontserdi 16. septembril Rock Cafes. Ansamblisse kuuluvad legendaarse grupi Cypress Hill eestvedaja B-Real, räppar ning näitleja Xzibit (tuntust kogunud ka kui MTV saate “Pimp My Ride” saatejuht) ning Demrick (eelnevalt koostööd teinud artistidega: Xzibit, Kurupt, Snoop Dogg, Too $hort, B-Real ja Cypress Hill).

Ansambel ilmutas eelmise aasta lõpus detbüütalbumi “Serial Killers Vol. 1”, kuhu andsid peale eelnimetatud muusikute panuse ka Kurupt, Goldie Loc, Hospin, Jon Connor, Ill Bill, Not-

Kontsert Serial Killers 19.09 Rock Cafe, Tallinn Uksed avatakse kell 19.00 Piletid alates 12 eurot www.rockcafe.ee

tz, DJ Khalil, Sir Jinx, Futuristiks, G Rocka ja Medi.

Demrick on öelnud, et nad tahtsid albumil teha energilist ja agressiivset muusikat, mis oleks midagi täiesti teistsugust kui keegi osalejatest teistest eraldi siiani teinud on.

Hoolimata bändi nimest ei

22.08 kl 19 “X Tallinna Kammermuusika Festival” Atlan Karp (bariton), Neeme Ots (trompet), Irina Zahharenkova (klaver)

kipu selle liikmed määratlema oma stilli kui “horrorcore”. Xzibiti väitel ei ole neil ei verd, kirveid ega pealuid.

Kodumaise hiphopi suurkuju TommyBoy lausus Serial Killersi kohta vaid kiidusõnu. “Ka inimesed, kelle jaoks räpmuusika ei pruugi olla põhiline meelelahutus, on kindlalt kuulnud nimesid nagu Cypress Hill ja BReal. Xzibitit teatakse võibolla pigem MTV sarja Pimp my ride vedajana, aga tegelikult on härra USA lääneranniku räpilegend juba mitu head dekaadi, “ lausus TommyBoy. PP

Raekoja plats 1, Tallinn

TALLINNA TOOMKIRIK 22.08 kl 19 Orelinädal “LadegastiSaueri orel 100” Ines Maidre (Eesti/ Norra) ja saksofonikvartett SaxEst Toom-Kooli 6, Tallinn

TARTU UUS TEATER 22.08 kl 22 “Tartu Muusikanädal 2014” Sander Reinus, Carnival Youth (Lv), Dvph, Gracias (Fin), Parmani People 23.08 kl 22 “Tartu Muusikanädal 2014” Badass Yuki, Faun Racket, Popidiot, Without Letters (Lt), Tallinn Jäck City BÄND ei ole oma nimest hoolimata vägivaldne. FOTO: ROCK CAFE

Lai 37, Tartu

30 KINO

DVD

EDETABEL

Kaasaegne Romeo ja Julia lugu

Apollo filmide TOP

PUHKEPÄEV 22. august 2014

Üliromantilisest ning kirgedest kantud filmis “Lõputu armastus” puhkeb vastastikune armastus jõukast haritlasperest kauni tüdruku Jadei (Gabriella Wilde) ja karismaatilise keskklassi noormehe Davidi (Alex Pettyfer) vahel. Vanemate püüdlused teismelisi lahus hoida ja suhet katkestada muudavad keelatud armastuse veelgi meeletumaks. Filmi režissöör on Shana Feste.

1. “Lennukid” 2. “Härra Peabody ja Sherman” 3. “Lumekuninganna ja igavene talv” 4. “Võlumaja” 5. “Nümfomaan” − 2. osa

toimetaja Mari Hiiemäe, tel 667 0218, e-post aripaev@aripaev.ee

“LÕPUTU ARMASTUS” DVD SAADAVAL APOLLOS

22.–28.08 CINAMON “Lucy” kl 20.30, 22.20 “Teismelised ninjakilpkonnad” kl 13.00 “Seksivideo” kl 19.45 “Andja” kl 12.15, 13.15, 16.45 (v.a K), 21.15 (v.a K); K kl 19.15 “Päästa meid kurjast” kl 14.10 (v.a K), 21.45 “Keelatud tants 5: Kõik mängu” kl 15.00 “Galaktika valvurid” kl 17.15 “Khumba” kl 11.15, 15.15 “Kuidas taltsutada Lohet 2” eesti keeles: kl 11.00 “Mängiks mente” kl 15.45, 18.00 (v.a K), 20.15, 22.30 (v.a N) “Saja sammu teekond” kl 11.45 (v.a K), 18.10 “Lennukid 2” kl 11.30, 13.45 “Palgasõdurid 3” kl 14.20, 17.05, 18.45 (v.a K), 19.30, 22.00; Turu 2, Tartu

COCA–COLA PLAZA “Andja” kl 11.30, 15.45, 17.50, 19.55 (v.a N) “Mängiks mente” kl 14.30, 17.10, 19.30, 21.50 “Päästa meid kurjast” kl 14.30 (v.a N), 16.40, 19.10 (v.a N), 22.20 (v.a E, N); E kl 21.30 “Saja sammu teekond” kl 11.55 (v.a N), 16.10, 18.15 (v.a L, P, N), 18.45, 21.20 (v.a N); N kl 12.45, 21.30; E kl 14.00; P kl 14.45 “Ahvide planeedi koidik” kl 21.30 (v.a E, N); E kl 21.00 “Galaktika valvurid” 3D kl 15.00, 17.40, 19.45 (v.a E, N); E, N kl 20.45 “Herakles” 2D: kl 17.00 (v.a N) “Ja nii see läheb” kl 13.40 (v.a. E, N) “Keelatud tants 5” 3D: kl 12.30 (v.a. N), 18.30 (v.a N), 21.00 (v.a E, N); N kl 15.20, 19.45 “Khumba” 2D eesti keeles: kl 12.15 (v.a N); N kl 17.45; 3D eesti keeles: kl 14.15 (v.a N); N kl 11.55 “Kuidas taltsutada lohet 2” 3D eesti keeles: kl 11.15 (v.a N); 3D vene keeles: kl 12.15 “Lennukid 2” 2D eesti keeles: kl 11.40, 13.45; 3D eesti keeles: kl 15.10, 17.45 (v.a E, N); 2D vene keeles: kl 11.10; 3D vene keeles: kl 13.10, 15.45 (v.a E, N); “Lucy” kl 12.00 (v.a. E, N), 14.10 (v.a E, N), 15.50 (v.a N), 18.00 (v.a N), 20.10 (v.a N), 21.30 (v.a L, P, N), 22.15 (v.a N); N kl 15.45, 17.50, 20.15, 22.20; E kl 11.50; E, N kl 13.40; L kl 14.45, 17.30; P kl 20.45 “Palgasõdurid 3” kl 14.00 (v.a N), 19.00 (v.a N), 21.40; “Seksivideo” kl 16.50, 20.20 (v.a N), 22.30; N kl 19.00 “Teismelised ninjakilpkonnad” 2D: kl 11.45 (v.a N), 19.15; N kl 14.20 3D: kl 16.15 (v.a N);

“Tormi silmas” kl 22.00 (v.a N); N kl 17.00 “Tüdrukute seeliku all” kl 21.45 (v.a N) “Patu linn 2” 3D: N kl 18.00, 19.55, 21.00, 22.15 Hobujaama, 5, Tallinn

EKRAAN “Andja” E, T, N kl 15.00; K kl 15.15; R–P kl 17.00 “Mängiks mente” kl 21.15 (v.a K, N); N kl 19.15; K kl 21.30 “Päästa meid kurjast” kl 21.45 (v.a K); K kl 21.00 “Saja sammu teekond” kl 19.00 (v.a K); K kl 11.20, 18.15 “Galaktika valvurid” 2D: kl 14.15 (v.a L, E, K) “Khumba” 2D L, E kl 12.00; K kl 14.00 “Lennukid 2” 2D R–P kl 13.00; E, T, N kl 17.15; K kl 17.30; 3D E, T, N kl 13.00; K kl 13.15; R–P kl 15.00 “Lucy” kl 16.45 (v.a K), 19.15 (v.a K, N) “Teismelised ninjakilpkonnad” 2D: kl 12.00 (v.a L, E, K) “Patu linn 2” 3D: N kl 21.30 “Sipelgapoiss” eesti keeles: K kl 11.15 Riia 14, Tartu

KINO ARTIS “Ja nii see läheb” R kl 13.35; L kl 11.20; P kl 21.40; T, K kl 16.15; N kl 11.00, 14.15 “Lennukid 2” 2D eesti keeles: R kl 12.00; L kl 13.10; P kl 13.30; E kl 13.40; T kl 13.00; K kl 13.50; N kl 12.40 3D eesti keeles: R kl 13.40; L, P, E, K, N kl 11.00; T kl 11.45 “Meeletu august” R kl 15.15; L kl 12.35; P kl 16.10; E kl 12.40; T kl 11.00; K kl 14.15; N kl 17.50 “Saja sammu teekond” R kl 11.20, 15.25, 19.00; L kl 14.45, 19.20; P kl 11.10, 19.20; E kl 15.20, 21.20; T kl 13.25, 19.35; K kl 11.30, 19.35; N kl 12.55, 19.20 “Tüdrukute seeliku all” R kl 17.45, 21.20; L kl 17.05; P kl 12.35, 21.25; E kl 11.25, 21.25; T kl 15.45, 21.25; K kl 15.25, 19.55; N kl 15.20, 21.25 “Valed võmmid” R kl 20.00; L kl 18.20; P, E, N kl 19.45; T kl 18.00; K kl 22.00 “Venus karusnahas” R, N kl 21.40; L kl 16.25; P kl 17.30; E, K kl 17.40; T kl 21.50 “Üks kohtumine” R kl 17.20; L kl 21.40; P, E kl 14.40; T kl 19.50; K kl 12.40; N kl 17.40 “Täistuur” L, T kl 14.30; E kl 16.10; K kl 21.50; N kl 16.00 “Mandariinid” E kl 18.00 Estonia pst 9, Tallinn

VÕIMUKAS rivaal kohalikust söögikohast (Helen Mirren) maitseb noore koka (Manish Dayal) valmistatud toitu. FOTO: FORUMCINEMAS

Film söögigurmaanidele ning romantikutele KAROLIINA VASLI kaasautor

“Saja sammu teekond” näitab, et kui eri kultuurid ka köögis põrkuvad, siis lõpuks võidab ikkagi armastus söögikunsti ja ka teineteise vastu.

Tänasest jõuab Eesti kinodesse Lasse Hallströmi värske film “Saja sammu teekond”. Esmakordselt sai seda Eestis näha tänavusel Tartu armastusfilmide festivalil tARTuFF. Publik võttis filmi soojalt vastu ning naerupahvakute kõrval poetas nii mõnigi ka tundlikemas kohtades paar liigutuspisarat.

Lühidalt sisust. Hassan Kadam (Manish Dayal) on nooruke kokk, kellel on kokandusmaailma mõistes täiuslik kuulmine. Perekond Kadam, keda nende kodumaal Indias ei austata, kolib pereisa (Om Puri) eestvedamisel elama Lõuna-Prantsusmaale Saint-Antonin-Noble-Vali külasse. Pere avab seal India restorani, mis tekitab vastasseisu kohaliku ja hinnatud restorani Le Saule Pleureur juhataja Madame Mallory’ga (Oscari-võitja Helen Mirren).

Naise jäine protest uustulnukate vastu kasvab sõjaks kahe toidukoha vahel. Pole ilmselt raske arvata, et sõja järel saabub rahu ning viha ja armastuse piirgi on habras. Hassani isa ei jää kauni prantsuse daami vastu leigeks.

Liiga kommertslik? Kuna filmis on juttu söögist, meenub tahes tahtmata ka Hallströmi kunagine hitt “Chocolat”. Lavastaja CVs on lisaks ka “What’s Eating Gilbert Grape” ning “The Cider House Rules”. Uue filmi kohta on mõned kriitikud norinud, et see on liiga kommertslik ja lihtsakoeline. Näiteks filmikriitik Mark Dujsik märkis oma ajaveebis, et tegelaste puhul ei näidata üldse nende arengut.

Nende esimestest stseenidest saame aru, mis on nende peamised eesmärgid ning kuidas nad need saavutavad. Filmi jooksul ei muutu suurt midagi.

Samas kiidavad paljud filmisõbrad portaalis Imdb. com, et film on hea vaheldus tüüpiliste komöödiate virvarris, mis on palju etteaimatavamad. Kiidetakse sedagi, et filmis näidatakse kahte nii erine-

ERAELUS pole Helen Mirren suurem asi kokk, filmis on ta lausa restorani juhataja.

Film “Saja sammu teekond” LAVASTAJA : Lasse Hallström OSATÄITJAD : Helen Mirren,

Rohan Chand, Manish Dayal, Charlotte Le Bon, Om Puri jt.

Kinodes alates 22.08

Ma pole hea kokk.

Oscari-võitja Helen Mirren

vat kultuuri − prantsuse ja india − nende põrkumist ja samas ka harmooniat.

Mirren kokkamist ei armasta. Muide, filmis räägib Mirren tugeva prantsuse aktsendiga. Väga keerukas väljakutse see talle pole, sest ta oskab seda keelt väga hästi. Siiski tunnistas Mirren intervjuus väljaandele 21st Century Media, et ta pidi end tagasi hoidma, et aktsendiga mitte liiale minna. “Kui hakkad tegema prantsuse aktsenti, kõlad lõpuks kui Peter Sellers (koomiline inspektor Clouseau’na filmis “Roosa panter”),” muigas ta.

Tema osatäitmise kohta on kriitikud jaganud positiivseid kommentaare. Huvitav on seegi, et ta kehastab maailmaklassi kokka, kuid ise on ta köögis kõike muud kui maailmaklassist. “Ma pole hea kokk,” sõnas ta, lisades, et tema firmaroog on kõige lihtsam supp. Filmivõtete käigus sai ta kindlasti nii mõnegi nipi juurde.

NÄITUS 31

RAAMAT Halb läheb mööda ja elu muutub paremaks “Revolutsiooniline psühholoogia” õpetab elu vaatama nagu filmi, kus kõik halb läheb mööda. Ühtlasi on iga päev uus võimalus muuta iseennast ja maailma paremaks. Kuna igaühe tõeline elulugu koosneb tema isiklikest meeleseisunditest, on mõistlik teha selle kallal tööd, et neid meeleseisundeid ise kujundada.

Raamat õpetab mõistma, et igas maailma inimeses elab palju minasid. Töö iseendaga aitab arendada oma psüühikat, muuta oma masinlikke reageeringuid, mõista nii häid kui ka halbu olukordi ja tõusta oma olemuse tasandil aste astmelt ülespoole.

22. august 2014 PUHKEPÄEV toimetaja Mari Hiiemäe, tel 667 0218, e-post aripaev@aripaev.ee

“REVOLUTSIOONILINE PSÜHHOLOOGIA”, TOIMETAJA REET NEITHAL, KIRJASTUSSELTS ZEUS

Mees Balti mere äärest − Baruto.

Sissevaade sumokultuuri argipäeva

22.–28.08 ADAMSON-ERICU MUUSEUM Püsiekspositsioon: “Kunstnik Adamson-Eric (1902–1968)” Lühike jalg 3, Tallinn

DRAAKONI GALERII RAGNE NUKK

“Kaks kolmandikku” Sven Parker, 25.08–06.09 “Pisarate jõgi” Ene Luik, Kuni 23.08

kaasautor

Eesti Spordimuuseumis Tartus on avatud põhjalik ülevaade Baruto ehk Kaido Höövelsoni sumokarjäärist.

Näitus on ajastatud igati õigesti, kuna Höövelson lõpetas eelmisel aastal ametlikult oma sportlaskarjääri. Kodumaale tagasi kolimise käigus kaasa toodud sumovarustus, meened, auhinnad, riideesemed ja muu varustus on nüüd avalikkusele täies mahus nähtav.

Kõige haruldasem eksponeeritud ese on imperaatori karika koopia, mis on hetkel ainus, mida Euroopas avalikult näha saab. Imperaatori karikas on sumoturniiri kõrgeim auhind, mis omistati Barutole 2012. aastal.

Ta oli teine eurooplane, kes selle rändkarika koopia endale sai.

Ka sumomaadleja turniirikohver ja selle sisu on asjad, mis tavaliselt avalikkuse pilgu alla ei satu.

Näitusel on suurejooneliselt esitletud kolm pidulikku põlle, mille kandmine on kitsendatud erinevate regulatsioonidega.

Põllesid kingivad tavaliselt toetajad, ja üks kolmest põllest ongi 2006. aastal Eestis kujundatud.

Samuti on eksponeeritud hulgaliselt Baruto kimonosid.

Sumomaadleja on kohustatud avalikus kohas alati kimonot kandma ja selle nõude eiramine toob kaasa karistuse. Sumo kimonote õmblemine erineb tavalistest, kuna sumomaadlejad ületavad kimonote traditsioonilisi, rangelt paika pandud mõõte ja proportsioone. Seetõttu on

EESTI MAANTEEMUUSEUM

Vesilennuki 6, Tallinn

EESTI RAHVA MUUSEUMI NÄITUSEMAJA “#Niisama linnas”, kuni 11.01.2015 “1944. Meri läände”, kuni 05.10 Püsinäitus: “EESTI. Maa, rahvas, kultuur” J. Kuperjanovi 9, Tartu

EESTI RAHVA MUUSEUMI POSTIMUUSEUM

Näitus “Baruto. 10 aastat Jaapanis” EESTI SPORDIMUUSEUM ,

Rüütli 15, Tartu Näitus jääb avatuks kuni SEPTEMBRI LÕPUNI.

kõik sumo kimonod tihti õmmeldud lausa eraldi mõõtu kootud kangast.

Auhindu ja meeneid on näitusel ohtralt. Kõrgema divisjo-

Eesti sumo ajaloost võib rääkida alles alates 1996. aastast, kui loodi Eesti Sumoliit. Samas ei jäänud Eesti muust maailmast palju maha, sest rahvsuvaheline föderatsioon loodi vaid mõned aastad varem.

Höövelsoni sumokarjäär algas 2004. aastal, kui tema ja Ott Juurikas said kutse Rahvusvaheliselt Sumoföderatsioonilt. Baruto ehk tõlkes “mees Balti mere äärest” tõus sumomaailma tippu oli selle spordiala kiireim.

Vaid pooleteist aastat pärast föderatsiooni kutse saamist oli ta jõudnud tugevuselt 2. divisjoni.

“Ei saa üle Emajõest”, kuni 02.11 Püsinäitus: “Iga ukseni päikeses ja sajus. Eesti rahvuslik postiametkond 90. Postis keelatud kaup” Rüütli 15, Tartu

EESTI SPORDIMUUSEUM “Baruto. 10 aastat Jaapanis”, kuni 30.09 “Raio ja maailm”, kuni 31.08 “Vaseaeg auhinnalaual”, kuni 31.08 Rüütli 15, Tartu

KUNSTNIKKU on inspireerinud meie esivanemate elu, nende tööd

ja toimetused. FOTO: MEELI KÜTTIM

Niguliste 3, Tallinn

NUKU MUUSEUM “Lilled ja liblikad”, kuni 31.08 Püsinäitus: “Ferdinand Veike ekspositsioon” Lai 1, Tallinn

PÄRNU KUNSTNIKE MAJA “Lauliku lapsepõlv” Hando Tamm, kuni 20.09 Nikolai 27, Pärnu

PÄRNU LINNAGALERII RAEKOJAS “Eesti Akvarellistide Ühenduse aastanäitus”, 27.08–04.10 “In Graafika” festivali näitus, kuni 23.08 Uus 4, Pärnu

TALLINNA LASTEMUUSEUM “Lohe-draakon Leena koos sugulaste ja sõpradega” Airi Look`i autorinukud, kuni 28.09 “Barbie’de lummuses. Kollektsiooninukud Maivi Kärgineni ja Rimonne Baltic kogudest”, kuni 28.09 “Lasteraamatu “Silvia suveõhtujutud” illustratsioonide näitus”

“Kunsti ja tööstuse vahel. Kunstitoodete Kombinaat”, kuni 07.09 “Disain kui eksperiment” Tõnis Käo, kuni 24.08 “RHIZOPE. Kunst ja teadus - hübriidne kunst ja interdistsiplinaarne uurimus”, kuni 24.08 Püsinäitus: “Ajamustrid 3”

“Rahvusvaheline skulptuurinäitus” Kuraatorid Jaan Luik ja Juhani Järvinen, kuni 24.08 “Jaan Luik”, kuni 24.08 “Aleksei Shatunov”, kuni 24.08

Lai 17, Tallinn

Uus tn.17, Tallinn

TARTU KUNSTIMAJA

Vanemuise 26, Tartu

TARTU MÄNGUASJAMUUSEUM “Armastuslood” emotsionaalseid lugusid kallitest mänguasjadest, sõprusest ning armastusest, kuni 28.09 O. Lutsu 8, Tartu

HIIUMAA MUUSEUM PIKK MAJA “Villameri” Anu Raua vaibanäitus, kuni 31.10

TARTU ÜLIKOOLI KUNSTIMUUSEUM “Peaasi on iluasi?”, kuni 31.10

Vabrikuväljak 8, Kärdla

Ülikooli 18, Tartu

HOBUSEPEA GALERII

UUE KUNSTI MUUSEUM

Vaibakunst Anu Raua vaibanäitus “Villameri”

“The Homunculus Collection” Kuraator Stacey Koosel (EST/CA), kunstnikud: Carla Castiajo (EST/PT), Hekla Dögg, Jónsdóttir (IS), Laura Kuusk (EST/ FR), Camille Laurelli (FR), Carlos Lazarich (ES), Sten Saarits (EST), Michael Sell (USA), kuni 01.09

“Mees ja naine” XXI aktinäitus, kuni 31.08

Hiiumaa muuseumi pikas majas Vabrikuväljak 8, Kärdla Näitus on avatud KUNI 31.10

Hobusepea 2, Tallinn

MARI HIIEMÄE

Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas on avatud eesti ühe tuntuima tekstiilikunstniku Anu Raua vaibanäitus “Villameri”.

Anu Raud on üks omanäolisemaid tekstiilikunstnikke Eestis, keda tuntakse eelkõige tema vaipade poolest. 70. eluaasta rajajoone ületanud kunstnik on endiselt elust pakatav ja produktiivne.

Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas eksponeeritud näitus nimega “Villameri” on Raua juubelinäituste sarja kümnes. Näitusel saab 17 vaiba ja 13 kavandi abil ülevaate Anu Raua loomingu põhilistest otsingusuundadest.

Kunstnikku on inspireerinud meie esivanemate elu, nende tööd ja toimetamised ( “Rehi”, “Seitse suitsu”, “Mereriik” jt).

Autori sõnutsi leidub innus-

“Rode altar lähivaates”, kuni 31.12.2015

Kotzebue 16, Tallinn

“Rainer Kurm”, kuni 19.09

kaasautor

NIGULISTE MUUSEUM

EESTI TARBEKUNSTI- JA DISAINIMUUSEUM

HAUS GALERII

Esivanemate elust inspireeritud villased vaibad

LENNUSADAM Allveelaev “Lembit”, vesilennukid, paadid ja jahid

Varbuse, Kanepi vald, Põlva maakond

ni maadlejad saavad eriauhindu oma sponsoritelt ja teistelt, Barutol on neid kokku seitse.

Auhindu annavad välja ka ajalehed ja näiteks ka Tokyo prefektuur. Eksponeeritud on ka reitingutabelid, millest küll hieroglüüfe mittetundval inimesel on keeruline aru saada.

Muuseumis on rekonstrueeritud sumo maadlusring, et vaataja saaks täpselt aimu, kui väikesel pindalal suured sumomaadlejad võitlema peavad. Sealsamas on ka Baruto sumovöö, 9 meetri pikkune ja 4 kg kaaluv puuvillane kogukas varustusese.

Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn

Pikk 18, Tallinn

“Näitus alkomeetritest” “Laadawärk” “186” Näitus Tallinna-Tartu maantee ajaloost “Reisimine autode ja mootorratastega 1960.–1980. aastatel” “Kogu elu teel” Eesti bussinduse arengutest 1970. aastatel Püsiekspositsioon: “Tee ajalugu!”

NÄITUSEL on väljas sumomeistri isiklikke asju, mis naljalt avalikkuse pilgu ette ei satu. FOTO: RAGNE NUKK

“Nikolai Triik. Modernismiaja klassikud”, kuni 28.09 “Dialoogid lõpmatusega” Raul Meel, kuni 12.10 Õueeksperiment: “Muthesiuse Kunstikõrgkooli üliõpilaste installatsioonid Kumu sisehoovis”, kuni 31.08

tavaid sõnumeid esiemade kootud kinnastes ja sokkides nagu ka Eestimaa looduse imelistes ilmingutes. Üks näituseruum osutab otseselt Mulgimaale. Seda ennekõike vihjetega mulgi kuue valmistamise eripäradele. Ka vaipade teemad räägivad autori südamemaast (“Heimtali hobused”, “Üitsainus Mulgimaa” ja “Mulkide sugupuu”).

KONDASE KESKUS “Kogutud kodutud” Tea Tammelaane taburetikollektsioon, kuni 09.09 “Valguse väikesed vaikelud” “Väikese linnukese päevik” Irina Pilke (1925–2011) päevikujoonistuste põhjal valminud animatsioon, mille autoriks on läti režissöör, operaator ja graafiline disainer Edmunds Jansons “Vesi ja naine” Nurhayat Polati ebrunäitus, kuni 31.08 “Looduse lood” John Digby arhiivikollažid, kuni 30.08 Püsinäitus: Paul Kondase maalid Pikk 8, Viljandi

KUMU “Meie modernism. Eesti skulptuur 1960.–1970. aastatel”, kuni 23.11 “Merike Estna ja mina kui maal”, kuni 02.11

Esplanaadi 10, Pärnu

VAAL GALERII “Jaanika Peerna”, kuni 13.09 Tartu mnt 80d, Tallinn

VABADUSE GALERII Maarja Undusk, 28.08–16.09 Urmas Orgusaar, kuni 26.08 Vabaduse väljak 6, Tallinn

VILJANDI LINNAGALERII “Mäng” Eesti Maalikunstnike Liidu näitus, kuni 19.08 Tallinna 11/1, Viljandi

VÕRU LINNAGALERII “Kaaslasega/ Kaaslaseta?” Lea Liblik ja Kaia Kallaste maalinäitus, 25.08– 26.09 “Kilomeetrid” Kaia Otstaki maalinäitus, 25.08–26.09 “The Perfect Wardrobe” Kaisa Krusenbergi tekstiilinäitus, 25.08–26.09 “Andrus Rõuk, Aivar Rumvolt, Peeter Kaasik – ühisnäitus”, kuni 22.08 Liiva 13, Võru

32 NÄDAL PILDIS PUHKEPÄEV 22. august 2014 toimetaja Raul Mee, tel 667 0344, e-post raul.mee@aripaev.ee

23 aastat tagasi augustis

EDGAR SAVISAAREGA mäles-

tusfotole jäädvustavad muusikategelased Siim Nestor ja Raul Saaremets.

Tähistamaks iseseisva Eesti Vabariigi taassündi 23 aastat tagasi kutsus president Toomas Hendrik Ilves Kadrioru lossi roosiaeda Eesti poliitika, äri ja kultuuri koorekihi . Kohale oli tulnud Edgar Savisaar, kes nendel ammustel augustipäevadel peaministriameti rasket koormat kandis.

FOTOD: ANDRAS KRALLA

REFORMIERAKONNA mineviku-

täht Siim Kallas ning oleviku- ja tulevikutäht Taavi Rõivas peredega üritust nautimas.

PRESIDENT Toomas Hendrik Ilves koos abikaas Eveliniga.

Esiplaanil õnnitleb Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna presidendikantselei juht Siim Raiet tähtsa tähtpäeva puhul.

PANGANDUSTEGELASED vestlus-

ÕIGUSKANTSLER Indrek Teder külastab perega Lennart Meri büsti.

hoos: (vasakult) Danske panga Eesti haru juht Aivar Rehe, SEB Eesti juht Riho Unt ja Euroopa Stabiilsusmehhanismi pangandusdivisjoni juht Andres Sutt.

ÄRIPÄEV 22. august 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

REKLAAM

Äripäev

Reede, 22. august 2014 nr 147 (5041) 3 eurot